Eksam on sooritatud kui tulemus on vähemalt 80%. Küsimusi on kokku 40 ja iga eest saab 1p. Eksami tegemiseks on aega 1hr. TEEMA: HARRASTUSVÕIMLEMISE 3 TASEME EKSAM AKROBAATIKA SUUNITLUSEGA. 1.Milline järgnevatest lühenditest on Rahvusvaheline Võimlemisliit? · UEG · IFAAG · FIG 2.Kunas loodi EEVL? ...1934 3. Mis lihas kontraheerub, kui tõsta sirge jalg taha? ...Tuharalihas 4. Mis lihas kontraheerub, kui kõhuli olles tõsta rindkere üles? ...Selja sirutajalihas 5.Lihas kaalub · rohkem kui rasv · sama plaju kui rasv · vähem kui rasv 6.Kumerselgsus on ...küfoos 7.Kuna ei tohi sooritada jõuharjutusi? · Soojendus · peaosa · lõpetav osa 8.Harjutuse kirjeldamine ...alustamine jalgadest, kere, käed, pea 9.Millest painduvus ei sõlltu? ...kehakaalust 10.Taha kätelringi sooritades on pea ... · rinnal · otse
Suur nimmelihas: Toob reit ette Kõikidelt Pöörab reit välja Niude-nimme lihas nimmelülidelt Reieluu väikesele pöörlile Niudelihas: Niudeluuaugult Tagumine osa- 8 lihast Viib reit taha Väike tuharalihas Niudeluu tagapinnalt Reie eemaldamine Keskmine Niudeluu tiiva Viib reit taha Reieluu suurele tuharalihas tagapinnalt Reie eemaldamine pöörlile Pöörab reit välja
KT IV ALAJÄSEME LIHASTIK 67. Vaagnavöötme lihastik (8) LIHASE ALGUSKOHT KINNITUSKO FUNKTSIOON NIMETUS HT Niude-nimme lihas Nimmelüülid, niudeluuhari Reieluu Reie ette viimine väikesele pöörlile Väike tuharalihas Niudeluu tagapind, Reieluuu suurele Reie eemaldamine pöörlile Keskne tuharalihas Niudeluutiiva tagapind Reieluuu suurele Reie eemaldamine pöörlile Pirnlihas Ristluu vaagenmine pind Reieluuu suurele Reie eemaldamine, pöörlile välja pööramine
sternocleidomastoideus scalenus anterior - Eesmine astriklihas scalenus medius - Keskmine astriklihas scalenus posterior - Tagumine astriklihas longus colli - Kaela pikklihas longus capitis - Pea pikklihas rectus capitis anterior - Eesmine pea sirglihas Kaelalihased Süvad Tagumised Vaagnavöötme lihased Eesmised Musculus Iliopsoas - Nimmeniude lihas Tensor fascia latae - Laisidekirmepingutaja Vaagnavöötme lihased Tagumised Gluteus maximus - Suur tuharalihas gluteus medius - Keskmine tuharalihas Gluteus minimus - Väike tuharalihas Piriformis - Pirnlihas Obturator internus - Sisemine toppelihas Obturator internus - Sisemine toppelihas Gemelli inferior Alumine kaksiklihas Quadratus femoris Reie ruutlihas Obturator externus - Välimine toppelihas Reie lihased Eesmised Sartorius - Rätseplihas Quadriceps femoris - Reie 4-pealihas Reie lihased Tagumised
lähtuvatest retseptoritest, seega suuraju koore erutusseisund on vähenenud. On täheldatud seos lihaspinge ja siseelundite pingeseisundi vahel. Lihase lõdvestuse ja ns erutusseisundi seos võimaldab mõjustada emotsioone – end rahustada – autogeense treeningu alus. 15. Lihaste düspalanss – lihased pole tasakaalus Olulisemad lihasaparaadid: õlavarra kakspealihas – õlavarre kolmpealihas; kõhu sirglihas – lülisambasirgestaja; niude-nimmelihas – suur tuharalihas; reie nelipealihas – reie tagaküljelihased -Tugevalt pingestuvad lihased: pea- ja kaelarihmlihas; abaluutõstur; suur rinnalihas; niude-nimmelihas; reie nelipealihas -Nõrgalt pingestuvad lihased: kaela eeskülje lihased; trapetslihas, romblihas; kõhu sirglihas, kõhu põikilihased; tuharalihased; reie tagumise külje lihased 16. Rüht. Harjumuslik, pingevaba, tasakaalustatud kehahoid seismisel, istumisel või liikumisel.
Niudelihas Niudeluuaugult TAGUMINE RÜHM (8) LIHASED ALGAB KINNITUB FUNKTSIOON Eesmised kiud teostavad reie Väike tuharalihas Niudeluu tagapinnalt Reieluu suurele pöörlile etteviimist ja siserotatsiooni ning tagumised kiud teostavad reie taha viimist.
pöidlalähendaja. Käe keskmise osa lihased (väikesõrmepäka piirkonnas): lühike pihulihas, väikesõrme-eemaldaja, väikesõrme-painutaja, väikesõrme-vastastaja. Keskne lihasterühm: vihmausslihased (neli lihast, mis painutavad proksimaalset ja sirutavad keskset sõrmelüli). Luudevahelised: täidavad kämblaluudevahemikke ja kas lähendavad sõrmi keskjoonele (kolm lihast) või eemaldavad neid (neli lihast). suur tuharalihas niudeluu, ristluu reieluu tuharaköprus tõmbab reit taha, pöörab väljapoole, eemaldab; m. gluteus maximus sirutab painutatud keret keskmine tuharalihas niudeluuhari, niudeluu reieluu eemaldab reit, kallutab vaagnat küljele m. gluteus medius väike tuharalihas niudeluu reieluu m. gluteus minimus
lateraalselt põndapealselt kõikidele sõrmedele), sõrmede sirutamine Väikesõrme sirutaja (väiksele sõrmele) Küünarmine randmesirutaja (viiendale kämblaluule), sirutab rannet Niude-nimme lihas (nimmelülidelt ja niudeluu augult reieluu väikesele pöörlile), reie ette viimine Väike tuharalihas (Niudeluu välispinnalt reieluu suurele pöörlile), eemaldab reit Keskne tuharalihas (sama, mis väike tuharalihas) Pirnlihas (ristluult ja vaagna sisepinnalt reieluu suurele pöörlile), eemaldab reit ja pöörab väljapoole Kolmepeane pööraja (Istmiku kõbrult, istmikuogalt ja toppekilelt reieluu pöörliauku), pöörab välja
Kõhu lihased võtavad osa ka forsseeritud väljahingamist (roiete langetamist ). 8. Mis on ja kus asub diafragma? Lai kuplikujuline lihas, mis eraldab kõhuõõnt rinnaõõnest. Asub rinnakorvi ja kõhuõõne vahepeal. 9. Mis on ja kus asub perineum? Perineum on lahkliha ning asub päraku ning välissuguelundite vahel 10. Nimetage lihased, kuhu tehakse lihasesisesed süsted Suur tuharalihas, deltalihas, reie sirglihas. 11. Õlavarre eesmise grupi lihased on (tehke valik) painutajad sirutajad 12. Sääre tagumise grupi lihased on (tehke valik) painutajad sirutajad 13. Kõhu eesseina moodustavad järgmised lihased (4) Välimine kõhupõikilihas, Kõhusirglihas,.... 14. Miimiliste lihaste kinnituskohaks võivad olla - miimilised lihased algavad näokolju luudelt ja lõpevad nahas. 15. Millisel luul kinnituvad mälimislihased? Alalõualuule liigutades alalõualuud
servalt veidi kõrgemal ja väljapoole Pikk pihulihas Pihukilekõõlus Painutab kätt Sõrmedesirutaja Õlavarreluu lateraalselt II-V sõrme selgmine Sirutab kätt ja II-V sõrme, aitab neid põndapealiselt pind harali ajada Käelihased-üldistavalt Alajäse Suur tuharalihas* Niudeluu välimise Reieluu Tõmbab reit taha, pöörab väljapoole, M.GLUTEUS MAXIMUS pinna tagumine osa, tuharaköprus eemaldab; sirutab painutatud keret ristluu tagumine pind Keskmine tuharalihas* Niudeluult Reieluu ülaosa Eesmine osa viib reit ette, pöörab sisse, M. GLUTEUS MEDIUS tagumine-taha, pöörab välja
1 M. trapezius Trapetslihas 0. 1 M. infraspinatus Harjaalune lihas 1. 1 M. teres major Suur ümarlihas 2. 1 M. latissimus dorsi Seljalailihas 3. 1 Fascia thoracolumbalis Rindkere-nimme sidekirme - 4. 1 M. gluteus maximus Suur tuharalihas 5. 1 M. deltoideus Deltalihas 6. 1 M. serratus anterior Eesmine saaglihas 7. 1 M. pectoralis major; Suur rinnalihas; ; 8. M. pectoralis minor Väike rinnalihas 1 M. obliquus externus abdominis Välimine köhupõikilihas 9.
põndapealis ajada Käe lihastest üldistavalt käe lihased paiknevad ainult pihkmisel küljel käe luude vahel 3 rühmas: pöiat liigutavad, väikesõrme liigutavad ja keskse grupi lihased, mis liigutavad sõrmi. Käe keskmise rühma lihased on vihmausslihased mm. lumbricales ja luudevahelised lihased mm. interossei Suur tuharalihas (m. gluteus Niudeluu välimise pinna Reieluu tuhara-köprus Tõmbab reit taha, pöörab väljapoole, maximus) tagumine osa, ristluu eemaldab; sirutab painutatud keret tagumine pind Kesmine tuharalihas (m. Niudeluuhari, niudeluu Reieluu suur pöörel Eemaldab reit, kallutab vaagnat küljele gluteus medius) välimine pind Väike tuharalihas (m
kokkutõmbel teine lihas lõtvub Pikad lihased, laiad lihased (kinnituvad laiadele luudele), lühikesed lihased (paiknevad lühikeste luude vahel) · Inimese lihastik. 1) Pealihastik - mälumislihased, miimilised lihased * Näoilme muut * Alalõualuu liigutamine 2) Kaela-, seljalihased - trapetslihas, seljalihas, kaelalihas, suur rinnalihas, välimine kõhu põiklihas, kõhu sirglihas * Sirge keha * Tõsta ja pöörata pead * Painutada keha taha poole 3) Vöötmelihased - deltalihas, suur tuharalihas ,rätsepalihas 4) Rinnalihased - suurrinnalihas, roitevahelisedlihased, diahagma e. vahelihas, reissirglihas, külgmine pakslihas, keskimine pakslihas, pikk varvaste sirutajalihas, reie kakspealihas, * Ülajäsemete liigutused * Hingamis liigutused
kõhuseina lihased, reie med. lihased genitofemoralis & nahk, munandikott, munanditõstur, eesnahk, imetid lateraalne reienahanärv – n. cutaneus reie nahk femoris lateralis reienärv – n. femoralis reie piirkonna lihased & nahk toppenärv – n. obturatorius toppelihased, kammlihas, õrnlihas kaudaalne tuharanärv – n. gluteus reie-kakspealihas, pindmine tuharalihas, caudalis poolkõõluslihas kaudaalne reienahanärv – n. cutaneus tuhara ja reie kaudaalne nahk femoris caudalis istmikunärv – n. ischiadicius süva tuharalihas, sisemine toppelihas, reie-nelipealihas lateraalne säärenahanärv – n. cutaneus lat. sääre nahk surae lateralis pindmine pindluunärv – n. peroneus varvaste dors. osad superficialis
• Õlad ripuvad ette alla • Ettevõluv kõht • Pea painutatud ette alla • Lihaskonna toonus: • Rinnaosa lihased ülepinges • Selja ülaosa lihased ja selgroosirgestajad alatooonuses Lordoos ehk nõgusselgus • Lülisamba kõverdus kumerusega ettepoole • Kujuneb välja 12 eluaastaks • Rõhutatud nimmenõgusus • Vaagnavöö painutatud liigesed ette • Lihaskonna toonus: • Ülepinges reielihased ja niude-nimmelihas • Alatoonuse kõhu-tuharalihas Skolioos • Lülisamba kõverdumine külgsuunas koos rotatsiooniga • Kujuneb välja 5-8 vanuselt ja puberteedieas • 10-12 vanuselt labiilne rüht • 12-16 aastaselt rüht stabiliseerub • Lihaskonna toonus: • Tavaliselt S-kujuline • Rinnaosas kõverus ühelepoole ja nimmeosa vastasuunas Lameselgsus • Füsoloogilised kõverused on vähearenenud • Rindkere on lame • Vaagna kaldenurk on vähenenud
-lihasekõht võib moodustada kolmandiku kuni poole kogu lihase pikkusest -lihaskiud, mis moodustavad lihasekõhu võivad paikneda kolme moodi- paralleelselt, ühelissulgjalt, kahelissulgjalt lihase pikitelje suhtes -olenevalt paigutusest tulenevad ka lihase mehaanilised omadused 4)Sõõr- ja sulgurlihased -paiknevad ümber avade (Vain, A. 2002). Levinumad skeletilihased Inimorganismis on küll üle 400 skeletilihase. Suurimaks skeletilihaseks on tuharalihas ning organismi väikseimad lihased on silmalihased. Suurimad skeletilihased on: näolihased, kaelalihased, deltalihas, õlavarre kakspealihas, kõhu sirglihas, rätsepalihas, reiesirglihas, sääremarjalihas, kaksiksääremarja lihas, reie kakspealihas, suur tuharalihas, selja lailihas ning trapetslihas. Vöötlihaskiu ehitus: Vöötlihaskiu sisemus ehk sarkoplasma koosneb omakorda mitokondritest, rakusisaldistest ning müofibrillidest.(Rääsk, T.2020)
(retinaclum esimese, sõrmi üle extensorum) alt käte, kätt üle läbi ja lõpeb 2.-5. küünarvarre ning Sõrme teises ja küünarvart kolmandas käevarre suhtes faalanksis Suur tuharalihas / Niudeharjalt, Reieluu Sirutab reit Musculus gluteus ristluult, tuharakörpusele, tahapoole, pöörab maximus õndraluult ning osalt kulgeb ta väljapoole, aitab nimme-selja üle reieluu säilitada inimesele fastsialt suurpöörla omast keha vertikaalasendit,
Kaitsmine Kehale kuju andmine Skeletilihased alluvad tahtele ja onkimpudeks koondunud lihakiud. Südamelihased on tahtele allumatud ja pumpavad verd. On sarnased skeletilihastele. Silelihased on tahtele allumatud ja asuvad soolestikus. Koosnevad silelihasrakkudest. Jäseme liikumahakkamine närvierutuse tekkest: Erutus sunnib lihast kokku tõmbuma. Kui lihas tõmbub kukku, tõmbab ta ka kõõlust, see omakorda luud ning põhjustab luu liikumist. Pikim lihas on rätsepalihas Suurim lihas on tuharalihas Väikseim lihas on silmamuna liigutav lihas Lihased saavad vajaliku energia toidust. Treenimise käigus muutub lihas tugevamaks. Peale treenimist on lihased haiged siis, kui neisse jääb piimhapet.
Peaaegu kõik skeletilihased toimivad vastupidi toimivate paaridena. o Südamelihased sarnanevad oma ehituselt ja talituselt skeletilihstega, aga nad ei allu inimese tahtele. Töötava automaatselt, st. Tõmbuvad rütmiliselt kokku välisärritustest sõltumata. o Silelihased koosnevad silelihasrakkudest, vooderdavad siseelundite seinu. Tõmbuvad kokku aeglaselt meie tahtest sõltumata. Kõige pikem lihas on rätsepalihas, kõige suurem tuharalihas ja kõige väiksemad silmamuna liigutavad lihased. Lihased vajavad töötamiseks energiat. Lihased kinnituvad luudele kõõlustega.
põndapealiselt ja kinnitub 2.-5.sõrme seljale (sirutab 2-5 sõrme) 4. Väikesõrme sirutaja- algab õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt ja kinnitub väikesõrme selgmisele pinnale. VÄIKESÕRME SIRUTAMINE NB! Väikesel sõrmel ja pöidlal on lisaks veel oma sirutaja ALAJÄSEME LIHASED 1. Niude-nimme lihas: (kubeme piirkonnas), algab nimmelülidelt ning kinnitub reieluu väikesele pöörlile (VIIB REIT ETTE). 2. Suur tuharalihas- algab niudeluu tagapinnalt ja kinnitub sääreluu lateraalsele põndale. REIE TAHAVIIMINE REIS - Reie tagakülg NB! Algavad istmikuköbrult ehk põlve painutajad (viivad puusaliigesest reie taha). 1. Reie kakspealihas- vasakpoolne, kinnitub pindluule. (Reie sirutamine, põlvest painutamine). 2. Poolkilelihas – parempoolne, kinnitub sääreluule. (reie sirutamine, põlvest painutamine). 3. Poolkõõluslihas – keskmine ning asub poolkilelihase peal
· Liikumis- ja tugielundkond koosneb luudest koos neile kinnituvate lihastega, mis toestab ja kaitseb inimese keha ning võimaldab liikuda. · Skelett hoiab inimest ühes tükis ja toestab. Lihased võimaldavad meil ennast liigutada. LUUSTIK luud koosnevad luukoest, mis on tugi-ja liikumiselundkonna pasiivne osa. Täiskasvanud inimese luustik koosneb enam kui 200,st luust. Inimese luustiku oluliseimad osad on: kolju, selgroog, rinnakorv, ülajäsemete luud, õlavöötme luud, alajäsemete luud ja vaagnavöötme luud. Luustik annab inimesele kehakuju, toestab keha pehmeid kudesid, on lihsatele kinnituskohasks. See võimaldab sooritada liigutusi,kaitseb siseelundeid, on mineraalainete talletaja, vereloomeelund ning rasvade talletaja. LIHASED Lihaste tööks on vaja energiat, mida saadakse glükoosi lagundamisel hapniku abil.Kõikide liigeste liikumapanemiseks on vaja jõudu.Liikumapanev jõud tule...
ettepoole, pöörab ja tõstab käsivart. painutab küünarvart Õlavarrelihas- Liigutavad peamiselt küünarliigest. Õlavarre kodarluu lihas- peamine ülesanne on painutada küünarvart üle käsivarre, lihast sissepoole pöörates pöördub küünarvars väljapoole ning väljapoole pöörates sissepoole. Kõhusirglihas- Kokku tõmbumisel painutab rindkeret ettepoole või kergitab vaagnaluud, samaaegselt allkõhu elundeid kokku surudes. Oluline roll sünnitamisel ja roojamisel. Suur tuharalihas- Sirutab reit tahapoole, pöörates seda väljapoole. Samuti aitab see säilitada inimesele omast keha vertikaalasendit, hoides vaagnaluu reieluu kohal. Õrnlihas- jala reie suhtes painutaja ning reie lähendaja. Rätseplihas- kokku tõmbudes painutab jalga reie suhtes ning reit vaagna suhtes, samal ajal reit pöörates ja seda väljapoole eraldades. Reiesirglihas- tõstab jalga ja sirutab põlve
5.Inimeste luustik Skeletilihased moodustavad ligikaudu 40% inimese kehamassist.Lihastikus on ligikaudu 400 Skeletilihast, mida rühmitame 1)pea- 2)kere- 3) ja jäsemete lihasteks. Pealihasteks on nii alalõuga liigutavad mälumis- kui ka emotsioone väljendavad miimilised lihased. Kere lihastiku moodustavad 1)kaela- 2)rinna- 3)kõhu- 4)ning seljalihased. Kuju järgi eristame pikki, lühikesi ja laiu lihaseid. Kõike pikem lihas on rätsepalihas, kõige suurem tuharalihas. Kõige väiksem lihas inimesel on kuulmeluukest. 6.Lihaste varustamine energiaga Lihased vajavad töötamiseks energiat, mida saadakse peamiselt glükoosi ja rasvade koostisosade lõhustamisel. Selleks kulutab organism hapnikku. Vajaliku glükoosi ja hapniku kannab lihastesse veri. Lihaste verevarustust saab parandada treenides. Lihasväsimus tekib selle tõttu, et lihaste tööks napib energiat ning hakkab kogunema piimhapet. Lihased väsivad
meie tahtele, 3) Silelihased-vooderdavad siseelundite seinu, tõmbuvad kokku aeglaselt ja meie tahtest sõltumata Lihaste töö: · Vajavad töötamiseks energiat · Töörütm · Koormus · Pidev sundasend PEALIHASED-näolihased KERELIHASED(5)+KAELALIHASED- kaelalihased, trapetslihas,suur rinnalihas, välimine kõhu põiklihas,kõhu sirglihas,seljalihas VÖÖTMELIHASED 1) Õlavööde-deltalihas, 2) Alavööde-suur tuharalihas,rätsepalihas JÄSEMETE LIHASED 1) Käelihased, õlavarre 2pealihas, õlav. 3pealihas 2) Reissirglihas,külgmine pakslihas,keskimine pakslihas,pikk varvaste sirutajalihas,reie kakspealihas,käksiksääremarjalihas
LIHASED 1. Milles seisneb skeletilihaste funktsioon? Skeletilihaste tähtsaim ülesanne on liigutada skeleti osi ja kindlustada sel teel keha ja selle üksikosade liikumist ruumis, moodustades nn. aktiivse liikumisaparaadi. 2. Nimetage skeletilihaste põhiomadused Koosnevad mitmesuguse pikkusega erinevatest kiududest, mis on koondunud kimpudesse. Lihaskiud on ümbritsetud endomüsiuumiga. On võimelised muutma oma pikkust valkude abil ning erutuvad. Igal lihasel on närvid ja veresooned. 3. Selgitage mõisted: Kõõlus Organismi osa, mille abil lihas kinnitub luule Aponeuroos Kilekõõlused, mis ühendavad ülakeha laiu lihaseid kerega või paiknevad kõhuõõnes Innerveerima Närvidega varustamine Sidekirme Spetsiaalne kiht, mis isoleerib lihased ja lubab neil va...
Südamelihased saranevad oma ehituselt ja talitluselt eelmistega. Ei allu nend talitlus meie tahtele. St tõmbuvad rütmiliselt kokku välisärritusest sõltumata. Silelihased tõmbuvad kokku aeglased ja meie tahtest sõltumata nt soolestiku lainelised liigutused.Pealihased on mälumis ja miimilised lihased nt saame toitu peenestada väljendada emotsioone. Kere lihasitiku moodustavad kaela , rinna ja khu ja seljalihased. Kõige pikem lihas on rätsepalihas ja suurem tuharalihas , väikseim silmamuna liigutavad lihased. Lihased vajavad töötamiseks energiat , seda saadakse glükoosi ning ka rasvade lõhustamisest Väsimust tekitab kiire töörütm ja ka sundasend.
Alumised kimbud Katab nelinurkselt keskmise kinnituvad reieluu Seoses keha vertikaalse asendiga rühma lihaseid. Algab tuharalihasmisele on suur tuharalihas inimesel hästi rindkere-nimme sidekirmelt, köprusele, ülemised arenenud. Võtab osa kõikidest niudeluu tagapinna ülaosalt, Suur tuharalihas kimbud lähevad üle puusaliigeses toimuvatest rist- ja õndraluu külgservalt
20. Teostavad painutust põlveliigeses 21. Sirutab küünarliigeses M.Triceps brachii - Õlavarre kolmpealihas 22. Lähendab abaluud lülisambale 523. Pöörab keret 6 24. Pöörat reit väljapoole m. gluteus maximus suur tuharalihas, m. niudenimmelihas ei saa näidata 25. Teostab põlveliigeses siserotatsiooni ja puusaliigeses 7 sirutust m. semimembranosus poolkilelihas ja m. semitendinosus poolkõõluslihas 26. Sirutab küünarliigeses m. triceps brachii- biitseps 8 27. Lähendab abaluud lülisambale m. trapezius trapetslihas
Õlavarre-kolmpealihas* Abaluu, Küünarnukk Küünarvarre sirutamine triceps brachii õlavarreluu Õlavarre-kodarluulihas Õlavarreluu Kodarluu Küünarvarre painutamine Pikk pihulihas Õlavarreluu Pihukilekõõlus Käe painutamine Sõrmedesirutaja Õlavarreluu II kämblaluu põhimik Käsivarre painutamine Suur/keskmine/väike Niudeluu Reieluu Reie sirutamine/pööramine tuharalihas* gluteus maximus/medius/minimus Laisidekirmepingutaja Niudeluuoga Reie laidekirme Pingutab sidekirmet, tõmbab reit ettepoole Reie-nelipealihas* Niudeluuoga Sääreluukörpus Sääre sirutamine, reie quadriceps femoris painutamine Rätsepalihas* Niudeluuoga Sääreluukörpus Painutab reit ja säärt, pöörab
trapetslihas,kaela- ja pearihmlihased);jalalaba maapinnale toetumisel kontraheeruvad sääre eesmise rühma lihased,et fiktseerida hüppeliigest,seejärgel lõtvuvad,et pehmendada maandumist labajalal,pinges reie- nelipealihas teostatamaks sääre sirutust. 2) Toetusjala vertikaalasend kere lihased fikseerivad kere toetusjalale.Kogu keha raskus on suunatud jalale.Vaagnavöötme lihased fikseerivad keha vertikaalse asendi.Peamised lihased:väike ja keskne tuharalihas,suure tuharalihase ülemine osa. 3) Toetusjala tagumine samm keha kaldub taha, pingulduvad kõhulihased (sisemine ja välimine kõhupõikilihas, kõhusirglihas);keha raskus kantakse üle pöia eesosale-faas lõpeb pöia tõukega maast.Sirutatakse põlveliiges,puusaliiges,säärelihased(tagumine ja külgmine säärelihaste rühm-tagumine sääreluulihas,varastepainutaja),reie nelipealihas,suurtuharalihas,reie tagumise rühma lihased.
lülidevaheketastelt. Niudelihas - Algab: niudeluuaugult. Kinnitub: mõlemad lihased kinnituvad ühise kõõluse abil reieluu väikesele pöörlile. Fikseeritud alajäseme puhul kallutab kere ettepoole, s.t. väldib tahapoole kukkumist. Viib reit ette ja vähesel määral teostab reie välisrotatsiooni. Tagumine rühm: a) Väike tuharalihas (süva kiht) - Algab: niudeluu tagapinna alaosalt. Kinnitub: reieluu suurele pöörlile. b) Keskne tuharalihas (keskne kiht) - Algab: niudeluutiiva tagapinna ülaosalt. Kinnitub: reieluu suurele pöörlile. c) Pirnlihas (keskne kiht) - Algab: ristluu vaagenmiselt pinnalt. Kinnitub: reieluu suurele pöörlile. d) Kolmepeane pööraja (keskne kiht) - koosneb kolmest lihasest:
Niude-nimme lihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Algab 2 peaga, mis jätkuvad omaette lihastena. Mõlemad lihased kinnituvad *reie jõuline ette viimine *suur nimmelihas viimaselt rinnalülilt jakõikidelt ühise kõõluse abil reieluu (sprindid, reietõsted). nimmelülidelt ning lülivaheketastelt. väikesele pöörlile. *niudelihas - niudeluuaugult Keskne tuharalihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Niudeluutiiva tagapinna ülaosalt. Reieluu suurele pöörlile. *eemaldab reit (eesmised rühmad viivad reie ette ning pööravad sisse, tagumised rühmad aga viivad reit taha ning pööravad välja). Suur tuharalihas
15. Inimese lihastik (nimetused jooniselt ). Tähista joonisel numbritega: 1. näolihased 2. kaelalihased 3. deltalihas 4. suur rinnalihas 5. õlavarre kakspealihas 6. välimine kõhu põiklihas 7. kõhu sirglihas 8. rätsepalihas 9. reiesirglihas 10. külgmine pakslihas 11. keskmine pakslihas 12. pikk varvastesirutajalihas 13. trapetslihas 14. õlavarre kolmpealihas 15. seljalihas 16. suur tuharalihas 17. reie kakspealihas 18. kaksiksääremarjalihas 19. kannakõõlus Kordamine: Tähista õige(d) vastus(ed). 1. Küünarvarre painutamisel õlavarre kolmpealihas Lõtvub Tõmbub kokku 2. Inimese tahtele alluvad Vöötlihased Silelihased Südamelihased 3. Keraliigese tüüpi ühendus on näiteks Põlveliigeses Selgroolülide vahel Koljuluude vahel Õlaliiges 4. Vereloomeelundiks luus on Kollane luuüdi Plinkollus Punane luuüdi Luuümbris 5
digitalis profundus ja kodarluu keskmine kolmandik Kämbla lihased Luudevarelihased - mm. interossei Randmeliigese palmaarne pind Proksimaalsed seesamluud Varvaste painutamine (Car, su) ja sõrgatsi fikseerimine (Ru, eq) TAGAJÄSEMETE LIHASED Puusa lihased Pindmised lihased Pindmine tuharalihas - m. gluteus (Car:) ristluu külgosa, ristluu-köbru Reieluu suurest pöörlist distaalselt Puusaliigese sirutamine või superficialis side, tuharafastsia, (eq:) (Car), reieluu kolmas pöörel, puusaliigese painutamine (eq) tuharafastsia, puusaköber, ristluu laisidekirme (eq), ülejäänud
keskjoonele, niudelihas - 4 selgmist niudeauk eemaldavad neid Lai sidekirme painutaja TAGUMINE RÜHM Suur tuharalihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. tensor Ülemis-eesmine Põimub reie Pingutab m. gluteus Niudeluu Reieluu Sirutab reit, fasciae latae niudeluuoga laisidekirmesse laisidekirmet, maximus välimine pind, tuharalihasmine eemaldab reit,
Puusaluude ühendusele mõjuvad jõud Gravitatsioonijõud Vastusurvejõud 16. Puusaliiges, abiseadeldised, liikuvus. Puusaliiges on pähkelliiges. Selle moodustavad reieluu pea ja puusanapp. Abiseadeldised: • liigesmokk • niude-reieluu side • puusanapa ristiside • reieluupeaside • sõõrvööde Liikuvus: ümber frontaaltelje, ümber sagitaaltelje , ümber vertikaaltelje 17. Puusaliigesele toimivad lihased, innervatsioon. Niude nimmelihas. suur tuharalihas. väike tuharalihas suur lähendaja. Kolmepeane pööraja. Innervatsioon: Nimmepõimikureie närv paneb tööle lähendajad, Tuharanärvid- reietagaküljel innerveerib reie tagakülge. 3 18. Põlveliigesele toimivad lihased, innervatsioon. Põlve painutavad lihased: poolkilelihas reie-kakspealihas Innerveerib ristluupõimiku istmikunärv Põlve sirutav lihas: reie nelipealihas
Välimine kõhu põiklihas Pöörab keha Kaelalihased Tõstavad ja pööravad pead Õlavarre kakspealihas Painutab küünarvart Õlavarre kolmpealihas Sirutab küünarvart Deltalihas Liigutab õlavart Trapetslihas Hoiab paigal ja liigutab abaluud Reie kakspealihas Painutab säärt Suur tuharalihas Viib reit taha Kaksiksääremarjalihas Sirutab pöida Suur rinnalihas Viib õlavart ette Rätsepalihas Kõige pikem lihas, praktiliselt tähtsusetu 4 Inimese anatoomia ja füsioloogia Inimese elundid ja elundkonnad -2 Õp. Riina Mändla 5
lülidevaheketastelt. Niudelihas - Algab: niudeluuaugult. Kinnitub: mõlemad lihased kinnituvad ühise kõõluse abil reieluu väikesele pöörlile. Fikseeritud alajäseme puhul kallutab kere ettepoole, s.t. väldib tahapoole kukkumist. Viib reit ette ja vähesel määral teostab reie välisrotatsiooni. Tagumine rühm: a) Väike tuharalihas (süva kiht) - Algab: niudeluu tagapinna alaosalt. Kinnitub: reieluu suurele pöörlile. b) Keskne tuharalihas (keskne kiht) - Algab: niudeluutiiva tagapinna ülaosalt. Kinnitub: reieluu suurele pöörlile. c) Pirnlihas (keskne kiht) - Algab: ristluu vaagenmiselt pinnalt. Kinnitub: reieluu suurele pöörlile. d) Kolmepeane pööraja (keskne kiht) - koosneb kolmest lihasest:
Algab: 2 peaga, mis jätkuvad omaette lihastena: Funkts: fikseeritud alajäseme puhul kallutab kere ettepoole, väldib tahapoole kukkumist. Viib reit ette ja vähesel määral teostab reie välisrotatsiooni. SUUR-NIMMELIHAS Algab: viimaselt rinnalülilt ja kõikidelt nimmelülidelt ning lülivaheketastelt NIUDELIHAS Algab: niudeluuaugult Kinnitub: mõlemad lihased kinnituvad ühise kõõluse abil reieluu väikesele pöörlile TAGUMINE RÜHM VÄIKE TUHARALIHAS Algab niudeluu tagapinnalt Kinnitub reieluu suurele pöörlile Funkts: eesmised kiud teostavad reie etteviimist ja siserotatsiooni ning tagumised kiud teostavad reie taha viimist. KESKNE-TUHARALIHAS Algab: niudeluu tiiva tagapinnalt Kinnitub: reieluu suurele pöörlile Funkts: reie eemaldamine, tagumised kiud teostavad reie taha viimist, viib reit ette ja teostab reie siserotatsioono. PIRNLIHAS Algab: ristluu vaagenmiselt pinnalt Kinnitub: reieluu suurele pöörlile
67. Vaagnavöötme lihased: Vahelmine rühm: a) Niude-nimme lihas - Algab: kahe peaga, mis jätkuvad omaette lihastena: · Suur nimmelihas - Algab: viimaselt rinnalülilt ja kõikidelt nimmelülidelt. · Niudelihas - Algab: niudeluuaugult. Kinnitub: reieluule.Funkts kallutab kere ettepoole, s.t. väldib tahapoole kukkumist. Tagumine rühm: Suur tuharalihas, Keskne tuharalihas, Laisidekirme-pingutaja Algab: puusaluult. Kinnitub: reieluule Tagumise rühma lihased võtavad osa kõikidest puusaliigeses toimuvatest liigutustest, reieliigutamised 68. Reie lihased: Eesmine rühm: a) Reie-nelipealihas - Algab nelja peaga(vahepealne,külgmine,keskmine pakslihas(reieluult), reisesirglihas(niudeluult) Kinnitub: sääreluuköprusele. Keskmine rühm:
peenestame toitu, miimiliste lihaste abil näitame välja emotsioone), kere- (kaela-, rinna-, kõhu- ja seljalihased) ja jäsemete lihasteks. Kui skeletilihased liiga kaua töötavad, nad väsivad (neis jääb hapnikku väheks ja koguneb piimhape) ja tagajärjeks on lihasevalu · Kuju järgi eristatakse pikki, lühikesi ja laiu lihaseid. Pikim lihas on rätsepalihas, kõige suurem on tuharalihas, kõige laiem on seljalailihas ja kõige väiksem kuulmeluukest liigutav lihas. · Lihas teeb kokkutõmbumisel tööd, milleks on vaja energiat, mida lihasrakud saavad glükoosi ning rasvade koostisosade lõhustamisest, milleks kulub hapnikku. Glükoosi ja hapniku kannab lihastesse veri, mistõttu lihaste verevarustus peab olema hea.
Kinnitub · Niudeluu harjale · Läheb üle aponeuroosiks (kilekõõlus) moodustades kõhusirglihase tupe F: kallutab ja pöörab keret. Suur rinnalihas m. pectoralis major Algab: · Rangluu mediaalselt otsalt · Rinnakult ja 6-lt ülemise roidekõhre välispinnalt · Kõhusirglihase tupe ülemiselt eesmiselt seinalt Kinnitub õlavarreluu suure köbrukese harjale (crista tuberculi majoris) F: langetab tõstetud õlavart, kui ülajäse on fikseeritud, tõstab roideid. Suur tuharalihas m. gluteus maximus Algab: · Niudeluult · Ristluu ja õndraluu külgservalt Kinnitub reieluu alumisele kolmandikule ja sääreluu külgmisele põndale. F: võimaldab puusaliigese liikumist, reie liikumine taha, pöörab reit välja, eemaldab reit. Reie kakspealihas m. biceps femoris Algab: · Reieluu ülemiselt otsalt · Istmikuluult Kinnitub pindluu pea piirkonda F: painutab säärt, pöörab säärt välja Kaksiksääremarjalihas m. gastrocnemius Algab.
kõõlustena 2.-5. sõrme seljale. Funktsiooniks sõrmede sirutamine. · Väikesõrmesirutaja algab samuti õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt, ent tema kõõlus kinnitub väikesõrme selgmisele pinnale. Funktsiooniks väikese sõrme sirutamine. 50. Vaagnavöötme lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: · Niude-nimmelihas algab kõikidelt nimmelülidelt, niudeluu augult ja kinnitub reieluu väikepöörlale. Funktsiooniks reie jõuline ette viimine. · Suur tuharalihas algab niude-nimme sidekirmelt, niudeluu tagapinna ülaosalt ning rist- ja õndraluu külgservalt. Alumised kimbud kinnituvad reieluu tuharalihasmisele köprusele, ülemised kimbud lähevad üle tugevaks niudesääre sidekirme paksendiks, mille kaudu kinnitub sääreluu lateraalsele põndale. Funktsiooniks on reie taha viimine. · Keskne tuharalihas algab niudeluu tiiva tagapinna ülaosalt, kinnitub reieluu suurpöörlile
2.-5. sõrme seljale. Funktsiooniks sõrmede sirutamine. * Väikesõrmesirutaja algab samuti õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt, ent tema kõõlus kinnitub väikesõrme selgmisele pinnale. Funktsiooniks väikese sõrme sirutamine. 67. Vaagnavöötme lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: * Niude-nimmelihas algab kõikidelt nimmelülidelt, niudeluu augult ja kinnitub reieluu väikepöörlale. Funktsiooniks reie jõuline ette viimine. * Suur tuharalihas algab niude-nimme sidekirmelt, niudeluu tagapinna ülaosalt ning rist- ja õndraluu külgservalt. Alumised kimbud kinnituvad reieluu tuharalihasmisele köprusele, ülemised kimbud lähevad üle tugevaks niudesääre sidekirme paksendiks, mille kaudu kinnitub sääreluu lateraalsele põndale. Funktsiooniks on reie taha viimine. * Keskne tuharalihas algab niudeluu tiiva tagapinna ülaosalt, kinnitub reieluu suurpöörlile
Eemaldab õlavart. (16) 12-13 õlavarre lihased 12. Õlavarre-kakspealihas painutab küünarvart (23) 13. Õlavarre-kolmpealihas küünarvarre sirutaja (22) 14. Õlavarre-kodarluulihas painutab küünarliigesest küünarvart, väljapööraja, sissepööraja(26). (19 küünarvarre lihast toimivad sõrmele ja käele). 15-16 vaagnavöötme lihased 15. Niude-nimmelihas siseelundite taga, ta on praktiliselt vastu selga, viib reit ette (41) 16. Suur tuharalihas reie tahaviija (15) 17 -22 Reie lihased. 17. Poolkilelihas reie tagaküljes, (46) painutab põlve 18. Poolkõõluslihas (45) painutab põlve 19. Reie-kakspealihas (44) painutab põlve 20. Õrnlihas põlve painutaja, sisemine lihas. (42). 21. Reie-nelipealihas viib säärt ette, sääre sirutamine põlve liigesest. (36, 37) (rattasõit). 22. Rätsepalihas eesküljel, neli liigutust viib reit ette, pöörab puusaliigesest välja, põlveliigesest sääre
67. Vaagnavööde Lihas Algus Kinnitumine Funktsioon Niude-nimme lihas Algab nimmlülidelt, reieluu väiksele Reie anteversioon(ettepain, niudeluuaugult pöörlile viib reit ette)) ja välisrotatsioon Väike tuharalihas Niudeluu tagapinnalt Reieluu suurele Eemaldamine pöörlile Keskne Niudeluutiiva tagapinnalt Reieluu suurele eemaldamine tuharalihas pöörlile Pirnlihas Vaagna seesmiselt Reieluu suurele Roteerib(pööravad) välja ja pinnalt pöörlile viib taha(Reie
67. Vaagnavööde Lihas Algus Kinnitumine Funktsioon Niude-nimme lihas Algab nimmlülidelt, reieluu väiksele Reie anteversioon(ettepain, niudeluuaugult pöörlile viib reit ette)) ja välisrotatsioon Väike tuharalihas Niudeluu tagapinnalt Reieluu suurele Eemaldamine pöörlile Keskne Niudeluutiiva tagapinnalt Reieluu suurele eemaldamine tuharalihas pöörlile Pirnlihas Vaagna seesmiselt Reieluu suurele Roteerib(pööravad) välja ja pinnalt pöörlile viib taha(Reie
Vastavalt luustiku jaotusele rühmitatakse keha lihased üldiselt pea-, kere- ja jäsemete lihased. Pealihased on mälumis- ja miimilised lihased. Mälumislihased liigutavad alalõuga, mistõttu saame toitu peenestada. Näo miimiliste lihaste abil väljendame emotsioone rõõmu, hirmu, viha jne. Kere lihastiku moodustavad kaela-, rinna- ja kõhulihased. Kehaosade lihaseid kirjeldatakse kihtide kaupa süvemalt pindmisele. Kõige pikemaks lihaseks on rätsepalihas, kõige suuremaks lihaseks tuharalihas ning mõõtmetelt kõige väiksemad lihased on silmamuna liigutavad lihased.
Peaaegu kõik skeletilihased toimivad vastupidi toimivate paaridena. o Südamelihased sarnanevad oma ehituselt ja talituselt skeletilihstega, aga nad ei allu inimese tahtele. Töötava automaatselt, st. Tõmbuvad rütmiliselt kokku välisärritustest sõltumata. o Silelihased koosnevad silelihasrakkudest, vooderdavad siseelundite seinu. Tõmbuvad kokku aeglaselt meie tahtest sõltumata. Kõige pikem lihas on rätsepalihas, kõige suurem tuharalihas ja kõige väiksemad silmamuna liigutavad lihased. Lihased vajavad töötamiseks energiat. Lihased kinnituvad luudele kõõlustega. SISENÕRENÄÄRMED Hormoonid keemilised ained, mis reguleerivad organismi kudede ja elundite taltlust ning ainevahetust. Hormoonid on suure bioloogilise aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga reguleerivad organimsmi ainevahetust. Neid transporditakse vere kaudu ja lagundataks
Vananedes muutub uude koostis. Orgaaniliste ainete (valgud) osakaal väheneb ning mineraalainete (kaltsium) osakaal suureneb. Samas toimub luumassi vähenemine. Luud muutuvad hõredaks, kui 1) inimene liigub vähe; 2) tarvitab vähe piimatooteid; 3) joob liialt kohvi ja hapusid mahlu; 4) suitsetab. Hõrenenud luud mrduvad kergemini. LIHASED. Umbes 400 skeletilihast. Kõige väiksemad on silmaliigutajalihased. Kõige pikem on rätsepalihas, kõige suurem suur tuharalihas. Lihasmassi suurenemine tuleneb lihasrakkude mõõtmete suurenemisest, mitte arvu suurenemisest. Töötav lihas vajab palju energiat, mida ta saab 1) lihasrakkude ATPst, sellest jätkub mõnekümneks sekundiks; 2) glükoosi lõhustamisest, milleks on rakus vaja glükoosi ja hapnikku; 3) lihastes oleva glükogeeni (glükoosi tagavara) lõhustamisest; 2
annaabi.ee 
