Murdeiga Murdeiga algab poistel ja tüdrukultel erineval ajal. Näiteks kui tüdrukud on juba küpsed neiud, poisid aga veel lapse välimusega. Ka võib juhtuda, et neiud on siis poistest pikemad. Murdeiga algab poistel 9.-14.eluaatal.Nad koguvad kasvu juurde hiljem. Mehed on keskmiselt 12 cm naistest pikemad. Nende õlad muutuvad laiemaks ja suguelundid muutuvad suuremaks. Häälemuure algab kesmiselt 13 aasta vanuselt ja mehehääl kujuneb välja kahe aasta jooksul. Kätele, jalgadele, näole ja kehale kasvavad karvad. Vuntsid tekivad umbes aastaga.Näole, kaelale, rinnale ja seljale võivad tekkida vistrikud. Tekivad uued tunded, seletamatu ärevus ja erutus. Mõtted ja käitumine võivad olla väga vastuolulised. Poistel vastutavad soolise arengu eest peamiselt androgeenid, millest olulisemad on testosteroon ja selle vahehormoon. Hormoonid aitavad tasakaalustada keha kasvamist, arengut ja kogu suguelundite süs...
keha temp madalam temp, 2) ei tohi verega kokku puutuda, 3) areng 70 85 päeva, 4) toodetakse murdeeas kõrgeani, 5) viljastamis võimeline 1 2 päeva, 6) sperma = spermid, seemnevedelik, naisesuguelundid sisemised (loote areng peab olema turvaline): 1) munasarjad naissugu hormoonid ja munarakud, 2) munajuhad toimub viljastumine, 3) emakas - areneb loode, 4) tupp satub suguti suguühte, ovulatsioon munaraku vabanemine munasaqrjast ja liikumine munajuhasse, menstruatsioon viljastamata munaraku ja emaka limaskesta tükkide väljutamine naise organismist, menstruatsiooni tsükkel perioodilised muutused naise organismis, ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni, menopaus sugurakkude küpsemise lõppemine naistel, viljastumine munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgmneb nende rakku tuumade ühinemine, toimub - munajuhas, eelduseks mehe ja naise suguühe, spermid satuvad naise suguteedesse, tulemus - munaraku ja seemneraku
1. Oska kirjeldada MITOOSi ja MEIOOSi. 2. Interfaasis toimuvad protsessid. 3. MITOOSi põhieesmärk & millistes rakkudes toimub. 4. MEIOOSi põhieesmärk & millistes rakkudes toimub. 5. Platsenta ülesanded. 6. Mittesugulise paljunemise eelised ja puudused. (näited organismidest) 7. Sugulise paljunemise eelised ja puudused. 8. OVULATSIOON, MENSTRUATSIOON- millisel ajavahemikul toimuvad? 9. Kus toimub munaraku viljastumine? Kui kaua on munarakk viljastumisvõimeline? MÕISTED: 1. menstruatsioon 2. otsene areng 3. täismoondega areng /nt. 4. vaegmoondega areng /nt. 5. ovulatsioon 6. kehasisene viljastumine /nt. 7. kehaväline viljastumine /nt. 8. platsenta 9. moondega areng 10.haploidne kromosoomistik 11.diploidne kromosoomistik 12.embrüogenees 13.kliiniline surm 14.bioloogiline surm
Puberteet jääb lapseea ja täiskasvanuea vahele. Puberteediiga jääb tavaliselt 11.19. eluaasta vahele ja seetõttu on sarnases tähenduses mõnikord kasutusel ka nimetus ''teismeliseiga''. See aeg on tavaliselt inimese eneseotsingute ja iseendas selgusele jõudmise aeg. Igal inimesel algab puberteet erineval ajal. Enamasti oleneb see sellest, kuna algas see vanematel (tüdruku puhul emal ning poisi puhul isal).Naistel (tütarlastel) annab sellest tunnistust esimene menstruatsioon. Tihti hakkab tüdrukutel varem puberteet kui poistel, näiteks kui tüdrukud on juba küpsed neiud, poisid on aga veel lapse välimusega ja lapsikud. Puberteedi algusega muutuvad tihti ka tujud, mõttemaailm ja käitumine. Võivad toimuda tülliminekud sõpradega ja vanematega, moodustuda uued suhted, mis ei leia heakskiitu endistelt sõpradelt ja/või vanematelt jne. Murdeeas hakkab inimene otsima oma identiteeti ning ta tunneb ennast unikaalse ja humaanse olevusena
Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4. Klimakteeriline iga e. üleminekuiga 5. Menopaus: viimane ovaariumide poolt kontrollitud verejooks, tavaliselt 50.-52.a. 6. Vanadusperiood e. seenium: alates 60.a. Vastsündinuperiood: see on naise eluperioodidest kõige lühem ning ainuke, kus lapse organismi füsioloogiliste protsesside põhjustajaks on eksogeensed (organismivälised) soospetsiifilised hormoonid, mis on saadud emalt transplatsentaarselt
Tõhusalt toimib, aga seda on keeruline paigaldada. Tavaliselt paigaldatakse see naistele, kes on vähemalt juba ühe lapse saanud. 3. SOSpillid Pidurdavad ovulatsiooni. Väga efektiivne ja takistab rasestumist. Miinuseks on see, et see tekitab häireid ja enam ei pruugi üldse rasedaks jääda. 8. Mõisted OVULATSIOON viljastumisvõimelise munaraku vabanemine munasarjast. MENSTRUATSIOON naise emaka tsükliline vereeritus. MENSTRUATSIOONI TSÜKKEL aeg, mille jooksul valmib munarakk ja emakas valmistub viljastatud munaraku vastuvõtuks. IDULANE arengujärk, kus väline sarnasus inimesega puudub. LOODE inimorganism alates kolmandast kuust, tal on teatud väline sarnasus inimesega. ABORT raseduse iseeneslik katkemine või tahtlik katkestamine.
Lapsed on lühikest kasvu, kuigi 3-5 eluaastani on kasv normaalne, siis edasi jääb pikkus ~140cm. Neil on kuklal madal juustepiir, üksteisest kaugel asetsevad rinnanibud, suured kõrvad, kõrge suulagi, palju sünnimärke. Sageli on neil kaasasündinud südamerikkeid, neeruanomaaliaid. Hiljem võivad areneda kilpnäärmehaigus, diabeet ning ateroskleroos ehk veresoonte lupjumine. 90%-l turneri sündroomiga neidudest ei alga puberteet (ei arene rinnanäärmed ega alga menstruatsioon). Vaimne areng on tavaliselt normaalne. Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks : Kromosoomanalüüs: Kõige aktuaalsemad on tänapäeval sõeluuringud raseduse I trimestril. * Ultraheliuuring (UH-uuring) I trimestril võimaldab avastada 80%kõigist ohustatud rasedustest (loote kromosoomihaigus). Raseduse11.12. nädalal tehakse UH-uuring loote anomaaliale viitavate tunnuste avastamiseks: kuklapiirkonna turse. Selle leidmisel on näidustatud loote kromosoomiuuring.
puutuda, meelemürgid kahjustavad, vahetuvad 70-päevaga, toodetakse elu lõpuni, tootmine hakkab murdeeas u 15-18, ühe purskega 200 miljonit rakku. Munarakk suurim rakk u 1mm, valmivad munasarjades,olemas sünnihetkest alates, juurde ei teki, valmivad murdeeas u 12-15a, elu jooksul 400 munarakku, lõpeb 55-60a, iga kuu valmib munarakk ovulatsioon , munarakk liigub munajuhasse 24h viljastumisvõimeline, liigub emakasse, eraldub koos emaka kobeda koega menstruatsioon, menstruaaltsükkel u 28-31p(alates päevadest kuni uuteni), munasari toodab naissuguhormoone. Teisesed sugutunnused murdeeas,hormoonid,kehakuju muutub, karvakasv,higistamine, nahaprobleemid, tujukus, häälemurre, rinnad Viljastumine: 1) suguühe seemnerakud naisorganismi 200 miljonit -> tupp 100 miljonit jääb järgi, kuna ülejäänd surevad happelise keskkonna tõttu -> emakasse 10 000 seemnerakku alles -> munajuha 1000 seemnerakku -> viljastumine munaraku ja
Embrüo loode, embrüogeneesi algus. Postembrüogenees lootejärgne areng Platsenta(emakook) imetaja(ka inimese) loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkuakasvamisel moodustuv elund, mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga. Nabanöör/nabaväät - on suurte veresoonte kogum, mis ühendab loodet ja platsentat. Nabanööri kaudu saab loode toitaineid ja hapnikku. Ovulatsioon küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine mujajuhasse. Menstruatsioon tsükliliselt (enamasti 28 päeva järel) korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast. Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni (enamasti 28 päeva) Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik koromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Haploidne kromosoomistik meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik
7. Missuguseid muutusi organismis põhjustavad naissuguhormoonid? Häälemurre, karvakasv, rindadekasv, puusad laienevad 8. Kuidas ravida viljatust? katseklaasi lapsed, hormoonravi 9. Missugused haigused on ohtlikud raseduse ajal? punetised, toksoplasmoos 10. Nim rasestumisvastaseid vahendeid. pillid, minipillid, steriliseerimine, kondoomid, spiraalid, sos-pillid, implandaadid 11. Mõisted: ovulatsioon munaraku vabanemine munasarjast menstruatsioon emaka limaskesta irdumine, mis toob kaasa vere erituse menstruaal tsükkel viljastamine munaraku ja seemneraku ühinemine viljatus puudub võime järglasi saada idulane viljastatud munaraku areng 3. kuuni loode sarnane täiskasvanuga, alates 3. kuust platsenta loote kest, mille kaudu arenev loode saab toitaineid ja hapniku ning annab ära CO2 ja jääkained. abort raseduse katkestamine või katkemine nabanöör ühendustee loote ja platsenta vahel, sellest jääb naba
Emakakaelas on avaus, milla kaudu liiguvad seemnerakud tupest emakasse, väljub menstruaalveri ja tuleb sünnitusel ilmale laps Emakasse, väljub menstruaalveri ja tuleb sünnitusel laps ilmale. Tupp- tupp on naise sisesuguelund, mis ühendab emakat välissuguelunditega. Munasarjad naise sisesuguelund, milles tekivad munarakud. Munajuhad naise sisesuguelund, kus toimub viljastumine. Munarakk- naissugurakk, mis areneb ja küpseb munasarjades. Menarhe esmakordne menstruatsioon. Menstruatsioon korrapärane, ligikaudu kord kuus toimuv vereeritus naistel. Ovulatsioon küpsenud munaraku vallandamine munasarjast ja liikumine munajuhadesse. Menopaus viimane teadaolev menstruatsioon. Mehe suguelundid peenis, munandikott, munand. 2 Munandid mehe välissuguelund, milles tekivad seemnerakud. Munandikott välissuguelund, kus paiknevad munandid. Seemnejuha - tühi toru, mis kannab spermatosidid epididüümsest kusejuhasse.
.. on enamasti T- kujulised, plastmassist korpusega, mille haaradele on lisatud vask. Rasestumisvastane toime saavutatakse põhiliselt kahe efektiga: emakas asetsev vaske sisaldav vahend häirib sugurakkude talitlust ja eluvõimet, takistades viljastumist. Samal ajal hoiab ta ära ka viljastatud munaraku implantatsiooni e.kinnitumise emakasse. Eisobikasutam iseks,kui.. Naine pole sünnitanud Naisel on olnud sisemine suguelundihaigus Naisel on menstruatsioon vererohke ja valulik Vaskse em akasisese rasestum isvahendipositiivsed ja negatiivsed küljed Positiivsed : efektiivne, pikk toimeaeg(4-5 aastat), ei põhjusta enesetunde muutusi, ei mõjuta seksuaalsust, sobib ka imetamise ajal Negatiivsed: Suureneb risk emakavälise raseduse tekkeks, suureneb menstruaalvere hulk, suurem risk põletike tekkeks Paigaldam ine ja kontroll Vaskse emakasisese rasestumisvastase vahendi paigaldamiseks on sobivaim menstruatsiooni aeg.
taanduvad mõne ajaga iseenesest. Täiskasvanueas tekkiva günekomastiaga tuleks aga siiski end igaks juhuks arstile näitama tulla. ·Näo karvakasv Puberteet ·Häälemurre ·Kaenlaalune karvakasv ·Kubeme karvakasv ·Ejakulatsioon (pollutsioon ) ·Testiste areng (spermid ) ·Ajuripats (kasvuhormoon ) ·Kaenlaalune karvakasv ·Rindade kasv ·Puusade kasv ·Häbeme karvakasv ·Munasarjade areng (munarakud ) ·menstruatsioon Millised muutused sinuga toimuvad · Sünnihetkeks oli sul munasarjades umbes 500000 1000000 valmimata munarakku · Puberteediea alguseks on munasarjades alles ~40000 follikulit(asub munasarjas, folliikulis valmib munarakk, toodab naissuguhormoone ) · Menstruatsioon (tampoonid, sidemed, hügieen ) · PMS · Rinnanäärmekasv · Naiseliku keha kujunemine (kaalukasv, rasvkude, kehakultuur ) · Vistrikud (akne, hügieen ) · Karvakasv · Hügieen · Psüühilised muutused · kosmeetika
Kursuse töö on kirjanduse ülevaade. Kursusetöö kirjandusallikatena on kasutatud eesti-, inglise-, saksa- ja vene- tõenduspõhiseid artikleid ning raamatuid. UURUMISTÖÖ METOODIKA Kursusetöös kasutati kvalitatiivset uurimusmeetodit ja koostati kirjanduse ülevaade.SISSEJUHATUS Puberteet, see on eluperiood, kus toimuvad füsioloogilised ja psühholoogilised muutused organismis. (M. Rees 2006: 57). Sellel perioodil tüdrukutel saabub esimene menstruatsioon või menarhe. Munasarjades küpsevad munarakud ja tüdrukud võivad rasestuda. (K. Guldbrandsen jt 2014: 2058). Menarhe saabub tüdrukutel umbes 10 kuni 16 aastasena. Statistika näitab, et vanus menarche eelmisel sajandi jooksul väheneb umbes 3-4 kuuni. Näiteks, 1840 aastal menarche algas tüdrukutel umbes 16,5 aasta vanuselt. Tänapäeval esimene menstruatsioon saabub umbes 13 aastastel. (M. Rees 2006: 57). Sugulise küpsemise ajal tütarlapsed märkavad füsioloogilisi muutusi
läbitakse muna, vastse ja valmiku staadiumid, esineb rohutirtsudel, tarakanidel, lutikatel moondeline areng selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite platsenta imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaudu on loode ühenduses emasorganismiga menstruatsioon tsükliliselt (enamasti 28 päeva järel) korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast
ainsateks s ühtlaselt. väikesed ja Üldnähud: sümptomiteks ü lineaarsed palavik, düsuuria, võivad olla m limaskesta lümfisõlmede ebaregulaarne p fissuurid ning valulikkus ja turse, menstruatsioon või t mõnikord isegi peavalu, silmade tsükliväline o leemendavad valguskartlikkus, vereeritus. Sageli m haavad. isegi kaasub uretriit. i meningisminähud Tüüpiliselt on
Vajavad kehatemperatuurist madalamat temperatuuri Moodustuvad pidevalt kogu elu jooksul 3. Munaraku tunnused: Läbimõõt 0,1mm Ei liigu Mass on 100 korda suurem kui spermil Eluiga kuni 2 ööpäeva Jõuab edasi munajuha kokkutõmmetega Moodustuvad kõik looteeas Valmivad perioodiliselt enamasti ühekaupa alates murdeeast Ei valmi elu lõpuni 4. Mis on…? Menstruatsioon—Emaka koheva limaskestaga eraldumine koos viljastumata munarakuga, kaasneb verejooks Ovulatsioon— Viljastumisvõimelise munaraku vabanemine munasarjast Viljastumine—Seemneraku ja munaraku ühinemine Miks on mehe sugunäärmed väljaspool keha, ei tohi kokku puutuda verega? Spermid vajavad paar kraadi madalamat temperatuuri, kui kehatemperatuur. Nad on kehale võõrad rakud, mistõttu nad ei tohi verega kokku puutuda 5
Iga tablett on märgistatud nädalapäevaga või numbriga. Pillide võtmist alustatakse menstruatsiooni esimesel päeval sobiva nädalapäevaga või numbriga 1 märgistatud tabletist ning jätkatakse võtmist 21 päeva vältel liikudes mööda tabletilehte edasi vastavalt nädalapäevadele või nooltega näidatud suunale. Tablett on soovitav võtta igal päeval samal kellaajal. Kui kõik 21 tabletti on ära tarvitatud, tehakse 7-päevane tabletivaba periood. Nende 7 päeva jooksul peaks algama menstruatsioon, tavaliselt algab see 2-3 päeva peale viimase tableti võtmist. Uue tabletipakendiga alustatakse 8.päevast, sõltumata sellest, kas menstruatsioon on selleks ajaks lõppenud või mitte. Seega alustatakse uut pakki alati ühel ja samal nädalapäeval. Samas on ka menstruatsioon regulaarne. 28-tabletiste pakendite korral on tarvitamisskeem samasugune, kuid siin võetakse tablette ka 7 päevase pausi vältel: pakendi
Valmis munarakk heidetakse munasarjast välja, toimub ovulatsioon. Järgijäänud folliikulid moodustavad kollakeha, mis toodab naissuguhormoone östrogeeni ja progesterooni. Ülesandeks on kindlustada raseduse kulg, loote areng. Munarakk on viljastumisvõimeline u. 36 tundi pärast ovulatsiooni. Seemneraku eluiga u. 48 tundi(naise suguorganites). Viljastumine toimub munajuhas. Juhul kui viljastumist ei toimu järgneb ovulatsioonile menstruatsioon. Menstruatsioon-heidetakse välja lagunenud munarakk ja limakest. Menstruatsioonitsükkel- 1 menstruatsiooni algusest järgmise alguseni. Juhul kui toimub viljastumine, moodustub tsügoot. Tsügoot-viljastunud munarakk.
Naise organismis valmivad olemasolevad munarakud perioodiliselt. Suguküpsetel naistel valmib ja vabaneb munasarjast üks munarakk. Munaraku vabanemist nim. Ovulatsiooniks. Vabanev munarakk väljub munasarjast ja satub kõhuõõnde. Sealt püütakse munarakk munajuhasse, mille üks ots on lehtrikujuliselt laienenud. Mõlemad munajuhad suubuvad emakasse. Esimene menstruatsiooon algab eesti tüdrukutel tavaliselt 11 14 eluaastal. Harva toimub see kas varem või hiljem. Korrapäraseks muutub menstruatsioon alles paari kuu või aasta jooksul. Menstruatsioonitsükli pikkus võrdlemisi püsiv ega kõigu tavaliselt üle paari päeva. Elu jooksul valmib küllaltki väike osa munasarjas olevatest munarakkudest. Keskmiselt vabaneb naise organismisit kogu viljaka perioodi vältel ligikaudu 400 munarakku ning esimesest menstruatsioonist alates on need võimelised viljastama. Erinevalt meestest puudub naistel võimalus saada järglasi elu lõpuni. Üle 45 50 aasta vanustel naistel
Sümptomid. Imikueas võib olla käe ja jalalabadel turse, iseloomulikud on voldid kaelal, mis algavad kõrvade juurest ja ulatuvad kuni õlgadeni. Lapsed on lühikest kasvu, kuigi 35 eluaastani on kasv normaalne, siis edasi jääb pikkus ~140cm. Neil on kuklal madal juustepiir, üksteisest kaugel asetsevad rinnanibud, suured kõrvad, kõrge suulagi, palju sünnimärke. 90%l turneri sündroomiga neidudest ei alga puberteet (ei arene rinnanäärmed ega alga menstruatsioon). Vaimne areng on tavaliselt normaalne. Kasutatud kirjandus: http://www.inimene.ee/?disease=t&sisu=disea http://www.mdconsult.com/das/pdxmd/media/1 http://www.ebc.ee/loengud/sirje/osa7.html TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Viljastumine muna ja seemneraku tuumade ühinemine Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Viljastumisel ühinevad Permi ja munaraku kromosoomid sügoodi diploidseks kromosoomistikuks. Kehaväline viljastumine (konnad, kalad) munarakud viljastuvad vees. Keha sisene viljastumine (putukad, linnud, imetajad) sugurakud kaitstud väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. Menopaus Menstruatsioon Ajavahemikku ühe menstruatsiooni algusest teise algusesse nim menstruaaltsükliks Organismide looteline areng Loode ehk embrüo Looteline areng ehk embrüogenees Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes Lõigustumine munaraku jagunemine mitoosi teel, kus tütarrakud jäävad kokku. Kobarloode ehk moorula tekib juba munajuhas Põisloode ehk blastula Rakukobas ehk embrüoblast Platsenta Karikloode ehk gastrula
· Rõngas võib olla tuntav vahekorra ajal ja tekitada seoses sellega ebamugavusi. Rasestumisvastane plaaster: · Sisaldab östrogeeni ja progestiini. · Kahe ruutsentimeetri suurune plaaster. · Kleebitakse puhtale kuivale karvadeta ja vigastusteta nahale kas reiel, kõhul, käsivarre välisküljel või ülakehal. · Vahetatakse kord nädalas. Iga kolme nädala tagant on plaastrivaba nädal, mil tavaliselt esineb menstruatsioon. · Võimalik menstruatsiooni edasilükkamine tuleb paigaldada pärast kolme nädalat kohe uus plaaster. · Östrogeeni sisaldus 0,02 mg. · Toimemehhanismiks on ovulatsiooni pärissimine, emakakaela lima paksenemine, limaskesta õhenemine. · Õige kasutamise korral on tõhusus 99%. · Sobib kasutamiseks normaalkaalusnaistele, üle 90 kg kaaluvate naiste puhul ei pruugi kuigi tõhus olla. · Lisatoimed: vähendab menstruatsiooniga seotud vaevusi.
Mis on emaka limaskesta tsükliliste Kohandada emaka limaskest viljastatud munaraku muutuste eesmärk? vastuvõtuks? Millised on limaskesta muutused? Reeglipärasd ja kindlakujulised, nad avalduvad suguküpsel naisel iga lunaarkuu tagant kindla reeglipärasusega korduvate menstruatsioonidena. Mis on menstruatsioon? Emaka funktsionaalse kihi irdumine koos viljastumata munarakuga. Menstruatsiooni kestus on 3-7 päeva Menstruaaltsükli kestvus on 21-28päeva Mitmendal menstruaaltsükli päeval tekib 14. päeval ovulatsioon? Mis on fertilatsioon ja kus see toimub? Fertilisatsioon on viljastumine ja see toimub munajuhas. Kuna tegib esimene menstruatsioon? Suguküpsuse saabumisega 11.-14
Lapsed muutuvad aktiivseks ja asjalikuks,suureneb vajadus tõsise tegevuse järele. 3)murdeiga-algab sugukypsuse saaabumisega,kujunevad hrmoonide mõjul ka teisesed sugutunnused.Hormonaalsed häired,enesevalitsemisraskused,on väga hella tundelised ja ärrituvad kergesti. Mees-karvakasv,madal hääl,tugev lihastik,laiad õlad,kitsad puusad,pikemad toruluud,pollutsioon. Naine-rindade kasvamine,kitsad õlad,laiad puusad,rasvkude,kõrgem hääletoon,lyhemad toruluud,menstruatsioon. 4)noorukiiga-jätkub kehaline areng,kasvamine aeglustub,lõpuks on organism välja kujunenud. Käitumine muutub tasakaalukamaks,tundumused sygavamaks ja pysivamaks. 5)täiskasvanuiga- a)varajane kypsusiga-organism ei muutu,võimed arenevad maksimumini,luuakse prekond,kohanetakse tööga.b)hiline kysusiga-ollakse töös tasemel,lõpuks hakkavad kehalised ja vaimsed võimed aeglaselt taandarenema. C)elatanuiga-kahaneb
Plussid Üks kõige tõhusamaid rasestumisvastaseid vahendeid Mugav ja kasutatakse perioodiliselt Kaitseb munasarja vähi , emaka vähi , günekoloogiliste põletike , healoomuliste kasvajate ja tsüstide eest. Väiksem emakavälise raseduse võimalus Igal ajal võib lõpetada võtmise Miinused Võib tekitada abordi Iga päev peab võtma Ei saa võtta koos osade antibiootikumidega Menstruatsioon võib esimestel võtmise kuudel olla ebareeglipärane ja võib olla veritsust Võib kogeda järgmisi sümptomeid: isu kasv, depressioon, tujukus, peavalud, nõrkus, iiveldus, oksendamine, kõrge vererõhk või rindade tundlikus. Ei kaitse suguhaiguste eest Harva võivad olla tõsised tagajärjed : trombid , südamerabandused , südameatakid (need riskid on suuremad üle 35 a naistel ja suitsetajatel). Uuemad tabletid sisaldavad vähem estrogeni kui nende eelkäijad, mis lubab
Nüüdseks on kasutusala laienenud ka mehepoolse või teadmata põhjusega viljatule paarile. Kunstlik viljastamine Kunstliku viljastamise käigus: 1. Kutsutakse kunstlikult esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku; 2. Sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku; 3. Naisele kantakse üle kehaväliselt viljastatud munarakk. Kasutatud allikad http://www.viljatus.ee/viljatuseabc/kunstlikviljastamine.html http://et.wikipedia.org/wiki/Menstruatsioon http://et.wikipedia.org/wiki/Viljastumine http://www.viljatus.ee/viljatuseabc/kunstlikviljastamine/kunstliku viljastamisemeetodid.html
Miks ja millal sooritatakse üleminekuriitusi Riitused, mis aitavad viia inimese ühest sotsiaalsest või seksuaalsest seisundist teise. Tavaline: lapsepõlv, teismeiga ja täiskasvanu. Teine asi on see et teed ära riituse ja saadki lapsest täiskasvanuks. See on nagu trepiastmel olemine, oled ära ja saad järgmisse levelisse. Eririitused: sündimine, täiskasvanuks saamine, abiellumine, surm. Naised on erisort. Menstruatsioon ja sünnitamine on pühad asjad. Sündimuse puhul tehakse naises läbi puhastuse. Kui laps sünnib tehakse puhastus rituaalid emale. Järgmine aste on täiskasvanuks saamine. Riietus annab aimu kas on täiskasvanud või laps. Poistel ja tüdrukul on erinevad riitused. Initsatsioonilaagrisse saadetakse ja seal nad on ja värki ja võidakse neile jahti pidada ja siis kui kui tagasi tullakse siis tehakse pidustused või riitused ja seal siis selleks et täiskasvanuks saada tehakse teatud
Karüokinees rakutuuma jagunemine Kliiniline surm järgneb agoonias olevale inimesele, lakkab hingamine, südametegevus Kollakeha rebenenud folliikul Koorion kõldkest Lootekestad ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu Lootelehed lootelise arengu karikloote staadiumis moodustuv rakukiht Lõigustumine mitoosi teel kiiresti jagunemine Meioos rakujagunemine, kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda Menopaus ovulatsiooni lakkamine naisel Menstruatsioon viljastamata munaraku ja emaka limaskestade eraldumine naise kehast Mesoderm keskmine looteleht Mitoos päristuumse raku jagunemine, kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes Moondeline areng järglased ei sarnane täiskasvanuga Moorula kobarloode, tekib sügoodi mitootilisel jagunemisel Ontogenees ühe isendi areng viljastumisest surmani Otsene areng järglased on vanema sarnased Ovogenees munarakkude areng Ovotsüüt munarakk Ovulatsioon munaraku vabanemine munasarjast
3. sekundaarsed sugutunnused -tüdrukutel rindade, kaenlaaluse- ja häbemekarvastiku kasv ja muutused nahatalituses. Poistel on kaenlaaluse- ja häbemekarvastiku kasv, häälemurre ja karvakatte ilmumine näole. Lisaks veel kasvu kiirenemine ja keha proportsioonide muutused. Tütarlaste õlad muutuvad kitsaks ja puusad laiemaks ning ümaramaks. Poiste õlad muutuvad laiemaks ja puusad kitsamaks. 4.munarakk viljastub munajuha laienenud osas. 5. ovulatsioon munaraku vabanemine munasarjast; menstruatsioon viljastamata munaraku irdumine emakaseinast; menopaus - menstruatsioonide lõpp (kui viimasest menstruatsioonist on möödunud 12 kuud). 6.idulase periood kestab u kaks kuud, niikaua kuni tal pole inimesega välist sarnasust. 7. platsenta kaudu- ema veri kannab hapnikku ja toitaineid ning viib ära ainevahetuse jääkained. 8.lapse väärareng suitsetamine, liigne alkoholi tarbimine, halvad toitumisharjumused, sünnitamine küpses eas 9.rasedusest saab hoiduda rasestumisvastaste
Anorektiku meelest tuleb kaaluda võimalikult vähe. Ja enda meelest ei kaalu ta kunagi piisavalt vähe... Ta on menüüst välja jätnud kõik kaloririkkad toidud, et mõne aja pärast teha seda sama ka dieettoitudega. Kuid normaalse kehakaalu ja õige toitumisega on otseselt seotud ka tervis. Kui anorektiku keha ei saa eluks vajalikku kätte toidust, hakkab tema organism hankima rasvu, valke ja süsivesikuid ta enda lihastest, südamest, maksast ja isegi ajust... Tüdrukutel jääb ära menstruatsioon ja see takistab luude normaalset arengut. Tavaliselt areneb naiste luumass pärast seda, kui pikkusesse kasvamine on lõppenud. Luumassi kujundamiseks on aga vaja mitmekülgset toiduvalikut ja normaalset menstruatsioonitsüklit. Anorektikul luumassi ei lisandu ja luud ei tugevne, kuna munasarjad ei erita piisavalt östrogeeni. Tagajärg võib olla ka võimalik viljatus ehk võimetus saada lapsi. NÄLGIMINE NÕUAB TAHTEJÕUDU
2)vajalik surnud rakkude asendamiseks 3)vajalik paljunemiseks 4)päristuumsete rakkude jagunemiseks Meioos on rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. Meioosis toimub kaks järjestikkust jagunemist Meioosi tähtsus: 1)meioos kaasneb sugurakkude ja eoste moodustumisega 2)tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku 3)kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks Ovulatsioon küpse munaraku eraldumine munasarjast Menstruatsioon emaka pindmise limaskesta kihi eraldumine koos viljastumata munarakuga Menstruatsioonitsükkel aeg menstruatsiooni esimesest päevast järgmise menstruatsiooni alguseni Viljastumine seemne- ja munaraku ühinemine Kehaväline viljastumine:1) sugurakud väljaspool munajuha.2) vajalik väga suur sugurakkude arv.3) suur osa järglastest hukkub. Kehasisene viljastumine1) spermid viiakse emase munajuhasse.2) vaja on vähem sugurakke.3) järglased on paremini kaitstud
Anoreksiale iseloomulik on kehataju häire, mille tõttu haigel on hirm paksuks minemise (paks olemise) ees ning ta seab oma kehakaalule ranged piirid. On seltskondi, kus seda peetakse lausa ihaldusväärseks. See näitab ehedalt, et tegelikult ei teata, mida see diagnoos endast kujutab. Anoreksia ei ole mingi iluideaali saavutamise vahend. See on väga tõsine ja tihti surma või invaliidistumisega lõppev haigus. Paljudel anorektikutel jääb ära ka menstruatsioon. Ohumärgid: Enda tahtlik näljutamine, mille tagajärjeks on kaalukaotus · Tugev ja püsiv hirm kaalus juurdevõtmise ees · Söögist keeldumine (välja arvatud väga väikesed kogused) · Pidev dieedi pidamine · Rituaalid seoses söömisega. Teistega koos söömisest keeldumine. · Suur karvakasv kehal või näo (selle põhjustab toidu vähene valgusisaldus) · Ülisuur füüsiline tegevus · Ebanormaalne kaalukaotus · Menstruatsiooni puudumine või ebakorrapärasus
Isiklik puhtus, pesemine Imiku hügieeni tehes tuleb olla väga hoolasja õrn. Vannitamiseks peab vesi olema umbes 37 kraadi. Kuivatada tuleks tupsutades, et nahk ei saaks viga. Näo ja suuhügieenil on kindladmeetoodid. Väikelaps peseb hamgad juba hambaharjaga, mis on pehmete harjastega. Lapseeas käiaksejuba potil. Noorukieas teab noor juba ise, mida vaja teha. 2 korda päevas pesemine, kord päevas näo pesemine, kaenlaaluste. Tüdrukutel algab menstruatsioon umbes 10 aastaselt ning neid tuleb teavitada abivahendites ja hügieenist. Suhtlemine 0-3 aastane laps naeratab, siputab, matkivad täiskasvanut, tuttava hääle suunas pea pööramine. 3-7. aastane laps küsib palju miks küsimusi, areneb loogiline mõtlemine, kooliküpsuse kujunemine, uudishimu, jäljendamine, areneb sõprus. 7-12. aastasel tulevad kasutusele keerulisemad laused, sõnavara muutub rikkamaks, oskus rääkida pikki ja keerukamaid lugusid. Magamine
12-16. a. Murdeiga ehk mürsikuiga ehk puberteediiga Füsioloogilised aspektid Füsioloogiline suguküpsus saabub koos sugurakkude valmimisega. Naistel (tütarlastel) annab sellest tunnistust esimene menstruatsioon, millega heidetakse organismist välja viljastamata munarakk koos lisanditega. Meestel (noormeestel) annab sellest tunnistust esimene sperma, mis võib erituda pollutsiooniga või tahtlikult stimuleerituna, onaneerides või seksuaal-vahekorra käigus. Koos füsioloogilise suguküpsuse saabumisega toimuvad organismis ka muud muudatused. Tütarlastel arenevad rinnad, kasvavad häbemekarvad ja karvad kaenlaalustel Noormeestel kasvavad häbemekarvad peenise ümbruses ja skrootumil;
eraldub ja heidetakse kehast välja . Menstruatsiooniks nimetataksegi viljastamata munaraku väljumist ja vere ning limaskesta eraldumist. Kuna see toimub korrapäraselt kindla aja tagant, nimetatakse kirjeldatud muudatusi menstruaaltsükliks (~28 päeva tagant- menstruatsiooni esimesest päevast kuni järgmise alguseni). Viljastamata munaraku etapid: 1)0-5 päev- viljastamata munarakk väljub koos emaka limaskesta paksenenud osaga ja verega (menstruatsioon). 2)6-13 päev- ühes munasarjas küpseb munarakk, samal ajal hakkab paksenema emaka limaskest. 3)14. päev- ovulatsioon, munarakk vabaneb munasarjast. 4)15-27 päev- munarakk liigub mööda munajuha emaka poole- 5)28. päev- viljasatama munarakk jõuab emakasse ja lõpeb limaskesta paksenemine. Munarakke ei valmi naise elu lõpuni. Üle 45-50 aasta vanustel naistel munasarjade talitlus algul muutub, hiljem lakkab täielikult, jääb ära ka menstruatsioon. Vananedes olemasolevate
Ontogenees organismi individuaalne areng, koosneb embrüogeneesist ja postembrüogeneesist Partenogenees ehk neitsistsigimine, uus organism saab alguse viljastamata munarakust nt: putukad-mesilased Kehaväline viljastamine sugurakud ühinevad väljaspool organismi (veekeskkonnas), nt kalad, kahepaiksed Kehasisene viljastamine sugurakud ühinevad emaslooma munajuhas, nt maismaaloomad, linnud, putukad, roomajad, imetajad Menstruatsioon hukkunud munaraku eemaldumine naise organismist koos emaka limaskestaga Menopaus ovulatsiooni lakkamine, esineb naistel vanuses 45-55 aastat Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni, enamasti vältab 28 päeva, esineb ka 21- ja 35-päevane tsükkel Embrüo organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees organismi looteline areng, algab reeglina viljastumisega ja lõpeb sündimisega või vanemorganismist eemaldumisega
viirus latentsena närvisüsteemi ganglionides või lümfikoes Genitaalherpes viirused paljunevad sisenemiskohas, suuõõnes või siis genitaalide piirkonnas Viiruste paljunemise tagajärjel tekib sensoorsete närvilõpmete põletik Mida raskemal kujul avaldus esmasnakkus, seda sagedamini tekib taasägenemine Käivitavad jõud: hõõrdumine seksuaalvahekorra ajal, üldhaigus, stress, väsimus, depressioon, unepuudus, menstruatsioon, päikesekiirgus või immuunsüsteemi nõrgendavad faktorid Prodromaalnähud: kihelus- või sügelustunne haiguskoldes, palavik, peavalu, halb enesetunne, neuralgilised valud lihastes Kliinilistekshaigusnähtud: herpeetilised kolded, düsuuria, valu, kubeme lümfadenopaatia, naistel ka tupevoolus Viiruse ülekanne toimub tiheda füüsilise kontakti korral viirust eritava isikuga Viirus võib ülekanduda ka inimeselt, kes on ilma kliiniliste haigustunnusteta
haiguse. Ultraheliuuring südamest, neerudest ja munasarjadest, kuna sageli kaasuvad häired ka nendes organites. Uuring tehakse selleks, et ravi vajadus kindlaks teha. ravivõimalused Kasvuhormoon tablettidena on vajalik selleks et kiirendada lapse kasvu, kuigi pikkus ka raviga jääb tavaliselt alla 150cm. Naissuguhormoonide ehk östrogeenidega alustatakse ravi 12-13 aasta vanuses, et areneks naisele omane välimus. Tavaliselt tekib ka menstruatsioon, kuid naine ei ole võimeline rasestuma. Psühholoogiline nõustamine on vajalik ära hoidmaks psüühilist kriisi seoses oma haigusega. Lisaks Kuna haigusega kaasnevad sageli ka madal luutihedus, kõrge kolesteroolisisaldus veres, kilpnäärmehaigused, diabeet ja hüpertooniatõbi, vajavad nad sagedast arstlikku kontrolli ja ravi. Kuna haiguse tekkepõhjuseid ei ole teada, ei saa seda haigust ennetada. Kasutatud kirjandus
Lootekestad loote ümbris. Selgrootsetel loomadel eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta. Lootelehed selgrootsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte; välimine, sisemine ja keskmine. Menopaus.- ovulatsiooni lakkamine. Esineb 45-55 aastastel naistel. Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Enamasti vältab 28 päeva, esineb ka 21- ja 35- päevane tsükkel Menstruatsioon tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljastatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskesstast. Rahvakeeles nimetatakse ka kuupuhastuseks. Moondeline areng selgrootutel ja mõnedel selgrootsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Putukatel eristatakse täis- ja vaegmoondelist arengut.
meta-, ana- ja telofaas ning II jagunemisel samad, II profaas jne). Tunda faase joonistel. 5. Mitoosi ja meioosi võrdlus. 6. Sugurakkude ehk gameetide areng – gametogenees, st ovogenees ja spermatogenees ning nende võrdlus. Haploidne (n) ja diploidne (2n) kromosoomistik. Naise ja mehe sellekohased erinevused. Gameet (=sugurakk), n, somaatiline rakk (= keharakk, 2n), sügoot ehk viljastatud munarakk. 7. Menstruaaltsükkel, menstruatsioon, ovulatsioon, folliikul, kollakeha; neid protsesse suunavad hormoonid (progesteroon, östrogeenid). Rasestumisest hoidumise bioloogiline meetod (ovulatsioonipäevade arvutamine regulaarse tsükli korral). 8. Ontogenees (= isendi areng) ja fülogenees (= vastava liigi evolutsiooniline areng). Ontogeneesi etapid j(5) a nende bioloogiline tähtsus. Embrüogenees, postembrüogenees ehk lootejärgne areng. 9
Meioosi teel ei jaota tsütoplasma tütarrakkude vahle võrdselt. Lõpuks tekib üks suur viljastumisvõimeline munarakk ning kolm väikest arengu-ja viljastumisvõimetut polotsüüti. Munarakud valmivad vaheldumisi kummaski munasarjas keksmiselt 28 päevase intervalliga. Ovulatsioon- küpsenud munaraku vallandmist munasarjast ja liikumine munajuhasse. (Munajuhas on munarakk viljastumisvõimeline umbes 36 tundi. Kui viljastumist ei toimu, munarakk hukkub ja järgneb menstruatsioon. Lk. 83 Ontogenees- ühe isendi areng viljastumisest suramni nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Partenogenees- uus organism areneb viljastumata munarakust. (Näiteks alamad loomad, mõned taimed). 4. Tooge näiteid kehavälisest viljastumisest. Näiteks kalad ja kahepaiksed. Vees, kohtuvad sugurakud.Et viljastumine aset leiaks heidavad isased ja emased kalad sigimisperioodil vette väga palju sugurakke. 5. Millistel organismidel esineb kehasisene viljastumine?
Ontogenees-iga isendi individuaalne areng. Algab viljastumise hetkel ja lõpeb surmaga. Mittesugulise puhul vanemorganismist eraldumine, lõpeb ikka surmaga. Partenogees-uus organism areneb viljastumata munarakust. Esineb alamatel loomadel(mesilased, lehetäid) kui ka mõnedel taimedel(võilill, kortsleht) Kehaväline viljastumine-suurem hulk toimub vees. Sugurakkude kohtumine toimub vees juhuslikult. Sugurakud hävivad küllalt kiiresti. Vette heidetakse väga palju sugurakke. Kehasisesel viljastumisel viljastatakse vähem järglasi, kuna ka sugurakke on vähem, soodsate välistingimuste tõttu. Menstraaltsükkel-ligikaudu 28 päeva. Munarakk väljub munajuhasse umbes 14. päeval pärast menstruatsiooni. Munarakk viljastumisvõimeline umbes 36 tundi. Munaraku liikumine läbi munajuha emakasse kestab 4-5 päeva. Emakasse jõudes kas viljastunud või hukkunud. 6.- 7.-ndal päeval pärast viljastumist kinnitub emaka limaskestale. Inimese munarakk on võimeline vilj...
Üht osa riskifaktoritest ei saa mõjustada, teisi faktoreid saab (ja tulebki) mõjustada. 1. Riskifaktorid, mida ei saa muuta - meessugu (meestel esineb südameinfarkti sagedamini, kui naistel) - vanus (>45 aasta; mida vanem on inimene, seda suurem on infarkti haigestumise risk) - eelsoodumus südamehaiguste tekkeks (südamehaigused esinenud perekonnas <60 aastastel lähisugulastel) - lakanud menstruatsioon e. menopaus naistel (südameinfarkti haigestumise risk suureneb järsult) 2. Riskifaktorid, mida saab ja tuleb mõjutada (vähendada) - suitsetamine - vere kõrge kolesteroolisisaldus - kõrge vererõhk - kõrged veresuhkru väärtused - ülekaalulisus - vähene kehaline aktiivsus RAVIVÕIMALUSED, INFARKTI SAANUD ISIK Südameinfarkti ravi peab olema kiire ning intensiivne, kuna esimesed infarktijärgsed tunnid on kõige kriitilisemad
valetamine, trennimaania 3. Minimaliseeritakse tarbitava toidu kogus, kasutatakse lahtisteid, haiglaslikud sundmõtted toidu ümber Tunnused Nahaalune rasvkude kadunud Kehakumerused imelikud Nahk kuiv ja ülitundlik Südame töö nõrgenenud Pidev külmatunne kätel ja jalgadel Alapalavik Põhiainevahetus minimiseeritud Kõhukinnisus Tunnused Vere elektrolüütide tasakaal häiritud Juuste seisund halb Kaovad ovulatsioon ja menstruatsioon Bioloogilised kaitsebarjäärid on nõrgad Tagajärjed 5% surevad 25% krooniline 60% paranevad täielikult Ravi Eesmärgid: 1. Alatoitumisest ülesaamine 2. Söömiskäitumise normaliseerimine 3. Inimese ettevalmistamine igapäevaellu tagasipöördumiseks Aitäh kuulamast!
enda heaks teha. Anoreksiahaige ei saa ise aru, et tal see haigus on. Kui söömishäireid on korralikult ravitud, siis need edaspidi enam ei kordu. Võibolla jääb kuidagi eriline suhe söömisse, aga see ei tähenda häiret. Psühhiaatri poole pöördumine pole häbiasi. See näitab inimese tugevamat, mitte nõrgemat külge. Anoreksia tavalisemad sümptomid: suur kaalukaotus, toidukoguste vähendamine, rasvasisaldusega toiduainetest loobumine, kuni üldse toidust keeldumiseni, tüdrukutel menstruatsioon ei alga/muutub ebakorrapäraseks või lakkab üldse, oksendamine, kujutlus endast kui ülekaalulisest, ehkki peegel näitab muud, suur füüsiline koormus, pidev isupuuduse kurtmine, suured, paksud riided, pidev külmetamine, enda pidev kaalumine, üksindus, eraldatus, süütunne ja enesepõlgus pärast korralikku kõhutäit, probleemi eitamine, juuste õhenemine ja väljalangemine, kuiv, kollane nahk, kuivad, murduvad juuksed ja küüned.
Üle 50% nakatunud naistest haigusilminguid ei teki ja seega väga ohtlikud oma partneritele. Kui tekib tupeesiku näärmete mädanik, esineb valulikkus istumisel ja kõndimisel, lisaks võib olla punetus ja turse häbememokkadel. Gonokokid võivad üleneda emakakaelast emaka limaskestale, munajuhadesse, munasarjadesse ja siis kõhukelmele. Sel juhul räägitakse vaagnaelundite põletikulisest haigusest. Gonokokkide levikut soodustavad menstruatsioon, hiljutine sünnitus või abort. Võivad esineda verine voolus või vererohkem menstruatsioon, aga ka iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ja palavik. Protsess võib levida lisaks kõhuõõnes, tekitades maksa ümber mädakoldeid. Kergemad, kroonilisemad juhud võivad põhjustada ainult kõhukaebusi ja düspareuuniat (valulik suguühe). Üleneva gonorröa hilised tagajärjed on viljatus, emakaväline rasedus ja krooniline kõhuvalu peamiselt liidetest.
· Vabad radikaalid organismis ja selle ümber. Jpm. Vananemisega seotud haigused: · Liigesepõletik · Ateroskleroos veresoonte lupjumine-võib põhjustada ajurabandust, sest veresoonte lupjumise tõttu on häiritud aju verevarustus. · Osteoproos luude hõrenemine-naiste luud on hõredamad ja muutuvad peale menopausi veelgi hõredamaks. Vananemine ja viljakus: · Naistel menopaus 45-55. eluaastal. Munasarjadest ei vabane enam munarakke ning menstruatsioon lakkab. · Meeste viljakus väheneb. Seemnerakke toodetakse vanemas eas vähem. Takistuseks võib olla ka impotentsus. Kasutatud kirjandus: http://www.parkinson.ee/artiklid/ej_1999sept_vananemine.pdf http://www.lifewater.ee/info/vananemine/ www.koolielu.edu.ee/bio/VANANEMINE.ppt Inimese evolutsioon Tänaseks leitud fossiilid näitavad selgelt, kuidas ahvitaolistest eellastest arenesid püstise kehahoiakuga ja suure ajuga hominiidid. Välja on kaevatud mitmete vahevormidekoljusid
..........................................................6 Kriminaale seksuaalkäitumine..............................................................................................................6 Veel huvitavat.......................................................................................................................................7 Homoseksualismi geen?...................................................................................................................7 Menstruatsioon.................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................8 Sissejuhatus 1
..........................................................6 Kriminaale seksuaalkäitumine..............................................................................................................6 Veel huvitavat.......................................................................................................................................7 Homoseksualismi geen?...................................................................................................................7 Menstruatsioon.................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................8 Sissejuhatus 1
annaabi.ee 
