• Deltalihase eesmine osa- - innerveerib kaenlanärv Õlavarre väljapööramine: • Harjaalune lihas • Väike ümarlihas • Deltalihase tagumine osa- innerveerib kaenlanärv 9. Küünarliiges, liikuvus. Küünarliiges on liitliiges – ühenduvad õlavarreluu, küünarluu- ja kodarluu. Siia kuulub 3 liigest: • õlavarre-kodarluu liiges – keraliiges. Liikumine ümber 3 telje. • õlavarre-küünarluu liiges – tiguliiges. Liikumine ümber 1 telje. • Lähim kodar-küünarluu liiges – ratasliiges. Liikumine ümber 1 telje.sisse ja välja. Liikuvus: valdav liikumine toimub ümber frontaaltelje – suure amplituudiga sirutamine ja painutamine. Ümber vertikaaltelje toimub kodarluu pöörlemine. 10. Küünarliigesele toimivad lihased, innervatsioon. Küünarvarre painutus: • õlavarre-kakspealihas • õlavarrelihas Küünarvarre sirutus: • õlavarre-kolmpealihas Küünarvarre sissepööramine: • ruutsissepööraja • ümarsissepööraja
allüksusi laiemasse võrgustikku. Sellest tulenebki paindlikkuse põhjendus analüütikutele: kui selge ka poleks, et Al Qaeda ja ta tütarosad on organiseeritud võrgustikuna, jääb siiski puudu tõenditest paljude disainidetailide kohta. Pole piisav, et lihtsalt öelda: miski on võrgustik. Vastavalt ühele mudelile võib võrgustik alata kui hajutatud, vaevuühendatud klastrite kogum, mis kasvab vastastikkuste seoste kaudu üheks (kahepoolsetel lepingutel põhinevaks) "rumm-kodar" (hub-and-spoke) disainiks. Siis keerukamaks muutudes võib hajuda paljukeskmeliseks ,,väikemaailmaks" (multi-hub "small world"), et lõpuks kasvada nii ulatuslikuks, kõikehõlmavaks ja laialivalguvaks, et moodustub keerukas tuuma/perifeeria võrgustik. Mõneks ajaks taandas välissurve Al Qaeda võrgustiku ilmselt "rumm-kodar" staadiumist tagasi hajutatud klasterite disainitüüpi. Kuid nüüd on ta ilmselt jälle kasvav mitmekeskmeliseks kujundiks. Milline see disain siis on? Kas osad on
subscapulares) 9. Küünarliiges, liikumisvõimalused Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud – õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu. 1)Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges, liigesepinnad: õlavarreluu pähik ja kodarluupea lohk 2)Õlavarre-küünarluu liiges on tigu-ehk vintliiges (üheteljelised), liigesepinnad: õlavarreluuplokk ja küünarluu poolkuujas plokisälk. Plokisälgu hari ja ploki pilu suunavad painutuse mediaalsele (haaramine). 3)Lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges (üheteljelised), liigesepinnad: kodarluu pea ja küünarluu kodarmine sälk. Sidemed: küünarluumine ja kodarluumine kaaskülgmine side, kodarluuvõruside Liigutused ümber kahe telje: 1)ümber frontaaltelje sirutus ja painutus 2)ümber vertikaaltelje kodarluu pöörlemine ümber küünarluu. 10. Küünarliigesele toimivad lihased, innervatsioon: Sirutamine: 1) õlavarre kolmpealihas, küünarnukilihas, sõrmedesirutaja, väikesõrmesirutaja, küünarmine
koosnedes kraniaalsest ja kaudaalsest otsast, deltaköprus on tugevasti arenenud. Hobusel esineb ka vahelmine köbruke. 12. Küünarvarre skelett skeleton antebrachii 13. Kodarluu põhiosad. Kodarluupea, kodarluukael, kodarluukeha, kodarluuplokk 14. Küünarluu põhiosad. Küünarnukk, küünarluukeha, küünarluupea 15. Küünarluu iseärasused karnivooridel ja seal. Küünarluu on täies pikkuses välja arenenud. Kassil ja koeral on kodar- ja küünarluu üksteise suhtes liikuvad, sigadel on sidekoeliste struktuuride tõttu liikumatud. 16. Küünarluu iseärasused mäletsejalistel. Küünarvarre luud on teineteisega liitunud noores eas sidekoe, vanemas eas luukoe abil. Küünarluu distaalne osa on nõrk, neil eristatakse kodar- ja küünarluu vahel asetsevaid proksimaalset ja distaalset küünarvarreluude- vahemikku. 17. Küünarluu iseärasused hobusel. Vt küsimus 16 esimene lause
TALLINNA INGLISE KOLLEDZ Roald Engelbregt Gravning Amundsen Referaat Koostaja Mark-Eerik Kodar VIIa Klass Tallinn 2010 Sisukord · Tiitelleht · Sisukord · Sissejuhatus · Referaadi põhisisu · Kokkuvõte · Kasutatud Kirjandus Sissejuhatus See referaat käsitleb maadeavastaja Roald Amundseni elu ja selle referaadi mõte on harida ennast ning teisi. Referaadi teemat valides otsustasin Amundseni kasuks sellepärast, et tema elu oli pidev võistlemine kellegagi ja enesetõestamine.
11. Liigese ehitus: Liigese moodustub kahest khrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigese s 12. Nimeta liigese abiseadeldised: Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk), Liigesekettad (põlveliigeses võruketas e. menisk), Lülisamba lülikehade vahel pidevketas. Sidemed,Seesamluud (põlvekeder). 13. Nimeta üheteljelised liigesed: Plokkliiges ja Ratasliiges (kodar ja õlavarre-küünarluuliiges). 14. Kaheteljelised liigesed: Ellipsoid e. munaliiges ja sadulliiges(kodarluu ja pöidla-randmeliiges). 15. Kolmeteljelised liigesed: Keraliiges (õlaliiges) ja Pähkelliiges(puusaliiges) 16. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud: Kaelalülid(7), Rinnalülid(12), Nimmelülid(5), Ristluulülid(5), Õndralülid(4-5) 17. Lülisambalüli ehituse põhimõte: Lüli on luuline lülisamba ehituse alus, mille funktsioon on toetada ja kaitsta seljaaju
kiudkõhrega Liigese tüüp Amfiartroos. Funktsionaalselt Keraliiges Liitliiges õlavarre- Lameliiges keraliiges kodarluu liiges, õlavarre-küünarluu liiges ja kodar- küünarluu liiges Abiseadeldised Puuduvad Kõhrketas Liigeseõõnsusemok Kihn k Liikumine väheliikuv, ümber Ümber kolme Ümber kolme telje Ümber frontaal& sagitaaltelje vähene telje vertikaaltelje eemaldamine ja
roomajate tunnused)), keemiline (kolm etappi, mille tulemusena sünteesiti elu tekkeks vajalikud ained, lihtsamatest ainetest moodustusid keerulisemad, valkude teke aminohapetest), sotsiaalne (inimühiskonna tekkimine ja areng), evolutsiooni tõendid kivistised (paleontoloogia, väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid), homoloogilised elundid ( võrdlev anatoomia, ehituselt sarnased erinevaid ülesandeid täitvad elundid, linnu tiib, koera käpp: õlavarre-, küünar-, kodar-, kämbla-, sõrmeluud), mandunud elundid (ussripik, tarkusehammas, kõrvalihased), lootelise arengu võrdlus (embrüoloogia, lootelise arengu varajastel etappidel sarnaneb looted evolutsiooniliste esivanemate loodetega), geneetiline võrdlus (molekulaargeneetika, mida sarnasemad on geenid, seda lähedasemad on liigid evolutsioonilises arengus), biogeograafilised (sama perekonna liigid, mis asustavad lähedasi alasid on sarnasemad kui kaugemate alade liigid, pruunkaru sarnasem siberi karuga
leiduv vagu ja nõgusal liigesepinnal paiknev hari kulgevad veidi spiraalselt, s.o vindikujuliselt, mitte sagitaalselt. Seetõttu toimub samaaegselt painutuse ja sirutusega luude vabade otsade vähene suunast kõrvalekaldumine. Näiteks õlavarre-küünarluuliiges. Ratasliigesel on üks liigespind kumer ja teine nõgus. Liikumine toimub ümber vertikaaltelje. Nii toimub pronatsioon ja supinatsioon näiteks lähim ja kaugmine kodar-küünarluu liiges. Kaheteljeliste liigeste hulka kuuluvad ellipsoid- ehk munaliiges ja sadulliiges. Munaliigeses võivad liigutused toimuda ümber kahe teineteisega ristioleva telje (frontaal- ja sagitaaltelg), võib toimuda ka koonusliikumine. Koonusliikumine toimub näiteks kodarluu- randmeliigeses. Sadulliigeses on mõlema liigestuva luu liigespind ühes suunas nõgus ja teises suunas kumer, mis asetsevad omavahel põimununa. Liikumine toimub siis ümber frontaaltelje
Liigese moodustub kahest khrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga. Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeses 13. Abiseadilised Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk), Liigesekettad (põlveliigeses võruketas e. menisk), Lülisamba lülikehade vahel pidevketas. Sidemed,Seesamluud (põlvekeder). 14. Üheteljelised liigesed · Plokkliiges-sõrmelülid, varbalülid · Ratasliiges- kodar ja õlavarre-küünarluu liiges 15. Kaheteljelised liigesed · Munaliiges-kodar- ja randmeluu vahel · Sadulliiges- pöidla randme kämblaliiges 16. Kolmeteljelised liigesed · Keraliiges- õlaliiges, puusaliiges · Lameliiges- lülisamba lülide vahel 17. Lülisammas koosneb 33-34 lülist 1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3
Rangluualune lihas - m. subclavius 1...4 roide kõhr Abaluu (su), õlavarre-pea lihas (Ru), Kere kandmine ja jäseme Car harjaülene lihas (eq) edasiviimine Õlavarre lihased Õlavarrelihas - m. brachilis Õlavarreluu-kael Kodar- ja küünarluu Küünarliigese painutamine proksimaalne ots Õlavarre-kakspealihas - m. biceps brachii Abaluu liigeseülene köbruke Kodarluuköprus, küünarluu Küünarliigese painutamine, proksimomediaalne osa õlaliigese sirutamine ning
sagitaaltelje ümber toimub eemaldamine ja lähendamine; 3. vertikaaltelje ümber toimub õlavarre pöörlemine-pronatsioon ja supinatsioon ning koonusliikumine. 18.Küünarliiges: nimetage liigenduvad luud, liigesetüüp, liikumine. Küünarliiges on liitliiges mille koostisse kuulub 3 liigest: 1. õlavarre-kodarluu liiges, mis on keraliiges; 2. õlavarre-küünarluu liiges, mis on tigu- ehk vintliiges ning 3. kodar-küünarluu liiges on ratasliiges. Abiseadeldiseks: 1. võruside. Liikumistelgi on kaks: 1. ümber frontaaltelje toimub sirutus ja painutus; 2. ümber vertikaaltelje toimub kodarluu pöörlemine ümber künarluu 19. Küünarluude omavaheline ühendumine, liikumine. Küünarvarre luid ühendab omavahel luudevaheline kile. Lähim ja kaugmine kodar- küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku;
Suur ja Väike köbruke on kahestunud Leidub plokiülene mulk (Foramen Kraniaalseks ja Kaudaalseks osaks (Pars: supratrochleare) cranialis et lateralis) 1.Sõralistel ja kabjalistel Radius tugevamini arenenud kui karnivooridel; 2.Mälets. Liitunud noorena sidekoega, vanemana luukoega. Kodar- ja küünarluu täies pikkuses välja 3.Ulna distaalne osa nõrk. 4. Ulna ja Radius-e arenenud, kuid sidekoeliste vahel Proksimaalne ja Distaalne küünarvarre- ühendusstruktuuride tõttu liikumatud. luude vahemik (Spatium interosseumantebrachii: proximale et distale) 1. Mäl. Puudub I randmeluu, II ja III liitunud. 8 randmeluud 1. 4 kämblaluud; 2. I kämblaluu 1
Vertikaaltelje õlavarre pöörlemine Sagitaaltelje liikumine külgsuundades (eemaldamine ja lähendamine) Frontaaltelje õlavarre liikumine ette ja taha 29. Küünarliiges: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud: õlavarreluu, küünar-ja kodarluu. Selle koosseisu kuulub 3 liigest: Õlavarre-kodarluu liiges keraliiges Õlavarre-küünarluu liiges tiguliiges Kodar-küünarluu liiges ratasliiges Liikumine ümber kahe telje: Frontaaltelje sirutus ja painutus Vertikaaltelje kodarluu pöörlemine ümber küünarluu 30. Küünarvarreluude omavaheline ühendumine, liikumine Küünarvarre luid ühendab omavahel luudevahekile. Lähimine ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku. Liikumine: Toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje. Sissepööramisel
Vihmariided, päevitusriided (vastavalt ilmale) Päikesekreem, putukatõrjevahend Karastusjook või tee Midagi näljakustutuseks Esmaabivahendid Varustus matkale kaasa – ratta jaoks vajalik: Kiiver Sisekumm Kuuskantide komplekt Piduriklotsid Ketiõli Ketilukk Kummieeblid, pump Kalts, pisike hari, kummikindad Nipukas – poldid, mutrid Kodar 3tk Matkal võib rattaga kõike juhtuda, seega on hea, kui matkajuhil on ratta parandamiseks vahendid kaasas. Kuna matk toimub metsas, tuleb arvestada, et kui midagi rattaga juhtub, siis pole abi kuskilt võtta – tuleb ise hakkama saada. 2. MATKA LOGISTIKA, TRANSPORDIVAHENDID Üldine logistika Kogunemine Tallinna bussijaamas. Tellitud buss viib noored Otepääle – rattad on juba varasemalt Otepääl valmis.
(venoosne veri). 16. Seljaajunärvid: a) millistest seljaaju segmentidest on pärit närvikiud, mis innerveerivad ülajäset; b) mis nimega põimiku nad enne närvideks jagunemist moodustavad; c) nimeta vähemalt 3 ülajäseme suurt närvi Seljaajunärvid: a) innerveerivad ülajäset - segmentidest C5...Th1 b) nad moodustavad enne närvideks jagunemist õlapõimiku c) suuremad närvid: kaenlanärv, küünar(luu)närv, kodar(luu)närv, lihase-nahanärv, keskpidine närv 17. Aju: nimeta peaaeju osad (5) Aju: otsaju (ka suuraju), vaheaju, keskaju, tagaaju (ka väikeaju), piklikaju 18. Peaajunärvid: nimeta närv, mis innerveerib järgmisi piirkondi: a) ninaõõne lagi; b) enamik silmamuna pööravaid lihaseid; c) näonahk; d) miimilised lihased; e) rinna- ja kõhuõõne elundid Peaajunärvid: a) haistenärv(id); b) silmaliigutaja närv; c) kolmiknärv; d) näonärv; e) lisanärv 19
c) Fibroosmembraan liigesekihn). d) Liigeseõõs. 12. Nimeta liigese abiseadeldised: a) Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk). b) Liigesekettad (põlveliigeses võruketas e. menisk). c) Sidemed (sõrmede lülidevaheliigestes kaaskülgsed sidemed). d) Seesamluud (põlvekeder). 13. Nimeta üheteljelised liigesed: a) Plokkliiges (õlavarre-küünarluu liiges on tiguliiges, mis on plokkliigese variant). b) Ratasliiges (lähimine ja kaugmine kodar-küünarluuliiges). 14. Kaheteljelised liigesed: a) Ellipsoid e. munaliiges (kodarluu-randmeliiges). b) Rübi e. sadulliiges (pöidla randme-kämblaliiges). 15. Kolmeteljelised liigesed: a) Keraliiges (õlaliiges). b) Pähkelliiges on keraliigese variant (puusaliiges). c) Lameliiges on keraliigese variant (randme-kämblaliiges). 16. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud: Kaelaosa (7 lüli). Rinnaosa (12 lüli).
11. Liigese ehitus: Liigese moodustub kahest kőhrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigese őős 12. Nimeta liigese abiseadeldised: Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk), Liigesekettad (põlveliigeses võruketas e. menisk), Lülisamba lülikehade vahel pidevketas. Sidemed,Seesamluud (põlvekeder). 13. Nimeta üheteljelised liigesed: Plokkliiges ja Ratasliiges (kodar ja õlavarre-küünarluuliiges). 14. Kaheteljelised liigesed: Ellipsoid e. munaliiges ja sadulliiges(kodarluu ja pöidla-randmeliiges). 15. Kolmeteljelised liigesed: Keraliiges (õlaliiges) ja Pähkelliiges(puusaliiges) 16. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud: Kaelalülid(7), Rinnalülid(12), Nimmelülid(5), Ristluulülid(5), Õndralülid(4-5) 17. Lülisambalüli ehituse põhimõte: Lüli on luuline lülisamba ehituse alus, mille funktsioon on toetada ja kaitsta seljaaju
(pronatsioon ja supinatsioon ning koonusliikumine) 29. Küünarliiges: · Liigenduvad luud õlavarreluu, küünar- ja kodarluu · liigese pinnad küünarliigese koostisse kuuluvad 3 liigest: õlavarre-kodarluu liiges (keraliiges), mille moodustavad õlavarreluu-pähik ja kodarluupea lohk. Õlavarre-küünarluu liiges (tiguliiges e vintliiges=plokkliiges). Mille moodustavad õlavarreluu-plokk ja küünarluu poolkuujas plokisälk. Lähimine kodar-küünarluu liiges (ratasliiges), mille moodustavad kodarluupea ja küünarluu kodarluumine sälk. · liigese tüüp - liitliiges · abiseadeldised - võruside · Liikumine ümber frontaaltelje sirutus ja painutus. Ümber vertikaaltelje kodarluu pöörlemine ümber küünarluu 30. Küünarvarreluude omavaheline ühendumine, liikumine.
107. Õlaliiges: :Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea. Kolmeteljeline liikumine. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk. 108. Küünarliiges: Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud: Õlavarreluu,küünarluu ja kodarluu. Kolm erinevat liigest. Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges(moodustavad pähik ja lohk), õlavarreluu-küünarluu liiges on tigu ehk vintliiges (plokk ja plokisälk), lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges(kodarluu pea ja küünarluu kodarluumine sälk). 109.Küünarluude omavaheline ühendumine, liikumine: osa vastust on eelmises vastuses. 1. liiges kolme teljeline, 2. liiges ühe teljeline, 3.üheteljeline 110. Käe piirkonnad, neid moodustavad luud, liigesed, liikumine: Jagunevad randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülideks. Käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest. Liigutused toimuvad ümber frontaal- ja sagitaaltelje. 111
28. Õlaliiges:"": Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea. Kolmeteljeline liikumine. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk. 29. Küünarliiges:"": Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud: Õlavarreluu,küünarluu ja kodarluu. Kolm erinevat liigest. Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges(moodustavad pähik ja lohk), õlavarreluu-küünarluu liiges on tigu ehk vintliiges( plokk ja plokisälk),lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges(kodarluu pea ja küünarluu kodarluumine sälk). 30. Küünarvarreluude omavaheline ühendumine, liikumine: osa vastust on eelmises vastuses. 1. liiges kolme teljeline, 2. liiges ühe teljeline, 3.üheteljeline 31. Nimetage käe piirkonnad ja neid moodustavad luud: Ranne (randmeluud),kämmal (kämblaluud), sõrmed (sõrmelülid) 32. Käeliiges koosneb: Käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest. 33
õlavarre pöörlemine- pronatsioon ja supinatsioon ning koonusliikumine. 26. Küünarliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: küünarliiges on liitliiges, milles liigenduvad õlavarreluu, küünar- ja kodarluu. Abiseadeldiseks võruside. Küünarliigese koostisse kuulub 3 liigest: õlavarre- kodarluu liiges, mis on keraliiges; õlavarre-küünarluu liiges, mis on tigu- ehk vintliiges ning lähim kodar-küünarluu liiges on ratasliiges. Liikumistelgi on kaks: ümber frontaaltelje toimub sirutus ja painutus; ümber vertikaaltelje toimub kodarluu pöörlemine ümber künarluu. 27. Küünarluude omavaheline ühendumine, liikumine: küünarvarre luid ühendab omavahel luudevaheline kile. Lähim ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku; liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje 180º ulatuses
sagitaaltelje ümber toimub eemaldamine ja lähendamine; 3. vertikaaltelje ümber toimub õlavarre pöörlemine-pronatsioon ja supinatsioon ning koonusliikumine. 29. Küünarliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: Küünarliiges on liitliiges mille koostisse kuulub 3 liigest: 1. õlavarre-kodarluu liiges, mis on keraliiges; 2. õlavarre-küünarluu liiges, mis on tigu- ehk vintliiges ning 3. kodar-küünarluu liiges on ratasliiges. Abiseadeldiseks: 1. võruside. Liikumistelgi on kaks: 1. ümber frontaaltelje toimub sirutus ja painutus; 2. ümber vertikaaltelje toimub kodarluu pöörlemine ümber künarluu. 30. Küünarvarreluude omavaheline ühendumine, liikumine: Küünarvarre luid ühendab omavahel luudevaheline kile. Lähim ja kaugmine kodar- küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku;
eemaldamine-lähendamine; Vertikaal pöörlemine. Abiseadeldised võrukujuline liigeseõõnsusemokk. 102. Küünarliiges: nimeta liigenduvad luud, liigesetüüp, liikumine. Luud õlavarreluu, küünar- ja kodarluu. Liigesetüüp liitliiges: * õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges 3 telge. * õlavarre-küünarluu liiges on plokkliigese erivariant - vintliiges painutusel läheb mediaalsele kallistamisliiges diagonaalselt, et oleks parem haarata. * kodar-küünarluu liiges on ratasliiges peopesa üles ja peopesa alla sisse, välja pööramine. Vertikaaltelg. 103. Küünarluude omavaheline ühendumine, liikumine. Meil on vaja subineerida kätt ja proneerida(sisse-välja). Ratasliiges on üleval ja all otsas. Kaks toruluud on omavahel ühendatud luudevahe kilega, mis on elastne ja hoiab luid kenasti koos. 2 ratast on omavahel luudevahekilega ühendatud.
Liikumine võib toimuda ümber kolme telje. Väga liikuv liiges. 30) Küünarliiges: --------- : --------- Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud – õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu. 1)Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges (kolmeteljelised), moodustavad õlavarreluupähik ja kodarluupea lohk 2)Õlavarre-küünarluu liiges on tigu-ehk vintliiges (üheteljelised), moodustavad õlavarreluuplokk ja küünarluu poolkuujas sälk 3)Lähim kodar-küünarluu liiges on ratasliiges (üheteljelised), moodustavad kodarluu pea ja küünarluu kodarmine sälk. Liigutused ümber kahe telje: 1)ümber frontaaltelje sirutus ja painutus 2)ümber vertikaaltelje kodarluu pöörlemine ümber küünarluu. 31) Küünarluude omavaheline ühendumine, liikumine? Lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges, mille moodustavad kodarluupea ja küünarluu kodarluumine sälk. Kaugmine kodar-küünarluu liigese moodustavad kodarluu küünarluumine sälk
...C4 (kõhtmised) harud; siit algavad närvid innerveerivad peamiselt kaela nahka ja lihaseid; pikim närv on vahelihasenärv (nervus phrenicus) – vahelihasele. 2.Õlapõimik (plexus brachialis) – moodustavad harud segmentidest C5....Th1; harud innerveerivad õlavöödet ja ülajäset, ka osa rinda ja selga; suuremad närvid on kaenlanärv (n. axillaris) – (deltalihas ja õla nahk) ning 4 pikka ülajäseme lihaseid ja nahka innerveerivat närvi: küünar(luu)närv (n. ulnaris), kodar(luu)närv (n. radialis), lihase-nahanärv (n. musculocutaneus) ja keskpidine närv (n. medianus). 3. Nimmepõimik (plexus lumbalis) – moodustavad segmentidest Th12.....L4 pärinevad kiud; sellest põimikust algavad närvid innerveerivad kõhuseina, vaagnapiirkonda ja reie eesmist osa; suurim närv – reienärv (n. femoralis). 4. Ristluupõimik (plexus sacralis) – moodustavad L5....Co1 segmentide kiud; põimikust algavad närvid
29) Küünarliiges: --------- : --------- Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu. 12 1)Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges (kolmeteljelised), moodustavad õlavarreluupähik ja kodarluupea lohk 2)Õlavarre-küünarluu liiges on tigu-ehk vintliiges (üheteljelised), moodustavad õlavarreluuplokk ja küünarluu poolkuujas sälk 3)Lähim kodar-küünarluu liiges on ratasliiges (üheteljelised), moodustavad kodarluu pea ja küünarluu kodarmine sälk. Liigutused ümber kahe telje: 1)ümber frontaaltelje sirutus ja painutus 2)ümber vertikaaltelje kodarluu pöörlemine ümber küünarluu. 30) Küünarluude omavaheline ühendumine, liikumine? Lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges, mille moodustavad kodarluupea ja küünarluu kodarluumine sälk. Kaugmine kodar-küünarluu liigese moodustavad
29) Küünarliiges: --------- : --------- Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud – õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu. 1)Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges (kolmeteljelised), moodustavad õlavarreluupähik ja kodarluupea lohk 2)Õlavarre-küünarluu liiges on tigu-ehk vintliiges (üheteljelised), moodustavad õlavarreluuplokk ja küünarluu poolkuujas sälk 12 3)Lähim kodar-küünarluu liiges on ratasliiges (üheteljelised), moodustavad kodarluu pea ja küünarluu kodarmine sälk. Liigutused ümber kahe telje: 1)ümber frontaaltelje sirutus ja painutus 2)ümber vertikaaltelje kodarluu pöörlemine ümber küünarluu. 30) Küünarluude omavaheline ühendumine, liikumine? Lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges, mille moodustavad kodarluupea ja küünarluu kodarluumine sälk. Kaugmine kodar-küünarluu liigese moodustavad
29) Küünarliiges: --------- : --------- Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu. 12 1)Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges (kolmeteljelised), moodustavad õlavarreluupähik ja kodarluupea lohk 2)Õlavarre-küünarluu liiges on tigu-ehk vintliiges (üheteljelised), moodustavad õlavarreluuplokk ja küünarluu poolkuujas sälk 3)Lähim kodar-küünarluu liiges on ratasliiges (üheteljelised), moodustavad kodarluu pea ja küünarluu kodarmine sälk. Liigutused ümber kahe telje: 1)ümber frontaaltelje sirutus ja painutus 2)ümber vertikaaltelje kodarluu pöörlemine ümber küünarluu. 30) Küünarluude omavaheline ühendumine, liikumine? Lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges, mille moodustavad kodarluupea ja küünarluu kodarluumine sälk. Kaugmine kodar-küünarluu liigese moodustavad
vähen. kaudaalses suunas) roide-rinnakuliigesed -- roiete liik. hingamisel (rindkere mahu muut.) õlanuki-rangluuliiges -- sagitaaltelg: aduktsioon, abduktsioon rinnaku-rangluuliiges -- vertikaaltelg: ette, taha, sagitaaltelg: õlavöötme tõstm., langet., frontaaltelg: pöörl. õlaliiges -- frontaaltelg: ette, taha, sagitaaltelg: aduktsioon, abduktsioon, vertikaaltelg: pronatsioon, supinatsioon, koonusliik. küünarliiges (3) -- õlavarre-kodarluu, õlavarre-küünarluu, kodar-küünarluu liiges -- frontaaltelg: sirutus, painutus, vertikaaltelg: pronatsioon, supinatsioon kodarluu-randmeliiges, kesk-randmeliiges -- frontaaltelg: sirutus, painutus, sagitaaltelg: abduktsioon, aduktsioon randme-kämblaliiges -- pöidla randme-kämblaliiges: abduktsioon, aduktsioon, ringliig, vastand. teistele sõrmedele (ülejään. väikese liik.) puusaliiges -- frontaaltelg: ette, taha (reis), sagitaaltelg: abduktsioon, aduktsioon, vertikaaltelg: pöör
vertikaal- õlavarre pöörlemine(pronatsioon, subinatsioon ja koonusliik) 29. küünarliiges- õlavarreluu, küünar- ja kodarluu liitliiges abisead. võruside Küünarliigese koostisse kuulub 3 liigest: õlavarre-kodarluu liiges( keraliiges) õlavarre-küünarluu liiges( tigu- ehk vintliiges ) lähim kodar-küünarluu liiges( ratasliiges) liikumine- kaks frontaal- sirutus ja painutus vertikaal- kodarluu pöörlemine ümber künarluu 30. Küünarluude omavaheline ühendumine- luudevaheline kile Lähim ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku(koos talit. ratasliigestena) liikumine- ümber küünarvarre diagonaaltelje 180º ulatuses
vertikaal- õlavarre pöörlemine(pronatsioon, subinatsioon ja koonusliik) 29. küünarliiges- õlavarreluu, küünar- ja kodarluu liitliiges abisead. võruside Küünarliigese koostisse kuulub 3 liigest: õlavarre-kodarluu liiges( keraliiges) õlavarre-küünarluu liiges( tigu- ehk vintliiges ) lähim kodar-küünarluu liiges( ratasliiges) liikumine- kaks frontaal- sirutus ja painutus vertikaal- kodarluu pöörlemine ümber künarluu 30. Küünarluude omavaheline ühendumine- luudevaheline kile Lähim ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku(koos talit. ratasliigestena) liikumine- ümber küünarvarre diagonaaltelje 180º ulatuses
toimu töötsükleid st töötsükli ajal akumuleerib hooratas enesesse liikumis energiat ja taktides kus silindrites tööd ei tehte need ületatakse tänu hooratasse kogutud inertsenergia arvelt. Hooratas valatekse tavaliselt malmist, suured hoorattad võidakse valmistada mitmest osast, mis hiljem ühendatakse omavahel poltide abil kokku.Tavaliselt asetseb hooratas mootori ahtripoolses otsas Hooretas koosneb hooratta põid hooratta kodar hooratta rumm Hooratta põhi mass asetseb põias, sest see on tsentrist eemal ja seega omab ta seal suuremat inertsjõudu. Hooratta põid võib olla ka varustatud hammasvöögr või aukudega võlli põõramiseks kas käsitsi või läbi võlli pöördmehanismi. Hooratta pöiale kradueeritakse vähemalt ühe (so esimese silindri) ÜSS ja ASS ning kraadi jaotus ja seda selleks, et oleks võimalik regulleerida klappide ja sulgemist, kütuse sissepritsimis momenti.
o Ümardada (Round) lõigatud avade esiservad raadiusega R 0,3 mm [joonis 5-36;b]
o Ümardada kodara serv R 0,5 mm [joonis 5-36;c] ja alumine serv R 3 mm
a b c
joonis 5-36
53
3d modelleerimine
o Velje kodarate paljundamiseks tuleb luua muster (Pattern) [joonis 5-37;a]
o Märgistada ,,Kodar", kodarasse lõigatud avad ja avade ümardatud osad ning kodara alumise ja ülemise
serva ümardused (
Poleer- veega nr. 3 töödeldakse katet nagu poleerveega nr. 1. Umbes poole tunni pärast tuleks värvitud pinnad katta «Globo» lakkpalsami või mõne kaitsevahaga (poleerpasta b -- õige; / -- kodar; 2 -- rumm; 3 -- koonusseib nr. 2 jt.). Värvkatte parandamine. Peetagu meeles, et parandatud värvkatte püsivus ja kvaliteet sõltub suurel määral vigas- Rataste balansseerimise kohta vt. lk. 222. tuskoha ettevalmistusest värvimiseks. Kõigepealt tuleb Värvkatte hooldamine
annaabi.ee 
