tegelikult sidekoe juurde kuulub ainult rakuväline aine, mis täidab ruumi organite sees ja nende vahel. Nimelt ta määrab kõiki organite ja struktuuri füüsilisi omadusi. Sidekoele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. Sidekoed jaotatakse kahte suurde rühma: toite- (troofilise) funktsiooniga sidekoed (veri, lümf, retikulaarne sidekude, rasv kude ja kohev sidekude) ja tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude ja luukude). 1 SIDEKUDE Sidekoe hulka kuuluvad väga erisugused koeliigid: · Luukude · Kõhrkude (hüaliinne, elastne, kiuline) · Veri, lümf · Õige sidekude (tihe, kohev, retikulaarne) · Rasvkude 2 TUGIFUNKTSIOONIGA SIDEKOED 2.1 Luukude
Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Sidekude moodustab keha toese ja kaitseb organismi vigastuse eest. Siia kuuluvad luukude ja kõhrkude, millest koosneb skelett, ning mitmed muud koeliigid, mis kaitsevad ja toetavad elundeid. Sidekude esineb kogu kehas,ühendab teisi kudesid omavahel.Paljud sidekoe rakud tekitavad kollageen- ja elastiinkiude, mis annavad koele elastsuse ja tugevuse. Sidekoed jaotatakse kahte suurde rühma: toite-(troofilise) funktsiooniga sidekoed (veri, lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude ja kohev sidekude) ja tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude ja luukude). Nende ülesandeks on täita eri elundite vahelisi vahesid (kohev ja elastne sidekude) ja hoida elundeid paigal (fibrillaarne ehk tihke sidekude- kõõlused, sidemed).Uueneb kudedest kõige kiiremini, täites haava paranemisel kahjustuskoha. 1 TOITEFUNKTSIOONIGA SIDEKOED 1.1 Veri Veri koosneb vedelast rakuvaheainest- vereplasmast- ja vormelementidest- erütrotsüüdid
Hemopoees vererakkude tekkimine Perifeerne Kogu närvikude väljaspool kesknärvisüsteemi Somaatiline- tahtelised funktsioonid Vegetatiivne tahtele allumatud funktsioonid 2. Kudede jaotus (morfoloogilis-füsioloogiline klassifikatsioon) Epiteelkoed: o katteepiteel (pinnaepiteel) o näärmeepiteel Tugi-/sidekoed: o Lootelised koed: mesenhüüm, sültjas sidekude o Troofilised koed: veri ja lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude o Toetavad koed: tihe sidekude, kõhrkude, luukude Lihaskoed: o Silelihaskude o Skeletilihaskude o südamelihaskude Närvikoed: närvikude (kitsalt) -- neuronid, neurogliia 3. Epiteelide üldiseloomustus, ülesanded. Iseloomustus: Rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheainet vähe ei sisalda teiste kudede elemente alati basaalmembraan pole veresooni uuenevad väga kiiresti polaarne diferents
Histoloogia- teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitusest Ehituselt ja funktsioonilt ühtsed rakud moodustavad koe o Kude koosneb rakkudest ja nende tekistest- rakuvaheaine ja koevedelik, mis on toodetud rakkude poolt ja rakkude vahelisse ruumi eritatud 2. Kudede jaotus (morfoloogilis-füsioloogiline klassifikatsioon) Epiteelkoed Sidekoed e tugikoed o Troofilised koed- veri ja lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude o Toetavad koed- tihe sidekude, kõhrkude, luukude Lihaskoed- silelihaskude, skeletilihaskude, südamelihaskude Närvikoed- närvikude 3. Epiteelide üldiseloomustus, ülesanded Iseloomustus o Rakud on tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheainet on vähe o Epiteelid ei sisalda teiste kudede elemente o Epiteelirakud on eraldatud allpool asuvast sidekoest basaalmembraaniga
mikroskoopilisel tasandil. KUDE on ühtse ehituse, arengu ja funktsioonidega rakkude ja nende tekiste süsteem. Regeneratsioon Pärilikkusaine/Rakkude/kudede paraneminetaastumine. 2. Nimetage kudede põhiliigid * epiteelkude * sidekude * lihaskude * närvikude. 3. Kuidas jaotatakse sidekoed? Lisage näited koe liikidest. Troofilised (veri, lümf, retikulaarne sidekude, kohev sidekude, rasvkude) Toetavad funktsiooniga (tihe sidekude, skeletikoed, kõhrkude, luukude) 4. Kuidas jaotuvad lihaskoed? Tooge näited lihaskudede liikidest ja nende erinevustest Lihaskoed jaotuvad tahtele alluvaks ja mittealluvaks. * Vöötlihaskude Tahtele alluv. Lihasrakud on lihase pikisuunas. Moodustab liigutusi tegevaid lihaseid. Valkudeks on müosiin ja aktiin.
HISTOLOOGIA - Histoloogia = õpetus kudedest uurib rakkude, kudede ja ka organite ehituse ja talitluse uurimisega mikroskoopilisel tasandil. KUDE - on ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Regeneratsioon - ehk taasteke. Nimetage kudede põhiliigid * Epiteelkoed * Tugi-/sidekoed * Lihaskoed * Närvikoed 2. Kuidas jaotatakse sidekoed? Lisage näited koe liikidest Troofilised koed - veri ja lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude Toetavad koed - tihe sidekude, kõhrkude, luukude 3. Kuidas jaotuvad lihaskoed? Tooge näited lihaskudede liikidest ja nende erinevustest Silelihaskude: - moodustab liigutusi tagavad lihased - lihaskiud ehk lihasrakud on paigutunud lihase pikisuunas. - tegevuseks vajalik närviimpulsside olemasolu; allub tahtele Skeletilihaskude: - paikneb sagedamini erinevate elundite seintes
täiustusid organismi reaktiivsusja regulatsioonimehhanismid. Vastavalt organismi nendele neljale elementaarfunktsioonile või omadusele – piiristumisele, sisekeskkonnale, liikumisele ja reaktiivsusele – jaotatakse koed nelja suurde rühma ja järgmisteks alaliikideks. Epiteelkude Side-ehk tugikude.Troofilised koed -pinnaepiteel - veri ja lümf -rasvkude -näärmeepiteel - retikulaarne sidekude -kohev sidekude Side- ehk tugikude.Toestuskoed. Lihaskoed -tihe sidekude -silelihaskude -kõhrkude -vöötlihaskude e.skeletilihaskude -luukude -südamelihaskude Närvikude - närvikude kitsamas mõttes -neurogliia 2.NÄRVIKUDE Närvikude areneb neuroektodermist ja osaliselt mesenhüümist(mikrogliia)
TIHE SASSISKIULINE SIDEKUDE SÕRMENAHAST Rakud, kollageensete kiudude kimbud TIHE KORRASKIULINE SIDEKUDE KÕÕLUSEST Kollageensete kiudude kimbud, fibrotsüüdid SÜLTJAS SIDEKUDE Intertsellulaar substants (Whartoni sült), fibroblastoidsed rakud RETIKULAARNE SIDEKUDE LÜMFISÕLMEST Lümfotsüüt, retikulaarrakud RASVKUDE NEERUPEALISTE ÜMBRUSEST Rasvarakkude tuumad, lahustunud rasvatilgad NUUMRAKUD TÜÜMUSEST Nuumrakud HÜALIINNE KÕHRKUDE Kõhreterritoorium, interterritoriaalne substants, kondrotsüütide isogeenne grupp
Histoloogia ja embrüoloogia 6. loeng Sidekoe rakud Sidekude kitsamas mõttes · Kiudsidekude Kohev sidekude Tihe sidekude · Vormitu · Vormunud · Eriomadustega sidekoed Sültjas sidekude Retikulaarne sidekude Rasvkude · NB! Vt. Praktikumid ja õpik Mesoteeli rakud Diferentseerumata mesenhüümi rakud Endoteeli rakud Fibroblast Osteotsüüt Osteoblastid Adipotsüüt Kondrotsüüdid Kondroblast (rasvarakk) Fibroblastid
Kollageeni tüübid (seni kirjeldatud 12 tüüpi) Kollageeni Lokalisatsioon Struktuur Sünteesi koht tüüp I Pärisnahk, Jämedad Fibroblastid, kõõlused, luu kiud odontoblastid, osteoblastid kondroblastid II Kõhrkude Peenemad Kondroblastid fibrillid III Retikulaarne Peened Retikulaarrakud, sidekude, fibrillid silelihasrakud, veresoonte sein, Schwanni rakud silelihaskude, endoneurium IV Basaalmembraan Fibrillid Epiteelirakud, puuduvad lihasrakud, Kollageeni sünteesi häired Sündroom Põhjus Sümptomid Ehlers-Danlos Kollageen III Aordi ja/või
kehaõõnsusi katva kihi. Epiteelkoe rakud on kiire jagunemisvõimega, seega paranevad pindmised vigastused kiiresti. Epiteelkoest moodustunud näärmed toodavad organismile vajalikke ühendeid (nt seedimiseks olulisi nõresid mao ja soolte sisepinnal) 6. Närvikoe tunnused. Koosneb tähtja kujuga närvirakkudest. 7. Lihaskudede liigitus. Tunnused. Silelihaskude; vöötlihaskude; südamelihaskude. 8. Sidekudede liigitus. Tunnused. Veri, lümf, mesenhüüm, sültjas sidekude, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude, tihe sidekude, kõhrkoed, luukude. 9. Rakumembraani ehitus. Ülesanded. Fosfolipiididest (2 kihti), valgud, süsivesikud, kolestorool. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest. • Passiivne transport. Osmoos. Difusioon. Passiivne transport - toimub valkude kaasabil, ei vaja täiendavat energiat. Osmoos - selle teel läbivad membraani vedelikud. Vee molekulid läbivad rakumembraani
seestpoolt vere-ja lümfisoonte seinu-endoteel 2)Näärmeepiteel on näärmete koostises, tal on omadus moodustada sekreete ehk nõresid. Kõhunäärmes, higinäärmes, rasunäärmes jne. 13. SIDEKOE KLASSIFIKATSIOON, LÜHIISELOOMUSTUS, KUS LEIDUB ORGANISMIS? Ehk sisekeskkonna kudede eripäraks on see, et temas on rohkesti peale rakkude a rakkudevahelist ainet.Leidub organismis väga laialdaselt, kõikide elundite koosseisus: Troofilised koed: 1) Veri ja lümf 2) Retikulaarne sidekude 3) Rasvkude 4) Kohev sidekude Tugikoed: 1) Tihe sidekude 2) Kõhrkude 3) Luukude Leidub maksas, liigestes, kõikide elundite koostises 14.LIHASKOE KLASSIFIKATSIOON, LÜHIISELOOMUSTUS, KUS LEIDUB ORGANISMIS? Lihaskoed koosnevad pikkadest rakkudest, mis on kokkutõmbevõimelised 1)vöötlihaskude-skeletilihastes(need rakud on paljutuumsed ja alluvad tahtele, seetõttu väsivad kiiresti, paranevad halvasti)
Kude-ühesuguse päritolu, ehituse, talitlusega rakk ning rakuvaheaine. Kudede põhirühmad-epiteelkude(katab keha välispinda, oluline osa haavade paranemisel), sidekude(rohke rakuvaheaine sisaldus), lihaskude(ehituslik), närvikude(koosneb närvirakkudest, täidab tugi-,toite-,kaitsefunktsiooni). Epiteelkude:katteepiteel(naha pindmine, siseelundite kiht), näärmeepiteel, sensoorne epiteel. Sidekude:veri(7%keha massist), lümf(lümfoplasma, lümfotsüüdid), retikulaarne sidekude(luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas), rasvkude(nahaaluskoes, rasvikud), kohev sidekude(lihaskiudude vahel), tihe sidekude(kõõlused, südamed), kõhrkude(liigeste kõhrelised pinnad), luukude(vaheaine õõntes). Lihaskude:silelihaskude(nahas), vöötlihaskude(skeletilihased, keel), südamelihaskude(süda). Elund-kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend, funktsioonid(luud, lihased, süda,maks) Elundkond-ehituselt, talitluselt, arengu poolest sarnased elundid(tugi-liikumiselundkond)
4. Sotsiaalsus kalduvus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu ja leplik, valmis teisi aitama (mittesotsiaalne on egotsentriline, skeptiline teiste kavatsuste suhtes) 5. Meelekindlus kontroll oma soovide ja impulsside üle, planeerib oma tegevusi ette, viib kavatsused ellu Ekstravertsuse bioloogilised teooriad · Miks inimesed erinevad? · Hans Jürgen Eysenck (1916 1997) · Ekstravertide ja introvertide üks ajuosa ülenev retikulaarne aktivatsioonisüsteem (ARAS) töötab erinevalt · ARAS aktiveerib ajukoort, kontrollib une- ärkveloleku tsüklit · Introvertidel on ajukoore aktiivsus suurem, seetõttu mõjuvad keskkonna ärritused neile tugevamini Optimaalne aktivatsioon Milliseid järeldusi saaks sellest teooriast teha? · Introverdid peaksid eelistama vähem stimuleerivaid ja ärgitavaid olukordi · Ekstraverdid peaksid aktiivselt otsima põnevamaid, stimuleerivamaid olukordi
* elastsed kiud – venivad, väike tõmbetugevus. Mood. elastiin. Ei moodusta kimpe. Peenemad kollageensetest. * retikulaarkiud - vähem venivad. Mood. kollageen tüüp III. Mood. paljudes organites mikrostrooma. Mononukleaarse fagotsütaarse süsteemi mood. vere monotsüüdid, sidekoe makrofaagid (histiotsüüdid), vereloomeorganite makrofaagid, Kupfferi rakud, võõrkeha ümbritsevad hiidrakud, osteoklastid; närvikoe mikrogliiarakud. 18. Eriomadustega sidekoed (sültjas sidekude, retikulaarne sidekude, rasvkude) * sültjas sidekude – textus mucosus - esineb vaid nabaväädis, täiskasvanutel puudub. Rakud on haralised, pikkade jätketega. Rakud on seotud üksteisega peente harude abil. Rakuvahe põhiaine moodustab Whartoni sült. Enam diferentseerunud sidekoes ilmuvad põhiainesse ka kollageensed kiud. * retikulaarne sidekude – textus connectivus reticularis - moodustavad retikulaarrakud (cellulae reticulares) , mis on jätkete abil omavahel ühenduses ning mood. võrgustku
2. Kudede põhirühmad: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, Koosneb peaaegu ainult rakkudest. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime(haavade paranemine) b) Sidekude - palju põhiainest ja kiududest koosnev rakuvaheaine sisaldus, mis tagab tugevuse ja elastsuse. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid, kokkutõmbevõimelised. Lihaskudet on kolme liiki: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude. d) Närvikude - on iseloomulik et kude koosneb närvirakkudest, mis erutavad ka kannavad erutust edasi. 3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis:
Näärmeepiteel-kehanäärmed veresoonte ja siseelundite Sensoorne epiteel ehk tundeepiteel seintes (haistmisepiteel nina limaskestal) Vöötlihaskude: skeletilihased, keelelihased Südamelihaskude: südames SIDEKUDE: NÄRVIKUDE (närvikoes). 1. Tihe sidekude - kõõlused, sidemed 2. Retikulaarne sidekude - luuüdis, lümfisõlm 3. Kohev sidekude - ümbritseb veresooni ja närve 4. Kõhrkude- kõrvalestad 5. Luukude - kogu skelett 6. Veri vedel rakuvaheaine 7. Lümf - lümfisõlmedes lümfoplasma 8. Rasvkude nahaaluskoes 4. Näärmete moodustumine, liigid, nende lühiiseloomustus. Näärmeepiteel on kohastunud sekreedi valmistamiseks. Kõik keha näärmed on epiteliaalse päritoluga. Eksokriinsed näärmed on varustatud juhadega, mille
näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest (rakuvaheainet on vähe). Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine) · Side- ehk tugikoed iseloomulik on suhteliselt suur amfoorst põhiainest ja kiududes koosneva rakuvaheaine sisaldus. Rakuvaheaine määrab ära koe omadused. Toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude) ja tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrekude, luukude) · Lihaskoed ühtseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid · Närvikoed koosneb närvirakkudest e neuronitest ja neurogliiarakkudest, mis täidavad närvikoes tugi-, kaitse- ja toitefunktsiooni. 3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis. Epiteelkoed: Lihaskoed:
liiga ärkvel. Hästi toimiv limbiline süsteem tagab tavapärased emotsionaalsed reaktsioonid, sobiva energiataseme, normaalse une ja ärkveloleku rütmi ning rahuldava stressiga toimetuleku. Halvasti toimiva limbilise süsteemi puhul on neis valdkondades probleeme. Retikulaarses aktiveerivas süsteemis - retikulaarne aktivseeriv süsteem (RAS) on kogu läbi aju ulatuv süsteem, mis tagab vajaliku ärkveloleku ja tähelepanu ümbritsevale. See on justkui aju “sisse/välja lüliti”. Retikulaarne aktiveeriv süsteem on seotud seljaajuga, kust ta saab sisenevaid impulsse, mis on otseselt seotud ülenevate närviteedega. Ajutüve retikulaarne aktiveeriv süsteem ulatub kuni keskajuni. Teatud mõttes ühendab RAS ajutüve ajukoorega. (www.ath.ee). 2. ATH RAVI JA KASULIKUD NÕUANDMED 2.1. ATH ravi ATH raviks on erinevaid võimalusi. Üldiselt ollakse arvamusel, et ATH-ga teismelistele mõjub kõige paremini tablett-ravi ja käitumisteraapia kombinatsioon.
koosneva rakuvaheaine sisaldus, lihaskudedele on iseloomulik ehituslik element kontraktiilne müofibrillid, närvikudedele on iseloomulik et kude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest. 3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis: Katteepiteelkude (nahk), Näärmeepiteelkude(kehanäärmed on selle päritoluga), Sensoorne epiteelkude (haistmisepiteel nina limaskestal), Toite sidekoed (veri,lümf), retikulaarne sidekude(luuüdi), rasvkude( nahaaluskoes), kohev sidekude(ümbritseb veresooni ja närve), tihe sidekude (Kõõlused,sidemed), kõhrkude(kõhreõõntes), luukude(kolju õmbluste piirkonnas ja kõõluste kinnituskohtades ), sidelihaskude(nahas,vere- jalümfosoonte,õõneselnudite seintes), vöötlihaskude (skeletilihased), südamelihaskude(süda!), närvikude(igalpool kus on närvid:D) 4. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited: Elundiks nim. kehaosa, millel on kindel kuju,
Sidekoed jagatakse histoloogilise klassifikatsioonist tulenevalt järgmiselt: Veri, lümf Pärissidekude Kiudsidekude Kohev sidekude Tihe sidekude (tihe korraskiuline ja tihe sassiskiuline sidekude) Eriomadustega sidekude Retikulaarne sidekude Rasvkude (valge ja pruun) Sültjas sidekude Pigmentkude Mesenhüüm e lootevahekude Tugikoed Kõhrkude Luukude Pärissidekoe e sidekoe kitsamas mõttes moodustavad kiudsidekoed ning eriomadustega sidekoed
Näärmeepiteel sekreedi valmistamine Sensoorne epiteel ärrituste vastuvõtmine Sidekude Veri viib kudedesse hapnikku ja toitaineid, eemaldab sealt jääkained, kannab laiali hormoone, teeb kahjutuks organismi sattunud tõvestavad mikroorganismid ja nende mürgid. Lümf kollaka varjundiga, läbipaistev vedelik (koemahl) Retikulaarne sidekude luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas. Võime muutuda teisteks rakuvormideks või hakata fagotsüteerima. Rasvkude rakuvaheainet vähe, palju nahaaluskoes ja rasvikutes Kohev sidekude ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel ja seostab elundeid omavahel Tihe sidekude kõõlused, sidemed, fastsiad paralleelkiulisest tihedast
Rakk on väiksem morfofunktsionaalne ühik , millel on olemas kõik elusaine elusomadused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, üaljunemine ja kohanemisvõime. Lühikese elueagarakkud (vere rakud) Pika eluaeaga rakkud (maksarakkud) Jagunemisvõime kaotanid rakkud närvirakkud Mis limiteerib rakkude suurust ? Pinna ja mahu suurus; Tuuma teenindava ruumala suhe; Raku membraani tugevus Rakkude suurus sõltub : 1) gen. Määratlus 2) Vanusest 3) Mitoosi faasist 4) Varuainete hulgas DNA enmikus organismide pärilikku informatsiooni säilitamine 3 einevust mitoosi ja meioosi vahel ? - Mitoos esineb organismi kasvamisel, meioos sugurakkude moodustumisel - Mitoos eukarüootsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad 2 identsed diploidsed kromosoomistikuga tüttarrakku - Meioos- eukarüootsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad 2 identsed haploidsed kromosoomistikkuga tüttarrakku Apoptoosile ...
2. Kudede põhirühmad ja nende lühiiseloomustus: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, isoleerivad. Koosneb peaaegu ainult rakkudest, tihke. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime(haavade paranemine). b) Sidekude - palju rakuvaheainet, vähe rakke, mis tagab tugevuse ja elastsuse. Seob. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid, kokkutõmbevõimelised. Lihaskudet on kolme liiki: silelihask. (töötab in tahtest hoolimata), vöötlihask. (e skeletilihask.)- ja südamelihaskude. d) Närvikude - koosneb närvirakkudest e. neuonitest, annavad erutuse närviimpulssidena edasi. 3
Katteepiteel jaguneb rakkude kuju ja kihistuse alusel järgmiselt: ühekihiline epiteel, mitmekihiline epiteel, mitmerealine epiteel. Näärmeepiteel moodustab parenhüümi. 28. Sidekoed Sidekude esineb organismis väga levinult. Moodustab kõikjal epiteeli aluskoe, ümbritseb veresooni ja närve nende teedel, kujundab organite väliskatte. Sidekoe kaudu toimub kõikide kudede ja organite toitmine. Sidekoes eristatakse: retikulaarne sidekude, kohev sidekude, tihe sidekude. 29. Veri Veri - on kinnises soonestikus asetsev alati voolav punase värvusega vedelik, mis koosneb vererakkudest ja vedelast põhiainest vereplasmast. Lisaks veel vererakud: Vereliistakud, punalibled, valgelibled. 30. Luukude ja kõhrkude Kõhrkude toetuslikku talitlust kandev tugikoeliik. Luukude tugikoeliik, mida iseloomustavad sadestunud mineraalsoolade sisaldus ja omapärane ehitus. 31. Närvikude ja närvirakk
Koed, elundid, elundkonnad 1. Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimetage kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus Koed jaotatakse nelja põhirühma: Epiteelkude Katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Oluline osa haavade paranemisel Sidekoed e. tugi- ja toitekude Sidekoele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Seob, toetab ja toidab Lihaskoed Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid Närvikude Koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest 3. Nimetage kudede liigid, nende esinemine inimorganismis Epiteelkoe liigid: Katteepiteel Nt: Sooleepiteel, hingamiselundite epiteel Näärmeepiteel Nt: Endokriinsed näärmed Sensoorne epitee...
Kudede põhirühmad: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime. b) Sidekude - Sellele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. Lihaskudet on kolme liiki: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude. d) Närvikude - koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest. Vastuseks ärritajale lähevad neuronid erutusseisundisse ja annavad erutuse närviimpulssidena edasi.
basolateraalsest ja takistavad lipiidide ning valkude vaba difusiooni kahe kompartmendi vahel. • nad on barjääriks ainete paratsellulaarsel difusioonil. Tiheliidused sulundavad vööna epiteelirakkude vahelise ruumi vaba pinna lähedal. Tiheliiduseid saadavad ankurliidustest vöödesmosoomid, kus transmembraanne valk - okludiin - seostub nelja valguga. 4. Kudede jaotus Epiteelkude: katteepiteel, näärmeepiteel Sidekude: veri ja lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude, tihe sidekude, kõhrkude, luukude Lihaskude: sile-, skeleti- ja südamelihaskude Närvikude: närvikude kitsamas mõttes, neurogliia 5. Mitmerealine ripsepiteel Mitmerealise epiteeli puhul algavad kõik rakud basaalmembraanilt, aga osad ei ulatu vabale pinnale, mistõttu rakud on kõik üksteise kõrval ühes kihis, aga tuumad jäävad erinevatele kõrgustele ja moodustavad erinevate kõrgustega read (rips-, karik-, kiil- ja basaalrakud).
inimorgamismis. Epiteelkoed ehk kattekoed, side- ehk tugikoed, lihaskoed ja närvikude. EPITEELKUDE E. KATTEKUDE Epiteel kude katab keha või elundi välispinda. Rakud on väga üksteise kõrval. Nt naha ja limaskestade pindmine kiht, seedetrakti sisepind, näärmed. SIDEKUDE E.TUGIKUDE sidekoed jaotatakse kahte suurde rühma : 1. toite funktsiooniga sidekoed(veri, lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude ja kohev sidekude ) 2. tugifunktsiooniga sidekoed(tihe sidekude, kõhrkude, luukude) LIHASKUDE- tõmbub kokku, konstraktsiooni tõmme. 1. silelihaskude- mis paikneb siseelundite seintes tagades siseelundite motoorika ja ei allu inimese tahtele; 2
KT I Füsioloogia 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda ja kaks vatsakest. Südame ülesanne on pumbata verd. Venoosne hapnikuvaene veri juhitakse südamesse, sealt liigub see kopsudesse, kus see annab ära CO2 ja saab O2 ning siis pumpab süda arteriaalset verd kogu kehasse laiali. Sel viisil saavad kõik organid/koed varustatud hapniku ning toitainetega ja samas vabaneda jääkainetest. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism – koe või raku võime erutuda, temas endas tekkivate impulsside mõjul. Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas tekkivad elektrilised impulsid, seetõttu töötab süda automaatselt ja võib toimida ka väljaspool keha (kui tagatakse kõik vajalikud toitained). Erutuse tekkega südame nn siinussõlmes ja levimisega mööda erilisi lihasrakke kodade kaudu vatsakestesse kaasneb...
(megakarüotsüüdi tsütoplasma jätked) Sidekudede jaotus · Veri ja lümf · Sidekude(kitsam mõiste) Kiudsidekude · Kohev sidekude · Tihe sidekude o Vormunud tihe sidekude o Vormitu tihe sidekude Eriomadustega sidekoed · Pigmentkude · Sütljas sidekude · Retikulaarne sidekude · Rasvkude · Kõhrkoed · Luukoed Põhiaine ja sidekoe kiud (neid toodavad sidekoes fibroblastid): 1. Kollageensed kiud tugevad, jämedad, annavad tugevuse 2. Elastsed kiud tagavad elastuse 3. Retikulaarkiud kollageeni alavorm Fibroblastid - noored lamedad rakud, mis osalevad sidekoekiudude ja põhiaine moodustumisel. Nad küpsevad fibrotsüütideks, mis on küpsed ,,saledad" rakud käävja või lamestunud kujuga.
4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest mis koos moodustavad funktsionaalse terviku. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kaitsefunktsiooni. 3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganisms Epiteelkoe lligid: Katteepiteelkude(nahk), Näärmeepiteel(kehanäärmed), Sensoorneepiteel ehk tundeepiteel (haistmisepiteel nina limaskestal) Sidekoe liigid: Veri(veresoontes), Lümf(lümfisõlmedes), Retikulaarne sidekude(luuüdis), Rasvkude(nahaaluskoes) Kohev sidekude( ümbritseb veresooni ja närve), Tihe sidekude(kõõlused, sidemed) Kõhrkude (kõrvalestad). Luukude (kogu skelett). Lihaskoe liigid: Silelihaskude (nahas), Vöötlihaskude (keelelihased), Südamelihaskude(südames) närvikude(peaaju, seljaaju) 4. Näärmed on epiteliaalse päritoluga ja on kohastunud sekreedi valmistamiseks.
) LÜMFISOONTE EHITUS ON (TULEB VALIDA)- (ON SARNANE VEENIDEGA!) OMAPÄRAKS ON SUUR KLAPPIDE ROHKUS JA LÜMFISÕLMEDE LEIDUMINE. 11 HINGETORU, kus asub ja ld.k- (lad.k. TRACHEA) ASUB: ALGAB KÕRIST 6.-7. KAELALÜLI KÕRGUSEL JA HARUNEB RINNAÕÕNES 4.-5. RINNALÜLI TASEMEL KAHEKS PEABRONHIKS. KÜSIMUSED- 1. MIS ON KUDE- RAKUD KOOS RAKUVAHEAINEGA NIM. SIDEKUDETUGIKOE LIIGID- TROOFILISED(VERI, LÜMF, RETIKULAARNE SIDEKUDE, KOHEV SIDEKUDE, RASVKUDE); TOETAVAD FUNKTSIOONIGA(TIHE SIDEKUDE, SKELETIKOED, KÕHRKUDE, LUUKUDE). 2. SÜGOOT- VILJASTUNUD MUNARAKK 3. NIMETA VEREVALGUD (4)- ALBUMIIN, HEMOGLOBIIN, FIBRINOGEEN, GLOBULIIN 4. ÜLENEVAD(ehk ASTSENDEERUVAD) JUHTETEED ON (VALIDA ÕIGE VARIANT)- SENSOORSED 5. ALANEVAD (ehk DESTSENDEERUVAD) JUHTETEED ON (VALIDA ÕIGE VARIANT)- MOTOORSED 6. KATABOLISM- AINEVAHETUSE OSA, PRODUKTIDE LAGUNEMINE JA JÄÄKPRODUKTIDE VÄLJAVIIMINE 7
Kullman, B. (2002). Horisontaalsest geeniülekandest seeneriigis. In: I. Puura & T. Teder (toim), Võrkude teooria. Schola Biotheoretica 28: 21-33. Tartu, Sulemees. 88 lk. (ISBN 9989-9278-6-9) Horisontaalsest geeniülekandest seeneriigis Bellis Kullman Intratsellulaarse sümbiogeneesi käigus on enamus protomitokondri geene transformeerunud peremees–tuuma horisontaalse geeniülekande (HGT) käigus. Võrreldes erinevate seente mitokondriaalseid genoome (mtGenoom), on jälgitav kodeerivate järjestuste asendumine mittekodeerivatega kuni nende kadumiseni. Pärmirakus ei muutu mtGenoom ja tuumagenoom üksteisest sõltumatult. Võimalik, et HGT mitokondri ja tuuma vahel on siiani käimasolev protsess. Seenerakus esineb palju viirusi ja plasmiide, mis võivad osaleda geenide ülekandel erinevate organismide vahel. Plasmiid võib olla mtGenoomi koosseisus või iseseisvalt paljuneda ja omada kindlaid funktsioone (raku kasvu pidurdamine, vana...
vahetult üksteise kõrval. Sekretoorne rakk võib seista ainurakulise näärmena endasugustest eraldi. 42. Sidekoed Sidekude esineb organismis väga levinult. Moodustab kõikjal epiteeli aluskoe, ümbritseb veresooni ja närve, kujundab organite väliskatte ning esineb organites sõrestikuna. Sidekoe kaudu toimub kõikide kudede ja organite toitmine ja koos verega moodustab ta ühtse toite – ja kaitsekoe. Sidekoe kiududest on tingitud koe tõmbetugevus ja elastsus. Sidekoes eristatekese: Retikulaarne sidekude, Kohev sidekude Siin leiduvate rakkude hulgas on näiteks rasvarakke, ja vere valgeliblesid, Rasvkude – koheva sidekoe eri vorm Tihe sidekude – erineb kohevast sidekoest kiudude ülekaalu ja kiudude kindla paigutuse poolest. Rakke suhteliselt vähe ja nad paiknevad üksnes kiudude vahel. 43. Lihaskoed Lihaskoed- sile-, südame- ja vöötlihaskude. Nad moodustuvad pikkadest, kuid peentest lihasekiududest, mis kontraktsiooniga oma mahtu säilitades lühenevad ja jämenevad
üksikud rakud, elundite osad või terved organismid 4 Kudede põhitüüpi: epiteelkude, sidekude, lihaskude, närvikude Lootelehed: Ektoderm (epidermis, hamba email, aju, seljaaju jne) Endoderm (siseorganite kattekoed, tüümus, kilpnääre) Mesoderm (näärmed, vereringe, gonaadid jne) Kudede klassifikatsioon: 1. epiteelkoed: katteepiteel, näärmeepiteel, neuroepiteel 2. Sidekoed A. Troofilise ja kaitsefunktsiooniga koed - veri & lümf, retikulaarne sidekude, kohev sidekude, rasvkude B. Tugifunktsiooniga koed - tihe sidekude, kõhrkude, luukude 3. Lihas e. kontraktiilsed koed - silelihaskude, vöötlihaskude, südemelihaskude 4. Närvikoed - Närvikoed kitsamas mõttes (neuronid), neurogliia Epiteel ehk kattekoed Pinnaepiteel ja näärme epiteel: Eristatakse 1. ühekihiline lameepiteel 2. mitmekihiline lameepiteel 3. silinderepiteel 4. Siirdeepiteel Epiteelkude piiritleb organeid, rakud on üksteise lähedal
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
Iga elundi ehituses on kombineeritud erinevad koed, seejuures säilitab iga kude just talle omasele ehituse ja talitluse. Ühe koe rakkudel on pm sarnane funktsioon Morfoloogilis-anatoomiline klassifikatsioon 1. Epiteelkoed Katteepiteel (katab, eraldab, näärmeline töö) Näärmeepiteel- tootmise funktsioon (rinnanääre, kõhunääre) (Neuroepiteel) kattekiht närvisüsteemis 2. Tugi-/sidekoed Troofilise funktsiooniga koed Veri ja lümf (vedelad sidekoed) Retikulaarne sidekude- vahendava funktsiooniga (kannab aineid jne) Kohev sidekude Rasvkude kogub aineid ja annab uuesti kasutamiseks Toetava funktsiooniga koed Tihe sidekude- peab suurele pingele vastu Kõhrkude- on nt lülisambas, hingamisteedes Luudkude- moodustab skeleti 3. Lihaskoed Silelihaskude- magu, soolestik, kuseteed jne Skeletilihaskude- toestab luid ja liigeseid, kontrollitav Südamelihaskude- 4. Närvikoed
— 36 Uurimine koeradega (M. Seligman): Õpitud abituseks - olukorras, kus loom on oma füüsiliste ja vaimsete võimete poolest võimeline vältima ebameeldivat olukorda, käitub ta abitult, loobudes isegi võitlemast oma elu eest, kui see on ohus. Põhjus on olukorra kontrollimatus. 37 Hans Jürgen Eysenck (1961 - 1997) - Ülenev retikulaarne aktivatsioonisüsteem (ARAS) - introvertide ja ekstravertide erinevus teooria. - Teooria järgi on introvertidel edukaks tegevuseks vajalik optimaalne (parim, soodsaim) aktivatsioonitase madalam kui ekstravertidel. 38 Vaimsed võimed - Intelligentsus - inimese üldine vaimne omadus, mis avaldub oskuses arutleda, näha
on nii ühiskonna poolt aktsepteeritavaid kui ka mitteaktsepteeritavaid viise · Sellest saab järeldada, et esimesi võib vajadusel juurde õpetada / õppida & teisi ümberõpetusega välja juurida Retikulaarne aktivatsioonisüsteem · Keskkonnas edukaks toimetulekuks on vaja nii (a) virgusseisundit toimuva märkamiseks (b) seda mõjutavat käitumist. · Nende kahe funktsiooni pidev samaaegne käigushoidmine nõuaks palju ressursse. Kokkuhoiu annab retikulaarne aktivatioonisüsteem (Morruzi & Magoun, 1949), mis info puudumisel lülitab ajuringed välja & selle saabumisel sisse tagasi. Sisse- & väljalülitamine toimub mitte totaalselt, vaid valikuliselt sõltuvalt informatsiooni olemusest · Seejuures uudne info aktiveerib aju peaaegu alati. See sobib nii ohust informeerimiseks kui ka keskkonna uudse mõjutusviisi võimaluse ilmutamiseks, mis mõlemad on evolutsioonilises plaanis aju väga adaptiivsed reaktsioonid Virgatsainete rollid
Anatoomiline ehitus. Ajutüve tegmentumi ehk dorsaalse osa sisemust kutsutakse retikulaarseks moodustiseks (formatio reticularis), see on eriline närvirakkude kogum, kus närvirakkud on omavahel tihedalt jätketega seotud ja moodustavad võrgustikku. Nimetatud piirkond on homoloogiline seljaaju vahepealse halli ainega, sisaldades interneurone, mis vastutavad seljareflekside tekitamise ja lihtsate motoorsete mustrite tekitamise eest. Nüüdseks on selgunud, et retikulaarne moodustis on peenelt üles ehitatud ja diferentseeritud, koosnedes selgelt eristuvatest spetsiifiliste neurotransmitterite ja ühendustega süsteemidest. Sellised süsteemid ulatuvad sageli traditsiooniliselt raku-ja kiudlaikudega määratud närvikeskuste piiridest kaugemale. Funtsionaalselt saab retikulaarset moodustist jagada lateraalseks ja mediaalseks piirkonnanaks. Kraniaalnärvide motoorsete närvikeskmete lähedal paiknevad interneuronite grupid koordineerivad kraniaalnärvide poolt
1) Raku mõiste rakk - mikroskoopiline elusaine üksus; elusaine väikseimad üksused , mis suudavad oma olelust jätkata ka teistest sõltumatult ja mis sigimisel moodustavad endataolisi. Koosnevad tsentraalse paigutusega kerajast või ovaalsest tuumast ja seda ümbritsevast rakukehast e. tsütoplasmast. Rakku moodustavate keemiliste ainete kaaluline vahekord ja vastavalt sellele ka raku keemilised ja füüsikalised omadused muutuvad alatasa raku kogu elutsükli keskel. Elusaine osakestena on rakkudele omane ainevahetus. Imendunud toitainetest sünteesivad nad endataolise elusaine ja mitmesuguseid rakust eemalduvad või rakus ajutiselt säilitatavad produktid. Paljuneb jagunemise teel. Suurus ja kuju väga mitmekesised. Suurimad on emassugurakud. Suurimate rakkude diameeter võib ulatuda 150 mikromeetri piiridesse. Seega on rakud palja silmaga nähtamatud või märgatavad vaid ebamäärase täpina. Väikseimate rakkude diameeter un umbes 5 mikromeetrit. Enami...
Sidekoe kaudu toimub kõikide kudede ja organite toitmine ja koos verega moodustab ta ühtse toite ja kaitsekoe. Organite katteis , fastsiais ja sidemeis lisandub sellele ka mehaaniline talitlus. Sidekoe intertsellulaarsubstants koosneb amorfsest põhiainest ja selles asetsevatest kiududest. Viimastest on tingitud koe mehaanilised omadused (tõmbetugevus ja elastsus). Eristatakse kollageen-, elastiin- ja retikuliinkiude. Sidekoes eristetekese: Retikulaarne sidekude koosneb võrgutaoliselt ühinenud rakkudest ja retikuliinkiududest. Leidub mao ja soole limaskestas, eriti vereloomeorganites: lümfisõlmedes, põrnas ja üdis. Rakud koguvad oma kehasse võõraid aineid ja mikroobe. Kohev sidekude koosneb struktuurita põhiaines paiknevatest väga erineva suunaga peentest kollageen ja elastiinkiududest, millede vahel asetsevad suurel arvul eespool iseloomustatud rakuliigid. Sidekoe rakulised elemendid esinevad kõige
liigesekõhr ligesepindadel periost paks ja tugev sidekoe kiht luu välispinnal endost õrn sidekoe kiht siseõõnte seintel Luude tüübid: · pikad e toruluud laiemad otsad epifüüsid keskel toru diafüüs epi- ja diafüüsi vahel metafüüs · lühikesed luud · lamedad luud · segaluud Luuüdi e medulla täidab kõik õõnsused luus · kollane luuüdi peamiselt rasv · punane luuüdi retikulaarne Füüsiline aktiivsus teeb luud tugevamaks. Luustiku areng lootel: algul tekivad tihedast sidekoest ,,luumudelikesed", hiljem asendub sidekude kõhrkoega, edaspidi tekivad kõhrkoe sisse luustumistuumad, mis hakkavad laienema. Lapseeas: kõhrkude kasvab pikkuses edasi, luustumistuumad laienevad järjest üle terve luu, kui kogu luu on luustunud, siis lõppeb kasv. Täiskasvanul: luud enam pikkusesse ei kasva, jätkub luude paksuse lisandumine ja ümberehitus.
1. julgus vs vältimine 2. aktiivsus vs passiivsus 3. ärevus vs rahulikkus 4. aplus 5. ettevaatlikkus · Looduslik valik peaks eelistama paindlikku, kontekstispetsiifilist käitumist (Wilson 1998). Üldised käitumiserinevused võivad ilmneda, kui käitumine sõltub mingist üldisest füsioloogilisest eripärast või ... · Iguchi jt uurimus näitab, et individuaalsetel erinevustel võib olla kohastumuslik väärtus H. J. Eysencki ekstravertsuseteooria (ARAS ülenev retikulaarne aktivatsioonisüsteem) Ekstravertsus ja positiivne emotsionaalsus Ekstravertsus on seotud msg ajupiirkondade reaktsiooniga positiivsetele stiimulitele (fMRI) Neurootilisus · H.J. Eysencki teooria, et N sõltub limbilise süsteemi aktiveeritavusest, ei ole selget kinnitust leidnud · Mõned uurimused näitavad, et N on seotud tundlikkusega ebameeldivate stiimulite (Canli) või karistuse suhtes (J Grey) parema ajupoolkera suurema aktivatsiooniga [võrreldes vasakuga] (R Davidson)
Näärmeepiteel – kohastunud sekreedi valmistamiseks, endokriinsed näärmed (kehanäärmed) Sensoorne epiteel – haistmisepiteel nina limaskestal 2) TUGITOITEKUDE e. SIDEKUDE. Veri – koosneb vedelast rakuvaheainest, vereplasmast. 4,5-6l inimese kehas (veresoontes) Lümf – koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest (lümfidõlmedes) Retikulaarne sidekude – luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas Rasvkude – nahaaluskoes ja rasvikutes Kohev sidekude – toite ja kaitsefunktsioon. Ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel. Tihesidekude – kõõlused, sidemed, naha võrkkiht Kõhrkude – kõrvalestad, lülivahekettad, liigeste kõhrelised pinnad Luukude – inimese skelett
Meelekindlus (C): kalduvus olla distsiplineeritud, käituda kohusetundlikult ja suunata tähelepanu saavutamisele, mitte välistele ootustele. See on seotud viisiga, kuidas inimesed kontrollivad, reguleerivad ja suunavad oma impulsse. 3. Eysencki isiksusemudel ja tõusva retikulaarse aktivatsioonisüsteemi aktiveeritavus ekstravertsuse- introvertsuse äraseletamisel. PEN MUDEL: Ekstrav-intorv; Neuroot-emots stab; Psühhotism - ekstra/intor seletab ära retikulaarne aktivatsioonisüsteem (ARAS). Oluline aktiveeritavus, mis introvert kõrgem ja tajuvad ülestiimuleid, on rohkem valvel. Kui stiimul on väga tugev, siis on vastupidi - kõrge neur inimestel suurem limb süst aktiivsus 4. Gray Käitumusliku inhibitsiooni ja aktivatsiooni süsteemid (BIS ja BAS ehk lähenemine VS vältimine)- reag keskk tulenevatele pos ja neg stiimulitele, st reward ja punishment BIS- käitumusliku inhib süst- ebameeldivate sündmuste vältimine, hirm karistada saada
Näärmeepiteel kohastunud sekreedi valmistamiseks, endokriinsed näärmed Sensoorne epiteel haistmisepiteel 1 2) TUGITOITEKUDE e. SIDEKUDE. Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Veri koosneb vedelast rakuvaheainest, vereplasmast. 4,5-6l inimese kehas Lümf koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest Retikulaarne sidekude luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas Rasvkude nahaaluskoes ja rasvikutes Kohev sidekude toite ja kaitsefunktsioon. Ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel. Tihesidekude kõõlused, sidemed, naha võrkkiht Kõhrkude kõrvalestad, lülivahekettad, liigeste kõhrelised pinnad Luukude inimese skelett 2
Sensoorne epiteel – haistmisepiteel 1 2) TUGITOITEKUDE e. SIDEKUDE. Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Veri – koosneb vedelast rakuvaheainest, vereplasmast. 4,5-6l inimese kehas Lümf – koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest Retikulaarne sidekude – luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas Rasvkude – nahaaluskoes ja rasvikutes Kohev sidekude – toite ja kaitsefunktsioon. Ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel. Tihesidekude – kõõlused, sidemed, naha võrkkiht Kõhrkude – kõrvalestad, lülivahekettad, liigeste kõhrelised pinnad Luukude – inimese skelett 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
