servale), langetab roideid ja väljahingamine Välimised roietevahelihased(roide Õlavöötme lihased alumiselt servalt naaberroide ülemisele servale), tõstab roideid ja sissehingamine Eesmine saaglihas(roietelt abaluu mediaalsele servale), toob abaluud külgedele Väike rinnalihas(3-5 roidelt kaarnajätkele), viib abaluu nurka ette ja alla Suur rinnalihas(rangluult ja rinnakult õlavarreluu suurkõbrukese harjale), tõmbab õlavart ette ja keerab sissepoole ja langetab üles tõstetud kätt Diafragma ehk vahelihas(rinna ja kõhuõõne vahekohal), põhiline hingamislihas
roietevahelised serv lihased Välimised Roide alumine serv Naaberroide ülemine Roiete tõstmine roietevahelised serv lihased Eesmine saaglihas Kaheksa/üheksa ülemist Abaluu alumine Abaluude ette küljele roiet mediaalne serv tõmbamine haarde pikendamine Väike rinnalihas 3.-5.roie Abaluu kaarnajätk Õlavööde ette alla Suur rinnalihas Rangluu, rinnak Õlavarreluu Ülestõstetud käe suurköbrukese hari langetamine. Õlavarre ette tõmbamine ja sisse pööramine
Tagumine alumine saaglihas Selja lihased Süvad Erector spinae Seljasirgestaja - m. iliocostalis Erector spinae Seljasirgestaja - m. longissimus Erector spinae Seljasirgestaja - m. spinalis rotatores - Rotaatorlihased Multifidius semispinalis Quadratus lumborum - Nimme ruutlihas Rinnalihased Pindmised pectoralis major -Suur rinnalihas pectoralis minor - Väike rinnalihas serratus anterior Eesmine saaglihas Kõhulihased obliquus externus abdominis Välimine kõhu põikilihas obliquus intrnus abdominis Sisemine kõhu põikilihas Transversus abdominis Kõhu ristilihas Rectus abdominis -
ogajätked, Transversospinaalne trakt niudeluuhari Ristluu Ogajätked, Lülisamba sirutamine naaberlülid Pea ja kaela rimlihas 5 alumise Kuklaluu ja oimuluu Pea pööramine samale poole, pea kaelalüli ja 6 nibujätk sirutamine ülemise rinnalüli Suur rinnalihas* ogajätked Rangluu, Õlavarreluu suure Langetab tõstetud ülajäset, pectoralis major rinnakupide, 5-6 köbrukese hari lähendab rinnakule, jäseme ülemised roided sissepoole pööramine Väike rinnalihas* III – V roie Abaluu kaarnajätk Langetab õlavöödet pectoralis minor
2. 1 M. latissimus dorsi Seljalailihas 3. 1 Fascia thoracolumbalis Rindkere-nimme sidekirme - 4. 1 M. gluteus maximus Suur tuharalihas 5. 1 M. deltoideus Deltalihas 6. 1 M. serratus anterior Eesmine saaglihas 7. 1 M. pectoralis major; Suur rinnalihas; ; 8. M. pectoralis minor Väike rinnalihas 1 M. obliquus externus abdominis Välimine köhupõikilihas 9. 2 Vagina musculi recti abdominis Kõhusirglihase -tupp 0. 2 M. rectus abdominis Kõhusirglihas 1. 2 M
Kinnitub: naaberroide alumisele servale Funkts: langetab roideid VÄLIMISED ROIETEVAHELIHASED: Algab: roiete almuiselt servalt Kinnitub: roiete ülemisele servale Funkts: tõstab roidid EESMINE SAAGLIHAS Algab: 8-9. ülemiselt roidelt Kinnitub: abaluu mediaalsele servale ning ülemisele ja alumisele nurgale Funkts: ülemine osa tõmbab abaluud ette küljele, alumine osa tõmbab abaluu alumist nurka ette VÄIKE RINNALIHAS Algab: 3.-5. roidelt Kinnitub: abaluu kaarnajätkele Funkts: langetab abaluu lateraalset nurka SUUR RINNALIHAS Algab: rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase eesmiselt pinnalt Kinnitub: õlavarreluu suurköbrukese harjale Funkts: tõmbab õlavart ette mediaalsele ja roteerib sissepoole. Langetab suure jõuga ülestõstetud kätt 64. KAELA LIHASED ASTRIKLIHAS TAGUMINE ASTRIKLIHAS:
Töötavad vastupidi töötavate Tahtele ei allu Tahtele ei allu paaridena, ühe lihase kokkutõmbel teine lihas lõtvub Pikad lihased, laiad lihased (kinnituvad laiadele luudele), lühikesed lihased (paiknevad lühikeste luude vahel) · Inimese lihastik. 1) Pealihastik - mälumislihased, miimilised lihased * Näoilme muut * Alalõualuu liigutamine 2) Kaela-, seljalihased - trapetslihas, seljalihas, kaelalihas, suur rinnalihas, välimine kõhu põiklihas, kõhu sirglihas * Sirge keha * Tõsta ja pöörata pead * Painutada keha taha poole 3) Vöötmelihased - deltalihas, suur tuharalihas ,rätsepalihas 4) Rinnalihased - suurrinnalihas, roitevahelisedlihased, diahagma e. vahelihas, reissirglihas, külgmine pakslihas, keskimine pakslihas, pikk varvaste sirutajalihas, reie kakspealihas, * Ülajäsemete liigutused * Hingamis liigutused
musculocutaneus prox haru: õlavarre-kakspealihas, kaarnajätke õlavarre lihas; dis haru: õlavarrelihas mediaalne küünarvarre-nahanärv – n. eesjäseme nahk cutaneus antebrachii medialis kaenlanärv – n. axillaris abaluualune lihas, deltalihas, õlavarre- pea lihas kraniaalsed rinnanärvid – nn. pectorales pindmine rinnalihas, rangluualune lihas craniales pikk rindkerenärv – n. thoracicus longus saaglihas rindkere-selja närv – n. thoracodorsalis seljalailihas lateraalne rindkerenärv – n. thoracicus kerenahalihas lateralis kaudaalsed rinnanärvid – nn. pectorales alanev rinnalihas caudales kodarluunärv – n. radialis küünar-, randme- varbaliigese sirutajad, küünarvarre nahk keskpidine närv – n
lülide ristjätked lülide ristjätked ümber pikitelje pea ja kaela rihmlihas viie alumise kaelalüli ja kuklaluu, oimuluu pea pööramine ja kallutamine kuue alumise rinnalüli nibujätke ogajätked suur rinnalihas rangluu, rinnakupide, I- õlavarreluu suur pöörab õlavart sissepoole, surub vastu m. pectoralis major IV roie, kõhusirglihase- köbruke rindkeret, tõstab õlavart ette; lähendab õlavart tupp rindkerele; tõmbab ülestõstetud õlavart alla
musculus rhomboideus major et minor musculus iliocostalis - NIUDEROIDELIHAS musculus levator scapulae ÕLATÕSTELIHAS ? musculus splenius RIHMLIHAS? musculus serratus posterior superior SAAGLIHAS, selgmine, ülemine musculus semispinalis musculus serratus posterior inferior musculus semispinalis capitis musculus infraspinatus musculus teres major et minor Rinna lihased (mm. pecti) musculus pectorialis major et minor SUUR JA VÄIKE RINNALIHAS diaphragma DIAFRAGMA e vahelihas musculus serratus anterior centrum tendineum mm. intercostales externi VÄLIMISED ROIETEVAHELISED LIHASED foramen venae cavae ÕÕNESVEENI MULK mm. intercostales interni - SISEMISED ROIETEVAHELISED LIHASED hiatus aorticus et oesophageus AORDILAGI ja SÖÖGITORULAGI Kõhu lihased (mm. abdomeni) musculus rectus abdominis - KÕHU SIRGLIHAS linea alba VALGE JOON umbilicus lig. inguinale - KUBEMEVÖÖT intersectio tendinea
serva läheduses üle aponeuroosiks. Suunduvad põiki üles-ette, kus kinnituvad naaberroide Sisemised Võtavad osa peamiselt roiete Rinnalihas Algavad iga roide ülemiselt alumisele servale. roietevahelised langetamisest, s.o ed servalt. Täidavad roietevahemikke lihased väljahingamisest. roidenurkadest kuni rinnakuni
KK Lihased KORDAMISKÜSIMUSED LIHASTE SÜSTEEMIST 1. Milles seisneb skeletilihaste funktsioon? Liigutada skeleti osi ja kindlustada sel teel kehade üksikosade liikumist. 2. Nimetage skeletilihaste põhiomadused . Koosnevad vöötlihaskiududest, iga lihaskiud on ümbritsetud sidekoelise kestaga, kontraheerumine, erutus, allub tahtele. 3. Kirjeldage kõõlust. (lad. k.tendo.) Venimatu, tõmbekindel. 4. Nimetage lihase osad . Pea, lihas, kõht, saba. 5. Selgitage mõisted: Aponeuroos - lai lindikujuline kilekõõlus Innerveerima - lihaseid närvidega varustama Sidekirme fastia, sidekoleline ümbris. 6. Kuidas jaotatakse lihased kuju alusel? Pikad, lühikesed, laiad 7. Kuidas jaotuvad lihased vastavalt esilekutsutud liigutusele? Selgitage painutajad,...
3. Välimine kõhupõikilihas (kerepöörded)- algab kaheksa alumise roide välispinnalt ja kinnitub niudeluuharjale. RINNALIHASED 1. Välimised roietevahelised lihased- tõstavad lihaseid, algavad roide algumiselt servalt ja kinnitub naaberroide ülemisele servale (SISSEHINGAMINE). 2. Sisemised roietevahelised lihased- algavad ülemiselt naaberroide servalt ja kinnitub naaberroide alumisele servale (langetavad roideid). VÄLJAHINGAMINE 3. Eesmine saaglihas, rinnalihas(käe ette toomine)(ROIETE PEAL)- algab 8 või 9 roidelt ja kinnitub abaluu mediaalsele servale. TEEB ÜLAJÄSEME PIKAKS. 4. Suur rinnalihas- algab rangluult, rinnakult ja kinnitub õlavarreluu suurele köbrukesele. ÕLAVARRE ETTEVIIMINE 5. Diafragma ehk vahelihas- on õhuke kõõluskese mille ümber lihased (hingamisfunktsioon) PEAMINE HINGAMISLIHAS, vahelihase kokkutõmbumisel on sissehingmine ja kui vahelihas lõtvub siis väljahingamine. KAELAIHASED 1
annavad näole iseloomuliku ilme. Peapööritajalihas- Lihas suundub põiki-üles tahapoole, kinnitub oimuluu nibujätkele ja kuklaluule. Ülesanne on pead painutada, kallutada ja pöörata. tõstavad ja pööravad pead Trapetslihas- Tõstab õlavöödet, lähendab abaluid lülisambale, tõmbab õlevöödet allapoole. Fikeseeritud ülajäseme korral sirutab trapetslihas pead ja lülisammast. lähendab abaluud lülisambale Deltalihas- Liigutavad õlaliigest. liigutab õlavart Suur rinnalihas- Kokku tõmbudes langetab ülestõstetud käsivart ning kui see on juba langetatud, siis liigutab õlga ettepoole, kumerdades selga. Lisaks võib tõsta rinnaõõnt. viib õlavart ette Seljalihas- Tõmbab õlavart taha ja allapoole, roteerib sissepoole, langetab ülestõstetud kätt. Õlavarre kolmpealihas- Sirutab küünarvart üle käsivarre. sirutab küünarvart Õlavarre kakspealihas- Painutab küünarvart, sirutab seda nii, et peopesa on suunatud ettepoole, pöörab ja tõstab käsivart
liikumisvõimalused, liigutusulatused Liigenduvad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea. Liigeseauk on peaaegu lame pind. Keraliiges. Abiseadeldis: liigeseõõnsusmokk- liigeseääre augu kõrgendus, mille tõttu liigeseauk süveneb. Sidemed: kaarnajärke-õlavarreluuside, õlavarre-kakspealihase pika pea kõõlus, mis algab liigese seest. Liikumine võib toimuda ümber kolme telje. Väga liikuv liiges. 8. Õlaliigesele toimivad lihased: 1) Õlavarre ettetoomine: deltalihase eesmine osa, suur rinnalihas, õlavarre–kakspealihas, kaarnajätke- õlavarrelihas. 2) Õlavarre taha viimine: deltalihase tagumine osa, suur ja väike ümarlihas, harjaalune lihas, õlavarre kolmpealihas, seljalailihas. 3) Õlavarre eemaldamine: harjaülene lihas, deltalihas tervikuna. 4) Õlavart lähendavad: deltalihase eesmine ja tagumine osa, suur rinnalihas, abaluualune lihas, suur ümarlihas, seljalailihas. 5) Sissepööramine: suur rinnalihas, deltalihase eesmine osa, abaluualune lihas, seljalailihas
kuklatagusele joonele pead taha lateraalsele, põikikiud ja oimuluu nibujätkele samal ajal roteerivad. Kahepoolsel Kaela rihmlihas III-V rinnalüli II-III ülemise kaelalüli tegevusel nimetatud lihased ogajätketelt ristijätketele kinnitub sirutavad lülisammast ja pead Rind Suur rinnalihas* Algab rangluult, Õlavarreluu ülaosale Tõmbab ülajäset ette. Suure M. PECTORALIS MAJOR rinnakult ja roietelt kinnitub rinnalihase ja seljalailihase koostöö lähendab ülajäset kehatüvele Väike rinnalihas* II-V roidelt Abaluule(teravale Kallutab õlga ettepoole, M
luudele, alluvad inimese tahtele, kokkutõmbed tugevad ja kiired 2) Südamelihased-saranevad ehituselt ja talituselt skeletilihastega kuid ei allu meie tahtele, 3) Silelihased-vooderdavad siseelundite seinu, tõmbuvad kokku aeglaselt ja meie tahtest sõltumata Lihaste töö: · Vajavad töötamiseks energiat · Töörütm · Koormus · Pidev sundasend PEALIHASED-näolihased KERELIHASED(5)+KAELALIHASED- kaelalihased, trapetslihas,suur rinnalihas, välimine kõhu põiklihas,kõhu sirglihas,seljalihas VÖÖTMELIHASED 1) Õlavööde-deltalihas, 2) Alavööde-suur tuharalihas,rätsepalihas JÄSEMETE LIHASED 1) Käelihased, õlavarre 2pealihas, õlav. 3pealihas 2) Reissirglihas,külgmine pakslihas,keskimine pakslihas,pikk varvaste sirutajalihas,reie kakspealihas,käksiksääremarjalihas
ogajätke kuklatagune joon, oimuluu pööramine nibujätke Kaela rihmlihas III-V rinnalüli ogajätke II-III ülemise kaelalüli Pea taha ja küljele kallutamine; pea ristjätke pööramine Suur rinnalihas (m. pectoralis Rangluu, rinnak, II-VII Õlavarreluu suurköbrukese Tõmbab õlavart ette mediaalselt ja roteerib major) roidekõhr, kõhusirglihasetupe hari sissepoole; langetab ülestõstetud kätt eesmine pind Väike rinnalihas (m. pectoralis III-V roie Abaluu kaarnajätke Langetab abaluu lateraalset nurka minor)
pööravad pead. 4.Liikumatu seondus-luud on kokkukasvanud ja Seljalihased Trapetslihased, Sirutavad selga liikumatud. Liikumatu seondus on näiteks Kolju seljalailihas viivad õla varre õmblused. Poolliikuv seondus- Nende luude ühendus ei taha ole nii suur kui liigestega ühendatud luudel, kuid Rinnalihased Suur rinnalihas Viivad õlavarre ühenduskohad ei ole ka jäigad. Poolliikuv seondus on ette näiteks selgroolülidel. Liikuv seondus e. liiges- on Kõhulihased Kõhusirglihas Hoiavad selline kahe või enama luu ühendus mis võimaldab neil siseorganeid liikuda. Liikuvad seondused on näiteks põlveliiges ja õiges asendis. puusa liiges
Algus Kinnituskoht Funktsioon Õlavõõtme lihased 1. Kaarnajätke Kaarnajätkelt Õlavarrele Viib õlavart ette õlavarre lihas 2. Suur rinnalihas Rinnakult, rangluult Õlavarreluu suure Lähendab ja põõrab kõbrukese harjale sisse õlavart 3. Abaluu alune lihas Abaluu alt Õlavarreluu väiksele Lähendab ja põõrab kõbrule sisse 4. Suur ümarlihas Abaluu alumiselt Õlavarreluu väiksele Viib taha ja põõrab
Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea. Abiseadeldised: • liigesemokk • kaarnajätke Liikuvus: ümber 3-telje: frontaaltelg, sagitaaltelg, vertikaaltelg, supinatsioon. Liigutusulatus: õlaliiges on kõige liikuvam liiges. Kõige ulatuslikum on õlavarre liikumine külgmisesse seisu. 8. Õlaliigesele toimivad lihased, innervatsioon. Õlavarre ette viimine: • Deltalihase eesmine osa-innerveerib kaenlanärv • Suur rinnalihas Õlavarre taha viimine: • Seljalailihas • Deltalihase tagumine osa- innerveerib kaenlanärv • Väike ümarlihas- innerveerib kaenlanärv Õlavarre eemaldamine: • Harjaüline lihas- innerveerib abaluuüline närv • Deltalihas tervikuna- innerveerib kaenlanärv Õlavarre lähendamine: • Seljalailihas • Deltalihase tagumine osa- innerveerib kaenlanärv • Suur rinnalihas- innerveerib õlavarrepõimiku rangluumised närvid Õlavarre sissepööramine: • Seljalailihas
KT III ÜLAJÄSEME LIHASTIK 64. Õlavööde (9) NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Kaarnajätke Abaluu kaarnajätk Õlavarreluu väike Õlavarre ette viimine õlavarre lihas köbruke Suur rinnalihas Rangluu, rinnak Õlavarreluu suur Õlavarre lähendamine, sisse köbruke pööramine Abaluualune lihas Abaluualune pind Õlavarreluu väike Õlavarre lähendamine, taha köbruke viimine, sisse pööramine Suur ümarlihas Abaluu tagumine pind Õlavarreluu väike Õlalvarre sisse pööramine,
Lihase lõdvestuse ja ns erutusseisundi seos võimaldab mõjustada emotsioone – end rahustada – autogeense treeningu alus. 15. Lihaste düspalanss – lihased pole tasakaalus Olulisemad lihasaparaadid: õlavarra kakspealihas – õlavarre kolmpealihas; kõhu sirglihas – lülisambasirgestaja; niude-nimmelihas – suur tuharalihas; reie nelipealihas – reie tagaküljelihased -Tugevalt pingestuvad lihased: pea- ja kaelarihmlihas; abaluutõstur; suur rinnalihas; niude-nimmelihas; reie nelipealihas -Nõrgalt pingestuvad lihased: kaela eeskülje lihased; trapetslihas, romblihas; kõhu sirglihas, kõhu põikilihased; tuharalihased; reie tagumise külje lihased 16. Rüht. Harjumuslik, pingevaba, tasakaalustatud kehahoid seismisel, istumisel või liikumisel. Rüht peab olema õige, et ei tekiks liigseid lihaspingeid, liigset koormust liigestele ja siseelunditele. Staatiline või dünaamiline. Normaalrühi saavutamiseks tuleb rakendada lihaspinget.
Pea rihmlihas Oimuluu Viimane kaelalüli Pea taha ja küljele nibujätke kallutamine ning pööramine Kaela rihmlihas Esimene kaelalüli Viimane kaelalüli Pea taha ja küljele kallutamine ning pööramine Suur rinnalihas / Sisemine algab Kinnitub Langetab musculus rinna, rangluu ja kõõlusega ülestõstetud pectoralis major viimaste roiete õlavarreluu käsivart, liigutab esiküljelt suurköbrukese õlga ettepoole harjale kumerdades selga, tõstab rinnaõõnt,
48.ANTAGONISTIDE LIHASKETI TÖÖ PÕHIMÕTE Antagonistide lihaskett teostab teatud kindla liigutusele vastandtoimega liigutust. Sünergistide-antagonistide kett siin tekitab ühe keti liikmete kontraktsioon venituspinge kasvu teises. See suurendab järgneva kontraktsiooni jõudu.Kui mõlemad keti pooled (antagonist-sünergist) kontraheeruvad üheaegselt, siis fikseeritakse liiges teatud kindlas asendis. 49.MILLISE LIIGUTUSE SOORITAMISEL TALITLEB LIHASKETT SELJA LAILIHAS SUUR RINNALIHAS SÜNERGISTIDE LIHASKETI PÕHIMÕTTEL, MILLISE LIIGUTUSE PUHUL ANTAGONISTIDE LIHASKETINA? Selja lailihas suur rinnalihas toimivad sünergistide lihasketina lõuga kangil hoides. Mõlemad lihased ei lase õlavart tõusta üles. 50.EESMINE SAAGLIHAS ROMBLIHAS MOODUSTAVAD ... LIHASKETI. Eesmine saaglihas romblihas moodustavad antagonistliku toimega antagonistide-sünergistide lihasketi. 51.LOETLEGE ALAJÄSEME (PUUSAST JALANI) ÜHE LIHASKETI LIIKMED
LIHAS ALGAB KINNITUB FUNKTSIOON Kaarnajätke õlavarrelihas Abaluu kaarnanokkjätkelt Õlavarreluu väikekõbrukese Viib õlavart ette ja pöörab sisse, harjast distaalsemalt õlavarre lähendamine Suur rinnalihas Rinnakult, ka osaliselt rangluult Õlavarreluu suurköbrukese Viib õlavart ette ja pöörab sisse, harjale õlavarre lähendamine Abaluualune lihas Abaluu aluselt augult Õlavarreluu väikesele Viib õlavart taha ja pöörab sisse
Ka keha horisontaali viimiseks. (13) 4. Trapetslihas 2 tükki. Saame pead kuklasse viia. Lähendab õlavöödet ja langetab õlavöödet. (10) 5-7 on kõhulihased 5. Kõhu sirglihas vaagna lähendamine rindkerele, ettekummardus. (21) 6. Sisemine kõhupikilihas Kere pöörded. Tema peal on välimine kõhupõikilihas. 7. Välimine kõhupõikilihas tema all on 90 kraad. nurgaga sisemine kõhupõikilihas. Kere pöördus. (19) 8-9 rinnalihased 8. Eesmine saaglihas rinnalihas, toob abaluu külgedele (näiteks sõudmisel)(17) 9. Suur rinnalihas lähendab õlavart, langetab õlavart koos seljalailihasega. (18) 10. Peapöörajalihas: rinnaku-rangluu-nibujätkelihas et vaatevälja laiendada, pöörab pead. (8) 11. Deltalihas õlavöötmelihas, katab kogu õlga. Eemaldab õlavart. (16) 12-13 õlavarre lihased 12. Õlavarre-kakspealihas painutab küünarvart (23) 13. Õlavarre-kolmpealihas küünarvarre sirutaja (22) 14
Vöötlihased e skeletilihasd Silelihased Südamelihas ( myocardium ) Vöödilised ja luude küljes Ei ole vöödiline Ainult südames Tahtele alluvad Elundite seintes Vöödiline Tahtele ei allu Tahtele ei allu 15. Inimese lihastik (nimetused jooniselt ). Tähista joonisel numbritega: 1. näolihased 2. kaelalihased 3. deltalihas 4. suur rinnalihas 5. õlavarre kakspealihas 6. välimine kõhu põiklihas 7. kõhu sirglihas 8. rätsepalihas 9. reiesirglihas 10. külgmine pakslihas 11. keskmine pakslihas 12. pikk varvastesirutajalihas 13. trapetslihas 14. õlavarre kolmpealihas 15. seljalihas 16. suur tuharalihas 17. reie kakspealihas 18. kaksiksääremarjalihas 19. kannakõõlus Kordamine: Tähista õige(d) vastus(ed). 1. Küünarvarre painutamisel õlavarre kolmpealihas Lõtvub Tõmbub kokku
· aseta sirgete sõrmedega käed lauale, painuta sõrmed tagumisest sõrmeliigesest. pigista rusikasse · aja sõrmed harali, vii kokku · suru pöial järjekorras iga sõrmeotsaga kokku ühes suunas ja tagasi vastupidises · hoia ühe käega rannet, ringita rannet nii ühes kui teises suunas · pööra pead kord paremale, vasakule (12x) (kaelalihas) · käed kuklal vii küünarnukid kord ette, kord taha (12x) (eesmine deltalihas, rinnalihas) · sõrmed õlgadel, õlaringid nii, et küünarnukid liiguvad eest üles ja tagant alla.(6x) (selja alalihas, tagumine deltalihas) · tõmba kõht sisse ja pinguta istmikulihaseid, selg sirgu (12x) (tuharalihased) · tee randeringe, mõlemad randmed eraldi (8x) (labakäed) · istu toolil, painta ette käed puutega põrandale (25sek) (selgroosirgestaja) · tõsta ja langeta säärt istudes, mõlemat jalga kordamööda (8x) (reielihased)
Suurim treeniv efekt ilmneb keskmise tempo pohul. Veelgi suurema efekti annab harjutuste tempo varieerimine (Viru 1988). Jõu areng puudub, kui jõuharjutusttel raksendub vähem kui 20-30% maksimaaljõust. Koormuse optimumiks on isomeetriliste harjutuste puhul 2/3 jõu raksendamine. Kui harjutuste puhul on rakenduv jõud alla 50%, siis jõu juurdekasvu pole loota. Sellist harjutust korrates suureneb vain vastupidavus (Viru 1988). Suuremad lihased (nt suur rinnalihas, selja lailihas, reie sirglihas jt) üldharjutuste tegemisel väga ei väsi, küll aga väsivad väiksemad lihasrühmad. Seepärast tehakse väsimuseelse meetodi rakendamisel eelnevalt suurematele lihastele lisaharjutusi, et neid väsitada. Edasi suudavad konkreetsed harjutused mõjuda juba nii suurtele kui väiksematele lihastele. Väsimusjärgse meetodi korral saavad lihased aga eelnevalt korraliku koormuse, edasi tehakse lihtsamaid harjutusi konkreetsetele lihasrühmadele
Kaelalihased Tõstavad ja pööravad pead Õlavarre kakspealihas Painutab küünarvart Õlavarre kolmpealihas Sirutab küünarvart Deltalihas Liigutab õlavart Trapetslihas Hoiab paigal ja liigutab abaluud Reie kakspealihas Painutab säärt Suur tuharalihas Viib reit taha Kaksiksääremarjalihas Sirutab pöida Suur rinnalihas Viib õlavart ette Rätsepalihas Kõige pikem lihas, praktiliselt tähtsusetu 4 Inimese anatoomia ja füsioloogia Inimese elundid ja elundkonnad -2 Õp. Riina Mändla 5
proteiinijooke Kuidas sarkopeeniat ennetada? Teadlased kinnitavad, et jõutreening on sarkopeenia ennetamiseks ja raviks mõjuvõimsaim vahend Kui jõusaali kasutamise võimalus puudub, saab sarkopeeniat ravida ja ennetada ka kodustes tingimuste Tuleb kasutada eri treeningekspandreid, käepäraseid raskusi ja oma keha vastupanu Harjutuste arv Sooritada 810 harjutust peamistele lihasgruppidele: Rinnalihas Seljalailihas Deltalihas Kõht Tuhar Reielihas Intensiivsus ja progress Raskus tuleks valida selliselt, et jõutaks sooritada seeriaid 1015 kordusega 12 ja 13 kordus peaks nõudma tõsist pingutust, kuid 15ne seeria suudetakse siiski lõpetada Intensiivsust tuleks tõsta ja sellega kohaneda järkjärgult Jõu juurdekasvu ja näitajate paranemise korral tuleks esmalt tõsta korduste arvu
Algavad: iga roide alumiselt servalt Kinnituvad: naaberroide ülemisele servale Funkts: tõstab roideid ehk võtab osa sissehingamisest SÜVAKIHT EESMINE SAAGLIHAS Algab: 8.-9. ülemiselt roidelt Kinnitub: abaluu mediaalsele servale ning ülemisele ja alumisele nurgale Funkts: ülemine osa tõmbab abaluud ette küljele, alumine osa tõmbab abaluu alumist nurka ette. KESKNE KIHT VÄIKE RINNALIHAS Algab: 3.-5. roidelt Kinnitub: abaluu kaarnajätkele Funkts: langetab abaluu lateraalset nurka SUUR RINNALIHAS Algab: rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhusirglihase eesmiselt pinnalt Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese harjale Funkts: tõmbab õlavart ette mediaalsele ja roteerib sissepoole. Langetab suure jõuga ülestõstetud kätt. VAHELIHAS e. DIAFRAGMA Algab: rinnaku möökjätkelt ja alumise roide sisepinnalt ja 2.-5
Kinnituvad: naaberroide ülemisele servale. Tõstab roideid ehk võtab osa sissehingamisest ja rindkere seina moodustamisest. Heterohtoonsed lihased: a) Esmine saaglihas (süva kiht) - Algab: saagjate sämpudena 8.-9. ülemiselt roidelt. Kinnitub: abaluu mediaalsele servale ning ülemisele ja alumisele nurgale. Saaglihas, eriti ülemine osa tõmbab abaluud ette küljele, alumine osa tõmbab abaluu alumist nurka ette. b) Väike rinnalihas (keskne kiht) - Algab: 3.-5. roidelt. Kinnitub: abaluu kaarnajätkele. langetab abaluu lateraalset nurka, mistõttu abaluu alumine nurk läheneb lülisambale. c) Suur rinnalihas (pindmine kiht) - Algab: rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase eesmiselt pinnalt. Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese harjale. Tõmbab õlavart ette mediaalsele ja roteerib sissepoole. Langetab suure jõuga ülestõstetud kätt. d) Vahelihas e
ee/2018/05/24/kuidas-arendada-painduvust/ ) 2.2.3. Anatoomiline maksimaalne liikuvuse ulatus Anatoomiliselt on olulised nn painduvuse retseptorid, mille abil toimub kesknärvisüsteemi kaudu lihastoonuse juhtimine. Nii peavad näiteks selja ja kõhulihased olema alati kindlas toonuses, et keha alati püsti ja õiges asendis hoida. Kui lihastel pole head painduvust, ei tule ka häid sportlikke tulemusi. Lihased, mis koormusel sageli nn lühenevad ja seega venitusharjutusi nõuavad on: suur rinnalihas, reie lähendajalihas, selja nimmepiirkonna sirutajalihased, põlve pinutajalihased, niude-nimmelihas, sääremarja kolmpealihas. 3. PAINDUVUSE ARENDAMINE Painduvuse arendamiseks on mitmeid erinevaid meetodeid. Põhiline on kordusmeetod. Peamised harjutused on venitusharjutused, lõdvestusharjutused ja painutusharjutuse. Painduvust aitab arendada üldarendavad harjutused, abistavad harjutused, eesmärk on liigeste maksimaalne liikuvus, spetsiaal arendavad harjutused, mis tagavad painduvuse
pind, rinnalülide kehade ja roiejätked, ristluutiib või fikseerimine ning piiratud ulatuses nimmelülide roiejätkete (Car, su:) niudeluu nimme painutamine ventraalne pind RINDKERE LIHASED Rinnalihased Pindmised rinnalihased - Alanev rinnalihas - m. Rinnakupide ja roidekõhred Õlavarreluu suur köbruke, Eesjäseme ühendamine mm. pectorales superficiales pectoralis decendens küünarvarrefastsia, (eq:) kerega, eesjäseme õlavarreluu-hari lähendamine ja etteviimine
Arvestus LIHASED 1. Nimeta lihas ladina keeles ning näita pildil, mis: 1. tõstab alalõuga – m. masseter (mälurlihas), m. temporalis (oimulihas) 2. teostab õlalihase sisemist rotatsiooni – m. pectoralis major (suur rinnalihas), m. Latissimus dorsi (selja lailihas) 3. teostab aponeoroosi, 2-suunalise kokkutõmbumise korral langetab rindkeret – m. obliquus externus abdominis (lig. linguinale) 4. teostab painutust nii puusa kui ka põlvelihases – m. sartorius (rätsepalihas) 5. teostab dorsaal fleksiooni – m. tibialis anterior (sääreluulihas); plantaar-tald 2. Lihase energia saamise viisid Lihase energia allikas on ATP. ATP saadakse süsivesikute, valkude, ja lipiidide lõhustamisel.
Kinnituvad: naaberroide ülemisele servale. Tõstab roideid ehk võtab osa sissehingamisest ja rindkere seina moodustamisest. Heterohtoonsed lihased: a) Esmine saaglihas (süva kiht) - Algab: saagjate sämpudena 8.-9. ülemiselt roidelt. Kinnitub: abaluu mediaalsele servale ning ülemisele ja alumisele nurgale. Saaglihas, eriti ülemine osa tõmbab abaluud ette küljele, alumine osa tõmbab abaluu alumist nurka ette. b) Väike rinnalihas (keskne kiht) - Algab: 3.-5. roidelt. Kinnitub: abaluu kaarnajätkele. langetab abaluu lateraalset nurka, mistõttu abaluu alumine nurk läheneb lülisambale. c) Suur rinnalihas (pindmine kiht) - Algab: rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase eesmiselt pinnalt. Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese harjale. Tõmbab õlavart ette mediaalsele ja roteerib sissepoole. Langetab suure jõuga ülestõstetud kätt. d) Vahelihas e
L-karnitiin vähendab kolesterooli ja triglütseriidide taset veres ja väidetavalt mõjub hästi ka diabeetikutele vähendades glükoosi hulka. Väidetakse, et pärsib ka dementsuse ja Alzheimeri tõve kulgu. Karnitiinisisaldus mõningates toiduainetes , mg/100g veiseliha 95mg veise hakkliha 94mg sealiha 27,7mg peekon 23,3mg lõhe 5,6mg kana rinnalihas 3,9mg juust (USA ) 3,7mg jäätis 3,7mg piim 3,3mg kohupiim 1,1mg täistera nisuleib 0,36mg Kas rasva peaks vältima? Lipiidid annavad toidule maitse, aroomi ja pehmuse. Miks? Puhtad triglütseriidid ise on maitsetud, maitse annavad rasvas lahustunud ühendid. Öeldakse: see lausa sulab suus nii ongi, st.o kehatemperatuuri lähedal, shokolaad (kakaorasv).
Kõhusirglihas m. rectus abdominis Algab · 5.6.7. roidekõhre välispinnalt · Rinnaku mõõkjätkelt Kinnitub häbemeliiduse piirkonda häbemeluule F: avaldab survet kõhuõõne elunditele, langetab roideid, lähendab vaagnat rindkerele Välimine kõhupõikilihas m. obliquus externus abdominis. Algab kaheksalt roide välispinnalt Kinnitub · Niudeluu harjale · Läheb üle aponeuroosiks (kilekõõlus) moodustades kõhusirglihase tupe F: kallutab ja pöörab keret. Suur rinnalihas m. pectoralis major Algab: · Rangluu mediaalselt otsalt · Rinnakult ja 6-lt ülemise roidekõhre välispinnalt · Kõhusirglihase tupe ülemiselt eesmiselt seinalt Kinnitub õlavarreluu suure köbrukese harjale (crista tuberculi majoris) F: langetab tõstetud õlavart, kui ülajäse on fikseeritud, tõstab roideid. Suur tuharalihas m. gluteus maximus Algab: · Niudeluult · Ristluu ja õndraluu külgservalt
B:teljed Frontaaltelg ja Sagitaaltelg 60. Nimeta mälumis lihased, milline neist on kõige tugevam ? Mälur, oimulihas, tiiblihased; oimulihas on kõige tugevam 61. Selgroosirgestaja: A: nimeta selle 2 suurt osa Pikimlihas, niuderoidelihas B: kust algavad Ristluupealt ; Niudeluupealt C: kuhu kinnitub Kuklaluule; Kaelalülidekülge D: peamine ül tahapainutus E: antagonistlihas kõhusirgligas 62. Suur rinnalihas: A:Algab Rangluult, rinnak, roided B: kinnitub Õlavarreluule C: peamised funktsioonid Käe ette viimine, aitab kätt langetada, pöörab käesisse, abihingamis lihas 63. Niude-nimmelihas A: mis osadest koosneb? Niudelihas ja suur nimmelihas B: kust algab? Niudeluult, Nimmelülidelt C: Millise sideme alt lväljub kõhuõõnes? Kubemeside 1. Luuühendusi, mis ei ole liiges: *Sündesmoosid, tappühendused, sümfüüsid 2
A: tüüp ellipsoidliiges B:teljed Frontaaltelg ja Sagitaaltelg 60. Nimeta mälumis lihased, milline neist on kõige tugevam ? Mälur, oimulihas, tiiblihased; oimulihas on kõige tugevam 61. Selgroosirgestaja: A: nimeta selle 2 suurt osa Pikimlihas, niuderoidelihas B: kust algavad Ristluupealt ; Niudeluupealt C: kuhu kinnitub Kuklaluule; Kaelalülidekülge D: peamine ül tahapainutus E: antagonistlihas kõhusirgligas 62. Suur rinnalihas: A:Algab Rangluult, rinnak, roided B: kinnitub Õlavarreluule C: peamised funktsioonid Käe ette viimine, aitab kätt langetada, pöörab käesisse, abihingamis lihas 63. Niude-nimmelihas A: mis osadest koosneb? Niudelihas ja suur nimmelihas B: kust algab? Niudeluult, Nimmelülidelt C: Millise sideme alt lväljub kõhuõõnes? Kubemeside 1. Luuühendusi, mis ei ole liiges: *Sündesmoosid, tappühendused, sümfüüsid 2
ristijätkel turjajoonel painutab pead ristijätkel suunas samale küljele Pindmised rinna lihased Väike rinnalihas Suur rinnalihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. pectoralis Rangluu Õlavarreluu Langetab m. pectoralis III-V roide Abaluu Langetab major mediaalne suureköbruke tõstetud minor keha ees- kaarnajätke õlavöödet,
masseter, oimulihas m. temporalis, keskmine tiiblihas m. pterygoideus medialis, külgmine tiiblihas m. pterygoideus lateralis NB 8. Selgroo sirgestaja suured osad kust algab, kuhu kinnitub, lihase funksioonid kahepoolsel kokkutõmbel mis on antagonist. m.erector spinae, 2 põhiosa : a) pikim lihas m longissimus o: ristluu i: kuklaluu. B) niude-roide lihas m, iliocostalis o: niudeluu hari i: kaelalülid. A) kahepoolsel kokku-tõmbel selja sirutus. 9. Suur rinnalihas m. pectoralis major rangluu, rinnak, roidekõhred, sirglihase tupp / õlavarreluu ( * tõmbab õlavart ette, mediaalsele ja roteerib sisse * langetab suure jõuga kätt), 10. Niude-nimmelihas osad, kust algavad, millise sideme alt väljub, niude- nimmelihas kõhuõõnest reielem. iliopsoas niudluu tiiva sisepind, nimmelülidelt / mõlemad osad tulevad kubemesideme alt kõhuõõnest välja, ühinevad ja kinnituvad
Arvestus LIHASED 1. Nimeta lihas ladina keeles ning näita pildil, mis: 1. tõstab alalõuga – m. masseter (mälurlihas), m. temporalis (oimulihas) 2. teostab õlalihase sisemist rotatsiooni – m. pectoralis major (suur rinnalihas), m. Latissimus dorsi (selja lailihas) 3. teostab aponeoroosi, 2-suunalise kokkutõmbumise korral langetab rindkeret – m. obliquus externus abdominis (lig. linguinale) 4. teostab painutust nii puusa kui ka põlvelihases – m. sartorius (rätsepalihas) 5. teostab dorsaal fleksiooni – m. tibialis anterior (sääreluulihas); plantaar-tald 2. Lihase energia saamise viisid Lihase energia allikas on ATP. ATP saadakse süsivesikute, valkude, ja lipiidide lõhustamisel.
masseter, oimulihas m. temporalis, keskmine tiiblihas m. pterygoideus medialis, külgmine tiiblihas m. pterygoideus lateralis NB 8. Selgroo sirgestaja suured osad kust algab, kuhu kinnitub, lihase funksioonid kahepoolsel kokkutõmbel mis on antagonist. m.erector spinae, 2 põhiosa : a) pikim lihas m longissimus o: ristluu i: kuklaluu. B) niude-roide lihas m, iliocostalis o: niudeluu hari i: kaelalülid. A) kahepoolsel kokku-tõmbel selja sirutus. 9. Suur rinnalihas m. pectoralis major rangluu, rinnak, roidekõhred, sirglihase tupp / õlavarreluu ( * tõmbab õlavart ette, mediaalsele ja roteerib sisse * langetab suure jõuga kätt), 10. Niude-nimmelihas osad, kust algavad, millise sideme alt väljub, niude- nimmelihas kõhuõõnest reielem. iliopsoas niudluu tiiva sisepind, nimmelülidelt / mõlemad osad tulevad kubemesideme alt kõhuõõnest välja, ühinevad ja kinnituvad
Kulgevad Naaberroide ülemisele servale. *roiete tõstmine (sissehingamisel) põiki alla-ette. Eesmine saaglihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Saagjate sämpudena 8.-9. Ülemiselt Abaluu mediaalsele servale ning *abaluu ette toomine (nt. Käe roidelt. ülemisele ja alumisele nurgale. liigutamine sõudmisel). Suur rinnalihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Rangluult, rinnakult, 2.-6. Õlavarreluu suurköbrukese harjale. *õlavarre ette viimine Roidekõhrelt ja kõhu sirglihase *sissepoole viimine (roteerib) eesmiselt pinnalt. *õlavarre langetamine Vahelihas ehk diafragma
klassi ette tahvlile pildi. B-rühm: Esimene laps, kellel tuleb idee, hakkab jutustama (Püsti seistes, kiikudes päkalt kannale) Nii kordub seni, kuni õpetaja tahab või kui kõik õpilased on saanud vastata. Tuleb kokku väga naljakas lugu. Lisaks areneb õpilastel loovus, suuline eneseväljendus. 3. Tugi- ja liikumiselundkond Õpetaja näitab inimese mulaazil lihaseid ja õpilased nimetavad lihaseid nende nimetuste järgi (Nt rinnalihas, deltalihas, trapetslihas, kõhusirglihas jne). Õpilane, kes vastab 5 lihast õigesti, tuleb klassi ette ja võtab VUNK- kaardipakist ühe kaardi, millel on peal harjutused. Ta valib sealt harjutuse, mille näitab klassile ette. Klass teeb harjutust kaasa ja koos leitakse, milline/ millised lihas/ lihased teevad selle harjutuse ajal tööd. 4. ANGERJA TEEKOND Õpilased on jagatud võistkondadesse (kolonnis). Võimla seintel on järgmised mõisted: ANGERJAS, VÕRTSJÄRV, EMAJÕGI,
Välimised roietevahelihased Roide alumiselt servalt Naaberroiete ülemisele Võtavad osa roiete tõstmisest, s.o servale sissehingamisest. Eesmine saaglihas 8-9 Ülemiselt roidelt Abaluu mediaaldsele Teeb ülajäseme pikaks servale Väike rinnalihas 3.-5. Roidelt Abaluu kaarnajätkele Toob õlavöödet ette-alla Suur rinnalihas Rangluult, rinnakult, kõhu õlavarreluu Olavarre etteviimine sirglihase eesmiselt suurköbrukese harjale pinnalt. Vahelihas ehk Keskosa nim
Välimised roietevahelihased Roide alumiselt servalt Naaberroiete ülemisele Võtavad osa roiete tõstmisest, s.o servale sissehingamisest. Eesmine saaglihas 8-9 Ülemiselt roidelt Abaluu mediaaldsele Teeb ülajäseme pikaks servale Väike rinnalihas 3.-5. Roidelt Abaluu kaarnajätkele Toob õlavöödet ette-alla Suur rinnalihas Rangluult, rinnakult, kõhu õlavarreluu Olavarre etteviimine sirglihase eesmiselt suurköbrukese harjale pinnalt. Vahelihas ehk Keskosa nim
annaabi.ee 
