f: ühepoolne -> pöörab pead (nägu vastassuunas üles); kahepoolne -> painutab kaela ette Platysma ÕLAVÖÖTME LIHASED Tagumine rühm Musculus supraspinatus o: fossa supraspinata scapulae i: tuberculum majus humeri f: õlaliigese õlavarre retroflexio-abductio-rotatio -> tõmbab õlavart taha, lähendab ja pöörab sisse Musculus infraspinatus o: fossa infraspinata scapulae i: tuberculum majus humeri õlavarre välisrotatsioon-retroflexio-adductio (odavise) + õlaliigese stabiliseerimine Musculus teres minor o: margo lateralis scapulae i: tuberculum majus humeri f: õlavarre välisrotatsioon, retrofleksioon, aduktsioon + stabiliseerimine Musculus deltoideus o: eesmine osa – clavicula lateraalne kolmandik + keskmine osa – acromion + tagumine osa – spina scapulae i: tuberositas deltoidea humeri
pöörab sisse). M. teres major: o. angulus inferior scapulae; i. crista tuberculi minoris; f. ca sama, mis eelmisel lihasel. M. latissimus dorsi: vt. selja lihased! Tagumine rühm. M. supraspinatus: o. fossa supraspinata scapulae; i. tuberculum majus humeri; f. a) õlavarre abduktsioon (nõrk), b) õlaliigese stabiliseerimine. M. infraspinatus: o. fossa infraspinata scapulae; i. tuberculum majus humeri; f. a) õlavarre välisrotatsioon - retrofleksioon aduktsioon (odaviske asend!), b) õlaliigese stabiliseerimine. M. teres minor: o. margo lateralis scapulae; i. tuberculum majus humeri; f. vt. eelmine lihas! M. deltoideus: o. eesmine osa clavicula lateraalne kolmandik, keskmine osa acromion, tagumine osa spina scapulae; i. tuberositas deltoidea humeri; f. a) kogu lihas tervikuna (või keskmine osa üksi) õlavarre abduktsioon (peamine abdutseerija!); b) eesmine osa üksi
osa -horisontaalfleksioon -tagumine osa - siserotatsioon (*) *ekstensioon *horisontaalekstensi oon *välisrotatsioon M. coraco- pr. coracoideus corpus humeri -õlavarre fleksioon -õlaliiges musculo-cu brachialis -horisontaalfleksioon taneus -aduktsioon M. biceps -tuberculum supra- tuberositas radii -küünar- ja õlavarre -küünarliiges musculo-
rotatsioon/allapoole rotatsioon Sidemed: lig. Acromioclaviculare (nõrk side, pakub vähe stabiilsust) lig. Coracoclaviculare (stabiilsuse kindlustaja) lig. coracoacromiale (moodustab õlaliigese katuse) Õlaliiges (art. Glenohumerale) - Moodustub abaluu cavitas glenoidalis ja caput humeri vahel - Abiaparaat labrum glenoidale (liigesõõnsuse mokk) - Keraliiges - Kolmeteljeline - Liigutused: siserotatsioon/välisrotatsioon; fleksioon/ekstensioon; abduktsioon/aduktsioon (horisontaalne abduktsioon/aduktsioon) Sidemed: lig. coracohumerale; lig. glenohumerale superius, medius ja inferius (tugevdavad liigeskapslit; lig. transversum humeri 7 Art. Scapulothoracalis (skapulotorakaalne e skapulokostaalne liiges) - Moodustub abaluu anterioose pinna ja rinnakorvi posterolateraalse pinna vahel
4 5 Taastumisfaas 6 7 8 9 10 Anatoomiline analüüs Veojõufaas Hüppeliigese dorsifleksioon koos kerge abduktsiooni ja eversiooniga pronatsioon (mm tibialis anterior, gastrocnemius, soleus). Põlve ekstensioon kerge puusa välisrotatsiooniga (mm rectus femoris, vastus medialis, vastus lateralis). Puusa ekstensioon, adduktsioon ja välisrotatsioon (mm gluetus maximus, biceps femoris, iliopsoas, rectus femoris, gluetus medius).4 Taastumisfaas Hüppeliigese plantaarfleksioon koos kerge adduktsiooni ja inversiooniga supinatsioon (mm gastrocnemius, soleus, tibialis anterior). Põlve fleksioon kerge puusa siserotatsiooniga (mm semimembranosus, gastrocnemius, rectus femoris, vastus medialis, vastus lateralis). Puusa fleksioon, abduktsioon ja siserotatsioon (mm iliopsoas, rectus femoris, gluetus medius,
Poolkõõluslihas Istmikukõbrult Sääreluukõprusele Põlveliigese painutamine, siserotatsioon, viib reit taha. Reie kakspealihas : · Pikk pea · Istmikukõbrult Põlveliigese painutamine ja Pindluu peale rotatsioon, välisrotatsioon, viib · Lühike pea · Reieluu karejoone reit taha. lateraalselt mokalt KESKMINE RÜHM (7) LIHAS ALGAB KINNITUB FUNKTSIOON Suur lähendaja Istmikukõbrult Karejoone mediaalsele mokale Pöörab reit väljapoole, lähendab Lühike lähendaja Häbemeluult Karejoone mediaalsele mokale Pöörab reit väljapoole, lähendab
67. Vaagnavööde Lihas Algus Kinnitumine Funktsioon Niude-nimme lihas Algab nimmlülidelt, reieluu väiksele Reie anteversioon(ettepain, niudeluuaugult pöörlile viib reit ette)) ja välisrotatsioon Väike tuharalihas Niudeluu tagapinnalt Reieluu suurele Eemaldamine pöörlile Keskne Niudeluutiiva tagapinnalt Reieluu suurele eemaldamine tuharalihas pöörlile Pirnlihas Vaagna seesmiselt Reieluu suurele Roteerib(pööravad) välja ja pinnalt pöörlile viib taha(Reie
67. Vaagnavööde Lihas Algus Kinnitumine Funktsioon Niude-nimme lihas Algab nimmlülidelt, reieluu väiksele Reie anteversioon(ettepain, niudeluuaugult pöörlile viib reit ette)) ja välisrotatsioon Väike tuharalihas Niudeluu tagapinnalt Reieluu suurele Eemaldamine pöörlile Keskne Niudeluutiiva tagapinnalt Reieluu suurele eemaldamine tuharalihas pöörlile Pirnlihas Vaagna seesmiselt Reieluu suurele Roteerib(pööravad) välja ja pinnalt pöörlile viib taha(Reie
viimine, lähendamine ja sise rotatsioon TAGUMINE RÜHM Harjaülene (harja ülesest august suurele kõbrukesele), eemaldab õlavart Harjaalune (harja alusest august Küünarvarre lihas suurele kõbrukesele), eemaldab õlavart Väike ümarlihas (abaluu külgservalt suurele kõbrukesele), õlavars taha, lähendamine ja välisrotatsioon Deltalihas (rangluult, õlanukilt ja abaluuharjalt õlavarreluule), eemaldab õlavart EESMINE RÜHM: Kaarnajätke õlavarrelihas (kaarnajätkelt õlavarrele), toob õlavart ette Õlavarre kakspealihas (abaluu liigese ülemiselt kõbrukeselt ja kaarnajätkelt kodarluule), küünarliigese
NB! Algavad istmikuköbrult ehk põlve painutajad (viivad puusaliigesest reie taha). 1. Reie kakspealihas- vasakpoolne, kinnitub pindluule. (Reie sirutamine, põlvest painutamine). 2. Poolkilelihas – parempoolne, kinnitub sääreluule. (reie sirutamine, põlvest painutamine). 3. Poolkõõluslihas – keskmine ning asub poolkilelihase peal (kinnitub sääreluule). (Reie sirutamine, põlvest painutamine). - Reie sisekülg 1. Suur lähendaja: (Lähendaja, REIE välisrotatsioon) Kinnitub reieluu karejoonele Algab istmikuköbrult 2. Õrnlihas (gracilis) – kõige pindmine Algab häbemeluult ja kinnitub sääreluuköprusele SÄÄRE PAINUTAMINE, Roteerib sissepoole - Reie eeskülg 1. Reie nelipealihas- koosneb neljast võimsast osast (Põlve painutamine, sirgestamine) Vahepealne pakslihas- algab reieluu eesmiselt pinnalt Külgmine pakslihas- algab reieluu karejoone lateraalselt pinnalt
Suur ümarlihas Abaluu alumine nurk Õlavarreluu väike köbruke Tõmbab õlavart taha, lähendab kerele, pöörab sissepoole Väike ümarlihas Abaluu lateraalne serv Õlavarreluu suure Retroversioon, abduktsioon, köbrukese alumine serv välisrotatsioon Õlavarre-kakspealihas (m. Abaluu kaarnajätke, abaluu Kodarluuköprus, Painutab ja pöörab käsivart väljapoole biceps brachii) liigeseüline köbruke kiudkõõlusriba Õlavarrelihas Õlavarreluu distaalse poole Küünarluuköprus Painutab käsivart eesmine pind Õlavarre-kolmpealihas (m
Lihaste süsteem Eristatakse silelihaskude, südamelihaskude ja vöötlihaskude. Silelihased kuuluvad siseelundite koosseisu ja nende kontraktsioonid ei allu inimese tahtele. Südamelihaskude moodustab südame lihaskesta ja sarnaneb ehituselt vöötlihaskoele (lihaskiud on ristivöödilised). Kuna südamelihas ei allu inimese tahtele, siis sarnaneb ta funktsioonilt silelihaskoele. Vöötlihased on tahtele alluvad lihased ning nad jagunevad skeleti- ja hahalihasteks, seede- ja hingamiselundite koostisse kuuluvateks lihasteks (keel, suulagi, neel, kõri), meeleelundite lihasteks. Skeleti- ja nahalihaseid on üle 400 lihase e muskli. Musklid moodustavad inimese kehakaalust üle 1/3 (sõltuvalt east, soost, individuaalsetest iseärasustest. Skeletilihaste tähtsaim ülesanne on liigutada skeleti osi ja tervet keha. Nahalihased paiknevad pea piirkonnas. Nende ülesanne on avauste kuju ja asendi reguleerimine. Nahalihased e miimilised lihased algavad koljult ja ...
Suur ümarlihas abaluu alumine õlavarreluu õlavarre nurk väikeköbrukese retroversion, hari abduktsioon, siserotatsioon Väike ümarlihas abaluu lateraalne õlavarreluu õlavarre serv suurköbruke välisrotatsioon, abduktsioon Õlavarre- Väline ehk pikk Kaks pead Painutab kakspealihas / pea algab abaluu lähevad üle küünarvart, musculus biceps kaarnajätkelt kõõluseks ja sirutab seda nii, et Brachil Lühike pea, mis kinnituvad peopesa suunatud algab abaluu kodarluu ettepoole, pöörab
a. nimeta sääre külgmise rühma lihased(2) · süva – m. peroneus brevis · pindmine – m. peroneus longus ! ! Deltalihas, m. deltoideus: a) kust algab M. deltoideus algab 3. osana: 1) eesmine osa – clavicula lateraalne 1/3 2) keskne osa – acromion 3) tagumine osa – spina scapulae b) kinnituskoht Tuberositas deltoidea c) Funktsioon 1. Kogu lihas tervikuna – õlavarre abduktsioon d) esimene osa – õlavarre anteversioon ja siserotatsioon, tagumine osa – retroversion, välisrotatsioon, eesmine+tagumine – aduktsioon ! ! ! ! M.quadriceps femoris. a.nimetada osad ja alguskohad – m. vastus intermedius (facies anterior femoris), m. vastus lateralis (linea aspera labium laterale), m. vastus medialis (linea aspera labium mediale), m. rectus femoris (spina iliaca anterior inferior) b.kinnituskoht – kinnitub tuberositas tibiae’le funktsioon – ainus sääre sirutaja ! M. iliopsoas osad ja alguskoht – m
piiluda rotator cuffi (õlaliigese pöörajamansett) anatoomiat !!!! Aktiivne abduktsioon on valus, seda kohe kindlasti vastupanuga sooritades ning isegi isomeetrilise kontraktsiooni ajal. Sageli tekib valu õlaliigese 60-120º abduktsiooni ajal, sest siis pigistub supraspinatuse kõõlus superioorselt ehk ülemiselt akromioni (õlanuki) ja inferioorselt ehk alumiselt õlavarre suure köbrukese vahele. Õlaliigese välisrotatsioon on valus. Sageli on supraspinatuse piirkonnas märgata atroofiat. Rotator cuff on seotud õlaliigese humeroskapulaarse rütmiga ning supraspinatuse tendiniit põhjustab muutusi humeroskapulaarses rütmis. Supraspinatustendiniidi ravi 1. puhkus- et paranemisprotsess saaks alata, tuleb vältida liigutusi, mis suurendavad probleemi (õlaliigese abduktsioon ja välisrotatsioon) 2. kortikosteroidsüst 3
Vaagna moodustamisest 4. Nim. liigese abiaparaadid(4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? Vastus: Sidemed, diskid, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad. Sidemed 5.Põlveliiges: mis luud moodustavad? Mis jagavad põlveliigese kaheks korruseks? Ülemise korruse telg ja liikumised. Alumise korruse telg ja liikumised. Vastus: Reie- ja sääreluu + põlvekeder( ainult abistav) Kaks võruketast e. meniskit. Frontaaltelg sirutus ja painutus. Vertikaaltelg sise- ja välisrotatsioon. 6.Nim. ajukolju luud(6). Märgi igaühe juurde kas seda on 1 või 2. Vastus: Kiiruluud(2), otsmikuluu(1), kuklaluu(1), sõelluu(1), oimuluud(2) ja kiilluu(1) 7.Lihaste üldosa: nim. lihaskoe liigid(3). Märgi igaühe juurde kus seda leida võib. Milline lihas on agonist ja milline lihas on antagonist? Vastus: Silelihaskude veresoonte, hingamisteede, seedekanali, kuseteede ja suguelundites. Südamelihaskude ainult südames. Vöötlihaskude lihased, mille abil inimene liigub.
Vaagna moodustamisest 4. Nim. liigese abiaparaadid(4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? Vastus: Sidemed, diskid, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad. Sidemed 5.Põlveliiges: mis luud moodustavad? Mis jagavad põlveliigese kaheks korruseks? Ülemise korruse telg ja liikumised. Alumise korruse telg ja liikumised. Vastus: Reie- ja sääreluu + põlvekeder( ainult abistav) Kaks võruketast e. meniskit. Frontaaltelg sirutus ja painutus. Vertikaaltelg sise- ja välisrotatsioon. 6.Nim. ajukolju luud(6). Märgi igaühe juurde kas seda on 1 või 2. Vastus: Kiiruluud(2), otsmikuluu(1), kuklaluu(1), sõelluu(1), oimuluud(2) ja kiilluu(1) 7.Lihaste üldosa: nim. lihaskoe liigid(3). Märgi igaühe juurde kus seda leida võib. Milline lihas on agonist ja milline lihas on antagonist? Vastus: Silelihaskude veresoonte, hingamisteede, seedekanali, kuseteede ja suguelundites. Südamelihaskude ainult südames. Vöötlihaskude lihased, mille abil inimene liigub.
kodarluu-randmeliiges, kesk-randmeliiges -- frontaaltelg: sirutus, painutus, sagitaaltelg: abduktsioon, aduktsioon randme-kämblaliiges -- pöidla randme-kämblaliiges: abduktsioon, aduktsioon, ringliig, vastand. teistele sõrmedele (ülejään. väikese liik.) puusaliiges -- frontaaltelg: ette, taha (reis), sagitaaltelg: abduktsioon, aduktsioon, vertikaaltelg: pöör. sisse- ja väljapoole, koonusliik. põlveliiges -- frontaaltelg: sirutus, painutus, vertikaaltelg: sise- ja välisrotatsioon (pain. põlv) jalaliiges (alum. ja ülem. hüppeliiges) -- frontaaltelg: dorsaalfleksioon, plantaarfleksioon, sagitaaltelg?: supinatsioon, pronatsioon kanna-pöialiigesed -- jalavõlvi elastsus pöia-varbalülide liigesed -- frontaaltelg: dorsaalfleksioon, plantaarfleksioon varbalülidevaheliigesed -- painutus, sirutus 2. Lihased sarkomeer - väikseim kontrakteeruv lihasüksus aktiin, müosiin - kontraktiilsed valgud, filamendid paikn. vöötidena - vöötlihas
Lihased, mis painutavad küünarvart: 16 17 IV KONTROLLTÖÖ 68) Vaagnavöötme lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid LIHAS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Niude-nimmelihas reieluu väikepöörel reie anteversioon ja 1) Suur-nimmelihas 1) kõik nimmelülid välisrotatsioon; fikseeritult 2) Niudelihas 2) niudeluuauk kallutab kere ette Väike tuharalihas niudeluu tagapind reie anteversioon ja Keskne-tuharalihas niudeluutiiva tagapind siserotatsioon; reieluu suurpöörel retroversioon Pirnlihas ristluu vaagenmiselt pinnalt Kolmepeane pööraja
põlveliiges on kombineeritud lihtliiges nii plokk- kui ka ratasliiges. Liigenduvad sääreluu põndapealsed ja reieluu põndad. Abiseadeldiseks meniskid, mis aitavad tekitada liigeseauku ja keder (põlvekeder). Põlveliigeses võib toimuda liikumine ümber frontaaltelje s.o. sirutus ja painutus, mis toimub liigese alumises osas. Painutatud põlve puhul ka pöörlemine ümber vertikaaltelje (sise- ja välisrotatsioon liigese alumises osas). 36. Sääreluude omavaheline seondus: sääre luudel on toe funktsioon ja seepärast on need teineteise suhtes peaaegu liikumatult ühendatud. Sääre- ja pindluude ühendused on: sääreluude vaheline kile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre- ja pindluu vahelise ruumi; proksimaalne sääre-pindluuliiges, mis on lameliiges ja ühendab pindluu pead sääreluu lateraalse põndaga; sääre-pindluu
45. Põlveliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine. Põlveliiges on kombineeritud lihtliiges nii plokk- kui ka ratasliiges. Liigenduvad sääreluu põndapealsed ja reieluu põndad. Abiseadeldiseks meniskid, mis aitavad tekitada liigeseauku ja keder (põlvekeder). Põlveliigeses võib toimuda liikumine ümber frontaaltelje s.o. sirutus ja painutus, mis toimub liigese alumises osas. Painutatud põlve puhul ka pöörlemine ümber vertikaaltelje (sise- ja välisrotatsioon liigese alumises osas). 46. Sääreluude omavaheline seondus. Sääre luudel on toe funktsioon ja seepärast on need teineteise suhtes peaaegu liikumatult ühendatud. Sääre- ja pindluude ühendused on: sääreluude vaheline kile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre- ja pindluu vahelise ruumi; proksimaalne sääre- pindluuliiges, mis on lameliiges ja ühendab pindluu pead sääreluu lateraalse põndaga;
Funkts: põlveliigese painutamine ja rotatsioon, siserotatsioon, viib reit taha POOLKÕÕLUSLIHAS Algab: istmikuköbrult Kinnitub: sääreluuköprusele Funkts: põlveliigese painutamine, siserotatsioon, viib reit taha REIE-KAKSPEALIHAS algab 2 peaga: PIKK PEA Algab: istmikuköbrult Kinnitub: pindluu peale LÜHIKE PEA Algab: reieluu karejoone lateraalselt mokalt Kinnitub: pindluu peale Funkts: põlveliigese painutamine ja rotatsioon, välisrotatsioon, viib reit taha KESKMINE RÜHM SUUR LÄHENDAJA Algab: istmikuköbrult Kinnitub: karejoone mediaalsele mokale Funkts: pöörab reit väljapoole ja lähendab LÜHIKE LÄHENDAJA Algab: häbemeluult Kinnitub: karejoone mediaalsele mokale Funkts: pöörab reit väljapoole ja lähendab KAMMLIHAS Algab: häbemeluult Kinnitub: reieluu kammijoonele Funkts: pöörab reit väljapoole ja lähendab PIKK LÄHENDAJA Algab: häbemeluult
Sidemed, diskid, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad. Sidemed 5. Põlveliiges: mis luud moodustavad? Mis jagavad põlveliigese kaheks korruseks? Ülemise korruse telg ja liikumised. Alumise korruse telg ja liikumised. Reie (femur)- ja sääreluu (tibia) + põlvekeder (patella) (ainult abistav). Jagavad kaheks kaks võruketast e. meniskit. Ülemise korruse: Frontaaltelg sirutus ja painutus. Alumise korruse: Vertikaaltelg sise- ja välisrotatsioon. 6. Nim. ajukolju luud(6). Märgi igaühe juurde kas seda on 1 või 2. Kuklaluu os occipitale (1) Kiilluu os sphenoidale (1) Oimuluu os temporale (2) Otsmikuluu os frontale (1) Kiiruluu os parietale (2) Sõelluu os ethmoidale (1) 7. Lihaste üldosa: nim. lihaskoe liigid(3). Märgi igaühe juurde kus seda leida võib. Milline lihas on agonist ja milline lihas on antagonist?
Jalalaba luud on hüppeliiges, põlveliiges, puusaliiges 10.6.5 Tallavõlv Tallavõlv on oluline närvide kaitseks ning õige rühi säilitamiseks. Kui tallavõlv on liiga madal või kõrge, võib kaasneda lampjalgsus, vale rüht ning jalg ei talu pikaajalist koormust. 10.7 Mõisted Painutus, sirutus, kaugendamine, eemaldamine, lähendamine, sissepööre (horisontaalselt), väljapööre (horisontaalselt), välisrotatsioon, siserotatsioon, ette kallutus, tahakalluttus 10.8 Kolju Kaitsta, peaaju, ajukoljust, näokoljust, liikumatus, alalõualuu, keeleluu, kuulmeluukesed, näo 51 11 Lihased 11.1 Üldine tõene väär Miimilisedlihased võimaldavad väljendada emotsioone. tõene tõene
Funkts: põlveliigese painutamine ja rotatsioon, siserotatsioon, viib reit taha POOLKÕÕLUSLIHAS Algab: istmikuköbrult Kinnitub: sääreluuköprusele Funkts: põlveliigese painutamine, siserotatsioon, viib reit taha REIE-KAKSPEALIHAS algab 2 peaga: PIKK PEA Algab: istmikuköbrult Kinnitub: pindluu peale LÜHIKE PEA Algab: reieluu karejoone lateraalselt mokalt Kinnitub: pindluu peale Funkts: põlveliigese painutamine ja rotatsioon, välisrotatsioon, viib reit taha 34 KESKMINE RÜHM SUUR LÄHENDAJA Algab: istmikuköbrult Kinnitub: karejoone mediaalsele mokale Funkts: pöörab reit väljapoole ja lähendab LÜHIKE LÄHENDAJA Algab: häbemeluult Kinnitub: karejoone mediaalsele mokale Funkts: pöörab reit väljapoole ja lähendab KAMMLIHAS Algab: häbemeluult Kinnitub: reieluu kammijoonele
Funkts: põlveliigese painutamine ja rotatsioon, siserotatsioon, viib reit taha POOLKÕÕLUSLIHAS Algab: istmikuköbrult Kinnitub: sääreluuköprusele Funkts: põlveliigese painutamine, siserotatsioon, viib reit taha REIE-KAKSPEALIHAS algab 2 peaga: PIKK PEA Algab: istmikuköbrult Kinnitub: pindluu peale LÜHIKE PEA Algab: reieluu karejoone lateraalselt mokalt Kinnitub: pindluu peale Funkts: põlveliigese painutamine ja rotatsioon, välisrotatsioon, viib reit taha 34 KESKMINE RÜHM SUUR LÄHENDAJA Algab: istmikuköbrult Kinnitub: karejoone mediaalsele mokale Funkts: pöörab reit väljapoole ja lähendab LÜHIKE LÄHENDAJA Algab: häbemeluult Kinnitub: karejoone mediaalsele mokale Funkts: pöörab reit väljapoole ja lähendab KAMMLIHAS Algab: häbemeluult Kinnitub: reieluu kammijoonele
Funkts: põlveliigese painutamine ja rotatsioon, siserotatsioon, viib reit taha POOLKÕÕLUSLIHAS Algab: istmikuköbrult Kinnitub: sääreluuköprusele Funkts: põlveliigese painutamine, siserotatsioon, viib reit taha REIE-KAKSPEALIHAS algab 2 peaga: PIKK PEA Algab: istmikuköbrult Kinnitub: pindluu peale LÜHIKE PEA Algab: reieluu karejoone lateraalselt mokalt Kinnitub: pindluu peale Funkts: põlveliigese painutamine ja rotatsioon, välisrotatsioon, viib reit taha 34 KESKMINE RÜHM SUUR LÄHENDAJA Algab: istmikuköbrult Kinnitub: karejoone mediaalsele mokale Funkts: pöörab reit väljapoole ja lähendab LÜHIKE LÄHENDAJA Algab: häbemeluult Kinnitub: karejoone mediaalsele mokale Funkts: pöörab reit väljapoole ja lähendab KAMMLIHAS Algab: häbemeluult Kinnitub: reieluu kammijoonele
annaabi.ee 
