..5 kaelalüli ristijätked Ühepoolsel toimel pea ja kaela carvicis kuklataguseside küljele tõmbamine, kahepoolsel Car toimel pea ja kaela tõstmine ning kaela sirutamine Õlavarre-pea lihas - m. Õlavarreluuhari, rangluuviir, (fe:) Oimuluu nibujätke, kuklasoomus, Pea ja kaela fikseerimisel eesjäseme brachiocephalicus rangluu rudiment kuklataguseside, (car:) kaelalülide ettetoomine, õlaliigese sirutamine, ristijätked kuid eesjäseme fikseerimisel pea ja
saaglihas kaelalüli, 2 ülemise rinnalüli Selgroosirgestaja ogajätked Ristluu, Roided, ristijätked, Sirutab keret ja pead, painutab nimmelülide ogajätked keret ja pead küljele ogajätked, Transversospinaalne trakt niudeluuhari Ristluu Ogajätked, Lülisamba sirutamine naaberlülid Pea ja kaela rimlihas 5 alumise Kuklaluu ja oimuluu Pea pööramine samale poole, pea kaelalüli ja 6 nibujätk sirutamine ülemise rinnalüli Suur rinnalihas* ogajätked Rangluu, Õlavarreluu suure Langetab tõstetud ülajäset,
Algab õlavarreluu lateraalselt põndapealselt ja kinnitub kodarluu alumisele otsale. SIRUTAJA - Tagumised lihased- sirutajad (kõik algavad tagumiselt pinnalt) 1. Pikk pöidlasirutaja- küünarvarreluude tagumiselt pinnalt ja kinnitub pöidla kaugmisele sõrmelülile. PÖIDLA SIRUTAJA 2. Nimetissõrme sirutaja- algab küünarvarreluude tagumiselt pinnalt ja kinnitub nimetissõrme küüslülile. NIMETISSÕRME SIRUTAMINE. 3. Sõrmedesirutaja- algab õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt ja kinnitub 2.-5.sõrme seljale (sirutab 2-5 sõrme) 4. Väikesõrme sirutaja- algab õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt ja kinnitub väikesõrme selgmisele pinnale. VÄIKESÕRME SIRUTAMINE NB! Väikesel sõrmel ja pöidlal on lisaks veel oma sirutaja ALAJÄSEME LIHASED 1. Niude-nimme lihas: (kubeme piirkonnas), algab
kaarnajätkelt kodarluule), küünarliigese painutamine Õlavarrelihas (õlavarrelt küünarluule), küünarliigese painutamine TAGUMINE RÜHM: Õlavarre kolmpealihas (abaluu liigese aluskõbrukeselt ja õlavarre tagapinnalt küünarnukile), küünarliigese sirutamine EESMINE RÜHM: painutamine Süva kiht: Ruutsissepööraja (kodarluult küünarluule), küünarvarre sissepööraja Pikk pöidlapainutaja (kodarluu eesmiselt pinnalt pöidlale), painutab pöialt Süva sõrmedepainutaja (küünarluu eesmiselt pinnalt sõrmeotsteni), painutab sõrmi
Hantlitega lendamine küljele Hantlitega lendamine küljele Kitsa haardega surumune Kitsa haardega surumune Allasurumised blokil pealthaardes Allasurumised blokil pealthaardes Allasurumised blokil köiega Allasurumised blokil köiega Hantli sirutused üle pea, istudes Hantli sirutused üle pea, istudes Küünarvarre kõverdused taha, hantliga Küünarvarre kõverdused taha, hantliga Ettekallutatult hantli sirutamine taha Ettekallutatult hantli sirutamine taha Teisipäev ( selg, õlad,) Lõuatõmme Reede ( selg, biitseps ) Kaldpingil hantliga ületõmme Lõuatõmme Plokil allatõmme sirgete kätega Kaldpingil hantliga ületõmme Alablokil tõmbed ülevalt taha Plokil allatõmme sirgete kätega Alablokil tõmbed ülevalt kitsa haardega Alablokil tõmbed ülevalt taha
Õlavarreluu lateraalselt servalt. Kodarluu alumisele otsale. *käe keeramine üles ja alla (näiteks tehes tööd). Pikk pöidlasirutaja Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Küünarluu. Pöidla distaalse faalanksi põhimikule. *pöidla sirutamine. Nimetissõrme-sirutaja Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Küünarluu. Nimetissõrme dorsaalaponeuroosis. *nimetissõrme sirutamine. Sõrmedesirutaja Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Õlavarreluu lateraalselt põndapealselt. Suundub kõõlustena 2.-5. Sõrme *sõrmede sirutamine.
õlavarre lihas kõbrule 2. Õlavarrelihas Õlavarreluu eesmiselt Küünarluule Painutab küünarvart pinnalt 3. Õlavarre Pikk pea abaluu Kodarluule Küünarvarre kakspealihas kõbrult, lühike pea painutamine kaarnajätkelt 4. Õlavarre Pikk pea abaluu liigese Küünarnukile Küünarvarre sirutamine kolmpealihas aluselt kõbrukeselt, teised kaks õlavarreluu tagumiselt pinnalt 5. Küünarnuki lihas Õlavarreluu lateraalselt Küünarnukile Küünarvarre sirutamine põndapealiselt Küünarvarre lihased Eesmine rühm 1. Ruut sissepõõraja Küünarluult Kodarluule Põõrab küünarvart sisse 2
Küünarvars tagumine (7) NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Pikk Küünarvarre luude tagumine Esimene kämblaluu Pöidla pöidlaeemaldaja pind eemaldamine Lühike pöidlasirutaja Küünarvarre luude tagumine Pöidla proks. faalanks Pöidla sirutamine pind Pikkpöidlasirutaja Küünarvarreluude tag. pind Pöidla dist. faalanks Pöidla sirutamine Nimetissõrmesirutaj Küünarvarre luude tagumine Nimetissõrme Nimetissõrme a pind dorsaalaponeuroos sirutaja Sõrmedesirutaja Õlavarreluu lateraalne 2.5. Sõrme seljal Sõrmede sirutus põndapealne aponeuroosiks
Kinnitub kodarluu köprusele ja küünarvarre fastsiale. Funktsioon: õlavarre ettepainutus ja käsivärre painutamine ning väljapööramine/supinatsioon. 12. Reienelipealihas. Nimi ladinak. Osad, algus ja lõpp. Funktsioon tervikuna. Musculus quadriceps femoris. 4 osa – keskmine (m.vastus medialis), vahepealne(m.v.intermedius), külgmine pakslihas (v.lateralis), reie sirglihas (m.rectus femoris). Algus – reieluu karejoon lateraalselt, lõpp - sääreluu köprus. Funktsioon: sääre sirutamine (põlveliigese sirutamine). „Jalgpallurilihas“. TEST 2 1. Nimeta lülisamba osad. Ladina k. . Mitmest lülist koosneb või mitmest lülist kokkukasvanud. Kaelalülid 7, rinnalülid 12, nimmelülid 5, ristluu (5 lülist kokkukasvanud), õndraluu (2-4 lüli) 2. Kuidas nim. Toruluu laienenud osa, keskosa ja jah. Millega on täidetud õõnsused täiskasvanul toruluuotsdes ja millega keskosas? Epifüüs, metafüüs, diafüüs. Otstes on luuüdi
Distaalne Kaugmine, kehast kaugemal asetsev Radiaalne Kodarluumine, pöidlapoolne Ulnaarne Küünarluumine, väikesõrmepoolne Palmaarne Pihkmine Tibiaalne Sääreluumine Fibulaarne pindluumine Plantaarne Taaldmine Abduktsioon Eemaldamine Aduktsioon Lähendamine Ekstentsioon Sirutamine Fleksioon Painutamine Rotatsioon Pöörlemine Supinatsioon Väljapööramine Pronatsioon Sissepööramine Tsirkumduktsioon koonusliikumine
ka küünarvarre luudelt ning kinnitub kõõlustena 2.-5. sõrme kesksete faalanksite põhimikule. Funktsiooniks sõrmede painutamine. · Õlavarreluu-kodarluu lihas algab õlavarreluu lateraalselt servalt, kinnitub kodarluu tikkeljätkele. Funktsiooniks käe keeramine üles ja alla (nt tehes tööd) · Pikk pöidlasirutaja algab küünarluult ja kinnitub pöidla distaalse faalanksi põhimikule. Funktsiooniks pöidla sirutamine. · Nimetissõrmesirutaja algab küünarluult ja lõpeb nimetissõrmel. Funktsiooniks nimetissõrme sirutamine. · Sõrmede sirutaja algab õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt ja suundub kõõlustena 2.-5. sõrme seljale. Funktsiooniks sõrmede sirutamine. · Väikesõrmesirutaja algab samuti õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt, ent tema kõõlus kinnitub väikesõrme selgmisele pinnale. Funktsiooniks väikese sõrme sirutamine. 50
küünarvarre luudelt ning kinnitub kõõlustena 2.-5. sõrme kesksete faalanksite põhimikule. Funktsiooniks sõrmede painutamine. * Õlavarreluu-kodarluu lihas algab õlavarreluu lateraalselt servalt, kinnitub kodarluu tikkeljätkele. Funktsiooniks käe keeramine üles ja alla (nt tehes tööd) * Pikk pöidlasirutaja algab küünarluult ja kinnitub pöidla distaalse faalanksi põhimikule. Funktsiooniks pöidla sirutamine. * Nimetissõrmesirutaja algab küünarluult ja lõpeb nimetissõrmel. Funktsiooniks nimetissõrme sirutamine. * Sõrmede sirutaja algab õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt ja suundub kõõlustena 2.-5. sõrme seljale. Funktsiooniks sõrmede sirutamine. * Väikesõrmesirutaja algab samuti õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt, ent tema kõõlus kinnitub väikesõrme selgmisele pinnale. Funktsiooniks väikese sõrme sirutamine. 67
1.Ülesanne – Ühenda paarid. Kraniaalne - peapoolne Kaudaalne - sabapoolne Dorsaalne - selgmine Ventraalne - kõhtmine Mediaalne - keskmine Lateraalne - külgmine Proksimaalne - kehale lähedal asetsev Distaalne - kehast kaugemal asetsev Radiaalne - kodarluumine Ulnaarne - küünarluumine Palmaarne - pihkmine Tibiaalne - sääreluumine Fibulaarne - pindluumine Plantaarne - taldmine Abduktsioon - eemaldamine Aduktsioon - lähendamine Ekstensioon - sirutamine Fleksioon - painutamine Rotatsioon - pöörlemine Supinatsioon - väljapööramine Pronatsioon - sissepööramine Tsirkumduktsioon - koonusliikumine 1. Nimeta 2 raku peamist osa! rakutuum (reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse) ja tsütoplasma (võimaldab hormoonidel liikuda) 2. Mis on rakumembraani põhilised osad? Rakumembraan koosneb peamiselt valkudest ja lipiididest. 3. Nimeta 3 rakumembraani põhifunktsiooni! Kaitseb tsütoplasmal rakust välja voolamist
Roideid on 12 paari:1-7 on pärisroided, kolm järgmist paari(8, 9, 10 roidepaar) on ebaroided, mis kõik kinnituvad 7.roidele, kaks viimast paari(11. Ja 12. Roidepaar) on vallasroided, nende ventraalsed otsad on vabad. 101. Õlaliiges: nimeta liigenduvad luud, liigesetüüp, abiseadeldised, liikumine. Liigenduvad abaluu, liigeseauk ja õlavarreluu-pea. (mis luudest tekib õlaliiges). Liigesetüüp - keraliiges. Liikumine ümber kolme telje. Frontaal ette-taha, painutamine-sirutamine; Sagitaal külgsuundades, eemaldamine-lähendamine; Vertikaal pöörlemine. Abiseadeldised võrukujuline liigeseõõnsusemokk. 102. Küünarliiges: nimeta liigenduvad luud, liigesetüüp, liikumine. Luud õlavarreluu, küünar- ja kodarluu. Liigesetüüp liitliiges: * õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges 3 telge. * õlavarre-küünarluu liiges on plokkliigese erivariant - vintliiges painutusel läheb mediaalsele
toime arv Soojendusosa Koordinatsiooniharjutus mängulises vormis Ole tähelepanelik! Jõuharjutus kätele: põlvtoenglamangus käte 8 Tugevad käed! kõverdamine ja sirutamine Harjutused kerele: kallutused ette, kõrvale, taha; 4+8 Sirged jalad! kereringid, kerepöörded Harjutused jalgadele: väljaaste, väljaastekükk, 2+2+2 Sooritada väljaseadekükk + fikseerimine igas asendis 10 sek vahelduvalt mõlema jalaga
sääremarjalihase med pea reieluu med põndapealne lat pea reieluu lat põndapealne Sääre lihased Eesmine (3) LIHASE NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Pikk suurvarba- Pindluu mediaalne Suurvarba selgmine Suurvarba tõstmine sirutaja pind pind ja sirutamine Pikk varvastesirutaja Pindluu, sääreluu 2.-5. Varvas Varvaste sirutus lateraalne põnt Eesmine sääreluulihas Sääreluu lateraalne 1. talbluu ja 1. Pöia tõstmine pind pöialuu Sääre lihased Külgmine (2) LIHASE NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Lühike pindluulihas Pinduu alumine pool 5. pöialuu Jala lateraalse serva
Funktsioon: painutab küünarvart Õlavarre kolmpealihas m.triceps brachii Algab kolme peaga : · abaluult · õlavarreluu ülemisest osast · õlavarreluu keskosast Kinnitub küünarluule(küünarnukile) Funktsioon: sirutab küünarvart. Kodarmine randmesirutaja m. exensor carpi radialis Algab õlavarreluu põndalt Kinnitub 3. kämblaluule Funktsioon. Sirutab rannet Sõrmede sirutaja m. exensor digitorum Algab küünarluult Kinnitub 2. 5. sõrmeluudele Funktsioon: sõrmede sirutamine, randme sirutamine Kodarmine randmepainutaja m. flexor carpi radialis Algab õlavarreluu põndalt Kinnitub 2. kämblaluu põhimikule Funktsioon: painutab rannet, vähesel määral painutab küünarvart. Pindmine sõrmepainutaja m. flexor digitorum superficialis Algab kahe peaga: · õlavarreluu põndalt ja küünarluu ülemiselt otsalt · kodarluu eesmiselt pinnalt Kinnitub 2.- 5. mediaalse faalanksi põhimikule jagunedes küünarvarre alumises osas 4. kõõluseks. F: painutab 2.- 5
5 2 HARKHÜPE Harkhüpe on üks lihtsaim toenghüpe. Hoojooksule ja äratõukele hoolaualt järgneb käte asetamine kitsele. Hüpe sooritatakse ilma jalgade eelhoota taha, selg kumerdatult, puusad ülestõstetult ning käte asetamisega hüpperiistale hargitatud jalgadega, kust need ette rebitakse, suurendades sellega kõverdust puusaliigeses. Käte tõuge peab toimuma enne, kui jalad on jõudnud käte jooneni. Järgneb keha sirutamine käte viimisega üles-kõrvale ja pea viimisega taha ning pehme maandumine. Joonis 3 Harkhüpe skeem 2.1 Abistamine Abistaja seisab hüpperiista taga, näoga selle poole, ning võtab hüppaja ,,vastu", toetades teda vajaduse korral mõlema käega õlavartest. Algajaid abistades seisab treener võrdlemisi hüpperiista ligidal ja taganeb koos hüpet sooritava võimlejaga, kindlustades abistamise ülaltähendatud korras.
laienenud veenides tekkida põletik, millele lisandub tromboflebiit. Nahk selles piirkonnas muutub õhukeseks, võib ilmneda nahahaigus ekseem või/ja visalt paranev haavand. Veenilaiendite ja nende tüsistuste vältimiseks peab juuksuril olema võimalus istuda. Voodis lamades hoida jalgu 15cm alusest kõrgemal. Soovitavad on regulaarsed jalalihaseid tugevdavad harjutused. Näiteks sääri pendeldada ette-taha ning labajalgade sirutamine ja painutamine. Veenilaienditega isikud ei tohiks asuda tööle, kus neil tuleb pidevalt püsti seista. Soovitused alajäseme veenihaiguse vältimiseks 1. Kui pikemat aega seismist vältida ei saa, aktiveeri "lihaste pumpa". Jala liigutamisel pendlitaoliselt üles-alla sääre lihaste kokkutõmbed aitavad kaasa vere liikumisele veenidest südame poole. Aeg-ajalt tee paus ja kõnni veidi ringi. 2. Võimaluse korral heida pikali, aseta jalg sagedamini südame tasapinnast
pealthoides sirge ja 1-2. Rõnga panemine sülle moodustab sirge 3-4. Kätekõverdamine joone kerega ja 5-6. Rõnga võtmine vasakusse kätte jalgadega, vaade 7. Kätekõverdamine rõnga peale 8. Käte sirutamine La.-sse 8) Jõuharjutus kõhule La. Selili, rõngas ülal althoides 2x8 Jalad sirged, käed 1-2. Kere tõuse nurkistesse, jalgade ja jalad töötavad läbipanemine rõngast uheaegselt 3-4. Laskumine selili, käed ülal 5-6. Tõusmine nurkistesse, jalgade 9) Jõuharjutus viimine rõngast välja seljale 7-8. La
). b) Elundkond - ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna (hingamiselundkond, seedeelundkond). 5. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad: Frontaaltelg (vasakult paremale-sirutus, painutus) frontaaltasapind Sagitaaltelg (eest taha -eemaldamine, lähenemine ) sagitaaltasapind Vertikaaltelg (ülalt alla- (pöörlemine)horisontaaltasapind. 6. Liigutuste liigid telgede suhtes: eemaldamine- lähendamine, sirutamine, painutamine, pööramine. 7. Luukoe ehitus: Koosneb elusatest rakkudest(mis aitavad luudel kasvada ja parandada-traumade puhul), mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Põhiaines on Ca ja P soolad, mis annavad luudele tugevuse. Luukoes toimuvad pidevalt protsessid, millega vana luukude lammutatakse ja asendatakse uuega. 8. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel): VT.joonis 2
Uisusammu jalatõuge algab alt keha keskjoonelt. Tõukele lisab pikkust ja kiirust siis, kui põlvi tõuke alguses kõverdada. Kui suusk pöördub servale, tekitab küljele suunduv surve edasiviivat jõudu. Keharaskus suunatakse kogu aeg otse suusale. Harrastajte üldviga on see, et suusk on kohe alguses liiga serva peal, mis vähendab tõuke jõudu ning ei taga piisavat kiirust. Seetõttu jääb tõuge lühikeseks. Keha raskuspunkt liigub nii küljellt küljele kui ka üles ja alla, sest keha sirutamine ja madalamasse asendisse laskumine annavad käetõukele ja pingutusele rohkem tõhusust. Kergelt ettepoole kallutatud asend kindlustab selle, et jõud on suunatud ettepoole, mis tagab selle, et raskuspunkt on suunatud jala etteotsa. V- nurk on palju suurem kui muudes tehnikates. Tõusul rütm tiheneb- see tähendab, et tõusul, kui on vaja kiiresti üles minna, siis jalgade ja käte tõuked tihenevad ning lihased peavad tegema rohkem tööd. Uisustiili baastehnika ehk tõusutehnika.
Lihassaba lihaste peenem kinnitusots (insertio). Lihaseid, mille kõht jaguneb kahekõõluse varal kaheks osaks, nim. kakskõhtlihaseks. Üle ühe liigese kulgevaid lihaseid nim. ainuliigeselisteks, üle kahe kaheliigeselisteks. Kui lihas ületab rohkem kui kaks liigest, siis nim. teda mitmeliigeseliseks lihaseks. Kilekõõlused e. aponeuroosid. Koostoimelised lihased e. sünergistid. Vastandtoimelised lihased e. antagonistid. Painutamine e. flektsioon. Sirutamine e. ekstensioon. Lähendamine e. adduktsioon. Eemaldamine e. abduktsioon. Väljapööramine e. supinatsioon. Sissepööramine e. pronatsioon. Laiendamine e. dilatatsioon. Kaelanahalihas e. platüsma. Veresooni, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata, nimetatakse anastomoosideks. Lisa- ehk kõrvalveresooned e. kollateraalid. Arterid on veresooned, milledes veri voolab südamest elundite suunas. Kõige väiksemaid artereid nimetatakse arterioolideks.
liiges. Kaheteljeliste liigeste hulka kuuluvad ellipsoid- ehk munaliiges ja sadulliiges. Munaliigeses võivad liigutused toimuda ümber kahe teineteisega ristioleva telje (frontaal- ja sagitaaltelg), võib toimuda ka koonusliikumine. Koonusliikumine toimub näiteks kodarluu- randmeliigeses. Sadulliigeses on mõlema liigestuva luu liigespind ühes suunas nõgus ja teises suunas kumer, mis asetsevad omavahel põimununa. Liikumine toimub siis ümber frontaaltelje (sirutamine ja painutamine) ning ümber sagitaaltelje (lähendamine ja kaugendamine), näiteks pöidla randme-kämblaliiges. Kolmeteljelised liigesed on keraliiges, pähkelliiges. Keraliiges erineb munaliigesest selles, et ta liigesauk on väiksemate mõõtmetega kui kaarjas liigespeand, nii saab toimuda vabam liikumine. Näiteks õlaliiges. Pähkelliiges on keraliigese erivariant (nt puusaliiges), milles liigeseauk ümbritseb reieluu pead rohkem kui poole kerapindalast.
nimmelüli ogajätked selgroosirgestaja ristluu, nimmelülide roided, lülide sirutab keret ja pead; painutab küljele ogajätked, niudeluuhari ristjätked, ogajätked transversospinaalne trakt (madalamal asuvate) (madalamal asuvate) lülisamba sirutamine; soodustab pöramist lülide ristjätked lülide ristjätked ümber pikitelje pea ja kaela rihmlihas viie alumise kaelalüli ja kuklaluu, oimuluu pea pööramine ja kallutamine kuue alumise rinnalüli nibujätke ogajätked
Tugijalg tõmmatakse kiirelt ja madalalt ringi tsentrisse, pöid 40o võrra sisse poole. Hoojala pöid suunaga rohkem tõukesuunda. Õlavööde ristisuunaga tõukesuunda ja vaade vastupidine tõukesuunale, kuuli mittehoidev käsi ees-ülal. 3) Äratõuge: Keharaskus parema jala pöial, parem jalg põlveliigesest kõverdunud. Jalgade pöördsirutuse järel algab puusavöö pöördumine tõukesuunda, mille järel algab ka kere sirutamine. Õlavöö ja rind pöörduvad aktiivselt tõukesuunda. Kuuli hoidev käsi sirutub küünarliigesest, randmest ja sõrmedest. Käe sirutamisel on küünarnukk pööratud kõrvale ja pöial asub all. Kogu keha liigub ette-üles kuulile järgi. Vaade peaks olema kuulile suunatud. Äratõuge ja jalgade sirutus lõppevad üheaegselt. 4) Tasakaalustamine: Ümberhüpe - parem jalg tuuakse segmendi juurde, vasak viiakse taha-üles 2. Pöördega kuulitõuge:
edasijõudnute kava, tsükklitreening jne. Algaja kava: 12 1. päev - Üldfüüsilise vormi parandamine Seeria Surumine kangiga lamades 3 x 8 - 10 Lendamine küljele trenazööril 3 x 8 - 10 Ületõmme hantliga (pullover) 3 x 8 - 10 Küünarvarte sirutamine trenazööril 3 x 8 - 10 Küünarvarte kõverdamine hantlitega istudes 3 x 8 - 10 Jalapress trenazööril 3 x 8 - 10 Jalgade kõverdamine trenazööril istudes 3 x 8 - 10 Pöiasirutus trenazööril seistes 3 x 8 - 10 Keresirutus horisontaalsel alaseljapingil 3 x 10 - 12
Kontsluu-sääreliigese telg on frontaaltasapinna suhtes 25° nurga all, mistõttu varbad on keskjoonest enamasti mõnevõrra väljapoole pööratud, mis tagab kindlama toetuse. Liigutused jala üksikute luude vahelistes liigestes on üsna piiratud ega muuda jala välist vormi. Kontsluu, kand- ja lodiluu vahel moodustuva liigese eest taha kulgeva telje ümber toimub jala sisemise serva laskumine kuni 10° ja tõstmine 25-30°. Jala painutamine ja sirutamine on kokku võimalik 70-90°, lähendamine ja eemaldamine 60-90° ulatuses. Hüppeliigese ehitus: Fibula = sääreluu Fibularis longus muscle = pikk säärelihas Calcaneus = kannaluu Calcaneal tendon = Achilleuse e. kannakõõlus Tendon of tibialis anterior muscle = eesmise säärelihase kõõlus Extensor hallucis longus muscle = pikk sirutajalihas (suurele varbale) Extensor digitorum longus muscle = pikk sirutajalihas (teistele varvastele)
Vajalikud vahendid: ● Väiksed rõngad ● Kõndimistorbikud ● Torbikud ● 2 pehmet palli ja kühvlid 7 3. Lisa 2 3.1.Tunni struktuur Tervitamine: Tere, mina olen …….., see on……. ja tema nimi on…….. Täna viime läbi teie kehalise kasvatuse tundi oma loovtöö raames. Alustame soojendusjooksuga. Soojendus: ● Kikivarvuli sirutamine ● Väljaasted ● Galopp ● Ristsammjooks Sõna annan üle….... ● Puusaringid ● Külgede peale venitus, käed puusas ● Käteringid ● Põlveringid Üle võtab…….. ● Kaelaringid ● Õlaringid ● Säärelihaste venitus ● Pöiaringid Must ja valge mängimine: Teatejooksud:
liikumine ümber vertikaaltelje. Tavalisel käigul on ülajäsemete lihaste töö vähene, käigu kiirenemisel oluliselt suureneb ülajäseme lihaste töö: deltalihas, õlaliigese ja küünarliigese painutajad (ümar sissepööraja, õlavarre-kodarluulihas, õlavarrelihas, õlavarre-kakspealihas) ja sirutajad ( küünarnukilihas, õlavarre-kolmpealihas). PS! Kõnnil on ratsionaalne põlve- ja puusaliigese sirutamine. Kehaasend peaks püstisem olema. 25. Jooksu anatoomilis-funktsionaalne iseloomustus (maandumisega kannal, pöial) 1) Maandumine -Maandumisega kannal: Kontsentriline töö: eesmine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja Ekstentriline: sääre tagumine ja külgmine osa Kannal maandumisega jooksu negatiivsed omadused – tohutu kanna põrutus, pöid on nõrk, liikumise tugev pidurdus, samm lühem. Negatiivsuse vähendamiseks valida õiged
Pikk Küünarvarreluude 1.kämblaluu põhimikule Sirutaja, pöidla pöidlaeemaldaja tagumine pind ja eemaldamine luudevaheline membraan Lühike pöidlasirutaja Küünarvarreluude Pöidla proksimaalse Sirutaja, pöidla tagumine pind ja faalanksi põhimikule sirutamine luudevaheline membraan Pikk Pöidlasirutaja Küünarvarreluude Pöidla distaalse sirutaja tagumine pind ja faalanksi põhimikule luudevaheline membraan Nimetissõrme- Küünarvarreluude Nimetissõrme Sirutaja, nimetissõrme sirutaja tagumine pind ja dorsaalapaneuroosis(lai sirutamine
Pikk Küünarvarreluude 1.kämblaluu põhimikule Sirutaja, pöidla pöidlaeemaldaja tagumine pind ja eemaldamine luudevaheline membraan Lühike pöidlasirutaja Küünarvarreluude Pöidla proksimaalse Sirutaja, pöidla tagumine pind ja faalanksi põhimikule sirutamine luudevaheline membraan Pikk Pöidlasirutaja Küünarvarreluude Pöidla distaalse sirutaja tagumine pind ja faalanksi põhimikule luudevaheline membraan Nimetissõrme- Küünarvarreluude Nimetissõrme Sirutaja, nimetissõrme sirutaja tagumine pind ja dorsaalapaneuroosis(lai sirutamine
14. Õlavarre kolmpealihas: A: Nimi ladinakeeles (m. triceps brachii) B: Nimeta osad ja iga osa juurde, mis luu pealt algab? Pikkpea (abaluu pealt) Keskmine (ehk mediaalne, õlavarreluu pealt ) Külgmine (ehk lateraalne, õlavarreluu pealt) C: Mis luu ja, mis osade peale õlavarre kolmpealihas kinnitub? (küünarnukk ja küünarluu juurde) D: Millisele liigesele peamiselt mõjub ja millist funktsiooni omab? (Põhiliselt mõjub küünarliigesele ja põhiline funktsioon on käsivarre sirutamine) 15. Nimeta vähemalt viis lihast mis aitavad tekitada kõhupressi? - Diafragma, kõhu sirglihas, välimine kõhu põikilihas, sisemine kõhu põikilihas, kõhu ristilihas, vaagna põhja lihased. 16. Nimeta lülisamba osad, mitu luud seal on ja ladinakeelne nimi? Kaela osa -7 lüli (vertebra cervicalis) Rinna osa 12 lüli (vertebra thoracica) Nimme osa 5 lüli (vertebra lumbalis) Ristluu 5-st osast kokku kasvand (os sacrum) Õndraluu 2 - 4 lüli (os coccygis) 17. Toruluu:
Plokisälgu hari ja ploki pilu suunavad painutuse mediaalsele (haaramine). 3)Lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges (üheteljelised), liigesepinnad: kodarluu pea ja küünarluu kodarmine sälk. Sidemed: küünarluumine ja kodarluumine kaaskülgmine side, kodarluuvõruside Liigutused ümber kahe telje: 1)ümber frontaaltelje sirutus ja painutus 2)ümber vertikaaltelje kodarluu pöörlemine ümber küünarluu. 10. Küünarliigesele toimivad lihased, innervatsioon: Sirutamine: 1) õlavarre kolmpealihas, küünarnukilihas, sõrmedesirutaja, väikesõrmesirutaja, küünarmine randmesirutaja , pikk ja lühike kodarmine randmesirutaja –õlavarrepõimiku kodarluunärv Painutamine: 2) õlavarre-kakspealihas, õlavarrelihas - õlavarrepõimiku lihase-nahanärv (n. musculocutaneus) 3) õlavarre-kodarluulihas – õlavarrepõimiku kodarluunärv (n.radialis) 4) ümar sissepööraja, pindmine sõrmdepainutaja, kodarmine randmepainutaja, pikk pihulihas.-
saaglihas sidekirme Selgroosirgestaja Ristluult, niudeluult Koljule, roietele Sirutab keret kokkutõmbel, ERECTOR SPINAE ühepoolsel tegevusel kallutab lülisammmast Transversospinaalne Transverse process Spinous process Selgroo sirutamine, keeramine trakt Pearihmlihas III kaela kuni III rinnalüli Kinnitub kuklaluu Ühepoolsel tegevusel kallutavad ogajätketelt ülemisele autohtoonsed lihased lülisammast ja kuklatagusele joonele pead taha lateraalsele, põikikiud ja oimuluu nibujätkele samal ajal roteerivad. Kahepoolsel
Enamus neist eriviisidest on aga seotud ujujate teatud individuaalsete kehaliste omadustega. Lühidalt: Rinnuliujumises on tehnika viimastel aastatel palju muutunud ja seepärast on ka tervisesportlasele raske soovitada, milline on just parim viis ujuda. Kindlasti sõltub õige rinnuliujumise tehnika kehaehitusest ja koordinatsioonist jalalöök koosneb paarisliigutustest - nii jalgade kui käte töö toimub sünkroonselt painutamine jalgade löök -kiire ja tugev sirutamine - tõmmake jalad tagasi tuharate suunas - sirutage jalad võimalikult kiiresti ja jõuliselt taha suunas - jalgade painutamisel vältida liiga suurt nurka puusade ja reite vahel, enne sirutust ehk jalalööki pööratakse jalalabad täisnurkselt väljapoole. Toodud liigutus vajab harjutamist, sest harjumatu liigutus võib esile kutsuda valu põlveliigestes. Kätetõmbe alguseks on käed kõrvuti veepinnal, peopesad allapoole. Varem viidi käed
aparaadi harjutused naeratuse kui suudame. Paar korda veel. Tubli! avatud huultega. Logopeed jälgib naeratus ja mossitus Nii, viimaseks teeme ühe hästi ilusa suure lapse tegevust, vajadusel naeratuse. Oi kui ilus, tubli!" korrigeerib. ,,Tead mis nüüd juhtus? Me ajasime nägude Keele sirutamine- tegemisega keelekese ülesse. Keelekesele on hoidmine vaja nüüd hommikuvõimlemist teha. Keeleke tahab ennast sirutada pärast mõnusat und. Ajame nüüd keele hästi suust välja ja sirutame, hoiame natuke. Nii nüüd keeleke natuke puhkab, läheb suhu tagasi. Aga ühte sirutust oleks veel vaja, et und ära ajada. Teeme
Õlavarre kolmpealihas: A: Nimi ladinakeeles (m. triceps brachii) B: Nimeta osad ja iga osa juurde, mis luu pealt algab? (Pikkpea (Algab abaluupealt); Keskmine (Ehk mediaalne algab õlavarreluu pealt ); Külgmine (Ehk lateraalne õlavarreluu pealt) C: Mis luu ja, mis osade pealt õlavarreluu kinnitub? (küünarnukk ja küünarluu juurde) D: Millisele liigesele peamiselt mõjub ja millist funktsiooni omab? (Põhiliselt mõjub küünarliigesele ja põhiline funktsioon on käsivarre/küünarvarre sirutamine) II Variant 1. Nimeta lülisamba osad, mitu luud seal on ja ladinakeelne nimi? (Kaela osa -7 lüli-; rinna osa – 12 lüli -; nimme osa – 5 lüli; ristluu – 5-st osast kokku kasvand-; õndraluu – 2 kuni 4 lüli) 2. Toruluu: A: Kuida nimetatakse nimetatakse pinnakihti ja sisekihti? (Sisekihti nimetatakse – käsnolluseks ehk spongiosa, pindmistkihti nimetatakse - plinkolluseks ehk kompakta) B: Millega on täidetud toruluu otsad? (punane üdi, kollane üdi)
Sel momendil tuleb vähendada koormust kuni poole algväärtuseni. Sellise koormusega on vaja teha tööd veel 10-15min. Eksisteerib samuti teine venituse vorm, mis on kaudselt seotud kinesioteraapiaga- venitus tagasitõmbumisega. Selle olemus seisneb liigese pinnapealsete eemaldamisest üksteisest. Sünergialised harjutused saab jagada nelja rühma: tingimatud ja tingitud, ipsilateraalne ning kontralateraalne. Tingitud harjutused on järgmised: · alajäsemed- labajala sirutamine vastupanuga, mis kutsub esile reie nelipealihase pinge · ülajäsemed selgmine painutus randmeliigeses pronatsiooni asendi, mis viib õlavarre kolmpealihase pingele · kere regioonis pea tõstmine kõhuli lamades kutsub esile tuharalihaste pinge. Neid kasutatakse eesmärgiga aktiviseerida lihasterühmad, mis asuvad liikumatus seisundis atroofia suurendamise ärahoidmisteks. Tingitud harjutused nt tuharalihastele on järgmised:
Harjutuste valikul tuleb lähtuda tegevuse toengpõlvitusest; Pugemisharjutus – käpuli, kõhuli või toengpõlvituses poetakse millegi ülesannetest ja tingimustest 7. Õpetamisel tutvustab õpetaja lapsi põhiliste lähteasenditega: Käte alt läbi; Ronimine juurdevõtusammuga; Vahelduva sammuga ronimine Hüplemine ja hüpped asenditega, liigutustega (tõstmine, langetamine, hoog, lõdvestamine, kõverdamine, sirutamine, Eesmärk: 1. Aitab kaasa vereringe – ja hingamissüsteemi arengule; 2.Arenevad kogu kere lihased; 3. ringitamine, vibutamine); Jalgade asendid ja liigutused- tõus päkkadele, laskumine kükki, kägarasse, Soodustab liikuvuse, vastupidavuse, osavuse, julguse ja liigutuste koordinatsiooni arengut; 2 – 3
Lühemad pausid sagedamini on eelistatumad kui pikad pausid harvemini. Pikad puhkepausid on vajalikud sellistel juhtudel, kui töötatakse külmas või kuumades tingimustes. Tööd tuleb organiseerida nii, et töötaja saaks pidada puhkepause, kui ta tunneb selleks vajadust. Pauside pidamine on hädavajalik, kui tehtav töö on väga täpne, nõuab suurt kontsentreerumist või lihasjõudu. Puhkepauside taastavat toimet suurendab kõndimine, selja sirutamine, lõdvestavate harjutuste tegemine jne. Kui töötajal pole võimalik valida endale sobivatel aegadel puhkepause, tuleb nende ajastus, kestus ja sagedus plaaniga kindlaks määrata. Puhkepauside taastavat toimet suurendab kõndimine, selja sirutamine, lõdvestavate harjutuste tegemine jne. Kui töötajal pole võimalik valida endale sobivatel aegadel puhkepause, tuleb nende ajastus, kestus ja sagedus plaaniga kindlaks määrata. 6. OHUTUSNÕUDED ENNE TÖÖ ALUSTAMIST
sarnast funktsiooni. Nt. seedeelundkond. TUGI LIIKUMISELUNDKOND 5. Teljed: Sagitaal õlgadega rist Frontaal õlgadega paralleelselt Vertikaal ülevalt alla 6. Liigutuste liigid telgede suhtes Sagitaal Eemaldamine (abduktsiion) Lähendamine (aduktsioon) Frontaal Sirutamine (ekstensioon) Painutamine (flektsioon) Vertikaal Väljapööramine (supinatsioon) rotatsioon - pöörlamine Sissepööramine (pronatsioon) 7. Luukoe ehitus (JOONIS.!) Osteoon, luurakud, Havers'i kanal, tsentraalkanal, välised ja sisemised lamelllid 8. Luu kui organi ehitu (JOONIS.!) Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris, liigesekõhr ja luuüdi. 9. Luude liigid
Lühemad pausid sagedamini on eelistatumad, kui pikad pausid harvemini. Pikad pausid on vajalikud sellistel juhtudel, kui töötatakse külmades või kuumades tingimustes. Tööd tuleb organiseerida nii, et töötaja saaks pidada puhkepause, kui ta tunneb selleks vajadust. Pauside pidamine on hädavajalik, kui tehtav töö on väga täpne, nõuab suurt konsentreerumist või lihasjõudu. Puhkepauside taastavat toimet suurendab kõndimine, selja sirutamine, lõdvestavate harjutuste tegemine jne. Kui töötajal pole võimalik valida endale sobivatel aegadel puhkepause, tuleb nende ajastus, kestus ja sagedus plaaniga kindlaks määrata. 3.1.Isiklikud kaitsevahendid Kui ohtu ei ole võimalik kõrvaldada või piisavalt vähendada, jagatakse töötajatele välja nõuetekohane kaitsevarustus. Töötajad peavad seda kaitsevarustust kasutama. 3.2.Isiklike kaitsevahendite valimine
Seega mida vähem inimesed on füüsiliselt aktiivsed, seda vähem toitaineid saavad lülivahekettad. Tagajärjeks on kange selg, mis on vastuvõtlik vigastuste tekkele. OHUMÄRGID: kangus alaseljas selja kiire väsimine (ei suuda pikalt seista) lokaalne valu nimme-ristluupiirkonnas nn rahutud jalad (istuvast asendist tingitud verevarustushäired, trombide tekkimise oht) ABI: Iga 35-40 minuti tagant tuleks sundasendit mõneks minutiks muuta. Hästi mõjuvad sirutamine ja ringutamine. Verevarustust kiirendavad ka puusaringid ning kükkide tegemine. Ukseavas seistes siruta käed üles ja haara ukseliistust, keera puusavöödet ümber telje paremale-vasakule. Ära hoia töövahendeid pidevalt samas tööpaigas, see toob kehahoiule vaheldust. Karpaalkanali ehk randmekanali sündroom Karpaalkanali ehk randmekanali sündroom tekib, kui randmekanalit mööda kulgeva keskpidine närv saab pitsutada. Kuna randmekanali sündroom esineb paljude arvutiga
Tekib raskete asjade tõstmisel, kiirete liigutuste tegemisel või otseste löökide tõttu. Valu asukoha määramiseks provotseeritakse lihast, et teada saadu, kuhu valu lokaliseerub. Patsiendil lastakse külje peale venitada, samal ajal, kui arst talle vastupanu osutab. Provotseerides peaks valu lokaliseeruma ühte kindlasse kohta, mis on vigastatud. Ogajätkete pealsete sidemete rebend tekib selja ülemäära painutamisel ja löögil sidemete pihta. Sirutamine pole valulik, aga kummardumine tekitab valu. Paindudes haige koha poole, valu väheneb. Sellega võib tekkida reflektoorne skolioos patsient seisab, keha haigele poolele kaldu. Röntgenil on näha ogajätkete vahelise rebendi korral suurenenud ogajätkete vahet. Raviks on vajalik kirurgiline sekkumine ja taastumine on 6-8 nädalat. Raskemal juhul selgroo deformeerub. Alguses kehtib voodireziim. Portlikku tegevusse naasmisel soovitatakse ujumist, mis on paljudel
). b) Elundkond - ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna (hingamis-, seede-, vereringe elundkond). 6. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad: Frontaaltelg - läbib keha pikisuunas -sirutus, painutus) frontaaltasapind Sagitaaltelg (eest taha -eemaldamine, lähenemine ) sagitaaltasapind Vertikaaltelg (ülalt alla- (pöörlemine) horisontaaltasapind. 7. Liigutuste liigid telgede suhtes: eemaldamine- lähendamine, sirutamine, painutamine, pööramine. 8. Luukoe ehitus: Koosneb elusatest rakkudest (mis aitavad luudel kasvada ja parandada-traumade puhul), mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Põhiaines on Ca ja P soolad, mis annavad luudele tugevuse. Luukoes toimuvad pidevalt protsessid, millega vana luukude lammutatakse ja asendatakse uuega. 9. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel): VT.joonis 2 Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris – sidekoeline veresoonte ja närviderikas luu väliskate,
Palli juurde jõudmine ja õige asendi võtmine oleneb jalgade tööst. Seepärast võib jalgade tööd täie õigusega nimetada löögivundamendiks. Õige asend loob head eeldused teiste löögitehnika põhinõuete täitmiseks kogu löögi õnnestumiseks. Väljakul liikuda tuleb kergelt, varbail, lühikeste kiirete sammudega, mis võimaldab alati kiiresti tasakaalustada ning teha asendi suhtes vajalikke parandusi. Käe ja reketi sirutamine löögi suunas. Kolmas löögitehnika põhialus on seoses lööki sooritava reketi, käe ja õla liikumisega. Nimelt peab löögiliigutuse tähtsaim osa, reketi tee enne palliga kokkupuutumist olema suunatud võimalikult pikalt ja sirgelt selles suunas, kuhu pall kavatsetakse lüüa. Kui vaataksime ülalt või kõrvalt reketi liikumist ees- või tagakäelöögil, näeksime, et see on kaarekujuline täiesti sirge liigutusega on võimatu lüüa. Küll aga on
9. Küünarliiges, liikuvus. Küünarliiges on liitliiges – ühenduvad õlavarreluu, küünarluu- ja kodarluu. Siia kuulub 3 liigest: • õlavarre-kodarluu liiges – keraliiges. Liikumine ümber 3 telje. • õlavarre-küünarluu liiges – tiguliiges. Liikumine ümber 1 telje. • Lähim kodar-küünarluu liiges – ratasliiges. Liikumine ümber 1 telje.sisse ja välja. Liikuvus: valdav liikumine toimub ümber frontaaltelje – suure amplituudiga sirutamine ja painutamine. Ümber vertikaaltelje toimub kodarluu pöörlemine. 10. Küünarliigesele toimivad lihased, innervatsioon. Küünarvarre painutus: • õlavarre-kakspealihas • õlavarrelihas Küünarvarre sirutus: • õlavarre-kolmpealihas Küünarvarre sissepööramine: • ruutsissepööraja • ümarsissepööraja Küünarvarre väljapööramine: • õlavarre-kakspealihas 2 Innervatsioon: Radiaalnärv (õlavarrepõimik) 11
Hoia asendit 3 sekundit ning korda. Seda harjutust tehes on eriti tähtis, et su selg oleks sirge ning pea vaataks otse ette. Jalad ja puusad. 1. Kükid seina najal-Seisa selga ja istmikku vastu seina surudes, tõsta käed külgedele ja vastu seina, nii et küünarnukid on 90 kraadise nurga all, sõrmed suunatud üles ja suru lisaks ka õlad vastu seina. Nüüd seda poosi hoides libista end mööda seina alla sooritades kükki ja seejärel tagasi üles. 2. Jalgade sirutamine taha-Toeta õrnalt kätega vastu seina ning siruta ühte jalga taha. Kõhu ja selja tugevdamine 1. Superman-Heida põrandale kõhuli. Hoia käsi rusikas ning suuna pöidlad üles. Tõsta jalad ja käed maast lahti, hoia seda asendit 3 sekundit ning korda. Siin on jällegi esmatähtis kaela sirgena hoidmine. Ürita pead hoida sirgelt ning seda mitte kuklasse tõmmata. 2. Keretõsted maas-Heida selili, kõverda põlved umbes 90 kraadi all või kuidas endal mugavam on.
Frontaaltelje sirutus-painutus Sagitaaltelje eemaldamine-lähendamine 35. Randme-kämblaliigesed (randmeluud ja II-V kämblaluud) Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike. 36. Pöidla randme-kämblaliiges Teistest erinev on pöidla randme-kämblaliiges, mis ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga. See on hästi liikuv sadulliiges. Võimalikud liigutused: pöidla sirutamine ja painutamine, eemaldamine, lähendamine, vastandamine teistele sõrmedele ja ringliigutused. 37. Kämbla-lüliliigesed Kämbla-lüliliigesed on tüüpilised keraliigesed. Kämbla lüliliigese lülidevahelised liigesed on plokkliigesed. Lülivaheliigeseid tugevdavad võimsad kaaskülgsed sidemed. Liikumine ümber kolme telje: Frontaaltelje sirutus-painutus Sagitaaltelje eemaldamine-lähendamine Vertikaaltelje - pöörlemine välja ja sissepoole 38
annaabi.ee 
