LIHAS ALGAB KINNITUB FUNKTSIOON Kaarnajätke õlavarrelihas Abaluu kaarnanokkjätkelt Õlavarreluu väikekõbrukese Viib õlavart ette ja pöörab sisse, harjast distaalsemalt õlavarre lähendamine Suur rinnalihas Rinnakult, ka osaliselt rangluult Õlavarreluu suurköbrukese Viib õlavart ette ja pöörab sisse, harjale õlavarre lähendamine Abaluualune lihas Abaluu aluselt augult Õlavarreluu väikesele Viib õlavart taha ja pöörab sisse köbrukesele ning lähendab Suur ümarlihas ...
Lihase koosseisu kuulub tihti tuhandeid neuromotoorseid ühikuid (õlavarre kakspealihas sisaldab 1-2 miljonit lihaskiudu) Lihaste varustamine verega. Lihastesse sisenevad arterid, mis jagunevad kapillaarideks, milledest saavad alguse veenulid ja need omakorda ühinevad veenideks. Töö puhul veresooned lihastes laienevad ja seega suureneb kogu lihase paksus. Lihaste talitlus Lihase alguskoht paikneb lähemale lülisambale või kerele. Kinnituskoht asetseb lihase vastasotsas. Dünaamilise kontraktsiooni puhul lihase algus- ja kinnituskoht lähenevad teineteisele, alguskoht jääb liikumatuks. Staatilise kontraktsiooni ajal lihaskiud ei lühene ja kehaosa on liikumatu (pooside säilitamine, seismine, raskuse hoidmine). Erandjuhtudel võib tekkida staatiline kontraktsioon, mille vältel lihaskiud pikenevad. Ühe ja sama lihase koosseisu võivad kuuluda ,,valged" ja ,,punased" lihaskiud. Valged kiud
Joonised Joonis 1. Komponentide pealekandmismasin 1 - Pneumaatiline sektor 2 - Ohulüliti ja pistik 3 - Toiteallikas 4 - Teine ohulüliti ja pistik 5 - Esimese operaatori töökoht 6 - Teise operaatori töökoht Joonis 2. CPP pea 20 segmendiga 1 Surutud rõhu ühendus 20 nozzli(segmendi) jaoks 2 Tähemootor 3 Juhtskeem komponentide haaramiseks ja paigaldamiseks 4 Komponentide sensor 5 Segmentide õlitamiskoht 6 Mootori täht 20 segmendiga 7 Komponentide kaamera 8 Vaakumgeneraator 9 Voolu jaotusplaat Joonis 3. Feederite laud 1 Feederite(komponendi kassettide) kinnituskoht.
Pindmised selja lihased Selja lailihas Trapetslihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Musculus Kõikide Rangluu Ülemine osa m. latissimus 4 alumist Õlavarreluu Langetab (m.) trapezius rinnalülide lateraalne tõstab dorsi roiet, 4-5 väikese tõstetud ogajätked, pool, abaluud, alumist köbrukese ülajäset,
See esineb kohtades, kus lihase kõõlus muudab järsult suunda. Kõõluse ja kõhre vahel o sünoviaalpaun. · Seesamluud asetsevad lihase lõppkõõluses kinnituskoha läheduses. Nad soodustavad lihaste tööd: väldivad hõõrdumist ja suurendavad lihastõmbe rakendusnurka luulisele kangile. Rakendusnurga suurenedes suureneb lihase toimejõud. 60. SELJA LIHASED Lülisambasirgestaja Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Ristluu tagumiselt pinnalt, Pikimlihas -ulatub ristluult koljuni. *Sirutab lülisammast niudeluuharjalt ja rindkere-nimme Niude-roidelihas ulatub kaela sidekirmelt. keskosani (osa lihaskiude kinnitub ka roietele). Romblihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon
LIHASMAPP Koostaja : Kädi Joll Juhendaja : Siret Rannik 2017 SÄÄRE LIHASED.....................................................................................................3 Eesmine sääreluulihas................................................................................................3 Pikk varvaste sirutaja.................................................................................................4 Kaksik-sääremarjalihas..............................................................................................5 Lest-sääremarjalihas...................................................................................................6 Tagumine sääreluulihas..............................................................................................7 Pikk varvaste painutaja...............................................................................................8 Pikk pindluulihas............
Suur tuharalihas Niudeluuhari, ritsluu külgserv Reieluu Reie taha viimine tuharalihasmine köprus Laisidekirme- Ülemis-eesmine niudeluuoga Niude-sääreluu Reie ette viimine pingutaja kulgla 68. Reie lihased Tagumine (3) LIHASE ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON NIMETUS Poolkilelihas Istmikuköbru Sääreluu mediaalne Põlve painutus, sisse põndapealne pööramine Poolkõõluslihas Istmikuköbru Sääreluuköprus Põlve painutus, sisse pööramine Reie- Pikk pea istmikuköbru Pindluu Põlve painutus, välja
KT III ÜLAJÄSEME LIHASTIK 64. Õlavööde (9) NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Kaarnajätke Abaluu kaarnajätk Õlavarreluu väike Õlavarre ette viimine õlavarre lihas köbruke Suur rinnalihas Rangluu, rinnak Õlavarreluu suur Õlavarre lähendamine, sisse köbruke pööramine Abaluualune lihas Abaluualune pind Õlavarreluu väike Õlavarre lähendamine, taha
TALLINNA TEENINDUSKOOL **** ***** KT20-KES1 LIHASMAPP JUHENDAJA: SIRET RANNIK TALLINN 2020 1 Sisukord Ülajäseme pindmised lihased ........................................................................................................... 3 1. Õlavarre kakspealihas m. biceps brachii .................................................................................. 3 2. Õlavarre-kodarluu lihas m. Brachioradialis ............................................................................ 4 3. Deltalihas m. Deltoideus .......................................................................................................... 5 4. Õlavarrelihas m. Brachialis ...................................................................................................... 6 5. Trapetslihas m.trapezius ..............................................................
läbivad veresooned ja närvid). 27. Oimuauk ja oimualune auk: luuline alus, piirid, ühendused. 28. Tiibjätke-suulae auk: seinad, ühendused (koos veresoonte ja närvidega ). 29. Alalõualiiges (ehitus, tüüp, funktsioon ):liigesele toimivad lihased. 30. Lihaste areng, ehitus (väliskuju, sisestruktuur), talitlus (suhe liigesetelgedesse, koostöö ), abiaparaadid, topograafiline jaotus. 31. Selja heterohtoonsed lihased (algus- ja kinnituskoht, funkts.,innerv.). 32. Kõhu lihased (jaotus,algus-ja kinnituskoht, funktsioon, innervatsioon); kõhusirglihase tupp, kõhuvalgejoon, kubemekanal (seinad, sisu, avaused). 33. Rinna ja kaela lihased (jaotus, algus- ja kinnituskoht, funktsioon, innervatsioon; kaela. fastsiad. 34. Vahelihas (osad, seda läbivad elundid, funktsioon, innervatsioon). 35. Lahkliha: lihaskihid (vaagna-ja kusesuguvahes), fossa ischiorectalis. 36
Ei lase lihaseid paigast nihkuda, annavad elastsuse ja hoiavad ära omavahelise hõõrdumise · Sünoviaalpaunad hoiavad ära lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist. Funktsioneerivad pehmete padjakestena · Kõõlusetuped sama ülesanne sünoviaalpaunaga. Ümbritsevad kõõlust ulatuslikult. 60. Selja lihased: LIHASE ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON NIMETUS Lülisambasirgesta Ristluu tagumine pind Kuklaluu Ühepoolselt: kallutamine ja Niudehari Roided Kahepoolselt: selja sirgestamine Kaelarihmlihas 3.-6. Rinnalüli ogajätk 2.-3. Ülemise kaelalüli Ühepoolselt: pea ja kaela
Lihased – 2 küsimust ! Lihased a) lihaste abiaparaadid: fastsiad, sünoviaaltuped, sünoviaalpaunad, seesamluud ja seesamkõhrad, rasvkehad, plokid b) m. masseter algus ja kinnituskoht – a. - arcus zygomaticus, k - tuberositas masseterica mandibulae c) foramen trilaterum – ülalt – m. teres minor, alt - m. teres major, lateraalselt – m. triceps brachii caput longum d) M.quadriceps femoris. a. nimetada osad ja alguskohad – m. vastus intermedius (facies anterior femoris), m. vastus lateralis (linea aspera labium laterale), m. vastus medialis (linea aspera labium mediale), m. rectus femoris (spina iliaca anterior inferior) b
Luustumine- kõhrkoe asendumine luukoega Käsnollus- pehme, käsnjas luukude Plinkollus- tugev luukude Luuümbris- luud ümbritsev kude Punane luuüdi- vereloomeelund Kollane luuüdi- torude sees olev raskvarikas luuüdi Kõõlus- sidekoeline väät, mis ühendab luid Liiges- luude ühendus, mis tagab liikuvuse Skelett- inimese tugielundkonna osa, koosneb luudest Luustiku ülesanded: Toestamine Kaitsmine Liikumise võimaldamine Lihastele kinnituskoht Liigestes on luudeotsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigest katab tavaliselt liigesekiht. Liigesetüübid: Keraliiges nt:õla- ja puusaliiges Plokkliiges nt: põlve- ja küünarvarreliiges Silinderliiges nt: kael Koljuõmblused on luudevahelised ühendused. Lihaste abil saab selgroog vetruda ja painduda. Rinnakorvi põhiülesanne on siseelundite kaitsmine.
väliseid jõude. Impulsi jäävuse seadus kehtib nii Newtoni mehaanikas, erirelatiivsusteoorias kui ka kvantmehaanikas. See kehtib sõltumatult energia jäävuse seadusest. 2. Füüsikalise pendli võnkeperiood Füüsikalise pendli liikumise kirjeldamine on üsna keeruline. Tekkiv liikumine sõltub paljudest asjaoludest: sellest, kas mass on kehas (näiteks kiiges) jaotunud ühtlaselt või mitte; kus paikneb raskuskese; millise geomeetrilise kujuga on keha; kus täpselt on kinnituskoht ja nii edasi. Kuna ükskõik milline ülesriputatud jäik keha võib muutuda füüsikaliseks pendliks, ei saa füüsikalise pendli puhul anda selliseid üldisi lihtsaid valemeid, nagu on võimalik matemaatilise pendli puhul. 3. Joa pidevus võrrand Joa pidevuse võrrand. S1v1 = S2v2 , kus v - kiirus S pindala 4. Valguseinerentsi maksimum ja miinimum tingimused Interferentsi maksimum kui lained liituvad ühesugustes faasides, st
INIMKEHA LIHASED Koostas Marit-Jenna Seppar Tartu Tervishoiu Kõrgkool FT20 Koljulae lihased Lihase nimetus Algus- Kinnitus- Funktsioonid Pilt koht koht M. occipito- os occipitale os frontale -kulmude tõstmine (pars frontalis) frontalis -toob peanahka ettepoole (pars occipitalis) M. kõ...
Puusi ja jalgu katab draperii ning juuksekrunn on kinni seotud paelaga, mille pikad otsad ripuvad seljal. Materjalina on kasutatud Parose marmorit. Algselt olid kuju ülemine ja alumine osa ühendatud metallist tappidega, mis kinnitati puusade juures. Kinnititeks kasutati pliitükke, mis aja jooksul oksüdeerusid ja hapraks muutusid. Skulptuuri alaosa restaureeriti 1871. aastal. Tapijäljed vasaku käe kinnituskohas viitavad, et käsi oli veel hilisemal ajal kuju küljes. Parema käe kinnituskoht on sile ja tapijäljed puuduvad. Sellest võib järeldada, et käsi läks kaduma juba antiikajal mingi õnnetuse tagajärjel. Mõned säilinud killud jumalanna skulptuuri pinnal viitavad faktile, et Venuse pead ehtis diadeem; ka olid tal kõrvarõngad ning parema käe ümber käevõru. Pärast Louvre'i kunstikollektsiooni jõudmist kuju enam ei restaureeritud. Mingil hetkel küll asendati vasaku jala puuduv osa kipsist koopiaga, kuid see eemaldati.
LUUD JA NENDE ÜHENDUSED Luustiku ülesanded meie organismis 1.Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid. 2.Luustik on lihaste kinnituskoht. 3.Luustik koos lihastega võimaldab inimestel liikuda. 4.Luudes toimub vereloome ning neis talletakse rasvasid. 5.Kaitseb siseelundeid, kui ka närvisüsteemi põhilisi osi pea- ja seljaaju 6.Luustik on oluliseks mineraalainete säilituskohaks. Luud ja nende ühendused Enamik luudevahelisi ühendusi on liikuvad. Liiges on kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab luudel liikuda. Liigesel on luude otsad kaetud sileda kõhrega. Nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs
Koerakrossiga on ka hea koerale esimesed olulised käsklused selgeks õpetada(näiteks liikumise alustamiseks, hoo maha pidurdamiseks, seisma jäämiseks, paremale ja vasakulepööramine jms). Nii saab turvaliselt liikuda edasi juba jalgrattavedu harrastama Jalgrattavedu harrastatakse ühe koeraga, tõukerattavedu (scooter) ühe või kahe koeraga. Mõlema ala harrastamiseks on vajalik, et koeral oleks veorakmed, ning jalgratta või tõukeratta külgekinnitatakse vetruva osaga veoliin. Veoliini kinnituskoht võiks paikneda allpool lenkstangi.Spetsiaalsetel tõukerattaveo harrastamiseks mõeldud tõukeratastel on veoliini kinnituskoht päris all,esiratta küljes asuva poritiiba meenutava raami küljes. Käruvedu harrastatakse võistlustel 4, 6, ja 8-koeraga käruveo klassides. 4-koeraga käruveo klassis võib käru olla nii 3- kui 4-rattaline, ülejäänud klassides peab käru olema 4-rattaline (v.a. kui võistlustekutses on eraldi märgitud, et käru võib olla ka teistes klassides 3-rattaline)
Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Vaagnavöötme lihased Eesmine osa- 1 lihas Suur nimmelihas: Toob reit ette Kõikidelt Pöörab reit välja Niude-nimme lihas nimmelülidelt Reieluu väikesele pöörlile Niudelihas: Niudeluuaugult Tagumine osa- 8 lihast Viib reit taha Väike tuharalihas Niudeluu tagapinnalt Reie eemaldamine Keskmine Niudeluu tiiva Viib reit taha Reieluu suurele tuharalihas tagapinnalt ...
Algus Kinnituskoht Funktsioon Õlavõõtme lihased 1. Kaarnajätke Kaarnajätkelt Õlavarrele Viib õlavart ette õlavarre lihas 2. Suur rinnalihas Rinnakult, rangluult Õlavarreluu suure Lähendab ja põõrab kõbrukese harjale sisse õlavart 3. Abaluu alune lihas Abaluu alt Õlavarreluu väiksele Lähendab ja põõrab
Luud katab pealt luuümbris, pindmise osa moodustab aga tugev plinkaine, mille all paikneb hõredam ja pehmem käsnaine. Lihased kinnituvad luudele kõõluste abil. Kõõlused kannavad lihaste liigutused luudele ja võimaldavad neid liigutada. Toes on luustik e skelett, mis koosneb omavahel seondunud luudest. Luustiku ülesanded : 1. toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid 2. on lihaste kinnituskoht 3. võimaldab koos lihastega liikuda 4. on oluliseks mineraalainete säilituskohaks 5. toimub vereloome, neis talletatakse rasvasid 6. kaitsevad siseelundeid kui ka närvisüsteemi põhilisi osi Luud võivad omavahel seonduda kas liikuvalt või liikumatult. Liikuvad luud on ühendatud liigestega. Eri tüüpi liigesed võimaldavad luudel erinevas suunas ja ulatuses liikuda. Luude ühendused: silinderliiges, keraliiges, plokkliiges
Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Deltalihas Rangluu, Õlavarreluu Tõstab õlavart horisontaal- m. deltoideus õlanukk, deltalihasmine tasapinnani ja pöörab sissepoole, abaluu hari köprus lähendab keskjoonele Koljupealnelihas* Kulmude Koljulagi Peanaha ette-taha tõmbamine, epicranus piirkond, kulmude liikumine, kurrud kuklatagusejoon Silmasõõrlihas Silmasisenurk Silma välisnurk, Silmade pilgutamine silmalaud Suusõõrlihas Algus ja lõpp Ahendab suuava pole määratav Sarnalihased Sarnaluu Suunurk ja ülahuul Tõmbab suunurka ül...
LIHASE NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON koljupealnelihas kuklaluu, oimuluu kõõlustanu peanaha liigutamine, kulmude tõstmine, m. epicranius või (silmakoobas, kulmud otsaesise kortsutamine m. occiptofrontalis miimilised lihased
pinnas alla. Ehitise rajamine nõlvale Pinnas võib hakkata libisema, nihkuma ehitise raskuse pärast. Tee ehitamine nõlvale Varingu oht. Nõlv on tehtud järsemaks. Autode poolt tekitatav müra, vibratsioon võivad viia varinguni. Jõesängi süvendamine Veekogu kallast on süvendatud. Lainetuse mõjul võib tekkida voolamine, varing. Pedosfäär Taimed Kinnituskoht, toitained. Elusorganismid Elukeskkond. Filter Puhastab õhu tolmust ja saasteainetest. Muld : Elus osa Seened, bakterid, mutt, rottm putukad, vihmauss. Eluta osa Vedel osa : mulla vesi. Tahke osa : · Mineraalne osa Liiv, kruus, tolm, kivid. · Orgaaniline aine Huumus, lagunemata jäänused. Gaasiline osa : Mulla õhk. Passiivsed mullatekke tegurid : Lähtekivim Mineraalne alus
o Praeleem, maisitärklisega paksendatud kastmed, sinepikastmed. Liharullid: Lõika portsjoni kaks 1,5 cm paksust lihaviilu, vasarda ovaalseks ning üks äär õhemaks ja maitsesta soola ja pipraga. Tükelda peekon ja köögivili kuubikuteks või julienneks. Kuumuta peekon pannil ja lisa köögivili. Aseta täidis liha paksemale poolele ja rulli kokku. Kinnita tikuga või pane kinnituskoht allpool pannile (õliga määritud fooliumisse) Küpseta ahjus 160o kombi programmi juures 30-45 min. või hauta kaane all. Klopsid: Vasarda liha kile vahel andes ovaalse kuju, maitsesta pipraga. Prae õlis keskmisel kuumisel pruunistatud küljele pane soola Vala pannile natuke vett ja hauta pehmeks Võta liha välja ja kurna vedelik kastme valmistamiseks
LAINED Laineks nimetatakse ruumis levivat häiritust, nt lööklaine. Mehaanilised lained vajavad levimiseks keskkonda, elektromagnetilised lained ei vaja. Kui häiritus on perioodiline, siis on ka laine perioodiline Ruumis levivat harmoonilist võnkumist nimetatakse sinusoidaalseks laineks. On olemas ristlained, mil võnkumine on risti laine levimise suunaga, ja pikilained, mil võnkumine toimub laine levimise sihis. Et sinusoidaalse laine põhjus on harmooniline võnkumine, siis iseloomustab lainet samamoodi nagu võnkumistki sagedus (f), ringsagedus ( ), amplituud (r) ja periood (T). Lisaks võnkumist iseloomustavatele suurustele iseloomustab lainet veel lainepikkus kaugus kahe samas faasis võnkuva punkti vahel. Järgnev joonis on lainepikkuse ja perioodi mõistete selgituseks. Joonisel toimub osakeste võnkumine y-telje suunas ja laine amplituudi tähis on A. Vasakpoolsel joonisel on kujutatud ...
Eksamile pääsemiseks peab olema tehtud - kaks mikroskoobi praktikumi - kontrolltöö - Järvselja praktikum JÄRELPRAX 15.veebr kell 10.15 19.veebr kell 10.15 KONTROLLTÖÖ 28.veebruaril materjal: kolm loengut kaks praktikumi PALJUNEMINE hõlmikpuu latimeeria PALJUNEMINE Sugutu paljunemine Suguline paljunemine vegetatiivne eoseline apomiktne Vegetatiivne arengulooliselt primitiivseim pungumine, pooldumine risoomide, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. sigikehad sammaldel Vivipaaria seeme areneb taimeks õisikus Pseudovivipaaria õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim sigisibulad laugu õisikus sigisibulad hammasjuure varrel vivipaaria kõrrelise õisikus risoomidega paljunemine roomavate vartega Taimekasvatuses vegetatiivse pa...
Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioonid eesti keeles Koljupealnelihas* Kukla-ja Kolju ülemine osa Kulmude tõstmine, otsmiku kortsude MUSCULUS otsmikuluust tegemine, osalevad kõnelemisel ja OCCIPITOFRONTALIS mälumisel(koljupealne osa on kõhreline) Silmasõõrlihas Otsmikuluu, lateral palpebral raphe Sulgeb silmalaud silmakõõlus(media l palpebral ligament) ja pisarluu Suusõõrlihas Alalõualuu ja Suu ümber oleval Suu ahendamine, musisuu ülalõualuu nahal Sarnalihased Põsesarnast algab Suunurkade ülesse Põselohke võivad teha, naeratamine, suu liigut...
. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 10.1.8. Tüürtrossiga ülekanne. 1- tüürtross, 2- suunavad rattad, 3-rooliratta trummel, 4- rumpel, Joon. 10.1.9. Rooliülekanne tüürtrossi ja sektoriga. 1- baller, 2- tüürtrossi kinnituskoht, 3-sektor, 4 ja 7- juhtrattad, 5- tüürtross, 6- roolitrummel, 8- puhvervedrud, 9- rumpli piirajad, 10- vintpinguti. Joon. 10.1.10. Tüürtrossi ja sektoriga rooliülekanne. 1- rooliratas, 2- reduktor, 3- roolimasina veoratas, 4- ketist tüürtross, 5-
Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Koljupealnelihas Miimilised lihased algavad lõpevad nahas, pehmetes Nad ümbritsevad näo avausi sõõrjalt või (m. occipitofrontalis) näokolju luudelt kudedes. kiirjalt ja nende kokkutõmbel näo avaused Kõõlustakust, silmakoopal Laup naha all sulgevad või avanevad, muutub näoilme.
14 III KONTROLLTÖÖ 65) Õlavöötme lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid anteversioon – liikumine ette retroversioon – liikumine taha aduktsioon- lähendamine abdutsioon- kaugendamine supinatsioon- välirotatsioon pronatsioon - siserotatsioon mediaalne- kesktelje poolne lateraalne- külgmine LIHAS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Kaarnanajätke- abaluu õlavarreluu õlavarre kaarnanokkjätke väikekõbruke õlavarre anteversioon, lihas aduktsioon, pronatsioon Suur rinnalihas rinnak, rangluu õlavarreluu suurköbruke Abaluualune lihas abaluualune auk õlavarreluu väikekõbruke
4. LUUD JA NENDE ÜHENDUSED · Selleks, et inimene saaks liikuda ja tema kehakuju säiliks, on vaja tuge, milleks on luustik ehk skelett, mis koosneb omavahel seondunud luudest. Luustik on tugi-liikumiselundkonna passiivne osa ehk ta ei liigu ise, koosneb u 200 luust · Luustiku ülesanded on ümbritsevate pehmete kudede toetamine, mineraalainete säilituskohaks olemine, lihaste kinnituskoht, võimaldab inimesel liikuda, kaitseb, toimub vereloome ja talletatakse rasvasid. · Enamik luudevahelisi ühendusi on liikuvad, need on liigesed, mis on selline kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab luudel liikuda. Liigestes on luud kaetud kõhrega ja nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Luuotsi katab ka liigesekihn, mis ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes.
Lihaste Paiknemi Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioonid tüübid ne Koosneb kahest osast - pikimlihas ulatub ristluult Ühepoolsel tegevusel kallutavad Katab mediaalset trakti. koljuni, ja niude-roidelihas, lülisammast ja pead taha
Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Koljupealne lihas/ Lauba naha all Kuklaluu alumine Peanaha musculus kõõlustanust osa liigutamine, occipitofrontalis silmkoopale Osaleb näomiimikas (kulmude kergitamine ja kortsutamine Silmasõõrlihas/ Silma sisenurk Silmalaugude Võimaldab silmade m.orbicularis küljes, avamist ja oculi silmavälisnurk sulgumist ning nende pingutamist Suusõõrlihas Paikneb ringi Suunurga naha ja Teostab suu m.orbic...
Eesti standardile. Vabariigi Presidendi sõidukil võib registreerimismärgi asemel kasutada suurt riigivappi kandvat märki. · Registreerimismärk peab olema loetav hajutatud päevavalguse korral vähemalt 40 m kauguselt ja pimeda ajal, nõuetekohase registreerimismärgi valgustusega, vähemalt 25 m kauguselt · Registreerimismärk peab olema katmata ning asuma valmistaja poolt ette nähtud kohas, vastavalt direktiividele 70/222/EMÜ või 93/94/EMÜ; · Sõidukeil, mille registreerimismärgi kinnituskoht ei sobi standardikohasele registreerimismärgile, võib kasutada lisakinnitusvahendeid ja paigutada valgusteid nii, et oleks tagatud tagumise registreerimismärgi loetavus; · Peab olema puhas, deformeerimata · Kinnitusdetailid ei tohi halvendada registreerimismärgi loetavust. Registreerimismärkide tüübid Eestis väljastatakse 14 erinevat tüüpi registreerimismärke Tüüp A1 - üldkasutatav auto ja haagise registreerimismärk Numbrikombinatsioon koosneb kolmest numbrist ja kolmest
Kõrghooned eeldavad alati suunatud lõhkelaengute kasutamist. Kaksiktornid vajusid kokku puhtalt ja sümmeetriliselt praktiliselt oma "jalajälje" peale. Samas peaks sellise varingu – piki keskmist telge – puhul olema takistus kõige suurem. Selline tulemus olevat võimalik ainult vastava tehnoloogia ja lõhkamisvõtete kasutamisel. Tavalise varingu puhul ei purune tuhanded kandesõlmed kunagi üheaegse ajastatusega. Kui mõni kinnituskoht peab hetkegi kauem vastu, muutub varing ebaühtlaseks ning maja ei kuku oma jälje sisse nagu nende kolme pilvelõhkuja korral, vaid vajub külili. Seda juhtub ka halvasti ajastatud detoneerimiste korral. Ka Pentagoni ei saanud lennuk sisse lennata, kuna auk oli liiga väike ja lennuk ei oleks auku mahtnud. Paljude skeptikute arvates ei ole ka tõenäoline, et 19 vaibanugadega relvastatud isikut suutsid üle
mitmeliigeliseks lihaseks. Lühikesed lihased asetsevad peamiselt kerel, lülisambalülide ja roiete vahel. Laiad lihased ühendavad ülajäset kerega või paiknevad kehaõõnte seintes. Need on plaatjad moodustised, mis tavaliselt lähevad üle laiadeks õhukesteks kõõlusteks kilekõõlusteks ehk aponeuroosideks. Lihase algusosa püsib kokkutõmbumisel paigal või on väga vähese liikuvusega. Lihase liikuvamat vastasotsa nimetatakse kinnituskohaks. Algus- ja kinnituskoht võivad vastavalt funktsioonile vahetuda. LIHASTE TALITLUS Lihaste kontraktsioonivõime sõltub eelkõige sellest, kui palju motoorseid üksusi on talitlemas. Nõrkade kokkutõmmete ajal aktiveeruvad vaid väikesed üksused, milles igaühes on vaid mõnikümmend lihaskiudu. Lihasjõudu mõjutavad ka liigutuse kiirus, lihaskiudude pikkus ning kiudude omadused. Lihaskiud on kas aeglased või kiired, lisaks sellel on ka alatüüpe. Lihastes leidub tavaliselt eri tüüpi lihaskiude
Kaitserüüde arendamise põhjustest 13. 17. sajandini 1. Mida kujutasid endast soomusrüüd ja rõngasrüüd? Kes ja millal neid kandsid? Soomusrüü kujutab endast väikeseid metallplaate, mis on ühest otsast alusnaha külge kinnitatud (needitud tavaliselt ühe või kahe neediga) sedasi, et kinnituskoht on järgmise soomuse poolt kaetud, meenutab kalasoomust. Frangi riigi ajal hästi levinud. Pidas paremini nooli, samas on see väga palav. Rõngasrüü on omavahel kinnitatud väikesed (10-15mm sisediameetriga) rõngad, rõngad on otstest kinnitatud kas needi või sepakeevisega. Kuna on paremini õhku läbilaskev kui soomusrüü, muutus ristisõdade ajal populaarseks ja levis siia ka, Eestisse tulid ristisõdijad juba rõngassärkidega. Rõngassärgi valmistamine
ühtlaselt.Kõrvuti laudade liitekohad ei tohi olla sama tala peal .Otssulundatud põrandalaudade liidet ei ole vaja talale toetada. 2.Põranda keskel oleva otsliite tihendamiseks suruge lauad kokku seinaäärsest vahest, kasutage selleks sõrgkangi. Et surumiseks tuge saada ja seina kaitsta , pange seina ja kangi vahele plaaditükk või puitklots. 3.Esimese laua ots kruvitakse või naelutatakse seinast sellisele kaugusele , et kinnituskoht jääks põrandaliistu alla . Lauad kruvitakse või naelutatakse kalde all taladele sulundikeele sisenurgast. Naelutamisel kasutatakse torni. 4.Järgmine laud surutakse eelmise külge löögiklotsiga, mis saetakse näiteks jäägiks jäänud lauatükist.Toimingut korratakse ja lauad kinnitatakse siis, kui need on tihedalt paigal.Kui on oht, et laud otsa lähedalt lõheneb, tuleb kinnitusava ette puurida. 5.Võimaluse korral paigaldage lauad uste juures nii, et uksepakk kataks liitekohad.Põrand
Laste luude elastsusest ja suuremast painduvusest ning paksemast ja tugevamast luuümbrisest ehk periostist tulenevalt erinevad laste luumurrud mõneti täiskasvanute omadest. Sageli esineb nn mittetäielikke murde (nt pajuvitsamurd). http://medlibrary.org/medwiki/Salter-Harris_fractures#Types http://healthguide.howstuffworks.com/fractures-across-a-growth-plate- picture.htm Avulsioonmurru (ärarebimismurru) puhul tekib järsu ja jõulise lihastõmbe korral apofüüsi (kõõluste ja sidemete kinnituskoht luul) vigastus. Side või kõõlus rebitakse koos apofüüsi osaga ülejäänud luu küljest lahti. Sagedasemad piirkonnad: vaagen, küünarliiges, hüppeliiges jm. http://en.wikipedia.org/wiki/Avulsion_fracture Peatrauma Põhjuseks tavaliselt kukkumine, kokkupõrge või löök kõva esemega vastu pead. Arsti konsultatsioon on vajalik, kui esineb pearinglus, tasakaaluhäired, tekib iiveldus, oksendamine. Kindlasti kutsuda kiirabi, kui jutt on segane,
elastsemaks ja mehhaaniliselt tugevamaks. See on tingitud intensiivsemast kollageeni sünteesist fibroblastides. 43) Luukoe ehitus ja ülesanded - Luukude koosneb põhiliselt kaltsiumfosfaadist, mis moodustab ligikaudu 85% luukoe koostisest. Ligikaudu 10% moodustab kaltsiumkarbonaat, ligikaudu 3% CaCl2 ja NaCl ning ligikaudu 1,5% Mg ja P. funktsioonid: · Pehmete kudede kaitse- ja toestusfunktsioon · Lihaste kinnituskoht, mis teeb võimalikuks liikumise · Mineraalainete (Ca ja P) reserv mineraalainete ainevahetus · Vererakkude "tootmine" (hemopoees) punases luuüdis · Energiarikaste ühendite varud kollases luuüdis 44) Treening ja luukude - Kehalise aktiivsuse puhul luude mass suureneb. Selle põhjuseks on funktsionaalse aktiivsuse stimuleeriv mõju osteoblastidele. Osteoklastidele kehaline treening olulist mõju ei avalda, seega ei ole luukoe
INIMKAASLEJAD LOOMAD · nt: - kirp - lutikas - prussakas - rändrott - kodurott - koduhiir ! Pole inimesele kasulikud, pigem kahjulikud, levitavad haigusi ja rikuvad toitu ! INIMENE 1. INIMESE LUUSTIK. LUUDE EHITUS. LUUDE SEONDUSED · omavahel seondunud luud · lihaste kinnituskoht · kaitsevad siseelundeid, närvisüsteemi põhilisi osi · võimaldab liikuda · luudevahelised ühendused liikuvad liiges b) a) keraliiges b) plokkliiges a) c) silinderliiges c) LUUDE EHITUS: · katab õhuke luuümbris · luuümbrise all asub tugev plinkollus · seespool pehmem käsnollus
mehhanism. Pühi ära juuksekarvad masina korpuse kõigilt avatud ja ligipääsetavatel osadelt. Korpuse puhastamiseks kasutada vaid kergelt niisket lappi. Ära kasuta keemilisi vedelikke ega abrasiivseid puhastusvahendeid. Heade lõikeomaduste ja masina maksimaalse tööea kindlustamiseks õlita lõikeseadet regulaarselt (soovitatavalt pärast iga töökorda). Hoolitse selle eest, et lõikeseade kinnituskoht oleks korralikult õlitatud. Vaheta reduktoris määret kindlasti kord 2-3 kuu jooksul. Kui see on keeruline, pöördu hooldusesse. Kui kombineeritud toitega seade pärast vooluvõrku lülitamist tööle ei hakka, lülita masin välja ning pane laadima, kuni laadimisindikaatori lambike hakkab vilkuma. Siis ühenda masin laadimisseadmest lahti, kuid mitte varem kui 5 min. mööduses. Seejärel lülita masin adpteri kaudu võrgutoitele ning võid tööle hakata.
moodustavad ahelaid. Kontakt kahe neuroni vahel nimetatakse sünapsiks. Sünapsis toimub närviimpulsi ülekanne ühe neuroni neuriidilt järgmise neuroni dendriidile või kehale. 13.NEUROMOTOORNE ÜHIK.ERINEVAD NÄITEDNeuromotoorne ühik motoorne neuron koos tema poolt innerveeritavate lihaskiududega. 14.LIHASE KUI ELUNDI EHITUSLIKUD ELEMENDID Lihase ehitusliku elemendid on vöötlihaskiudude kimbud, sidekude, veresooned ja närvid. Lihase osad on kõõlus, algusosa (origo), kinnituskoht (insertio) ja lihaskõht. 15.LIHASE VENITUS, SELLE TÄHTSUS, VENITUSE OPTIMAALNE ULATUS Lihase optimaalne pikkus ületab rahuolekus lihase pikkuse 120%. Lihase optimaalse pikkuse korral on ta võimeline tekitama kõige suuremat kontraktsiooni jõudu. Ulatusliku venituse korral (ca 175%) kaotab lihas kontraktsioonivõime, sest liiga tugeva väljavenituse korral aktiini ja müosiini kattumine oluliselt väheneb ja selle tulemusena järgnev kontraktsioon nõrgeneb. 16
tuleb puidusoontesse pidevalt juurde, surutakse see suure jõuga ülespoole. Seda jõudu nimetatakse juurerõhuks. Nii tõuseb vesi mööda puidusooni varde ja jõuab sealt lehtedesse, kus taim seda kasutab. 7. Vars. Tema tähtsus ja mõõtmed. Varre muudendid. Vars on taime maapealne osa lehtede kõrgel hoidmiseks ja vee ja toitainete juhtimiseks vajalikku paikka. Varrel paiknevad lehed ja pungad, varrel arenevad õiedviljad. Pungad asuvad alati lehe kaenlais. Lehe kinnituskoht (=punga koht) varrel on sõlmekoht. Ka varre muudendeil on alati leitavad vähemalt jäljed tema juurde kuuluvatest taime osadest. Vahel (eelkõige vigastuse korral) võivad varrel areneda suvalises kohas lisapungad. Varrel võivad areneda lisajuured. Vars võib haruneda ja tema kasv on piiramatu. Varre muudendid. Maa-alune vars: risoom. Võib olla pikkade sõlmevahedega horisontaalne (maa-alune stoolon) (orashein, naat) või lühikeste sõlmevahedega, rõngasoksjas ja sageli ka
· Nahk on meeleelund mille retseptoritega tajume valgust,sooja,külma ja erinevaid puuteärritusi. LUUD Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest.keemilistest ühenditest on luude rakuvaheaines nii mineraalained(soolad)kui ka orgaanilisi ühendeid(valgud,rasvad).mineraalained annavad luudele kõvaduse,orgaanilised ühendid elastsuse. Luustiku ülenasnded: · Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid · Luustik on lihaste kinnituskoht · Luustik koos lihastega võimaldab inimesel liikuda · Luustik on oluliseks mineraalainete(nt kaltsiumi)säilituskohaks · Luud kaistevad nii siseelundeid kui ka värvisüsteemi põhilisi osi pea ja seljaaju · Luudes toimub vereloome ning neis talletatakse rasvasid LIHASED Lihaste ülesanded: · Lihased liigutavad kehaosi · Lihased annavad kehale kuju · Osa lihaseid kaitseb siseelundeid · Lihased aitavad säilitada kehatemp.
- Ratasliiges küünarliiges, alumine kuklaliiges (vertikaaltelg) 40. Niude-nimmelihas: nimeta osad (2), algus, millisel spordialal on see lihas eriti oluline? a) Suur nimmelihas - algab nimmelülidelt b) Niudelihas algab niudeluu tiiva sisepinnalt F: 1. Painutab reit puusaliigeses ette. Oluline sprinteritel. 2. Seismisel hoiab keha puusaliigesest taha vajumast 41. Reie kakspealihas: Ladina keeles, nimeta osad (2), algus, kinnituskoht, funktsioon - m. biceps femoris - Pikk pea istmikuluu köber - Lühike pea reieluu tagapind Pindluupea F: 1. Puusaliigeses painutab taha 2. Põlves painutab ja roteerib välja 42. Nimeta küünarliigese sidemed (3) 1. Käelabaluud: nim. Käelaba osad(3). Märgi iga osa juurde kuidas nim selle sees olevaid luid ja mitu neid on? Randmeluud (ossa carpi) (8) Lodiluu os scaphoideum, Kuuluu os lunatum,
Lihtlihases on kiude vähem kuid nad on pikemad, kui sulgjate lihaste kiud. Et lihase jõud sõltub tema kiudude arvust ja kontraktsiooni ulatus kiudude pikkusest , siis on dünaamiliste lihaste liigutused ulatuslikumad , kuid samal ajal ka nõrgemad, kui sulgjate lihaste poolt tehtud liigutused. Lihas koosneb : lihaskiust ja sidekoest. Lihase ümbrise kiudude asetus võimaldab lihasele teatavates piirides kuju muutumist. Kontraktsioonil lihasekiud lühenevad ning liahse algus-ja kinnituskoht lähenevad teineteisele. Lihased rühmituvad liigese ümber vastavalt liigese iseloomule. Liigutused jäsemetes toimuvad pikkade kõõluste abil. Lihaste nimetused tuletuvad nende ehitusest, talitlusest ja paigutusest Lisaks eelnevale aitavad lihased kaasa vere tsirkulatsioonile, soodustades vere liikumist veenides. Valdav osa keha soojusest produtseeritakse lihastes. Vastavad funktsionaalsetele lähtepunktidele ja skeleti alaosadele rühmitatakse lihaseid naha, kere, pea ja jäsemete lihasteks
pindalaga. Suund on määratud parema käe reegliga. o Coriolise jõud kallutab põhjapoolkeral liikumist kiiruse suunast paremale, Coriolise kiirenduse suurus vektorkorrutise valemi järgi on V 2 sin = V f . V- keha kiirus, f- Coriolise parameeter (konspekt III, lk 42 tabel). o Maa pöörlemise nurkkiirus (täheööpäeva järgi): = 7,29 (). o Foucault´pendel on võnkuv pendel, mis säilitab oma võnketasandi ka siis, kui tema kinnituskoht pöördub. Maapind pöördub pendli alt ära. o Passaat aastaringselt ca 25° laiuskraadilt ekvaatori poole puhuv püsiva suuna ja kiirusega niiske jahe tuul, põhjapoolkera passaadid suunatud edelasse, lõunapoolkera passaadid loodesse. Kõrgemal antipassaadid. Vaikusevöönd (doldrums) ekvaatori juures; Coriolise jõud on tühine; soe, niiske õhk tõuseb ja kondenseerub pilvedeks.
9. Organismi luuline toes on Skelett 10. Luukude on Sidekude 11. Liiges võimaldab luudel Liikuda 12. Lihased kinnituvad luudele Kõõluste 13. Lülisammas on Selgroog 14. Kolju kaitseb Peaaju 15. Mis luu ei seostu ülejäänud skeletiga? Keeleluu 16. Millele kandub keharaskus istudes? Istmikule 48 10.2 Luu ehitus 10.3 Liigese ehitus 10.4 Luustiku ülesanded Võimaldab liikuda, Lihaste kinnituskoht, Kaitseb siseelundeid ja närvisüsteemi, Toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid, Raskvade talletamine, mineraalainete säilitamine 49 10.5 Liigeste tüübid 10.6 Skelett Pikkluu - rangluu, õlavarreluu, küünarvarre küünarluu ja kodarluu, kämbla luud, sõrmelülid, reieluu, sääreluu, pindluu, pöia luud ja varbalülid Lühike luu - lülid, randme luud Lameluu - ajukolju luud, roided, abaluu, rinnak ja puusaluu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
