Joonisel: eesmine suurajuarter, eesmine ühendusarter, keskne suurajuarter, tagumine ühendusarter, tagumine suurajuarter, põhimikuarter, lüliarterid, sisemine unearter. (eesmine ühendusarter---eesmised ajuarterid---sisemised unearterid---keskmised ajuarterid---tagumine ühendusarter---tagumised ajuarterid---ajupõhimiku arter---lüliarterid) · Joonis lk 159 + tv joonis 11 126. Aju venoosse verevarustuse põhimõte (peaaju kõvakesta urked) Pea ja kaela piirkonna peamine venoosne magistraalsoon on sisemine kägiveen, mis kogub venoosset verd peaajust, kolju luudest, näost ning kaelast. Veenid, mis asetsevad peaaju sisemuses ja pinnal, suubuvad peaaju kõvakesta urgetesse ehk siinustesse. Nendesse valgub venoosne veri ka silmast, sisekõrvast ja kolju luudest. Erinevalt veenidest ei lange urked kokku, mis loob head tingimused vere äravooluks peaajust. (sisemine
Desmogeenseteks luud e. katteluud luud, mis tekivad lootelisest sidekoest. Kondrogeensed luud e. aseluud luud, mis tekivad kõhretest. Kondroklastid kõhre lammutavad rakud. Liigeskõhr õhuke kiht epifüüsi otsal Epifüüsikõhr diafüüsi ja epifüüsi vahel olev õhuke kõhrekiht. Osteoklastid - luukoerakud, mis osalevad luukoe lammutamises. Haversi ruumid luu plinkolluses olevad käigud. Randmevagu peopesa nõgusus. Faalanksid sõrmelülid. Õhkusisaldavad urked ehk siinused. Otsmikuluu-urge e. õhkusisaldav ruum otsmikuluu sees. Highmore´i urge e. õhkusisldav urge luu kehas. Alveolaar- e. sombujätke. Pirnavaus ninaõõne eesmine avaus. Tagasõõrmed e.koaanid ninaõõne paarilised tagumised avaused. Liidused ehk pidevühendid ehk sünartroosid. Liigesed ehk diartroosid. Sündesmoosid sideliidused. Sünkondroosid kõhrliidused. Sünostoosid luuliidused. Häbemeliidus e. sümfüüs. Poolliiges e. hemiartroos.
Ülemised: ninaõõs, kõri. Alumine: hingetoru, peabronhid. 7. Hingamiselundite ehituslikud iseärasused võrreldes teiste elundkondadega Nende sein on tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täiedetud õhuga. 8. Mis toimub sissehingatava õhuga ninaõõnes? Õhu puhastamine, niisutamine, soojendamine ja kontroll. 9. Millised on ja kus asuvad ninakõrvalurked/koopad (siinused)? Ülalõualuu urge, otsmikuluu urge, sõelluu urked- need soojendavad õhku. 10. Kõri lad. k. larynx Kõri asukoht: asub kaelal 4-6 kaelalüli kõrgusel, kaetud kaelalihastega, külgedel asuvad kilpnääre, taga neel. Nimetage kõri kõhred: Suurim ehk kilpkõhr, elastne kõripealiskõhr epiglottis, sõrmuskõhr. Nimetage kõri osad: kõriesik, kõrivatsake, häälekõrialune õõs. Milles seisneb kõri funktsioon: hääle tekkimine, alumiste hingamisteede hermeetiline sulgemine
paremasse kotta nimetatakse suureks Aju arteriaalse verevarustuse põhimõte ehk kehavereringeks. (arterioosrõngas) Viib elunditesse hapnikku ja korjab süsihappegaasi. Vere teekonda paremast vatsakesest Aju venoosne verevarustus (peaaju (kopsutüvi, kopsu arterid) kopsude kõvakesta urked) kaudu südame vasakusse kotta nimetatakse väikseks ehk kopsuvereringeks. Viib süsihappegaasi ja korjab hapnikku. Lümfi mõiste Paremat koda ja paremat vatsakest ühendab ja läbib õõnesveen, mis kannab hapnikku ja vasakut koda ja
Suur nahaveen läheb reieveeni. 93.Kõhuõõne arterid ja veenid: (joonised 6 ja 9) kõhuõõne arterid jagunevad paaris ja paarituteks arteriteks. Paaris arterid on neeruarterid ja munasarja ehk munandi arterid. Suured ja võimsad arterid on paaritud. Paaritutest veenidest moodustub maksa värati veenisüsteem. PS! Vaata tv joonistelt 6 ja 9 arterid ja veenid! 94.Aju arteriaalse ja venoosse verevarustuse põhimõte: (joonis 10) Ajust venoosse vere äravooluks on kõvakelme sees olevad urked ehk siinused, mis asendavad suuremaid veene. Nt ülemine noolurge. Tallinn 95.Lümfisüsteemi ehitus: parem lümfijuha, rinnalümfijuha, lümfi kogumise piirkonnad, suubumine vereringesse: (joonis 5) (kehas olev värvuseta vedelik on lümf. Lümf on teine vere tagasivoolu võimalus.) Rakkude vahele jäävad koe mahlaga ruumid. Kui koe mahl siseneb lümfi kapillaaridesse ja rikastub sealsete rakkude ehk
ühendab ringiga eesmine ühendusarter (1tk) ja allpool tagumine ühendusarter (1tk). 128) Aju venoosse verevarustuse põhimõte Venoosne verevarustus: Aju sisemuses suured veenid puuduvad on ainult sellised väikesed veenide harud. Aju venoosne veri koguneb aju kõvakesta urgetesse ehk siinustesse (urge), mis on alati avatud. Erinevalt veenidest ei lange urked kokku, mis loob head tingimused vere äravooluks. Ülemine noolurge, alumine noolurge,korgasurge, ülemine ja alumine kaljuurge, sirgurge, ristiurged, sigmaurge. Kuklasse koguneb urgete kokkuvool (kõik urked suubuvad sinna), kõik urked aga omakorda suubuvad sisemisse kägiveeni, see omakorda aga rangluualuse veeniga ühinedes moodustab ülemise õõnesveeni
arterioosringi, neid ühendab ringiga eesmine ühendusarter (1tk) ja allpool tagumine ühendusarter (1tk). 62 Venoosne verevarustus: Aju sisemuses suured veenid puuduvad on ainult sellised väikesed veenide harud. Veenidest mis asetsevad peaaju sisemuses ja pinnal koguneb venoosne veri aju kõvakesta urgetesse ehk siinustesse (urge), mis on alati avatud. Erinevalt veenidest ei lange urked kokku, mis loob head tingimused vere äravooluks. Ülemine noolurge, alumine noolurge,korgasurge, ülemine ja alumine kaljuurge, sirgurge, ristiurged, sigmaurge. Kuklasse koguneb urgete kokkuvool (kõik urked suubuvad sinna), kõik urked aga omakorda suubuvad sisemisse kägiveeni, see omakorda aga rangluualuse veeniga ühinedes moodustab ülemise õõnesveeni. Vere äravool ajus on väga hea. 63
arterioosringi, neid ühendab ringiga eesmine ühendusarter (1tk) ja allpool tagumine ühendusarter (1tk). 62 Venoosne verevarustus: Aju sisemuses suured veenid puuduvad on ainult sellised väikesed veenide harud. Veenidest mis asetsevad peaaju sisemuses ja pinnal koguneb venoosne veri aju kõvakesta urgetesse ehk siinustesse (urge), mis on alati avatud. Erinevalt veenidest ei lange urked kokku, mis loob head tingimused vere äravooluks. Ülemine noolurge, alumine noolurge,korgasurge, ülemine ja alumine kaljuurge, sirgurge, ristiurged, sigmaurge. Kuklasse koguneb urgete kokkuvool (kõik urked suubuvad sinna), kõik urked aga omakorda suubuvad sisemisse kägiveeni, see omakorda aga rangluualuse veeniga ühinedes moodustab ülemise õõnesveeni. Vere äravool ajus on väga hea. Lümfi mõiste-lümfikapillaaridesse kogunenud maomahl.
Lootel on avatud (1p) a) Nabaveeni ja nabaartereid ühendav veresoon b) Paremat ja vasakut koda ühendav avaus Hingamisteede hulka kuuluvad kõhreliste seintegaelundid (2p) ........................... Parem peabronh (2p) (iseloomusta pikkust, kulgu ja asukohta) parem peabronh on pikem kui vasak, vertikaalsem Mediastiinum (4p) e keskseinand seal paiknevad süda, söögitoru, aort, lümfisõlmed Ninaõõs, sinus maxillaris jt urked ja ülemised hingamisteed on resonaatorid, mis osalevad artikulatsioonis?? (nimeta ülesanne) (2p) Surfaktant (4p) on lipiide sisaldav pindpinevust vähendav aine, mis vooderdab alveoolide seinu ja ei lase neil kokku vajuda e kollabeeruda Perfusioon (2p) e alveoole ümbritsevate kapillaaride verevoolutus on parem kopsupõhimikul (nimeta kopsuosad). Vatsakeste süstoli ajal on suletud (nimeta klapid) (2p) hõlmased klapid
Hingamisteed ülejäänud elundud, mille eesmärgiks on sisse ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingmaiselundid kliinilises praktikas: Ülemine hingamistee : Neelu ninamine osa ja kõri Alumine hingamistee: hingetoru, peabronchid ja kopsud Hingamiselundite ehituslik iseärasus: Nende iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhkrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetud õhuga. Seespootl limased ja kaetud ripseepiteeliga. Urked: Ülalõuualuuurge; Otsmikuurge; Sõelluuurakud; Põhiluuurge? Nina-pisarakanal? Kõri larynx Funktsioon: Kõri suleb ja avab söögitoru/hingetoru + kõrist läbi liikuv õhk tekitab häältepaeltes heli- kõne/hääl. Hingetoru- trachea Asend: püsteine , algab 6-7 kaelalüli juurest, lõppeb bronhidega. 9-15 cm pikk Ehitus: Kõhreline eest ja külgedelt, sidekoeline tagumine sein. Seest limane. Koosneb 16- 20 kõhkrelisest poolrõngast.
Hingamissüsteemiga on ühenduses teised funktsioonid: haistmine (ninaõõnes) ja hääle tekitamine (kõri). 1 Nina. Nina on hingamis- ja haistmiselund. Nina skeletti moodustavad luud ja kõhred. Eristatakse ülemist, alumist ja kaks külgmist seina ning vaheseina. Ülemine sein eraldab ninaõõnt eesmisest koljuaugust, alumine suuõõnest. Mõlemal pool ninaõõnt asuvad silmakoopad ja ülalõualuu urked, taga ninaneel. Kaht ninasõõret eraldab teineteisest kõhreline vahesein. Ninasõõrmete sisepinnal on lame epiteel, millel on karvakesed, mis tõkestavad tolmu ja mustuse pääsu hingamisteedesse. Ninaõõs on hingamisteede algusosa. Ninaõõne limaskest (virveepiteel) on rikkalikult varustatud veresoonte, närvikiude ja nende lõpmetega. Veresoonte võrgustik on eriti arenenud ninavaheseina eesmises osas, kus sageli tekivad ninaverejooksud.
nt. 2,4 mm aastass 15. Millega on seotud karstivormide levik Eestis? Tuntumad karstialad. Too näiteid Eestis esinevate karstivormide kohta. Jääaja taandumisega. Karstumine on vett läbilaskvate kivimite purustamine ja lahustamine pinna- ning põhjavete poolt, mille tulemusena mood spetsiifilised pinnavormid. Karstikoobaste tekke eelduseks eestis on lahustuvaid karbonaatkivimeid katvad kobedamad kvaternaarsed setted, pikimad Iida urked, kõrgemad Kata koopad, sügavamad Kata ja Pudivere koopad. Kurisu Hiiumaal ja Saaremaal. Karr, Raplamaal, Vilsandi ja Vaika kaljusaartel. Karstialad Pandivere kõrgustikul, Raplamaal Kuimetsas, Harjumaal Nabalas, Jõhvi kõrgendikul, Lääne-Eesti saartel. Tuntuim karstinähtus Tuhala nõiakaev. 16. Mis on mattunud org? (teke, suurus, levimus Eestis, näited) Jääsulamisvee äravooluorg- vana
avaust, millest väljub pigistamisel nahapinnale valget pastataolist massi. Avatud komedoonid tunneb ära tumeda otsa järgi, mis on tingitud melaniini ladestumisest, 8 mitte halvast puhastamisest. ·Põletikulised lööbeelemendid -iga komedoon võib folliikliseina kahjustumisel muutuda põletikuliseks. Selles on süüdi mehhaanilised või ärritavad faktorid. Vahel on põletikukolded sügavamad, moodustuvad erinevad urked ja kogumikud, mis sisaldavad halvalõhnalist vere, mäda ja rasu segu ning paranevad halvasti. Tihti on vajalik kirurgiline ravi. ·Põletikujärgsed armid: need on jääknähud raskest aknest, mis on teataval määral paranenud. Armid võivad olla väga erinevad tillukesed jääkirka taolised, pigmenteerunud, suured keloidarmid jne. Aknet saab efektiivselt ravida, kuigi ravile allumine võib mõnikord olla aeglane.
1) Kuklaluu - OS OCCIPITAL 2) Otsmikuluu - OS FRONTALE 3) Põhiluu ehk kiilluu - OS SPHENOIDALE 4) Sõelluu - OS ETHMOIDALE Näokolju luud: Paarilised luud: 1) Ülalõualuu - MAXILLA 2) Sarnaluu - OS ZYGOMATICUM 3) Ninaluu - OS NASALE 4) Pisaraluu - OS LACRIMALE 5) Suulaeluu - OS PALATINUM 6) Alumine ninakarbik Paaritud luud: 1) Alalõualuu - MANDIBULAR - ainus liikuv koljuluu 2) Sahkluu - VOMER 3) Keeleluu - OS HYOIDEUM Õhkusisaldavad urked on nendest: 1) Otsmikuluul 2) Ülalõualuul 3) Oimuluul 4) Põhiluul 5) Sõelluul Millites koljuluudes on SINUS'ed (urge)? 1) Oimuluu 2) Ülalõualuu 3) Sõelluu 4) Põhiluu 5) Otsmikuluu Mis on fontanell ( eesti keeles lõgemed) - ladina keeles FONTICULI? Nende paiknemine koos nimetustega: 1) Koljulae keskjoonel - ees- ehk otsmikulõge 2) Kiiruluude ja kuklaluu vahel - tagumine lõge 3) Külgmised lõgemed Koljuluude õmblused:
Nendesse suubub tavaliselt mitu lümfisoont 63 TOOMASOONT ja väljub 1-2 VIIMASOONT. Lümfisõlme katab sidekoeline kihn, lümfisõlmes eristatakse pindmist osa koort ja selle all asuvat säsi. Säsis toodetakse aktiivseid ensüüme, mis lagundavad mikroorganismide vahataolisi kesti, muudavad nad kahjutuks. Lümfisõlmes on arvukalt pilujaid ruume lümfisiinuseid, siinused on säsi vahelised urked mida lümf läbib. Ülesanne: sorteerib verd 131) Regionaalsed lümfisõlmed? Iga rühma lümfisõlmed saavad lümfi keha kindlast piirkonnast ja neid nimetatakse regionaalseteks lümfisõlmedeks. Ülajäsemel on kaks peamist piirkonda küünraaugus ja kaenlaaugus. Arvukad lümfisõlmed on kuklas, kõrvalesta ees ja taga, lõuaaluses kolmnurgas, kaelal kägiveenide piirkonnas kaela lümfisõlmed, Kaenla augus
jäävast säsist. Põrna (punane) säsi koosneb retikulaarsest sidekoest, selles leidub leukotsüüte ning erütrotsüüte. Punase säsi retikulaarse sidekoe rakud võivad fagotsüteerida, lammutades seega vanu erütrotsüüte ja nende osi. Põrna Malpighi kehakesed ehk hall säsi on lümfotsüütide, monotsüütide ja plasmarakkude tekkimispaigaks. Tavalistest lümfisõlmedest erinevad nad selle poolest, et neis puuduvad lümfisooned ja –urked ning nende talitlus toimub ainult veresoonte vahendusel. Põrn on vere depooks. Füüsilise pingutuse korral paisatakse põrnast vere varu vereringesse ja suurendatakse seega hapniku transporti. Punane luuüdi on erütrotsüütide, trombotsüütide ja granulotsüütide tekke paik. Punane luuüdi koosneb põhiliselt retikulaarsest sidekoest, milles leidub igasugusel arenguastmel olevaid vererakke. Kõikide vererakkude eellasteks peetakse müeloblaste – hemotsütoblastide järglasi
annaabi.ee 
