......................................................................................................32 Pikk pihulihas...........................................................................................................33 Sõrmede sirutaja.......................................................................................................34 Eesmine sääreluulihas EHK m tibialis anterior Alguskoht : sääreluu lateraalne põnt ja pind , luudevahekile Kinnituskoht : 1.talbluu , 1.pöialuu põhimiku taldmine pind Funktsioon : sirutab jalga ( dorsaalfleksioon ), tõstab selle mediaalset serva (supineerib) Pikk varvaste sirutaja EHK m extensor digitorum longus Alguskoht : sääreluu lateraalne põnt , pindluu pealt Kinnituskoht : 2.-5. varbalüli selgmine pind Funktsioon : sirutab varbaid ja kogu jalga Kaksik-sääremarjalihas EHK m gastrocnemius Alguskoht: reieluu lateraalne ja mediaalne põndapealis
Sääre lihased Eesmine (3) LIHASE NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Pikk suurvarba- Pindluu mediaalne Suurvarba selgmine Suurvarba tõstmine sirutaja pind pind ja sirutamine Pikk varvastesirutaja Pindluu, sääreluu 2.-5. Varvas Varvaste sirutus lateraalne põnt Eesmine sääreluulihas Sääreluu lateraalne 1. talbluu ja 1. Pöia tõstmine pind pöialuu Sääre lihased Külgmine (2) LIHASE NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Lühike pindluulihas Pinduu alumine pool 5. pöialuu Jala lateraalse serva tõstmine Pikk pindluulihas Pindluu pealne 1.talbluu ja 1.pöialuu Jala lateraalse serva
Pindluu pealt ja sääreluu Jala piirkonnas jaguneb 4 Töstab päkka ja langetab kanda, Pikk varvastesirutaja lateraalselt põndalt kõõluseks, mis kinnituvad 2.-5. sirutab 2.-5.varvast. varbale. 1.talbluu ja 1.pöialuu põhimiku Töstab päkka ja langetab kanda, Eesmine sääreluulihas Sääreluu lateraalselt pinnalt taldmisele pinnale töstab jala mediaalset serva, lähendab jalga. KÜLGMINE RÜHM (2) LIHAS ALGAB KINNITUB FUNKTSIOON
b) reieluu lateraalselt põndapealiselt NB! Moodustavad kannakõõluse, mis kinnitub kandluu köbrule - Eesmine pind- eesküljelihased: sirutajad (varvaste sirutamine) 1. Pikk suurvarbasirutaja- algab pindluult ja kinnitub suurvarba selgmisele pinnale. SIRUTAB SUURVARVAST 2. Pikk varvastesirutaja- algab pindluu pealt ja kinnitub 2-5 varbale. SIRUTAB VARBAID 3. Eesmine sääreluulihas- algab sääreluu lateraalselt pinnalt ja kinnitub 1.talbluu ja 1.pöialuu taldmisele pinnale (tõstab pöida ja kui jalg fikseeritud viib säärt ette). 4. Pikk pindluulihas- algab pindluu pealt ja sääreluu külgmiselt põndalt. Kinnitub taldmisele 1.talbluu ja 1.pöidluu pinnale. TÕSTAB JALAVÕLVI Lülisammast sirutavad lihased: Lülisambasirgestaha, Lülisammast painutavad lihased: Kõhusirglihas, Põlve sirutavad lihased: Reie nelipealihas Põlve painutavad lihased: reie kakspealihas, poolkilelihas,
Keskmise pekse lateraalsel küljel on pekseliigespind (facies articularis malleoli). PINDLUU (fibula) peas Pindluu pea (caput fibulae) kannab pindluupea-liigespinda (facies articularis capitis fibulae). Pindluukeha (corpus fibulae) tagumisel küljel on luudevaheline serv (margo interosseus). Pindluu alumine ots moodustab külgmise pekse ( malleolus lateralis). KANNALUUD (ossa tarsi) (peas) Kontsluu- talus Keskmine talbluu- cuneiforme mediale Kandluu- calcaneus Vahepealne talbluu- cuneiforme intermedium Lodiluu- os naviculare Külgmine talbluu- cuneiforme laterale Kuupluu- os cuboideum KONTSLUU (talus) (peas) Kontsluupea (caput tali) kannab lodiluumist liigespinda (facies articularis navicularis). Kontsluukael (collum tali). Kontsluu keha (corpus tali) ülemine osa moodustab kontsluuploki (trochlea tali). KANDLUU (calcaneus) (peas)
- 5. varbale. Pikk Algab pindluu mediaalselt Kinnitub suurvarba suurvarbasirutaj Talitleb vastavalt nimetusele pinnalt selgmisele pinnale. a Tõstab jala mediaalset serva ja Kinnitub 1. talbluu ja 1. Eesmine Algab sääreluu lateraalselt lähendab jalga. Aitab tõsta ja pöialuu põhimiku sääreluulihas pinnalt. säilitada jalavõlvi koos pika taldmisele pinnale. pindluulihasega
õndlalihase sidekirm Reie-kakspealihas Istmikuköber, Pindluupea Tõmbab reit taha, painutab säärt reieluu-kaarejoon Õrnlihas Häbemeluu Sääreluukörpus Reie lähendamine Sääremarja-kolmpealihas* Reieluu Kandluukörpus Painutab jalga ja säärt triceps surae Tagumine sääremarjalihas Sööre- Lodiluu, talbluu Painutab jalga, pöörab väljapoole luudevahekile Lahkliha* perineum Käe lihased üldistavalt Jala lihased üldistavalt
põndapealiselt, lateraalne pea... reieluu lateraalselt põndapealiselt. Pikk varvastesirutaja Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Pindluupealt ja sääreluu lateraalselt 2.-5. Varbale. *varvaste sirutamine. põndalt. Eesmine sääreluulihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Sääreluu lateraalselt pinnalt. 1.talbluu ja 1.pöialuu põhimiku *tõstab jala mediaalset serva ja taldmisele pinnale. lähendab jalga. Pikk pindluulihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Pindluu pealt ja sääreluu külgmiselt Kinnitub taldmiselt 1.talbluu ja *külgmise serva ning koos eesmise põndalt. 1.pöialuu põhimikule
ülemine 1/3 Sääre lihased EESMINE RÜHM Eesmine sääreluulihas Pikk varvaste sirutaja Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. tibialis Sääreluu I talbluu, Sirutab jalga - m. extensor Sääreluu II-V varbalülide Sirutab varbaid anterior lateraalne põnt Ipöialuu dorsaalfleksioo digitorum lateraalne põnt, selgmine pind ja kogu jalga ja pind põhimiku n, tõstab selle longus pindluupea
Sääremarja-kolmpealihas (m. Reieluu põndad, pindluu Achilleuse kõõluse varal Painutab jalga triceps surae) ülemine ots kandluuköbruke Tagumine sääremarjalihas Luudevahekile ja naabruses Lodiluuköprus ja Toimib põlveliigesele, hüppeliigesele, (sääreluulihas?) olevad sääre luude osad mediaalne talbluu varbalülidevahe-liigestele Jala lihased - üldistavalt jala lihaste selgmise grupi lihased sirutavad suurvarvast. Jalatallal on 3 rühma painutajaid lihaseid: suurvarva, väikevarba ja keskse grupi lihased. Lahkliha (perineum) Ees häbemeliiduse alumine serv, taga õndraluu tipp; Suleb vaagnaõõne altpoolt Lihased+fastsiad külgmiselt istmikuköbrud
F: ainus sääresirutaja Rätsepalihas m. sartorius Algab niudeluu ülemiselt eesmiselt ogalt Kinnitub sääreluu ülemisele otsale F: pöörab reit välja, painutab säärt ja pöörab säärt sissepoole Õrnlihas m. gracilis (sirelihas) Algab häbemeluult Kinnitub sääreluu körpusele F:painutab säärt ja pöörab seda sissepoole Pikk pindluulihas m. peroneus longus Algab: · pindluu pealt ja sääreluu külgmiselt põndalt · pindluu külgmiselt pinnalt kinnitub lõppkõõlusena 1. talbluu ja 1. pöialuu taldmisele pinnale F: painutab pöida Miimilised lihased Koljupealnelihas m. 0ccipitofrontalis Algab kuklaluult Kinnitub kulmude piirkonnas pehmetes kudedes F: tõmbab peanahka taha, tõstavad kulme, tekivad kurrud laubale Silmasõõrlihas m. orbicularis oculi Ümbritseb silmaava F: tõmbab kulmu alla ja põsenahka üles, komprimeerib pisarakotti. Mälurlihas m. masseter Algab sarnakaarelt Kinnitub alalõualuule F. avatud suu sulgemine (mälumine) Suusõõrlihas m
Kinnitub – sääreluuköprusele. Funktsioon – toimides puusaliigesele, teostavad reiesirglihas ja rätseplihas reie anteversiooni. Rätseplihas roteerib reit ka väljapoole. Toimides põlveliigesele, sirutab reie-nelipealihas säärt, rätseplihas painutab ja roteerib säärt sissepoole. 21 2. Eesmine sääreluulihas m. tibialis anterior Algab – sääreluu lateraalselt pinnalt. Kinnitub – 1. talbluu ja 1. pöialuu põhimiku taldmisele pinnale. Funktsioon – sirutab jalalaba ja teostab torsaalfleksiooni ja supinatsiooni. 22 3. Pikk varvaste sirutaja m. extensor digitorum longus Algab – sääreluu tagumiselt pinnalt. Kinnitub – 2.-5. varba distaalse faalanksi põhimikule. Funktsioon – sirutab varbaid ja teostab jalalaba torsaalfleksiooni.
lateraalselt põndapealiselt. Kõik kolm osa ühinevad ja moodustavad kannakõõluse ehk Achilleuse kõõluse, mis kinnitub kannaköbrule. Funktsioonideks kanna tõstmine ja põlve painutamine. · Pikk varvastesirutaja algab pindluu pealt ja sääreluu lateraalselt põndapealiselt. Funktsiooniks varvaste tõstmine ehk siis sirutamine. · Eesmine sääreluulihas algab sääreluu lateraalselt pinnalt, kinnitub 1. talbluu ja 1. pöialuu põhimiku taldmisele pinnale. Funktsiooniks pöia tõstmine ning lähendamine. · Pikk pindluulihas algab pindluu pealt ja sääreluu külgmiselt põndalt. Kinnitub taldmiselt 1. talbluu ja 1. pöialuu põhimikule. Funktsiooniks külgmise serva ning koos eesmise säärelihasega ka jala pöia tõstmine. 53. Hingamislihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: · Sisemised roietevahelihased algavad iga roide ülemiselt servalt, suunduvad
Välispind liitunud naaberorganitega, sünoviaalvedelikuga kaetud sisepinnad on libedad ja üksteise suhtes hästi liikuvad. PIKIVÕLV F_n pehmete padjakestena, vähendab hõõrdumist sidemete ja liigeste vahel. Ristvõlv paikneb: 3 taldluu, 1 kuupluu pöialuude põhimike vahel. Näita joonisel ja kirjuta luude nimetused, mis moodustavad pikivõlvi. Algab 5-st metatarsaalpeast, talbluu, kuupluu, kontsluu, lõpeb kandluul Märgi joonisel uneartermine kolmnurk ja nimeta ja näita noolega missugused lihased seda ümbritsevad Kilpkõhrekeeleluulihas - m. thyreohyoideus Kakskõhtlihas - m. digastricus m. Sternocleidomastoideus m. omohyoideus õla-keeleluulihas Nimeta piirkond: Kaenlaauk. Nimeta lihased
põndapealiselt. Kõik kolm osa ühinevad ja moodustavad kannakõõluse ehk Achilleuse kõõluse, mis kinnitub kannaköbrule. Funktsioonideks kanna tõstmine ja põlve painutamine. * Pikk varvastesirutaja algab pindluu pealt ja sääreluu lateraalselt põndapealiselt. Funktsiooniks varvaste tõstmine ehk siis sirutamine. * Eesmine sääreluulihas algab sääreluu lateraalselt pinnalt, kinnitub 1. talbluu ja 1. pöialuu põhimiku taldmisele pinnale. Funktsiooniks pöia tõstmine ning lähendamine. * Pikk pindluulihas algab pindluu pealt ja sääreluu külgmiselt põndalt. Kinnitub taldmiselt 1. talbluu ja 1. pöialuu põhimikule. Funktsiooniks külgmise serva ning koos eesmise säärelihasega ka jala pöia tõstmine.
kontsluu-kandluu-lodiluuliiges. Esimene neist ratasliiges (1) ja teine keraliiges (kolmeteljelised). Funktsionaalselt moodustavad need ühtse kombineeritud liigese, milles toimub pöia mediaalse serva tõstmine (supinatsioon koos aduktsiooniga) või pöia lateraalse serva tõstmine (pronatsioon koos abduktsiooniga). Telg mille ümber käib kirjeldatud liikumine, kulgeb läbi kandluu alumise lateraalse osa ja kontsluu pea ülemise pinna. 51)Kanna-pöialiigesed Asuvad kanna distaalse rea luude (talbluu ja kuupluu) ja pöialuude põhimike vahel. Liigesed ise on amfiatroosid, mis suurendavad jalavõlvi elastsust 52) Pöia-varbalülide liigesed Moodustavad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel Keraliigesed (3), liikuvus suht piiratud, ümber frntaaltelje painutus ja sirutus ulatuslikum. 53) Varbalülivaheliigeste tüüp, liikumine Plokkliiges (1), liikumine toimub ümber frontaaltelje ja nendes on võimalik ainult painutus ja sirutus. 54) Nimetage jala toetuspinnad
langetamine). Liigesekihnu tugevdavad arvukad sidemed: kaaskülgsed sidemed, deltaside. 50. Alumine hüppeliiges Koosneb kahest liigesest: konts-kandluuliiges ja kontsluu-kandluu-lodiluuliiges. Esimene neist ratasliiges ja teine keraliiges. Funktsionaalselt moodustavad need ühtse kombineeritud liigese. Ülemine ja alumine hüppeliiges funktsioneerivad üheaegselt. 51. Kanna-pöialiigesed Asuvad kanna distaalse rea luude (talbluu ja kuupluu) ja pöialuude põhimike vahel. Liigeseid tugevdavad selgmised, taldmised ja luudevahelised sidemed Liigesed ise on amfiatroosid, mis suurendavad jalavõlvi elastsust 52. Pöia-varbalülideliigesed Moodustuvad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel. Liikuvus on piiratud. Liigutused ümber frontaaltelje. 53. Varbalülide vaheliigeste tüüp
4. Selle tulemusel suureneb lihasraku membraani läbitungivus ioonidele nagu Na, Cl, Ca ja see depolariseerib lihasraku membraani. Neurotransmitter hüdrolüüsitakse pilus ja lagundatakse ensümaatiliselt presünaptilises membraanis. 4. Mis takistab põlveliigese siserotatsiooni? Ristatsisidemed 5. Mis ülesanne on sünoviaalkihil? Toodab liigesevõiet ehk sünooviat. LUUD 6. Nimeta luud: Kandluu (köber)- calcaneus Kontsluu - talus Lodiluu - navicular Talbluu – medialcuneiform Pöialluud – metatarsal – 5 tk Lülid *Luud, mis moodustavad pikivõlvi (medial longitudinal arch). Pikivõlv – koondub kontsluu köbrule ja läbib 5 varba põhimiku. 7. Vaagnaluud: nimeta luude osad, mis moodustavad piiri suur- ja väikevaagna vahel. 1- ristluu 2- niudeluu 3- häbemeluu 4- häbemeliidus ehk sümfüüs – koosneb kõhrest, kiudkõhres on pilu, hüaliinne kõhrkude ja
4. Selle tulemusel suureneb lihasraku membraani läbitungivus ioonidele nagu Na, Cl, Ca ja see depolariseerib lihasraku membraani. Neurotransmitter hüdrolüüsitakse pilus ja lagundatakse ensümaatiliselt presünaptilises membraanis. 4. Mis takistab põlveliigese siserotatsiooni? Ristatsisidemed 5. Mis ülesanne on sünoviaalkihil? Toodab liigesevõiet ehk sünooviat. LUUD 6. Nimeta luud: Kandluu (köber)- calcaneus Kontsluu - talus Lodiluu - navicular Talbluu – medialcuneiform Pöialluud – metatarsal – 5 tk Lülid *Luud, mis moodustavad pikivõlvi (medial longitudinal arch). Pikivõlv – koondub kontsluu köbrule ja läbib 5 varba põhimiku. 7. Vaagnaluud: nimeta luude osad, mis moodustavad piiri suur- ja väikevaagna vahel. 1- ristluu 2- niudeluu 3- häbemeluu 4- häbemeliidus ehk sümfüüs – koosneb kõhrest, kiudkõhres on pilu, hüaliinne kõhrkude ja
Distaalne jalaliiges ehk alumine hüppeliiges koosneb kahest liigesest, mille moodustavad: Kontsluu-kandluu liiges - ratasliiges Kontsluu-kandluu-lodiluu liiges keraliiges Funktsionaalselt moodustavad need ühtse kombineeritud liigese, milles toimub pöia mediaalse serva tõstmine (supinatsioon) või pöia lateraalse serva tõstmine (pronatsioon). 49. Kanna-pöialiigesed: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine Asuvad kanna distaalse rea luude (talbluu ja kuupluu) ja pöialuude põhimike vahel. Liigeseid tugevdavad selgmised, taldmised ja luudevahelised sidemed. Liigesed on amfiartroosid, mis suurendavad jalavõlvi elastsust. 50. Pöia-varbalülide liigesed: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine Pöia-varbalülide liigesed moodustuvad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel. Keraliigised, liikuvus suhteliselt piiratud. Liigutused ümber frontaaltelje, kuid ümber sagitaaltelje. 51
kombineeritud liigese, milles toimub pöia mediaalse serva tõstmine (supinatsioon koos aduktsiooniga) või pöia lateraalse serva tõstmine (pronatsioon koos abduktsiooniga). Telg mille ümber käib kirjeldatud liikumine, kulgeb läbi kandluu alumise lateraalse osa ja kontsluupea ülemise pinna. Et sääre lihased ületavad nii ülemise kui ka alumise hüppeliigese, siis funktsioneerivad ülemine ja alumine hüppeliiges üheaegselt. 50. Kanna-pöialiigesed: Asuvad kanna distaalse rea luude (talbluu ja kuupluu) ja pöialuude põhimike vahel. Liigeseid tugevdavad selgmised, taldmised ja luudevahelised sidemed. Liigesed ise on amfiatroosid, mis suurendavad jalavõlvi elastsust. On Lameliiges. 51. Pöia-varbalülide liigesed: Moodustuvad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel. Liigesed on keraliigesed ja analoogsed käe vastavate liigestega, kuid nende liikuvus on piiratum. Liigutused ümber frontaaltelje. 52. Varbalülide vaheliigeste tüüp,liikumine:
aduktsiooniga) või pöia lateraalse serva tõstmine (pronatsioon koos abduktsiooniga). Telg mille ümber käib kirjeldatud liikumine, kulgeb läbi kandluu alumise lateraalse osa ja kontsluu pea ülemise pinna. Et kõik jalalihased ületavad nii ülemise kui ka alumise hüppeliigese, siis funktsioneerivad ülemine ja alumine hüppeliiges üheaegselt. 46) Amfiatroosi mõiste? Amfiatroos väga piiratud liikuvusega jäikliiges 47)Kanna-pöialiigesed? Asuvad kanna distaalse rea luude (talbluu ja kuupluu) ja pöialuude põhimike vahel. Liigeseid tugevdavad selgmised, taldmised ja luudevahelised sidemed Liigesed ise on amfiatroosid, mis suurendavad jalavõlvi elastsust 48) Pöia-varbalülide liigesed? Moodustavad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel Keraliigesed (3), liikuvus suht piiratud, ümber frntaaltelje painutus ja sirutus ulatuslikum. 49) Varbalülivaheliigeste tüüp, liikumine?
Telg mille ümber käib kirjeldatud liikumine, kulgeb läbi kandluu alumise lateraalse osa ja kontsluu pea ülemise pinna. Et kõik jalalihased ületavad nii ülemise kui ka alumise hüppeliigese, siis funktsioneerivad ülemine ja alumine hüppeliiges üheaegselt. 17 46) Amfiatroosi mõiste? Amfiatroos – väga piiratud liikuvusega jäikliiges 47)Kanna-pöialiigesed? Asuvad kanna distaalse rea luude (talbluu ja kuupluu) ja pöialuude põhimike vahel. Liigeseid tugevdavad selgmised, taldmised ja luudevahelised sidemed Liigesed ise on amfiatroosid, mis suurendavad jalavõlvi elastsust 48) Pöia-varbalülide liigesed? Moodustavad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel Keraliigesed (3), liikuvus suht piiratud, ümber frontaaltelje painutus ja sirutus ulatuslikum. 49) Varbalülivaheliigeste tüüp, liikumine?
aduktsiooniga) või pöia lateraalse serva tõstmine (pronatsioon koos abduktsiooniga). Telg mille ümber käib kirjeldatud liikumine, kulgeb läbi kandluu alumise lateraalse osa ja kontsluu pea ülemise pinna. Et kõik jalalihased ületavad nii ülemise kui ka alumise hüppeliigese, siis funktsioneerivad ülemine ja alumine hüppeliiges üheaegselt. 46) Amfiatroosi mõiste? Amfiatroos väga piiratud liikuvusega jäikliiges 47)Kanna-pöialiigesed? Asuvad kanna distaalse rea luude (talbluu ja kuupluu) ja pöialuude põhimike vahel. Liigeseid tugevdavad selgmised, taldmised ja luudevahelised sidemed Liigesed ise on amfiatroosid, mis suurendavad jalavõlvi elastsust 48) Pöia-varbalülide liigesed? Moodustavad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel Keraliigesed (3), liikuvus suht piiratud, ümber frntaaltelje painutus ja sirutus ulatuslikum. 49) Varbalülivaheliigeste tüüp, liikumine?
69. Sääre lihased: Eesmine rühm: a) Pikk suurvarba-sirutaja - Algab: pindluult. Kinnitub: suurvarba pinnale. b) Pikk varvastesirutaja- Algab: pindluult ja sääreluult. Kinnitub: jala piirkonnas jaguneb 4 kõõluseks, mis kinnituvad 2.-5. varbale. c) Eesmine sääreluulihas - Algab: sääreluult. Kinnitub: 1. talbluu ja 1. pöialuu pinnale. Eesmine rühm: Varvaste sirutamine. Eesmine sääreluulihas tõstab jala ja lähendab jalga. Tagumine rühm: a) Pikk suurvarbapainutaja Algab: pindluult. Kinnitub: suurvarba põhimikule. b) Pikk varvastepainutaja- Algab: sääreluult. Kinnitub: 2.-5. varba põhimikule. c) Sääremarja-kolmpealihas koosneb 2 lihasest:
(kinnit. lihaste külge), rinnak õlavööde: abaluu, rangluu ülajäse: õlavarreluu, küünarluu (mediaalne), kodarluu (lateraalne), randmeluud (8 tk, 2 rida) -- trapets-, trapetsoid-, kuu-, lodi-, hernes-, kolmkant-, päit-, konksluu, kämblaluud (5), sõrmelülid (faalanksid) -- pöidlal 2, sõrmedel 3 vaagnavööde: puusaluu (3) -- niude-, istmiku-, häbemeluu alajäse: reieluu, põlvekeder (patella), sääreluu (mediaalne), pindluu (lateraalne), kannaluud (7): konts-, kand-, kuup-, lodi-, talbluu (3), pöialuud (5), varbalülid -- suurvarbal 2, varvastel 3 liigesed: ülem. -- frontaaltelg: noogutus, ette, taha, sagitaaltelg: paremale, vasakule ja alum. kuklaliiges -- vertikaaltelg: pööre paremale, vasakule, eitus (piir. liigut., ulatuslikumaks vaja kõiki kaelaosa liig.) lülisammas -- frontaaltelg: painutus, sirutus, sagitaaltelg: kallutus, vertikaaltelg: pööre (ulatus vähen. kaudaalses suunas) roide-rinnakuliigesed -- roiete liik. hingamisel (rindkere mahu muut.)
pea- reieluu med. põndapealiselt lat pea- reieluu lat põndapeal Pikk suurvarba- pindluult suurvarba selgmisele Sirutab suurvarvast sirutaja pinnale Pikk varvastesirutaja Pindluupealt, sääreluu 2.-5. varbale Sirutab varbaid lat põndalt Eesmine Sääreluu lat pinnalt 1. talbluu ja 1. pöialuu Tõstab pöida, kui jalg sääreluulihas põhimiku taldm. fikseeritud- viib säärt pinnale ette Lühike pindluulihas pindluu lat pinna 5. pöialuu köprusele Tõstab jala lateraalset alumiselt poolelt serva Pikk pindluulihas pindluu pealt ja 1.talbluu ja 1
pea- reieluu med. põndapealiselt lat pea- reieluu lat põndapeal Pikk suurvarba- pindluult suurvarba selgmisele Sirutab suurvarvast sirutaja pinnale Pikk varvastesirutaja Pindluupealt, sääreluu 2.-5. varbale Sirutab varbaid lat põndalt Eesmine Sääreluu lat pinnalt 1. talbluu ja 1. pöialuu Tõstab pöida, kui jalg sääreluulihas põhimiku taldm. fikseeritud- viib säärt pinnale ette Lühike pindluulihas pindluu lat pinna 5. pöialuu köprusele Tõstab jala lateraalset alumiselt poolelt serva Pikk pindluulihas pindluu pealt ja 1.talbluu ja 1
Eesmine rühm: a) Pikk suurvarba-sirutaja (süva kiht) - Algab: pindluu mediaalselt pinnalt. Kinnitub: suurvarba selgmisele pinnale. b) Pikk varvastesirutaja (pindmine kiht) - Algab: pindluupealt ja sääreluu lateraalselt põndalt. Kinnitub: jala piirkonnas jaguneb neljaks kõõluseks, mis kinnituvad 2.-5. varbale. c) Eesmine sääreluulihas (pindmine kiht) - Algab: sääreluu lateraalselt pinnalt. Kinnitub: 1. talbluu ja 1. pöialuu põhimiku taldmisele pinnale. Eesmine rühm: Pikk suurvarba-sirutaja ja pikk varvastesirutaja talitlevad vastavalt nimetusele. Eesmine sääreluulihas tõstab jala mediaalset serva ja lähendab jalga. Tagumine rühm: a) Tagumine sääreluulihas (süva kiht) - Algab: luudevaheliselt membraanilt ja naabruses olevatelt sääre luude osadelt. Kinnitub: lodiluule ja 1. Talbluule.
tõusu ning väsivad ruttu? IIb tüübi vöötlihaskiud 64.Kuidas nimetatakse alltoodud pildil numbritega tähistatud koljuluid? Numbriga 1 tähistatud luu on... → otsmikuluu, Numbriga 2 tähistatud luu on... → ülalõualuu, Numbriga 3 tähistatud luu on... → oimuluu 65.Kuidas nimetatakse alltoodud pildil numbritega tähistatud luid? Numbriga 1 tähistatud luu on... → kuupluu, Numbriga 2 tähistatud luu on... → talbluu, Numbriga 3 tähistatud luu on... → lodiluu 66.Kuidas nimetatakse üheteljelist liigest, mis võimaldab painutust ja sirutust? Plokkliiges 67.Kuidas nimetatakse toruluu silindrilist plinkainest keskosa? Diafüüs 68.Kuidas nimetatakse alltoodud pildil numbritega märgitud luid ladina keeles? Numbriga 1 tähistatud luu nimetus ladina keeles on... → humerus, Numbriga 2 tähistatud luu nimetus ladina keeles on... → radius, Numbriga 3 tähistatud luu
annaabi.ee 
