põndapealne üle kõõluseks) Küünarvars Külgmine (4) NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Väljapöörajalihas Õlavarreluu lateraalne Kodarluu ülemine Küünarvarre painutus, põndapealne osa välja pööramine Lühike kodarmine Õlavarreluu lateraalne Kolmas kämblaluu Randme sirutus randmesirutaja põndapealne Pikk kodarmine Õlavarreluu lateraalne Teine kämblaluu Randme sirutus randmesirutaja põndapealne Õlavarrekodarluu Õlavarreluu lateraalne serv Kodarluu alumine Küünarvarre painutus, lihas ots sisse&välja pööramine Küünarvars tagumine (7)
deltoideus infraspinatus teres minor teres major subscapularis Abaluualune lihas Õlavarrelihased eest poolt biceps brachii coracobrachialis brachialis Õlavarrelihas Tagant poolt triceps brachii anconeus Küünarnukilihas Küünarvarrelihased Brachioradialis Õlavarre kodarluu lihas pronator teres sissepööraja flexor carpi radialis Kodarmine randmepainutaja palmaris longus Pikk pihulihas flexor digitorum superficialis - Pindmine sõrmedepainutaja Küünarvarre lihased flexor digitorum profundus - Sügav sõrmedepainutaja flexor pollicis longus Pikk pöidlapainutaja pronator guadratus Küünarvarre lihased Tagumine pool extensor carpiradialis longus - Pikk kodarmine randmesirutaja extensor carpiradialis brevis - Lühike
luud – õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu. 1)Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges, liigesepinnad: õlavarreluu pähik ja kodarluupea lohk 2)Õlavarre-küünarluu liiges on tigu-ehk vintliiges (üheteljelised), liigesepinnad: õlavarreluuplokk ja küünarluu poolkuujas plokisälk. Plokisälgu hari ja ploki pilu suunavad painutuse mediaalsele (haaramine). 3)Lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges (üheteljelised), liigesepinnad: kodarluu pea ja küünarluu kodarmine sälk. Sidemed: küünarluumine ja kodarluumine kaaskülgmine side, kodarluuvõruside Liigutused ümber kahe telje: 1)ümber frontaaltelje sirutus ja painutus 2)ümber vertikaaltelje kodarluu pöörlemine ümber küünarluu. 10. Küünarliigesele toimivad lihased, innervatsioon: Sirutamine: 1) õlavarre kolmpealihas, küünarnukilihas, sõrmedesirutaja, väikesõrmesirutaja, küünarmine randmesirutaja , pikk ja lühike kodarmine randmesirutaja –õlavarrepõimiku kodarluunärv Painutamine:
LIHAS ALGAB KINNITUB FUNKTSIOON Väljapöörajalihas Küünarluu ülemiselt osalt, Kodarluule Pöörab küünarvart koos käega õlavarre lateraalselt väljapoole põndapealiselt Lühike kodarmine randmesirutaja Õlavarreluu lateraalselt 3.kämblaluu põhimikule Pöörab küünarvart koos käega põndapealiselt väljapoole, sirutab kätt Pikk kodarmine randmesirutaja Õlavarreluu lateraalselt 2.kämblaluu põhimikule Pöörab küünarvart koos käega
PIKK PIHULIHAS Algab: õlavarreluu mediaalse põndapealselt Kinnitub: pihule Funkts: painutab ja pöörab kätt sissepooe KÜÜNARMINE RANDMEPAINUTAJA Algab: küünarnukilt, küünarluu tagapinnalt Kinnitub: hernesluule, konksluule Funkts: painutab rannet, painutab ja pöörab kätt sissepoole 2. KÜLGMINE RÜHM- sirutajad VÄLJAPÖÖRAJA LIHAS Algab: küünarluu ülemiselt otsalt Kinnitub: kodarluu ülemisele osale Funkts: pöörab küünarvart koos käega väljapoole LÜHIKE KODARMINE RANDMESIRUTAJA Algab: õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt Kinnitub: 3da kämblaluu põhimikule Funkts: pöörab küünarvart koos käega väljapoole PIKK KODARMINE RANDMESIRUTAJA Algab: õlavarreluu lateraalselt põndapealselt Kinnitub: 2se kämblaluu põhimikule Funkts: pöörab küünarvart koos käega väljapoole ÕLAVARRE-KODARLUU LIHAS Algab: õlavarreluu lateraalselt põndapealselt Kinnitub: kodarluu alumisele otsale
3. Süvasõrmede Küünarluult Distaalsetele 2.-5. sõrme painutaja painutaja faalanksitele 4. Pindmine Õlavarreluu Keskmistele 2.-5. sõrme painutaja sõrmepainutaja mediaalsele faalanksitele põndapealsele 5. Ümar sissepõõraja Mediaalselt Kodarluule Põõrab küünarvart sisse põndapealselt 6. Kodarmine Mediaalselt 2. kämblaluu põimikule Randme painutamine randmepainutaja põndapealselt 7. Pikk pihulihas Mediaalselt Pihule Randme painutaja põndapealselt 8. Küünarmine Õlavarreluu 5. kämblauule Randme painutaja randmepainutaja mediaalselt põndapealselt Külgmine rühm 9
eesmiselt pinnalt sõrmeotsteni), painutab sõrmi Pindmine sõrmedepainutaja (küünarluult ja kodarluult keskmistele sõrmelülidele), painutab sõrmi Pindmine kiht: algus sama Ümar sissepööraja (õlavarreluu mediaalselt põndapealselt kodarluule), sissepööraja Kodarmine randmepainutaja (teisele kämblaluule), randme painutamine Pikk pihulihas (läheb kitsaks pihukõõluseks), randme painutaja Küünarmine randmepainutaja (5- ndale kämblaluule), randme painutaja KÜLGMINE RÜHM: sirutamine Süva kiht: Väljapöörajalihas (õlavarreluu
...................................................................................... 7 6. Suur ümarlihas m. teres major ................................................................................................. 8 7. Õlavarre kolmpealihas m. triceps brachii ................................................................................ 9 8. Ümar sissepööraja m. pronator teres ..................................................................................... 10 9. Kodarmine randmepainutaja m. flexor carpi radialis ............................................................ 11 10. Pikk pihulihas m. palmaris longus ....................................................................................... 12 11.Küünarmine randmepainutaja m. flexor carpi ulnaris .......................................................... 13 12. Küünarmine randmesirutaja m. extensor carpi ulnaris ........................................................ 14 13
.........................19 Pindmine sõrmedepainutaja.....................................................................................19 Õlavarre kodarluulihas.............................................................................................20 Ümar sissepööraja....................................................................................................21 Kodarmine randmepainutaja....................................................................................22 Pikk kodarmine randmepainutaja.............................................................................23 Küünarmine randmepainutaja..................................................................................24 Küünarmine randme sirutaja ...................................................................................25 Küünarnukilihas.......................................................................................................26 KÄE LIHASED..........................................
2. 2 M. biceps brachii Õlavarre-kakspealihas 3. 2 M. coracobrachialis Kaarnajätke-õlavarre Iihas - 4. 2 M. brachialis Õlavarrelihas 5. 2 M. brachioradialis Õlavarre-kodarluu lihas 6. 2 M. extensor carpi radialis longus Pikk kodarmine randmesirutaja 7. 2 M. extensor digitorum Sõrmedesirutaja 8. 2 Quattuor musculi pollicis Pöidla neli lihast 9. 3 M. pronator teres Umarsissepööraja 0. 3 M
vahemikku. 17. Küünarluu iseärasused hobusel. Vt küsimus 16 esimene lause. Küünarluukeha on tugevasti taandarenenud ja küünarluupea puudub. Küünarluu tikkeljätke on arengulooliselt liitunud kodarluuploki lateraalse otsaga, mistõttu saab eraldada lateraalset ja mediaalset tikkeljätket. Kodarluu on seoses küünarluu taandarenguga tugevamaks muutunud. 18. Koduloomade randme proksimaalne rida. Kodarmine randmeluu, vahelmine randmeluu, küünarmine randmeluu, randmelisaluu 19. Koduloomade randme distaalne rida. Esimene randmeluu, teine randmeluu, kolmas randmeluu, neljas randmeluu 20. Randme luude iseärasused karnivooridel. Randme proksimaalses reas on kodarmine ja vahelmine randmeluu kokku kasvanud(os carpi intermedioradiale) 21. Randme luude iseärasused mäletsejalistel. Distaalses reas on teine ja kolmas randmeluu
Lihaste süsteem Eristatakse silelihaskude, südamelihaskude ja vöötlihaskude. Silelihased kuuluvad siseelundite koosseisu ja nende kontraktsioonid ei allu inimese tahtele. Südamelihaskude moodustab südame lihaskesta ja sarnaneb ehituselt vöötlihaskoele (lihaskiud on ristivöödilised). Kuna südamelihas ei allu inimese tahtele, siis sarnaneb ta funktsioonilt silelihaskoele. Vöötlihased on tahtele alluvad lihased ning nad jagunevad skeleti- ja hahalihasteks, seede- ja hingamiselundite koostisse kuuluvateks lihasteks (keel, suulagi, neel, kõri), meeleelundite lihasteks. Skeleti- ja nahalihaseid on üle 400 lihase e muskli. Musklid moodustavad inimese kehakaalust üle 1/3 (sõltuvalt east, soost, individuaalsetest iseärasustest. Skeletilihaste tähtsaim ülesanne on liigutada skeleti osi ja tervet keha. Nahalihased paiknevad pea piirkonnas. Nende ülesanne on avauste kuju ja asendi reguleerimine. Nahalihased e miimilised lihased algavad koljult ja ...
luudevaheliselt membraanilt. Kinnitub: nelja kõõluse abil 2.-5. sõrme distaalse faalanksi põhimikule. d) Pindmine sõrmedepainutaja (süva kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt ja küünarvarre luudelt. Kinnitub: nelja kõõluse abil 2.-5. sõrme kesksete faalanksite põhimikule. e) Ümarsissepööraja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub: kodarluu keskosale. f) Kodarmine randmepainutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub: 2. kämblaluu põhimikule. g) Pikk pihulihas (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub: kulgeb pihule, kus divergeerub pihuaponeuroosiks. h) Küünarmine randmepainutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt, küünarnukilt, küünarluu tagapinnalt. Kinnitub: hernesluule, konksluule ja 5.
membraanilt. Kinnitub: nelja kõõluse abil 2.-5. sõrme distaalse faalanksi põhimikule. d) Pindmine sõrmedepainutaja (süva kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt ja küünarvarre luudelt. Kinnitub: nelja kõõluse abil 2.-5. sõrme kesksete faalanksite põhimikule. e) Ümarsissepööraja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub: kodarluu keskosale. f) Kodarmine randmepainutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub: 2. kämblaluu põhimikule. g) Pikk pihulihas (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub: kulgeb pihule, kus divergeerub pihuaponeuroosiks. h) Küünarmine randmepainutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt, küünarnukilt, küünarluu tagapinnalt. Kinnitub: hernesluule, konksluule ja 5. Kämblaluule.
membraanilt. Kinnitub: nelja kõõluse abil 2.-5. sõrme distaalse faalanksi põhimikule. d) Pindmine sõrmedepainutaja (süva kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt ja küünarvarre luudelt. Kinnitub: nelja kõõluse abil 2.-5. sõrme kesksete faalanksite põhimikule. e) Ümarsissepööraja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub: kodarluu keskosale. f) Kodarmine randmepainutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub: 2. kämblaluu põhimikule. g) Pikk pihulihas (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub: kulgeb pihule, kus divergeerub pihuaponeuroosiks. h) Küünarmine randmepainutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt, küünarnukilt, küünarluu tagapinnalt. Kinnitub: hernesluule, konksluule ja 5. Kämblaluule.
Kordamine 1. Luud ja liigesed ül: tugifun., vereloome (luuüdi), elundite kaitse, liikumine, min.ainete ainevah. luud: kolju: ajukolju -- otsmiku-, oimu-, kiiru-, kukla-, sõel- (ülem. ja keskm. karbik), kiilluu (vastsünd. lõgemed, täiskasv. luust. - tek. õmblused) ja näokolju -- sarna-, nina-, ülalõua-, alalõua-, pisara-, sahk-, keele-, suulaeluu, alum. ninakarbik lülisammas: kaela-, rinna-, nimme-, ristluu-, õndraluuosa; kaela- ja nimmelordoos, rinna- ja ristluuküfoos; 1. kaelalüli- atlas e kandelüli, 2. kaelalüli- aksis e telglüli; 7-12-5-5-3/5 rindkere: roided (12) -- pärisroided 1.-7., ebaroided 8.-10. (kinnit. 7. külge), vallasroided 11.-12. (kinnit. lihaste külge), rinnak õlavööde: abaluu, rangluu ülajäse: õlavarreluu, küünarluu (mediaalne), kodarluu (lateraalne), randmeluud (8 tk, 2 rida) -- trapets-, trapetsoid-, kuu-, lodi-, hernes-, kolmkant-, päit-, konksluu, kämblaluud (5), sõrmel...
NAHA LIHASED Platüsm - platysma Kaela kuklatagusest piirkonnast Pingutab ja liigutab selle piirkonna Bo, eq suuni nahka Näonahalihas - m. cutaneus faciei Mälurlihaste peal Suunurka tahapoole tõmmata, pingutab ja liigutab piirkonna nahka Kaelanahalihas - m. cutaneus colli Ventraalses kaelapiirkonnas Pingutab ja liigutab ventraalselt Car kaelanahka Pindmine kaelasfinkter - m. Kaela ventraalsel pinnal kõri...
õlavarreluu tagumine pind radiaalnärvi vaost kõrgemal, keskmine pea - õlavarreluu tagumine pind, radiaalnärvi vaost madalamal Küünarvarre lihased Õlavarreluu-kodarluu lihas Kodarmine randmepainutaja Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. Õlavarreluu Kodarluu Proneerib m. flexor carpi Õlavarreluu II kämblaluu Painutab kätt, brachioradialis lateraalselt alumine ots küünarvart, radialis mediaalne koos
Kämblaluule. Randme painutamine randmepainutaja põndapealis Pikk pihulihas Õlavarreluu mediallne Läheb üle laiaks Randme painutamine põndapealis kilekirmeks Väljapöörajalihas õlavarreluu lateraalselt Kodarluu ülemisele Sirutaja, pöörab põndapealselt osale küünarvart välja Lühike kodarmine Õlavarreluu lateraalselt 3. kämblaluu Sirutaja, sirutab rannet randmesirutaja põndapealselt põhimikule (kodarluu poolel) Pikk kodarmine Õlavarreluu lateraalselt 2. kämbaluu põhimikule Sirutaja, sirutab rannet randmesirutaja põndapealselt Õlavarre-kodarluu Õlavarreluu lateraalselt Kodarluu alumisele sirutaja
Kämblaluule. Randme painutamine randmepainutaja põndapealis Pikk pihulihas Õlavarreluu mediallne Läheb üle laiaks Randme painutamine põndapealis kilekirmeks Väljapöörajalihas õlavarreluu lateraalselt Kodarluu ülemisele Sirutaja, pöörab põndapealselt osale küünarvart välja Lühike kodarmine Õlavarreluu lateraalselt 3. kämblaluu Sirutaja, sirutab rannet randmesirutaja põndapealselt põhimikule (kodarluu poolel) Pikk kodarmine Õlavarreluu lateraalselt 2. kämbaluu põhimikule Sirutaja, sirutab rannet randmesirutaja põndapealselt Õlavarre-kodarluu Õlavarreluu lateraalselt Kodarluu alumisele sirutaja
14. Käeliigesele toimivad lihased, nende innervatsioon. Lihased: • kätt painutavad – 1) pikk pöidlapainutaja; 2) süva sõrmedepainutaja; 3) pindmine sõrmedepainutaja • kätt sirutavad – 1) lühike pöidlasirutaja; 2) pikk pöidlasirutaja; 3) sõrmede sirutaja • kätt lähendavad – 1) küünarmine randmepainutaja; 2) küünarmine randmesirutaja; 3) sõrmede sirutaja • kätt eemaldavad – 1) kodarmine randmepainutaja; 2) väljapöörajalihas; 3) sõrmede sirutaja Innervatsioon: käe lihaseid innerveerib õlapõimiku kodarluunärv, küünarnärv 15. Vaagen tervikuna, liigesed, liidused, liikuvus, soolised einevused. Puusaluude ühendusele mõjuvad jõud. Vaagen koosneb ristluust ja kahest puusaluust, Häbemeliidus – ehk sümfüüs moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel Ristluu-niudeliiges on lameliiges – väga piiratud liikuvusega .
1.Sõralistel ja kabjalistel Radius tugevamini arenenud kui karnivooridel; 2.Küünarvarre luud on luuliselt liitunud. 3.Küünarluukeha tugevalt Kodar- ja küünarluu täies pikkuses välja arenenud ja tei taandarenenud. 4. Puudub suhtes liikuvad, eriti kassil. küünarluupea 5.Mediaalne ja Lateraalne tikkeljätke (Processus styloideus: medialis et lateralis) I randmeluu puudub, ülejäänud pole Kodarmine ja Vahelmine randmeluu liitunud vahelmiskod liitunud randmeluuks (Os carpi intermedioradiale). 1. I ja V kämblaluu puudub, 2. II ja IV 1. 5 kämblaluud, III ja IV pikimad. on rudimendid (tikkelluud) 2. I kämblaluu 3-4x lühem kui norm. 1. 1 varvas (III) 2. Distaalne faalanks e. kabjaluu (Os ungulare): 1. 5 varvast 2. I lühem keskse lüli puudumise tõttu.
30) Küünarliiges: --------- : --------- Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud – õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu. 1)Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges (kolmeteljelised), moodustavad õlavarreluupähik ja kodarluupea lohk 2)Õlavarre-küünarluu liiges on tigu-ehk vintliiges (üheteljelised), moodustavad õlavarreluuplokk ja küünarluu poolkuujas sälk 3)Lähim kodar-küünarluu liiges on ratasliiges (üheteljelised), moodustavad kodarluu pea ja küünarluu kodarmine sälk. Liigutused ümber kahe telje: 1)ümber frontaaltelje sirutus ja painutus 2)ümber vertikaaltelje kodarluu pöörlemine ümber küünarluu. 31) Küünarluude omavaheline ühendumine, liikumine? Lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges, mille moodustavad kodarluupea ja küünarluu kodarluumine sälk. Kaugmine kodar-küünarluu liigese moodustavad kodarluu küünarluumine sälk ja küünarluupea. Küünarluid ühendab omavahel veel küünarluudevaheline side. Lähimine ja
->neuromuskulaarse sünapsi kaudu pindluulihastesse PS! Kaelapõimik: 4 ülemise kaelanärvi kõhtmised harud Õlavarrepõimik: 4 alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi kõhtmised harud kaenlan lihasenahan rindker rinnanä kodarluunär küünarluunärv keskpidine närv ärv ärv e- rv v seljanä rv deltaliha õlavarre- selja suur õlavarre- küünarmine kodarmine s kakspealiha lailihas rinnalih kolmpealiha randmepainut randmepainutaj s as s, aja, süva a, pikk lühike ja sõrmedepainu pihulihas, pikk taja pindmine kordarmine sõrmedepainut randmesirut aja, ümar
kodarluu. 12 1)Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges (kolmeteljelised), moodustavad õlavarreluupähik ja kodarluupea lohk 2)Õlavarre-küünarluu liiges on tigu-ehk vintliiges (üheteljelised), moodustavad õlavarreluuplokk ja küünarluu poolkuujas sälk 3)Lähim kodar-küünarluu liiges on ratasliiges (üheteljelised), moodustavad kodarluu pea ja küünarluu kodarmine sälk. Liigutused ümber kahe telje: 1)ümber frontaaltelje sirutus ja painutus 2)ümber vertikaaltelje kodarluu pöörlemine ümber küünarluu. 30) Küünarluude omavaheline ühendumine, liikumine? Lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges, mille moodustavad kodarluupea ja küünarluu kodarluumine sälk. Kaugmine kodar-küünarluu liigese moodustavad kodarluu küünarluumine sälk ja küünarluupea. Küünarluid ühendab omavahel veel küünarluudevaheline side
kodarluu. 1)Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges (kolmeteljelised), moodustavad õlavarreluupähik ja kodarluupea lohk 2)Õlavarre-küünarluu liiges on tigu-ehk vintliiges (üheteljelised), moodustavad õlavarreluuplokk ja küünarluu poolkuujas sälk 12 3)Lähim kodar-küünarluu liiges on ratasliiges (üheteljelised), moodustavad kodarluu pea ja küünarluu kodarmine sälk. Liigutused ümber kahe telje: 1)ümber frontaaltelje sirutus ja painutus 2)ümber vertikaaltelje kodarluu pöörlemine ümber küünarluu. 30) Küünarluude omavaheline ühendumine, liikumine? Lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges, mille moodustavad kodarluupea ja küünarluu kodarluumine sälk. Kaugmine kodar-küünarluu liigese moodustavad kodarluu küünarluumine sälk ja küünarluupea. Küünarluid ühendab omavahel veel küünarluudevaheline side
kodarluu. 12 1)Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges (kolmeteljelised), moodustavad õlavarreluupähik ja kodarluupea lohk 2)Õlavarre-küünarluu liiges on tigu-ehk vintliiges (üheteljelised), moodustavad õlavarreluuplokk ja küünarluu poolkuujas sälk 3)Lähim kodar-küünarluu liiges on ratasliiges (üheteljelised), moodustavad kodarluu pea ja küünarluu kodarmine sälk. Liigutused ümber kahe telje: 1)ümber frontaaltelje sirutus ja painutus 2)ümber vertikaaltelje kodarluu pöörlemine ümber küünarluu. 30) Küünarluude omavaheline ühendumine, liikumine? Lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges, mille moodustavad kodarluupea ja küünarluu kodarluumine sälk. Kaugmine kodar-küünarluu liigese moodustavad kodarluu küünarluumine sälk ja küünarluupea. Küünarluid ühendab omavahel veel küünarluudevaheline side
, Organismis leidub pikki kõõlusetuppesid näiteks jäsemete lihaste pikkade kõõluste ümber. 85.Kuidas nimetatakse pildil numbritega tähistatud lihaseid? Numbriga 1 on tähistatud... → õlavarre-kolmpealihas, Numbriga 2 on tähistatud... → küünarmine randmepainutaja, Numbriga 3 on tähistatud... → sõrmedesirutaja 86.Kuidas nimetatakse alltoodud lihaseid ladina keeles? a) Küünarnukilihas → musculus anconeus, b) Kodarmine randmepainutaja → musculus flexor carpi radialis, c) Õlavarre-kodarluu lihas → musculus brachioradialis, d) Lühike pöidlasirutaja → musculus extensor pollicis brevis 87.Mis on pildil numbritega tähistatud lihaste nimetused ladina keeles? Numbriga 1 tähistatud lihas on... → musculus orbicularis oculi, Numbriga 2 tähistatud lihas on... → musculus depressor labii inferioris 88.Millised alltoodud väidetest on tõesed?