Kehaasend. Keha lamab vees täielikult väljasirutatult, moodustades veepinnaga väikse nurga. Seejuures ei tohi keha olla pingutatud. Kehaasendi määrab pea asend. Lõdvalt hoitud käed asuvad teineteise kõrval ees lähteasendis, pisut ülestõstetud pea pikendusel. Jalad on koos, pööratud taldadega kergelt vastamisi. Ebaõige kehaasendi põhjust tuleb tavaliselt otsida vales pea hoiakus. Kui pea on ülemäära alla langetatud kaldub ujuja ette, tema jalad tõusevad üles ja tulevad veepinnale liiga lähedale, vähendades sellega jalgade löögi produktiivsust. Seevastu- kui pea hoitakse liiga kõrgel, vajuvad jalad ülemäära alla, mis ühelt poolt kutsub esile asendi, millel on suur takistus, teiselt poolt aga tõukelise libisemise. 2. Liigutused kätega. Teineteise kõrval lõdvalt ettesirutatud käed asuvad liikumise algul pea pikendusel, pisut allapool veepinda. Pihud on suun...
Mitmeid tunde kestva töö puhul aga muutub ergonoomilise tööasendi kujundamine vajalikuks isegi siis, kui töö arvutiga on põnev ja loominguline. Väsimuse teket ja monotoonsust aitab ära hoida tööasendite vahetamine. Vahetage asendit enne väsimuse tekkimist (vältige pikaajalist istumist)! Pidage sagedasti lühikesi puhkepause! Puhkepauside taastavat toimet lihastele suurendab kõndimine, selja sirutamine , lõdvestusharjutuste tegemine jne. 30 31 Lõppsõna · Tööd kirjutades sain ise väga palju kasulikku infot, mida tulevikus kindlasti arvutikasutamisel arvesse võtan. · Kõik, kelle töö on seotud arvutiga, peaksid tutvuma arvuti töötamisel ettenähtud nõuetega ja seadustega....
-5. sõrme kesksete faalanksite põhimikule. Funktsiooniks sõrmede painutamine. · Õlavarreluu-kodarluu lihas algab õlavarreluu lateraalselt servalt, kinnitub kodarluu tikkeljätkele. Funktsiooniks käe keeramine üles ja alla (nt tehes tööd) · Pikk pöidlasirutaja algab küünarluult ja kinnitub pöidla distaalse faalanksi põhimikule. Funktsiooniks pöidla sirutamine . · Nimetissõrmesirutaja algab küünarluult ja lõpeb nimetissõrmel. Funktsiooniks nimetissõrme sirutamine. · Sõrmede sirutaja algab õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt ja suundub kõõlustena 2.-5. sõrme seljale. Funktsiooniks sõrmede sirutamine. · Väikesõrmesirutaja algab samuti õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt, ent tema kõõlus kinnitub väikesõrme selgmisele pinnale. Funktsiooniks väikese sõrme sirutamine. 50...
Seepärast võib jalgade tööd täie õigusega nimetada löögivundamendiks. Õige asend loob head eeldused teiste löögitehnika põhinõuete täitmiseks kogu löögi õnnestumiseks. Väljakul liikuda tuleb kergelt, varbail, lühikeste kiirete sammudega, mis võimaldab alati kiiresti tasakaalustada ning teha asendi suhtes vajalikke parandusi. Käe ja reketi sirutamine löögi suunas. Kolmas löögitehnika põhialus on seoses lööki sooritava reketi, käe ja õla liikumisega. Nimelt peab löögiliigutuse tähtsaim osa, reketi tee enne palliga kokkupuutumist olema suunatud võimalikult pikalt ja sirgelt selles suunas, kuhu pall kavatsetakse lüüa. Kui vaataksime ülalt või kõrvalt reketi liikumist ees- või tagakäelöögil, näeksime, et see on kaarekujuline täiesti sirge liigutusega on võimatu lüüa. Küll aga on...
Liigutused jala üksikute luude vahelistes liigestes on üsna piiratud ega muuda jala välist vormi. Kontsluu, kand- ja lodiluu vahel moodustuva liigese eest taha kulgeva telje ümber toimub jala sisemise serva laskumine kuni 10° ja tõstmine 25-30°. Jala painutamine ja sirutamine on kokku võimalik 70-90°, lähendamine ja eemaldamine 60-90° ulatuses. Hüppeliigese ehitus: Fibula = sääreluu Fibularis longus muscle = pikk säärelihas Calcaneus = kannaluu Calcaneal tendon = Achilleuse e. kannakõõlus Tendon of tibialis anterior muscle = eesmise säärelihase kõõlus Extensor hallucis longus muscle = pikk sirutajalihas (suurele varbale) Extensor digitorum longus muscle = pikk sirutajalihas (teistele varvastele)...
Mitmeid tunde kestva töö puhul aga muutub ergonoomilise tööasendi kujundamine vajalikuks isegi siis, kui töö arvutiga on põnev ja loominguline. Väsimuse teket ja monotoonsust aitab ära hoida tööasendite vahetamine. · Vahetage asendit enne väsimuse tekkimist (vältige pikaajalist istumist)! · Pidage sagedasti lühikesi puhkepause! · Puhkepauside taastavat toimet lihastele suurendab kõndimine, selja sirutamine , lõdvestusharjutuste tegemine VALGUSTUS Edasi ruumis ringi vaadates, tuleks tähelepanu koondada valgustuse sättimisele. Kõige parem soovitus siin on selline, et tõmba kardinad eest ära ja kasuta looduslikku valgust. See on odavam ja parem, et mitte öelda kasulikum. Pealegi on aknast tulev valgus kuidagi positiivsema laenguga, ma mõtlen emotsionaalselt. Füüsikaliselt on asjad natuke teistmoodi, aga (tsiteerides üht eesti klassikut) mitte sellest...
Nt. seedeelundkond. TUGI LIIKUMISELUNDKOND 5. Teljed: Sagitaal õlgadega rist Frontaal õlgadega paralleelselt Vertikaal ülevalt alla 6. Liigutuste liigid telgede suhtes Sagitaal Eemaldamine (abduktsiion) Lähendamine (aduktsioon) Frontaal Sirutamine (ekstensioon) Painutamine (flektsioon) Vertikaal Väljapööramine (supinatsioon) rotatsioon - pöörlamine Sissepööramine (pronatsioon) 7. Luukoe ehitus (JOONIS.!) Osteoon, luurakud, Havers'i kanal, tsentraalkanal, välised ja sisemised lamelllid 8. Luu kui organi ehitu (JOONIS.!) Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris, liigesekõhr ja luuüdi. 9. Luude liigid...
-5. sõrme kesksete faalanksite põhimikule. Funktsiooniks sõrmede painutamine. * Õlavarreluu-kodarluu lihas algab õlavarreluu lateraalselt servalt, kinnitub kodarluu tikkeljätkele. Funktsiooniks käe keeramine üles ja alla (nt tehes tööd) * Pikk pöidlasirutaja algab küünarluult ja kinnitub pöidla distaalse faalanksi põhimikule. Funktsiooniks pöidla sirutamine . * Nimetissõrmesirutaja algab küünarluult ja lõpeb nimetissõrmel. Funktsiooniks nimetissõrme sirutamine. * Sõrmede sirutaja algab õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt ja suundub kõõlustena 2.-5. sõrme seljale. Funktsiooniks sõrmede sirutamine. * Väikesõrmesirutaja algab samuti õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt, ent tema kõõlus kinnitub väikesõrme selgmisele pinnale. Funktsiooniks väikese sõrme sirutamine. 67...
Küünarvars tagumine (7) NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Pikk Küünarvarre luude tagumine Esimene kämblaluu Pöidla pöidlaeemaldaja pind eemaldamine Lühike pöidlasirutaja Küünarvarre luude tagumine Pöidla proks. faalanks Pöidla sirutamine pind Pikkpöidlasirutaja Küünarvarreluude tag. pind Pöidla dist. faalanks Pöidla sirutamine Nimetissõrmesirutaj Küünarvarre luude tagumine Nimetissõrme Nimetissõrme a pind dorsaalaponeuroos sirutaja Sõrmedesirutaja Õlavarreluu lateraalne 2.5. Sõrme seljal Sõrmede sirutus põndapealne aponeuroosiks...
sääremarjalihase med pea reieluu med põndapealne lat pea reieluu lat põndapealne Sääre lihased Eesmine (3) LIHASE NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Pikk suurvarba- Pindluu mediaalne Suurvarba selgmine Suurvarba tõstmine sirutaja pind pind ja sirutamine Pikk varvastesirutaja Pindluu, sääreluu 2.-5. Varvas Varvaste sirutus lateraalne põnt Eesmine sääreluulihas Sääreluu lateraalne 1. talbluu ja 1. Pöia tõstmine pind pöialuu Sääre lihased Külgmine (2) LIHASE NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Lühike pindluulihas Pinduu alumine pool 5. pöialuu Jala lateraalse serva...
Tõukele lisab pikkust ja kiirust siis, kui põlvi tõuke alguses kõverdada. Kui suusk pöördub servale, tekitab küljele suunduv surve edasiviivat jõudu. Keharaskus suunatakse kogu aeg otse suusale. Harrastajte üldviga on see, et suusk on kohe alguses liiga serva peal, mis vähendab tõuke jõudu ning ei taga piisavat kiirust. Seetõttu jääb tõuge lühikeseks. Keha raskuspunkt liigub nii küljellt küljele kui ka üles ja alla, sest keha sirutamine ja madalamasse asendisse laskumine annavad käetõukele ja pingutusele rohkem tõhusust. Kergelt ettepoole kallutatud asend kindlustab selle, et jõud on suunatud ettepoole, mis tagab selle, et raskuspunkt on suunatud jala etteotsa. V- nurk on palju suurem kui muudes tehnikates. Tõusul rütm tiheneb- see tähendab, et tõusul, kui on vaja kiiresti üles minna, siis jalgade ja käte tõuked tihenevad ning lihased peavad tegema rohkem tööd. Uisustiili baastehnika ehk tõusutehnika....
sirutab pöidla distaalset lüli M. extensor indicis: o. facies posterior ulnae; i. aponeurosis dorsalis indicis (digiti 2.); f. sirutab nimetissõrme (ja aitab kätt sirutada st. teha randmest dorsaalfleksiooni) M. extensor digitorum: o. epicondylus lateralis humeri; i. aponeurosis dorsalis digiti 2. 5. (4 lõppkõõlust, metakarpaalluude kohal omavahel ühendatud selle tõttu on eriti 3. ja 4. sõrme eraldi sirutamine takistatud! ); f. sirutab sõrmi (ja rannet) M. extensor digiti minimi: o. epicondylus lateralis humeri; i. aponeurosis dorsalis digiti minimi (digiti 5.); f. aitab sirutada väikest sõrme (ja rannet) M. extensor carpi ulnaris: o. epicondylus lateralis humeri; i. os metacarpalis 5.; f. sirutab ja adutseerib rannet Käe lihased. Keskne rühm Mm. interossei dorsales (4) Mm. interossei palmares (3) Mm. lumbricales (4) Külgmine e. lateraalne rühm (ka thenar`i e...
Hantlitega lendamine küljele Hantlitega lendamine küljele Kitsa haardega surumune Kitsa haardega surumune Allasurumised blokil pealthaardes Allasurumised blokil pealthaardes Allasurumised blokil köiega Allasurumised blokil köiega Hantli sirutused üle pea, istudes Hantli sirutused üle pea, istudes Küünarvarre kõverdused taha, hantliga Küünarvarre kõverdused taha, hantliga Ettekallutatult hantli sirutamine taha Ettekallutatult hantli sirutamine taha Teisipäev ( selg, õlad,) Lõuatõmme Reede ( selg, biitseps ) Kaldpingil hantliga ületõmme Lõuatõmme Plokil allatõmme sirgete kätega Kaldpingil hantliga ületõmme Alablokil tõmbed ülevalt taha Plokil allatõmme sirgete kätega Alablokil tõmbed ülevalt kitsa haardega Alablokil tõmbed ülevalt taha...
On inimese kaitse töö protsessis.Töötervisehoiu ja tööohutuse objektid jagunevad põhiliselt 4 ossa: 1.üldosa - seadusandlus,traumatism, järelvalve seadusandluse täitmise üle. 2.Töö hügeen - tootmis kekskkonna metereoloogilised tingumused, tööstus valgustus, murk ained, iooniseeriv kiirgus,müra, vibratsioon. 3.Töö ohutus-elektri ohutus, surve all töötavate seadmete ja tüste seadmete ohutus. 4.Tule ohutus põlemine, tulekustutus ained, hoonete tulekindluse tagamine. Pärast eesti taasiseseisvumist hakati tööohtus alaseid norme über vaatama seoses üleminekuga euro normidele. Paljud töötaja tervist töökeskkonnas kaitsvad aktid, nagu töötervisehoiu ja tööohutus aktid on praeguseks juba vastu võetud. Praeguse aja eesringlikus töö ohutuses ja töötervise hoius esinevad sellised mõisted nagu mikro ja makro ergonoomika.Kõigi nende disipliinide ülesandeks on aluse loomine...
Valu asukoha määramiseks provotseeritakse lihast, et teada saadu, kuhu valu lokaliseerub. Patsiendil lastakse külje peale venitada, samal ajal, kui arst talle vastupanu osutab. Provotseerides peaks valu lokaliseeruma ühte kindlasse kohta, mis on vigastatud. Ogajätkete pealsete sidemete rebend tekib selja ülemäära painutamisel ja löögil sidemete pihta. Sirutamine pole valulik, aga kummardumine tekitab valu. Paindudes haige koha poole, valu väheneb. Sellega võib tekkida reflektoorne skolioos patsient seisab, keha haigele poolele kaldu. Röntgenil on näha ogajätkete vahelise rebendi korral suurenenud ogajätkete vahet. Raviks on vajalik kirurgiline sekkumine ja taastumine on 6-8 nädalat. Raskemal juhul selgroo deformeerub. Alguses kehtib voodireziim. Portlikku tegevusse naasmisel soovitatakse ujumist, mis on paljudel...
Enne kui toit lauale kanti, prooviti Kushane's, kas see mitte mürgitatud pole. Sõrmedega söömine oli haaremis omaette peenike kunst, kus põhirõhk pandi stiilsusele. Kõiki odaliske oli põhjalikult koolitatud, et nad täidaksid seda rituaali delikaatselt, meeldivalt ja graatsiliselt. Iga liigutus käe sirutamine , pöördumine, kummardus oli niisama täpselt välja töötatud ja treenitud nagu jaapanlannadel teetseremoonia juures, ning sisuliselt meenutas kogu rituaal täiuslikku tantsuetendust. Toitu võtsid naised parema käega (vasakut tarvitati mustemate ülesannete jaoks) ja tegid seda vaid kolme sõrmega, püüdes neid võimalikult vähe määrida. Pärast söömist võisid naised taas patjadele vajuda ning suitsetada sigarette või vesipiipu...
Triin Kiisa 2011 1.Liigesed ja nende liikumissuunad. Liigesed võivad olla vastavalt liikumisvõimalustele ühe-, kahe- ja mitmeteljelised. Üheteljeliste liigeste hulka kuuluvad plokk- ehk sarniirliiges ja ratasliiges, tigu- ehk vintliiges. Plokkliigesese liikumistelg on frontaaltelg ja on risti liikuvate luude pikiteljega. Plokkliigeses on võimalikud ainult painutus ja sirutus. Plokkliigesed on näiteks sõrmede ja varvaste lülidevahelised liigesed. Tiguliiges on plokkliigese erivariant, mille erinevuseks on see, et kumeral liigesepinnal leiduv vagu ja nõgusal liigesepinnal paiknev hari kulgevad veidi spiraalselt, s.o vindikujuliselt, mitte sagitaalselt. Seetõttu toimub samaaegselt painutuse ja sirutusega luude vabade otsade vähene suunast kõrvalekaldumine. Näiteks õlavarre-küüna...
Hoojooksule ja äratõukele hoolaualt järgneb käte asetamine kitsele. Hüpe sooritatakse ilma jalgade eelhoota taha, selg kumerdatult, puusad ülestõstetult ning käte asetamisega hüpperiistale hargitatud jalgadega, kust need ette rebitakse, suurendades sellega kõverdust puusaliigeses. Käte tõuge peab toimuma enne, kui jalad on jõudnud käte jooneni. Järgneb keha sirutamine käte viimisega üles-kõrvale ja pea viimisega taha ning pehme maandumine. Joonis 3 Harkhüpe skeem 2.1 Abistamine Abistaja seisab hüpperiista taga, näoga selle poole, ning võtab hüppaja ,,vastu", toetades teda vajaduse korral mõlema käega õlavartest. Algajaid abistades seisab treener võrdlemisi hüpperiista ligidal ja taganeb koos hüpet sooritava võimlejaga, kindlustades abistamise ülaltähendatud korras....
b) Elundkond - ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna (hingamiselundkond, seedeelundkond). 5. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad: Frontaaltelg (vasakult paremale-sirutus, painutus) frontaaltasapind Sagitaaltelg (eest taha -eemaldamine, lähenemine ) sagitaaltasapind Vertikaaltelg (ülalt alla- (pöörlemine)horisontaaltasapind. 6. Liigutuste liigid telgede suhtes: eemaldamine- lähendamine, sirutamine , painutamine, pööramine. 7. Luukoe ehitus: Koosneb elusatest rakkudest(mis aitavad luudel kasvada ja parandada-traumade puhul), mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Põhiaines on Ca ja P soolad, mis annavad luudele tugevuse. Luukoes toimuvad pidevalt protsessid, millega vana luukude lammutatakse ja asendatakse uuega. 8. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel): VT.joonis 2...
triceps brachii Algab kolme peaga : · abaluult · õlavarreluu ülemisest osast · õlavarreluu keskosast Kinnitub küünarluule(küünarnukile) Funktsioon: sirutab küünarvart. Kodarmine randmesirutaja m. exensor carpi radialis Algab õlavarreluu põndalt Kinnitub 3. kämblaluule Funktsioon. Sirutab rannet Sõrmede sirutaja m. exensor digitorum Algab küünarluult Kinnitub 2. 5. sõrmeluudele Funktsioon: sõrmede sirutamine , randme sirutamine Kodarmine randmepainutaja m. flexor carpi radialis Algab õlavarreluu põndalt Kinnitub 2. kämblaluu põhimikule Funktsioon: painutab rannet, vähesel määral painutab küünarvart. Pindmine sõrmepainutaja m. flexor digitorum superficialis Algab kahe peaga: · õlavarreluu põndalt ja küünarluu ülemiselt otsalt · kodarluu eesmiselt pinnalt Kinnitub 2.- 5. mediaalse faalanksi põhimikule jagunedes küünarvarre alumises osas 4. kõõluseks. F: painutab 2.- 5...