Dalmaatsia rannik Antsla 2012 Dalmaatsia rannik On rannikutüüp , mille puhul saarte rannajoon kulgeb maismaa rannajoonega paralleelselt. Rannajoone sihi määrab või seda mõjutab geoloogiliste struktuuride pikitelje siht. Mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud ja tekkinud on vasarakujulised poolsaared ja lahed. Rannajoone morfoloogiline kuju on määratud lähedalasuvate mäestike pikitelje sihiga. Rannajoonele on iseloomulikud arvukad pikliku kujuga rannikulähedased saared, mis on rannajoonega paralleelselt. Ranniku iseloomulik kuju on tekkinud tänu meretaseme tõusule peale jääaega , mille tulemusel on osa vanadest mäestikest uppunud ja saares on moodustunud mäeahelike veepealsetest tippudest. Selle tulemusel on saartevahelised lahed sügavad. Dalmaatsia rannik on iseloomulik Aadria mere idarannikule. Tegemist on suhteliselt harva
1.4. Rattalaagrid Nii ees kui ka tagasillas on kaherealised kuullaager tüüpi rattalaagrid. Tagasilla laagrid on vahetatavad koos rattarummuga(sele15). 9 Sele 15. Tagumine rattalaager[9] Sele 16. Esimene rattalaager[10] 1.5. Küünalvedrustus Selgitada miks kasutatakse küünalvedrustuse korral vedru pikitelje ja amortisaatori (käändtelje) pikitelje vahelist nihutust (teljed ei lange kokku), koostada skeem. Küünalvedrustuse korral kasutatakse pikitelje ja amortisaatori (käändtelje) pikitelje vahelist nihutust selleks, et saavutada negatiivne käänuraadius, millest tulenevalt on juhtimine mugavam ning rooli 10 on libedal vaja vähem vastu keerata(sele17)
mis paikneb südame kõrval. Kiritigu hingab kopsuga Teod hingavad kas lõpustega või kopsudega. Kiritigu hingab kopsu abil, mis paikneb koja eesserva lähedal. Läbi hingeava pääseb õhk kopsu, mille rohkete veresoonte kaudu satub õhuhapnik verre. Värvitu või veidi sinaka tooniga vere paneb liikuma selgmises osas paiknev süda. Teo koda Koda kaitseb tigude elundeid. Tavaliselt on koda spiraalselt keerdunud oma pikitelje ümber. Koda koosneb tipust, keeritsast ja nabast. Koja ehitus väljastpoolt sissepoole on järgmine: sarvkiht, prismakiht ja pärlmutterkiht. Ohu korral poeb tigu oma kojasse, mõnedel rühmadel on jala küljes ka kojakaas. Vähestel rühmadel on koda redutseerunud või päris ära kadunud, näiteks nälkjatel koda puudub. Teo liigid Mudatigu Kiritig Võsa-võõttigu Suur-seatigu u Viinamäetig
jääpurika kuni selle kinnituskohani. Soojusenergia ei saa liikuda horisontaalselt läbi jääkihi, sest jääkihi temperatuur mõlemal pool (veepoolses küljes ja õhupoolses küljes) on ühesugune, täpsemalt on mõlemad vee külmumistemperatuuril. Kuna puudub temperatuuride erinevus jääkihis, ei saa toimuda ka soojusülekannet. Kui sisemine vesi külmub, siis väljuvad selles lahustunud õhu mullid. Need mullid jäävad lõksu jääpurika pikitelje lähedale, kus vesi külmub viimasena. Maha jäänud mullid võivad hajutada päikesevalgust selliselt, et tekib mulje valgest joonest purika keskel. Ribid tekivad ilmsest voolamise juhulikul ebaühtlusel, kui vesi mööda purikat allapoole liigub. Kui kõrgendikud on juba on tekkinud, siis kasvavad nad radiaalselt väljapoole kiiremini kui madalamad kohad. Selleks on kaks põhjust: esiteks katab neid õhem veekiht kui
Dalmaatsia rannik Horvaatia territooriumi läänepoolse osa moodustab Dalmaatsia. Seda Aadria mere rannikuriba ilmestavad Dinaari mäestik ja rohked saared. Seal valitseb vahemereline kliima . Dalmaatsia rannik on rannikutüüp, kus saarte rannajoon kulgeb maismaa rannajoonega paralleelselt.Rannajoone suund on määratud või mõjutatud geoloogiliste struktuuride pikitelje suunaga. Mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud ja tekkinud on vasarakujulised poolsaared ja lahed. Dalmaatsia rannik on iseloomulik Aadria mere idarannikule Suuremaid ja väiksemaid saaretäpikesi on kokku 1185, millest vaid 67 on asustatud. Rannik paelub kivikõrbete ja imepäraste vaadetega merele. Rannikualad ning suuremad saared on tihedamalt asustatud kui sisemaa. Paljud inimesed rannikul ja saartel elatuvadki suveperioodi
oks, irdoks – Puidu oleku järgi - terve oks, mädaoks, tuhkoks Lõhed - Lõhet iseloomustab puidu rebenemine piki kiudu. Liigitatakse: – Tüübi järgi – säsilõhe, ringlõhe, külmalõhe – Asendi järgi- küljelõhe, servalõhe, otsalõhe – Muud – läbiv lõhe, sirge lõhe, kaldlõhe, kitsaslõhe, pinnalõhe, välgulõhe, langetuslõhe Tüve kuju rikked – Kõverus (liht- ja liitkõverus) - ümarpuidu pikitelje kõrvalekalle sirgjoonest – Ovaalsus - ümarpuidu ristlõige, kus suurema ja väiksema läbimõõdu ernevus on rohkem kui 1,5 korda. – Koondelisus - läbimõõdu järk-järguline muutus ümarpuidu pikisuunas – Nihkunud säsi - säsi, mis paikneb ristlõike keskelt eemal. – Kurmulisus – pikisuunalised süvendid või paksendid – Pahk – suur puitunud „kasvaja“ puidu tüvel Puidu ehituse rikked
osa Paindedeformatsioonid · Paindedeformatsioonid tekivad neil juhtudel, kui luud talitlevad kangidena · Sel juhul mõjuvad luudele lihaste kontraktsoonijõud, välise koormuse raskusjõud ja inertsjõud (liikumisel) ning liigestele toereaktsioonid · Löögilise iseloomuga koormused, mis kutsuvad esile paindedeformatsioone on luumurdude peamiseks põhjuseks Väändedeformatsioonid · Tekivad keha ja kehaosade pikitelje suunalistel koormustel, kusjuures mõjuvad inertsijõud (liikumisel) ja toereaktsioonid · Ülemäärased väändekoormused põhjustavad põhiliselt liigeste ja sidemete vigastusi Mis on hea rüht? · Minimaalne koormus lülisambale ja seda toestavatele sidemetele · Kega segmendid on tasakaalustatud keha raskuskeskme ümber · Keha pikitelg läbib liigeste frontaaltelgi Tasakaalustatud lihasjõud
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Lõiked Referaat Koostaja: Janno Roosipõld Juhendaja: Albert Ustimenko Õppegrupp: AT13 Viljandi 2013 Lõiked Lõikeid kasutatakse detaili sisemise ehituse näitamiseks [ISO 128-40:2001 (E), ISO 128- 44:001 (E) ja ISO 128-50:2001(E) järgi]. Lõige on kujutis, mis saadakse objekti mõttelisel lõikamisel ühe või enam kui ühe tasandiga, kusjuures näidatakse seda, mis jääb lõikepinnale ja sellest tahapoole. Lõike tegemine ühes kujutises ei kohusta seda tegema teises kujutises. Üldjuhul kuuluvad lõiked tähistamisele ja pealkirjastamisele. Lähtekujutise juures võib näidata lõikava pinna või pindade kulgemist ka kriipspunktpeenjoonega, mis on otstest ja võimalikest murdekohtadest jämedad. Lõike suunda näitavad nooled (noole saba on pidev jämejoon) paigutatakse risti lõikepinnaga 2...3 mm k...
ogajätked, niudeluuhari ristjätked, ogajätked transversospinaalne trakt (madalamal asuvate) (madalamal asuvate) lülisamba sirutamine; soodustab pöramist lülide ristjätked lülide ristjätked ümber pikitelje pea ja kaela rihmlihas viie alumise kaelalüli ja kuklaluu, oimuluu pea pööramine ja kallutamine kuue alumise rinnalüli nibujätke ogajätked suur rinnalihas rangluu, rinnakupide, I- õlavarreluu suur pöörab õlavart sissepoole, surub vastu m
-mõningal hulgal laiadest lihastest on lai ja lame kõõluseline osa ehk kilekõõlus ehk aponeuroos -hea vastupidavus pingutustele -lihas lülitub töösse osade kaupa 3)Käävjad lihased -paiknevad jäsemetel -lihase keskmine osa ehk lihasekõht aheneb otste poole, minnes lõpuks üle kõõluseks -lihasekõht võib moodustada kolmandiku kuni poole kogu lihase pikkusest -lihaskiud, mis moodustavad lihasekõhu võivad paikneda kolme moodi- paralleelselt, ühelissulgjalt, kahelissulgjalt lihase pikitelje suhtes -olenevalt paigutusest tulenevad ka lihase mehaanilised omadused 4)Sõõr- ja sulgurlihased -paiknevad ümber avade (Vain, A. 2002). Levinumad skeletilihased Inimorganismis on küll üle 400 skeletilihase. Suurimaks skeletilihaseks on tuharalihas ning organismi väikseimad lihased on silmalihased. Suurimad skeletilihased on: näolihased, kaelalihased, deltalihas, õlavarre kakspealihas, kõhu sirglihas, rätsepalihas, reiesirglihas,
DNA on polümeer, mille elementaarlülideks on nukleotiidid. Harilikult koosneb DNA adeniinist (A), guaniinist (G), tsütosiinist (C) ja tümiinist (T). Enamasti esineb DNA elusorganismides kahe antiparalleelse omavahel komplementaarse ahela kujul (st kohakuti paiknevad ahelate A ja T ning G ja C nukleotiidid). Sellisel juhul moodustuvad vastavate lämmastikaluste vahele kõige stabiilsemad vesiniksidemete rühmad ja DNA ahelad pöörduvad nende vahelise pikitelje ümber kaksikheeliksiks, nii et lämmastikaluste paarid jäävad heeliksi sisemusse (seda nimetatakse DNA sekundaarstruktuuriks). 7.) RNA osaleb mitmetes eluks vajalikes protsessides nagu näiteks geenide kodeerimine ja dekodeerimine, geenide regulatsioon ja ekspressioon. RNA on üheahelaline polünukleotiidide jada, mis on omavahel seotud fosfodiestersidemetega. Rakulised organismid kasutavad geneetilise informatsiooni vahendajana informatsiooni-RNAd.
3. Panime taimelehed uhmrisse ja uhmerdasime need ühtlaseks massiks. 4. Valmistasime ~ 15ml heksaani ja etanooli (suhtes 2:1) ekstraheerimissegu ning lisasime selle uhmris olevale massile. 5. Filtreerisime saadud segu läbi süstla jaotuslehtrisse. Jälgides enne, et jaotuslehtri kraan on kinnises asendis. 6. Lisasime jaotuslehtris olevale segule ~ 10ml destilleeritud vett ja sulgesime jaotuslehtri korgiga. 7. Loksutasime jaotuslehtrit ettevaatlikult pikitelje suunas, hoides seda mõlema käega (ühega toetades korki ning teisega kraani). Samal ajal jälgides, et kork ja kraan oleksid suunatud iseendast kui ka kaasõpilastest eemale. Aeg-ajalt pöörasime jaotuslehtri kraanipoolset otsa ülespoole, et tekkinud ülerõhku, kraani ettevaatlikult avades, välja lasta. 8. Asetasime jaotuslehtri ettevaatlikult tagasi rõngale ja eemaldasime korgi, et
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium TEOD Referaat Sissejuhatuseks: Teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda) on suurim limuste klass siia kuulub umbes 60 00070 000 liiki. Liigirikkuse poolest jääb see loomade klass alla vaid putukatele. Eestis elab umbes 80 liiki maismaatigusid. Suurem osa neist on väga väikesed, peidulise eluviisiga ja ei torka oma igapäevase aeglase askeldamisega sugugi silma. Ometi on meie tigude seas ka hästi märgatavaid ja suisa kurikuulsaid tegelasi, kes paljudele aiapidajatele peavalu ja meelehärmi valmistavad, kippudes massiliselt paljunema just seal, kus neid kõige vähem näha tahetakse.Tigusid võib leida peaaegu kõikjalt: neid on nii aedades, mudalompides, mägedes, jõgedes, meredes jne. Ehitus: Teod on asümmeetrilise kehaehitustüübiga. Tigude iseloomulikuks tunnuseks on seljapoolel asuv koda, mille sees on nende sisused. Kõhupoolelt sirutuvad kojast välja pea ja jalg. Peas asuvad mi...
· Tugikaared, vööndkaared, tugiroided · Kesklöövi kõrgus kasvab · Suuremad kirikud 32 m (kesklöövi kõrgus) Notre Dame (jumalaema kirik) 12 saj; Chartes'i katedraal 13 saj; Reims'i katedraal 37 m; amiens'i katedraal 42,5 m · Põhiplaaniks ladina rist · Pikihoone 3-5 lööviline · Transept mitme lööviline · Krüpt puudus, kooripõrand pikihoones samal tasapinnal · Koorilõpmik polügonaalne · Kõige tähtsam Maarja kabel- kiriku pikitelje lõpus · Välisilme: perspektiivportaal, ehisviil e vimperg, peaportaali kohal roosaken raidkivi raamistuses, fassaadil skulptuuri rida ,,Kuningate galerii", lisaks väiksemad kaunistuselemendid ristlillikud ja krabid HILISGOOTI 15-16 saj SAKRAALARIHTEKTUUR Konstruktsioon lihtsustub Rohkem kaunistusi võlvidel kõrvalroided võrk- ja tähtvõlvid Kaared muutuvad teravamaks-lansettkaared või eriti lamedaks korv- või roodkaared
Pärast voolu all hoidmist loputatakse vee ja leelisega ja hoitakse mõnda aega kuumas vees. Kui viile on kaks korda eelkirjeldatud viisil taastatud, raiutakse nad uuesti üle. Vanad hambad lihvitakse maha ja raiutakse uued, teravad asemele. Käsiviilimise jõudlus oleneb paljus lukksepa tööasendi ja liigutuste õigsusest ning tooriku kinnitusviisist. Mugavaks asendiks peetakse seda, kui tööline seisab 450 all kruustangide pikitelje suhtes.Vasaku jalaga astutakse ette nii, et ta jääb töölaua servast 150...200 mm kaugusele, parem jääb vasakust 200...300 mm eemale, kusjuures jalalabadevaheline nurk on 60...700. Kui viiliga eemaldatakse pakse metallikihte ning teda tuleb lükata suure jõuga, tõstetakse parem jalg vasakust 500...600 mm kaugusele, mis annab paremat tuge. Kui viilitakse väikese jõuga, võivad jalad olla peaaegu koos. Töökäigu lõpus kallutab lukksepp keha pisut kruustangide poole
astangrannaks. * Neutraalsed -kus avanevad rõhtsalt lasuvad kivimid. Nende mõju rannikute morfoloogia kujunemisele on N suhteliselt väike. Tavaliselt on tegu suhteliselt sirge rannajoonega ning rannikuala ilme on ühetaoline väga pikkadel lõikudel. Nimetus neutraalne on tinglik, sest selge, et mingit môju geoloogiline struktuur igal juhul avaldab kasvõi lõhelisuse kaudu. * Pikirannikud-rannikud, millede rannajoone suund ühtib geoloogiliste struktuuride pikitelje suunaga. rannajoon kulgeb mäeahelike v nendevaheliste orgudega paralleelselt. Samuti väheliigestatud rannajoonega. Siiski võib esineda ka juhuseid kus meri on N mäeahelike vahelistele madalamatele aladele tunginud ingresseerunud - dalmaatsia tüüpi rannik Vahemere ääres. * Põikirannikud sellised rannalõigud, kus rannajoon on risti geoloogilise struktuuri pikisuunaga. N mäeahelikud ulatuvad rannajooneni välja v on N rannikuala voorestatud. Sellisel juhul on
puhetiste ja haavandlaikude tõttu. Okste rühmitamine : · Oksarühm (koondoksad) moodustab vähemalt 4 üle 12 mm läbimõõduga oksa , mis asetsevad 150 mm pikkuse saematerjali küljel või serval · Hajali oksad oksad, mis ei moodusta oksarühmi · Ühekülgne oks oks, mis avaneb sortimendi ühele või kahele lähisküljele · Läbiv oks oks, mis ulatub sortimendi kahele vastasküljele. Okste liigid : · Ümarkoks oma pikitelje suhtes läbilõigatud sellise nurga all, et suurema ja väiksemi läbimõõdu suhe ei ole üle kahe. · Ovaaloks oma pikitelje suhtes läbilõigatud sellise nurga all, et suurema ja väiksema läbimõõdu suhe on 2...4. · Piklik oks läbi lõigatud piki oma pikitelge või selle suhtes sellise nurga all, et suurema ja väiksema läbimõõdu suhe suurem kui 4. · Külgoks laua küljele ulatuv oks · Servoks laua servale ulatuv oks
o Mõõkjätke (alumine) · 11. Ja 12. roidepaar on vallasroided (nende kõhtmised (ventraalsed) otsad on vabad) · Joonis lk 36 24. Roiete põhimõtteline ühendumine lülisamba ja rinnakuga, roiete liikumine. Roided ühenduvad lülisambaga kera- ja ratasliigese abil. Rinnakuga kõhre abil. Roiete tagumiste otste liikumine toimub ümber roidekaela pikitelje. Samaaegselt roiete tagumiste otste vähese liikumisega tõusevad roiete eesmised ja külgmised osad tunduvalt enam. 25. Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud. Ülajäseme piirkond koosneb: · Õlavööde -- Õlavöötme luud abaluu, rangluu · Ülajäseme vabaosa ülajäseme vabaosa luud õlavarre- ja küünarvarreluud (küünarluu, kodarluu) ning käe luud
kiirühendusmuhve. Põllumasinate kahe või kolme punktilised riputus seadmed Erinevatest asjaoludest tingituna võivad erinevate maade traktorid olla varustatud 2 või 3 punktilise riputussüsteemidega .Kuid ka siin on allutatud süsteemid ühtsele standardile nii et on võimalik traktoriga haakida erinevate maade põllumasinaid .Põhinõueteks on : 1)Põllumasinat peab saama traktori suhtes pöörata 2)Põllumasin peab olema traktoriga jäigalt ühendatud nii et ta ei kaldu pikitelje sihist kõrvale Ripputus seade on keeruliste hoobade,varraste,tõmmitsate,lattide ühendatud süsteem , mis on ühenduses traktori hüdrosüsteemi tõstesilindriga ja selle kaudu toimub põllutöömasina tõstmine ja langetamine . Stabiilsus Ei piisa teadmisest et traktor suudab seda või teist koormat tõsta .Traktori stabiilsuseks on vaja 1)Teada palju ta tohib tõsta 2)Kasutada teatud kogust lisa raskusi
(Lehtpuu, 2014). Ränikestade pikaajaline säilimine setetes muudab diatomeed väärtuslikuks materjaliks, mille abil on võimalik kirjeldada veekogu ajalugu ja hetkeseisundit (Javois, 2011). Paleogeograafiliste uuringute tarbeks kasutatakse setete kogumiseks puurkannu ja puurimisvardaid (Heinsalu, 2003). Puuri ehitus on lihtne: meetri pikkune ja 3-10 cm läbimõõduga otstest suletud renn ehk puurkann on kaetud ümber pikitelje liikuva metall- lehega. Inimjõul surutakse puurkann otsapidi settesse. Väljaulatuvatest varrastest pööratakse kannu pool ringi ümber paigalseisva lehe, mille tulemusel jäävad puurkannu setted (Hang, 2002). Ränivetikaid on võimalik määrata morfoloogiliste tunnuste järgi. Selleks, et muuta diatomeede määramine võimalikuks, tuleb hävitada kogu orgaaniline aine. Sellise töötlemise tulemusena jäävad alles vaid diatomeede ränist pantsrid. Meetodeid orgaanilise aine
1) Nimeta Maa 2 põhilist mudelit geodeesias. Geoid (füüsiline) ja ellipsoid e sferoid (geomeetriline) 2) Nimeta Maa matemaatiline mudel geodeesias, geograafias. Mis on geodeesias kaasaja tähtsaimate Maa matemaatiliste mudelite nimetused? Maa matemaatiline mudel: pöördellipsoid, geograafias: sfäär. WGS84, GRS80. (?WGS72, Krassovski, Hayford ?) 3) Mis on tänapäeval tähtsaim riiklike plaaniliste alusvõrkude rajamise meetod? Polügonomeetria 4) Kirjuta punkti esimese vertikaali ja meridiaani raadiuse valemid ellipsoidil? Esimese vertikaali raadiuse valem: N=a/(1e2sin2B)0,5 , apikem pooltelg, eeksentrilisus, meridiaani raadius geodeetilise laiusega B M=a(1e 2)/(1 e2sin2B)1,5. 5) Joonesta lahtise ja kaht tüüpi kinnise polügonomeetriakäigu põhimõtteline skeem. 6) Loetle polügonomeetria puudused ja eelised, võrreldes teiste meetoditega (GPS, tringulatsioon) ning pikliku polügonomeetriakäigu eelis, võrreldes kõvera käiguga. Pol...
Lennukaugus 1640 . . . 3520 km Meeskonnaliikmed 2...3 Reisijate kohti 64 . . . 104 Jõuallikas kaks turboreaktiivmootorit Rolls-Royce, veojõuga a 5170kgf Prantsusmaa ühendatud lennukiehitusfirma Societe Nationale de Constructions Aeronautiques du Sud-Est pani aluse uut tüüpi sabamootoritega reisilennukite põlvkonnale. Tiiva vabastamine mootoritest parandab lennuki aerodünaamilisi omadusi ning mootorite paigutamine lennuki pikitelje lähedale soodustab lendu ühe mootoriga. Ka sabamootorite korral on müra kabiinis märksa nõrgem. SE 210 on alltiivaline koorikkerega keskmiste lennutrasside reisilennuk. Tiib on varustatud pidudusklappide ja tagatiivaga, mis võimaldab maanduda kiirusega 260km/h 1000m pikkusel betoonrajal. Hermeetilist reisijate salongi toidab värske õhuga tehiskliimaseade. Öennuk toetub kokku 10 sissetõmmatavale rattale. Reisijate sissetõmmatav trepp paikneb sabaosas kere all.
risti oleva sirge pikkus alates noti pinnalt koore alt kuni oksatüüka ülaservani. Oksa alusel olev muhk loetakse tüvepinna osaks. Murdunud oksaosa, mis pole eraldunud, ei loeta tüüka pikkuse hulka. · D oksatüüka kooreta diameeter, mõõdetakse tüüka alusel oksatüüka teljega risti. · Kaksiksäsi kahe või enama säsi olemasolu palgis (joonis 2). KEERDKASV · Keerdkasv ehk kaldkiulisus puidukiudude suuna kõrvalekaldumine palgi pikitelje suunast (joonis 3). Lubatust suurema keerdkasvuga palkidest pole võimalik saada kvaliteetset saematerjali. KÕVERUS · Kõverus palgi keskjoone kõrvalekalle palgiotste keskkohtade vahele tõmmatud sirgjoonest. Liiga suure kõverusega palgid ei sobi laudadeks ja prussideks saagimiseks, ka paberipuidu nottide kõverus ei tohi olla üle lubatu, vastasel juhul pole võimalik neid piisavalt koorida. Kõveruse mõõtmine on kujutatud joonisel 4
ringjooni, paiknedes puutujasihiliselt. Rataste pöörderaadiused on aga rataste sihtidega risti. Kaugust pöördekeskmest juhtsilla keskkohani nimetatakse auto pöörderaadiuseks. Rataste sellise asendi tagamiseks on käändhoovad koos rööpvarda ja silla talaga paigaldatud selliselt, et nad moodustaksid trapetsi mida nimetataksegi roolitrapetsiks. Sillanurk ehk sama telje silla reguleerimine - antud mõõt näitab erinevust ühe ratta asendis teise suhtes sõiduki pikitelje ristjoonel. Sillanurka mõõdetaksesõiduki esi- ja tagasillal, kuid tagumist sillanurka ei tohi segamini ajada aksiaalsurvenurgaga. Mõõtühikuks on kraad. Aktsiaalsurvenurk on nurk, mis moodustub sõiduki sümmeetriatelje ja tagasilla Iiikumissuuna vahel. Mõõtühikuks on kraad. · 4-ratta pööramine Neljarattapööramine (4Wheel Steering või All Wheel Steering) on süsteem, mis võimaldab pöörata kõigil neljal rattal korraga. See suurendab sõiduki stabiilsust
vastavaid kiirühendusmuhve. Põllumasinate kahe või kolme punktilised riputus seadmed Erinevatest asjaoludest tingituna võivad erinevate maade traktorid olla varustatud 2 või 3 punktilise riputussüsteemidega .Kuid ka siin on allutatud süsteemid ühtsele standardile nii et on võimalik traktoriga haakida erinevate maade põllumasinaid .Põhinõueteks on : 1)Põllumasinat peab saama traktori suhtes pöörata 2)Põllumasin peab olema traktoriga jäigalt ühendatud nii et ta ei kaldu pikitelje sihist kõrvale Ripputus seade on keeruliste hoobade,varraste,tõmmitsate,lattide ühendatud süsteem , mis on ühenduses traktori hüdrosüsteemi tõstesilindriga ja selle kaudu toimub põllutöömasina tõstmine ja langetamine . Stabiilsus Ei piisa teadmisest et traktor suudab seda või teist koormat tõsta .Traktori stabiilsuseks on vaja 1)Teada palju ta tohib tõsta 2)Kasutada teatud kogust lisa raskusi 3)Teada kuidas toimub lisakoormuste jagunemine ,esiratastele
23. Rindkereskeleti moodustavad järgmised luud (luude nimetus ja arv, roiete liigid, nende arv): Rinnakupide, rinnakukeha, mõõkjätke,vallasroided, ebaroided, pärisroided.vt Õpik lk 36 joonist. Roideid on 12 paari: 7 ülemist on pärisroided, järgmised 3 on ebaroided ja viimased kaks on vallasroided. 24. Roiete põhimõtteline ühenduminelülisamba ja rinnakuga, roiete liikumine: Roided ühenduvad lülisambaga kera- ja ratasliigeste abil. Roided pöörlevad oma pikitelje ümber ja eesmised otsad tõusevad ette ja üles. 25. Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Õlavöötmest ja ülajäseme vabaosa luudest. Õlavööde(abaluu ja rangluu), vabaosa( õlavarre-, küünarvarreluud ja käe luud(randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülid)) 26. Õlanuki-rangluu liiges: liigenduvad luud, liigesepinnad, liigese tüüp,abiseadeldised,liikumine: Õlanuki-rangluu liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel
(koosneb profiilitakistusest ja induktiivtakistusest). Tiiva aerodünaamiline väärtus on tõstejõud ja takistusjõu suhe K=Y/X Teatud kohtumisnurkade juures hakkab takistus suurenema tõstejõud juurdekasvust. Tegijapoiss Kasulik kohtumisnurk on nurk mille juures tiiva aerodünaamiline väärtus maksimaalne, Tiiva aerodünaamiline väärtus on ka ühtlasi tõstejõu ja takistuse koefitsentide suhe. K=Cy/Cx Tiiva asetusnurk on lennuki pikitelje ja tiiva tüvekõõluvaheline nurk . Asetusnurk muutub ainult tagatiibade kasutamisel.
liigendub roidepea lülikeha vastava liigesepinnaga. Roide-ristjätke liiges on ratasliiges, mis moodustub 1.-10. roide köbrukeste ja ristijätkete liigesepindade vahel. Roiete ühendused rinnakuga toimuvad seitsme ülemise roide eesmiste kõhreliste otste ühendumisel rinnaku roidmiste sälkudega (1.-7. roie). 8.-9. roide eesmised otsad ühenduvad kõrgemal asuva 7. roide alumise servaga kõhrliiduse abil. Roiete tagumiste otste liikumine toimub ümber roidekaela pikitelje. Samaaegselt roiete tagumiste otste vähese liikumisega tõusevad roiete eesmised ja külgmised osad tunduvalt enam. 22. Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: ülajäseme piirkond koosneb õlavöötmest ja vaba-ülajäseme luustikust. Õlavöötmesse kuulub kaks paarisluud - rang- ja abaluu. Vaba ülajäseme luude hulka kuuluvad õlavarre-, küünarvarreluud ja käe luud. 23. Õlanuki-rangluuliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised,
Möökjätke (alumine) 24. Roiete põhimõtteline ühendumine lülisamba ja rinnakuga roided ühenduvad lülisambaga kahekordse liigese abil. Roiete ühendused rinnakuga toimuvad seitsme ülemise roide eesmiste kõhreliste otste ühendumisel rinnaku roidmiste sälkudega (1.-7. roie). 8.-9. roide eesmised otsad ühenduvad kõrgemal asuva 7. roide alumise servaga kõhrliiduse abil. Roided pöörlevad pikitelje ümber, eesmised otsad tõusevad ette ja üles. 25. Ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud Õlevööde Abaluu Rangluu Vabaosa Õlavars Õlevarreluu Küünarvars Küünarluu Kodarluu Käsi Randmeluu Kämblaluu
suhteline niiskus olema haudeperioodil 50...60%, koorumisel 65...70%. Hautamise kestel tuleb mune seepärast iga 1...2 tunni tagant pöörata. Hautamiseks paigutatakse munad hauderestidele rõhtsalt või püsti, terav ots allapoole, koorumisrestidele rõhtsalt. Haudemunade püstasendi korral pööratakse haudereste koos munadega 45º püsttelje suhtes ühele ja teisele poole, s.t korraga 90º. Haudemunade rõhtasendi korral pööratakse neid pikitelje suhtes korraga 180º. 14. Hautamise kestvus erinevatel linnuliikidel. Kanamunadel 21 päeva; kalkunimunadel 28 päeva; pardimunadel 28 päeva; pärlkanamunadel 26 päeva; hanemunadel 3o päeva; vutimunadel 17 päeva. 15. Haudereziimi vigadest põhjustatud probleemid. Põhjused: kas järsust lühiajalisest või väiksemast pikemaajalisest temperatuuritõusust haudekapis või mõnes selle osas, hapnikupuudusest või mõnest muust veast. Probleemid: väärarenguga munad ja tibud.
· liugelaagrid- laagrid, kus kokkupuutuvad pinnad teineteise suhtes libisevad ja neid eraldab õlikiht · veerelaagrid- laagrid kus tööpindasid eraldab pöörlev keha: rull, kera e kuul, kooniline rull · magnetlaagrid- kahe tööpinna eraldamiseks kasutatakse magnetväljasid. Eriti kiirelt liikuvates ja vähest takistust nõudvates elementides · Aksiaallaagrid- jõud toimivad laagrit läbida telje, võlli pikitelje sihis · Radiaallaagrid- jõud toimivad laagrit läbiva telje, võlli raadiuse sihis · Aksiaal-radiaallaagrid, on kahe eelmise kombinatsioon Veel liigitatakse laagreid: · Lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad · Määritavad ja hooldevabad · Reguleeritavad ja mittereguleeritavad laagrid Laagrite liigitamiseks kasutatakse kindlat rahvusvahelist tähistust, ISO, mil kasutatakse
Liigutused toimuvad ümber kolme telje. 1. ümber frontaaltelje( painutus ja sirutus kaela-ja ülemine nimmeosa) 2. über sagitaaltelje(külgmine painutus, kallutus-kaelaosas ja rinnaosas) 3. pöörlemine ümber vertikaaltelje(lülisamba kraniaalses osas- pikitelje suhtes pea pool paiknev, koljupoolne.) 22. Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus. VAATA JOONIS! Täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaalasendis; 1. kumerus ette esineb kaela- ja nimmeosas ( kaela- ja nimmelordoos), 2. kumerus taha rinna- ja ristluuosas ( rinna- ja ristluuküfoos).
kõige laiem osa uteri kaudu tupeõõnde avaneb kõhuõõnde ostium abdominale tubae kaudu Asend lõpeb rohkete narmastega – fimbriae tubariae – üks kinnitub - anteversio – emakakaela ettekalle tupe pikitelje suhtes munasarjale - anteflexio – emakakeha ettepaine emakakaela pikitelje suhtes Asend ja kulg SEINA EHITUS - kitsenenud osa kulgeb emakast kuni vaagnaseinani horisontaalselt Endometrium – limaskest - ampullaarosa tõuseb mööda vaagna külgseina (munasarjast eespool) üles - ühekihiline silinderepiteel (emakaõõnes ripsmetega) - lehter pöördub munasarja ülaotsa kohalt taha alla - lamina propria
scabellum ka scamnum, jalapink scaenae frons dekoreeritud kahe- või kolmekordne lava tagasein Rooma teatris smalt klassikaline mosaiigimaterjal; suurtest läbipaistmatutest klaastahvlitest välja tahutud tillukesed kuubikud sokkel - (lad.k. socculus 'kingake') hoone alusmüüri maapealne osa; Rooma arhitektuuris samba või skulptuuri postamenditaoline alus spina (lad.k. 'selgroog'), hipodroomi pikitelge pidi kaheks jaotav dekoreeritud vahesein, asetses pikitelje suhtes nurga all summa cavea kõige kõrgem pingiridade tsoon caveas vähemtähtsatele ühiskonna liikmetele taberna kõrts ja võõrastemaja Rooma teede ääres; Rooma elamus veranda või varjualune ümber aatriumi või pood tablinium Rooma elamu peremehe ruum, vastuvõtu- ja söögiruum tabularium (riigi)arhiiv tepidaarium leige ruum antiikaja termides termid (mitm.) antiikaja kümblusasutus, koosnes peamiselt kolme eri temperatuuriga
jättes ava sisemusse nn sisekraadi e. sidepinna. Vastasel juhul võib augutorn puruneda. Järgneb õhukese sisekraadi äralõikamine. Soonetamine seisneb soonerauaga toorikutesse mitmesuguse kujuga soonte tegemises. Soonetamine on ettevalmistav operatsioon toorikutesse astmete ja süvendite tegemisel. Painutamisega toodetakse painutatud teljega tooteid ja toorikuid. Painutatakse enamasti spetsiaalset alusstantsi kasutades. Väänamine seisneb tooriku ühe osa pööramises teise suhtes ümber pikitelje. Tükeldamisel eraldatakse toorik osadeks sepakirveid kasutades. Sepakeevitamist kui ühte plastse deformeerimisega keevitamise alaliiki kasutatakse harva, peamiselt remonditöödel. Sepistamisel kasutatavad tööriistad saab funktsionaalse tunnuse järgi liigitada põhi- ja abitööriistadeks. Põhitööriistu kasutatakse otseselt metalli deformeerimiseks. Abitööriistu kasutatakse tooriku kinnihoidmiseks ja toorikuga manipuleerimiseks. Abitööriistade hulka
Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 38 Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 39 Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 40 Kuna roolitrapetsi määravad ära käändhoobade asendid ja pikkus, siis see ei ole reguleeritav. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 41 Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 42 Sillanurk ehk sama telje silla reguleerimine. Antud mõõt näitab erinevust ühe ratta asendis teise suhtes sõiduki pikitelje ristjoonel. Sillanurka mõõdetaksesõiduki esi ja tagasillal; kuid tagumist sillanurka ei tohi segamini ajada aksiaalsurvenurgaga. Mõõtühikuks on kraad. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 43 See on nurk, mis moodustub sõiduki sümmeetriatelje ja tagasilla Iiikumissuuna vahel Mõõtühikuks on kraad. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 44 Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 45
saematerjaliga ning seda eriti tingimustes, kus ruumi sisetemperatuuri ja välistemperatuuri vahel esineb olulisi erinevusi. Sõrmjätkatud saematerjali kasutatakse ka liimplaatide tootmiseks. Liimpuit (Glue Laminated Timber; Glulam) on välja arendatud kasutamiseks kandekonstruktsioonides. Liimpuidu saamiseks liimitakse kokku vähemalt nelja massiivse puitlamelli (saematerjalitüki) lapped, nõnda et kõikide lamellide süü suund ühtib liimpuidu pikitelje suunaga. Kasutatav saematerjal peab üldjuhul olema tugevussorteeritud ning pindmisteks kihtideks seatakse oma tugevusomaduste poolest parimad saematerjalitükid (lamellid). Valides ning paigutades lamellid õigesti, on võimalik mõjutada liimpuidu omadusi soovitud suunas. Kasutatakse ilmastikukindlaid liimisid, mis võimaldavad liimpuidu kasutamist ka välistingimustres. Lamellid võivad koosneda ka sõrmjätkatud osadest, mis võimaldab toota praktiliselt piiramatu pikkusega liimpuitu
saematerjaliga ning seda eriti tingimustes, kus ruumi sisetemperatuuri ja välistemperatuuri vahel esineb olulisi erinevusi. Sõrmjätkatud saematerjali kasutatakse ka liimplaatide tootmiseks. Liimpuit (Glue Laminated Timber; Glulam) on välja arendatud kasutamiseks kandekonstruktsioonides. Liimpuidu saamiseks liimitakse kokku vähemalt nelja massiivse puitlamelli (saematerjalitüki) lapped, nõnda et kõikide lamellide süü suund ühtib liimpuidu pikitelje suunaga. Kasutatav saematerjal peab üldjuhul olema tugevussorteeritud ning pindmisteks kihtideks seatakse oma tugevusomaduste poolest parimad saematerjalitükid (lamellid). Valides ning paigutades lamellid õigesti, on võimalik mõjutada liimpuidu omadusi soovitud suunas. Kasutatakse ilmastikukindlaid liimisid, mis võimaldavad liimpuidu kasutamist ka välistingimustres. Lamellid võivad koosneda ka sõrmjätkatud osadest, mis võimaldab toota praktiliselt piiramatu pikkusega liimpuitu
telgedega liigutusi. Liigeste piiratud liikumine on sihipärase arengu tulemus, mitte looduslik puudus. Tänu taolistele mehaanilistele piirangutele fikseeritakse inimese liigutused ilma lisaenergiat kasutamata. Liigutusulatuse piiramine lihastega on nii energiakulukas kui ka ebastabiilne. Kõige suurema liikuvusega keraliigesel on kolm telge. Näiteks saavad õla- ja puusaliiges liikuda kõikides suundades ning lisaks pöörduda ehk roteeruda ümber oma pikitelje. Plokkliiges, näiteks küünarliiges või põlveliiges, saab liikuda vaid ümber ühe telje. Silinderliiges, näiteks kaks ülemist kaelalüli, võimaldab liikumist ümber oma telje, näiteks pea pööramisel. Inimese skelett Inimese skeleti eripärad võrreldes muude imetajatega tulenevad eelkõige tema püstisest kõnnakust. Inimese skelett koosneb 29 koljuluust, 33 selgroolülist (7 kaelalüli, 12 rinnalüli, 5 nimmelüli,
ulatusliku liikuvuse. Kõige liikuvam on lülisamba kaela-ja ülemine nimmeosa, roietega ühendumise tõttu on rinnaosa liikuvus piiratud, ristluu liikumatu. Lülisamba osas võivad toimuda liigutused ümber 3 telje. 1.)ümber frontaaltelje( painutus ja sirutus kaela-ja ülemine nimmeosa) 2.)ümber sagitaaltelje(külgmine painutus, kallutus-kaelaosas ja rinnaosas) 3.)pöörlemine ümber vertikaaltelje(lülisamba kraniaalses osas- pikitelje suhtes pea pool paiknev, koljupoolne.) 14.Nimetage lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus. Täiskasvanu lülisammas kumerus esineb kaela-nimmeosas, kumerus taha rinna- ristluuosas. Need lülisamba füsioloogilised kõverdused tulenevad lülidevahelistest ketastest ja neid fikseerivaist sidemeist, lihaspinget ei vajata. Lülisamba kõverdused suurendavad võimet põrutusi ja tõukeid amortiseerida, hõlbustavad tasakaalu säilitamist ja suurendavad rinna-ja vaagnaõõne mahtu.
orgaanilised ained: Tselluloos (43-56%), ligniin (19-30%), vähemal määral sisaldab ka rasvu, vaike jm. 24.Mis on mõlu? Puutüves täielikult või osaliselt puidukihtidega ülekasvanud surnud puidu ala, mille pinnal on radiaalne lõige. Lahtine mõlu- avaneb palgi külgpinnale või palgi külg- ja otsapinnale. Kinnine mõlu- avaneb ainult palgi otspindade ja on külgpinnal kinni kasvanud. 25. Mis on keerdkasv? Puidukiudude suuna kõrvalekaldumine palgi pikitelje suunast. 26. Mis on tõrvaspuit? Suure vaigusisaldusega puit, põhiliselt männil 27. Palgi kõverus. Palgi keskjoone kõrvalekalle palgiotse keskkohtade vahele tõmmatud sirgjoonest. Liiga suure kõverusega palgid ei sobi laudaeks ja prusside saagimiseks. 28. Mis on ränipuit? tüve- ja okaspuidu aastarõngaste sügisosade järsk paksenemine ja kõvenemine. 29. Mis on materjali sinetus? Seentekkeline puidu värvuse muutus, mille värvitoon võib varieeruda kahvatusinisest mustani. 30
Järgnevalt, käsutades mõnesammulise hoojooksuga.hüppeid, viia maandumisel jalad nii kaugele ette üles, et esialgu langetakse istukile liivakasti. Hiljem võib käsutada ka orientiire maandumispaigal. Tähtsaim nõue - vältida varajast jalgade ettetoomist. Tehnika õppimise kõrval ei tohi unustada tasakaalu ja osavuse arendamist õhulennul. Selleks teha sageli mitmesuguseid erinevaid liigutusi jalgadega (kääritamisi, hargitamisi, pöördeid ümber keha pikitelje jm.). Kui pole madalamat liivaauku, siis tuleb kasutada kõrgemat äratõukekohta (kast, liikumatu pink), saali tingimustes ka hoolauda. Hoojooksu pikkus peab vastama lapse või nooruki võimetele. Sammude arv hoojooksul suurenegu järk-järgult viielt seitsmele, üheksale, üheteistkümnele jne. Õpetada juba kohe algul hoojooksu alustamist tõukejalaga ja kindlasti lähteasendist. Nooremais vanuseklassides pole soovitav tagajärjele hüppamist ning isegi võistlemist teha
Lämmastikaluste vabad hüdroksüülrühmad, aminorühmad ja hapniku aatomid moodustavad kergesti omavahelisi vesiniksidemeid. Konkreetsete nukleotiidide järjestust üksikus DNA ahelas nimetatakse DNA primaarstruktuuriks. Enamasti esineb DNA elusorganismides kahe antiparalleelse omavahel komplementaarse ahela kujul. Sellisel juhul moodustuvad vastavate lämmastikaluste vahele kõige stabiilsemad vesiniksidemete rühma ja DNA ahelad pöörduvad nende vahelise pikitelje ümber kaksikheeliksiks, nii et lämmastikaluste paarid jäävad heeliksi sisemusse. Kaksikheeliksit stabiliseerivad omavahel komplanaarselt paiknevate lämmastikaluste vahelised elektrostaatilised jõud ja fosfaatrühmadega ioonilisi sidemeid moodustavad katioonid. Kuna igas nukleotiidis on kuus üksiksidet, mille ümber võib toimuda molekuli osade pöörlemine, esineb DNA mitme strukturaalse isomeerina. DNA struktuuri bioloogiline tähtsus
Koed, elundid, elundkonnad 1. Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimetage kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus Koed jaotatakse nelja põhirühma: Epiteelkude Katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Oluline osa haavade paranemisel Sidekoed e. tugi- ja toitekude Sidekoele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Seob, toetab ja toidab Lihaskoed Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid Närvikude Koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest 3. Nimetage kudede liigid, nende esinemine inimorganismis Epiteelkoe liigid: Katteepiteel Nt: Sooleepiteel, hingamiselundite epiteel Näärmeepiteel Nt: Endokriinsed näärmed Sensoorne epitee...
nähtud pöördemomendi ülekandmiseks agregaatide vahel, mille teljed ei ühti ja võivad teineteise suhtes liikuda. Käigukast kinnitub auto raamile, veosilda ühenduvad aga raamiga elastsed vedrud. Et autole mõjuvad muutlikud jõud, siis veosilla asend raami ja käigukasti veetava võlli suhtes muutub sõidu ajal pidevalt. Järelikult on pöördemomendi kandmiseks käigukasti veetavalt võllilt veosilla võllile vaja sellist võlli, mille pikkus ja kaldenurk auto pikitelje suhtes saab muutuda. Lihtsamal juhul koosneb kardaanülekanne võlliliigenditest ja võllist. Liigendid on vajalikud võlli nurgamuutusteks. Liigendi-hargi ja võlli nuutühendus võimaldab liigendite vahelise kauguse muutumist. Joonis 40 Kardaanvõll 1., 3. ja 9. Kahvlid, 2. Määrdenippel, 4. Kardaani liikuv nuuttoru, 5. Kardaani nuutvõll, 6. Tihend, 7. Tolmukatte, 8. Kardaani toru võll. Võlliliigendid jagunevad täis- ja poolliigenditeks. Täisliigenditel (Joonis 40) on
Enne stardisignaali peavad ujujad võtma sisse lähteasendi, olles vees näoga stardiseina poole ning hoides mõlema käega käepidemetest. Keelatud on asetada jalgu ülevoolurenni äärele või toetuda sellele varvastega. Peale stardisignaali ja pööret peab ujuja tegema tõuke seinast (pöörde-paneelist) ja ujuma seliliasendis kogu distantsi vältel, sooritades pöörde vastavalt stiilile. Normaalseks seliliasendiks loetakse keha pöörlemist ümber oma pikitelje kuni 90°. Ujuja pea asendil ei ole tähtsust. Käte ja jalgade liikumine on suvaline. Starditõuge peab olema sooritatud seliliasendis. Distantsi jooksul peab ujuja keha mis tahes osa lõikama veepinda, välja arvatud pöörde ajal ning 15 m distantsil peale starti ja igat pööret. Selles punktis peab veepinda lõikama pea. Pöörde ajal võib ujuja pöörata kõhuli ja teha pöördesse minekuks ühe käe või kahe käe samaaegse tõmbe
rinna-ja vaagnaõõne mahtu. 23. Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud: Rinnakupide, rinnakukeha, mõõkjätke,vallasroided, ebaroided, pärisroided. Roideid on 12 paari: 7 ülemist on pärisroided, järgmised 3 on ebaroided ja viimased kaks on vallasroided. 24. Roiete põhimõtteline ühendumine lülisamba ja rinnakuga, roiete liikumine: Roided ühenduvad lülisambaga kera- ja ratasliigeste abil. Roided pöörlevad oma pikitelje. 25. Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Õlavöötmest ja ülajäseme vabaosa luudest. Õlavööde(abaluu ja rangluu), vabaosa(õlavarre-, küünarvarreluud ja käe luud(randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülid)) 26. Õlanuki-rangluu liiges (liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine): Õlanuki-rangluu liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel. Liigesepinnad on lamedad ehk lameliiges. See liiges on väheliikuv
sisaldab palju rasva. Kui mune hautamisel ei pöörata või pööratakse liiga harva, siis tõuseb rebu koos areneva lootega ülespoole koorealuste kestade vastu ja loode kleepub nende külge kinni. Hautamise kestel pööratakse mune iga 1...2 tunni tagant. Hautamiseks paigutatakse munad hauderestidele rõhtsalt või püsti, terav ots allapoole, koorumisrestidele rõhtsalt. Haudemunade püstasendi korral pööratakse haudereste korraga 90º. Haudemunade rõhtasendi korral pööratakse neid pikitelje suhtes korraga 180º. Kalkunid Kalkunite põlvnemine Kalkun kuulub kanaliste seltsi (Galliformes) kalkunite sugukonda (Meleagridae). Kodukalkuni (Meleagris gallopavo) tõud põlvnevad Põhja-Ameerika ulukkalkunist (metskalkunist). Kalkunite bioloogilised iseärasused Kalkunid on kanadest aeglasema kasvuga, mistõttu nende üleskasvatamine kestab märgatavalt kauem. 5 Kalkunite generatsioonidevaheline intervall on minimaalselt 8...9 kuud.
Enne stardisignaali peavad ujujad võtma sisse lähteasendi, olles vees näoga stardiseina poole ning hoides mõlema käega käepidemetest. Keelatud on asetada jalgu ülevoolurenni äärele või toetuda sellele varvastega. Peale stardisignaali ja pööret peab ujuja tegema tõuke seinast (pöörde-paneelist) ja ujuma seliliasendis kogu distantsi vältel, sooritades pöörde vastavalt stiilile. Normaalseks seliliasendiks loetakse keha pöörlemist ümber oma pikitelje kuni 90°. Starditõuge peab olema sooritatud seliliasendis. Distantsi jooksul peab ujuja keha mis tahes osa lõikama veepinda, välja arvatud pöörde ajal ning 15 m distantsil peale starti ja igat pööret. Selles punktis peab veepinda lõikama pea. Pöörde ajal võib ujuja pöörata kõhuli ja teha pöördesse minekuks ühe käe või kahe käe samaaegse tõmbe. Peale kõhuli pööramist on keelatud sooritada jalalööke ja käte tõmmet, mis ei ole jätkuva pöörde osa
1. Lülisambalülide liitumine ühtseks lülisambaks Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa: 1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli (arv oleneb, kuidas lülid kokku kasvand) - Sidemed: Staatilise seisundi tekitamiseks 1) Eesmine pikiside – takistab sirutust 2) Tagumine pikiside – pidurdab painutust 3) Kollasidemed 4) Ogadeülene side 5) Ogajätkete-vahesidemed 6) Ristijätkete-vahesidemed - Liigesepindade asetus erinevatel lülisambalüli liikidel: 1) Kaelalülidel – madalad/lamedad pinnad (võimaldab liikuvust), suur lülimulk võimaldab palju liikuda 2) Rinnalülidel – frontaalse asetusega 3) Nimmelülidel – sagitaalse asetusega - Lülisambavaheketta ehitus: 23 tükki. Lülivaheketas asub lülikehade vahel. Lüli külge on ketas fikseeritud ke...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
