KRANIAALNÄRVID KIUD INNERVEERIVAD STRUKTUURID FUNKTSIOONID AJUTÜVE TUUM (närvierutusi edasi andma) I 1.paar n. olfactorius, haistmisnärv Sensoorsed Kraniaalnärv algab haistmisepiteelist ninaõõne Haistmine ------------------------- limaskestas, jätkub juhtetee läbi haistmissibula. II 2. paar n. opticus, nägemisnärv Sensoorsed võrkkest Nägemine ------------------------- III 3. paar n
katte sees. · Kesknärvisüsteemi kuuluvad peaaju ja seljaaju. · Närvirakud koos jätkete proksimaalsete osadega moodustavad kesknärvisüsteemi hallolluse e. hallaine, närvikiud valgeolluse e. valgeaine. · Perifeerses närvisüsteemis on närvikiud e. aksonid sidekoeliste struktuuride varal ühendatud närvikiudude kimpudeks, need omakorda närvideks. · Tavaliselt sisaldavad närvid nii aferentseid kui ka eferentseid kiude. · Kraniaalnärve on 12 paari. · Haistmisnärv koosneb paarikümnest väikesest närvikiudude kimbust, mis kulgevad läbi sõelluu · Nägemisnärvi moodustavad silmapõhja ganglionirakkude aksonid, neid on veidi üle miljoni · Kolmiknärv koosneb kolmest harust: ülemisest, keskmisest ja alumisest, ehk siis silmanärvist, ülalõuanärvist ja alalõuanärvist. · Näonärv on peamiselt näo lihaste motoorne närv, milles on ka sensoorseid närvikiude keele eesmise ja keskosa maitsmispungadest.
suuraju käärulises närvirakkude kogumikus. Suuraju jaguneb kaheks ajupoolkeraks, need on omavahel ühenduses närvikiududest silla abil, mida nimetatakse mõhnkehaks. Suuraju all paiknevad muud ajuosad, sealhulgas väikeaju, ajusild, keskaju ja piklikaju. Viimase otsene jätk on seljaaju. Aju võtab signaale vastu ja saadab laiali närvide kaudu, mis kulgevad ajutüvest seljajusse. Inimesel on 12 paari peaajust lähtuvaid peaajunärve. Esimene peaajunärv on haistmisnärv, tagab lõhnatundmise. Teine peaajunärv on nägemisnärv, mis kulgeb silmalt ajju ja on osaline nägemisaistingus. Viies peaajunärv on kolmiknärv, mille harud kulgevad näo, peanaha, nina, suu ja hammasteni. Joonis 1. Peaaju Välimuselt paistavad suuraju poolkerad sarnased, kuid tegelikult jagunevad nad mitmeks eri piirkonnaks, mis toimivad iseseisvate keskustena. Tundekeskus kogub närvikiududelt tundeaistinguid
Annavad impulsse ajust lõppelundisse lihasesse või näärmesse. (joonis 133, lk 184 õpik). ** 53. Närvi mõiste, liigid, nende lühiiseloomustus. Joonis 18 vihikus. Närv koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimpudest. Närvi koosseisu kuuluvate närvikiudude järgi eristatakse järgmisi närvi liike: 1 Sensoorne närv ehk tundenärv sisaldavad tsentripetaalkiude, juhib erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele. Nt. haistmisnärv. 2 Seganärv sisaldavad nii sensoorseid kui motoorseid kiude. Nt. seljaaju närv. Juhivad erutuse mõlemas suunas: sensoorsed juhivad erutuse ns perifeerselt osalt tsentraalsele ja motoorsed juhivad tsentraalselt perifeersele. 3- Motoorne närv ehk liigutajad närvid sisaldavad tsentrifugaalkiude, juhivad erutuse ns tsentraalselt osalt perifeersele. 54. Selgita mõisted: retseptor, sünaps, ganglion, hallaine, valgeaine.
22. Funktsionaalsed väljad ajukoores Motoorsed väljad: a) Ülemiste kehaosade tahteliste liigutuste väljad: pretsentraalkääru alumistes osades b) Alumiste kehaosade tahteliste liigutuste väljad: pretsentraalkääru ülemistes osades Sensoorsed väljad: a) Lugemiskeskus alumine kiirusagar b) Nägemiskeskus kuklasagaras 23. Nimetage peaajunärvis ja nende ülesanded I. Haistmisnärv sensoorne, juhib haistmisärrituse peaajju II. Nägemisnärv sensoorne, juhtib nägemisärrituse peaajju III. Silmaliigutajanärv motoorne, põhjustab silmamuna liigutavate lihaste kontraktsiooni IV. Plokinärv motoorne, innerveerib silmamuna liigutavaid lihaseid V. Kolmiknärv a. Silmanärv sensoorne, innerveerib lauba, pealae, silmakoopa ja ninaõõne ala b
168. Ristluupõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad Ristluupõimik moodustub viimase nimmenärvi ja nelja ülemise ristluunärvi kõhtmistest harudest. Ristluupõimikust lähtuvad harud innerveerivad vaagnapõhja lihaseid, munandikoti tagumist osa, reie tagakülje lihaseid ja nahka, sääre- ja labajalalihaseid ning selle piirkonna nahka, v. a sääre mediaalse pinna nahka 169. Nimetage peaajunärvid, nende iseloom, ülesanded I haistmisnärv sensoorne närv. haistmine; II nägemisnärv sensoorne. nägemine; III silmaliigutajanärv motoorne, põhjustab silmamuna liigutavate lihaste kontraktsiooni. IV plokinärv on motoorne. Innerveerib silmamuna liigutavaid lihaseid. V kolmiknärv on seganärv. Innerveerib lauba-, üla- ning alalõuapiirkonda. VI eemaldajanärv on motoorne. Innerveerib silmamuna külgmisi lihaseid, võimaldab vaadata külgedele. VII näonärv on seganärv, Toimib näolihastele.
kuulmekäik; trummikile; keskkõrv -- trummiõõs, kuulmeluukesed - vasar, alasi, jalus, kuulmetõri; esiku-, teoaken; sisekõrv -- luulabürint - esik, tigu, poolringkanalid, kilelabürint - ovaal-, ümarkotike, poolring-, teojuha - Corti elund, teonärv, tasakaalunärv haistmismeel -- nina -- ülem. ninakarbikud, haistmisepiteel, - näärmed, haistmissibul, haistmisnärv maitsmismeel -- keel -- vall- (tagum. osa), leht- (küljed), seen- (ots, pind), niitnäsad (kompim.), maitsmispoorid, maitsmispungad, keele-neelunärv, vahenärv lihasmeel -- lihaskäävid (pikkus), Golgi kõõlusorgan (pinge) puute- ja temp.meel -- nahk -- epidermis - sarvkiht (surnud rakud), kasvukiht (uued rakud sarvkihti, melaniin); pärisnahk - näsakiht (papillaarkurrud - sõrmejäljed, vere-,
Ämblikkest (arachnoidea)-keskmine Soonkest (pia mater) -sisemine Ämblikkesta ja kõvakesta vahele jääb subduraalruum; ämblikkesta ja soonkesta vahel asub subarahnoidaalruum Ajuvedelik e. liikvor asub seljaajukanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis. kogumaht täiskasvanul on ~150-200 ml. F: ainevahetus PEAAJUNÄRVID e. kraniaalnärvid (n e r v i c r a n i a l e s) 12 paari Tundenärvid (sens.) - I, II, VIII I haistmisnärv haistmisretseptorid (haistmine) II nägemisnärv silma võrkkest (nägemine) VIII esiku-teonärv sisekõrva esik - tasakaaluerutused sisekõrv - kuulmiserutused motoorsed (mot.) - III, IV, VI, XI, XII III silmaliigutajanärv silmaliigutajad lihased, ülalautõstur,*veget.paras. kiud pupilliahendajale (reguleerib nägemisteravust) IV plokinärv silmamuna liikumine VI eemaldajanärv silmamuna liikumine
Närvijuure kahjustus(tundehäired radikulaarsetes tsoonides, kõik tundlikkuse liigid, valu, radikulopaatia, herpes zoster). Seljaaju tagaservade kahjustus (dissotsieeritud tundlikkusehäire-temperatuuri ja valutundlikkus, tundlikkusehäire samal kehapoolel kahjustusega, säilib süvatundlikkus, segmentaarset tüüpi). Seljaaju külgväätide kahjustus Kraniaalnärvid ja nende kahjustussündroomid. I haistmisnärv (n.olfactorius) - I neuron nina limaskestas (haistmisnärvid) – II neuron haistmissibul eesmise koljukoopa põhjas (haistmistrakt) – III neuron esmased haistmiskeskused – kortikaalsed haistmiskeskused. Kahjustus – anosmia, hüposmia, hüperosmia, parosmia(ei tunne lõhnasid ära). Eesmise koljukoopa põhimiku murd, basaalmeningiidid, hüsteeria, nina limaskesta kahjustused. II nägemisnärv (n.opticus) – arenenud redutseerunud ajusagarast. Silma võrkkesta ganglionrakud (kepikesed ja
● V kolmiknärv NERVUS TRIGEMINUS ➔ Peaajunärv, mis innerveerib miimilisi lihaseid ja nöonahka? ● VII näonärv NERVUS FACIALIS ➔ Peaajunärv, mis on seotud kuulmisega? ● VIII esiku-teonärv NERVUS VESTIBULOCOCHLEARIS ➔ Peaajunärv, mis on seotud nägemisega? ● II nägemisnärv NERVUS OPTICUS ➔ Peaajunärv, mis on seotud haistmisega? ● I haistmisnärv NERVUS OLFACTORIUS ➔ Peaajunärv, mis on seotud tasakaaluga? ● VIII esiku-teonärv NERVUS VESTIBULOCOCHLEARIS ➔ Peaajunärvid, mis on seotud silmamuna liikumisega? ● III silmaliigutajanärv N.OCULOMOTORIUS ● IV plokinärv N.TROCHLEARIS ● VI eemaldajanärv N.ABDUCENS 31. Tingimatud refleksid on on ● refleksid, mis on pärilikult saadud, kaasasündinud refleksid, mis ei allu tahtele.
Subduraalruum kitsas pilu, vähe liikvorit Subarahnoidaalruum ebaühtlase laiusega, sees ringleb liikvor Ajuvedelik ehk liikvor Valmistatakse ajuvatsakeste soonpõimikutes Leidub ajuvatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalõõnes Värvitu läbipaistev vedelik Üldmaht 150-200 ml Peaajunärvid 12 paari, tähistatakse rooma numbritega Funktsiooni alusel jagunevad: Tundenärvid Motoorsed närvid Seganärvid Tundenärvid I haistmisnärv haistmissibul, haistmine II nägemisnärv silma võrkkest, nägemine VIII esiku-teonärv sisekõrv kuulmiserutused; sisekõrva esik tasakaaluerutused III silmaliigutajanärv silmamuna liikumine, reguleerib nägemisteravust IV plokinärv silmamuna liikumine VI eemaldajanärv silmamuna liikumine XI lisanärvi peapööritaja, trapetslihas XII keelealune närv keele lihas, kaela eesmised lihased Seganärvid V kolmiknärv VII kolmiknärv IX keele-neelunärv X uitnärv
142. Närvikiu liigid: Ümbrise laadi järgi eristatakse müeliinkiude ja müeliinita kiude. Funktsiooni järgi eristatakse aferentseid e. tundenärvikiude ja eferentseid e. motoorseid närvikiude. 143. Närvi mõiste: Närv on sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimp. 144.Nimeta närvi liigid ja nende lühiiseloomustus: a) Sensoorsed ehk tundenärvid - sisaldavad tsentripetaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele. (I haistmisnärv, II nägemisnärv, VIII esiku-teonärv). b) Motoorsed ehk liigutajad närvid - sisaldavad tsentrifugaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele. (III - silmaliigutajanärv, sisaldab parasümpaatilisi kiude, IV - plokinärv, VI - eemaldajanärv, VII - näonärv, sisaldab parasümpaatilisi kiude, XI - lisanärv, XII - keelealune närv).
ümber. Ehituse alusel: a) müeliiniga kiud- väga kiired, juhivad liigutusi b) müeliinita kiud-juhivad siseelundite talitlust, suht aeglased 3 m/s Talitluse alusel: a) sensoorsed-toovad erutuse KNS-i b) motoorsed annavad käskluse( siruta,painuta, lülitab sisse näärmed) 54.Närvi mõiste ja liigid: Närvid on sidekoega ümbritsetud närvikiud.Närvi liigid: a) Sensoorsed ehk tundenärvid - ( nt.haistmisnärv,nägemisnärv,) b) Motoorsed ehk liigutajad närvid –nt. keelealune närv, liigutab keelt, söömine c) Seganärvid – nt. seljaajunärvid sensoorsed+motoorsed 55. Selgitage mõisted:retseptor, sünaps, refleks, reflekikaar, ganglion, hallaine, valgeaine. Retseptorid on tundenärvilõpmed, vastuvõtja - sensoorsete neuronite dendriitide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast.Retseptorid:
võnkuma. Trummikile kannab helivõnked edasi keskkõrva. Keskkõrva kolm kuulmeluukest - vasar, alasi, jalus - võimendavad helivõnkeid ja edastavad need teole. Teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid mis omakorda panevad võnkuma kuulmisrakkude kiud kus helivõnked muutuvad närviimpulssideks. Närviimpulsid liiguvad kuulmisnärvi vahendusel aju kuulmiskeskusesse. Haistmine - Ninaõõnes haistmisrakud + tugirakud. Haistmisnärv rakkudest haistmissibulani. Frontaalsagaras on haistmisanalüsaatori osa. Haistmisteed ulatuvad ka limbilisse süsteemi ja hüpotalamusse Sissehingamisel satuvad õhus sisalduvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda. Haistmisrakul on haistmiskarvakesed, mis ulatuvad ninaõõnde katvasse limakihti ja võtavad vastu lõhnaaineid. Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haistmisrakkudes närviimpulsse. Mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid
1. MEELEELUNDITE NÄRVID (I, II, VIII): üldiselt ESA (somaat. ns) 1.1 N. olfactorii (I) haistmisnärv, vegetatiivne ns Haistmisnärv, funktsioonilt EVA, aga EVA tuumi pole. Tuuma rolli täidab Bulbus olfactorii. Pole ka ühtset tundeganglioni, vaid haistmisepiteelis on ganglionirakud laiali paisatud. Haistmistee: haistmisrakud (haistmisepiteelil) neuriit (põimub) haistmisniitideks e närvideks (läbi lamina cribrosa) bulbus olfactorius glomeruli olfactorii (koos mitaalrakkudega, mille neuriidid tractus olfactoriuses) Olfactory pathway
● Haistmisepiteeli ulatuvad haistenäärmed, seepärast on haisteepiteel alati märg. ● Haistenäärmete nõre on vedelikuks, milles lõhnaainete osakesed lahustuvad enne kui kui suudavad haisterakkude karvakesi ärritada. Kus paiknevad haistmisretseptorid? ● Nina limaskestas, taga üleval mediaanselt (lõhnadegusteerijad tõmbavad sügavale ninna). Kus paikneb haistmiskeskus? ● Oimu- ja otsmikusagara piiril. Kortikaalne osa asub oimusagaras. ● I Haistmisnärv N.OLFACTORIUS MAITSMISELUND Maitsmiselundiks on MAITSMISPUNGAKESED - sibulakujulised moodustised keele limaskesta seen-, leht- ja vallnäasades, veidi ka suulae ja kõripealise limaskestas, mis koosnevad maitsmis- ja tugirakkudest. F: toidu ja joogi kõlblikkuse ja kvaliteedi hindamine (seedekanali alguses) Kuidas tekib maitse? ● Maitsmispungakesed on limaskestas, ulatumata epiteeli pinnani, pungakeste kohale
62. mis ülesanne on suuraju põhimiktuumadel 1. Sabatuum 2. punatuum 3. putamen 4. pallidum NS slaid 50-53; anat lk 202 (basaaltuumad) ?, nimeta 4 erinevat! Silva - mandelkeha, läätstuum, jne loe uuesti slaide ja lisa kirjeldused 63. mis närv on I peaajunärv ja mida ta teeb? Haistmisnärv sensoorne, tekib tunne-aisting NS slaid 97, 99, 100; anat lk 220 64. mis närv on II peaajunärv ja mida ta teeb? Nägemisnärv sensoorne, vastus ootamatule valgusärritusele, pupillirefleks NS slaid 101; anat lk 221 silmaliigutajanärv motoorne sis parasümpaatilisi kiude, innerveerib silmamuna liigutavaid lihaseid, 65
FUNKTSIOONI JÄRGI: - Aferentsed e. tundenärvikiud-nende kaudu saab erutust retseptoritest kesknärvisüsteem - Eferentsed e. motoorseid närvikiud-annavad impulsse ajust lõppeelunditesse,lihastesse või näärmetesse 142. Närvi mõiste- koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimpudest 143. Nimeta närvi liigid, nende lühiiseloomustus. Näited! Sensoorsed e tundenärvid- juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele NT. Haistmisnärv, nägemisnärv Motoorsed e liigutajad närvid- juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele NT. Silmaliigutaja närv Seganärvid- juhivad erutuse mõlemas suunas NT. Seljaajunärvid 144. Selgita mõisted: Efektor- motoorne närvilõpe, nende kaudu toimub närviimpulsside ülekanne närvilt lõppelundisse Retseptor- (tundenärvilõpmed), dendriitide lõpmed, asuvad kõikides elundites ning võtavad vastu ärritusi nii
FUNKTSIOONI JÄRGI: - Aferentsed e. tundenärvikiud-nende kaudu saab erutust retseptoritest kesknärvisüsteem - Eferentsed e. motoorseid närvikiud-annavad impulsse ajust lõppeelunditesse,lihastesse või näärmetesse 142. Närvi mõiste- koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimpudest 143. Nimeta närvi liigid, nende lühiiseloomustus. Näited! Sensoorsed e tundenärvid- juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele NT. Haistmisnärv, nägemisnärv Motoorsed e liigutajad närvid- juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele NT. Silmaliigutaja närv Seganärvid- juhivad erutuse mõlemas suunas NT. Seljaajunärvid 144. Selgita mõisted: Efektor- motoorne närvilõpe, nende kaudu toimub närviimpulsside ülekanne närvilt lõppelundisse Retseptor- (tundenärvilõpmed), dendriitide lõpmed, asuvad kõikides elundites ning võtavad vastu ärritusi nii
Tundenärvid (sens.) - I, II, VIII motoorsed (mot.) - III, IV, VI, XI, XII seganärvid - V, VII, IX, X http://training.seer.cancer.gov/module_anatomy/images/illu_cranial_nerves.jpg Koostanud M. Kolga 14 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS Jrk.nr. nimetus innerveeritav piirkond I haistmisnärv haistmisretseptorid (haistmine) II nägemisnärv silma võrkkest (nägemine) III silmaliigutajanärv silmaliigutajad lihased, ülalautõstur, *veget.paras. kiud pupilliahendajale (reguleerib nägemisteravust) IV plokinärv silmamuna liikumine
Millest koosneb? Närviraku kehadest Närvikiududest Paiknemine peaajus Ajukoores Peaaju sisemuses Paiknemine seljaajus Seespool/tsentaalselt Väljaspool/perifeerselt 12.6 Kesknärvisüsteem 12.6.1 Seljaaju 12.6.2 Peaaju 56 12.6.2.1 Post- ja pretsentriline käär Posttsentriline käär huuled Pretsentriline käär sõrmed 12.6.2.2 Peaajunärvid ehk kraniaal närvid I Haistmisnärv VII Näonärv II Nägemisnärv VIII Esiku-teonärv III Silmaliigutajanärv IX Keele-neelunärv IV Plokinärv X Uitnärv (seganärv) V Kolmiknärv XI Lisanärv VI Eemaldajanärv XII Keelealune närv 12.7 Piirdenärvisüsteem 31 paari
degeneratiivsed haigused. Tundlikkuse liigid, juhteteed ja kahjustussündroomid Tundlikkuse liigid Retseptsioon on kogu organismi aferentsete(sensoorsete) funktsioonide kogumik. Kliinilises praktikas tuleks aga eristada kitsamat mõistet - tundlikkus. Selle kogumiku alla kuuluvad: Nägemine -nägemisnärv (II) Kuulmine -tasakaalu-kuulmisnärv(VIII) Maitsmine -näonärv (VII),keele-neelunärv (IX), uitnärv (X) Lõhnatundlikkus -haistmisnärv (I) Motoorikaga seotud süvatundlikkuse süsteem. Tundlikkuse liigid: Nahatundlikkus valu, temperatuuri, puutetundlikkus; protopaatiline vähediferentseeritud, epikriitiline-täpselt lokaliseeritud. Sügavtundlikkus asend, vibratsioon. Sisekeskkonna aistingud. Kombineeritud tundlikkus diskriminatsioon, stereognoos. Tundlikkuse juhteteed 5
Assotsiatiivsed väljad Laiaulatuslikud piirkonnad kukla-, kiiru-, oimu- ja otsmikusagarates; primaarsete sensoorsete väljade lähikonnas ja motoorse välja ees. Vasak ajupoolkera arutlemine, arvutamine, teaduslik mõtlemine Parem ajupoolkera kunstilooming, muusika, ruumiline ja kujundlik mõtlemine, nägude äratundmine, kõne emotsionaalne sisu, lõhnade eristamine, mentaalsete kujutluspiltide loomine ja nendega töötamine Kraniaalnärvid 12 paari 1. Haistmisnärv sensoorne närv nina limaskestalt haistesibulasse; kahjustusel lõhnatunde nõrgenemine või kadu; haistmistrakt lõpeb primaarse haistmisväljal ajukoore oimusagaras. 2. Nägemisnärv silmakoopa luumurrud, nägemistee kahjustused ja haigused põhjustavad vaatevälja defekti ja nägemisteravuse languse kuni pimedaksjäämine. Nägemistrakt lõpeb talamuses. 3. Silmaliigutajanärv ülalau ja silmamuna liikumine, silmaläätse kumerdumine, pupilli
Piirdenärvisüsteemi areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti. Piirdenärvisüsteem jaotub funktsionaalsuse alusel somaatiliseks närvisüsteemiks ja autonoomseks närvisüsteemiks. Kraniaalnärve on 12 paari, mis väljuvad ajutüvest (v.a. I, mis väljub otsajust). Need on pea sensoorse informatsiooni kandjad ja reguleerivad peapiirkonna motoorikat. I Haistmisnärv koosneb paarikümnest väikesest närvikiudude kimpust, mis kulgevad läbi sõelluu - sõellestme mulkude suuraju haistmissibulasse. II Nägemisnärvi moodustavad silmapõhja ganglionirakkude aksonid, neid on veidi üle miljoni ning nad kulgevad ilma sünapsideta talamuseni. III Silmaliigutajanärv IV Plokinärv V Kolmiknärv on põhiliselt sensoorne närv. Ta on kõige jämedam kraniaalnärv.
võtab enese alla enamiku ninaõõnest. Tema aluseks on ninakarbikud ja ninasept. Hingamispiirkonna limaskest on kaetud mitmerealise ripsepiteeliga. Haistmispiirkond esineb väikese alana dorsaalse karbiku ja ninasepti tagumises osas. Limaskest on siin pigmendisisalduse tõttu kollakaspruun või musta värvusega.Haistmispiirkonna limaskestas esinevad haistmisretseptorid on kohanenud gaasjas olekus esinevate ainete vastuvõtuks. Tekkinud impulsse kannab peaajju haistmisnärv Kõri on neelu ja hingetoru vahel paikne kõhreliste seintega torujas hingamis- ja hääleorgan,mis taksitabneelamisel toidupala ja vedeliku sattumist hingetorru.Kõri toestik koosneb omavahel sidemete,lihaste ja liigeste abil lookuvalt ühendatud kõhretest. Hingetoru ehk trahhea on veisel ja hobusel ligi 1 meetri pikkune kõri ja kopsude vahel asetsev torujas organ, mis oma algusosaga asetseb kaela ventraalsel küljel naha all,
NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted NEURON - närvirakk + jätked SÜNAPS - neuronite kontakt, kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele v lõppelundile MEDIAATOR - e neurotransmitter - närviraku impulsi toimel sünapsis moodustunud keemiliselt aktiivne aine, mille varal toimub erutuse ülekanne (atsetüülkoliin, noradrenaliin) - nr jätke, mida mööda juhitakse erutus neuroni suunas: lühike puuvõratoline või DENDRIIT niitjas - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja / neuroni jätke, mis juhib AKSON närviimpulsse nr-st kas teise nr, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse, nt lihasesse - närvisüsteemi tugirakud (kaitse-, tugi-, toitev ja AV-funktsioon) NEUROGLIIA - e närvisõlm e närvitä...
piirkonda. Hingamispiirkond võtab enese alla enamiku ninaõõnest. Tema aluseks on ninakarbikud ja ninasept. Hingamispiirkonna limaskest on kaetud mitmerealise ripsepiteeliga. Haistmispiirkond esineb väikese alana dorsaalse karbiku ja ninasepti tagumises osas. Limaskest on siin pigmendisisalduse tõttu kollakaspruun või musta värvusega.Haistmispiirkonna limaskestas esinevad haistmisretseptorid on kohanenud gaasjas olekus esinevate ainete vastuvõtuks. Tekkinud impulsse kannab peaajju haistmisnärv. 23) Kopsud kopsud paiknevad rinnaõõnes, on isekeskis seostunud peabronhidest, veresoontest ja neid ümbritsevast sidekoest moodustuvate kopsujuurte abil. Paika kopsude siseküljel, kust peabronhid, veresooned ja närvid sisenevad, nimetatakse kopsuväratiks. Kopsusid eraldab teineteisest rinnaõõnt pikuti poolitav keskseinand. Kopsud toetuvad kopsupõhimikuga vahelihasele, kopsutipp aga täidab rinnaõõne kraniaalset osa. Vastavalt kopsusid ümbritsevale
võtab enese alla enamiku ninaõõnest. Tema aluseks on ninakarbikud ja ninasept. Hingamispiirkonna limaskest on kaetud mitmerealise ripsepiteeliga. Haistmispiirkond esineb väikese alana dorsaalse karbiku ja ninasepti tagumises osas. Limaskest on siin pigmendisisalduse tõttu kollakaspruun või musta värvusega.Haistmispiirkonna limaskestas esinevad haistmisretseptorid on kohanenud gaasjas olekus esinevate ainete vastuvõtuks. Tekkinud impulsse kannab peaajju haistmisnärv Kõri on neelu ja hingetoru vahel paikne kõhreliste seintega torujas hingamis- ja hääleorgan,mis taksitabneelamisel toidupala ja vedeliku sattumist hingetorru.Kõri toestik koosneb omavahel sidemete,lihaste ja liigeste abil lookuvalt ühendatud kõhretest. Hingetoru ehk trahhea on veisel ja hobusel ligi 1 meetri pikkune kõri ja kopsude vahel asetsev torujas organ, mis oma algusosaga asetseb kaela ventraalsel küljel naha all,
- kere, jäsemete ja osalt kaela sensiibel (tundlikkuse) innervatsioon; - kõikide kere lihaste ja osa kaelalihaste motoorne (liigutustega seonduv) innervatsioon; - kõikide elundite sümpaatiline innervatsioon (mis on nende kiududega varustatud); - väikevaagnaelundite parasümpaatiline innervatsioon. (vt. vegetatiivne närvisüsteem) 6.7. Peaajunärvid Peaaju ehk kraniaalnärve on 12 paari. Igal närvide paaril on järjenumber ja nimetus: - I paar haistmisnärv; - II paar nägemisnärv; - III paar silmaliigutajanärv; - IV paar plokinärv; 30 - V paar kolmiknärv; - VI paar eemaldajanärv; - VII paar näonärv; - VIII paar esikuteonärv; - IX paar keeleneelunärv; - X paar uitnärv; - XI paar lisanärv; - XII paar keelealune närv. Peaajunärvid erinevad funktsioonilt, järelikult ka närvikiudude koostiselt ja innervatsiooni piirkondade poolest.
Anatoomia KT kordamiseks I KONTROLLTÖÖ 1) Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumit. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kokkutõmbevõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kai...
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivates...
INIMESE ANATOOMIA KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest...
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivates...
* Põimikust lähtuvad naha-, lihase- ja seganärvid * Rinnanärvide ventraalharud põimikuid ei moodusta ja kulgevad roietevahemikes * Ventraalharud innerveerivad kõhtmist kerelihastikku (kaela-, rinna- ja kõhulihaseid), jäsemete lihaseid ning nende piirkondade liigeseid ja nahka * Dorsaalharud innerveerivad selgmist kerelihastikku (süvasid seljalihaseid), selja nahka ja lülidevaheliiigeseid 25. Kraniaalnärvid. I - n. olfactorius, haistmisnärv II - n. opticus, nägemisnärv III - n. oculomotorius, silmaliigutajanärv IV - n. trochlearis, plokinärv V - n. trigeminus, kolmiknärv VI - n. abducens, eemaldajanärv VII - n. facialis, näonärv VIII - n. vestibulocochlearis, esiku-teonärv IX - n. glossopharyngeus, keeleneelunärv X - n. vagus, uitnärv XI - n. accessorius, lisanärv XII - n. hypoglossus, keelealune närv 26. Sümpaatiline närvisüsteem.
cava superior), mis omakorda suubub paremasse kotta. Kraniaalnärvid Peaajust lähtub 12 närvipaari, mis osaliselt juhivad edasi peas asuvate meeleorganite aistinguid, osaliselt aga juhivad arengulooliselt lõpuskaartelihastest pärinevaid pealihaseid. Välja arvatud 1. ja 2. kraniaalnärv, mis on tegelikult ajusopistused, sarnanevad kraniaalnärvid perifeersetele närvidele. Kraniaalnärvid on järgmised: I. N. olfactorius Haistmisnärv II. N. opticus Nägemisnärv III. N. oculomotorius Silmaliigutajanärv – motoorne ja parasümpaatiline silmalihasenärv (sisesele ja välisele silmalihasele) IV. N. trochlearis Plokinärv – motoorne silmalihasenärv V. N. trigeminus Kolmiknärv – mälumislihaste ja mõne neelulihase motoorne närv, näo ja hammaste tundenärv ja osaliselt maitsmisnärv VI
annaabi.ee 
