104. Nimeta käe piirkonnad. Luudevahelised liigesed, liikumine. ,,Parema käe andmine on, et me tuleme heade kavatsustega(ilma relvata)." Kolm piirkonda randme luud, kämbla luud, sõrmelülid. (ranne on vaid see osa, kuhu paned sõrme peale). Luudevahelised liigesed proksimaalne(lähim) ja distaalne käeliiges: Ellipsoidliiges kodarluu ja randmeluu vahel. Proksimaalne. Frontaal ja sagitaal. Plokkliiges kesk-randmeliiges ehk distaalne käeliiges. Sirutamine, painutamine- frontaal. Jäikliiges kämbla ja randmeluude vahel. Annavad käele stabiilsuse. Lameliiges. Amfiatroos - liikumist pole, on vetruvus. Aitab amortiseerida - sujuvust. Sadulliiges pöidla randme-kämblaliiges. Saame hästi painutada sirutada, ka naksata. See on ainus liikuv kämblaluu. Eemaldamine-lähendamine sagitaal. Liikumine frontaal ja sagitlaaltelje ümber. Keraliiges kämbla-lüliliigesed nukid käel. Liikumine painutus-sirutus frontaal, eemaldus-lähendus sagitaal. Ringid vertikaal
Põhjendus! • Õlavöötme luud on rangluu abil ühendatud kere skeletiga. Õlavöötmeluud ühenduvad omavahel õlanuki-rangluu liigese ja kerega rinnaku-rangluu liigese abil. Vaagnavööde koosneb aga kahest puusaluust, mis ühenduvad lülisambaga ristluu-niudeluuliigese ja ees teineteisega häbemeliiduse abil. Puusaluud ja ristluu moodustavad luulise rõnga – vaagna. Kerega seostub vaagnavööde kahe paarilise niude-ristluuliigese abil. Need on lameliigesed, väga piiratud liikuvusega (jäikliiges – amfiartroos). • Liikumine: õlavööde kui ka vaagnavööde on kolmeteljelised, st., et liikumine toimub ümber kolme telje: vertikaal-, sagitaal- ja frontaaltelje, kuid vaagnavöötmes on liigutused minimaalsed. 25. Võrrelda õlaliigest ja puusaliigest. Põhjendus! • Õlaliiges on keraliiges, puusaliiges aga pähkelliiges. • Õlaliigese moodustavad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea. Puusaliigese modustavad reieluu pea ja puusanapp.
kesk-randmeliiges. 34. Kodarluu-randmeliiges kodarluu-randmeliiges moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges. 2-teljeline (frontaal ja sagitaal liikumine) 35. Kesk-randmeliiges See moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges. 1-teljeline liikumine (ümber frontaal telje) 36. Amfiartroos- väga piiratutud liikuvusega jäikliiges, mida põhjustab lameliiges, ainult amortisserub (pöial) 37. Randme-kämblaliiges Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike (amfiartroosid). 38. Pöidla randme-kämblaliiges Ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga, on hästi liikuv sadulliiges, 3-teljeline liikumine: pöidla
Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 42. Ristluu-niudeliiges: Kerega ühendub vaagnavööde ristluu-niudeluu liigese abil. Liigestuvad ristluu ja niudeluu aurikulaarpinnad, nende abil ühenduvad parem ja vasak puusaluu ristluuga. Liigesepinnad on ebatasased, kujult ja suuruselt kongruentsed ning kaetud kiudkõhrega. Need on lameliigesed ja väga piiratud liikuvusega (jäikliiges- amfiatroos). Paksu ristluu-niudeluu liigese kihnu tugevdavad võimsad sidemed: niudeluu-nimme side. ristluu-köbru side. ristluu-oga side. 43. Vaagna ehitus, suur- ja väikevaagna moodustumine: Vaagen jaotub kahte ossa: ülemine laiem osa on suurvaagen ja alumine kitsam osa on väikevaagen. Suurvaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja tagant 5. nimmelüli, eest on suurvaagen lahtine.
14 eest on suurvaagen lahtine. Suurvaagnat eraldab väikevaagnast piirjoon, mille moodustavad neem ja niudeluu kaarjoon, häbemeluu kamm ja häbemeliiduse ülaserv. Väikevaagna seinteks on häbemeliidus, külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist- ja õndraluu. 39) Ristluu-niudeliiges? Kerega ühendub vaagnavööde kahe paarilise niude-ristluuliigese abil. Lameliiges (väga piiratud liikuvusega jäikliiges-amfiatroos) (kolmeteljelised) Liigestuvad ristluu ja niudeluu aurikulaarpinnad, nende abil ühenduvad parem ja vasak puusaluu ristluuga. Liigesepinnad on ebatasased, kujult ja suuruselt kongruentsed ning kaetud kiudkõhrega. Paksu liigeskihnu tugevdavad võimsad sidemed: 1)niude-nimme side 2)ristluu-köbru side 3)ristluu-oga side 40) Häbemeliidus? 15
eest on suurvaagen lahtine. Suurvaagnat eraldab väikevaagnast piirjoon, mille moodustavad neem ja niudeluu kaarjoon, häbemeluu kamm ja häbemeliiduse ülaserv. Väikevaagna seinteks on häbemeliidus, külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist- ja õndraluu. 14 39) Ristluu-niudeliiges? Kerega ühendub vaagnavööde kahe paarilise niude-ristluuliigese abil. Lameliiges (väga piiratud liikuvusega jäikliiges-amfiatroos) (kolmeteljelised) Liigestuvad ristluu ja niudeluu aurikulaarpinnad, nende abil ühenduvad parem ja vasak puusaluu ristluuga. Liigesepinnad on ebatasased, kujult ja suuruselt kongruentsed ning kaetud kiudkõhrega. Paksu liigeskihnu tugevdavad võimsad sidemed: 1)niude-nimme side 2)ristluu-köbru side 3)ristluu-oga side 40) Häbemeliidus? Häbemeliidus (sümfüüs) moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel.
14 eest on suurvaagen lahtine. Suurvaagnat eraldab väikevaagnast piirjoon, mille moodustavad neem ja niudeluu kaarjoon, häbemeluu kamm ja häbemeliiduse ülaserv. Väikevaagna seinteks on häbemeliidus, külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist- ja õndraluu. 39) Ristluu-niudeliiges? Kerega ühendub vaagnavööde kahe paarilise niude-ristluuliigese abil. Lameliiges (väga piiratud liikuvusega jäikliiges-amfiatroos) (kolmeteljelised) Liigestuvad ristluu ja niudeluu aurikulaarpinnad, nende abil ühenduvad parem ja vasak puusaluu ristluuga. Liigesepinnad on ebatasased, kujult ja suuruselt kongruentsed ning kaetud kiudkõhrega. Paksu liigeskihnu tugevdavad võimsad sidemed: 1)niude-nimme side 2)ristluu-köbru side 3)ristluu-oga side 40) Häbemeliidus? 15
Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 43) Ristluu-niudeliiges 8 Kerega ühendub vaagnavööde kahe paarilise niude-ristluuliigese abil. Lameliiges (väga piiratud liikuvusega jäikliiges-amfiatroos) (kolmeteljelised) Liigesepinnad on ebatasased, kujult ja suuruselt kongruentsed ning kaetud kiudkõhrega. 44) Vaagna ehitus, suur- ja väikevaagna moodustumine: Vaagen jaotub kahte ossa: ülemine laiem osa on suurvaagen ja alumine kitsam osa on väikevaagen. Suurvaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja tagant 5. nimmelüli, eest on suurvaagen lahtine. Väikevaagna seinteks on ees häbemeliidus, külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist- ja õndraluu.
annaabi.ee 
