INIMESE ANATOOMIA (0)

INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001)
KONTROLLTÖÖ I
1) Koe mõiste?
Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi.
2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus
1) EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel.
2) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse.
3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid.
4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest mis koos moodustavad funktsionaalse terviku. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kaitsefunktsiooni.
3) Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis
Kudesid on 4 põhirühma:
1) EPITEELKUDE e. KATTEKUDE. Katab keha või elundi välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel.

• Katteepiteel – katavad keha välispinda, sooleepiteel, hingamiselundite epiteel
  
• Näärmeepiteel – kohastunud sekreedi valmistamiseks, endokriinsed näärmed
  
• Sensoorne epiteel – haistmisepiteel
  

2) TUGITOITEKUDE e. SIDEKUDE. Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt.

• Veri – koosneb vedelast rakuvaheainest, vereplasmast. 4,5-6l inimese kehas
  
• Lümf – koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest
  
• Retikulaarne sidekude – luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas
  
• Rasvkude – nahaaluskoes ja rasvikutes
  
• Kohev sidekude – toite ja kaitsefunktsioon. Ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel.
  
• Tihesidekude – kõõlused, sidemed, naha võrkkiht
  
• Kõhrkude – kõrvalestad, lülivahekettad, liigeste kõhrelised pinnad
  
• Luukude – inimese skelett
  

3) LIHASKUDE koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime.

• Vöötlihaskude – moodustavad skeletilihaseid, keel, neel , söögitoru
  
• Silelihaskude – nahas, vere ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes
  
• Südamelihaskude – südames, moodustades südamelihase võrgustiku
  

4) NÄRVIKUDE koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest mis koos moodustavad funktsionaalse terviku.

• Närvikude - närvikoes
  

4) Elundi ja elundkonna mõiste. Näited?
ELUND – koosneb erinevatest kudedest ja täidab ühte kindlat ülesannet.

• kopsud
  
• magu
  

ELUNDKOND – elundid mis on ühtse tekke ja ehitusega ning sooritavad kehas samalaadseid talitlusi ning on omavahel anatoomiliselt seotud nim. elundkonnaks.

• seedeelundkond,
  
• hingamiselundkond
  
• vereringeelundkond
  

LIIKUMISELUNDKOND
5) Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad ?
Keskpidine ehk mediaantasapind kulgeb piki keha ja jaotab selle kaheks sümmeetriliseks pooleks – vasakuks ja paremaks. Tsapindu mis kulgevad piki keha ja on paralleelsed mediaantasapinnaga nim. sagitaaltasapindadeks. Tasapindu mis läbivad keha pikisuunas ning on risti sagitaaltasapinnaga, kuid paralleelselt laubaga nim frontaaltasapindadeks. Horisontaaltasapinnad läbivad keha horisontaalselt ja jaotavad selle ülemisteks ja alumisteks osadeks.
Vastavalt tasapindadele eristatakse vertikaal,- frontaal - ja sagitaaltelge.
6) Liigutuste liigid telgede suhtes?

• Ümber frontaaltelje toimub paintus e. fleksioon ja sirutus e. ekstensioon (liigutused sõrmedelülivahede liigestes ) ning liikumine ette e. anteversioon ja taha e. retroversioon .
  
• Ümber sagitaaltelje toimub eemaldamine e. abduktsioon ja lähendamine e. adukstioon.
  
• Liikumine vertikaaltelje suhtes on pöörlemine e. rotatsioon . Jäsemete (käed, jalad) pööramine sissepoole e. pronatsioon ja pööramine väljapoole e. supinatsioon .
  

7) Luukoe ehitus?
Luukude koosneb rakkudest mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks, paiknevad vaheaine õõntes. Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Lamellaarne luukude koosneb lamellidest, mille osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena.
8) Luu kui organi ehitus? ( toruluu näitel)
Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris – sidekoeline veresoonte ja närviderikas luu väliskate, mis puudub ainult liigespindadel. Liigesekõhr – katab luude liigesepindu. Luuüdi – täidab käsnolluse põrgakestevahelisi ruume ja üdiõõnt. Eristatakse punast ja kollast luuüdi. Käsnolluses on punane luuüdi, see on tähtis vereloomeorgan, siin toimub intensiivne vere tootmine. Luuõõnes on kollane luuüdi, see on suure rasvasisaldusega varuaine .
9) Nimeta luude liigid, igale näide?
Kujult eristatakse pikk, -lühi, - lame – ja segaluid.
PIKKLUUD: õlavarreluu, reieluu , sääreluu, sõrmelülid.
LÜHILUUD: randme ( lodiluu , kuuluu, hernesluu) ja kannaluud ( kandluu , kontsluu , kuupluu, lodiluu)
LAMELUUD : abaluu , koljulae luud , puusaluu
SEGALUUD: lülisamba lülid
PNEUMAATILISED LUUD: otsmikuurge, ülalõuaurge
10) Nimeta pidevühenduse liigid, alaliigid, igale näide?
Pidevate ühenduste puhul on luud üksteisega ühendatud tiheda sidekoe või kõhre abil. On kahte liiki pidevühendeid:

• FIBROOSSED:1) Sideliidused , mille hulka kuuluvad sidemed ja luudevahekiled
  

2)Õmblused koljuluude vahel
3)Tappühendid hambajuurte ja sompude vahel

• KÕHRÜHENDID: 1) Kõhrliidus (lülisamba lülivahekettad)
  

2) Sümfüüs (liigeseõõne alge)
11) Nimeta liigese kolm osa?
Liigesepind, liigesekihn, liigeseõõs
12) Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta?
1) LIIGESEMOKK – (õlaliigese mokk , puusaliigese mokk) kiudkõhreline ääris liigeseaugu serval, mis muudab liigeseaugu sügavamaks ja avaramaks.
2) LIIGESEKETTAD – (põlveliigeses võruketas, rinnaku -rangluuliigeses pidev ketas ) fibroossest sidekoest ja kiudkõhrest kettad, mis paiknevad mittesobivate liigespindade vahel. Suurendavad liigese liikumisvõimalusi ja amortiseerivad tõukeid, põrutusi.
3) SIDEMED – (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed) tugevdavad liigeseid ja pidurdavad või suunavad liigutusi.
4) SEESAMLUUD – (põlvekeder) kaitsevad liigest ja soodustavad suunavalt lihaste tööd.
13) Nimeta üheteljelised liigesed , näited?
1) PLOKKLIIGES – (sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed) on võimalik ainult painutus ja sirutus ümber frontaaltelje.
2) TIGULIIGES e. VINTLIIGES – (õlavarre-küünarluu liiges ) plokkliigese erivariant. Painutuse ja sirutuse sooritamisel toimub ainult vähene luude vabade otste suunast kõrvalekaldumine.
3) RATASLIIGES – (proks. ja dist. küünar- kodarluu liiges ) liikumine toimub ümber vertikaaltelje, sisse-ja väljapööramine (pronatsioon ja supinatsioon)
14) Nimeta kaheteljelised liigesed, näited?
1) ELLIPSOID e. MUNALIIGES – (proks. käeliiges) liigutused ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus) ja ümber sagitaaltelje (lähendamine – aduktsioon ja eemaldamine –abduktsioon)
2) SADULLIIGES – (pöidla randme-kämbla liiges) liikumine ümber frontaaltelje ja sagitaaltelje, lisaks koonusliikumine.
15) Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited?
1) KERALIIGES – (õlaliiges) liikumine toimub kõigi üksteisega risti asetseva telje ümber: frontaaltelg – painutus, sirutus ; sagitaaltelg – lähendamine, eemaldamine; vertikaaltelg – välja ja sissepoööramine. Ka koonusliikumine
2) PÄHKELLIIGES – ( puusaliiges ) keraliigese erivariant, liikumine piiratud
3) LAMELIIGES – (randmekämbla liiges) pinguldatud ja tugeva liigesekihnu tõttu on liigutused väga piiratud.
16) Nimetage lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud?
Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa :
1. KAELAOSA 7 kaelalüli
2. RINNAOSA 12 rinnalüli
3. NIMMEOSA 5 nimmelüli
4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli
5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli
17) Lülisambalüli ehituse põhimõte?
Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju . Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku. Selgroolüli kaarest lähtuvad jätked. Ogajätke suunatud tahapoole, paarilised ristijätked külgedele. Liigesjätkeid on 2 paari, ühed suunatud üles ja teised allapoole.
18) Nimetage kaela-, rinna,- ja nimmelüli üks iseloomulik tunnus?
Kaelalülidel – on lülikeha väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Ristijätketes on mulgud lüliarterite jaoks, ogajätked otsast kaheks hargnenud
Rinnalülidel – on lülimulk ümmargune, ristijätketel on roidelohud liigestumiseks roidekõbrukestega. Ogajätked suunduvad allapoole.
Nimmelülide – on lülikehad kõige massiivsemad, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Ristijätked muundunud roidejätketeks.
19) Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks (3):
Lülid ühenduvad üksteisega lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil, moodustades lülisamba.
20) Lülisambalüli vaheketta ehitus?
Lülidevahekettad koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt paiknevast säsituumast. Fibroosvõru kiud ühenduvad tihedalt lülikehade luuümbrisega, mis on väga vastupidav tõmbejõududele. Säsituuma ülesandeks on aga vastu panna survejõududele.
21) Nimetage lülisamba võimalikud liikumised?
Lülisamba kaela- ja nimmeosa on kõige liikuvamad osad lülisambas; roietega ühendumise tõttu rinnaosa liikuvus väheneb tunduvalt, ristluu on täiesti liikumatu. Lülisambas võivad liigutused toimuda ümber 3 telje: 1) ümber frontaaltelje – painutus taha ja sirutus ette. 2) ümber sagitaaltelje – külgmine paintus 3) ümber vertikaaltelje – toimub lülisamba pöörlemine. Lisaks lülisamba vetrumine.
22) Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus?
Täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaalasendis: 1) kumerus ette esineb - kaela ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos) 2) kumerus taha esineb – rinna ja ristluuosas (rinna ja ristluuküfoos)
Kirjeldatud lülisamba kõverdused suurendavad võimet põrutusi ja tõukeid amortiseerida ja hõlbustavad tasakaalu säilitamist, suurendvad rinna- ja vaagnaõõne mahtu.
23) Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud (luude nimetus ja arv)?
Lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid (7 paari pärisroideid; 3 paari ebaroideid; 2 paari vallasroideid) ja rinnak .
24) Roiete põhimõtteline ühendumine selgrooga ja rinnakuga, roiete liikumine?
Roided ühenduvad lülisambaga kahe liigese abil: Roidepealiiges (keraliiges), liigendub roidepea lülikeha vastava liigesepinnaga. Roide-ristijätke liiges (ratasliiges), moodustub 1-10. roide kõbrukeste ja ristijätkete liigesepindade vahel. Need liigesed funktsioneerivad kombineeritult, liigutused toimuvad ümber roide-ristijätke liigese.
Roiete ühendused rinnakuga toimuvad 7 ülemise roide eesmiste kõhreliste otste ühendumisel rinnaku roidmiste sälkudega. 8.-9 roide eesmised otsad ühenduvad kõrgemal asuva 7 roide alumise servaga kõhrliiduse abil.
Roiete tagumiste otste liikumine toimub ümber roidekaela pikitelje .
25) Nimetage ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud?
Ülajäseme luustik koosneb õlavöötmest ja ülajäseme vabajäseme luustikust.
Õlavöötmesse kuulub – 2 rangluud ja 2 abaluud
Vaba ülajäseme luude hulka kuuluvad – õlavarreluud, küünarvarreluud (2 küünarluud ja 2 kodarluud) ning käe luud, mis jagunevad randme luudeks (1.proksimaalne rida – lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu 2. distaalne rida – trapetsluu, trapetsoidluu , päitluu ja konksluu), kämbla luudeks (5 lühikest toruluud ) ning sõrmelülideks (lühikesed toruluud, pöidlal on kaks lüli, teistel sõrmedel kolm lüli)
26) Õlanuki - rangluuliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine?
Plokkliiges (üheteljeline liiges)
Liigenduvad luud on rangluu ja abaluu
Liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel
Liigesepinnad on lamedad, kaetud kiudkõhrega.
Liigesekihnu tugevdavad rangluu-õlanuki side, kaarnajätke-rangluu side, kaarnajätke- õlanuki side.
Liikumine õlanuki-rangluuliigeses on väikese ulatusega, ümber sagitaaltelje – abaluu alumise nurga pöördumine mediaalsesse või lateraalsesse seisu.
27) Rinnaku - rangluuliiges: ------- : --------
Keraliiges (kolmeteljeline liiges)
Rinnaku-rangluuliiges moodustub rangluu ja rinnakupideme ühendumisel
Liigesepinnad on inkongruentsed , kaetud kiudkõhrega, liigesepindu sobitab kõhrketas
Rinnaku-rangluu liigese kihnu tugevdavad sidemed: rinnaku-rangluuside, rangluudevaheline side ja roide-rangluuside .
Liikumine võib toimuda ümber kolme telje: 1)ümber vertikaaltelje – õlavöötme ette ja taha viimine 2)ümber sagitaaltelje – õlavöötme tõstmine ja langetamine 3)ümber frontaaltelje – õlavöötme pöörlemine
28) Õlaliiges: -------- : --------
Keraliiges (kolmeteljelised liigesed)
Liigenduvad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea.
Abiseadeldisteks on liigeseõõnsusmokk, mille tõttu liigeseauk süveneb. Ainsaks sidemeks on kaarnajätke-õlavarreluu side.
Liigutused toimuvad ümber kolme telje: 1)ümber frontaaltelje – õlavarre ette ja taha likumine 2)ümber sagitaaltelje – õlavarre eemaldamine ja lähendamine 3)ümber vertikaaltelje – õlavarre pöörlemine, pronatsioon ja supinatsioon
29) Küünarliiges: --------- : ---------
Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud – õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu.
1)Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges (kolmeteljelised), moodustavad õlavarreluupähik ja kodarluupea lohk
2)Õlavarre-küünarluu liiges on tigu-ehk vintliiges (üheteljelised), moodustavad õlavarreluuplokk ja küünarluu poolkuujas sälk
3)Lähim kodar -küünarluu liiges on ratasliiges (üheteljelised), moodustavad kodarluu pea ja küünarluu kodarmine sälk.
Liigutused ümber kahe telje: 1)ümber frontaaltelje sirutus ja painutus 2)ümber vertikaaltelje kodarluu pöörlemine ümber küünarluu.
30) Küünarluude omavaheline ühendumine, liikumine?
Lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges, mille moodustavad kodarluupea ja küünarluu kodarluumine sälk. Kaugmine kodar-küünarluu liigese moodustavad kodarluu küünarluumine sälk ja küünarluupea. Küünarluid ühendab omavahel veel küünarluudevaheline side. Lähimine ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad ühtse terviku, liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje. Sissepööramisel ristuvad küünarvarreluud ja peopesa on suunatud alla taha, väljapööramisel on küünarvarreluud paralleelselt ja peopesa suunatud ette ülesse.
31) Nimetage käe piirkonnad ja neid moodustavad luud?
Käe luud jagunevad: randme luudeks (1.proksimaalne rida – lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu 2.distaalne rida – trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu), kämbla luudeks (5 lühikest toruluud) ning sõrmelülideks (lühikesed toruluud, pöidlal on kaks lüli, teistel sõrmedel kolm lüli)
32) Proksimaalne ja distaalne käeliiges?
Käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest:
Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges - moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. Hernesluu liigesest osa ei võta. Moodustub ellipsoidliiges (kahateljelised)
Distaalne käeliiges e. keskne randmeliiges – moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges (üheteljelised)
Proksimaalne ja distaalne käeliiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku. Liigutused toimuvad ümber frontaal ja sagitaaltelje: painutus-sirutus ja eemaldamine-lähendamine.
33) II-V kämblaluu - randmeliiges?
Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike (amfiartroosid).
34) Pöidla randme-kämblaliiges?
Pöidla randme-kämblaliiges ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga. Hästi liikuv sadulliiges (kaheteljelised), milles on võimalikud mitmekesised liigutused: pöidla eemaldamine, lähendamine, vastandamine ja ringliigutused.
35) Kämbla-lüliliigesed?
On tüüpilised keraliigesed, liigesepea kerakujuline, erandiks 1. kämbla-lüliliiges mis on ellipsoidliiges. Liikumine ümber kolme telje: painutus ja sirutus ümber frontaaltelje, lähendamine ja eemaldamine ümber sagitaaltelje, pöörlemine välja ja sissepoole ümber vertikaaltelje.
36) Sõrmelülide vahelised liigesed?
Lülivaheliigesed on plokkliigesed (üheteljelised), liigesepind on kumer . Liikumine kulgeb mööda frontaaltelge, kus on võimalik ainult sirutus ja painutus. Kaaskülgmised sidemed piiravad mujale liikumist.
37) Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud?
Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme luudest (2 puusaluud, mis on omavahel kokku kasvanud kolmest luust : niudeluust, häbemeluust ja istmikuluust) ja alajäseme vabaosa luudest (2 reieluud ; sääreluud: 2 sääreluud ja 2 pindluud; jalalaba luud – 1)Kanna luud – kontsluu, kandluu, lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud 2)Pöia luud – 5 pöialuud 3)Varvaste luud – varvastel on kolm lüli, suurvarbal on kaks lüli.
38) Vaagna ehitus, jagunemine suur- ja väikevaagnaks?
Vaagen jaotub kahte ossa: ülemine laiem osa on suurvaagen ja alumine kitsam osa on väikevaagen. Suurvaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja tagant 5. nimmelüli, eest on suurvaagen lahtine. Suurvaagnat eraldab väikevaagnast piirjoon, mille moodustavad neem ja niudeluu kaarjoon, häbemeluu kamm ja häbemeliiduse ülaserv. Väikevaagna seinteks on häbemeliidus, külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist - ja õndraluu.
39) Ristluu-niudeliiges?
Kerega ühendub vaagnavööde kahe paarilise niude-ristluuliigese abil.
Lameliiges (väga piiratud liikuvusega jäikliiges-amfiatroos) (kolmeteljelised)
Liigestuvad ristluu ja niudeluu aurikulaarpinnad, nende abil ühenduvad parem ja vasak puusaluu ristluuga.
Liigesepinnad on ebatasased, kujult ja suuruselt kongruentsed ning kaetud kiudkõhrega.
Paksu liigeskihnu tugevdavad võimsad sidemed: 1)niude- nimme side 2)ristluu-köbru side 3)ristluu-oga side
40) Häbemeliidus?
Häbemeliidus (sümfüüs) moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu . Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed.
41) Puusaliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine?
Pähkelliiges (kolmeteljelised)
Liigenduvateks luudeks on reieluu pea ja puusanapp , selle kaudu ühendub alajäseme vaba osa vaagnavöötmega.
Reieluupea moodustub 2/3 ja puusanapp 1/3 kera pinnast.
Puusanappa täiendab napamokk ja puusanapa ristiside. Niude-reieluuside, mis piirab reie tahaviimist. Liigeseõõnes asub reieluupeaside.
Liigutuste ulatust piiravad liigese ehitus, arvukad lihased ja võimsad sidemed. Liigutused toimuvad ümber 3 telje: 1) Ümber frontaaltelje – reie tõstmine ette ja reie tahaviimine (13 kraadi ainult, piiravad pikisidemed, peamiselt niude-reie side 2) Ümber sagitaaltelje – reie eemaldumine (abduktsioon) ja lähendamine (aduktsioon) 3) Ümber vertikaaltelje – reie sisse- ja väljapööramine.
42) Põlveliiges: --------- : ---------
On nii plokk (1)- kui ratasliiges(1)
Liigenduvateks luudeks on reieluu ja sääreluu
Liigesepindadeks on reieluu põndad ning sääreluu põntade ülemisel pinnal asuvat 2 nõgusat liigespinda.
Abiseadeldised: Liigesepindu süvendavad ja sobitavad kõhrelised võrukettad – keskmine ja külgmine menisk . Põlvekeder ja kaaskülgmised sidemed.
Põlveliigeses on võimalik liikumine ümber 1)Frontaaltelje – sirutus, painutus 2)Vertikaaltelje – painutatud põlve puhul,sisse ja väljapööramine liigese alumises osas
43) Sääreluude omavaheline seondus? ----- : ----
Sääreluude vahekile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre ja pindluu vahelise ruumi. Teiseks sääreluu-pindluuliiges, lameliiges(3) ja ühendab pindluupead sääreluu lateraalse põndaga. Kolmandaks sääreluu-pindluu sideliidus mis on sääre ja pindluu distaalsete otste vaheline sidekoeline ühendus.
44) Jalalaba piirkonnad?
Jalalaba luud – 1)Kanna luud – kontsluu, kandluu, lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud 2)Pöia luud – 5 pöialuud 3)Varvaste luud – varvastel on kolm lüli, suurvarbal on kaks lüli.
45) Ülemine ja alumine hüppeliiges?
Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges (1), milles sääre luude alumised otsad haaravad hargina kontsluu ploki.
Liigesekihnu tugevdavad arvukad sidemed: kaaskülgsed sidemed, deltaside.
Ümber frontaaltelje toimub päka (varvaste) tõstmine ja langetamine. Päka langetamisel haarab sääre luude hark kontsluu ploki kitsamat osa, seetõttu võimalik ka vähene külgliikumine.
Distaalne jalaliiges ehk alumine hüppeliiges koosneb kahest liigesest: konts-kandluuliiges ja kontsluu-kandluu-lodiluuliiges. Esimene neist ratasliiges (1) ja teine keraliiges (kolmeteljelised). Funktsionaalselt moodustavad need ühtse kombineeritud liigese, milles toimub pöia mediaalse serva tõstmine (supinatsioon koos aduktsiooniga) või pöia lateraalse serva tõstmine (pronatsioon koos abduktsiooniga). Telg mille ümber käib kirjeldatud liikumine, kulgeb läbi kandluu alumise lateraalse osa ja kontsluu pea ülemise pinna.
Et kõik jalalihased ületavad nii ülemise kui ka alumise hüppeliigese, siis funktsioneerivad ülemine ja alumine hüppeliiges üheaegselt.
46) Amfiatroosi mõiste?
Amfiatroos – väga piiratud liikuvusega jäikliiges
47)Kanna-pöialiigesed?
Asuvad kanna distaalse rea luude (talbluu ja kuupluu) ja pöialuude põhimike vahel.
Liigeseid tugevdavad selgmised, taldmised ja luudevahelised sidemed
Liigesed ise on amfiatroosid, mis suurendavad jalavõlvi elastsust
48) Pöia-varbalülide liigesed?
Moodustavad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel
Keraliigesed (3), liikuvus suht piiratud, ümber frntaaltelje painutus ja sirutus ulatuslikum .
49) Varbalülivaheliigeste tüüp, liikumine?
Plokkliiges (1), liikumine toimub ümber frontaaltelje ja nendes on võimalik ainult painutus ja sirutus.
50) Nimetage jala toetuspinnad?
Seismisel toetub jalg taga kandluuköbru mediaalsele jätkele ja eesmine osa 1. 4. 5. pöialuude peadele, seismisel varbad toesena ei funktsioneeri, küll aga käimisel.
51) Jala pikivõlvid, nende tähtsus? Jala ristivõlv, selle tähtsus?
Jala luud on omavahel ühendatud väheliikuvate liigeste bail ja moodustavad jalavõlvi, mille kumerus on suunatud ülesse ja nõgusus alla. Eristatakse sagitaalsuunalist pikivõlvi ja frontaalsuunalist ristivõlvi.
Pikivõlv koosneb viiest kaarest (vastavalt pöialuudele), mis koonduvad kanna köbrul. Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustab vetruvusvõlvi, väline võlv on tugivõlv, see on esimesest madalam.
Jala ristivõlv paikneb talbluu, pöialuude ja kuupluu piirkonnas. Mõnikord on ristivõlv hästi väljendunud pöialuude peade piirkonnas. Luude poolt moodustatud jalavõlvi kindlustavad taldmised sidemed ja lihased.
52) Jalavõlvide tähtsus?
Väheliikuva tugeva jalavõlvi all olevad pehmed osad (lihased, veresooned , närvid) on hästi kaitstud, kuid võlvi lamendumisel (lampjalgsus)satuvad need osad seismisel ja kõndimisel surve alla ning põhjustavad valu.
_____________________________________________________________________
KONTROLLTÖÖ II
53) Vöötlihaskiu ehitus?
Lihase koosseisu kuuluvad lihaskiudude kimbud , kimbud on kokkuseotud sidekoega. Lihaseid läbivad väga laiad veresoonte võrgustikud. Närvid ( motoorne närv, sensoorsed , vegetatiivsed)
Üks müofibrill koosneb müofilamentidest (antiin, müosiin).
54) Skeletilihase kui organi ehituse põhikomponendid?
56) Lihaste abiseadeldised?
Lihase tööd soodustavad nende abiseadeldised: 1)Sidekirmed – need ei lase lihaseid paigalt nihkuda, annavad lihastele elastsuse ja hoiavad ära nende omavahelise hõõrdumise. 2)Sünoviaalpaunad – esinevad piirkondades, kus kõõlus liigub oma naaberelundi suhtes, need hoiavad ära lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist.
3)Sünoviaaltuped – täidavad samasugust ülesannet, mis sünoviaalpaunadki. 4)Seesamluud – soodustavad lihase tööd, väldivad hõõrdumist ja suurendavad lihastõmbe rakendusnurka luulisele kangile.
55) Nimeta skeletilihase erinevad kujud?
SELJALIHASED
LÜLISAMBASIRGESTAJA - Algab: ristluu tagumiselt pinnalt, niudeluu harjalt , ja rindekere–nimme sidekirmelt ja koosneb kahest osast:
1)PIKIM LIHAS - Kinnitub: koljule
2)NIUDE-ROIDE LIHAS – Kinnitub: ulatub kaela keskosani, osa kiude roietele.
Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead taha lateraalsele, kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead.
RIHMLIHAS – kaela tagumises osas jaguneb kaheks:
1)KAELA RIHMLIHAS – Algab: 3-6 rinnalüli ogajätkelt
Kinnitub: 2.-3. ülemise kaelalüli ristijätkeile
2)PEA RIHMLIHAS – Algab: 3. kaela kuni 3. rinnalüli ogajätkeilt
Kinnitub: kuklaluule ja oimuluu nibujätke tagaservale Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead taha lateraalsele, kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead.
ÜLEMIS- TAGUMINE SAAGLIHAS
Algab: 2. alumise kaela ja 2 ülemise rinnalüli ogajätkeilt.
Kinnitub: 2-5 roidele
Funkts: tõstab roideid
ALMUMISE-TAGUMISE SAAGLIHAS
Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, 2 alumise rinna ja 2 ülemise nimmelüli ogajätkelt.
Kinnitub: 4 alumisele roidele
Funkts: langetab roideid
ROMBLIHAS
Algab: 2 alumise kaelalüli ja 4 ülemise rinnalüli ogajätkelt
Kinnitub: abaluu mediaalsele servale
Funkts: tõmbab abaluid ja seega kogu õlavöödet lülisamba suunas ja ülespoole
ABALUUTÕSTUR
Algab: 4 ülemise kaelalüli ristijätkeilt
Kinnitub: abaluu ülemisele nurgale
Funkts: tõstab abaluid ülesse
SELJALAILIHAS
Algab: 5 alumise rinnalüli ogajätkelt, seljanimme sidekirmelt, niudeharjalt ja 3 alumiselt roidelt.
Kinnitub: õlavarreluu väikekõbrukese harjale
Funkts: toimides õlaliigesele tõmbab õlavart taha mediaalsele ja roteerib sissepoole, langetab suure jõuga ülestõstetud kätt.
TRAPETSLIHAS
Algab: kuklaluu ülemiselt turjajoonelt, turjasidemelt ja kõikidelt rinnalülide ogajätketelt.
Kinnitub: abaluu harjale, õlanukile ja rangluu õlanukmisele otsale
Funkts: ülemised kimbud tõstavad õlavöödet, vahelmised kimbud lähendavad abaluid lülisambala, alumised kimbud tõmbavad õlavöödet allapoole. Sirutab pead ja lülisammast fikseeritud ülajäseme puhul.
KÕHULIHASED
EESMINE RÜHM
NIMMERUUTLIHAS
Algab: tagumine kiht niudeluuharjalt, eesmine kiht 4. alumise nimmelüli roidejätkelt
Kinnitub: nimmelülide roidejätketele ja 12. roidele
Funkts: langetab roideid
KÕHUSIRGLIHAS
Algab: 5.-7. roidekõhre välispinnalt ja rindluu mõõkjätkelt
Kinnitub: häbemeluule
Funkts: aitab painutada lülisammast, aitab siseelundeid paigas hoida
KÜLGMINE RÜHM
KÕHU RISTILIHAS
Algab: 6 alumise roidekõhre sisepinnalt, rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu harjalt ja kubemesidemelt
Kinnitub: lihaskiud kulgevad horisontaalselt ja lähevad mediaalselt üle aponeuroosiks
Funkts: aitab siseelundeid paigas hoida, avaldades tugevat survet sisikonnale.
aitab ka roideid langetada,soodustab õõneselundite sisaldiste väljundamist
SISEMINE KÕHUPÕIKILIHAS
Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu harjalt ja kubemesidemelt
Kinnitub: ülemised lihaskiud kolmele alumisele roidele, alumised kiud lähevad kõhu sirglihase serva läheduses üle aponeuroosiks.
Funkts: aitab siseelundeid paigas hoida, soodustab õõneselundite sisaldiste
Väljundamist, pöörab lülisammast
VÄLIMINE KÕHUPÕIKLIHAS
Algab: 8 alumise roide välispinnalt
Kinnitub: niudeharja välisservale, mediaalsuunas läheb ta üle tugevaks aponeur.
Funkts: avaldab tugevat survet sisikonnale, aidates siseelundeid paigal hoida, pööravad lülisammast
RINNALIHASED
RINDKERE RISTILIHAS
Algab: rinnaku alumiselt poolelt
Kinnitub: 2.-6. roide sisepinnale
Funkts: langetab roideid, võtab osa väljahingamisest
SISEMISED ROIETEVAHELISED
Algavad: iga roide ülemiselt servalt
Kinnituvad: naaberroide alumisele servale
Funkts: langetab roideid, võtab osa väljahingamisest
VÄLIMISED ROIETEVAHELISED
Algavad: iga roide alumiselt servalt
Kinnituvad: naaberroide ülemisele servale
Funkts: tõstab roideid ehk võtab osa sissehingamisest
SÜVAKIHT
EESMINE SAAGLIHAS
Algab: 8.-9. ülemiselt roidelt
Kinnitub: abaluu mediaalsele servale ning ülemisele ja alumisele nurgale
Funkts: ülemine osa tõmbab abaluud ette küljele, alumine osa tõmbab abaluu
alumist nurka ette.
KESKNE KIHT
VÄIKE RINNALIHAS
Algab: 3.-5. roidelt
Kinnitub: abaluu kaarnajätkele
Funkts: langetab abaluu lateraalset nurka
SUUR RINNALIHAS
Algab: rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhusirglihase eesmiselt pinnalt
Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese harjale
Funkts: tõmbab õlavart ette mediaalsele ja roteerib sissepoole. Langetab suure
jõuga ülestõstetud kätt.
VAHELIHAS e. DIAFRAGMA
Algab: rinnaku möökjätkelt ja alumise roide sisepinnalt ja 2.-5. nimmelüli kehalt
Funkts: vahelihas on peamine hingamislihas. Sissehingamisel ta kontraheerub,
mille tulemusel lameneb, laskub allapoole ning rinnaõõs suureneb.
KAELALIHASED
KÜLGMINE RÜHM
TAGUMINE ASTRIKLIHAS
Algab: 3. alumise kaelalüli ristijätkelt
Kinnitub: 2. roide välispinnale
Funkts: fikseeritud kaelaosa puhul tõstab roideid, kallutab lülisamba kaelaosa ette
ette lateraalsele ning ning kahepoolsel teg. painutavad lülisamba kaelaosa
KESKNE ASTRIKLIHAS
Algab: kõikide kaelalülide ristijätketelt
Kinnitub: 1. roide ülemisele pinnale
Funkts: fikseeritud kaelaosa puhul tõstab roideid,kallutab lülisamba kaelaosa
ette lateraalsele ning ning kahepoolsel teg. painutavad lülisamba kaelaosa
EESMINE ASTRIKLIHAS
Algab: 3.-6. kaelalüli ristijätkelt
Kinnitub: 1. roidele
Funkts:fikseeritud kaelaosa puhul tõstab roideid,kallutab lülisamba kaelaosa ette
ette lateraalsele ning ning kahepoolsel teg. painutavad lülisamba kaelaosa
PINDMINE KIHT
RINNAKU-RANGLUU-NIBUJÄTKE LIHAS e. (peapöörajalihas)
Algab: kahe peana, üks algab rinnakupidemelt ja teine rangluu rinnakmiselt otsalt
Kinnitub: oimuluu nibujätkele ja kuklaluule
Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutab pead samale poole, pöörates nägu vastas-
suunas;kahepoolsel tegevusel painutab lülisamba kaelaosa ette, pead taha
KAELANAHALIHAS
Algab: rindkere eesosalt
Kinnitub: kulgeb üle rangluu kaelale ja põimub siin näo alaosa miimilistesse
lihastesse.
Funkts: kergitab nahka kaela piirkonnas, soodustades sel teel verevoolu
nahaalustes veenides, langetab alalõuga vähesel määral, tagumised kiud
tõmbavad suunurka allapoole.
III KONTROLLTÖÖ
57) Õlavöötme lihased, algus ja kinnituskohad , funktsioonid?
KAARNAJÄTKE-ÕLAVARRE LIHAS
Algab: abaluu kaarnanokkjätkelt
Kinnitub: õlavarreluu väikekõbrukese harjast distaalsemalt
Funkts: viib õlavart ette ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine
SUUR RINNALIHAS
Algab: rinnakult, ka osaliselt rangluult
Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese harjale
Funkts: viib õlavart ette ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine
ABALUUALUNE LIHAS
Algab: abaluualuselt augult
Kinnitub: õlavarreluu väikesele kõbrukesele
Funkts: viib õlavart taha ja pöörab sisse ning lähendab
SUUR ÜMARLIHAS
Algab: abaluu alumiselt nurgalt
Kinnitub: õlavarreluu väikese kõbrukese harja alumisele osale
Funkts: viib õlavart taha ja pöörab sisse ning lähendab
SELJALAILIHAS
Algab: 5 alumise rinnalüli ogajätkelt, seljanimme sidekirmelt, niudeharjalt, kolmelt alumiselt roidelt
Kinnitub: õlavarreluu väikekõbrukese harjale
Funkts: viib õlavart taha ja pöörab sisse ning lähendab
HARJAÜLINE LIHAS
Algab: abaluu harjaülisest august
Kinnitub: õlavarreluu suure kõbruke ülemisele osale
Funkts: eemaldab õlavart
HARJAALUNE LIHAS
Algab: abaluu harjaalusest august
Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukesele
Funkts: viib õlavart taha ja lähendab ning pöörab välja
VÄIKE ÜMARLIHAS
Algab: abaluu lateraalselt servalt
Kinnitub: õlavarreluu suure kõbrukese alumisele servale
Funkts: viib õlavart taha ja lähendab ning pöörab välja
DELTALIHAS algab 3 osana :
Funkts: eemaldab õlavart
EESMINE OSA
Algab: rangluult
Kinnitub: õlavarreluu deltakõprusele
Funkts: toob õlavart ette, lähendab ja pöörab sisse
KESKNE OSA
Algab: õlanukilt
Kinnitub: õlavarreluu deltakõprusele
Funkts: eemaldab õlavart
TAGUMINE OSA
Algab: abaluuharjalt
Kinnitub: õlavarreluu deltakõprusele
Funkts: viib õlavart taha ja lähendab ning pöörab välja
58) Õlavarre lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid?
KAARNAJÄTKE-ÕLAVARRE LIHAS
Algab: abaluu kaarnanokkjätkelt
Kinnitub: õlavarreluu väikekõbrukese harjast distaalsemalt
Funkts: tõmbab õlavart ette ja keerab sisse,
ÕLAVARRELIHAS
Algab: õlavarreluu distaalselt osalt
Kinnitub: küünarluu kõprusele
Funkts: painutab küünarvart
ÕLAVARRE-KAKSPEALIHAS algab kahe peana:
PIKK PEA
Funkts: tõmbab õlavart vähesel määral ette, painutab küünarvart ja pöörab välja
Algab: abaluu liigeseüliselt kõbrukeselt
Kinnitub: kodarluu kõprusele
LÜHIKE PEA
Algab: kaarnajätkelt
Kinnitub: kodarluu kõprusele
ÕLAVARRE KOLMPEALIHAS algab kolme peana:
Funkts: sirutab küünarvart ja tõmbab taha mediaalsele
PIKK PEA
Algab: abaluu liigesealuselt kõbrukeselt
Kinnitub: küünarnukile
KÜLGMINE PEA
Algab: õlavarreluu tagumiselt pinnalt
Kinnitub: küünarnukile
MEDIAALNE PEA
Algab: õlavarreluu tagumiselt pinnalt
Kinnitub: küünarnukile
KÜÜNARNUKILIHAS
Algab: õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt
Kinnitub: küünarnukile
Funkts: sirutab küünarvart
59) Küünarvarre lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid?
RUUTSISSEPÖÖRAJA
Algab: küünarluult
Kinnitub: kodarluule
Funkts: pöörab küünarvart koos käega sissepoole, painutab ja pöörab kätt sissepoole
PIKK PÖIDLAPAINUTAJA
Algab: kodarluu eesmiselt pinnalt ja luudevaheliselt membraanilt
Kinnitub: pöidla distaalse faalanksi põhimikule
Funkts: painutab pöialt, painutab ja pöörab kätt sissepoole
SÜVA SÕRMEDEPAINUTAJA
Algab: küünarluu eesmiselt pinnalt ja luudevaheliselt membraanilt
Kinnitub: 4 kõõluse abil 2-5 sõrme distaalse faalanksi põhimikule
Funkts: painutab 2.-5 sõrme, painutab ja pöörab kätt sissepoole
PINDMINE SÕRMEDEPAINUTAJA
Algab: õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt ja küünarvarre luudelt
Kinnitub: 4 kõõluse abil 2.-5. sõrme kesksete faalanksite põhimikule
Funkts: painutab vähesel määral küünarvart, painutab 2.-5 sõrme, painutab ja pöörab kätt sissepoole
PINDMINE KIHT
ÜMARSISSEPÖÖRAJA
Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis
Kinnitub: kodarluu keskosale
Funkts: pöörab küünarvart koos käega sissepoole, painutab vähesel määral küünarvart, painutab ja pöörab kätt sissepoole
KODARMINE RANDMEPAINUTAJA
Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis
Kinnitub: 2. kämblaluu põhimikule
Funkts: pöörab küünarvart koos käega sissepoole, painutab vähesel määral küünarvart, painutab rannet , painutab, eemaldab ja pöörab kätt sissepoole
PIKK PIHULIHAS
Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis
Kinnitub: kulgeb pihule kus divergeerub pihuaponeuroosiks
Funkts: painutab vähesel määral küünarvart, painutab ja pöörab kätt sissepoole
KÜÜNARMINE RANDMEPAINUTAJA
Algab: õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt, küünarnukilt, küünarluu tagapinnalt
Kinnitub: hernesluule, konksluule ja 5. kämblaluule
Funkts: painutab vähesel määral küünarvart, painutab rannet, painutab ja pöörab kätt sissepoole
KÜLGMINE RÜHM
VÄLJAPÖÖRAJALIHAS
Algab: küünarluu ülemiselt osalt, õlavarre lateraalselt põndapealiselt
Kinnitub: kodarluule
Funkts: pöörab küünarvart koos käega väljapoole
LÜHIKE KODARMINE RANDMESIRUTAJA
Algab: õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt
Kinnitub: 3. kämblaluu põhimikule
Funkts: pöörab küünarvart koos käega väljapoole, sirutab kätt
PIKK KODARMINE RANDMESIRUTAJA
Algab: õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt
Kinnitub: 2. kämblaluu põhimikule
Funkts: pöörab küünarvart koos käega väljapoole, sirutab kätt
ÕLAVARRE-KODARLUU LIHAS
Algab: õlavarreluu lateraalselt servalt
Kinnitub: kodarluu alumisele otsale
Funkts: painutab küünarvart, pöörab küünarvart koos käega väljapoole, proneerib supineeritud küünarvart.
TAGUMINE RÜHM
PIKK PÖIDLAEEMALDAJA
Algab: küünarvarre luude tagumiselt pinnalt ja luudevaheliselt membraanilt
Kinnitub: 1. kämblaluu põhimikule
Funkts: eemaldab pöialt
LÜHIKE PÖIDLASIRUTAJA
Algab: kodarluult
Kinnitub: pöidla proksimaalse faalanksi põhimikule
Funkts: sirutab pöialt, eemaldab kätt, sirutab kätt
PIKK PÖIDLASIRUTAJA
Algab: küünarluult
Kinnitub: pöidla distaalse faalanksi põhimikule
Funkts: sirutab pöialt, eemaldab kätt, sirutab kätt
NIMETISSÕRMESIRUTAJA
Algab: küünarluult
Kinnitub: lõpeb nimetissõrme dorsaalaponeuroosis
Funkts: sirutab nimetissõrme, sirutab kätt
SÕRMEDESIRUTAJA
Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis
Kinnitub: läheb randme läheduses üle neljaks kõõluseks, suunduvad 2.-5 sõrme seljale ja muutuvad siin aponeuroosiks.
Funkts: sirutab 2.-5 sõrme, sirutab kätt
VÄIKESÕRMESIRUTAJA
Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis
Kinnitub: tema kõõlus kinitub väikesõrme selgmisele pinnale, kus muutub selle aponeuroosiks
Funkts: sirutab väikest sõrme, sirutab kätt
KÜÜNARMINE RANDMESIRUTAJA
Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis
Kinnitub: 5.metakarpaalluu põhimikule
Funkts: sirutab rannet, sirutab kätt
60) Vaagnavöötme lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid?
IV KONTROLLTÖÖ
EESMINE RÜHM
NIUDE- NIMMELIHAS
Algab: 2 peaga, mis jätkuvad omaette lihastena:
Funkts: fikseeritud alajäseme puhul kallutab kere ettepoole , väldib tahapoole kukkumist. Viib reit ette ja vähesel määral teostab reie välisrotatsiooni.
SUUR-NIMMELIHAS
Algab: viimaselt rinnalülilt ja kõikidelt nimmelülidelt ning lülivaheketastelt
NIUDELIHAS
Algab: niudeluuaugult
Kinnitub: mõlemad lihased kinnituvad ühise kõõluse abil reieluu väikesele pöörlile
TAGUMINE RÜHM
VÄIKE TUHARALIHAS
Algab – niudeluu tagapinnalt
Kinnitub – reieluu suurele pöörlile
Funkts: eesmised kiud teostavad reie etteviimist ja siserotatsiooni ning tagumised kiud teostavad reie taha viimist .
KESKNE-TUHARALIHAS
Algab: niudeluu tiiva tagapinnalt
Kinnitub: reieluu suurele pöörlile
Funkts: reie eemaldamine, tagumised kiud teostavad reie taha viimist, viib reit ette ja teostab reie siserotatsioono.
PIRNLIHAS
Algab: – ristluu vaagenmiselt pinnalt
Kinnitub: reieluu suurele pöörlile
Funkts: roteerib reit välja, reie abdutsioon
KOLMEPEANE PÖÖRAJA koosneb kolmest lihasest:
Funkts: roteerib reit välja, reie eemaldamine
SISEMINE TOPPELIHAS
Algab: toppemulgu vaagenmiselt servalt ja toppekile vaagenmiselt pinnalt.
Kinnitub: mkõõluse abil reieluu pöörliauku.
ÜLEMINE KAKSIKLIHAS
Algab: istmikuluuogalt
Kinnitub: kõõluse abil reieluu pöörliauku
ALUMINE KAKSIKLIHAS
Algab: istmikukõbrult
Kinnitub: kõõluse abil reieluu pöörliauku
VÄLIMINE TOPPELIHAS
Algab: toppemulgu välimiselt servalt ja toppekile välimiselt pinnalt
Kinnitub: pöörliauku
Funkts: roteerib reit välja, reie eemaldamine
REIERUUTLIHAS
Algab: istmikukõbrult
Kinnitub: suurele pöörlile ja pöörlitevaheharjale
Funkts: roteerib reit välja
SUUR TUHARALIHAS
Algab: niude-nimme sidekirmelt, niudeluu tagapinnalt, rist ja õndraluu külgservalt, ristluu kõbrusidemelt.
Kinnitub: alumised kimbud tuharalihasmisele köprusele, ülemised kimbud sääreluu lateraalsele põndale.
Funkts: viib reit taha, roteerib reit välja
LAISIDEKIRME PINGUTAJA
Algab: niudeluu ülemis-eesmiselt niudeluuogalt
Kinnitub: läheb üle niudesääre sidekirme paksendiks.
Funkts: toor reit ette ja siserotatsioon, eemaldab reit
61) Reie lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid?
TAGUMINE RÜHM
POOLKILELIHAS
Algab: istmikukõbrult
Kinnitub: sääreluu mediaalsele põndale ja põlveliigese kihnule
Funkts: põlveliigese painutamine ja rotatsioon, siserotatsioon, viib reit taha
POOLKÕÕLUSLIHAS
Algab: istmikuköbrult
Kinnitub: sääreluuköprusele
Funkts: põlveliigese painutamine, siserotatsioon, viib reit taha
REIE-KAKSPEALIHAS algab 2 peaga:
PIKK PEA
Algab: istmikuköbrult
Kinnitub: pindluu peale
LÜHIKE PEA
Algab: reieluu karejoone lateraalselt mokalt
Kinnitub: pindluu peale
Funkts: põlveliigese painutamine ja rotatsioon, välisrotatsioon, viib reit taha
KESKMINE RÜHM
SUUR LÄHENDAJA
Algab: istmikuköbrult
Kinnitub: karejoone mediaalsele mokale
Funkts: pöörab reit väljapoole ja lähendab
LÜHIKE LÄHENDAJA
Algab: häbemeluult
Kinnitub: karejoone mediaalsele mokale
Funkts: pöörab reit väljapoole ja lähendab
KAMMLIHAS
Algab: häbemeluult
Kinnitub: reieluu kammijoonele
Funkts: pöörab reit väljapoole ja lähendab
PIKK LÄHENDAJA
Algab: häbemeluult
Kinnitub: karejoone mediaalsele moka kesksele osale
Funkts: pöörab reit väljapoole ja lähendab
ÕRNLIHAS
Algab: häbemeluult
Kinnitub: sääreluuköprusele
Funkts: painutab säärt ja roteerib seda sissepoole.
REIE-NELIPEALIHAS algab 4 peaga, mida vaadetakse eraldi lihastena:
Kinnitub: sääreluuköprusele
Funkts:
sirutab säärt, toob reit ette
VAHEPEALNE PAKSLIHAS
Algab: reieluu eesmiselt pinnalt
KÜLGMINE PAKSLIHAS
Algab: reieluu karejoone lateraalselt mokalt
KESKMINE PAKSLIHAS
Algab: reieluu karejoone mediaalselt mokalt
REIESIRGLIHAS
Algab: niudeluu eesmiselt alumiselt niudeluuogalt
Funkts: toob reit ette
RÄTSEPALIHAS
Algab: niudeluu ülemis-eesmiselt niudeluuogalt
Kinnitub: sääreluuköprusele
Funkts: toob reit ette, roteerib reit väljapoole, painutab ja roteerib säärt sissepoole
62) Sääre lihased , algus ja kinnituskohad, funktsioonid?
TAGUMINE RÜHM
TAGUMINE SÄÄRELUULIHAS
Algab: luudevaheliselt membraanilt ja naabruses olevate sääre luude osadelt
Kinnitub: lodiluule ja 1. talbluud
Funkts: tõstab kanda ja langetab päkka
PIKK SUURVARBAPAINUTAJA
Algab: pindluu tagumiselt pinnalt
Kinnitub: suurvarba distaalse faalanksi põhimikule
Funkts: painutab suurt varvast, tõstab kanda ja langetab päkka
PIKK VARVASTEPAINUTAJA
Algab: sääreluu tagumiselt pinnalt
Kinnitub: 2.-5. varba distaalse faalanksi põhimikule
Funkts: painutab 2.-5 varvast, tõstab kanda ja langetab päkka
SÄÄREMARJA-KOLMPEALIHAS koosneb kahest lihasest
Funkts: painutab säärt, tõstab kanda ja langetab päkka
LEST -SÄÄREMARJALIHAS
Algab: sääreluu lestlihasmiselt joonelt ja pindluu pealt
KAKSIK-SÄÄREMARJALIHAS
Algab: mediaalne pea reieluu mediaalselt põndapealiselt, lateraalne pea reieluu lateraalselt põndapealiselt
Kinnitub: sääre alumises osas moodustub võimas kõõluse – achilleuse kõõluse, mis kinnitub kannaluukõbrule
EESMINE RÜHM
PIKK SUURVARBASIRUTAJA
Algab: pindluu mediaalselt pinnalt
Kinnitub: suurvarba selgmisele pinnale
Funkts: sirutab suurt varvast, tõstab päkka ja langetab kanda
PIKK VARVASTESIRUTAJA
Algab: pindluu pealt ja sääreluu lateraalselt põndalt
Kinnitub: jala piirkonnas jaguneb 4 kõõluseks, mis kinnituvad 2.-5 varbale.
Funkts: sirutab 2.-5. varvast, tõstab päkka ja langetab kanda
EESMINE SÄÄRELUULIHAS
Algab:
sääreluu lateraalselt pinnalt
Kinnitub: 1. talbluu ja 1. pöialuu põhimiku taldmisele pinnale
Funkts:
tõstab jala mediaalset serva, lähendab jalga, tõstab päkka ja langetab kanda
KÜLGMINE RÜHM
LÜHIKE PINDLUULIHAS
Algab: pindluu lateraalselt pinnalt
Kinnitub: 5. pöialuu köprusele
Funkts: tõstab jala lateraalset serva, tõstab kanda ja langetab päkka
PIKK PINDLUULIHAS
Algab: pindluu pealt ja sääreluu külgmiselt põndalt
Kinnitub: 1. talbluu ja 1. pöialuu põhimikule
Funkts: tõstab jala lateraalset serva, tõstab kanda ja langetab päkka
V KONTROLLTÖÖ (SISEELUNDID)
67) Nimeta seedekanali osad?
Suuõõs, neel, sõõgitoru, magu, peensool , kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool , iliotsekaalklapp, pimesool, jämesool, pärasool, pärak
68) Hammaste arv, liigid?
Inimesel on 4 liiki hambaid: 1) LÕIKEHAMBAD (8tk) 2) SILMHAMBAD (4tk)
3) EESPURIHAMBAD (8tk) 4) TAGAPURIHAMBAD (12tk)
Täiskasvanul on 32 hammast /_2123
Lapsel kuni 5-6 a. 20 piimhammast /_212
69) Hamba ehitus?
Hambal on kroon, kael ja juur. Juurekanalis asub pehme kude – säsi ehk pulp , mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Hamba peamise massi moodustab eriline luukude dentiin , milles puuduvad luurakud ja veresooned. Hambakroon on kaetud emailiga, mis on inimese organismi kõige kõvem kude. Juur ja kael on kaetud jämedakiulise luukoe – hambatsemendiga.
70) Suured süljenäärmed, sülje ülesanded organismis?
1) KÕRVASÜLJENÄÄRE (2tk) asuvad väikekõrva ees all mälurlihase peal
2) KEELEALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) paiknevad suu põhjas
3) ALALÕUAALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) asuvad alalõuanurga kohal
ÜLESANDED: vaalmistab toidukämpu, soodustab rääkimist, süljel on antibakteriaalne toime ja ka raviv toime. Suus niisutatakse toitu süljega, mida eritavad süljenäärmed. Süljel on ka pesev toime. Sülg sisaldab ensüümi, mille toimel algab suuõõnes suhkrute seedimine.
71) Kurgu lümfaatiline rõngas?
Kuuest mandlist koosnev barjäärfunktsiooniga lümfaatiline rõngas, kus toodetakse ka lümfoidseid rakke, millistel on õgivõime:
1) SUULAEMANDLID (2tk) – kurgumandlid
2) TÕRVEMANDLID (2tk) – kuulmetõrve neelu avanemise piirkonnas
3) KEELEMANDEL (1tk) – keelejuure piirkonnas
4) NEELUMANDEL – on neelulaes
72) Mao asend, osad, mao seina ehitus?
Magu asub vasaku roide kaare all, diafragma all, keha keskteljest 5/6 vasakul pool ja 1/6 paremal pool. Mao maht kuni 1,5- 4 liitrit.
OSAD: lävis, põhimik, väikekõverik, suurkõverik, lukuti, maomahl
MAOMAHL: koosneb kolmest komponendist : 1) HCL soolhape (bakterite surmamiseks) PH 3-4 2) Lima (säästab magu enese seedimisest) 3) Ensüümid
MAOSEIN : mao seinas on kolmekihiline lihaskest – piki, ring, ja põikilihaskiht.
73) Maks, sapipõis, pankreas, nende ehituse põhimõte, nende asend ja seondumine seedekanaliga?
MAKS: asub diafragma all kõhuõõne ülemises osas valdavalt paremal pool keha keskteljest. Maksal on ebakorrapärane seenekübarat meenutav kuju. Eristatakse ülemist kumerat ja alumist lamedat pinda, neid pindu eraldab terav alumine serv. Masasirpside jagab elundi suuremaks paremaks ja väiksemaks vasakuks sagaraks. Vaod jagavad maksa altvaates neljaks sagaraks: parem ja vasak sagar , ruutsagar ja sabasagar. Kummastki maksasagarast väljub sapp parema ja vasaku maksajuha kaudu, mis liituvad maksaväratiks ühismaksajuhaks. Maks toodab sappi mis on vajalik rasvade seedimisel, muutes rasva väikesteks tilgakesteks, maks tegeleb ka mürkidega – nende eemaldamisega, detoksikatsiooniga.
SAPIPÕIS: on ühismaksajuha väljasopistus. Ta on 50ml mahutuvusega pirnikujuline sapireservuaar maksa alumisel pinnal. Elundil eristatakse kaela, keha ja põhja. Põhi ulatub maksa alumise serva alt pisut välja, kael kitseneb sapipöiejuhaks.
PANKREAS: Piklik sagarikujulise ehitusega elund massiga 70-80g, millel on nii ekso kui ka endikriinnäärme funktsioon. Pankreas asub risti tagumisel kõhuseinal mao taga. Ta toodab kõiki seedeensüüme. Pankreas koosneb väikestest sagarikest, mille vahel on kohevast sidekoest vaheseinad , kus asuvad veresooned ja närvid. Sagarikest väljuvad peened viimajuhad , liituvad omavahel ja suubuvad kõhunäärmejuhasse. Pankreases on rikkalikult verekapillaaridega varustatud väikesi endokriinfunktsiooniga rakurühmi.
74-75) Peensoole ja jämesoole iseloomulikud ehituslikud elemendid, ülesanded?
PEENSOOL: peensoole iseloomulikuks tunnuseks on sisepind , mis on ringkurruline, millede pinnal on kuni 0,3-1,5mm suurused limaskesta väljasopistised e. hatud (neid on 4 miljonit). Nad suurendavad soole sisepinda kuni 10 korda. Hattude pinnal toimub seedimine ja toitainete imendumine verre ja lümfi. Soole sisu lükatakse edasi jämesoolde. Peensool jaguneb kaksteistsõrmikuks, tühi ja niudesooleks. Peensooles eritatakse ensüüme, toodetakse lima sisaldavat soolenõret ja toimub toidu peamine seedimine ning toitainete imendumine lümfi ja verre.
JÄMESOOL: jämesoole sisepinnal asetsevad kapad – poolkuukurrud, mis lükkavad soole sisu edasi. Jämesool jaguneb umb, käär ja pärasooleks. Ileotsekaalklapid takistavad soole sisu tagasiliikumist. Jämesoole ülesandeks on: siin toimub lagundamine bakterite abil, bakteriaalne lagundamine, soole sisu kääritamine ja vee ja mineraalsoolade tagasiimendumine , väljaheidete moodustumine.
76) Loetle hingamisteed ?
Ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru , bronhid
77) Hingamiselundite erinevate osade seina toestus ?
Hingamiselunditel kõigil on kõva toes : ninaõõnel ja neelul on luuline toestus, kõril, hingetorul ja bronhidel on seintes kõhred. Seetõttu ei lange hingamisteed kokku ja õhk saab neis vabalt liikuda .
78) Kõri ehitus, kõri kõhred, häälepaelad, kõri ülesanded?
Kõri on toestatud paljude kõhredega, suurim nendest on kilpkõhr, mida on näha ka kaela eespinnal. Kilpkõhre taga on 2 pilkkõhre, nende vahele on tõmmatud lihaselised häälepaelad. Peal on kõril kõrikaas, mis sulgeb kõri kui me hingame. Kõri koosneb: kõrikaas, häälepaelad, kilpkõhr on hingetoru ülemine osa.
Köri ülesanne: on juhtida õhku ja tekitada häält.
HÄÄLEPAELAD: on valged, sirged, siledad, nendest üleval asuvad valehäälepaelad, mis on roosakaspunast värvi. Hingamise ajal häälepaelad eemalduvad teineteisest, moodustades kolmnurkse häälepilu. Hääle tekkimine on seotud häälekurdude võnkumisega, kurdude pingest sõltub heli kõrgus.
79) Trahhea ehitus, asend teiste organite suhtes?
Trahhea asetseb kehaga paralleelselt allpool kõri, maks jääb paremale ja magu vasakule poole. Pikkus on 10cm , läbimööt 2,5cm. Trahhea toestuseks on kõhrelised poolrõngad, tagumine sein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga.
80) Bronhiaalpuu ehitus?
Kopsude ees bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus bronhiaalpuu. Kumbki bronh siirdub vastava kopsu väratisse ja hakkab seal hargnema bronhioolideks ning moodustab bronhiaalpuu. Bronhid jagunevad puutahuliselt ja moodustavad bronhiaalpuu. Peabronh moodustab sagarbronhi ja see harunedes edasi segmendibronhi. Bronhi harusid nimetatakse bronhioolideks. Bronhioolid laienevad taas allveolaar juhadeks ning moodustavad alveolaarkotid.
1) (vasak) 2 SAGARABRONHI -> 10 SEGMENDIBRONHI
PEABRONH –>
2) (parem) 3 SAGARABRONHI -> 10 SEGMENDIBRONHI
Parem kops koosneb 3-st ja vasak kahest sagarast, iga sagar jaotub segmendi bronhideks, igasse segmendibronhi suundub bronhiharu. Bronhioolid lõppevad alveoolidega, need on hingamisteede lõpposad.
81) Kopsu asend rindkeres , kopsu välisehitus?
Kops oma põhimikuga toetub diafragmale. Kopsu tipp asub 2-3 cm ülalpool rangluud. Külgedelt piiravad kopse roided, kahe kopsu vahele jääb elundite kompleks mis moodustab keskseinandi. Keskmist nõgusat pinda nimetatakse kopsuväratiks – mida läbivad peabronh, kopsuveenid ja kopsuarterarter, närvid ja lümfisooned. Kopsu roidmine pind on kumer, vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad
82) Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid , sagarikud, alveoolid )?
SISEEHITUS : Kops jaguneb sagarateks, vasak üla ja alasagaraks, parem üla, kesk ja alasagaraks. Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte varal püramiidjateks segmentideks, mis on omavahel eraldatud sidekoe abil. Paremas kopsus on 10 segmenti , vasakus 9. Iga segment on varustatud oma bronhi, kopsuarteri ja kopsuveeni haruga. Seega iga segment võib talitleda iseseisva kopsuna.
83) Gaasivahetus alveoolis. Skeem?
84) Rinnakelme ( kopsupleura , seinapleura, pleuraõõs) nende tähtsus hingamisel?
Kopsupleura on kopsuga tihedalt kokku kasvanud, seinmine pleura katab rindkere siseseinu ja keskseinandit. Kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle seinapleuraks. Mõlema pleura vahele jääb suletud pilujas ruum – pleuraõõs. Kopsukelmes ei ole õhku, seal on madalam rõhk kui õhurõhk. Rindkerelihased ja diafragma lihaste kokkutõmbumisel rindkere õõs avardub ja selle tulemusena kopsukelme õõs suureneb ning rõhk kelme õõnes langeb veelgi ja kops iminapa põhimõttel liigub kopsukelme suunas ja õhk imetakse seetõttu kopsu. Pleuraõõnes on seroosne vedelik, mis vähendab kelmetevahelist hõõrdumist.
85) Nimetage erituselundid ?
Neerud , hingamiselundid (kopsud), seedetrakt , nahk
86) Kuseelundkonda kuuluvad organid ?
Neerud (2tk), kusejuhad (2), kusepõis, kusiti
87) Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud?
Neerud on oa kujulised, umbes 150g raskused paariselundid. Neerud asetsevad kõhuõõne tagaseinal kahel pool lülisammast viimaste rinna ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru katab 3 kihnu. Vahetult vastu neeru liibub sidekoeline fibrooskihn. Selle peale on rasvkihn (rasvapadjand kaitseb). Kolmas on neerusidekirme, mis kinnitab neerud kõhuõõne tagaseina külge ja asub rasvkihnu peal. Kihnud fikseerivad neerud oma kohale ja sama son neil kaitsefunktsioon.
88) Neeru välisehitus?
89) Neeru siseehitus?
Neerukoor läheb sammastena säsisse. Neeru säsipüramiid on suunatud neeru keskele kus asub neeruvaagen . Keskel on sapiline neeruvaagen. Sisse tulevad neeruarter ja välja läheb neeruveen. Nefron on neeru ehituslik- talitluslik ühik, kummaski neerus on neid 1 miljon, töötab neist ainult miljon kokku. Nefron algab koores ja lõpeb säsis. Neerus toimub vere filtreerimine.
90) Nefroni ehitus, talitlus, arv?
Nefron on neeru ehituslik ja talitluslik ühik, mis muudab neeru massi. Nefroneid on ühes neerus 1 miljon, millest tavaliselt töötab 1/3, ülejäänud alustavad talitlemist ainevahetuse intensiivistumisel.
91) Esmase ja lõpliku (teisese) uriini teke?
ESMANE URIIN: esmane uriin tekib päsmakese kapillaaridesse vereplasma filtreerimisel. 24h jooksul 100 liitrit. Vere kapillaaride päsmakesest pressitakse päsmakese kihnu vere plasma väljaarvatud verevalgud .
LÕPLIK URIIN: Nefroni teistes osades (väänilistes torukestes ja lingus ) toimub tagasiimendumise teel esmasuriini muutumine lõlikuks uriiniks, see liigub kogumistorukestesse ja nende kaudu neeruvaagnasse. 24h jooksul 1,5l, see väljutatakse kehast. Tagasiimendumine käib kolmes astmes : glükoos (kõik tagasi), valikuliselt vesi ja mineraalained , viiakse välja kogu karbamiid e. kusiaine . Korjetorukene avaneb neeru püramiidi tipul, sealt läheb edasi neeruvaagnasse.
92) Kusepõie asend, kusepõie seina ehitus?
Kusepõis asub väikevaagna eesmises osas häbemeliiduse taga, toetudes vaagnapõhja lihastele. Ta on lihaseline õõneselund. Siseseina limaskest on kurruline, kurrud lamenevad kusepõie täitumisel. Kusepõie sein koosneb limaskestast, serooskestast ja lihaskestast. Limaskest on varustatud retseptoritega, mis reageerivad põie venitusastmele ning annavad signaale, et mis rõhk parajasti põies on. Keskkest on kolmekihiline lihaskest, et urineermisel välja pressida uriini. Kõige välimine on sidekoeline kest, mis isoleerib. Kusepõie maht on 500-700ml.
93) Kusiti ehitus, soolised iseärasused?
Naise kusiti: ligi 4cm pikk toru tupe sees. Kusitit ümbritseb vöötlihaskiududest koosnev tahtele alluv kusitisulgur. Välimine kusitisuue asub 2-3cm tagapool kliitorit, vahetult tupesuudme ees.
Mehe kusiti: kõverdunud 18-23cm pikkune torujas elund, mille kaudu väljutatakse uriin ja seemnevedelik. Lihaskiudude kimbud ümbritsevad rõngana kusitit ja moodustavad tahtele alluva lihase – kusitisulguri.
94) Nimetage mehe välimised ja sisemised suguelundid , üksikosade ülesanded?
VÄLIMISED: 1) munandikott
2) sugiti
SISEMISED: 1) Munandid (2tk) – mehe sugunäärmed, kus tekivad spermid ja produt-
seeritakse meessuguhormoone.
2) Seemnejuha (2tk) – ülesandeks on sperma väljajuhtimine
3) Seemnepõieke (2tk) – näärme funktsioon,mille nõre lisandub sperma-
le vedeldades seda ja muutes seemnerakud aktiivselt liikuvaks
4) Eesnääre – näärme silelihaskoe kokkutõmbumine soodustab nõre
väljapaiskumist. Eesnäärme nõre kuulub sperma koosseisu.
5) Sugutisibulanäärmed – näärmete limajas nõre lisandub s. vedelikule
6) Munandimanused (2tk) – siin toimub spermide valmimine, reservuaar
95) Spermide teke ja kulg mehe organimis?
Spermatosoidid tekivad munandites ja munandimanustest lisatakse spermavedelik, milles spermatosoidid ujuvad , saavad liikuda paremini. Sealt liiguvad spermatosoidid mööda seemnejuha edasi seemnepõiekesteni kus lisatakse veelgi juurde seemnevedelikku. Edasi liiguvad spermid eesnäärmesse, kust nad väljuvad organismist mööda purskejuha.
96) Nimetage naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded?
VÄLIMISED: 1) Suured häbememokad - paksud, rohkelt rasvkudet sisaldavad naha-
Voldid, mida katab häbemekarvu kandev nahk. Nad piiravad häbe-
Mepilu.
2) Väikesed häbememokad – on elastset sidekudet, silelihaseid ja
veenipõimikuid sisaldavad õhukesed nahavoldid suurte häbeme-
mokkade vahel. Piiravad tupeesikut.
3) Kliitor – korgaskeha mis erektsiooni käigus täitub verega
SISEMISED: 1) Tupp – sitkete venivate seintega
2) Emakas - toimub loote areng, emakas on paksude lihaseliste seintega
3) Munajuhad (2tk) – toimub munaraku viljastumine
4) Munajuhalehtrid (2tk) -
5) Munasarjad (2tk) – toimub munarakkude tootmine
97) Mis on ovulatsioon , mis on menstruatsioon ?
OVULATSIOON: munaraku vabanemine ja väljumine munasarjast kord kuus, enamasti 14 päeva enne järgmist menstruatsiooni. Perioodiliselt 28 päeva järel üks valminud tsentraalfolliikul lõhkeb ja munarakk väljub munasarjast, satub kõhukelmeõõnde ja sealt munajuhasse, olles valmis viljastumiseks
MENSTRUATSIOON: sugukõpse naisel iga 21-35 päeva järel korduv, 3-6 päeva kestev verejooks emakast, mil heidetakse välja emaka limaskest ja viljastamata munarakk. Munaraku mitteviljastumisel emaka limaskesta pindmine kiht irdub . Seejuures veresooned katkevad ja toimub verejooks emakast.
SÜDAME – VERESOONKOND (KONTROLLTÖÖ NR 6)
107) Südame asend?
Süda asub rindkeres, diafragma peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal pool, kahe kopsu vahel. Südamepõhimik on suunatud taha üles ja paremale, südametipp alla-ette vasakule
108)joonis õp.lk151
109) Südame kambrid, nendesse sisenevad ja väljuvad veresooned?
Süda jaguneb 4 õõneks: parem koda, vasak koda, vasak vatsake ja parem vatsake. Südame paremasse kotta sisenevad kolm veeni, mis toovad siia kogu keha venoosse vere. Ülemine- ja alumine õõnesveen ja südame enda veenide üldmagistraal – pärgurge. Südame vasakusse kotta sisenevad 4 kopsuveeni, mis toovad südamesse arteriaalset verd. Paremast vatsakesest lähtub kopsutüvi mis hargneb 2-ks kopsuarteriks. Vasakust vatsakesest lähtub aort. suistikud
111) Südameseina ehitus?
Südamesein koosneb kolmest kestast:
SISEMINE: ENDOKARD – elastne sidekoeline õhukene vooderdis, endoteeliga vooderdatud kile
KESKMINE: MÜOKARD – kõige paksem ja massiivsem eriline lihaskest, kodades
2 kihiline ning vatsakestes 3 kihiline. Kõige tugevam on vasaku vatsakese müokard, kõige õhem kodades
VÄLIMINE: EPIKARD – seroosne kelme südame välispinnal, liibub tihedalt
müokardile.
110) Südame klapid , klappide liigid, nende paiknemine , nende tähtsus?
Südame klapid on endokardi väjasopistised. Südameklappe on kahte liiki:
1) Kodade vatsakeste vahelised klapid – HÕLMKLAPIDkodade ja vatsakeste vahel on kitsenenud ala, mida nimetatakse süstikuks. Süstiku servadelt ripuvad alla klapihõlmad. Nende vabadele servadele on kinnitunud näsalihastelt lähtuvad kõõluskeelikud.
Ülesanne: kõõluskeelikud ei lase klapi hõlmu vatsakese kokkutõmbumisel kotta pöörduda ja seetõttu ei pääse veri kotta tagasi.
2) Poolkuuklapid – mis asuvad kopsutüve alguses ja avanevad selle suunas, mis võimaldab vere paiskumist sellesse. Vasakus vatsakeses on 3 poolkuuklapist koosnev aordiklapp. Poolkuuklapid on taskukujulised. Vatsakese lõtvumisel täituvad klapid verega ja välistavad vere tagasivoolu vatsakesse.
Ülesanne: kindlustada vere ühesuunaline voolamine
112) Südame paun, selle moodustumine ja tähtsus?
Epikard põõrdub südame põhimikul suurte veresoonte piirkonnas tagasi ja moodustab südamepauna ehk perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb perikardiõõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku, millel on antibakteriaalne hävitav toime, mis kaitseb siis südant kahjulike bakterite eest ning vähendab hõõrdumist.
113) Südame enda verevarustus - pärgvereringe?
Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub südame paremasse kotta. Ülesandeks on varustada verega südame kõiki kudesid ja südamelihast.
115) Südame erutusjuhtesüsteem?
Erutus tekib südames eneses . Südame erutusjuhtesüsteem on moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagab südame automaatsed kokkutõmbed. Erutusjuhtesüsteemi moodustab ebatüüpilised lihaskiud, kus tekib erutus ja kus see edasi kantakse. Erutusjuhtesüsteem moodustab sõlmi ja siinuseid. Sinuatriaalsõlm ja atriovetrikulaarsõlm, viimasest lähtub Hisi kimp.
114) Südame närvid?
Südant innerveerib autonoomne närvisüsteem, reguleerides selle kontraktsioonide tugevust ja rütmi. Südamesse saabuvad parasümpaatilised kiud uitnärvist (X peaaju närv) mis kutsub esile rahulikke lõõgastavaid kontraktsioone ning sümpaatilised närvikiud, mis põhjustab kontraktsioonide sagenemist ja tugevnemist. Südamesse suubuvad kahte liiki närvikiud. Ühed kiirendavad ja tugevdavad, teised aga aeglustavad ja annavad madala jõuga kontraktsiooni impulsse.
117) Väike vereringe , selle algus, lõpp, ülesanne (nimeta Südame osad, veresooned)?
Väike vereringe ehk kopsuvereringe , mida mööda veri siirdub paremast vatsakesest kopsude kaudu südame vasakusse kotta. Väikeses vereringes on vere liikumiskiirus väga suur. Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest kust väljub kopsutüvi, mis jaguneb paremaks ja vasakuks kopsuarteriks mida mööda veri liigub kopsudesse, kus jagunevad veelgi väiksemateks veresoonteks atrioolideks, need omakorda kopsukapillaarideks. Kopsus antakse ära kogu CO2 ja saadakse vastu O2, sellega muudetakse veri arteriaalseks. Kummastki kopsust suunduvad välja 2 kopsuveeni, mis suunduvad südame vasakusse kotta.
116) Suur vereringe, selle algus, lõpp, ülesanne (nimeta Südame osad, veresooned)?
Suur vereringe e. kehavereringe algab aordina südame vasakust vatsakesest ja mille arvukad harud suubuvad kogu kehasse (aju, sõrmed, varbad jne). Läbi kapillaaride seinte toimub kehas kudede hingamine kus veri loovutab hapniku ja võtab vastu süsihappegaasi. Tekkinud venoosne veri korjatakse kokku alumisse ja ülemisse õõnesveeni mis suubuvad südame paremasse kotta.
118)tv joonis
119)tv joonis
120) Ülajäseme arterid ?
Arterid: Kaenlaarter, õlavarrearter ja tema haru süva õlavarrearter, kodarluuarter ja küünarluu arter , süva ja pindmine pihukaar, 10 kämblaarterit, iga sõrm saab 4 sõrmearterit.
121) Ülajäseme veenid ?
122) Alajäseme arterid?
123) Alajäseme veenid?
124-125) Kõhuõõne arterid/veenid
126) Aju arteriaalse ja venoosse verevarustuse põhimõte?


127)
128)Lümfi mõiste
Lümfikapillaaridesse kogunenud koevedelikku nim. Lümfiks
129) Lümfisüsteemi ehitus: parem lümfijuha, rinnalümfijuha (lümfi kogumise piirkonnad, suubumine vereringesse)?
Lümf – kui rakkude vahel olev koevedelik koguneb lümfikapillaaridesse, siis nimetatakse seda lümfiks. Lümf liigub mööda lümfikapillaare, mis hiljem kogunevad suuremateks lümfisoonteks, mis omakorda moodustavad lümfijuhad. Lümf läbib oma teel ainult ühte lümfisõlme, kus ta rikastub lümfotsüütidega. Lümfisõlmed on omalaadsed filtrid , kus lümf puhastatakse kahjulikest mikroorganismidest ja kahjulikest ainetest. Lümfijuhad suubuvad rangluupiirkonnas olevatesse veeninurkadesse. Lümf tekib verest ja lõhustatakse tagasi vereks. Lümfisüsteemi ülesandeks on rakkudevahelise vedeliku kogumine ja suunamine, ainevahetusproduktide edasikandmine ja keha kaitsevõime tagamine.
Lümfisüsteem on teine äravoolusüsteem, ta on venoosse süsteemi täienduseks, tal on suur kaitsekontroll.
Inimesel on kaks lümfijuha: 1) Parem lümfijuha, ¼ kehast, kogub lümfi oma harude kaudu paremast pea poolt, paremast kaela poolt, paremalt rindkerest, paremast ülajäsemest ja suubub paremasse veeninurka. 2) Rinna lümfijuha, ¾ kehast, kogub lümfi ülejäänud kehaosadest ja suubub vasakusse veeninurka (alajäsemed, pea vasak pool ja keha vasak pool)
130) Lümfisõlme ehitus, ülesanne?
Lümfisõlmed on ovaalsed või ümmargused hernetera suurused lümfoidsest koest ülesehitatud kehakesed. Nendesse suubub tavaliselt mitu lümfisoont –TOOMASOONT ja väljub 1-2 VIIMASOONT. Lümfisõlme katab sidekoeline kihn , lümfisõlmes eristatakse pindmist osa koort ja selle all asuvat säsi. Säsis toodetakse aktiivseid ensüüme, mis lagundavad mikroorganismide vahataolisi kesti, muudavad nad kahjutuks . Lümfisõlmes on arvukalt pilujaid ruume – lümfisiinuseid, siinused on säsi vahelised urked mida lümf läbib.
Ülesanne: sorteerib verd
131) Regionaalsed lümfisõlmed?
Iga rühma lümfisõlmed saavad lümfi keha kindlast piirkonnast ja neid nimetatakse regionaalseteks lümfisõlmedeks. Ülajäsemel on kaks peamist piirkonda – küünraaugus ja kaenlaaugus. Arvukad lümfisõlmed on kuklas , kõrvalesta ees ja taga, lõuaaluses kolmnurgas, kaelal kägiveenide piirkonnas – kaela lümfisõlmed, Kaenla augus – kaenla lümfisülmed, rindkeres hingetoru ümbruses, kahe kopsu vahel on kopsuväratipiirkonnas on neid suur hulk. Alajäsemel asuvad peamiselt põlveõndlas ja kubemes. Kõhuõõnes ja vaagnapiirkonnas kulgedes piki suuremaid veresooni, eriti palju peensoole kinnistiarteri läheduses. Lümfisõlmed on nagu regioonid kus kontrollitakse vastava piirkonna lümfi.
KONTROLLTÖÖ nr. 7
REGULATSIOONIMEHHANISMID
117) Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus?
REGULATSIOONIMEHHANISMID
/ \
NEURAALNE REGULATSIOON HUMORAALNE REGULATSIOON
/ \
NÄRVIREGULATSIOON VERE KEEMILINE KOOSTIS
/ \
NÄRVIIMPULSS (teostab närvisüsteem) HORMOONIREGULATSIOON
118) Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste?
HORMOON – bioloogiliselt aktiivsed ained, mis mõjutavad peamiselt ainevahetust ja reguleerivad üksikute elundite või kogu organismi talitlust.
SISESEKRETOORNE NÄÄRE – nende ülesandeks on produtseerida bioloogiliselt aktiivseid aineid – hormoone. Sisesekretoorsetel näärmetel puuduvad viimajuhad, hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevasse verekapillaaridesse.
119) Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis, tähtsamad hormoonid, nende toime?
HÜPOFÜÜS – paaritu, 0,5g kaaluv ovaalne kehake kiilluu türgi sadula e. hüpofüüsi augus. Varre abil on ta ühenduses vaheajult lähtuva lehtriga.
Kasvuhormoon ja Adrenokortikotroopne hormoon – stimuleerib neerupealise koore tegevust
Türeotroopne hormoon – mõjutab kilpnäärme tegevust
Sugunäärmeid stimuleerivad hormoonid – reg. meestel spermotonegeesi ja naistel menstruatsioontsüklit ja rinnanäärmete arengut.
Intermediin – reg. naha pigmentatsiooni
Vasopressiin
Oksüdotsiin – tõstab silelihaste toonust
KÄBIKEHA – väike, 0,25g kaaluv käbi meenutav kehake vaheaju koosseisus
Melatoniin – reg. ööpäevarütmikat ja und
Käbikeha hormoon – pidurdab sugunäärmete enneaegset arengut
KILPNÄÄRE – suurim sisesekretoorne nääre, kaalub 40g. Asub kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal.
Kilpnäärme joodi sisaldavad hormoonid (türoksiin,trijoodtüroniin, kaltsitoniin ) – avaldavad mõju ainevahetusele ja närvisüsteemi erutuvusele.
KÕRVAKILPNÄÄRMED – kõige väiksemad näärmed, iga kaalub ligikaudu 0,1g. Neid on neli ja asuvad kilpnäärme vasaku ja parema sagara tagapinnal.
Parathormoon – reg. kaltsiumi ja fosfori ainevahetust
HARKELUND – kahest sagarast koosnev elund, ligi 40g, asub eesmises keskseinandis rinnaku taga.
Humoraalsel teel stimuleerib ta lümfotsüütide arengut ja antikehade moodustumist.
KÕHUNÄÄRME SISESEKRETOORSED SAARED – 0,1-0,2mm läbimööduga rakukogumikud mida leidub näärme kõikides osades.
Glükagoon ja Insuliin – osalevad süsivesikute ainevahetuses.
NEERUPEALISED – paaris endokriinnäärmed neerude ülaosa peal, mass ligi 12g.
Kortikosteroidid – neerupealiste koore hormoonid
Glükokortikoidid – reg. süsivesikute ainevahetust
Mineralokortikoidid – reg. naatriumi ja kaaliumi ainevahetust
Meessuguhormoonid
Adrenaliin ja noradrenaliin – sarnaneb autonoomse närvisüsteemi sümpaatilise osa mõjuga
SUGUNÄÄRMED – munasarjades ja munandites
Östrogeen ja Gestageen – naissuguhormoonid
Androgeen ja Testosteroon – meessuguhormoonid, ülesandeks on primaarsete ja sekundaarsete sootunnuste väljakujundamine, organismi üldine kasvamine ja arenemine, normaalse seksuaalelu tagamine.
NÄRVISÜSTEEM
120) Närvikoe ehitus?
Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliirakkudest.
121) Närviraku ehitus (jätkete ülesanded)?
Neuron ehk närvirakk koosneb kehast ja jätketest. Keha keskel paikneb üks tuum, milles on omakorda 2-3 tuumakest. Jätkeid on kahte liiki: DENDRIIDID – nende kaudu tuleb erutus närvirakku. NEURIIDID e. AKSONID – nende kaudu kandub erutus edasi teisele neuronile või lõppelundile. Närvirakkudele iseloomulikud struktuurid on tigroidsubstants ja neurofibrillid. Tigroidsubstants on näha närviraku kehas ja kõikides jätketes. Nad on neuronite spetsiifilised neuronite erutust juhtivad struktuurid.
122) Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel?
JÄTKETE ARVU JÄRGI JAGUNEVAD:
1) AINUJÄTKELINE NEURON (silma võrkkestas), mille kehast lähtub ainult 1 neuriit
2) KAHEJÄTKELINE NEURON (silma võrkkestas), millel on 1 dendriit ja 1 neuriit
3) PSEUDOUNIPOLAARNE NEURON (spinaalganglionides), mille kehast algavad ühise tüvena kaks jätket
4) MULTIPOLAARNE NEURON (kõige levinum liik), millel on palju dendriite ja üks neuriit
TALITLUSE JÄRGI JAGUNEVAD:
1) AFERENTSED e. SENSOORSED e. TUNDENEURONID
2) EFERENTSED e. EFEKTOORSED e. MOTOORSED
3) ASSOTSIATIIVSED e. LÜLINEURONID e. KONTAKTNEURONID
123) Neurogliia liigid, nende ülesanded?
Esinevad suured ja väikesed – makro- ja mikrogliiarakud.
MAKROGLIIARAKUD – paiknevad ajuaines neuronite vahel. Nendel on tugifunktsioon, vooderdades ajuvatsakesi ja seljaajukanalit, moodustavad närvikiudu ümbritseva tupe ja ulatuvad närvilõpmetesse. Peale selle osalevad neuronite toitumises ja hapnikuga varustamises.
MIKROGLIIARAKUD – nad liibuvad neuronite kehadele , närvikiududele ja veresoontele, võimelised oma kuju muutes amöboidselt liikuma. Neil on oluline osa närvikoe kaitsefunktsioonis ja fagotsütoosi toime.
124) Närvikiu mõiste?
Närvikiu mõiste: tupega ümbritsetud närviraku jätkeid nimetatakse närvikiududeks. Ümbrise laadi järgi eristatakse müeliinkiude ja müeliinita kiude. Funktsiooni järgi eristatakse aferentseid e. tundenärvikiude ja eferentseid e. motoorseid närvikiude.
125) Närvi mõiste?
Närvi mõiste: närv koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimpudest .
126) Nimeta närvi liigid, nende lühiiseloomustus?
1) SENSOORSED e. TUNDENÄRVID – sisaldavad tsentripetaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele.
2) MOTOORSED e. LIIGUTAJAD NÄRVID – sisaldavad tsentrifugaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele.
3) SEGANÄRVID – sisaldavad tsentripetaal- ja tsentrifugaalkiude, juhivad erutuse mõlemas suunas
127) Selgita mõisted:
EFEKTOR – on eferentsete närvirakkude aksonite lõpmed lihastes ja näärmetes. Nende kaudu toimub närviimpulsside ülekanne närvilt lõppeelundisse – lihasesse või näärmesse.
RETSEPTOR – on aferentsete närvirakkude dendriidide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites (nahas, lihastes, siseorganites) ning võtavad vastu ärritusi nii sise kui ka väliskeskkonnast.
SÜNAPS – neuronid on omavahel ühenduses ja moodustavad ahelaid – ühe neuroni neuriit liibub vastu teise neuroni dendriiti või keha. Kontakti kahe neuroni vahel nim. sünapsiks. Sünapsis toimub närviimpulsi ülekanne ühe neuroni neuriidilt järgmise neuroni dendriidile või kehale.
NEUROMUSKULAARNE SÜNAPS –
REFLEKS – on närvisüsteemi vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt välis ja sisekeskkonnast vastu võetud ärritusele. Erutus kulgeb mööda refleksikaart.
REFLEKSIKAAR – närvisüsteemis talitlevad neuronid seostunult, moodustades refleksikaari. Lihtsaim refleksikaar koosneb kahest neuronist, neid leidub inimese organismis vähe, enamus on kolme või enama neuroniga.
HALLAINE – paikneb suuraju ja väikeaju poolkerades pindmiselt, moodustades ajukoore
VALGEAINE – koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest
GANGLION – on väljaspool kesknärvisüsteemi paiknev sidekoega ümbritsetud neuronite kehade kogumik.
TUUM – on pea- ja seljaajus paiknev närvirakkude kogum.
128) Seljaaju paiknemine, mõõtmed?
Seljaaju on sagitaalsuunaliselt lamendunud väätjas moodustis, mis asetseb lülisambakanalis. Tema läbimõõt on ligi 1cm ja pikkus 45cm
129) Seljaaju välisehitus?
Kaela piirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks, nimmeosas nimmepaisumuseks. Paisumuste piirkonnast lähtuvad närvid vastavalt üla ja alajäsemetele. Seljaaju kõhtmisel pinnal kulgeb mediaanlõhe ja seljaaju selgmist pinda mööda mediaanvagu, mis jagavad seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Kummalgi poolel eristatakse eesmist -külgmist vagu ja tagumist-külgmist.
130) Seljaaju siseehitus?
Seljaajus asub hallaine seespool, valgeaine selle ümber-perifeerselt. Hallaine keskel, piki seljaaju kulgeb tsentraalkanal, mis läheb kraniaalselt üle neljandaks ajuvatsakeseks, kaudaalselt aga lõpeb umbselt. Tsentraalkanali ümbruses paiknevat hallainet nim. hallnidemeks. Ristlõikes on seljaaju hallainel H-tähe või liblika kuju. Piki seljaaju moodustub hallaine mõlemas pooles kolm sammast: ees, taga ja külgsamba.
131) Nimetage peaaju osad?
Peaajul on 5 osa:
1) PIKLIKAJU
2) TAGAAJU – koosneb ajusillast ja väikeajust
3) KESKAJU – millesse kuuluvad ajuvarred ja keskajukatus
4) VAHEAJU – mille moodustab talamus , metatalamus ja hüpotalamus
5) SUURAJU – koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast
132) Peaaju üksikosade tähtsamad ülesanded?
PIKLIKAJU – piklikaju hallaines paiknevad 9-12 peaajunärvi tuumad (neelunärv, uitnärv, lisanärv, keelealune närv) Nende tuumadega on seotud piklikaju reflektoorne funktsioon.
TAGAAJU – silla ja piklikaju ülemise osa dorsaalsel pinnal asetseb rombauk, kus asuvad hingamis ja südametalitluse tingimatute seedimisreflekside ja kaitsereflekside (köha, oksendamine , aevastamine) keskused. Väikeaju ülesanne on inimese kõikide keeruliste liigutuste koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine. Siin täpsustatakse ka keha automaatseid ja taktikalisi liigutusi.
KESKAJU – nelikkeha koosneb kahest paarilisest künkast – üla ja alakünkast. Küngastes asuvad tuumad. Ülaküngaste tuumad osalevad optilistes orienteerumis refleksides – pea ja silmade pööramine vastuseks ootamatule valgusärritusele. Alaküngaste tuumad on kuulmiskeskused. Nende abil toimuvad akustilised orienteerumisrefleksid – pea pööramine ootamatu heliärrituse korral.
VAHEAJU – talamus on kõikide tundlikkuse liikide koorealune keskus. Üks osa talamuse tuumadest annavad ajukoorele informatsiooni aistingute allikate kohta. Teine osa tuumad osalevad ajukoore talitluse aktiviseerimises. Hüpotalamuse asetsevad vegetatiivsed keskused, mis reguleerivad ainevahetust, soojuse teket ja äraandmist, südametegevust, janu ja näljatunnet. Need talitlused seonduvad tundeelu ja emotsioonidega.
SUURAJU – soodustab verevarustust. Juttkeha tagab liigutuste automaatsuse. Mandelkeha tähtis emotsioonide kujunemisel. Paratsentraalkääru alumistes osades paikneb näo, kaela, ülajäsemete tahteliste liigutuste väljad. Paratsentraalsagarikus päraku ja kusiti tahtelise sulgemise väljad. Laubasagaras liigutuste ja mälupiltide talletamine. Assotsiatsioonipiirkonnas toimub info talletamine ja ümbertöötamine, mõtete teke ja tahte kujundamine.
133) Võrkmoodustise olemus, tähtsus?
Võrkmoodustis on eriline närvirakkude kogum, mis paikneb ajutüves. Närvirakud on omavahel jätketega tihedalt seotud ja moodustavad tiheda võrgustiku. Võrkmoodustise juurde suunduvad ülenevatest juhteteedest hargnevad närvirakud.
Tema ülesandeks on avaldada aktiviseeruvat või pärssivat toimet kogu kesknärvisüsteemi talitlusele. Näiteks otsustab ta une ja ärkamise üle. Ka suuraju poolkerade koore aktiivsus sõltub tema talitlusest.
134) Suuraju osad, mõhnkeha?
Otsaasju koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendab mõhnkeha, mis kujutab endast paksu valgeaine plaati , mille kiud suunduvad suuraju poolkerade sisemusse .
Otsmikusagar – asetseb tsentraalvaost eespool
Kiirusagar – asub tsentraalvaost tagapool
Oimusagar – asub poolkerade külgvaost allpool
Kuklasagar – eraldab kiirusagarat kiirukuklavagu
135) Basaaltuumade mõiste, liigutustegevusega seotud basaaltuumad ?
Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud – suurte poolkerade tuumad e. basaaltuumad. Nende hulka kuuluvad juttkeha ja mandelkeha. Juhtkeha tuumad tagavad liigutuste automaatsuse ja lihastoonuse, kuid eriosadel on oma ülesanne. Sabatuum ja koor aeglustavad keha liigutusi kahkjas kera suurendab liigutuste kiirust.
136) Ajukoore mõiste, mõõtmed?
Suurajukoor kujutab endast neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnevat 1-5mm paksust hallaine kihti suuraju poolkerade pinnal. Suuraju paikneb aju käärudel ja tungib ka vagudesse, pindala suhteliselt suur 2200cm2, koores on 10-14 miljardit närvirakku, mis paiknevad kuues kihis.
137) Nimetage motoorseid välju ajukoores (nim 3, määratle nende asukoht)?
1) Pretsentraalkääru ülemised osad – alajäsemete liigutuste väljad
2) Pretsentraalkääru alumised osad – näo, kaela, ülajäsemete liigutuste väljad
3) Paratsentraalsagarikus – päraku, kusiti tahtelise sulgemise väljad
4) Otsmikusagaras – neelu, keele, kõri, mälumislihaste tahteliste liigutuste väljad
138) Nimetage sensoorseid välju ajukoores (nim 3, määratle nende asukoht)?
1) Posttseentraalkäär ----/----
2) Paratsentraalsagarik – valu, temperatuur, kompimislihaste liigutus tundlikkuse piirkonnad
3) Kuklasagara kannusvao piirkond – nägemis ja nägemismälu
4) Alumine kiirusagar – siin asub lugemiskeskus
139) Assotsiatsioonipiirkondade mõiste, määratle nende asukoht?
Suuraju poolkerade koore ülejäänud osades paiknevad assotsatsioonipiirkonnad. Juhtiv osa on otsmikusagara assotsatsioonipiirkond. Siin toimub informatsiooni talletamine ja ümbertöötamine. Oimu ja kuklasagara assotsiatsioonipiirkond on seotud rääkimisega ja oma keha asendi tajumisega ruumis. Kiirusagaras toimub retseptoritest saadava informatsiooni ühendamine ja edastamine otsmikusagarale.
140) Nimetage aju vatsakesed , nende paiknemine ja tähtsus?
1) Külgvatsakesed – suurajupoolkerade sisemuses asuvad pilujad õõned
2) Eessarv – otsmikusagarasse ulatuvad jätked
3) Tagasarv – kuklasagarasse ulatuvad jätked
4) Alasarvsarv – oimusagarasse ulatuvad jätked
5) Kolmas ajuvatsake
141) Nimetage ülenevad juhteteed , nende paiknemine, talitluse iseloom?
Nende kaudu antakse närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast , lihastest ja teistest elunditest peaajju.
Ülenevad juhteteed paiknevad seljaaju valgeaine tagumistes väätides ja külgmiste väätide välimistes osades.
1) ÕRNKIMP – seljaaju valgeaine tagumise väädi mediaalses osas – tema närvikiud kannavad edasi impulsse, mis lähtuvad kere alumistest osadest ja alajäsemetest
2) TALBKIMP – seljaaju valgeaine tagumise väädi lateraalses osas – tema närvikiud kannavad edasi impulsse, mis lähtuvad kere ülemistest osadest ja ülajäsemetest.
3) TAGUMINE SPINOTSEREBELLAARNE JUHTETEE – asetseb seljaaju valgeainekülgmise väädi selgmises-pindmises osas – nende kaudu viiakse proprioretseptoritest erutusi väikeajju, nende erutuste põhja toimub organismi automaatsed liigurused, mis seotud keha tasakaalu hoidmisega.
4) EESMINE SPINOTSEREBELLAARNE JUHTETEE – asetseb seljaaju valgeaine külgmise väädi kõhtmises-pindmises osas - nende kaudu viiakse proprioretseptoritest erutusi väikeajju, nende erutuste põhja toimub organismi automaatsed liigurused, mis seotud keha tasakaalu hoidmisega.
5) SPINOTALAAMILINE JUHTETEE – seljaaju valgeaines eesmisest spinotserebellaarsest juhteteest mediaalsemalt – selle juhtetee kaudu viiakse talamusse valu, temperatuuri ja puute erutusi
142) Nimetage alanevad juhteteed, nende paiknemine, talitluse iseloom?
Alanevate juhteteede kaudu jõuavad närviimpulsid peaajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi lihastesse ja teistesse elunditesse. Paiknevad peamiselt seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas.
1) KORTIKOSPINAALKULGLAD – lateraalse närvikiud ristuvad piklikajus ja kulgevad seljaaju valgeaine külgmise väädi mediaalsesosas. Eesmise närvikiud kulgevad seljaaju valgeaine eesmise väädi mediaalses osas. – reguleerivad tahtelisi liigutusi
2) RUBROSPINAALKULGLA – algab keskajus paiknevast punatuumast, moodustab suuraju säärtes ristuse, läbib silla, piklikaju ja suundub seljaaju valgeaine külgmisesse vääti.
3) VESTIBULOSPINAALKULGLA – paikneb seljaaju valgeaine eesmise väädi pindmises osas. – tema närvikiud oovad erutusi lihastele keha tasakaalustamis-liigutuste sooritamiseks
4) TEKSTOSPINAALKULGLA – asub seljaaju valgeaine eesmise väädi pindmises osas - selle kulgla vahendusel reageeritakse automaatselt ootamatutele tugevatele valgus ja heliärritustele.
143) Nimetage ajukestad, nende paiknemine, ülesanded?
Pea ja seljaaju on kaetud kolme kestaga, mille vahele jäävad vedelikuga täidetud pilujad ruumid. Kestade ja nende vahel oleva vedeliku ülesandeks on kaitsta ja toestada ajuainet.
1) SOONKEST – liibub tihedalt pea ja seljaajule ning tungib ajupinna lõhedesse, vagudesse ja vatsakestesse – soonkest moodustab hatulisi soonpõimikuid, mis moodustavad ajuvedelikku
2) ÄMBLIKUVÕRKKEST – õhuke veresoonteta leste , mis ei tungi ajuvagudesse ega lõhedesse vaid läheb neist üle – ühenduses ajuvatsakeste süsteemiga
3) KÕVAKEST – tihedalt kokkukasvanud kolju luudega, tema jätked tungivad peaaju osade vahele ja moodustavad suuraju pikilõhes ajusirbi – täidab luuümbrise funktsiooni
144) Ajuvedelik : teke, paiknemine, tähtsus?
Ajuvedelik asub peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalõõnes. Täiskasvanud inimesel on 200ml. Ajuvedelikku valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste soonpõimikutes. Ajuvedelik osaleb aju ainevahetuses, sellest sõltub koljusisene rõhk. Ajuvedelik kaitseb aju ka mehaaniliste vigastuste eest.
145) Seljaajunärvi moodustumine, arv, jagunemin?
Seljudaajunärv moodustub seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel ja on väga lühike. Väljudes lülivahemulgu kaudu lülisambakanalist jaguneb kaheks – selgmiseks ja kõhtmiseks haruks (mõlemad seganärvid).
Seljaajunärve on 31 paari: 8 kaela, 12 rinna, 5 nimme, 5 ristluu ja 1 paar õndranärve.
146) Kaelapõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad?
Kaelapõimik moodustub nelja ülemise kaelanärvi kõhtmistest harudest. See asub esimeste kaelalülide ja nendega külgnevate süvade kaelalihaste kohal. Antud põimiku närvid innerveerivad kaela ja kuklapiirkonna nahka ja lihaseid. Pikim närv on vahelihase närv mille motoorsed harud innerveerivad vahelihast.
147) Õlavarrepõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad?
Õlavarrepõimiku moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi kõhtmised harud. Ta innerveerib kaela, õlavöötme, rinna ja ülajäseme vabaosa lihaseid ning nahka. Tähtsamad pikad närvid on: lihasenahanärv, keskpidine närv, küünarnärv, kodarnärv, roietevahelised närvid.
148) Roietevahelised närvid, nende arv, painknemine, funktsioon?
Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta, vaid kulgevad roietevaheliste närvidena sisemiste ja välimiste roietevaheliste lihaste vahel, innerveerides roietevahelisi ja kõhulihaseid, kopsu ja kõhukelmet.
149) Nimmepõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad?
Nimmepõimiku moodustavad viimase rinnanärvi ja nelja esimese nimmenärvi kõhtmised harud. Nimmepõimikust lähtuvad närvid innerveerivad kõhulihaseid, reie eesmise ja külgmise rühma lihaseid, munanditõsturit, kõhu ja reie nahka, suurte häbememokkade nahka.
Suuremad närvid on: reienärv ja toppenärv.
150) Ristluupõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad?
Ristluupõimik on põimikutest kõige võimsam. See moodustub viimase nimmenärvi ja nelja ülemise ristluunärvi kõhtmistest harudest. Ta innerveerib vaagnapõhja lihaseid, munandikotti, reie tagakülje lihaseid ja nahka, sääre ja jalalaba lihaseid ning nahka.
Suuremad närvid on: ülemine ja alumine tuharanärv, istmikunärv, säärenärv, pindluunärvid
151) Nimetage peaajunärvid, nende iseloom, ülesanded?
I Peaajunärv – HAISTMISNÄRV (sensoorne) juhib haistmisärritust peaajju
II Peaajunärv – NÄGEMISNÄRV (sensoorne) juhib nägemisärritust peaajju
III Peaajunärv – SILMALIIGUTAJANÄRV (motoorne, sisaldab parasümpaatilisi kiude) motoorsed kiud innerveerivad silmamuna liigutavaid lihaseid, parasümpaatilised aga innerveerivad pupilliahendajat ja ripslihast.
IV Peaajunärv – PLOKINÄRV (motoorne) silmamuna liigutavat ülemist põikilihast
V Peaajunärv – KOLMIKNÄRV (seganärv) silmanärvi kiud innerveerivad lauba, pealae, silmakoopa ja ninaõõne piirkonda. Ülalõuanärv innerveerib põse, ninaõõne ja ülalõuapiirkonda ning ülemisi hambaid. Alalõuanärv alalõua ja oimupiirkonda, keelt ning alumisi hambaid. Motoorsed kiud innerveerivad kõiki mälumislihaseid.
VI Peaajunärv – EEMALDAJANÄRV (motoorne) in. silmamuna lateraalset sirglihast
VII Peaajunärv – NÄONÄRV (motoorne) motoorsed kiud innerveerivad kõiki näo miimilisi lihaseid ning osaliselt kaelalihaseid. Sensoorsed kiud toovad maitseerutusi keeletipu ja keha maitsepungadest. Parasümpaatilised kiud innerveerivad pisaranääret, keele ja lõuaalust süljenääret.
VIII Peaajunärv – ESIKUTEONÄRV e. TASAKAALU-KUULMISNÄRV (sensoorne) juhib kuulmis ja tasakaaluärritusi pea ja seljaajju.
IX Peaajunärv – KEELENEELUNÄRV (seganärv ja parasümpaatilised kiud) sensoorne osa innerveerib keele tagaosa limaskesta ja tagab maitsetundlikkuse. Motoorne osa tikkeljätke-keeleluulihast. Parasümpaatiline osa kõrvasüljenääret.
X Peaajunärv – UITNÄRV (seganärv ja parasümpaatilised kiud) inerveerib siseelundeid, seedeelundeid, sugunäärmeid, vererõhu reguleerimisel. Motoorsed osad innerveerivad neelu, suulae ja kõri lihaseid. Parasümpaatilised kiud innerveerivad südamelihast, rindkere ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid.
XI Peaajunärv – LISANÄRV (motoorne) innerveerib rinnaku-rangluu-nibujätke ja trapetslihast
XII Peaajunärv – KEELEALUNE NÄRV (motoorne) innerveerib keele kõiki lihaseid.
152) Autonoomsete ehk vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine?
Aotonoomne närvisüsteem kohandab inimese organismi talitlust vastavalt keskkonna muutuvatele tingimustele. Vegetatiivne närvisüsteem innerveerib peamiselt siseelundeid, mille talitlus ei allu inimese tahtele. Vegetatiivses närvisüsteemis eristatakse topograafiliselt kahte osa 1) Tsentraalne 2) Perifeerne
Innerveeritavate elundite talitlusele jaotatakse vegetatiivne närvisüsteem kaheks 1)sümpaatiliseks 2) parasümpaatiliseks.
153) Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom?
Autonoomse närvisüsteemi sümpaatilised keskused paiknevad tuumadena seljaaju hallaine rinna ja nimmeosa külgsarvedes.
Igast sümpaatilise tüve ganglionist lähtub hall ühendusharu seljaajunärvile. Nende harude kaudu innerveeritakse kere ja jäsemete veresooni, naha silelihasrakke ja näärmeid.
Sümpaatiline tüvi paikneb mõlemal pool lülisammast ja koosneb omavahel ühendatud ganglionidest. Kummagi poole tüves eristatakse kaela, rinna, nimme, ristluuosa.
154) Parasümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom?
Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused on ajutüves ja seljaaju koonuses paiknevad tuumad. Preganglionaarsed kiud on parasümpaatiliste tuumade neuronite aksonid. Nad kulgevad vastavate peaajunärvide ning seljaaju ristluuosa närvide koosseisus perifeersete ganglionideni, kus toimub nende ümberlülitamine. Perifeersed parasümpaatilised ganglionid paiknevad elundite vahetus läheduses või nende seintes.
MEELEELUNDID
155) Analüsaatori mõiste, nimetage analüsaatori osad?
Analüsaator on ühtne funktsionaalne süsteem, mis koosneb alati kolmest osast.
1) Retseptoorne osa – võtab vastu ühte kindlat ärritajat, moodustuvad sensoorsete rakkude dendriididest
2) Juhtiv osa
3) Tsentraalne osa – suuraju piirkondade poolkerade vastav piirkond.
156) Kõrva ehitus: väliskõrv, keskkõrv ja sisekõrv?
157) Kuulmisanalüsaatori osad, talitluse põhimõte?
158) Tasakaaluanalüsaatori paiknemine, osad, talitluse põhimõte?
Tsakaalu retseptorid paiknevad sisekõrvas, esikus poolringkanalite laienenud osades. Nemad võtavad vastu erutusi pea asendi liikumisest . Registreerib ringliikumist.
Ampullide ja ümar- ning ovaalkotikeste sisepinnal on piirkonnad, kus paiknevad tasakaalu retseptoorsed rakud. Harjad ja tähnid sisaldavad retseptoorseid karvarakke ja tugirakke. Keha liikumise suuna ja kiiruse muutumine põhjustab nii harjadel zeleetaolise aine kui ka tähnidel sültja massi nihkumise, mis omakorda kutsub esile nendes paiknevate retseptoorsete karvarakkude erutuse. Erutus kantakse edasi tasakaalunärvi kiududele.
159) Silmamuna ehitus?
160) Silma abiseadeldised?
RIPSMED – kaitsevad silmamuna
SILMALAUD – kaitsevad ja niisutavad silmamuna
KULMUD – takistavad laubalt higi silma valgumist
LIHASED – (6 vöötlihast) aitavad suunata silmamuna
PISARANÄÄRMED – toodavad pisaravedelikku, mis niisutab ja puhastab silmamuna
161) Nägemisanalüsaatori osad, talitluse põhimõte?
Retseptoorne osa – võrkkestas kepikesed ja kolvikesed
Juhtiv osa – II peaajunärv
Tsentraalne osa – suuraju kukla sagara pool
162) Haistmisanalüsaator?
Asub ninaõõne ülaosas mõne ruutsentimeetri suurusel alal haistmisepiteelina. Haistmiselund koosneb tugi- ja retseptoorsetest haistmisrakkudest. Haistmisnäärmete nõre on vajalik haistmispinna niisutamiseks, sest vaid lahustunud ained võivad esile kutsuda haistmisrakkude erutuse.
163) Maitsmisanalüsaator?
Maitsmiselundiks on maitsmispungad, mis koosnevad retseptoorsetest ja tugirakkudest. Asub keelel asuvatel näsakülgedel ja ka suulae limaskestas . Maitsmisretseptori jätked ulatuvad maitsmispoori, kus lahustunud ained kutsuvad esile retseptorrakkude erutuse, mis antakse edasi keele-neelunärvi ja vahenärvi.
164) Naha ehitus, kihid , nendes paiknevad organid?
Nahk on keha väliskate. Paksus erinevates kehaosades 1-4 mm. Ülesandeks kaitsta keha sisemisi kudesid, osaleb soojusregulatsioonis ja on veredepoo. Nahas moodustub päikesevalguse abil D- vitamiin .
Nahas eristatakse 2 põhilist kihti:

EPIDERMIS e. MARRASNAHK – jaguneb sarvkihiks ja alumisesk kasvukihiks. Sarvkiht koosneb surnud rakkude kihtidest, on tihe ja kõva, kaitseb keemiliste, füüsiliste mikroorganismide mõjutuste eest. Kasvukiht koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest. Alumised kihid toodavad uusi rakke, mis sisaldavad melaniini (pruun pigment)

PÄRISNAHK – naha süvakiht, mis sisaldab rohkelt kollageenseid ja elastseid sidekoe kiude, mis annavad nahale tugevuse ja elastsuse. Eristatakse pindmist näsakihti ja alumist võrkkihti. Näsakihis on arvukalt vere ja lümfisooni ning varustatud närvilõpmetega. Võrkkihis asuvad rasu ja higinäärmed ning asub ka nahaaluskude .
165) Nahas paiknevad retseptorid?
Nahas leidub arvukalt sensoorseid retseptoreid, mis võtavad väliskeskkonnast vastu valu, temperatuuri ja puuteärritusi. Erineva ehitusega naharetseptorid asuvad naha eri kihtides.

VALURETSEPTORID – epidermise süvades kihtides ja pärisnaha näsakihis

PUUTERETSEPTORID – pärisnaha näsakihis ja naha pindmistes osades

TEMPERATUURI JA PUUTEÄRRITUSE RETSEPTORID - pärisnahas
85