Alajäseme kriitiline krooniline isheemia Ettekanne aines Veresoonte kirurgia Jaak Timberg Tartu, 2010 Alajäseme kriitiline krooniline isheemia Üle kahe nädala kestnud rahuolekuvalu, mis eeldab korrapärast valuravi või haavand või lokaalne nekroosikolle ja vererõhk hüppeliigese piirkonnas < 50 mmHg või suurvarba piirkonnas <30 mmHg. Alajäseme isheemia Fontaine klassifikatsioon : I - sümptomiteta II - klaudikatsioon III - rahuolekuvalu IV - Koekahjustus: alajäseme kriitiline krooniline a. Isheemiline haavand isheemia b. Lokaalne nekroosikolle Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tekkepõhjused ja -mehhanism Suurte arterite trobootiline haigus levi...
individuaalseid erinevusi ning on asetatud 2dimensioonilisele skaalale. Eysenck tõi esile, et need kaks dimensiooni sarnanevad nelja isiksusetüübiga, mille tõi välja juba Hippokrates. Kõrge N ja kõrge E = koleeriline tüüp Kõrge N ja madal E = melanhoolne tüüp Madal N ja kõrge E = sangviiniline tüüp Madal N ja madal E = flegmaatiline tüüp H. J. Eysencki isiksusemudel Isiksus Distaalsed Proksimaalsed Proksimaalsed Distaalsed eeldused eeldused tulemused tulemused Tingimine P Sotsiaalsus Sensitiivsus Kriminaalsus Aju- Mälu DNA protsessid
sisemine ja välimine. Seda kapslit kutsutakse ka kihnuks. Kahe lestme vahele jääb kihnu õõs. (KIHNU VIRVE!) 2) Torukeste süsteem proksimaalsed väänilised torukesed. 3) Henle link (alanev ja ülenev säär) 4) Distaalsed väänilised torukesed 5) Kogumistorukesed, tulevad nefronitest ja koonduvad Uriin tekib nefronis ööpäeva jooksul pidevalt, eristatakse 2 järku, esmasuriini teke, lõpliku uriini teke. Need protsessid toimuvad parallleelselt, öösel tekib vähem, päeval rohkem. Esmasuriini teke: /Toob verd glomerulis toomasoon ehk aferentse, eferentse viib ära ehk viimasool vms. / 3 membraani. Sisemine veresoonte endoteel, seal avaused ehk poorid
IX. ERITUMINE 1. Neerude ehitus ja funktsioonid. Nefroni ehitus. Eritumiselundite hulka kuuluvad neerud(paariselundid)(ld. K ren) , kusejuhad e ureter (paariselundid) ja kusepõis ning kusiti e urethra. Erituselundite hulka kuulub tegelikult ka nahk oma higi ja rasunäärmetega. Neer koosneb koorest(cortex) ja säsist(medulla). Neerud on väga hea verevarustusega, sest kogu keha veri läbib neere pidevalt ja puhastub veres sisalduvatest ainetest just neerude abil. See puhastumine jääkainetest leiab aset neeru funktsionaalsetes ühikutes ja selleks ühikuks on nefron. Nefroneid on kummaski neerus umbes miljon. Palja silmaga neid neerudes ei eristagi. Nefroni moodustab veresoonte päsmake koos teda ümbritseva Bowman'i kapsliga ja teine osa on torukeste süsteem. Torukesed jagunevad: esimese järgu ehk proksimaalsed (ülemine) väänilised torukesed, Henle link (millel on alanev ja ülenev säär), teise järgu ...
50. Kanna pöialiigesed: Asuvad kanna distaalse rea luude ja pöialuude põimike vahel. Need on amfiartoorsed ja need suurendavad jalvõlvi elastust . 51. Pöia-varbalülide liigesed: Moodustuvad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide vahel. Keraliigesed kuigi käega on erinev see, et liikuvus on piiratud. Liigutused ümber frontaaltelje. 52. Varbalülide vaheliigeste tüüp, liikumine: Plokkliigesed. Üheteljeline liikumine(F) 53. Nimetage jala toetuspunktid: 1. Ja 4-5.pöialuu distaalsed otsad ja kandluuköber 54. Jala pikivõlvid, rist võlv: pikivõlv koosneb 5 kaarest (vastavalt pöialuudele) ja need koonduvad kannaköbrule. Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustub vetruvusvõlvi. Ristvõlv paikneb talb-, kuup- ja pöidluude põimike piirkonnas. 55. Jalavõlvide tähtsus: Jalavõlvide tähtsus on see, et need kaitsevad pöidluude all olevaid pehmeid lihaseid, veresoni ja närve. Kui võlve poleks oleks meil koguaeg valus.
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (15.11.2013) Oksendamine on refleks, mida juhib oksekeskus piklikus asju. Refleks käivitub keskuse erutuse korral. Erutus teatud stiimulite mõjul ning juhitakse kas närvide kaudu oksekeskusesse või mõjutavad oksekeskust veres ja ajuvedelikus sisalduvad ained. Oksekeskuse erutuse kutsuvad esile lõhnad (ebameeldivad, mis võivad olla põhjustatud nt roiskunud toidust või seotud hoopis ebameeldiva kogemusega), maitsed, mao liigne venitus, roiskunud toiduainete mõju maos, ebameeldivad nägemisstiimulid (visuaalsed stiimulid, mis seotud ebameeldiva sündmusega), rasedus (raseduse algul iiveldust ja oksendamist rohkem – esimestel kuudel, hiljem toimib kohandumine), ravimid ja toksiinid, valu, koljusisese rõhu tõus (koljutraumade tagajärjel või ülekuumenemise tõttu, samuti väga kõrges palavikus. Traumade korral tekib ajuturse ja kolju kitsub – iiveldus pärast traum...
· Päsmakestesse sisenevat versoont kutsutakse toomasoont. Tuleb arteriaalne veri. · Viimasoon- veri läheb seda kaudu ära. · Ümbritsev Bauman kapsel koosneb kahest lestmest- sisemine ja väline leste. · Kahe lestme vahele jääb kihnu õõs. Torukeste süteemi osad on: · Proksimaalsed väänilised torukesed ehk esimese järgu, need on glomeerulise kõige lähemal · Henle ling- kaks säärt- alanev ja ülenev säär (dessendeeruv ja assendeeruv). · Distaalsed väänilised torukesed ehk teise järgu väänilised torukesed. · Viimane osa on kogumistorukesed. Nefroni osad paiknevad koores ja säsis erinevates piirkonades- säsis on Henle ling ja kogumistorukesed. Eferentne ehk viimasoon, aferentne ehk toomasoon. Uriini teke Toimub nefronites, kujutab enesest kaheetapilist protsessi. · Esmasuriin tekib filtratsiooni teel glomeerulis. · Vereplasma läheb veresoontest (kapillarides, mis moodustavad päsmakese)
Naistel võib olla ka vaginaalset päritolu. Lameepiteelide leid sademes näitab, et enne proovi on patsient end halvasti pesnud. 2. Transitoorne epiteel 7 Pärineb neerukarikatest, vaagnatest, ureetritest ja kusepõiest. Meestel ka ureetra proksimaalsest osast. 3. Neerust pärinevad: - neeru tuubulusepiteeli rakud; - silindrid: · hüaliinsilinder, mis moodustub Tamm-Horsfalli valgust, mida sünteesivad distaalsed tuubulusrakud ja on teistele silindritele aluseks; · tuubulusrakksilinder; · leukotsütaarsed silindrid; · erütrotsütaarsed silindrid; · bakteriaalsed silindrid; · vahasilindrid; · rasvsilindrid; · granulaarsed silindrid. - düsmorfsed erütrotsüüdid. II. Patogeneetiline kompleks 1. Põletik · Põletikurakud: granulotsüüdid, makrofaagid, lümfotsüüdid äge krooniline põletik põletik
mis on uriini reservuaariks ja mis tühjeneb kusiti kaudu. Nefron koosneb glomerulist ehk neerukehakesest ja torukeste süsteemist (vt. joonis 3). Glomeruli moodustavad veresoonte põimik ehk päsmake (1) ja seda ümbritsev Bowmani kihn ehk kapsel (2). Kihnul on kaks lestet -- sisemine ja välimine; nende vahele jäävat ruumi nimetatakse kihnu õõneks. Glomeruli poolt alates on torukeste süsteemil järgmised osad: proksimaalsed väänilised torukesed (3), Henle ling (4), distaalsed väänilised torukesed (5) ja kogumistorukesed (6). Neerude funktsioonid Neerud täidavad organismi talitluses järgmisi funktsioone: (1). reguleerivad kehavedelike osmootse rõhu ja mahu püsivust; (2). reguleerivad kehavedelikes dissotseerunud ioonide (Na+, K+, Cl-, HCO3 -) sisaldust;
Seda strateegiat kasutatakse, et võita nõustajale ja kliendile aega kriisi stabiliseerimiseks. Suitsiidsed kliendid tunnevad, et kriis on elu üle võimust võtnud ja tunnevad survet see kiiresti lõpetada. Nõustajad tunnevad sageli survet leida kiired lahendused. Kliendile antakse aega kaaluda muid võimalusi ja lahendusi ning loota, et kriis möödub. Kui kriis on endiselt olemas, tuleb paika panna uus lähenemisviis. 12. Liigita probleemid . Suitsiidsetel klientidel on nii distaalsed kui ka proksimaalsed probleemid ja riskitegureid. Mõned kliendi probleemid ja psühholoogiline haavatavused (nt meeleoluhäired, isiksuse häired, suitsiidikatsete ajalugu ) ei mahu esimese astme kriisiabi alla. Mõned probleemid on kergemini lahendatavad. Kui nõustaja kuulab kliendi lugusid, saab ta liigitada probleeme selle järgi, mida saab lahendada kohe ja need, mille puhul pikaajaline nõustamine võib olla kasulikum
Küünarnukilihas õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt 67) Küünarvarre lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid LIHAS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON EESMINE RÜHM Ruutsissepööraja küünarluu kodarluu Pikk pöidlapainutajakodarluu eesmine pind pöidla kaugmine lüli Süva küünarluu eesmine pindsõrme distaalsed lülid painutab kätt ja pöörab sõrmedepainutaja sissepoole Pindmine sõrme keskmised lülid sõrmedepainutaja Ümarsissepööraja kodarluu keskosa õlavarreluu mediaalne Kodarmine 2. kämblaluu põhimik
vaguse läbilõikamine): trunkaalne (tüve lõikus), selektiivne (maoharud) või proksimaalne selektiivne (parietaalrakud). Vagotoomia teostamisel tehakse alati ka mao äravoolu parandav operatsioon, mis on vaaguse toonuse eemaldamise tõttu vajalik (mao peristaltika nõrgenemine, pyloruse spasm). Selleks sobivad püloroplastika (pyloruse laiendav op.), antrumektoomia, gastroduodenostoomia, gastrojejunostoomia. Antrumektoomia: Eemadaldatakse distaalsed 50% maost, kaob gastriini stimuleeriv toime HCl sekretsioonile. Rekonstruktsioon: proksimaalne ots ühendatakse duodeenumiga (Billroth I, anatoomilisem) või proksimaalse jejunumiga (Billroth II). 8 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov
limaskestas. Asetsedes seedekanali alguses, etendavad nad suurt osa toidu ja joogi kõlblikkuse ja kvaliteedi hindamisel. Maitsmispungakesed asetsevad limaskesta põhilestmel, kusjuures nende distaalne ots ei ulatu epiteeli pinnani, nii et pungakese kohale jääb väike auguke - maitsmisauguke. Maitsmispungakesed koosnevad maitsmis- ja tugirakkudest. Tugirakud on suured kõverdunud rakud maitsepungakese piiridel. Maitsmisrakud on kitsamad käävjad rakud ja nende distaalsed otsad lõpevad peenikeste Koostanud M. Kolga 9 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2007sügis Meeleelundid. Nahk kepikestega, mis ulatuvad maitseaugukeste sisse. Lahustunud ained ärritavad neid kepikesi ja kutsuvad maitserakkudes esile erutuse.
(FGF8 mRNA avaldub AER alal; FGF10 indutseerib jala seal kus ta normaalselt ei moodustu; Inimesel ja kanal: Tbx5 määrab ülajäseme, Tbx4 alajäseme. Jääseme proksimaal-distaalne pattering. Kahe morfogeeni vastassuunalise gradiendi koostoimel: retinoolhape somiitidest ja FGF’d AER-st. Retinoolhappe sünteesi määravad vastava kehasegmendi Hox-transkriptsioonifaktorid. AER morfogeenid – jagunemist stimuleerivad. Proksimaalsed jäseme elemendid differentseeruvad varem kui distaalsed. Jäseme anterio-posterioorne pattering. Polariseeriva aktiivsuse soon jäsemepunga tagumises servas. Määrab sõrmede identsust. Doos-sõltuvus: vähem implanteeritud ZPA rakke või väiksem mõjutusaeg -> vähem ektoopilisi ”sõrmi ”.Wolperti morfogeen leiti 1975: ZPA jäsemepunga polariseeriva aktiivsuse eest vastutab Sonic hedgehog (Shh). Sõrmede moodustumine. Sõrmede identsus sõltub Shh kontsentratsioonist neid
kogumistorukesed. Neerukehake koosneb verekapillaaride päsmakesest ehk glomeerulustest ja seda ümbritsevast päsmakesekapslist. Päsmakese kapillaaride vahel on mesangium. Kihnu sisemise lestme moodustavad podotsüüdid. 1) Proksimaalsed tuubulid a. Vähe rakke b. Diameeter 40-60 mikromeetrit c. Raku basaalses osas mitokondrid d. Apikaalsel pinnal harjasääris e. Rakud suured, kõrged, ebaselgete piirjoontega 2) Distaalsed tuubulid a. Väiksem diameeter b. Raku piirid selged, rakud madalamad c. Organellid hästi arenenud d. Vähesel hulgal mikrohatte 3) Ülejuhteosa a. 10-15 mirkomeetrit diameeter b. epiteel madal c. organelle ja hatte vähe 4) Kogumistorukesed a. Rakud kuubilised ja sirgete piiridega b. Tuum tsentraalselt 11. Lakteeriv piimanääre Glandula mammaria modifitseerunud apokriinne nääre
peopesa) teljed. · Proksimaal-distaalse (õlg-sõrmed) telje areng ja peamised faktorid Retinoolhappe ja FGF/Wnt vastandlikud gradiendid: Retinoolhapet eritub proksimaalsel poolel, FGF ja Wnt distaalsel poolel. Kui mesenhüümi töödelda retinoolhappega, siis sellisest jäsemepungast arenevad proksimaalsed osad rohkem ja samuti FGF ja Wnt puhul (arenevad distaalsed osad). *Proksimaal-distaalse telje kujunemine ja jäseme diferentseerumine sõltub interaktsioonidest AERi ja selle all oleva jäsemepunga mesenhüümi vahel. Selle distaalse mesenhüümi ehk mittediferentseerunud tsooni ehk progresseeruva tsooni (PZ) prolifereeruv aktiivsus tagab jäsemepunga proksimaal-distaalse pikenemise ning hoiab ära kõhrestumise. · Anterio-posterioorse (pöial-väike sõrm) telje areng ja peamised faktorid
ahenedes kusejuha 97. nefron Ühes neerus on miljon nefronit.Nefron algab neerukoorest neerukehakesena,mis koosneb veresoonte päsmakesest ja seda ümbritsevast päsmakesekihnust.Päsmakesekihn koosneb kahest lestmest,mille vahel jääb paljas ruum.Sellest lähtub proksimaalne vääniline toruke,millele järgneb säsisse suunduvU- kujuline Henle ling.Ülenev osa moodustab päsmakese läheduses distaalse väänilise torukese.Umbes 1/7 lingust ulatub sügavale säsisse.Mitme nefroni distaalsed väänilised torukesed suubuvad ühistesse kogumistorukestesse,mis väljuvad neerupüramiidide tipul.Verekapillaaride päsmakesse suubub veri mööda toomasoont,milles on neeruarteri haru.Päsmakesest väljub viimasoon.Viimasoon hargneb kapillaarideks,mis ümbritseb neerutorukesi. 98. esmase ja lõpliku uriini tekke paik, tekke põhimõte Esmane-neerukehakestes moodustub päsmakese kapillaarides voolavast arteriaalsest verest filtratsiooni teeel(neerukehakestes)
ahenedes kusejuha 97. nefron Ühes neerus on miljon nefronit.Nefron algab neerukoorest neerukehakesena,mis koosneb veresoonte päsmakesest ja seda ümbritsevast päsmakesekihnust.Päsmakesekihn koosneb kahest lestmest,mille vahel jääb paljas ruum.Sellest lähtub proksimaalne vääniline toruke,millele järgneb säsisse suunduvU- kujuline Henle ling.Ülenev osa moodustab päsmakese läheduses distaalse väänilise torukese.Umbes 1/7 lingust ulatub sügavale säsisse.Mitme nefroni distaalsed väänilised torukesed suubuvad ühistesse kogumistorukestesse,mis väljuvad neerupüramiidide tipul.Verekapillaaride päsmakesse suubub veri mööda toomasoont,milles on neeruarteri haru.Päsmakesest väljub viimasoon.Viimasoon hargneb kapillaarideks,mis ümbritseb neerutorukesi. 98. esmase ja lõpliku uriini tekke paik, tekke põhimõte Esmane-neerukehakestes moodustub päsmakese kapillaarides voolavast arteriaalsest verest filtratsiooni teeel(neerukehakestes)
mineraalainete sisalduse regulatsioonist ning sünteesivad regulaatoraineid. Neerufunktsiooni põhiühikuks on nefron. Neid on mõlemas neerus umbes miljon. Nefron koosneb neerukehakesest, kuhu kuulub veresoonte päsmake ja seda ümbritsev Bowmani kapsel ehk kihn, ja neerutorukestest. Neerutorukestel eristatakse järgmisi osi: proksimaalne vääntoruke, Henle ling, millel alanev säär, ülejuhteosa ja alanev säär, ning distaalne väüäntoruke. Distaalsed vääntorukesed suubuvad kogumistorukestesse. Iga nefron on funktsionaalne üksus, mis on võimeline iseseisvalt täitma spetsiifilisi transpordifunktsioone. Neerude erilise ülesandega, nagu uriini kontsentreerumine, tulevad nefronid toime ainult kollektiivselt. Suure osa nefronite väljalangemine põhjustab neerude kontsentratsioonivõime kadumise isegi siis, kui säilinud nefronid on täiesti intraktsed. Täiskasvanud inimesel tekib tavalise vee- ja toidureziimi juures ööpäevas 1,2..
Oluline on maitsmis- ja haistmismeele koostöö. Psühhiline väljund sisaldab tugevat emotsionaalset komponenti Maitsmise meelerakud asuvad täiskasvanud inimesel keele pealispinnal. Koos indiferentsete rakkudega moodustavad nad keelepapillide epiteelis 40-60 elemendist koosnevaid rühmi maitsmiskarikaid. Kokku on täiskasvanud inimesel mõni tuhat maitsmiskarikat. Näsade vahel paiknevad näärmed nõristavad sekreeti, mis igast küljest uhub maitsmiskarikaid. Maitsmisrakkude distaalsed, ärritaja suhtes tundlikud otsad on kurrutunud mikrohattudeks. Mikrohatud ulatuvad välja ühisesse ruumi, mis maitsmispoori kaudu suubub näsa pealispinnale. Ärriti aine molekulid jõuavad meelerakkudeni difusiooni teel läbi pooride. Maitsmisrakkude vahetumine toimub märkimisväärselt kiiresti. Vana maitsmisraku asendab uus maitsmisrakk peale 10 päevase eluea lõppu. Nagu teised sekundaarsed meelerakud, tekitavad ka maitsmismeelerakud ärritamisel retseptoripotsentsiaali
· ADH tekib hüpotalamuses. Hüpofüüsi tagasagarasse jõuab ta aksonaalse transpordi teel. ADH teke oleneb vaheajus asuvate, koevedelike osmootse rõhu suhtes tundlike osmoretseptorite aktiivsusest. · Veepuudusel: Suureneb koevedelike ja vere osmootne rõhk. Mis põhjustab osmosensoreilt lähtuva impulsside voo tõusu nucleus supraopticus'sse Produtseeritakse rohkem ADH-d ADH märklauaks on distaalsed väänilised neerutorukesed ja kogumistorukesed Nende epiteeli veeläbilaskvus suureneb Uriiniga väljaviidava vee hulk väheneb ja osmootne rõhk kudedes normaliseerub Kui sellest ei piisa, tekib janu ja veevajadus rahuldatakse joogiga · Ja vastupidi, ilma ADH toimeta on kogumistorukeste epiteel veele väheläbitav, uriini jääb rohkem vett ja uriini hulk suureneb. Aldosteroon:
· ADH tekib hüpotalamuses. Hüpofüüsi tagasagarasse jõuab ta aksonaalse transpordi teel. ADH teke oleneb vaheajus asuvate, koevedelike osmootse rõhu suhtes tundlike osmoretseptorite aktiivsusest. · Veepuudusel: Suureneb koevedelike ja vere osmootne rõhk. Mis põhjustab osmosensoreilt lähtuva impulsside voo tõusu nucleus supraopticus'sse Produtseeritakse rohkem ADH-d ADH märklauaks on distaalsed väänilised neerutorukesed ja kogumistorukesed Nende epiteeli veeläbilaskvus suureneb Uriiniga väljaviidava vee hulk väheneb ja osmootne rõhk kudedes normaliseerub Kui sellest ei piisa, tekib janu ja veevajadus rahuldatakse joogiga · Ja vastupidi, ilma ADH toimeta on kogumistorukeste epiteel veele väheläbitav, uriini jääb rohkem vett ja uriini hulk suureneb. Aldosteroon:
INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED 1. Sissejuhatus anatoomiasse ja füsioloogiasse Anatoomia on teadus organismide kujust ja ehitusest. Vastavalt elusa looduse jagunemisele taimedeks ja loomadeks tehakse vahet taimeanatoomial (fütotoomia) ja loomaanatoomial (zootoomia). Inimese anatoomiat ehk antropotoomiaks nim. seda zootoomia osa, mis tegeleb inimkeha ehituse ja selle tundmaõppimisega. Seega kuulub anatoomia bioloogia valdkonda. Käsitletavate objektide erinevuse alusel jaguneb bioloogia botaanikaks ja zooloogiaks . See zooloogia osa mis, käsitleb inimest, moodustab antropoloogia selle sõna kitsamas mõttes. Ühesõnaga on inimese anatoomia üks antropoloogia teadusi. Sõna "anatoomia" tuleneb kreekakeelsest sõnast anatome , mis tähendab lahti-, väljalõikamine. See viitab meetodile, mida vanasti anatoomilistel uurimistel väliste vaatluste kõrval peaaegu ainsana rakendati. Nüüdisteadusete poolt kogutud rikkalik meetodite ...
kogupikkuseks on ligikaudu 100km. Üldjuhul töötab nefronitest 1/3, millest ülejäänud on reservis ja alustavad talitlemist ainevahetuse intensiivistumise korral. Nefron algab neerukoorest keraja neerukehakesena, mis koosneb veresoonte päsmakesest ja seda ümbritsevast päsmakesekihnust. Nefron koosneb: • Päsmakesest koos Neeru kehakesega (Bowmani kapsel) • Proksimaalne vääniline toruke • Henle ling • Distalne vääniline toruke. Distaalsed väänilised torukesed ühinevad ühendavate torukeste kaudu ja moodustavad kogumistorukesed. • Kogumistorukesed 1. neerukehake - sinna kuuluvad: verekapillaaride päsmakeste ja seda ümbritsev päsmakesekapsel. Päsmakesse suubub toomaarteriool ja väljub peenike viimaarteriool. 2. Neerutoruke - Proksimaalne vääniline neerutoruke ja proksimaalne sirge neerutoruke. Filtratsioon Ööpäevas moodustub umbes 180 liitrit. Koostiselt sarnane plasmale, ent valguvaene.
Vasodilatatsioon on põhiline 7 maksimaalse süljevooluse põhjustaja. Süljenäärmete - adrenergiline stimulatsioon põhjustab viskoosse sülje eritumise, mis sisaldab rohkesti mutsiini (gl. submandibularis'est ja gl. sublingualis'est, aga mitte gl. parotis'est). See esineb inimesel kuiva toidu mälumisel ja stress-situatsioonis. 6. Söögitoru ehitus ja talitlus. Neelamine Söögitoru proksimaalne 1/3 on vöötlihaseline, distaalsed 2/3 on silelihaseline ja allub autonoomse närvisüsteemi kontrollile. Neelamisel eristatakse oraalset, farüngeaalset ja ösofageaalset faasi, kusjuures vaid esimene on tahtele alluv. Toidukämp suus lükatakse keele ja suulihaste abil suuõõnes taha, neelupära piirkonda. See ärritab sealseid retseptoreid ja vallandub reflektoorne neelamisakt. Suulagi ja kontraheerunud palatofarüngeaallihased moodustavad suuõõne ja ninaneeluruumi vahele seina
Tuubulite süsteem (kortikaalne ja medullaarne) Proksimaalne vääntuubul Proksimaalne sirgtuubul Ülejuhteosa (Henle lingu kitsas osa) Distaalne sirgtuubul Distaalne vääntuubul Nefroni distaaltuubulitele järgnevad kogumistorukesed ja kogumisjuhad Proksimaalsed tuubulid – glükoosi, aminohapete, vee, valkude aktiivne tagasiimendumine glomerulaarfiltraadist Distaalsed tuubulid – Na+ vahetus K+ vastu aldosterooni kontrolli all Kogumistorukesed ja juhad – olulised uriini lõplikul kontsentreerimisel (koos säsis olevate sirgveresoontega) Kogumistorukese seina vooderdavad kaks rakuliiki: heledad rakud (enamik) ja tumedad e kiilrakud NEERUKEHAKE. GLOMERULAARNE BASAALNE MEMBRAAN. Ümara või ovaalse kujuga struktuurid, paiknevad koore osas, eristatakse soonpoolust ja tubulaarpoolust
· ADH tekib hüpotalamuses. Hüpofüüsi tagasagarasse jõuab ta aksonaalse transpordi teel. ADH teke oleneb vaheajus asuvate, koevedelike osmootse rõhu suhtes tundlike osmoretseptorite aktiivsusest. · Veepuudusel: o -suureneb koevedelike ja vere osmootne rõhk o -mis põhjustab osmosensoreilt lähtuva impulsside voo tõusu o -produtseeritakse rohkem ADH-d o -ADH märklauaks on distaalsed väänilised neerutorukesedja kogumistorukesed o -nende epiteeli veeläbilaskvus suureneb o -uriiniga väljaviidava vee hulk väheneb ja osmootne rõhk kudedes normaliseerub o -kui sellest ei piisa, tekib janu ja veevajadus rahuldatakse joogiga Ja vastupidi, ilma ADH toimeta on kogumistorukeste epiteel veeleläbimatu, uriini jääb rohkem vett ja uriini hulk suureneb. ALDOSTEROON On neerupealisekoore mineraalkortikoidide hulka kuuluv hormoon, mis:
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 4.loeng Refleksid, refleksi mõiste Refleks on organismi vastus ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus (see pole enam tegelt refleksikaare osa). Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon realiseerub reflekside kaudu. Et regulatsioon oleks efektiivne, on vaja tagasisidet. Reaktsioonist informeeritakse nii keskust, kui retseptorit. Seljaaju, ehitus ja funktsioonid Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad lülisambale liikuvuse. Slejaaju ise on sekmentaarse ehitusega st. et koosneks justkui ükstei...
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju...
NANDA Internationali ÕENDUSDIAGNOOSID: DEFINITSIOONID JA KLASSIFIKATSIOON 2012–2014 NANDA Internationali ÕENDUSDIAGNOOSID: DEFINITSIOONID JA KLASSIFIKATSIOON 2012–2014 Toimetanud T. Heather Herdman, PhD, RN WILEY-BLACKWELL AȱJohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd.,ȱPublicationȱ Käesolevaȱväljaandeȱesmatrükkȱavaldatiȱaastalȱ2012.ȱȱ ©ȱ2012.,ȱ2009.,ȱ2007.,ȱ2005.,ȱ2003.,ȱ2001.,ȱ1998.,ȱ1996.ȱjaȱ1994.ȱaastaȱväljaanneteȱ autoriõigusȱkuulubȱNANDAȱInternationalile.ȱ WileyȬBlackwellȱmoodustusȱWiley’sȱGlobalȱScientific,ȱTechnicalȱandȱMedicalȱBusinessiȱühinemiselȱ BlackwellȱPublishingigaȱjaȱkasutabȱJohnȱWileyȱ&ȱSonsȱmärgist.ȱȱ Aadress:ȱJohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd,ȱTheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ Toimetusteȱaadressid:ȱ 9600ȱGarsingtonȱRoad,ȱOxford,ȱOX4ȱ2DQ,ȱUKȱ ȱ TheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ ȱ 2121ȱStateȱAvenue,ȱAmes,ȱIowaȱ50014Ȭ...
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
