Facebook Like

INIMESE ANATOOMIA (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui organi ehitus ?
  • Kui organi ehituse põhikomponendid ?
  • Kuseelundkonda kuuluvad organid ?
  • Kusepõie asend, kusepõie seina ehitus ?
  • Kusiti ehitus, soolised iseärasused ?
  • Mis on ovulatsioon, mis on menstruatsioon ?
  • Keskused, närvid, innervatsiooni iseloom ?
  • Keskused, närvid, innervatsiooni iseloom ?
  • Keskkõrv ja sisekõrv ?
 
Säutsu twitteris
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001)
KONTROLLTÖÖ I
1) Koe mõiste?
Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi.
2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus
1) EPITEELKOEDkatab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel.
2) SIDE e. TUGIKOEDRohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse.
3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid.
4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest mis koos moodustavad funktsionaalse terviku. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kaitsefunktsiooni.
3) Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis
Kudesid on 4 põhirühma:
1) EPITEELKUDE e. KATTEKUDE. Katab keha või elundi välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel.
  • Katteepiteel – katavad keha välispinda, sooleepiteel, hingamiselundite epiteel
  • Näärmeepiteel – kohastunud sekreedi valmistamiseks, endokriinsed näärmed
  • Sensoorne epiteel – haistmisepiteel

2) TUGITOITEKUDE e. SIDEKUDE. Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt.
  • Veri – koosneb vedelast rakuvaheainest, vereplasmast. 4,5-6l inimese kehas
  • Lümf – koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest
  • Retikulaarne sidekude – luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas
  • Rasvkude – nahaaluskoes ja rasvikutes
  • Kohev sidekude – toite ja kaitsefunktsioon. Ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel.
  • Tihesidekude – kõõlused, sidemed, naha võrkkiht
  • Kõhrkude – kõrvalestad, lülivahekettad, liigeste kõhrelised pinnad
  • Luukude – inimese skelett

3) LIHASKUDE koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime.
  • Vöötlihaskude – moodustavad skeletilihaseid, keel, neel , söögitoru
  • Silelihaskude – nahas, vere ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes
  • Südamelihaskude – südames, moodustades südamelihase võrgustiku

4) NÄRVIKUDE koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest mis koos moodustavad funktsionaalse terviku.
  • Närvikude - närvikoes

4) Elundi ja elundkonna mõiste. Näited?
ELUND – koosneb erinevatest kudedest ja täidab ühte kindlat ülesannet.

ELUNDKONDelundid mis on ühtse tekke ja ehitusega ning sooritavad kehas samalaadseid talitlusi ning on omavahel anatoomiliselt seotud nim. elundkonnaks.

LIIKUMISELUNDKOND
5) Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad ?
Keskpidine ehk mediaantasapind kulgeb piki keha ja jaotab selle kaheks sümmeetriliseks pooleks – vasakuks ja paremaks. Tsapindu mis kulgevad piki keha ja on paralleelsed mediaantasapinnaga nim. sagitaaltasapindadeks. Tasapindu mis läbivad keha pikisuunas ning on risti sagitaaltasapinnaga, kuid paralleelselt laubaga nim frontaaltasapindadeks. Horisontaaltasapinnad läbivad keha horisontaalselt ja jaotavad selle ülemisteks ja alumisteks osadeks.
Vastavalt tasapindadele eristatakse vertikaal,- frontaal - ja sagitaaltelge.
6) Liigutuste liigid telgede suhtes?

7) Luukoe ehitus?
Luukude koosneb rakkudest mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks, paiknevad vaheaine õõntes. Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Lamellaarne luukude koosneb lamellidest, mille osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena.
8) Luu kui organi ehitus? ( toruluu näitel)
Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris – sidekoeline veresoonte ja närviderikas luu väliskate, mis puudub ainult liigespindadel. Liigesekõhr – katab luude liigesepindu. Luuüdi – täidab käsnolluse põrgakestevahelisi ruume ja üdiõõnt. Eristatakse punast ja kollast luuüdi. Käsnolluses on punane luuüdi, see on tähtis vereloomeorgan, siin toimub intensiivne vere tootmine. Luuõõnes on kollane luuüdi, see on suure rasvasisaldusega varuaine .
9) Nimeta luude liigid, igale näide?
Kujult eristatakse pikk, -lühi, - lame – ja segaluid.
PIKKLUUD: õlavarreluu, reieluu , sääreluu, sõrmelülid.
LÜHILUUD: randme ( lodiluu , kuuluu, hernesluu) ja kannaluud ( kandluu , kontsluu , kuupluu, lodiluu)
LAMELUUD : abaluu , koljulae luud , puusaluu
SEGALUUD: lülisamba lülid
PNEUMAATILISED LUUD: otsmikuurge, ülalõuaurge
10) Nimeta pidevühenduse liigid, alaliigid, igale näide?
Pidevate ühenduste puhul on luud üksteisega ühendatud tiheda sidekoe või kõhre abil. On kahte liiki pidevühendeid:
  • FIBROOSSED:1) Sideliidused , mille hulka kuuluvad sidemed ja luudevahekiled

2)Õmblused koljuluude vahel
3)Tappühendid hambajuurte ja sompude vahel
  • KÕHRÜHENDID: 1) Kõhrliidus (lülisamba lülivahekettad)

2) Sümfüüs (liigeseõõne alge)
11) Nimeta liigese kolm osa?
Liigesepind, liigesekihn, liigeseõõs
12) Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta?
1) LIIGESEMOKK – (õlaliigese mokk , puusaliigese mokk) kiudkõhreline ääris liigeseaugu serval, mis muudab liigeseaugu sügavamaks ja avaramaks.
2) LIIGESEKETTAD – (põlveliigeses võruketas, rinnaku -rangluuliigeses pidev ketas ) fibroossest sidekoest ja kiudkõhrest kettad, mis paiknevad mittesobivate liigespindade vahel. Suurendavad liigese liikumisvõimalusi ja amortiseerivad tõukeid, põrutusi.
3) SIDEMED – (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed) tugevdavad liigeseid ja pidurdavad või suunavad liigutusi.
4) SEESAMLUUD (põlvekeder) kaitsevad liigest ja soodustavad suunavalt lihaste tööd.
13) Nimeta üheteljelised liigesed , näited?
1) PLOKKLIIGES(sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed) on võimalik ainult painutus ja sirutus ümber frontaaltelje.
2) TIGULIIGES e. VINTLIIGES(õlavarre-küünarluu liiges ) plokkliigese erivariant. Painutuse ja sirutuse sooritamisel toimub ainult vähene luude vabade otste suunast kõrvalekaldumine.
3) RATASLIIGES (proks. ja dist. küünar- kodarluu liiges ) liikumine toimub ümber vertikaaltelje, sisse-ja väljapööramine (pronatsioon ja supinatsioon)
14) Nimeta kaheteljelised liigesed, näited?
1) ELLIPSOID e. MUNALIIGES – (proks. käeliiges) liigutused ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus) ja ümber sagitaaltelje (lähendamine – aduktsioon ja eemaldamine –abduktsioon)
2) SADULLIIGES – (pöidla randme-kämbla liiges) liikumine ümber frontaaltelje ja sagitaaltelje, lisaks koonusliikumine.
15) Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited?
1) KERALIIGES – (õlaliiges) liikumine toimub kõigi üksteisega risti asetseva telje ümber: frontaaltelg – painutus, sirutus ; sagitaaltelg – lähendamine, eemaldamine; vertikaaltelg – välja ja sissepoööramine. Ka koonusliikumine
2) PÄHKELLIIGES – ( puusaliiges ) keraliigese erivariant, liikumine piiratud
3) LAMELIIGES – (randmekämbla liiges) pinguldatud ja tugeva liigesekihnu tõttu on liigutused väga piiratud.
16) Nimetage lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud?
Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa :
1. KAELAOSA 7 kaelalüli
2. RINNAOSA 12 rinnalüli
3. NIMMEOSA 5 nimmelüli
4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli
5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli
17) Lülisambalüli ehituse põhimõte?
Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju . Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku. Selgroolüli kaarest lähtuvad jätked. Ogajätke suunatud tahapoole, paarilised ristijätked külgedele. Liigesjätkeid on 2 paari, ühed suunatud üles ja teised allapoole.
18) Nimetage kaela-, rinna,- ja nimmelüli üks iseloomulik tunnus?
Kaelalülidel – on lülikeha väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Ristijätketes on mulgud lüliarterite jaoks, ogajätked otsast kaheks hargnenud
Rinnalülidel – on lülimulk ümmargune, ristijätketel on roidelohud liigestumiseks roidekõbrukestega. Ogajätked suunduvad allapoole.
Nimmelülide – on lülikehad kõige massiivsemad, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Ristijätked muundunud roidejätketeks.
19) Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks (3):
Lülid ühenduvad üksteisega lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil, moodustades lülisamba.
20) Lülisambalüli vaheketta ehitus?
Lülidevahekettad koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt paiknevast säsituumast. Fibroosvõru kiud ühenduvad tihedalt lülikehade luuümbrisega, mis on väga vastupidav tõmbejõududele. Säsituuma ülesandeks on aga vastu panna survejõududele.
21) Nimetage lülisamba võimalikud liikumised?
Lülisamba kaela- ja nimmeosa on kõige liikuvamad osad lülisambas; roietega ühendumise tõttu rinnaosa liikuvus väheneb tunduvalt, ristluu on täiesti liikumatu. Lülisambas võivad liigutused toimuda ümber 3 telje: 1) ümber frontaaltelje – painutus taha ja sirutus ette. 2) ümber sagitaaltelje – külgmine paintus 3) ümber vertikaaltelje – toimub lülisamba pöörlemine. Lisaks lülisamba vetrumine.
22) Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus?
Täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaalasendis: 1) kumerus ette esineb - kaela ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos) 2) kumerus taha esineb – rinna ja ristluuosas (rinna ja ristluuküfoos)
Kirjeldatud lülisamba kõverdused suurendavad võimet põrutusi ja tõukeid amortiseerida ja hõlbustavad tasakaalu säilitamist, suurendvad rinna- ja vaagnaõõne mahtu.
23) Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud (luude nimetus ja arv)?
Lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid (7 paari pärisroideid; 3 paari ebaroideid; 2 paari vallasroideid) ja rinnak .
24) Roiete põhimõtteline ühendumine selgrooga ja rinnakuga, roiete liikumine?
Roided ühenduvad lülisambaga kahe liigese abil: Roidepealiiges (keraliiges), liigendub roidepea lülikeha vastava liigesepinnaga. Roide-ristijätke liiges (ratasliiges), moodustub 1-10. roide kõbrukeste ja ristijätkete liigesepindade vahel. Need liigesed funktsioneerivad kombineeritult, liigutused toimuvad ümber roide-ristijätke liigese.
Roiete ühendused rinnakuga toimuvad 7 ülemise roide eesmiste kõhreliste otste ühendumisel rinnaku roidmiste sälkudega. 8.-9 roide eesmised otsad ühenduvad kõrgemal asuva 7 roide alumise servaga kõhrliiduse abil.
Roiete tagumiste otste liikumine toimub ümber roidekaela pikitelje .
25) Nimetage ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud?
Ülajäseme luustik koosneb õlavöötmest ja ülajäseme vabajäseme luustikust.
Õlavöötmesse kuulub – 2 rangluud ja 2 abaluud
Vaba ülajäseme luude hulka kuuluvad – õlavarreluud, küünarvarreluud (2 küünarluud ja 2 kodarluud) ning käe luud, mis jagunevad randme luudeks (1.proksimaalne rida – lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu 2. distaalne rida – trapetsluu, trapetsoidluu , päitluu ja konksluu), kämbla luudeks (5 lühikest toruluud ) ning sõrmelülideks (lühikesed toruluud, pöidlal on kaks lüli, teistel sõrmedel kolm lüli)
26) Õlanuki - rangluuliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine?
Plokkliiges (üheteljeline liiges)
Liigenduvad luud on rangluu ja abaluu
Liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel
Liigesepinnad on lamedad, kaetud kiudkõhrega.
Liigesekihnu tugevdavad rangluu-õlanuki side, kaarnajätke-rangluu side, kaarnajätke- õlanuki side.
Liikumine õlanuki-rangluuliigeses on väikese ulatusega, ümber sagitaaltelje – abaluu alumise nurga pöördumine mediaalsesse või lateraalsesse seisu.
27) Rinnaku - rangluuliiges: ------- : --------
Keraliiges (kolmeteljeline liiges)
Rinnaku-rangluuliiges moodustub rangluu ja rinnakupideme ühendumisel
Liigesepinnad on inkongruentsed , kaetud kiudkõhrega, liigesepindu sobitab kõhrketas
Rinnaku-rangluu liigese kihnu tugevdavad sidemed: rinnaku-rangluuside, rangluudevaheline side ja roide-rangluuside .
Liikumine võib toimuda ümber kolme telje: 1)ümber vertikaaltelje – õlavöötme ette ja taha viimine 2)ümber sagitaaltelje – õlavöötme tõstmine ja langetamine 3)ümber frontaaltelje – õlavöötme pöörlemine
28) Õlaliiges: -------- : --------
Keraliiges (kolmeteljelised liigesed)
Liigenduvad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea.
Abiseadeldisteks on liigeseõõnsusmokk, mille tõttu liigeseauk süveneb. Ainsaks sidemeks on kaarnajätke-õlavarreluu side.
Liigutused toimuvad ümber kolme telje: 1)ümber frontaaltelje – õlavarre ette ja taha likumine 2)ümber sagitaaltelje – õlavarre eemaldamine ja lähendamine 3)ümber vertikaaltelje – õlavarre pöörlemine, pronatsioon ja supinatsioon
29) Küünarliiges: --------- : ---------
Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud – õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu.
1)Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges (kolmeteljelised), moodustavad õlavarreluupähik ja kodarluupea lohk
2)Õlavarre-küünarluu liiges on tigu-ehk vintliiges (üheteljelised), moodustavad õlavarreluuplokk ja küünarluu poolkuujas sälk
3)Lähim kodar -küünarluu liiges on ratasliiges (üheteljelised), moodustavad kodarluu pea ja küünarluu kodarmine sälk.
Liigutused ümber kahe telje: 1)ümber frontaaltelje sirutus ja painutus 2)ümber vertikaaltelje kodarluu pöörlemine ümber küünarluu.
30) Küünarluude omavaheline ühendumine, liikumine?
Lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges, mille moodustavad kodarluupea ja küünarluu kodarluumine sälk. Kaugmine kodar-küünarluu liigese moodustavad kodarluu küünarluumine sälk ja küünarluupea. Küünarluid ühendab omavahel veel küünarluudevaheline side. Lähimine ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad ühtse terviku, liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje. Sissepööramisel ristuvad küünarvarreluud ja peopesa on suunatud alla taha, väljapööramisel on küünarvarreluud paralleelselt ja peopesa suunatud ette ülesse.
31) Nimetage käe piirkonnad ja neid moodustavad luud?
Käe luud jagunevad: randme luudeks (1.proksimaalne rida – lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu 2.distaalne rida – trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu), kämbla luudeks (5 lühikest toruluud) ning sõrmelülideks (lühikesed toruluud, pöidlal on kaks lüli, teistel sõrmedel kolm lüli)
32) Proksimaalne ja distaalne käeliiges?
Käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest:
Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges - moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. Hernesluu liigesest osa ei võta. Moodustub ellipsoidliiges (kahateljelised)
Distaalne käeliiges e. keskne randmeliiges – moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges (üheteljelised)
Proksimaalne ja distaalne käeliiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku. Liigutused toimuvad ümber frontaal ja sagitaaltelje: painutus-sirutus ja eemaldamine-lähendamine.
33) II-V kämblaluu - randmeliiges?
Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike (amfiartroosid).
34) Pöidla randme-kämblaliiges?
Pöidla randme-kämblaliiges ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga. Hästi liikuv sadulliiges (kaheteljelised), milles on võimalikud mitmekesised liigutused: pöidla eemaldamine, lähendamine, vastandamine ja ringliigutused.
35) Kämbla-lüliliigesed?
On tüüpilised keraliigesed, liigesepea kerakujuline, erandiks 1. kämbla-lüliliiges mis on ellipsoidliiges. Liikumine ümber kolme telje: painutus ja sirutus ümber frontaaltelje, lähendamine ja eemaldamine ümber sagitaaltelje, pöörlemine välja ja sissepoole ümber vertikaaltelje.
36) Sõrmelülide vahelised liigesed?
Lülivaheliigesed on plokkliigesed (üheteljelised), liigesepind on kumer . Liikumine kulgeb mööda frontaaltelge, kus on võimalik ainult sirutus ja painutus. Kaaskülgmised sidemed piiravad mujale liikumist.
37) Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud?
Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme luudest (2 puusaluud, mis on omavahel kokku kasvanud kolmest luust : niudeluust, häbemeluust ja istmikuluust) ja alajäseme vabaosa luudest (2 reieluud ; sääreluud: 2 sääreluud ja 2 pindluud; jalalaba luud – 1)Kanna luud – kontsluu, kandluu, lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud 2)Pöia luud – 5 pöialuud 3)Varvaste luud – varvastel on kolm lüli, suurvarbal on kaks lüli.
38) Vaagna ehitus, jagunemine suur- ja väikevaagnaks?
Vaagen jaotub kahte ossa: ülemine laiem osa on suurvaagen ja alumine kitsam osa on väikevaagen. Suurvaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja tagant 5. nimmelüli, eest on suurvaagen lahtine. Suurvaagnat eraldab väikevaagnast piirjoon, mille moodustavad neem ja niudeluu kaarjoon, häbemeluu kamm ja häbemeliiduse ülaserv. Väikevaagna seinteks on häbemeliidus, külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist - ja õndraluu.
39) Ristluu-niudeliiges?
Kerega ühendub vaagnavööde kahe paarilise niude-ristluuliigese abil.
Lameliiges (väga piiratud liikuvusega jäikliiges-amfiatroos) (kolmeteljelised)
Liigestuvad ristluu ja niudeluu aurikulaarpinnad, nende abil ühenduvad parem ja vasak puusaluu ristluuga.
Liigesepinnad on ebatasased, kujult ja suuruselt kongruentsed ning kaetud kiudkõhrega.
Paksu liigeskihnu tugevdavad võimsad sidemed: 1)niude- nimme side 2)ristluu-köbru side 3)ristluu-oga side
40) Häbemeliidus?
Häbemeliidus (sümfüüs) moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu . Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed.
41) Puusaliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine?
Pähkelliiges (kolmeteljelised)
Liigenduvateks luudeks on reieluu pea ja puusanapp , selle kaudu ühendub alajäseme vaba osa vaagnavöötmega.
Reieluupea moodustub 2/3 ja puusanapp 1/3 kera pinnast.
Puusanappa täiendab napamokk ja puusanapa ristiside. Niude-reieluuside, mis piirab reie tahaviimist. Liigeseõõnes asub reieluupeaside.
Liigutuste ulatust piiravad liigese ehitus, arvukad lihased ja võimsad sidemed. Liigutused toimuvad ümber 3 telje: 1) Ümber frontaaltelje – reie tõstmine ette ja reie tahaviimine (13 kraadi ainult, piiravad pikisidemed, peamiselt niude-reie side 2) Ümber sagitaaltelje – reie eemaldumine (abduktsioon) ja lähendamine (aduktsioon) 3) Ümber vertikaaltelje – reie sisse- ja väljapööramine.
42) Põlveliiges: --------- : ---------
On nii plokk (1)- kui ratasliiges(1)
Liigenduvateks luudeks on reieluu ja sääreluu
Liigesepindadeks on reieluu põndad ning sääreluu põntade ülemisel pinnal asuvat 2 nõgusat liigespinda.
Abiseadeldised: Liigesepindu süvendavad ja sobitavad
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
INIMESE ANATOOMIA #1 INIMESE ANATOOMIA #2 INIMESE ANATOOMIA #3 INIMESE ANATOOMIA #4 INIMESE ANATOOMIA #5 INIMESE ANATOOMIA #6 INIMESE ANATOOMIA #7 INIMESE ANATOOMIA #8 INIMESE ANATOOMIA #9 INIMESE ANATOOMIA #10 INIMESE ANATOOMIA #11 INIMESE ANATOOMIA #12 INIMESE ANATOOMIA #13 INIMESE ANATOOMIA #14 INIMESE ANATOOMIA #15 INIMESE ANATOOMIA #16 INIMESE ANATOOMIA #17 INIMESE ANATOOMIA #18 INIMESE ANATOOMIA #19 INIMESE ANATOOMIA #20 INIMESE ANATOOMIA #21 INIMESE ANATOOMIA #22 INIMESE ANATOOMIA #23 INIMESE ANATOOMIA #24 INIMESE ANATOOMIA #25 INIMESE ANATOOMIA #26 INIMESE ANATOOMIA #27 INIMESE ANATOOMIA #28 INIMESE ANATOOMIA #29 INIMESE ANATOOMIA #30 INIMESE ANATOOMIA #31 INIMESE ANATOOMIA #32 INIMESE ANATOOMIA #33 INIMESE ANATOOMIA #34 INIMESE ANATOOMIA #35 INIMESE ANATOOMIA #36 INIMESE ANATOOMIA #37 INIMESE ANATOOMIA #38 INIMESE ANATOOMIA #39 INIMESE ANATOOMIA #40 INIMESE ANATOOMIA #41 INIMESE ANATOOMIA #42 INIMESE ANATOOMIA #43 INIMESE ANATOOMIA #44 INIMESE ANATOOMIA #45 INIMESE ANATOOMIA #46 INIMESE ANATOOMIA #47 INIMESE ANATOOMIA #48 INIMESE ANATOOMIA #49 INIMESE ANATOOMIA #50 INIMESE ANATOOMIA #51 INIMESE ANATOOMIA #52 INIMESE ANATOOMIA #53 INIMESE ANATOOMIA #54 INIMESE ANATOOMIA #55 INIMESE ANATOOMIA #56 INIMESE ANATOOMIA #57 INIMESE ANATOOMIA #58 INIMESE ANATOOMIA #59 INIMESE ANATOOMIA #60 INIMESE ANATOOMIA #61 INIMESE ANATOOMIA #62 INIMESE ANATOOMIA #63 INIMESE ANATOOMIA #64 INIMESE ANATOOMIA #65 INIMESE ANATOOMIA #66 INIMESE ANATOOMIA #67 INIMESE ANATOOMIA #68 INIMESE ANATOOMIA #69 INIMESE ANATOOMIA #70 INIMESE ANATOOMIA #71 INIMESE ANATOOMIA #72 INIMESE ANATOOMIA #73 INIMESE ANATOOMIA #74 INIMESE ANATOOMIA #75 INIMESE ANATOOMIA #76 INIMESE ANATOOMIA #77 INIMESE ANATOOMIA #78 INIMESE ANATOOMIA #79 INIMESE ANATOOMIA #80 INIMESE ANATOOMIA #81 INIMESE ANATOOMIA #82 INIMESE ANATOOMIA #83 INIMESE ANATOOMIA #84 INIMESE ANATOOMIA #85
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 85 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor alinulyy Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

25
doc
Anatoomia
87
doc
Anatoomia materjal
30
doc
INIMESE ANATOOMIA
50
doc
Anatoomia KOGU konspekt
84
odt
Anatoomia kordamisküsimused-vastused
11
docx
Inimese Anatoomia
24
docx
Anatoomia küsimused 1-69
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun