k – tegur, mis määrab materjali neutraalkihi asukoha painutamisel sõltuvalt suhtest r/s, sealjuures k=1-x l – tugedevaheline kaugus matriitsil, mm; σs- materjalivoolavuspiir tõmbel, MPa; E – elastsusmoodul tõmbel, MPa (terasel E = 2,1·105 MPa). B – painutatava lindi laius piki painutusjoont, mm; k2 – kahenurgalise painde tegur, milline sõltub stantsi konstruktiivsetest elementidest, suhetest rm/s ja rt/s l1 – painutusõlg, mm; n - tegur, milline sõltub painutatava materjali paksusest ja haara pikkusest Arvutamine Detail A Joonis 1. Detaili painutus [1] Andmed r = 2 mm L1 = 50 mm L2 = 40 mm α = 90º s = 3 mm σ s=370 MPa B= 50mm Arvutuskäik Määran teguri x r 2 = ≈ 0,7 s 3 Valin x väärtuse tabelist 9 x=0,4 Tooriku kogupikkuse leidmine l 1=L1−s−r=50−3−2=45 l 2=L2−s−r=40−3−2=35
kätega vastu seina. Kandke oma kehakaal tugijalale, kuni tunnete kerget venitust rinnalihastes. Hoidke seda asendit 810 sekundit, seejärel lõõgastuge. Korrake harjutust 1012 korda Õlalihaste venitus · Seiske või istuge, selg ja kael normaalses asendis. Haarake teise käega küünarnukist ning tõmmake see vastu rinda, kuni tunnete kerget venitust õlgades. Hoidke seda asendit kümme sekundit, siis lõõgastuge. Korrake harjutust 1012 korda Painutus · A) Suruge lõug aeglaselt vastu rinda, kuni tunnete kerget venitust kaelalihastes. Hoidke seda asendit kümme sekundit, siis lõdvestuge. Korrake harjutust 1012 korda. Sirutus · (B) Hoidke suu kinni ning lõug ees ning kallutage pea tagasi, kuni tunnete kerget venitust kaelas. Hoidke seda asendit kümme sekundit, siis lõõgastuge. Korrake harjutust 1012 korda. Jalatõste · Lebage põrandal, üks jalg vastu maad ja teine jalg üles tõstetud.
1.Tõmbeteimi katsega määratavad materjalide tugevus ja plastsusnäitajaid, nende valemid. TUGEVUSNÄITAJAD: Tõmbetugevus (tugevuspiir) on maksimaaljõule vastav mehaaniline pinge Rm = Fm / So Voolavuspiir (ülemine, alumine, tinglik), Re=Fe/So, Rpo,2=Fp0,2/So (tinglik). Voolavuspiir on pinge mis vastab voolavusjõule. Fe=Väike painutus tekib plastidel, Fm=Kaela tekkimine plastidel PLASTSUSNÄITAJAD: Katkevenivus A = (L Lo) : Lo x 100 %, kui mitu protsenti on võimeline mingi materjal venima enne purunemist. Lo- Teimiku algmõõtepikkus, L-Teimiku lõppmõõtepikkus pärast purunemist. Katkeahenemine Z = (So S) : So x 100 % So-Teimiku algristlõikepindala, S-teimiku minimaalne ristlõikepindala katkemiskohas. 2.Löökpainde katsega määratavad materjalide purustustöö normeeritud
köprus Laisidekirme- Ülemis-eesmine niudeluuoga Niude-sääreluu Reie ette viimine pingutaja kulgla 68. Reie lihased Tagumine (3) LIHASE ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON NIMETUS Poolkilelihas Istmikuköbru Sääreluu mediaalne Põlve painutus, sisse põndapealne pööramine Poolkõõluslihas Istmikuköbru Sääreluuköprus Põlve painutus, sisse pööramine Reie- Pikk pea istmikuköbru Pindluu Põlve painutus, välja kakspealihas Lühike pea reieluu pööramine
Õlavars (5) NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Kaarnajätke Abaluu kaarnajätk Õlavarreluu väike Õlavarre ette õlavarre lihas köbruke viimine Õlavarrelihas Õlavarreluu distaalse osa eesmine pind Küünarluu köprus Küünarvarre painutus Õlavarre Pikk pea abaluu liigeseüliselt Kodarluu köprus Küünarvarre kakspealihas köbrukeselt, Lühike pea abaluu painutus kaarnajätk Õlevarre Pikk pea abaluu liigesealune köbruke, Küünarnukk Küünarvarre kolmpealihas Külgmine pea õlevarreluu tagumise pinna sirutus ülaosa, Mediaalne pea õlavarreluu tag.
Liigeste liikuvus 2009 Ülesanne: Uuri ülajäsemete erinevate liigeste liikuvust. Leia ringikujuliselt liikuvad liigesed ja tasapinnal edasi-tagasi liikuvad liigesed. Ülajäsemete erinevate liigeste liikuvus. Labakäsi 1. Ellipsoidliiges 2. Keraliiges 3. Sadulliiges http://uwmsk.org/RadAnat/images/WristPA.jpg Ellipsoidliiges Ellipsoid- ehk munaliigese puhul toimuvad liigutused painutus ja sirutus, lähendamine ja eemaldamine. Võib toimuda ka ringjooneline liikumine. Ellipsoidliiges kuulub kaheteljeliste liigeste hulka. Keraliiges Keraliigese puhul toimuvad kõik kolm liikumist: painutamine, lähendamine ja eemaldumine ning pöörlemine välja- ja sissepoole. Keraliiges liigitatakse kolme teljeliste liigeste alla. Sadulliiges Sadul- ehk rübiliigese puhul toimuvad liigutused painutus ja sirutus, lähendamine
reie kakspealihas, poolkilelihas, poolkõõluslihas, pirnlihas, kolmepeane pööraja, suur lähendaja Ekstsentriline lihastöö: niude-nimmelihas, reie nelipealihas, rätsepalihas, laisidekirmepingutaja, keskmise ja väikese tuharalihase eesmine osa Sirutus põlveliigesest: Kontsentriline lihastöö: reie-nelipealihas Ekstsentriline lihastöö: poolkile- ja poolkõõluslihas, reie kakspealihas, sääremarja kolmpealihas (sest ületab liigest) Painutus hüppeliigesest: Kontsentriline: tagumine ja külgmine säärelihaste rühm Ekstsentriline: eesmine säärelihast rühm 4)Vaba jala tagumine samm: vaba jalg kõverdub põlvest ja sirutatakse hüppeliigesest, reis liigub ette. Puusaliigese sirutus: Põlve painutatud: reie kakspealihas, poolkilelihas, poolkõõluslihas (ekst: reie- nelipealihas) Hüppeliigese sirutajad: eesmine säärelihast rühm (ekst: tagumine ja külgmine rühm)
5. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad. Vertikaaltelg Horisontaaltasapind (jaotab keha ülemiseks ja alumiseks osaks) Frontaaltelg Frontaaltasapind (jagab keha eesmiseks (kõhtmiseks) ja tagumiseks (selgmiseks) osaks) Sagitaaltelg Sagitaaltasapind (jagab keha paremaks ja vasakuks pooleks) · Joonis lk 22 6. Liigutuste liigid telgede suhtes. Sagitaaltelg kallutamine, eemaldamine, lähendamine (eest-taha) Frontaaltelg painutus, sirutus (vasakult-paremale) Vertikaaltelg pöörlemine (ülalt-alla) 7. Luukoe ehitus. Luukude koosneb rakkudest, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Luurakud haralise kujuga, nim. osteotsüütideks, paiknevad vaheaine õõntes, on omavahel jätketega ühendatud. Põhiaine sealsed Ca ja fosfori soolad annavad luudel tugevuse. Osseiinkiud (kollageenkiud). Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põhimikulist ja lamellaarset luukude.
alajäse: reieluu, põlvekeder (patella), sääreluu (mediaalne), pindluu (lateraalne), kannaluud (7): konts-, kand-, kuup-, lodi-, talbluu (3), pöialuud (5), varbalülid -- suurvarbal 2, varvastel 3 liigesed: ülem. -- frontaaltelg: noogutus, ette, taha, sagitaaltelg: paremale, vasakule ja alum. kuklaliiges -- vertikaaltelg: pööre paremale, vasakule, eitus (piir. liigut., ulatuslikumaks vaja kõiki kaelaosa liig.) lülisammas -- frontaaltelg: painutus, sirutus, sagitaaltelg: kallutus, vertikaaltelg: pööre (ulatus vähen. kaudaalses suunas) roide-rinnakuliigesed -- roiete liik. hingamisel (rindkere mahu muut.) õlanuki-rangluuliiges -- sagitaaltelg: aduktsioon, abduktsioon rinnaku-rangluuliiges -- vertikaaltelg: ette, taha, sagitaaltelg: õlavöötme tõstm., langet., frontaaltelg: pöörl. õlaliiges -- frontaaltelg: ette, taha, sagitaaltelg: aduktsioon, abduktsioon, vertikaaltelg: pronatsioon, supinatsioon, koonusliik.
Väga elastne. Kummardamisel liigub taha poole, sirutamisel ette. Nimmelülide vahel on kettad paksemad, sest keharaskus all pool. Prolaps – lülivaheketta väljasopistus, võib tekkida suure koormuse tõttu. 2. Erinevate lülisambalülide liigestumine, liikumist soodustavad ja pidurdavad tegurid 1) Ülemine kuklaliiges (ellipsoidliiges)- Liigese pinnad: kuklaluu põndad, kandelüli ülemised liigesepinnad. Paariline ellipsoidliiges. Frontaaltelg – painutus, sirutus (jaatamisliigutus), sagitaaltelg – kallutus küljele 2) Alumine kuklaliiges (ratasliiges) - Liigese pinnad: telglüli hammas, kandelüli hambalohk. Vertikaaltelg – pea pööramine, (eitamisliigutus). 3) 3.-7. kaelalülide vaheliigesed – liigesejätkete kalle frontaaltasapinnas 45o . Sagitaal-, vertikaal- ja frontaaltelg. 4) Rinnalülide vaheliigesed – painutus-sirutus(piiravad ogajätked), kallutus peaaegu puudub, pööramine. Väheliikuv siseelundite tõttu.
vasakuks pooleks Horisontaaltasapind - Läbib keha horisontaalselt ning jagab selle ülemiseks ja alumiseks osaks Frontaaltasapind - Läbib keha vertikaalselt ning jagab selle eesmiseks ning tagumiseks osaks Keha teljed: Sagitaaltelg Eest taha Frontaaltelg - Vasakult paremale Vertikaaltelg Ülevalt all 9. Liigutuste liigid telgede suhtes Sagitaaltelg Eemaldamine ja lähendamine Frontaaltelg Painutus ja sirutus Vertikaaltelg Pöörlemine ümber oma telje 10. Liigese ehitus Igal liigesel on liigesepind, liigesekihn ja liigeseõõs. Liigesepinnad on kaetud liigesekõhrega. Liigesekihn koosneb liigesevõiet produtseerivast sünoviaalmembraanist ja fibroosmembraanist. Fibroosmembraan on kokku kasvanud luuümbrisega. 11. Nimetage liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk)
liigespinnad. Nimmelülid – liigesed on pöördunud vastassuunas ning võimaldab külgliikumist. Õndraluu – kujutab endast saba rudimenti. 2. Erinevate selgroolülide liigendumine (ülemine ja alumine kuklaliiges, rinnalülide liigendumine ja liikuvus, nimmelülide liigendumine ja liikuvus), liikumist soodustavad ja pidurdavad tegurid. Ülemine kuklaliiges –Kujult ellipsoidsed. Liigutused toimuvad ümber frontaal- (pea painutus ette ja taha, jaatamisliigutus) ja sagitaaltelje (pea kallutamine paremale ja vasakule). Alumine kuklaliiges – koosneb neljast iseseisvast liigesest, millest tähtsaim on telglüli hambalohu vahel olev ratasliiges. Liigutused: pea pööramine paremale ja vasakule (eitamisliigutus). Rinnalülide liigendumine ja liikuvus: rinnalülid on ühendunud roietega ja sellepärast on liikuvus väiksem. Nimmelülide liigendumine ja liikuvus: nimmeosa on kõige liikuvam osa lülisambas.
edasiliikumiseks z KRK siirdamine tugifaasis on põhiline edasiliikumise impulss z Õige kannalöögi asend ja KRK vastuvõtmine on tähtis stabiilsuse saavutamiseks KEHARASKUSE SIIRDAMISE FAAS KEHARASKUSE SIIRDAMISE FAAS z Põlves 10 – 15 kraadi flekstiooni z Keharaskus siirdub kesktelje poole KESKSEIS KESKSEIS: z Puusa painutus väheneb z Keharaskuse siirdamine koos 5-10 kraadise põlve painutusega üle kesktelje ÜLEKANDE FAAS ÜLEKANDE FAAS z Puusas ja põlves täisamplituudiline sirutus z KRK siirdumine jalalaba esimesele kolmandikule LENNUEELNE FAAS LENNUEELNE FAAS z 10 – 15 kraadi puusa ja 35 kraadi põlve painutust z Jalalaba 10 – 20 kraadi plantaarflektsiooni z Varvatse kadumine toetuspinnaga
86. Liikumiselundkonna struktuur. Jaguneb: Passiivne skelett, liigesed, liidused. Ise ei saa liikuda, liigutavad lihased. (Liidus sõnast liituma, Liiges sõnast liikuma). Aktiivne skeletilihastik. Skeletilihaskude, silelihaskude, südamelihaskude(ainult südamel). 87. Inimkeha teljed, liikumised nende suhtes. Õpik lk 22, joonis 11. 1. Vertikaaltelg pööramine, sissepööramine-väljapööramine, pöörlemine. 2. Frontaaltelg sirutus-painutus, ette ja taha. 3. Sagitaaltelg kõrvale liigutus. Eemaldumine-lähendamine külgsuundades. 88. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel). Pildiküsimus. Joonisel 1 vihikus luukude ja joonis 2. Joonisel 1 luukude mustad täpid on veresooned. Joonis 2 Käsnaine selle sees on punane luuüdi, siin tekitatakse kõiki vererakke. ÜLITÄHTIS. Luuõõs siin on kollane luuüdi, see on rasvarikas varuaine, kasutatakse siis, kui vaja.
Abiseadeldised liigeseõõnsusemokk, liigesekettad, sidemed, seesamluud. Liigeseõõnsusemokk (õla- ja puusaliigese mokk). Liigesekettad: võruketas, menisk (põlveliigeses võruketas,) Sidemed (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed). Seesamluud (põlvekeder) 8.Nimeta üheteljelised liigesed, näited esinemiste kohta. 1.)Plokk ehk sarniiliiges (on võimalik vaid painutus ja sirutus)-sõrmede ja varvaste lülidevahelised liigesed . 2)Plokkliigese eri variandiks on tigu- ehk vintliiges (nt õlavarre-küünarluu liiges). 3)Ratasliiges (liikumine toimub über vertikaaltelje)- lähimine ja kaugmine kodarküünarluuliiges. 9.Nimeta kaheteljelised liigesed, näited esinemise kohta. Kaheteljelised liigesed ellipsoid e-munaliiges ja sadul e-rübiliiges. 1.)Ellipsoid- ehk munaliigese korral on võimalikud liigutused nii ümber frontaal-
· Hea taastumise tagab individuaalne taastusravi programm, mille koostamiseks pöördu taastusarsti või füsioterapeudi poole. · Individuaalse taastusravi programmiga spetsialisti juhendamisel alusta 2 nädalat peale operatsiooni. · Maximum 2 nädalat karkudega ja sirge jalaga (Minule lisas arst juurde veel 2 nädalat) 0-2 nädalat operatsioonist: (minule oli 0-4 nädalat) · Harjutusi soorita iga päev, 3-4x päevas · Koheselt alusta hüppeliigese painutus/sirutus harjutustega vereringe soodustamiseks. Võimalusel soorita harjutust päeva jooksul igas tunnis 4-5 minutit. · Põlveliigese täissirutuse saavutamine ja hoidmine · Põlveliigese painutus kuni 90 kraadini: painuta põlve 15- 20 korda järjest; libistades kanda mööda aluspinda aeglaselt tuhara suunas nagu näidatud joonisel. · Eesmise reielihase pingutamine: pinguta reie eesmist lihast, surudes põlveõnnalt kergelt vastu aluspinda; soorita 15-20 harjutust 2-3 kordusena
3. Vertikaaltelg-ülevalt alla 1. sagitaaltasapind-jagab keha vertikaalselt eest taha, paremaks ja vasemaks pooleks 2. horisontaaltasapind-läbib keha horisontaalselt ja jagab selle ülemiseks ning alumiseks osaks 3. frontaaltasapind-läbi keha vertikaalselt ,jagab keha kaheks osaks (kõhtmine ja selgmine) 6. Liigutuste liigid telgede suhtes. Frontaaltelg painutus ja sirutus Sagitaaltelg eemaldamine ja lähendamine. Vertikaaltelg-pöörlemine ümber oma telje. 7. Luukoe ehitus. Vaata ka JOONIST! Luukoel on lamell ehitus. Lamellaarsest luukoest on üles ehitatud täiskasvanu kogu skelett. 1. välimised üldlamellid 2. vahelamellid 3. sisemised üldlamellid 4. osteoonikanal
Kannal maandumisega jooksu negatiivsed omadused tohutu kanna põrutus, pöid on nõrk, liikumise tugev pidurdus, samm lühem. Positiivsed omadused sääre tagumised lihased venivad välja, millele järgneb tugev kontraktsioonijõud (+elastsusjõud) > tugev äratõuge, kiire edasiminek. 61.KIRJELDAGE PUUSA-,PÕLVE-JA HÜPPELIIGESTE TÖÖD PAIGALT KAUGUSHÜPPE ETTEVALMISTAVAS FAASIS Ettevalmistavas faasis toimub painutus puusa- ja põlveliigesest, sirutus ülemisest hüppeliigesest ja keha kaldub ette. Kerele toimib lülisambasirgestaja. Puusaliigest painutavad: niude-nimmelihas, reie nelipealihas, sirglihas, keskmise ja väikse tuharalihase eesmine rühm ja rätsepalihas. Põlveliigest painutavad: reielihaste tagumine rühm, rätsepalihas ja sääremarja kolmpealihas. Ülemise hüppeliigese sirutus: eesmine sääreluulihas, pikk suurvarbasirutaja ja pikk varvastesirutaja. 62
Puusaliiges ja niude-ristluuliiges. Vaagna moodustamisest 4. Nim. liigese abiaparaadid(4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? Vastus: Sidemed, diskid, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad. Sidemed 5.Põlveliiges: mis luud moodustavad? Mis jagavad põlveliigese kaheks korruseks? Ülemise korruse telg ja liikumised. Alumise korruse telg ja liikumised. Vastus: Reie- ja sääreluu + põlvekeder( ainult abistav) Kaks võruketast e. meniskit. Frontaaltelg sirutus ja painutus. Vertikaaltelg sise- ja välisrotatsioon. 6.Nim. ajukolju luud(6). Märgi igaühe juurde kas seda on 1 või 2. Vastus: Kiiruluud(2), otsmikuluu(1), kuklaluu(1), sõelluu(1), oimuluud(2) ja kiilluu(1) 7.Lihaste üldosa: nim. lihaskoe liigid(3). Märgi igaühe juurde kus seda leida võib. Milline lihas on agonist ja milline lihas on antagonist? Vastus: Silelihaskude veresoonte, hingamisteede, seedekanali, kuseteede ja suguelundites. Südamelihaskude ainult südames
Puusaliiges ja niude-ristluuliiges. Vaagna moodustamisest 4. Nim. liigese abiaparaadid(4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? Vastus: Sidemed, diskid, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad. Sidemed 5.Põlveliiges: mis luud moodustavad? Mis jagavad põlveliigese kaheks korruseks? Ülemise korruse telg ja liikumised. Alumise korruse telg ja liikumised. Vastus: Reie- ja sääreluu + põlvekeder( ainult abistav) Kaks võruketast e. meniskit. Frontaaltelg sirutus ja painutus. Vertikaaltelg sise- ja välisrotatsioon. 6.Nim. ajukolju luud(6). Märgi igaühe juurde kas seda on 1 või 2. Vastus: Kiiruluud(2), otsmikuluu(1), kuklaluu(1), sõelluu(1), oimuluud(2) ja kiilluu(1) 7.Lihaste üldosa: nim. lihaskoe liigid(3). Märgi igaühe juurde kus seda leida võib. Milline lihas on agonist ja milline lihas on antagonist? Vastus: Silelihaskude veresoonte, hingamisteede, seedekanali, kuseteede ja suguelundites. Südamelihaskude ainult südames
Test 1 4. nimeta lülisammast tugevdavad sidemed. 3 pikka ja 3 lühikest. Pikad: 1. Eesmine pikiside 2. Tagumine pikiside 3. Ogadeüline side Lühikesed: 1. Ogajätkede vahelised sidemed 2. Ristijätkete vahelised sidemed 3.kollasidemed 5. puusaliiges. Mis luud ja mis osad liigestuvad. Liigesetüüp. Liikumisteljed ja liikumised selles liigeses. Puusanapp. Reieluupea läheb sisse. Liiges on tüüpiline keraliiges. Liikumised: frontaalteljel ette ja taha painutus. Sagitaalteljel eemaldamine ja lähendamine. Vertikaalteljel sissepööramine ja väljapööramine. Ka koonusliikumine. 6. 5 näokoljuluud ja ladina k. Nimi ja kas koljus 1 või kaks. Ninaluu(2) – os nasale, sarnaluu (2) – os zygomaticum, alalõualuu(1) - mandibula, ülalõualuu(2) - maxilla, pisarluu(2) – os lacrimale, sahkluu (1) - vomer, keeleluu(1) – os hyoideum, suulaeluu(2) – os palatinum 7. millest koosneb motoorne ühik?
Õlavarre eemaldamine e. abduktsioon 7. Nimeta lülisammast tervikuna tugevndavad sidemed (3pikka sidet + 3 lühikest sidet)? - Pikad (eesimine pikiside; tagumine pikiside; ogadeüline side) - Lühikesed sidemed (ristijätkete vaheline side; ogajätkete vaheline side; kollasidemed) A: Liigese põhiosad (3) liigese pinnad (2), liigese pilu, liigese kapsel B: Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid - Ellipsoidliiges, nt kodarluu-randmeliiges (painutus, sirutus, eemaldamine, lähendamine, koonusliikumine) - Sadulliiges, nt esimene randme-kämblaliiges (eemaldamine, lähendamine, oponeerimine, reponeerimine, koonusliikumine) 8. Puusaliiges: A: Mis luude, mis osad moodustavad puusaliigese - Reieluupea; puusaluu puusanapp B: Tüüp: kera liiges C: Millised on liikumis suunad ja teljed - Frontaaltelg (ette- ja tahapainutus), sagitaaltelg (eemaldamine ja lähendamine), vertikaaltelg (sisse- ja väljapööramine). 9
Ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna. Näiteks tugi-liikumiselundkonna moodustavad peaaegu kõik luud (skelett), luudevahelised ühendused (liidused, liigesed) ja skeletilihased. 6. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad. (info õpikust) Vertikaaltelg - ülalt alla frontaaltelg vasakult paremale sagitaaltelg eest taha Teises konspektis oli nii: Frontaaltelg - läbib keha pikisuunas -sirutus, painutus) frontaaltasapind Sagitaaltelg (eest taha -eemaldamine, lähenemine ) sagitaaltasapind Vertikaaltelg (ülalt alla- (pöörlemine) horisontaaltasapind. 7. Liigutuste liigid telgede suhtes. (info õpikust) Ümber vertikaaltelje liikumine pööramine. Liikumine ümber frontaaltelje sirutus ja painutus Liikumine ümber sagitaaltelje: eemaldamine-lähendamine 8. Luukoe ehitus. (info õpikust) Luukude koosneb rakkudest, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest
12. Liigese abiseadeldised Liigeseõõnsusemokk (õla- ja puusaliigese mokk). Liigesekettad: võruketas, menisk (põlveliigeses võruketas,) Sidemed (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed). Seesamluud (põlvekeder) 13. Üheteljelised liigesed Ratasliiges sisse- ja väljapööramine (nt küünar- ja kodarluu vahel) Plokk- ehk sarniirliiges painutus ja sirutus (nt sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed). 14. Kaheteljelised liigesed ellipsoidliiges liigutused ümber frontaal- (painutus, sirutus) ja ümber sagitaaltelje (lähendamine, eemaldamine). Nt proksimaalne käeliiges sadulliiges liikumine samuti ümber frontaal- ja sagitaaltelje. Ent lisandub ka koonusliikumine. Nt pöidla randme-kämbla liiges 15. Kolmeteljelised liigesed
kasvueas noortel eelistada dünaamilist koormust, mis soodustab luudes osteonide teket. Viimane soodustab luudes verevarustust ja tagab luu hea funktsionaalse seisundi. Luu muutub vastupidavamaks ja kergemaks. Tugev staatiline koormus suurendab aga plinkolluse paksust, pidurdab ainevahetust ning õhendab luuõõnt. Pidurdub kasv. 7. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad.: frontaaltelje (vasakult paremale) ümber toimub painutus ja sirutus ning liikumised ette ja taha. Frontaalteljega risti on sagitaaltelg (eest taha), mille suhtes toimub eemaldamine ja lähendamine. Piki keha kulgeb vertikaaltelg, mille ümber toimub keha pööramine. Mediaantasapind kulgeb aga piki keha ja jaotab selle vasakuks ning paremaks pooleks. Mediaantaapinnaga paralleelseid tasapindu nim sagitaaltasapindadeks. Viimasega risti, ent paralleelselt laubaga (vasakult
Sooritada 1. La põlvitusiste, käed seljal sõrmseongus vahelduvalt Lülisamba 1-4 kerelaine ette 8+8 mõlema liikuvus 5-6 tõusuga põlvitusse painutus kõrvale, poolega käed kõrvalt üles 7-8 laskumine lähteasendisse 2. 3. Jne TUNNI LÕPETAV OSA venitused ja lõdvestused 5-10 minutit Harjutuse Korduste Metoodilised Harjutuse kirjeldused
Eksisteerib samuti teine venituse vorm, mis on kaudselt seotud kinesioteraapiaga- venitus tagasitõmbumisega. Selle olemus seisneb liigese pinnapealsete eemaldamisest üksteisest. Sünergialised harjutused saab jagada nelja rühma: tingimatud ja tingitud, ipsilateraalne ning kontralateraalne. Tingitud harjutused on järgmised: · alajäsemed- labajala sirutamine vastupanuga, mis kutsub esile reie nelipealihase pinge · ülajäsemed selgmine painutus randmeliigeses pronatsiooni asendi, mis viib õlavarre kolmpealihase pingele · kere regioonis pea tõstmine kõhuli lamades kutsub esile tuharalihaste pinge. Neid kasutatakse eesmärgiga aktiviseerida lihasterühmad, mis asuvad liikumatus seisundis atroofia suurendamise ärahoidmisteks. Tingitud harjutused nt tuharalihastele on järgmised: · painutus põlveliigeses · kere painutus tagasi lamades kõhuli
närvikude(igalpool kus on närvid:D) 4.Elundi ja elundkonna mõiste: a) Elund on kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon (luud, lihased, süda, maks jt.). b) Elundkond - ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna (hingamiselundkond, seedeelundkond). 5. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad: Frontaaltelg (vasakult paremale-sirutus, painutus) frontaaltasapind Sagitaaltelg (eest taha -eemaldamine, lähenemine ) sagitaaltasapind Vertikaaltelg (ülalt alla- (pöörlemine)horisontaaltasapind. 6. Liigutuste liigid telgede suhtes: eemaldamine- lähendamine, sirutamine, painutamine, pööramine. 7. Luukoe ehitus: Koosneb elusatest rakkudest(mis aitavad luudel kasvada ja parandada-traumade puhul), mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Põhiaines on Ca ja P soolad, mis annavad luudele tugevuse
Oluline • Enne soojendust ja venitust on vajalik, et keha oleks soe: • Nt. Jooksmine, kiirkõnd, kerge aeroobne trenn,hark hüpped • Venitust tehes, ei tohi teha järske liigutusi • Spagaadi harjutamise vahel ei tohi jääda pikki pause • Soojendus on oluline nii vigastuste vältimiseks kui ka sooritusvõime parandamiseks Soojendus • Jalavibutused • Väljaasted • Istes üks jalg põlvest kõverdatud ning teine välja sirutatud, keha painutus ettepoole • Plié venitus • Kükid • Tavaline, sumo • Selili käärvibutused Näited • Sumo kükid • Plié venitus • Selili käärvibutus Venitusharjutused Harkspagaat Vasaku jala spagaat Parema jala spagaat Allikad • https://annestiil.ohtuleht.ee/635112/spagaat -maha • https://juhendaja.ee/venitusi-spagaadi-tege miseks-0576samm0/ • http://bodylab.ee/blogi/Kuidas%20saada %20spagaati%20maha_.html • https://www.youtube.com/watch? v=l6Elnlqp77U
Peopesa-palma Pihkmine-palmaris Tagumine-posterior Saba – cauda Kõhtmine-ventralis Kael – cervix, collum Selgmine-dorsalis Tuhar – clunis Keskmine-medialis Tuharad, istmik- nates Külgmine-lateralis Säär – crus Sõrm, varvas – digitus Sirutus-extensio Nimetissõrm- index Painutus-flexio Pöial-pollex Selg, dorsum Arter-arteria Rind-pectus Lihas-musculus Rindkere-thorax Lihased-musculi Ülakõht – epigastrium Närv-nervus Alakõht- hypogastrium Närvid-nervi Sisikond-viscera Veen-vena Nägu- facies Veenid-veni Nina-nasus
Kõhu lihased (mm. abdomeni) musculus rectus abdominis - KÕHU SIRGLIHAS linea alba VALGE JOON umbilicus lig. inguinale - KUBEMEVÖÖT intersectio tendinea canalis inguinale - KUBEMEKANAL vagina m. recti m. pyramidalis - PÜRAMIIDLIHAS m. obliquus abdominis externus et internus - VÄLIMINE ja SISEMINE KÕHU PÕIKILIHAS anulus inguinalis profundus PINDMINE KUBEMEVÕRU musculus transversus abdominis KÕHU RISTLIHAS musculus quadratus lumborum NIMME RUUTLIHAS teljed fleksioon (painutus) ekstensioon (sirutus) frontaaltelje suhtes adduktsioon (lähendamine) abduktsioon (eemaldamine) sagitaaltelje suhtes pronatsioon (sissepoole) supinatsioon (väljapoole) vertikaaltelje suhtes (rotatsioon)
Lühikesed: ogajätketevahelised sidemed, ristijätkete vahelised sidemed, kollasidemed 4. Liigese põhiosad ( 3) : Liigesed pinnad, liigese kapsel, liigese pilu 5. Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid Ellipsoidliiges( N: randmeliiges) , Sadulliiges ( N: pöidlajuures) 6. Puusaliiges: A:Mis luude mis osad moodustavad puusaliigese Reieluupea, puusanapp ( tüüp: kera liiges) B: Millised on liikumis suunad ja teljed Frontaaltelg ( painutus, sirutus) sagitaaltelg ( eemaldamine, lähendamine) vertikaaltelg ( sisse- ja väljapööramine) C: nimeta liigesed (2), mille moodustamisest puusaluu osa võtab. Puusanapp, toppurmulk 7. Nimeta luud, mille vahele moodustub: ülemine kuklaliiges Kuklaluu ja kandelüli 8. Nimeta luud, mille vahele moodustub: alalõualuu Oimuluud,alalõualiiges 9. Millise tüüpi ühendustega on koljuluud Õmblused 10. Mis osadest koosnevad pikkad lihased
Lühikesed: ogajätketevahelised sidemed, ristijätkete vahelised sidemed, kollasidemed 4. Liigese põhiosad ( 3) : Liigesed pinnad, liigese kapsel, liigese pilu 5. Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid Ellipsoidliiges( N: randmeliiges) , Sadulliiges ( N: pöidlajuures) 6. Puusaliiges: A:Mis luude mis osad moodustavad puusaliigese Reieluupea, puusanapp ( tüüp: kera liiges) B: Millised on liikumis suunad ja teljed Frontaaltelg ( painutus, sirutus) sagitaaltelg ( eemaldamine, lähendamine) vertikaaltelg ( sisse- ja väljapööramine) C: nimeta liigesed (2), mille moodustamisest puusaluu osa võtab. Puusanapp, toppurmulk 7. Nimeta luud, mille vahele moodustub: ülemine kuklaliiges Kuklaluu ja kandelüli 8. Nimeta luud, mille vahele moodustub: alalõualuu Oimuluud,alalõualiiges 9. Millise tüüpi ühendustega on koljuluud Õmblused 10. Mis osadest koosnevad pikkad lihased Pea, kõht, kõõlus 11
Eksokriinsed näärmed- varustatud juhadega, mille kaudu saadetakse sekreet elundi pinnale. Endokriinsed näärmed- toodavad hormoone (saadavad sekreedi) sisekeskkonda ja verre. 5. Elund- kehaosa, millel on kindel kuju, asend ja funktsioon (süda, magu) Elundkond- ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna (hingamiselundkond, seedeelundkond). 6. Frontaaltelg- (vasakult paremale-sirutus, painutus) frontaaltasapind Sagitaaltelg- (eest taha -eemaldamine, lähenemine ) sagitaaltasapind Vertikaaltelg- (ülalt alla- (pöörlemine)horisontaaltasapind. 7. Frontaaltelg- sirutus, painutus Sagitaaltelg- eemaldamine, lähendamine Vertikaaltelg- ümber enda pöörlemine 8. Luukoe ehitus Koosneb elusatest rakkudest(mis aitavad luudel kasvada ja parandada-traumade puhul), mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest.
19. Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks: Lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil. 20. Lülisamba lülidevaheketta ehitus: Lülidevahekettad asetsevad kahe naaberlülikeha vahel ning koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. Fibroosvõru kiud on ühendunud tihedalt lülikehade luuümbrisega. 21. Nimeta lülisamba võimalikud liikumised: a) Liigutused ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus). b) Liigutused ümber sagitaaltelja (külgmine painutus e. kallutus). c) Pöörlemine ümber vertikaaltelje. d) Lülisamba vetrumine. 22. Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus: a) Kumerus ette esineb kaela- ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos). b) Kumerus taha rinna-ja ristluuosas (rinna- ja ristluuküfoos). Need kõverused võimaldavad põrutusi ja tõukeid paremini amortiseerida, hõlbustavad
Innerveerima - lihaseid närvidega varustama Sidekirme fastia, sidekoleline ümbris. 6. Kuidas jaotatakse lihased kuju alusel? Pikad, lühikesed, laiad 7. Kuidas jaotuvad lihased vastavalt esilekutsutud liigutusele? Selgitage painutajad, sirutajad, eemaldajad, lähendajad, sisse-ja väljapöörajad. 8. Millised liigutused toimuvad liigeses vertikaaltelje suhtes pöörlemine sagitaaltelje suhtes lähendamine, eemaldaja frontaaltelje suhtes painutus, sirutus. 9. Tõlkige vastavalt eesti või ladina keelde: Painutaja - extensor Eemaldaja Lähendaja Sirutaja Sissepööraja ....................................................................................................................... Supinator ........................................................................................................................... Extensor ...........................................................................................
Liigesevigastuse korral nihkuvad luuotsad teineteisest eemale. Vigastatud liiges paistetab üles, on valulik ja seda ei saa liigutada. Liigeste tüübid 1)Keraliiges võimaldab jäsemetel mitmes suunas vabalt liikuda ja teha ringikujulisi liigutusi. Näiteks õla- ja puusaliiges 2)Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi.Näiteks saab pead pöörata. 3)Plokkliiges luud saavad liikuda vaid ühes tasapinnas(painutus ja sirutus). Näiteks põlveliiges Luude ühendused Luud on ühendatud liikuvalt liigestega -painduvalt selgroolülidega -jäigalt koljuluudega Inimese luustiku tähtsamad luud on : I KOLJU(näo- ja ajukolju) II SELGROOG (ehk lülisammas) III RINNAKORV (rindkere) IV ÕLAVÖÖDE JA ÜLAJÄSEME LUUD V VAAGNAVÖÖDE JA ALAJÄSEME LUUD Selgroog on paindlik S tähe kujuline, koosneb 5 piirkonnast ja 33 lülist. Kaela-, rinna- ja
Kommentaar: Küsimus 2 Nimetage vähemalt viis olulisemat parameetrit, Valmis millega iseloomustatakse painutuspresse? Hinne 10 / 10 Kiirus (Painutus-, tagastuskiirus) - mm/s Flag question Painutusjõud - t Reguleeritavus (käigupikkus nt) Möötmed Kokkupuutejõud Võimsus
ulatuses, on hinne 1. Kui 50% ulatuses, siis hinne 2 ja 75% ulatuses 3. Kui liigutust pole antud suunas üldse võimalik sooritada, on hindeks 4. Vt. joonist. 2. Määrata valulikkuse aste liigutuste sooritamisel eelpool nimetatud suundades. Valu puudumisel ei ole vaja vastavale joonele midagi märkida. Kui esineb mõõdukas valu, märkige üks X, keskmise puhul kaks X-i ja tugeva valu puhul kolm X-i. Vt. joonist. Painutus ette 1 Pööre vasakule Pööre paremale 1 1 Painutus vasakule 2 X X 2 Painutus paremale X 2 Painutus taha
See on tõmbega painutamine. Väga väikese painderaadiuse puhul võib tooriku välimine kiht paindekohas puruneda. Painderaadiust aitab tunduvalt vähendada materjali lõõmutamine. Minimaalse lubatud painderaadiuse suurus sõltub materjali mehaanilistest omadustest, painutustehnoloogiast ja tooriku pinna kvaliteedist. Kui tooriku mõõdud on välja viilitud, tõmmatakse märknõelaga painde kohta joon ja kinnitatakse toorik kruustangi pakkides oleva kahe plaadi vahele. Painutus toimub vasara abil. Torusid painutatakse nii külmalt kui ka kuumutatult. Suure läbimõõduga torukõverused saadakse segmentide kokku keevitamise teel. Olenevalt materialist, painutusraadiusest ja toru läbimõõdust painutatakse torusid täidetult või ilma täitmata. Täidis kaitseb painutamisel toru seinu kurdude kortsude moodustamise eest paindekohtades. Torusi täidetakse peene kuiva liivaga või valatakse sulakampolit, mis valatakse torusse
Edaspidi peaks treenima vähemalt 3 korda nädalas korraga vähemalt 30 minutit. Kindlasti ei ole soovitatav järjest üle 2 treeningvaba päeva, nii hakkab organism oma positiivset treenivat mõju kaotama. Treenima peaks ülepäeva, nii suudab organism vahepeal taastuda. Kui treenitusseisund juba paraneb, tuleks esmalt suurendada koormuse kestvust. Painduvuse arendamine • Põhiline meetod on kordusmeetod (korduste arv umbes 15/3-5 seeriat), sest ühekordne maksimaalne painutus pole küllaldane. Peamised harjutused on venitusharjutused, lõdvestusharjutused ja painutusharjutused. • Painduvuse arendamise vahendid: üldarendavad harjutused liigeste liikuvuse suurendamiseks. • abistavad harjutused, eesmärgiks liigeste maksimaalse liikuvuse arendamine • spetsiaalarendavad harjutused, mis tagavad painduvuse maksimaalse arengu Osavuse arendamine • Osavust on võimalik arendada järgnevalt: 1
5. Elundi ja elundkonna mõiste: a) Elund – on kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon (luud, lihased, süda, maks jt.). b) Elundkond - ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna (hingamis-, seede-, vereringe elundkond). 6. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad: Frontaaltelg - läbib keha pikisuunas -sirutus, painutus) frontaaltasapind Sagitaaltelg (eest taha -eemaldamine, lähenemine ) sagitaaltasapind Vertikaaltelg (ülalt alla- (pöörlemine) horisontaaltasapind. 7. Liigutuste liigid telgede suhtes: eemaldamine- lähendamine, sirutamine, painutamine, pööramine. 8. Luukoe ehitus: Koosneb elusatest rakkudest (mis aitavad luudel kasvada ja parandada-traumade puhul), mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Põhiaines on Ca ja P soolad, mis annavad luudele tugevuse.
Pingi tõstmine paremalt pealthoides sirge. 3-4. Laskumine kükki, käed ülal 5-6. Tõusmine püsti, käed ülal 7-8. Laskumine lähteasendi 5) Harjutus kerele La. Pingi juures küljeti, jalg pingil, käed kuklal. 3 korda Käed kuklal, pingil olev jalg sirge, sujuv 1-2. Küljepainutus paremale painutus. 3-4. Tagasi lähteasendisse Sama ka vasakule küljele. 6) Koordinatsiooni harjutus La. Sulgseis pingiga risti. 3 korda Käed sirged, koordinatsioonis liikumine. 1. Vasaku jalaga käärhüpe pingile, käed kõrvale 2. Parema jalaga käärhüpe pingile, käed ülal 3
Materjal sulab ning see uhutakse abigaasi toimel lõikepiirkonnast välja. Abigaasidena kasutatakse peamiselt lämmastikku, hapnikku või õhku. Hapnikku kasutades toimub eksotermiline oksüdeerumisprotsess, mis annab lõikeprotsessile lisasoojust ja suureneb töödeldava materjali võimalik paksus ja lõikekiirus. Lämmastiku kasutamine võimaldab saavutada väga puhta lõikepinna. Kasutusel olevad tööstuslikud laserid võimaldavad lõigata üldjuhul kuni 30 mm paksust terast. Painutus Painutust peetakse lehtmetalli töötlemise tähtsamaks protsessiks, kuna painutuspingist tuleb sageli välja valmistoode või selle osa, mis jääb lõpptulemusel nähtavaks. Vertikaalselt liikuvate tööriistadega painutuspingil surutakse materjal templi abil matriitsi, et saavutada soovitud painutusnurk. Painutusnurga määrab templi matriitsi tungimise sügavus. Standardsete painutusoperatsioonide puhul kasutatakse üldjuhul V-kujulise soonega matriitse. Spetsiaalsete rakenduste jaoks on
Kuna maailma mõistes on meie emakeel väga väike, peaaegu olematu, ei ole sellega välisriikides eriti midagi peale hakata. Seetõttu oleme sunnitud õppima muid keeli, mis paratamatult mõjuvad emakeele kasutamisele. Noored kasutavad igapäevastes vestlustes mõningaid inglisekeelseid väljendeid, sest neid eesti keelde tõlkides kaotavad nad oma esialgse mõtte ja kõlavad kohtlaselt. Näiteks „Weird flex but ok“ on tõlgituna „imelik painutus, aga hea küll“. Antud väljendit kasutatakse olukorras, kui inimene uhkustab mõne tegevusega, mis uhkustamist ei vääri (nt mitu negatiivset hinnet ta ekoolis seisab). Siinkohal tuleb tõdeda, et ingliskeelne väljend kõlab palju paremini. Lisaks väljendite inglise keelsele kasutamisele otsitakse sõnadele eesti keeles sarnaselt kõlavaid vasteid. Näiteks „cringe“ (tähenduses ebamugav ja piinlik) asemel kasutatakse sõna kringel
närvikude- koosneb närvirakkudest e neuronitest, neurogliiarakkudest võimeline erutuma ja seda edasi andma 4. elund- kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon NT. luud, lihased, süda, maks elundkond- ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid NT. tugi-liikumiselundkond 5. 6. teljed- sagitaal(eest taha)- eemaldamine, lähendamine frontaal(vasakult paremale)- sirutus, painutus vertikaal(ülalt alla)- pöörlemine(pronatsioon ja subinatsioon) tasapinnad- sagitaalsed frontaalsed horisontaalsed 7. luukoe ehitus- koosneb rakkudest(osteotsüüdid) mineraliseerunud põhiainest(kaltsium ja fosfori soolad annavad tugevuse) kiududest(kollageenkiud) kehale toeks ja kaitseks 8. töövihikus lk. 2 9. Luu liigid : pikkluu e toruluu- nt. reieluu
närvikude- koosneb närvirakkudest e neuronitest, neurogliiarakkudest võimeline erutuma ja seda edasi andma 4. elund- kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon NT. luud, lihased, süda, maks elundkond- ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid NT. tugi-liikumiselundkond 5. 6. teljed- sagitaal(eest taha)- eemaldamine, lähendamine frontaal(vasakult paremale)- sirutus, painutus vertikaal(ülalt alla)- pöörlemine(pronatsioon ja subinatsioon) tasapinnad- sagitaalsed frontaalsed horisontaalsed 7. luukoe ehitus- koosneb rakkudest(osteotsüüdid) mineraliseerunud põhiainest(kaltsium ja fosfori soolad annavad tugevuse) kiududest(kollageenkiud) kehale toeks ja kaitseks 8. töövihikus lk. 2 9. Luu liigid : pikkluu e toruluu- nt. reieluu
tõmbab lihaseid kokku Painduvuse arendamise meetodid üldarendavad harjutused liigeste liikuvuse suurendamiseks. abistavad harjutused, eesmärgiks liigeste maksimaalse liikuvuse arendamine spetsiaalarendavad harjutused, mis tagavad painduvuse maksimaalse arengu Kordusmeetod Põhiline meetod on kordusmeetod, mis tähendab, et harjutust tuleb teha 15 korda järjest, 3-5 seeriat, kuna ühekordne maksimaalne painutus pole küllaldane Peamised harjutused Lõdvestusharjutused Venitusharjutused Painutusharjutused Painutusharjutuste liigid aktiivsed võib sooritada vastupanuga ja ilma. Aktiivsed harjutused jaotatakse omakorda dünaamilisteks ja staatilisteks passiivsed venitatakse lihaseid ja kõõluseid keha raskuse või välise vastupanuga segaiseloomuga Ealine iseärasus Lapseiga- kõige parem painduvus, mitmekülgsed harjutused
jalümfosoonte,õõneselnudite seintes), vöötlihaskude (skeletilihased), südamelihaskude(süda!), närvikude(igalpool kus on närvid:D) 4. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited: Elundiks nim. kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon( luud, lihased, süda ,maks jt.) Ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna ( tugi-liikumiselundkond). 5. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad: Frontaaltelg (sirutus, painutus) frontaaltasapind, sagitaaltelg(eemaldamine,lähenemine)sagitaaltasapind, vertikaaltelg (pöörlemine)horisontaaltasapind. 6. Liigutuste liigid telgede suhtes: Sirutus,painutus,abduktsioon ja aduktsioon, pöörlemine 7. Luukoe ehitus: Luukude koosneb rakkudest, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Põhiaines esinevad kaltsiumi ja fosfori soolad annavad luudele tugevuse.vt joonis 1 ja sealt nimetusi. 8
1-2. Kere tõstmine, rõnga tõste natuke harki või 3-6. Asendi hoidmine koos, jalad sirged 7-8. Laskumine La.-sse 10) Painduvus- ja venitusharjutus La. Sulgseis, rõhgas rõhtsalt ees 2x8 Põlved sirged, pealthoides selg sirge 1-2. Painutus ette, rõnga laskumine alla 3-4. Asendi hoidmine, rõnga üleandmine jalgade ümber 5-6. Asendi hoidmine, rõngas maas pealthoides 7-8. Kere tõstmine La.-sse
annaabi.ee 
