ühtlane, on paremale ja vasakule poole ühesugune. Vastastikmõju tõttu teraslehega saavad vankrikesed kiirenduse, esimene vankrike kiirenduse a1 ja teine vankrike kiirenduse a2. Kui vankrikesed oleksid ühesugused, s.t oleks tehtud ühesugusest materjalist ja neil oleks ühesugused mõõtmed, siis oleksid kiirenduste a1 ja a2 moodulid võrdsed. Kuna aga vankrikesed ei ole ühesugused, siis massiivsem vankrike saab väiksema kiirenduse kui vähem massiivsem. Öeldakse, et massiivsem keha on inertsem. Inertsus tõlgituna kreeka keelest tähendab laiskust. Inertsus on kõikide kehade omadus. Asja sisu on selles, et keha kiiruse muutmiseks on vaja mõningat aega. Mida rohkem kulub aega kiiruse muutmiseks etteantud väärtuseni, seda inertsem on keha. On selge, et mida massiivsem on keha, seda inertsem, "laisem", ta on. Massiivset keha on raske kohalt liigutada, anda talle kiirendus, ja raske ka peatada. Keha inertsus on keha üks tähtsamaid omadusi, sest
Brunelleschi kuppel Firenze toomkiriku nelitise kohale. Firenze Leidlaste Kodu: fassaadis korintose sammastele toetuv kaaristu. Pazzi perekonnakabel: antiiksed sambad ja kolmnurkne viil. · Brunelleschi. Leidlaste kodu Firenzes · Brunelleschi.Pazzide perekonna kabel Palazzod Firenze aadlike kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Kadunud on teravkaar, vertikaalsuse asemel valitses horisontaalsus. I korrus ehitati massiivsem, kandejõud!, seal kasutati rustikat välismüüride kivid suured ja rohmakalt tahutud. Ntx. Palazzo Medici · Palazzo Medici Alberti palazzode uus ajastu, iga korruse akende vahele paigutati pilastrid, see muutis ehitise pidulikumaks ning rõhutas mittekindluslikku iseloomu. Antiikeeskujud kirikuehituses. Sant` Andrea kirik Mantovas Itaalias: pilastrid . · Sant` Andrea kirik
Taassünni all mõeldakse antiikaegsete võtete taas kasutuselevõtmist Itaalia renessanssi ajastu jagatakse kahte perioodi: 15.saj Vararenessanss; ning 16.saj Hilis- ehk Kõrgrenessanss. Itaalias sai vararenessanssi keskuseks Firenze, hilisperioodil aga Rooma. Tavaline vararenessanssi plazzo e. palee oli range kindlusetaolise ilmega, kolmekorruseline neljast tüvest koosnev ehitis, mille katus oli madal, akna ja ukseavad kas ümarkaarsed või nelinurksed; esimene korrus oli massiivsem, teine kergema ilmega ning kolmas veel kergem; alumise korruse kivid olid rohmakad ning seetõttu nimetatakse neid rustikateks ehk talupoeglikeks. Arhitektuuri koha pealt võetigi renessanssi ajal taaskasutusele proportsiooniideaalid, samuti hakati kasutama pilastreid (poolsambaid). 15. sajandi maalikunstis oli levivaks teemaks usk, ent kunstnikud muutsid Piibli tegelased ning pühakud üsna inimeste sarnasteks. Levis ka antiikmütoloogia temaatika
youtube.com/watch?v=H3ApaabcgMc. Kepler 186f ● 500 valguaasta kaugusel ● tiirlemisperiood 129,9 päeva ● Atmosfääri omadused tundmatud (ei teata veel, kas seal on elu) Lähim eksoplaneet ● Alpha Centauri Bb ● 4,37 valgusaasta kaugusel ● Ei pruugi reaalne olla TRAPPIST-1 ● Tähesüsteem ● Tema ümber tiirlevatel planeetidel on elu tunnused ● Asub 39 valgusaasta kaugusel ● 12 korda vähem massiivsem kui Päike ning ainult veidi suurem kui Jupiter ● Vähemalt 7 planeeti orbiidil 7 hiljuti avastatud planeeti ● https://www.youtube.com/watch?v=bnKFaAS3 0X8 Kasutatud allikad ● https://et.wikipedia.org/wiki/Eksoplaneet ● http://forte.delfi.ee/news/kosmos/nasa-tahtis-a vastus-leiti-seitse-uut-maa-sarnast-planeeti-ko lm-neist-asuvad-elusoosivas-tsoonis?id=77325058 ● https://www.nasa.gov/press-release/nasa-telesc
PÄIKE Päikese ehitus Päikesekiirgus Päikese aktiivsus PÄIKE On meie Päikesesüsteemi täht Peajada täht spektriklassiga G2V, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest mõnevõrra massiivsem ja kuumem Koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi) Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel PÄIKE Läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×10 astmes 30 kg (332 950 Maa massi) Vanuseks on erinevatel meetoditel hinnatud 4,57 miljardit aastat Pinnatemperatuur on 5800 Kelvinit Temperatuur tuumas on 15.6 miljonit Kelvinit
Päikesest üldiselt. Päike on meie Päikesesüsteemi suurim täht. Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päikese ümber tiirlevad planeet Maa ja teised planeedid, nii Maasarnased planeedid, hiidplaneedid kui ka kääbusplaneedid. Lisaks tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid, komeedid, Neptuunitagused objektid ja tolm. Päike on peajada täht spektriklassiga G2V, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest mõnevõrra massiivsem ja kuumem. Umbes 85% tähtedest on Päikesest väiksema massiga. Päikese vanuseks on erinevatel meetoditel hinnatud 4,57 miljardit aastat. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu). Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85%
) Avastamine Prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier Saksa astronoom Johann Galle (1846. aasta 23. sept.) John Couch Adams Rahvusvaheline vaidlus Mõõtmed ja välimus Ligikaudne läbimõõt: 49 572 km Metaan(särav sinine) vesinikust ja heeliumist. Pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas,tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas Neli korda suurema läbimõõduga, seitseteist korda massiivsem ja kuuskümmend korda mahukam kui Maa. Kaaslased 13 teadaolevat kuud(Naiad,Thalassa, Despina,Galatea,Larissa,Proteus,Triton,Nereis,Hali mede,Sao, Laomedeia,Psamathe, Neso, ) Triton (1846a. ...kivine keha,suurem kui Pluuto ja see tiirleb teistele kuudele vastupidises suunas) Proteus(päikesesüsteemi kõige mustema keha,5%) "Voyager 2" 25. august 1989. a atmosfäär on väga tormiline. Suur Tume Laik
Päike Mis on päike? Päike on täht Näiv tähesuurus: 26,74 Absoluutne tähesuurus 4,85 Amplituud: 0.001 tähesuurust Kaugus Maast: 149,6 mln km (1 astronoomiline ühik) Mis tiirlevad ümber päikese? Planeet Maa Maa-sarnased planeedid Hiidplaneedid Kääbusplaneedid Asteroidid, meteoriidid, komeedid Neptuuni-tagused objektid Tolm Rohkem Päikesest Massiivsem ja kuumem 85% tähtedest on massilt väiksemad Läbimõõt: 1392 mln km Mass: 1,9891×10^30 kg Raadius: 6,9599×10^8 m Tihedus: 1409 kilogrammi kuupmeetri kohta Päike on kuum Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) Millest koosneb Päike? Vesinik (73,46% massist) Heelium (24,85% massist) Ülejäänud elemendid (1,67% massist)
lähimate naabrite Marsi ja Veenuse pinna keemilise analüüsini välja. tähed, koosneb Päike Nagu teisedki peajada tähed, koosneb Päike enamasti vesinikust ja heeliumist. Päikese keskosas toimuvad termotuuma reaktsioonid, mille tulemusena vesinik muundub heeliumiks. Selles protsessis eraldatav energia ongi Päikese energiaallikaks. Spektraalklassi järgi kuulub Päike kollaste kääbuste hulka. Vaatamata sellele, võrreldes enamiku tähtedega Päike ei ole väike. Ta on massiivsem, kui 85 % Linnutees olevaid tähti; 50 lähimate tähtede hulgas on Päike oma heleduse poolest 4. kohal. Päike sündis ca 4,6 mlrd aastat tagasi tähtedevahelisest molekulaarpilvest, mis hakkas kollapseeruma iseenda gravitatsiooni mõjul. Kuna selle pilve aine koosnes kaugminevikus supernoovadena plahvatanud tähtede ainest, oli pilv rikastatud raskemate elementidega (metallidega). Seetõttu kuulub Päike nn esimesse põlvkonda. Jaak Janniste, Füüsika 1999 2. PÄIKE
paleesid, just nende põhjal saabki jälgida Itaalia vararenessansi arhitektuuri arengut: Plazzode puhul oli tegemist kolmekorruseliste neljast tiivast koosnevast ehitisega, millel oli ka nelinurkne siseõu, väga madal katus. Laotud olid nad tellistest ja katmisel kasutati jämedalt tahutud kiviplokke. Kadus teravkaar, edaspidi olid akna- ja ukseavad nelinurksed või ka ümarkaarsed. Domineerivaks muutus horisontaalsuund, ülespürgivus asendus maaligidusega. Esimene korrus oli massiivsem ja teine korrus kergema ilmega. Ehituskunstis üldiselt hakkas levima baasi ja kapiteeliga sambad, poolsambad, pilastrid, viilid akende ja uste kohal, simssid ja friis. Aja jooksul muutusid plazzod peenemaks: suurenesid aknad ja üldpildis olid edaspidi avatumad. Ka kõrgrenessanss tähendas arhitektuuri jaoks uusi taotlusi, mis väljendus selles, et arhitektide püüdluseks sai suurejooneline tervik ja kõikide üksikosade loomulik lülitamine ehtise
Neptuun Neptuun avastati Uraani liikumise korrapäratuste analüüsi põhjal, millest tehti järeldus, et Uraanist kaugemal peab asuma veel üks planeet. Neptuun leiti 1846. aastal ning nimi pandi merejumal Neptunuse järgi Neptuun on Päikesest 30 korda kaugemal kui Maa ( 4 ja pool miljardit km). Neptuuni on lootusetu vaadelda palja silmaga. Samuti on Neptuun maast 4 korda suurema läbimõõduga, 17 korda massiivsem ja 60 korda mahukam. Tihedus on üle 3 korra väiksem Maa tihedusest. Päikesevalgus on 900 korda nõrgem kui Maal. Neptuun tiirleb peaaegu ringikujulisel orbiidil ning üheks tiiruks ümber Päikese kulub tal 165 maist aastat. Tema päev kestab aga ainult 18 tundi. Planeet pöörleb tavapärases suunas. Neptuuni pilvekihis olevat 235 kraadi külma. Ei ole kindel kas pilvekihi all on tahket pinda. Heledate pilvede põhjal tehti kindlaks, et Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tuuled kohati pilvi
Eeskujuks oli akademism ja realism. Aukohal oli teosed mis ülistasid suuri juhte, kujutasid revolutsioonisündmusi jne. Skulptuuris jõulisus, ülearenenud muskulatuur, ideaalkangelased. BREKER, MUHHINA «Tööline ja kolhoositar». Saksamaal oli alasti keha lubatud, NLis tabu. NL- kunst, mis sisaldab tõde. NL arhitektuuri eeskujuks oli 19.saj klassitsism ja eklektika, kuid lisati paraadilikust ja mõned hooned kavandati hiiglaslikena. Saksa arhitektuur oli paraadlikum, massiivsem ja süngem. Otsiti eeskujusid Vana-Idamaade arhitektuurist. NL ja saksa mõned projektid olid sarnased. S-paraadid, kuhu kuulusid erilised väljakud, auväravad ja valgusefektid. USA kunst- Noorte seas valitses kubism-öiltide aineks olid masinad ja suurlinna motiivid. Sotsiaalne realism iseloomustas suurlinna elu ilustamata, tume ja räpane koloriit, sünge meeleoli. HENRI. Regionalistid romantilisemad, väärtustavad väikelinnade ja farmide elu, USA regioonide omapära.
Olümpias kesksel kohal ka näiteks Hera tempel ja kangelase Pelopsi väike pühakoda. Kreeklaste templiehitus sai alguse ja templiarhitektuur kujunes välja arhailisel perioodil. Varasemad tõelised monumentaalsed kivitemplid pärinevad VI sajandist eKr. Templi põhiplaan oli ristkülikukujuline, see ehitati alusele, kasutati madalt treppi. Templeid toetasid sambad. Kreeklased kasutasid põhiliselt kolme sambatüüpi: dooria, korintose, joonia. Dooria sammas on Kreeka sammastest kõige massiivsem, tal on ainult kapiteel ja tüves, baas puudub. Dooria sammast kaunistavad tüves pikad vaod kannelüürid. Joonia ja korintose sambad on baasiga. Need sambad on dooria sammastest väiksema ümbermõõduga, paistavad sihvakamatena. Kannelüüre on neil rohkem, kuni 24. Korintose sambad on kõige kõrgemad. Vastavalt ehitusstiilidele on jaotatud ehitised kolme stiili. Kõige vanemad neist on dooria ja joonia stiilis. Kõigelevinum kreeka templi tüüp oli peripteer
Päikesesüsteemi suurim planeet, olles 3 korda massiivsem kui kõik teised planeedid kokku.Oma mõõtlete, keemilise koostise ja energiabilansi poolest on Jupiter midagi tähe ja planeedi vahepealset.Jupiteril on 16 kuud millest lo , suuruselt teine kuu on Päikesesüsteemi vulkaaniliselt aktiivseim objekt ( kaheksa tegutsevat vulkaani, meteoriidikraatrid mis on kaetud väljavoolanud laavaga. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga (lisaks 3 kinnitamata kuud).
Rudolf Tobias Kristo Ktt AT 11 Elulugu Rudolf Tobias on esimene Eesti helilooja, kes sai professionaalse muusikalise erihariduse nii heliloojana kui organistina. Tobias kirjutas Eesti esimesed instrumentaalsed helitd: esimese smfoonilise helit avamngu Julius Caesar (189Rudolf Tobias sndis kstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt Johannes Tobiaselt, kes oli teeninud Kina koguduse ja Kullamaa koguduse kstrina. Tobiase noorplv mdus isa ehitatud majas Haapsalus Sadama tnav 23. Johannes Tobiase perekonnas oli 13 last, Rudolf oli teine laps.[2] Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on silinud 1882. aastast, mil Tobias oli heksa-aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, ppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti ke all klaverit.[1] Peale pinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale. Aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gmnaasiumi (praegune Gustav...
pidama planeediks või lihtsalt üheks suuremaks taevakehaks Kuiperi vöös.2006. aastal defineeris Rahvusvaheline Astronoomiaunioon esmakordselt planeedi ja nimetas Pluuto ümber kääbusplaneediks, mistõttu Neptuun oli taas Päikesesüsteemi viimane planeet. 6 Koostis ja ehitus Neptuuni mass 1,0243×1026 kg jääb Maa ja suurte hiidplaneetide masside väärtuste vahele. Neptuun on Maast 17 korda massiivsem, aga Jupiterist 19 korda väiksema massiga. Neptuuni pinna gravitatsioonist on suurem ainult Jupiteri pinna gravitatsioon. Neptuuni raadius ekvaatoril on 24 764 km, mis on ligi neli korda suurem kui Maa ekvaatori raadius. Eksoplaneetide otsimisel on Neptuuni nime kasutatud metonüümina, mis tähendab, et sarnase massiga planeete on tihtipeale kutsutud Neptuunideks, mis sarnaneb eri taevakehade Jupiteriks kutsumisele.
Palazzod, Püha Andrea kirik, Leon Battista Alberti. 1 Palazzod Itaalia jõuka pere elamu. Palazzod olid alguses midagi kindluse sarnast. Neil oli üks sissepääs ja hoonel oli siseõu. Palazzod olid enamasti kolme korruselised ja koosnesid neljast tiivast, katus oli madal, esimene korrus oli massiivsem ja raskepärasem, kuna see pidi kandma kahte ülemist. Teine korrus oli kergema ilmega kui esimene. Kõige ülemine oli neist kõige kergem, kuna sellel ei olnud mingit kandvat ülesannet. Ka aknad muutusid alt üles suuremaks. Aja pikku muutus palazzo elamuks inimestele, kes just ei tahtnudki oma rikkust varjata. Pikapeale muutusid aknad suuremaks ja need nagu avanesid tänava poole ega püüdnud end enam maailmast eraldada.
madalaim õhutemperatuur on 89,6° C ...Veel miskit harivat! · Maa tiirleb ümber Päikese, kulutades ühe tiiru tegemiseks 356,26 päeva ehk ühe aasta. · 20. sajandi keskelt on inimesed saatnud Maa orbiidile palju tehiskaaslasi. · Maa telg on orbiidi tasandi ehk ekliptika normaali suhtes kaldus 23,4° võrra. (See nurk on aastaaegade põhjustajaks) · Maa-tüüpi Päikesesüsteemi planeetide seas on Maa suurim. · Maa on Kuust ligikaudu 81 korda massiivsem, kuid Päikesest 33 000 korda kergem. · Keskmine tihedus on 5,5 g/cm³. Seega on Maa keskmine tihedus vee tihedusest 5,5 korda suurem. · Kuult ja kosmoselaevadelt saab vaadelda Maa faase, mis sarnanevad Kuu faasidega. ... Lisaks veel ajaloost ka veidi! · Pythagaros avaldas VI sajandil e. Kr. esimesena, et Maa on kerakujuline. · Platon, Aristoteles ja teised Kreeka filosoofid kujutasid Maad kerana, milles ringlevad tuli, vesi
Päikesesüsteem Päikesesüsteem on Päike ja tema ümber tiirlevad objektid. Need objektid on tekkinud samast pilvest ja jäänud kokku Päikese tugeva gravitatsiionijõu tõttu. Meie kohalik täht Päike valitseb Oäikesesüsteemi. Ta on selle süsteemi kõige suurem ja massiivsem objekt, sisaldades 95% kogu Päikesesüsteemi ainest. Ülejäänu kuulub objektidele, mis tiirlevad ümber päikese. Need on 9 planeeti, üle 60 kuu, miljardeid asteroide ja komeete. Päikese suure massi tõttu on tal võimas gravitatsiooniline tõmme, mis hoiab Päikesesüsteemi koos ja juhib planeetide liikumist. Päikesesüsteemi teke Umbes viis miljardit aastat tagasi oli see aine, millest nüüd on tehtud Päike ja planeedid, osa suurest gaasi- ja tolmupilvest. Peamiselt vesinikust ja heeliumist koosnev pilv, milles oli ka tühine protsent teisi elemente, pöörles ja tema ainet tõmmati tsentri poole. Päikese udukogust sai nüüd gaasikera, mida ümbrit...
Ulysses. Kosmoseaparaat Galileo tiirles 8 aastat ümber Jupiteri ,mis pakkus kõige täpsemat infot Jupiterist.Jupiteril on magnetväli,mis on 20 korda tugevam kui Maal. Planeedi võimsad kiirgusvööndid küünivad pinnast 8 miljoni km kauguseni. Tugevatel magnetväljadel on oma ülesanne vulkanismi energia, keskkonna kujun-damisel. Jupiteri ööpäev kestab alla kümne tunni.Tema aasta pikkuseks on umbes 11,9 Maa aastat ehk 10 000 Jupiteri ööpäeva.Jupiter on 318 korda massiivsem kui Maa ning kaks ja pool korda massiivsem kui kõik teised päikesesüsteemi planeedid kokku. Jupiteri läbimõõt on umbes 140 600 kilomeetrit, 11 korda suurem kui Maal. Raskusjõud on Jupiteril 2,8 korda suurem kui Maal. Jupiteril on reljeefi asemel pilved ja õhk.Keemilise koostise järgi sarnaneb Jupiter tähtedega. Tema atmosfäär ja sisemus koosneb peamiselt vesinikust ( 87-90%) ja heeliumist (10-13%).
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP (14) Albert Lumera PLANEET SATURN Referaat Pärnu 2016 2 SISSEJUHATUS Käesolevas töös antakse ülevaade planeedist Saturn, mis on Jupiteri järel suuruselt ja massilt Päikesüsteemi planeetide hulgas teine taevakeha. Jämedalt ümardades on Saturni kaugus Maast miljard kilomeetrit. Maast on Saturn 9,4 korda suurem ning umbes 95 korda massiivsem. Tihedus on Saturnil eriti väike: kogutihedus on vaid 0,7 vee tihedusest. See tähendab, et ka Saturni puhul näeme tema ulatusliku, väga sügavale ulatuva atmosfääri välisosa. Kuigi Saturnil on väga palju kaaslasi, pakub teleskoobis kõige rohkem silmailu tema kuulus rõngas. Tegelikult koosneb rõngas mitmest üksteise sees olevast rõngast, mis omakorda koosnevad lugematust hulgast Saturni pisikestest, nummerdamata kaaslastest
8. Nimeta kaks põhilist stiili 1930. aastate eesti arhitektuuris. Kumba stiili eelistad sina? Funktsionalism ja eklektika. Mina eelistan eklektikat. 9. Nõukogude arhitektuuri peamiseks eeskujuks said 19. sajandi klassitsism ja eklektika. Nende hoonete kaunistamine väiksematelt majadelt laenatud dekoratiivdetailidega andis üpris veidraid tulemusi. Saksa natsionaalsotsialistlik arhitektuur jäi peamiselt kavanditeks. Saksa arhitektuur oli suurejoonelisem ja paraadlikum, tihti ka massiivsem ja süngem. Natsionaalsotsialistlik arhitektuur otsis eeskujusid VanaIdamaade (Egiptuse ja Mesopotaamia) arhitektuurist. Natside kunsti meisterlikum osa oli paraadid, mille visuaalsesse kujundusse kuulusid erilised väljakud, auväravad ja valguskunsti efektid. 10. Millal ja kus võeti kasutusele mõiste ,,internatsionaalne stiil"? Mida sellega tähistati? ,,Internatsionaalne stiil" võeti mõistena kasutusele 1932. aastal USAs. Sellega tähistati uut funktsonalistlikku Euroopa arhitektuuri
oktoober 1918 Berliin. Eesti helilooja, organist ja koorijuht. Esimene Eesti helilooja, kes sai professionaalse muusikalise erihariduse nii heliloojana kui organistina. Andekas ja omanäoline muusik ning uuendusmeelne kunstnik, kes võitles rahvusliku professionaalse kultuuri eest. Rudolf Tobiast loetakse koos Artur Kapiga eesti sümfonismi rajajaks. Eesti süvamuusika rajaja. Eesti heliloojaist ehk kõige monumentaalsem, suursugusem ja massiivsem. Lapsepõlv Sündid köstri pojana Hiiumaal, Käinas. 1885 kolis pere Kullamaale. Esimesed teadmised pärinevad isalt. Peres oli 13 last, tema oli teine. 6 aastaselt mängis ta isaga neljal käel orelit. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused tegi 9 aastaselt. Haridus 1885 astus Haapsalu Kreiskooli. 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi. 1893 astus Peterburi Konservatooriumi. Elulugu
Külastajad · Jupiteri külastas esimesena Pioneer 10 (1973 a.) · Hiljem Pioneer 11, Voyager 1, Voyager 2 ning Ulysses · Kosmoselaev Galileo on parajasti orbiidil ümber Jupiteri ja saadab Maale andmeid Suur punane laik Juba 300 aastat on olnud Jupiteril suur punane laik Tegemist on keeristormiga, mille läbimõõt on Maa omast paar korda suurem ( 20 000 km ) Faktid Jupiter peaks olema vähemalt 80 korda massiivsem, et saada täheks, mis võib olla suurem ainult oma sisemise soojuseallika tõttu Jupiteri magnetosfäär ulatub rohkem kui 650 miljoni km kaugusele Tänapäevaste uurimisjaamade ja tulevaste kosmosereisijate kahjuks on keskkonnas Jupiteri lähedal osakesi, mille "kiirgus" on saatuslik kaitsmata inimesele Galileo atmosfäärisond avastas uue intensiivse kiirgusevööndi Jupiteri rõngaste ja kõige ülemiste atmosfäärikihtide vahel. Uus vöönd on
Välimuselt oli Quasimodo ühest silmast pime, rangjalgne ja küürakas. Sellepärast oli tal ka palju hüüdnimesi, näiteks küürakas lombakas ja ühesilmne. N: ,,See on Quasimodom kellalööja! Ühesilmne Quasimodo! Kõverjalg Quasimodo! Elagu, elagu!" Nagu näete, oli tol vaesel kuradil rohkelt hüüdnimesi. Siseelu SISEELU: Kua ta oli üksi siis pani ta kelladele, mida ta löi, nimesid . Tema lemmik kirikukell oli kõige suurem massiivsem kirikukell, nimeks oli"Mary". Ja sellest võib järeldada, et Tal oli väga ainulaadne ja omapärane süda, quasimodo tundis endas ainult oma keha järele loodud hingeliigutusi. Tema aju oli erilaadne keskkond: mõtted, mis sealt läksid, võtsid virildunud kuju. Ta ei tajunud midagi vahetult. N: Muljed välistest asjadest murdusid tunduvalt enne, kui jõudsid mõteteni. Murdunud mõtted oli iseäralikud ja vildakad. Kindlasti kõhetub vaim puudulikkus kehas.
ajaloomaal jne. 4. Palazzod- Midagi kindluse sarnast – 1 sissepääs ja 9. Üks esimesi perspektiivi kasutajaid Masaccio. hoonel oli siseõu. Kolme kordsed ja koosnesid 10. Ei Tea neljast tiivast. Katus oli madal. Esimene korrus oli 11. Bramante väike kabel (nn tempietto), mille massiivsem ja raskepärasem, kuna see pidi kandma alumistkorrust kaunistab sammastest ümbriskäik. kahte ülemist. Teine korrus oli kergema ilmega kui 12. Michelangelo ongi kuulsaim kõrgrenesanssi arhitekt. esimene. Kõige ülemine aga tundus kõige kergem, 13. Renesanssi aja ideaal tegeles paljude kuna sellel ei olnud mingit kandvat ülesannet. Ka
gravitatsioonijõud tõmbab enda poole kõik, mis tema lähedusse satub. /1, lk 28/ Ööpäev kestab tal napilt alla kümne tunni, tema aasta pikkuseks on umbes 11,9 Maa aastat ehk 10 000 Jupiteri ööpäeva. Jupiteri läbimõõt on umbes 143 000 km. Keemilise koostise poolest sarnaneb ta rohkem tähtedega tema atmosfääris ja arvatavasti ka sisemus koosneb peamiselt vesinikust heeliumist. Jupiterist oleks võinud saada täht, kuid selleks oleks ta pidanud olema veel 7-8 korda massiivsem. Planeedil on ka vägev raadiokiirguse allikas, ning selle põhjuseks on Jupiteri väga tugev magnetväli ja teda ümbritsev kiirgusvöönd. Enamik uurijaid arvab, et Jupiter on vaid hiiglaslik, keskelt tahkeks kokku surutud gaasimull, ning Maa-taolistele planeetidele iseloomulikku gaasilise ja tahke aine vahelist pinda tal ei olegi. Kui aga Jupiteril on pind siiski olemas, asub see planeedi pilvede ülemisest piirist vähemalt 1000 kilomeetrit allpool. Jupiteri
hakkab membraan liikuma mingi aeg pärast valjuhääldi mähisele antud elektrisignaali. Mida massiivsem on membraan, seda "uimasem" see on ning suurem osa valjuhääldi sisendisse antud elektrisignaalist muundatakse heliks moonutatult. Samuti kui membraan on liikunud oma ekstreemumpunkti, peab lõdvik selle tagasi normaalasendisse tõmbama. Ka siin muutub protsess aeglasemaks ja "uimasemaks", mida massiivsem on membraan. Hea summutuvusega, et ära hoida resoneerimist ja võnkumise jätkumist signaali kadumisel. Kahjuks ei ole ideaalset materjal olemas. Et võimalikult palju eelnimetud tingimusi täita, kasutatakse membraani ehitamisel paberit, pappi, metalli ja plastmassi või materjalide segu. Näiteks lisatakse paberile jäikuse andmiseks süsinikkiudu, klaaskiudu või kevlari. Raam on tehtud väga tugevatest materjalidest, tavaliselt terasest. Kui raam peaks mingil
Vist sellepärast peetigi teda antiikajal peajumalaks - kreeklastele Zeus ja roomlastele Jupiter. 6.1 Jupiteri omadused Väikese pikksilmaga on näha planeedi neli suurt kaaslast ning iseloomulikud vöödid Jupiteri pinnal. Planeet on märgatavalt lapik, sest kiire pöörlemine surub Jupiteri pooluste kohalt kokku. Jupiteri ööpäev kestab napilt alla kümne tunni, tema aasta pikkuseks on umbes 11,9 Maa aastat ehk 10 000 Jupiteri ööpäeva. Planeet väärib on 318 korda massiivsem kui Maa ning kaks ja pool korda massiivsem kui kõik teised päikesesüsteemi planeedid kokku. Jupiteri läbimõõt on umbes 140 600 kilomeetrit, 11 korda suurem kui Maal. Läbipaistmatu pilvkatte pärast ei ole võimalik näha Jupiteri pinda ning ta keskmine tihedus leitakse pilvkattega piiratud ruumala järgi. Niiviisi saadakse Jupiteri keskmiseks tiheduseks 1,34 vee tihedust (Maa vastav näit on 5,52). Raskusjõud on Jupiteril 2,8 korda suurem kui Maal. [6] 6
andmetest. Viimaste arvutuste kohaselt minimaalne Galaktika mass on 5,8x1011 päikese massi (M). Veidi väiksem , kui Andromeeda galaktikal.[5][6] VLBA (Very Long Baseline Array) poolt teostatud mõõtetulemuste põhjal, on Linnutee äärepealsete tähtede kiirusteks leitud kuni 254km/s. See on kiirem, kui varasemalt aksepteeritud arvatav kiirus - 220km/s.[7] Kuna orbitaalne kiirus sõltub massist, siis see viitab sellele, et Linnutee on arvatust palju massiivsem, peaaegu võrdne Andromeeda galaktikaga, mis on 7x1011 M, ulatusega 160 000 va (50 kpc) keskpunktist. Hiljutine halo tähtede radiaalkiiruse mõõtetulemuse põhjal on Galaktika mass 261 000 va (80 kpc) ulatuses keskpunktist 7x1011M. Enamus Linnutee massist eeldatakse olevat tume aine, moodustades tume aine halo, mis levib suhteliselt ühtlaselt üle 100 kpc kaugusele Galaktika keskpunktist. Üleüldiselt arvatakse Linnutee mass olevat
Jupiter kiirgab intensiivset infrapunast kiirgust, tema kogukiirgus ületab Päikeselt saadava energia, mis näitab, et tema sisemuses toimub küllalt intensiivne energiatoodang. 1.2 PILVED JA ÕHK RELJEEFI ASEMEL Keemilise koostise järgi sarnaneb Jupiter rohkem tähtedega: tema atmosfäär ja arvatavasti ka sisemus koosneb peamiselt vesinikust (mahu järgi 87-90%) ja heeliumist (10-13%). Jupiterist olekski võinud saada täht, kuid selleks oleks ta pidanud olema veel 7-8 korda massiivsem. Tähed tekivad hõreda gaasi kokkutõmbumisel, kui vabaneb niipalju soojust, et aine sisemuses saavad alata termotuumareaktsioonid. Selleks on vaja temperatuuri vähemalt kümme miljonit kraadi. Jupiteri esialgsel kokkutõmbumisel ei läinud ta sisemus küllalt kuumaks ja termotuumareaktsioonid ei puhkenud. Sellest hoolimata kiirgab Jupiter soojuskiirgust ja tõenäoliselt toimub see gravitatsioonilise kokkutõmbumise energia arvel. Planeet on ka tugeva raadiokiirguse allikaks
Kosmoloogia 3: Päike 1. Päike on meie Päikesesüsteemi täht, mis on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päike on peajada täht spektriklassiga G2V, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest massiivsem ja kuumem. Umbes 85% tähtedest on Päikesest väiksema massiga. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi). Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese
suvalises suunas 22. Mida nimetatakse meteooriks, meteoriidiks? Meteoor on nn. langev täht, sagedus on 3-5 korda ühe tunni jooksul. Nimetatakse Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmilist osakset. Meteoriit on maapinnale langenud kosmiline osa.(90% raud, hapnik, räni, mangaan). 23. Millised jõud kujundavad planeetide liikumist? Planeedid liiguvad gravitatsioonijõu tõttu. Päikesesüsteemi kõige massiivsem keha on Päike, mõjutab kõiki planeete. Maa liikumist mõjutavad Päike ja Kuu ning Maale langevad meteoriidid. 24. Kuidas tekivad looded(tõus ja mõõn)? Looded tekivad Kuu külgetõmbejõu tõttu. Seal pool, kus Kuu on külgetõmbejõud tugevam ja tekib ookeani tõus, seega teisel pool maakera on parasjagu mõõn. 25. Millest tekkisid planeedid? Planeedid tekkisid kosmilisest hajusainest. Planeetide massi kasvatavad maale langevad meteoriidid ja komeedid.
läbimõõtu). Päikese mass on 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass) ja ta kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W. Tema pinnatemperatuur on 5800 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päike on peajada täht spektriklassiga G2V, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest mõnevõrra massiivsem ja kuumem. Kogu Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta diferentsiaalselt - ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. Granulatsioon Päikesel on mõnikord näha tumedamaid piirkondi (päikeseplekid või -laigud); tugeval suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit -- nn. granulatsiooni (lad. granulum - terake). Päike
Vaskpillidest mahedam tämber. Flööt kõrgeim, 1) plokkflööt 2) põikflööt 3) piccolo Klarnet 1x lesthuulik, nasaalne tämber Oboe 2x lesthuulik, kõrihäälne tämber Fagott 2x lesthuulik, madalaim Vaskpuhkpillid Valmistatud messingust Cu + Zn. Tämber särav, jõuline. Ehitus pillitoru ühes otsas on kausshuulik, teises kõlalehter. Tämbrit muudetakse sordiini abil. Trompet kõla on pidulik, ventiilidega, kõrge ja särav tämber Tromboon kõlalt massiivsem kui trompet, U-kujuline kroon, helikõrgust muudetakse krooni abil Metsasarv kõla on trompetist pehmem ja sumedam; helimees hoiab tihti kätt kõlalehtris, et muuta tämbrit Saksofon lesthuulikuga, klappidega kaetud sõrmeavad, mahe tämber, kõlalehter 2. BAROKKORKESTER, VÄIKE JA SUUR SÜMFOONIAORKESTER Barokkorkester keelpillid + klavessiin, dirigenti pole vaja Klassikaline e. väike sümfooniaorkester keelpillid ülekaalus, viisi mängivad
· Keskmine orbitaalkiirus on 29,783 km/s · Maa keskmine läbimõõt on 12 745,5 km, · Maa ümbermõõt on ca. 40 000 kilomeetrit, · Maa pindala on ca. 510 miljonit km2, · Maa mass on 5.9736×1024 kg, · Maa päev on tavaliselt 23 tundi ja 56 minutit, · Maa aasta on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98 sekundit. · Ülemaailmne keskmine temperatuur maapinnal on 15°C Mass ja tihedus Maa ligikaudne mass on 5,9742×1021 tonni. Maa on Kuust ligikaudu 81 korda massiivsem, kuid Päikesest 33 000 korda kergem. Ookeanide mass on 1,4×1021 kg Maakoore mass 2,5×1022 kg. Võrreldes teiste planeetidega on Maa tihedus kõige suurem 5,5 g/cm³.Maa keskmine tihedus vee tihedusest 5,5 korda suurem. Siseehitus · Maa koor koosneb mitmest erinevast kihist · Tuum koosneb peamiselt rauast (või nikkel/raud), võimalik, et ka kergemaid elemente · Temperatuur tuuma keskel võib olla kuni 7500 K (kuumem kui
väiksemasse samuti, kui terve lõik suhtuks suuremasse. Seda suhet saab väljendada matemaatilise konstandiga (fii), mis on irratsionaalarv järgmise ligikaudse väärtusega: 1.61803398875. Renessansi aegadest saati paljude kunsti ja arhitektuuri teoste avandamisel lähtutud kuldlõikest. 5. Kirjelda palazzot! Kolmekorruseline, neli tiiba ja keskel siseõu. Madala katusega ehitus, antiigipärased võtted ja kaunistused. Esimene korrus massiivsem ja lihtsam, teine korrus kergema ilmega, kolmas korrus kõige peenem, kergem ja kaunim. Kadus ära gootipärane teravkaar, selle asemel ümarkaar või nelinurk. 6. Milline oli skulptuur renessansi ajal (võta kokku põhitunnused, ei pea eraldi tundma vararenessanslikku ja kõrgrenessanslikku!)? Skulptuur hakkas muutuma jälle oluliseks iseseisvaks kunstiliigiks. Skulptuurid kujutasid küll piiblitegelasi, kuid nagu tõesti elanud või elavaid inimesi kordumatute
saj lisandus juurde antiikkunsti austamine 2. Mida tähendab humanism?-Inimese ja inimlikkuse väärtustamine 3. Kuidas muutus renessanss ajastul kunstniku staatus?-Teda hakati rohkem austama ja ta roll suurenes 4. Milliseid elamuid hakkasid renessanssajastul püstitama patriitside perekonnad ja kuidas neid nimetati? - Palazzod- Midagi kindluse sarnast – 1 sissepääs ja hoonel oli siseõu. Kolme kordsed ja koosnesid neljast tiivast. Katus oli madal. Esimene korrus oli massiivsem ja raskepärasem, kuna see pidi kandma kahte ülemist. Teine korrus oli kergema ilmega kui esimene. Kõige ülemine aga tundus kõige kergem, kuna sellel ei olnud mingit kandvat ülesannet. Ka aknad muutusid alt üles suuremaks. 5. Milline arhidekt veel peale F. Brunelleschi on ehitanudk auneid palazzosid?- Lorenzo Ghiberti 6. Kes oli kuulsaim vararenessanss skulptor? –Leon Battista Alberti 7. Kes oli renessanssksulptorite lemmikkangelane,miks?-Taaveti, temas nähti
saj lisandus juurde antiikkunsti austamine 2. Mida tähendab humanism?-Inimese ja inimlikkuse väärtustamine 3. Kuidas muutus renessanss ajastul kunstniku staatus?-Teda hakati rohkem austama ja ta roll suurenes 4. Milliseid elamuid hakkasid renessanssajastul püstitama patriitside perekonnad ja kuidas neid nimetati? - Palazzod- Midagi kindluse sarnast 1 sissepääs ja hoonel oli siseõu. Kolme kordsed ja koosnesid neljast tiivast. Katus oli madal. Esimene korrus oli massiivsem ja raskepärasem, kuna see pidi kandma kahte ülemist. Teine korrus oli kergema ilmega kui esimene. Kõige ülemine aga tundus kõige kergem, kuna sellel ei olnud mingit kandvat ülesannet. Ka aknad muutusid alt üles suuremaks. 5. Milline arhidekt veel peale F. Brunelleschi on ehitanudk auneid palazzosid?-Lorenzo Ghiberti 6. Kes oli kuulsaim vararenessanss skulptor? Leon Battista Alberti 7. Kes oli renessanssksulptorite lemmikkangelane,miks?-Taaveti, temas nähti nutikuse ja
Albert Einstein oli Saksa teadlane, kes elas ajaperioodil1879-1955. Teda tuntakse paremini kui teooria loojana, mis muutis põhjalikult inimeste arusaama aja ja ruumi olemusest. Relatiivsusteooriast tuleneb üks kuulsamaid valemeid, millega Einstein näitas massi ja energia võrdelisuse (E = mc^2), mis tähendab, et objekti massi suurenedes suureneb ka selle energia ja vastupidi. Seega mass sõltub liikumiskiirusest. Mida kiiremini objekt liigub, seda massiivsem ta on. Just seetõttu ei saavuta mitte ükski kosmoselaev kunagi valguse kiirust, sest siis peaks ta mass olema lõputult suur. Valgust kandvatel osakestel ehk footonitel aga seisumassi ei ole, seetõttu saab valgus valguse kiirusel liikuda. . Kõige väiksem on mass siis, kui keha seisab paigal; seda massi nimetatakse keha seisumassiks. Üldistame massi ja energia võrdelisuse ka seisumassile. Saame seisuenergia E0=m0c^2. Seisuenergiat omab keha ka siis, kui tal muud energiat pole
Hiidplaneedid Kätlin Linde ja Joanna-Maria Tamm Jupiter Jupiter on meie planeedisüsteemis viies, seejuures esimene hiidplaneet nii järjekorras kui ka suuruse mõttes. Heleda ja püsiva valgusega Jupiter liigub tähtede vahel soliidse aeglusega Jupiteri kaugus Maast muutub 558 kuni 963 miljoni kilomeetrini Ööpäev kestab tal napilt alla kümne tunni Jupiter on 318 korda massiivsem kui Maa ning kaks ja pool korda kogukam kui kõik ülejäänud Päikesesüsteemi planeedid kokku. Jupiteri läbimõõt on umbes 143 000 km, 11 korda suurem kui Maal. Raskusjõud on Jupiteril 2,5 korda suurem kui Maal Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) Jupiteri sisemuse täpne ehitus ning keemiline koostis ei ole tänapäeval veel selge Jupiteril on 14 kaaslast, millest 4 on palja silmaga näha
-pildi pind on aken, mis asetseb vaataja ja pildil kujutatud esemete vahel; tuumpunkti koonduvad jooned ja nende abil saab luua ruumilisust Palazzod- paleed, kolmekorruselised, koosnevad neljast tiivast, nelinurkne siseõu, madal katus -vanemad palazzod on raskepärased, sest olid kaetud suurte kiviplokkidega -palazzode puhul rakendati proportsioonireegleid, mis on vastandlikud gootika päevil kehtinutele -kõrguse asemel rõhutati madalat - 1.korrus oli massiivsem ja raksepärasem, 2. Korrus kergema ilmega ja 3. Täitsa kerge - 15.saj keskpaigaks muutus palazzode stiil peenemaks ja kergemaks - oli elumaja, mille elanikud ei tahtnud enda rikkust varjata -aknad muutusid suuremaks, palazzod avanesid tänava poole -üha enam kasutati antiikarhitektuurist pärit detaile Alberti -uue palazzotüübi levik, kus iga korruse akende vahele paigutati pilastrid -pilastrite ja akende vaheldumine muutus hoone harmoonilisemaks, pidulikumaks, rõhutas hoone
1930. aastail taganes avangardistlik kunst peaaegu kõikjal ja tihti toetasid riikide valitsused traditsioonilisemat kunsti. Siiski säilis kunsti mitmekesisus kõikides riikides peale Saksamaa ja Nõukogude Liidu. Need olid diktatuuririigid, kes kontrollisid oma alamaid terrori ja vaimse tasalülitamise abil. Kuna taheti kogu elu täielikku kontrolli, oli vaja rangelt kontrollida ka kunsti, sest kunst suudab levitada ideid, hoiakuid ja meeleolusid. Totaalsed riigid püüdsid panna oma kodanikke mõtlema ja tundma võimalikult ühtemoodi ning järelikult ei saanud lubada ka mitmekesist kunsti. Avangardistlik kunst oli totaalsele võimule kasutu, sest selle abil oli raske teha massilist propagandat, aga ka lausa ohtlik sellepärast, et avangardislik kunst võis tekitada võõraid ja kahjulikke mõtteid, teiseks lihtsalt sellepärast, et uuenduslik kunst eeldab ja soosib isikuvabadust ning iga inimese õigust omapärale. Mõlemas dik...
Neptuuni laigud Tal on kaks laiku: Suur Tume Laik ja Väike Tume Laik . Need laigud on atmosfäärikeerised, mis toovad esile sügavamatest kihtidest pärinevat teistsuguse keemilise koostisega ja teist värvi pilvi. Pilved koosnevad enamasti tahkunud metaani kristallidest. N Click icon to add picture Click icon to add picture e pt u u n Neptuun Suurus Neptuun on neli korda suurema läbimõõduga, seitseteist korda massiivsem ja kuuskümmend korda mahukam kui Maa. Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile: läbimõõt 0,96, mass 1,2, tihedus 1,3 Uraani omast Kaaslased Teleskoopide abil oli Neptuunil leitud kaks kaaslast: 3200kilomeetrise läbimõõduga Triton ja 200kilomeetrise läbimõõduga Nereide(Nereis). Triton on ainus suur kaaslane, mis tiirutab planeedi ümber viimase pöörlemisele vastupidises suunas. Tritoni orbiit kahaneb ja ühel päeval kukub ta arvatavasti Neptuuni pinnale.
vesikonnaga hüdrosfäär. ). Elusorganismide olemasolu ning kaitsekilbiks magnetväli. Marss - Pind meenutab elutut kivikõrbe, milles on hulgaliselt meteoriidikraatreid. Pinnavormiks on ootamatu avastus jõeorud,kaldaastangud, uhtorud jms.Marsi atmosfäär koosneb süsihappegaasist ja lämmastikust. Atmosfääri tihedus on 100 korda ja rõhk pinnal 160 korda väiksem kui Maal. Jupiter Päikesesüsteemi suurim planeet, olled 3 x massiivsem kui teised planeedid kokku. Ta on midagi tähe ja planeedi vahepealset. Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja Callisto. Magnetväljad on 20 x tugevamad ja suuermad kui Maal. Saturn -Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud. Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat.
Paljunemine • Jooksuaeg mai-juuni • Tiinus vältab 195-225 päeva • Pojad sünnivad jaanuaris (ca 500 g) • Enamasti 1-2 poega, harva 3-5 • Ema kõrval veedavad 2-3 aastat • Suguküpsed 3-5 aastaselt HUNT Liigikirjeldus • Eesti metsade kardetuim kiskja • Keskmine kaal 30-50 kg • Eesti rekord 82 kg • Tüvepikkus -160 cm, õlakõrgus kuni 85 cm • Eluiga kuni 30 aastat • Koeraga võrreldes massiivsem rind ja kael, tugevamad jalad, keha ja jalgade hoiak teine Levik • Levinud peaaegu kõikjal põhjapoolkeral • Põhja-Ameerikas- peamiselt Kanadas, Alaskal • Aasia- suurim asukornd Mongoolias. Samuti esineb Hiinas, Koeras, Iraagis jne Arvukus • Leviala viimasel paaril aastal laienenud • Arvukuse kõrgaeg oli 1995 (umbes) • 2008 loendati 135 isendit • Enim Pärnu-, Jõgeva, ja Ida-Virumaal • 2007 kütiti 40 hunti Elupaik
seetõttu, et tume aine avaldab ennast gravitatsioonilises vastasmõjus nähtava ainega. Tume aine · Lisaks kallutab tume aine valguskiiri kõrvale sirgelt teelt. Sellist nähtust nimetatakse gravitatsioonilise läätse efektiks. · See avaldub kõikjal, kus on nii tumedat kui ka tavalist ainet ja kus liigub ka valguskiiri. · Läätsedeks saab pidada galaktikaid, tähti, musti auke, tumedat ainet ja teisi taevakehi. Need kõik kallutavad valguskiiri. · Mida massiivsem on see nn. lääts ja mida lähemalt kiir läätsest möödub, seda rohkem kiir kõrvale kaldub. Tume aine · Galaktikaparvega MACS J0025.4-1222 toimunud kokkupõrge on eraldanud vesinikgaasi (punane) galaktikatest. Viimastega koos on liikunud ka tumeaine, summaarse massijaotuse (sinine) põhikomponent. (Allikas: NASA/ESA/M.Bradac/S.Alle n) Lõpetuseks · Kui tavaline aine, millest koosnevad tähed, planeedid ja
energia. Päike on hõõguvkuum gaasikera läbimõõduga 1,4 miljonit kilomeetrit ja massiga 2 x 10astmes30 kilogrammi. Päikese mass on 330 000 korda suurem Maa massist. Päikese on umbes 85% massiivsem kõigist Galaktika tähtedest. Päikese gravitatsiooniväli on see, mis planeete koos hoiab. Päikese välised kihid ilmutavad eristatavat pöörlemist: ekvaatoril pindmine kiht teeb täispöörde iga 25,4 päevaga; pooluste lähedal aga 36 päevaga. Selline veider käitumine tuleb sellest, et Päike ei ole tahke keha nagu Maa, vaid koosneb peamiselt gaasidest. Nii pöörleb Päikese väline gaasiline kiht erinevalt Päikese tuumast
keda võib õigusega nimetada mitte ahvinimeseks, vaid inimeseks. Homo habilis't peetakse inimese perekonna evolutsiooni vanimaks liigiks. Välimuse ja morfoloogia poolest oli see liik tänapäeva inimesest arvatavasti kõige kaugemal (kaugeim võis olla ka Homo rudolfensis). Arvatakse, et Homo habilis pärineb mõnest australopiteekuse liigist. Võib-olla oli tema otseseks eellaseks Homo rudolfensis, kes oli massiivsem ning sarnanes rohkem ahvile. Arvatakse, et Homo habilis'est arenes pikem ja kõhnem Homo ergaster, kellest omakorda põlvnes juba inimesesarnasem Homo erectus. Kas aga Homo habilis on inimese otsene eellane, selle üle vaieldakse. Füüsilised omadused Ta oli väga lühike (keskmise kasvuga umbes 127 cm), kerge (45 kilogrammi) ning võrreldes tänapäeva inimesega olid tal ebaproportsionaalselt pikad käed. Nägu oli veel primitiivne, kuid
maailmaruumi, sest pilvkate laguneb. Vananedes täht suureneb kuid jahtub ja muutub punasemaks. Täht on muutunud punaseks hiiuks. Punane hiid loobub oma paisunud väliskihist ning jääb järele ainult tema helendab südamik. Siis toimub kustumine. Kus väikestel ja rahulikumatel tähtedel tekib see laialipaiskumine rahulikult, kuid massiivsete tähtede puhul tekib supernoova. Laialipaiskunud tähe ained võivad viia uue tähe kolde tekkimiseni. Mida massiivsem on täht, seda tormilisemalt kulgevad tähe eluprotsessid, seda rahutum ja lühem on tähe "rahulik" elu. 7. Kirjelda galaktika tekkimist ja arengut. V: Ellipsilise galaktika tekkimine on sarnane tähe tekkele. Kuigi erinevus tähe ja galaktika tekkimisel on nende suuruste vahe. Seetõttu, et galaktika on tähest ligi miljon korda suurem, suurendabki kokkukukkumise aega. Sellel ajavahemikul võib too gaasipilv jaguneda enne tema tipphetkeni jõudmist tähtedeks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
