sõrmedepainutaja faalanksid Pindmine Õlavarreluu mediaalne 2.5. Sõrme kesksed Sõrmede painutus sõrmedepainutaja põndapealne faalanksid Ümar sissepööraja Õlavarreluu mediaalne Kodarluu Küünarvarre sisse põndapealne pööramine käega Kodarmine Õlavarreluu mediaalne Teine kämblaluu Randme painutamine randmepainutaja põndapealne Küünarmine Õlavarreluu mediaalne Viies kämblaluu Randme painutamine randmepainutaja põndapealne Pikk pihulihas Õlavarreluu mediaalne Pihuaponeuroos (läheb Randme painutus põndapealne üle kõõluseks) Küünarvars Külgmine (4) NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON
randmeluu, neljas randmeluu 20. Randme luude iseärasused karnivooridel. Randme proksimaalses reas on kodarmine ja vahelmine randmeluu kokku kasvanud(os carpi intermedioradiale) 21. Randme luude iseärasused mäletsejalistel. Distaalses reas on teine ja kolmas randmeluu kokku kasvanud, esimene randmeluu puudub(samuti hobusel) 22. Kämblaluupõhimiku põhiosad. Põhimik, keha, pea (basis ossis metacarpalis, corpus ossis metacarpalis, caput ossis metacarpalis) 23. Kämblaluu iseärasused kiskjalistel. Viis kämblaluud, millest pikimad on kolmas ja neljas. 24. Kämblaluu iseärasused mäletsejalistel. Välja arenenud kaks kämblaluud, kolmas ja neljas, mis on omavahel liitunud. Esimene kämblaluu on hääbunud, viiendast kämblaluust on alles vaid rudiment 25. Kämblaluu iseärasused hobusel. Teine ja neljas kämblaluu on rudimendid, arenenud vaid kolmas kämblaluu. Esimene ja viies kämblaluu puuduvad. 26. Kust alustatakse varvaste loendamist
LIHAS ALGAB KINNITUB FUNKTSIOON Kaarnajätke õlavarrelihas Abaluu kaarnanokkjätkelt Õlavarreluu väikekõbrukese Viib õlavart ette ja pöörab sisse, harjast distaalsemalt õlavarre lähendamine Suur rinnalihas Rinnakult, ka osaliselt rangluult Õlavarreluu suurköbrukese Viib õlavart ette ja pöörab sisse, harjale õlavarre lähendamine Abaluualune lihas Abaluu aluselt augult Õlavarreluu väikesele Viib õlavart taha ja pöörab sisse köbrukesele ning lähendab Suur ümarlihas ...
Funkts: painutab 2-5 sõrme, painutab ja pöörab kätt sissepoole PINDMINE SÕRMEDEPAINUTAJA Algab: küünarvarre luudelt Kinnitub: 2-5da sõrmede kesksete faalanksite põhimikule Funkts: painutab 2-5 sõrme, painutab ja pöörab kätt sissepoole ÜMAR SISSEPÖÖRAJA Algab: õlavarreluu mediaalse põndapealselt Kinnitub: kodarluu keskosale Funkts: painutab ja pöörab kätt sissepoole KODARMINE RANDMEPAINUTAJA Algab: õlavarreluu mediaalse põndapealselt Kinnitub: 2se kämblaluu põhimikule Funkts: painutab rannet, painutab ja pöörab kätt sissepoole PIKK PIHULIHAS Algab: õlavarreluu mediaalse põndapealselt Kinnitub: pihule Funkts: painutab ja pöörab kätt sissepooe KÜÜNARMINE RANDMEPAINUTAJA Algab: küünarnukilt, küünarluu tagapinnalt Kinnitub: hernesluule, konksluule Funkts: painutab rannet, painutab ja pöörab kätt sissepoole 2. KÜLGMINE RÜHM- sirutajad VÄLJAPÖÖRAJA LIHAS Algab: küünarluu ülemiselt otsalt
-5. sõrme painutaja painutaja faalanksitele 4. Pindmine Õlavarreluu Keskmistele 2.-5. sõrme painutaja sõrmepainutaja mediaalsele faalanksitele põndapealsele 5. Ümar sissepõõraja Mediaalselt Kodarluule Põõrab küünarvart sisse põndapealselt 6. Kodarmine Mediaalselt 2. kämblaluu põimikule Randme painutamine randmepainutaja põndapealselt 7. Pikk pihulihas Mediaalselt Pihule Randme painutaja põndapealselt 8. Küünarmine Õlavarreluu 5. kämblauule Randme painutaja randmepainutaja mediaalselt põndapealselt Külgmine rühm 9. Väljapõõraja lihas Õlavarreluu lateraalselt Kodarluu ülemine osa Põõrab küünarvart
Jõulise liigutuse korral 73. Mis aitab õlavart tõsta kuni 180 kraadini? üle 150° kuni vertikaalasendisse jõudmiseni lülisamba kallutamise kaudu (ühepoolselt) ja lülisamba sirutuse abil (mõlemapoolselt). 74. Millised luudevahelised ühendused moodustavad küünarliigese? Õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu 75. Kuidas nimetatakse liigutusi, mis toimuvad küünarvarre pööramisel? Supinatsioon ja pronatsioon 76. Millised liigesed jäävad randme distaalse rea ja 2.-5. kämblaluu vahele? Lameliiges 77. Mis tüüpi liiges on randeme ja 1. kämblaluu vahel ning milliseid liigutusi selles saab teostada? plokkliiges 78. Mis tüüpi liigesed jäävad 2.-5. kämblaluude ja proksimaalsete sõrmelülide vahele? Ellipsoidliiges 79. Mis tüüpi liiges jääb 1. kämblaluu ja pöidla proksimaalse lüli vahele? Plokkliiges
Kodar- ja küünarluu täies pikkuses välja 3.Ulna distaalne osa nõrk. 4. Ulna ja Radius-e arenenud, kuid sidekoeliste vahel Proksimaalne ja Distaalne küünarvarre- ühendusstruktuuride tõttu liikumatud. luude vahemik (Spatium interosseumantebrachii: proximale et distale) 1. Mäl. Puudub I randmeluu, II ja III liitunud. 8 randmeluud 1. 4 kämblaluud; 2. I kämblaluu 1. Täiesti arenenult liitunud III ja IV kämblaluu. hääbunud; 3. II ja V on teistest 2. I ja II hääbunud, V pisike rudiment. lühemad; 1. 4 varvast (II-V), kõval pinnal maas vaid III ja IV; 2. Sõrgatsiluu (Os
· 7 kaelalüli · 12 rinnalülii · 5 nimmelüli · 5 omavahel kokkukasvanud ristluulüli · 4-5 õndralüli, mis on koondunud õndraluuks Rinnakorv · 12 paari roideid, msi kinnituvad eestpoolt rinnakule. · Õlavööde koosneb rangluust ja abaluust · Õlavööde ühendab ülajäsemete luud selgroo ja rinnakorviga Ülajäsemed moodustavad: · Õlavarreluu · Küünarluu · Kodarluu · Randmeluu · Kämblaluu · Sõrmeluu Vaagnavöötme moodustavad: · 2 puusaluud · Ristluu Vaagnavööde ühendab alajäsemeteluud selgrooga. Alajäsemed moodustavad: · Reieluu · Sääreluu · Pindluu · Põlvekeder · Kannaluu · Pöialuu · Varbaluu Luustiku tähtsus: · Toestab keha pehmeid kudesid · Annab kehale kuju · On lihaste kinnitumiskohaks · Võimaldab sooritada liigutusi · Kaitseb siseelundeid · On mineraalainete talletaja · On vereloomeelund
Car) ning küünarvarre- sidekirme pingutamine Küünarvarre lihased Kraniaalsed lihased Kodarmine randmesirutaja - m. Õlavarreluu lateraalne põndapealis 2...3 kämblaluu proksimaalne ots Randmeliigese sirutamine extensor carpi radialis (Car), 3 kämblaluu proksimaalne ots (Un) Ümarsissepööraja - m. pronator Kodarluu Kodarluu-küünarluu liigeste
madalamal Küünarvarre lihased Õlavarreluu-kodarluu lihas Kodarmine randmepainutaja Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. Õlavarreluu Kodarluu Proneerib m. flexor carpi Õlavarreluu II kämblaluu Painutab kätt, brachioradialis lateraalselt alumine ots küünarvart, radialis mediaalne koos põndapealisest osaleb tema põndapealis samanimelise kõrgemal painutamises sirutajaga,
Küünar ja kodarluu vahel. 94. Nimeta kaheteljelised liigesed, näited esinemise kohta. Neid on 2 varianti: Ellipsoid ehk munaliiges kodarluu 2 telge - ümber frontaaltelje ja ümber sagitaaltelje. Saame ühte pidi lehvitada ja teistpidi liigutada. Kodarluu on kaugemal ja ei sega pöidla tööd. Randmeluu ja kodarluu vahel. Sadul- ehk rübiliiges saame liikuda ümber sagitaal ja frontaaltelje üks ainsam koht kehas pöidla kämblaluu ja randmeluu. Kämblaluu liigendub kämblaluuga. Pöial on multisõrm saab nii palju funktsioone teha nagu 4 ülemist sõrme kokku. 95. Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited esinemise kohta. Neid on 2: Keraliiges frontaal, sagitaal, vertikaal- telje ümber saab liikuda. Õlg. Puusaliiges. Keraliigese erivariant lameliiges ristluu-niudeluu-liiges selle vahel on kolmeteljeline liiges, see luustub cirka 30ndal eluaastal. 96. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud. Lk 31 raamatus
9 8. Ümar sissepööraja m. pronator teres Algab – õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub – kodarluu keskosale. Funktsioon – proneerib küünarvart ja osaleb küünarvarre painutamises. 10 9. Kodarmine randmepainutaja m. flexor carpi radialis Algab – õlavarreluu mediaalne põndapealiselt. Kinnitub – teise kämblaluu põhimikule. Funktsioon – painutab ja eemaldab käelaba. 11 10. Pikk pihulihas m. palmaris longus Algab – õlavarreluu mediaalne põndapealiselt. Kinnitub – kulgeb pihule, kus divergeerub pihuaponeuroosiks. Funktsioon – painutab randmeliigestes kätt. Aitab veidi ka sõrmi painutada. 12 11.Küünarmine randmepainutaja m. flexor carpi ulnaris
Õlavööde Scapula- ABALUU-kolmnurkne margo sup., med., lat. ÜLEMINE, KESKMINE, KÜLGMINE SERV angulus sup., inf., lat. NURK ÜLEMINE, ALUMINE, KÜLGMINE Acromion - ÕLANUKK incisura scapulae ABALUU SÄLK processus coracoideus KAARNAJÄTKE inimesel abaluu osa collum scapulae ABALUU KAEL cavitas glenoidalis - LIIGESÕÕNIS spina scapulae - ABALUU HARI mida mitmekesisemad liigutused ,seda kõrgem fossa subscapularis ABALUU ALUNE AUK fossa supra et infraspinata HARJA ÜLINE JA ALUMINE AUK tuberculum infra et supraglenoidale LIIGESÕÕNE ALUNEKÖBRUKE JA ÜLEMINE KÖBRUKE clavicula - RANGLUU corpus - KEHA extremitas sternalis et acromialis RINNAKU POOLNE OTS , LAMEOTS(TEISELE POOLE) tuberculum conoideum - KOONUS KÖMBUKE humerus ÕLAVARRELUU caput humeri -ÕLAVARRELUUPEA collum anathomicum et chirurgicum ÕLAVARRELUU ANATOOMILINE, KIRURGILINE KAEL tuberositas deltoidea - DELTA KÖPRUS condylus humeri ÕLAVARRE PÕNT trochlea humeri ÕLAV...
Õlavarreluu, Küünarluukörpus Painutab küünarvart lihasevahesein Õlavarre-kolmpealihas* Abaluu, Küünarnukk Küünarvarre sirutamine triceps brachii õlavarreluu Õlavarre-kodarluulihas Õlavarreluu Kodarluu Küünarvarre painutamine Pikk pihulihas Õlavarreluu Pihukilekõõlus Käe painutamine Sõrmedesirutaja Õlavarreluu II kämblaluu põhimik Käsivarre painutamine Suur/keskmine/väike Niudeluu Reieluu Reie sirutamine/pööramine tuharalihas* gluteus maximus/medius/minimus Laisidekirmepingutaja Niudeluuoga Reie laidekirme Pingutab sidekirmet, tõmbab reit ettepoole Reie-nelipealihas* Niudeluuoga Sääreluukörpus Sääre sirutamine, reie
d) Pindmine sõrmedepainutaja (süva kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt ja küünarvarre luudelt. Kinnitub: nelja kõõluse abil 2.-5. sõrme kesksete faalanksite põhimikule. e) Ümarsissepööraja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub: kodarluu keskosale. f) Kodarmine randmepainutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub: 2. kämblaluu põhimikule. g) Pikk pihulihas (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub: kulgeb pihule, kus divergeerub pihuaponeuroosiks. h) Küünarmine randmepainutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt, küünarnukilt, küünarluu tagapinnalt. Kinnitub: hernesluule, konksluule ja 5. Kämblaluule. Eesmise rühma lihased painutavad ja proneerivad kätt. Õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt
d) Pindmine sõrmedepainutaja (süva kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt ja küünarvarre luudelt. Kinnitub: nelja kõõluse abil 2.-5. sõrme kesksete faalanksite põhimikule. e) Ümarsissepööraja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub: kodarluu keskosale. f) Kodarmine randmepainutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub: 2. kämblaluu põhimikule. g) Pikk pihulihas (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub: kulgeb pihule, kus divergeerub pihuaponeuroosiks. h) Küünarmine randmepainutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt, küünarnukilt, küünarluu tagapinnalt. Kinnitub: hernesluule, konksluule ja 5. Kämblaluule. Eesmise rühma lihased painutavad ja proneerivad kätt. Õlavarreluu mediaalselt
d) Pindmine sõrmedepainutaja (süva kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt ja küünarvarre luudelt. Kinnitub: nelja kõõluse abil 2.-5. sõrme kesksete faalanksite põhimikule. e) Ümarsissepööraja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub: kodarluu keskosale. f) Kodarmine randmepainutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub: 2. kämblaluu põhimikule. g) Pikk pihulihas (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub: kulgeb pihule, kus divergeerub pihuaponeuroosiks. h) Küünarmine randmepainutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt, küünarnukilt, küünarluu tagapinnalt. Kinnitub: hernesluule, konksluule ja 5. Kämblaluule. Eesmise rühma lihased painutavad ja proneerivad kätt. Õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt
distaalne rida ja 2.-5. kämblaluude põhimikud; lameliigsed; liikuvus väike (amfiartroosid – annab stabiilsuse) 2) Pöidla-randme-kämblaliiges – trapetsluu ja 1. kämblaluu põhimik; hästi liikuv sadulliiges = võimalik pöidla suur liikumisulatus (eemaldamine ja lähedamine, vastandamine teistele sõrmedele). 3) Kämbla-lüliliigesed – 2.-5. kämblaluude pead ja nendele vastavate sõrmede proksimaalsed lülid; keraliigesed; hästi liikuv 4) Pöidlalülivaheliigesed – 1. kämblaluu ja proksimaalne sõrmelüli - plokkliiges 5) Sõrmelülivaheliigesed – plokkliigesed; ainult painutus-sirutus; kaaskülgsed sidemed 13. Proksimaalne ja distaalne käeliiges, liikumisvõimalused - Proksimaalne käeliiges (kodarluu-randmeliiges): liigese pinnad: kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Ellipsoidliiges. Fontaaltelg: sirutus-panutus; sagitaaltelg: eemaldamine (liikumine pöidla suunas) – lähendamine (liikumine väikese sõrme suunas)
34) Kodarluu-randmeliiges: liigenduvad luud, liigesepinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: Kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Ellipsoidliiges. 2-teljeline liikumine. 35) Kesk- randmeliiges See moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. Plokkliiges. 1-teljeline liikumine 36) Amfiartoos - Liigeste liikuvus on vähene ja jäik, seda põhjustavad lameliigesed ja paks pingul liigesekihn. (kämblal) 37) Randma- kämblaliiges (II-V kämblaluu – randmeluu) Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike (amfiartroosid). 38) Pöidla randme-kämblaliiges Pöidla randme-kämblaliiges ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga. Hästi liikuv sadulliiges (kaheteljelised) 39) Kämbla-lüliliigesed On tüüpilised keraliigesed, liigesepea kerakujuline, erandiks 1. kämbla-lüliliiges mis on ellipsoidliiges. Liikumine ümber kolme telje.
sõrmepainutaja põndapealselt faalanksite põhimikule. Ümar sissepööraja Õlavarreluu mediaalne Kodarluu keskosale Painutavad küünarvart, põndapealis proneerib küünarvart koos käega Kodarmine Õlavarreluu mediaalne 2. kämblaluu Painutavad küünarvart, randmepainutaja põndapealis põhimikule proneerib küünarvart koos käega Küünarmine Õlavarreluu mediaalne 5. Kämblaluule. Randme painutamine randmepainutaja põndapealis Pikk pihulihas Õlavarreluu mediallne Läheb üle laiaks Randme painutamine
sõrmepainutaja põndapealselt faalanksite põhimikule. Ümar sissepööraja Õlavarreluu mediaalne Kodarluu keskosale Painutavad küünarvart, põndapealis proneerib küünarvart koos käega Kodarmine Õlavarreluu mediaalne 2. kämblaluu Painutavad küünarvart, randmepainutaja põndapealis põhimikule proneerib küünarvart koos käega Küünarmine Õlavarreluu mediaalne 5. Kämblaluule. Randme painutamine randmepainutaja põndapealis Pikk pihulihas Õlavarreluu mediallne Läheb üle laiaks Randme painutamine
võimu ära kui palju teda selle aja sees väikene dünamomasin, mida 2 1/2 hobuse jõuline gaasimootor käima ajab, oleks võinud sünnitada". Katse tegijateks olid Tartu ülikooli füüsikaproressor A. Sadovski ja tema assistent M. Kossats. 1896. a. märtsikuus kasutati Tartus röntgenikiirgust esimest korda arstiteaduslikuks otstarbeks. Füüsikud tegid ühe noormehe käest röntgenogrammi, millel oli näha kuul esimese ja teise kämblaluu vahel. Postimees" teatas 9.( 21.) märtsil, et sellest röntgenogrammist valmistatud koopiad on müügil ajalehekontoris ja kohalikes raamatukauplustes. Suuremas ulatuses teostati röntgenoloogilisi uurimisi Tartus l897.a. seoses sõjaväerongi õnnetusega 1. (13. ) mail Puka jaama ligidal Tartu -Valga raudteellinil. Vagunirusude alt päästeti umbes sada inimest, kelledest 47 oli raskesti vigastatud. Viimased paigutati ravile üilikooli kirurgiakliinikusse Toomel
· õlavarreluu keskosast Kinnitub küünarluule(küünarnukile) Funktsioon: sirutab küünarvart. Kodarmine randmesirutaja m. exensor carpi radialis Algab õlavarreluu põndalt Kinnitub 3. kämblaluule Funktsioon. Sirutab rannet Sõrmede sirutaja m. exensor digitorum Algab küünarluult Kinnitub 2. 5. sõrmeluudele Funktsioon: sõrmede sirutamine, randme sirutamine Kodarmine randmepainutaja m. flexor carpi radialis Algab õlavarreluu põndalt Kinnitub 2. kämblaluu põhimikule Funktsioon: painutab rannet, vähesel määral painutab küünarvart. Pindmine sõrmepainutaja m. flexor digitorum superficialis Algab kahe peaga: · õlavarreluu põndalt ja küünarluu ülemiselt otsalt · kodarluu eesmiselt pinnalt Kinnitub 2.- 5. mediaalse faalanksi põhimikule jagunedes küünarvarre alumises osas 4. kõõluseks. F: painutab 2.- 5. sõrme Pikk pihulihas m. palmaris longus Algab õlavarreluu põndalt Kinnitub mediaalsetele faalanksitele
25. Ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud Õlevööde Abaluu Rangluu Vabaosa Õlavars Õlevarreluu Küünarvars Küünarluu Kodarluu Käsi Randmeluu Kämblaluu Sõrmelülid 26. 29. Õlanuki-rangluu Rinnaku- Õlaliiges Küünarliiges liiges rangluu liiges Liigenduvad Rangluu õlanukmine Rangluu Abaluu liigeseauk & Õlevarreluu põht & luud ots & abaluu õlenukk rinnakmine ots õlevarreluu pea küünarluu plokisälk
Iseloomult on küllalt rahulikud ja aeglase reageeringuga. 24. loomade siseehitus ehk interjöör Nahk katab ja kaitseb organismi: · väliselt karvastiku tihedus, pikkus ja karva jämedus, · on seoses naha paksuse ja struktuuriga. · Mikrostruktuuri iseloomustab kollageenkimpude asetus ja läbimõõt. · Higi- ja rasunäärmete tihedus ja tegevpinna suurus, on positiivses seoses lehmade piima- ja lammaste villatoodanguga. · Luustiku jämedus on määratav kämblaluu ümbermõõduga, tugevus ristlõike pinnal Haversi kanalite arvu ja läbimõõdu järgi. · Lihastik maht on prognoositav väliselt ja kaasajal ka mõõdetav ultraheli abil. · Lihase struktuur on otsustav liha kvaliteedile: lihaskiudude jämedus ja kuju. · Marmorilisus ja õrnus: läbikasvamine side- ja rasvkoega. · Eelistus lihaveisel, -lammastel ja peekonsigadel. 25. loomade mõõtmine ja tähtsamad mõõtmed
otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. Hernesluu liigesest osa ei võta. Moodustub ellipsoidliiges (kaheteljelised) Distaalne käeliiges e. keskne randmeliiges – moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges (üheteljelised) Proksimaalne ja distaalne käeliiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku. Liigutused toimuvad ümber frontaal ja sagitaaltelje: painutus-sirutus ja eemaldamine- lähendamine. 33) II-V kämblaluu - randmeliiges? Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike (amfiartroosid). 34) Pöidla randme-kämblaliiges? Pöidla randme-kämblaliiges ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga. Hästi liikuv sadulliiges (kaheteljelised), milles on võimalikud mitmekesised liigutused: pöidla eemaldamine, lähendamine, vastandamine ja ringliigutused.
otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. Hernesluu liigesest osa ei võta. Moodustub ellipsoidliiges (kahateljelised) Distaalne käeliiges e. keskne randmeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges (üheteljelised) Proksimaalne ja distaalne käeliiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku. Liigutused toimuvad ümber frontaal ja sagitaaltelje: painutus-sirutus ja eemaldamine- lähendamine. 33) II-V kämblaluu - randmeliiges? Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike (amfiartroosid). 34) Pöidla randme-kämblaliiges? 13 Pöidla randme-kämblaliiges ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga. Hästi liikuv sadulliiges (kaheteljelised), milles on võimalikud mitmekesised liigutused: pöidla
otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. Hernesluu liigesest osa ei võta. Moodustub ellipsoidliiges (kahateljelised) Distaalne käeliiges e. keskne randmeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges (üheteljelised) Proksimaalne ja distaalne käeliiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku. Liigutused toimuvad ümber frontaal ja sagitaaltelje: painutus-sirutus ja eemaldamine- lähendamine. 33) II-V kämblaluu - randmeliiges? Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike (amfiartroosid). 34) Pöidla randme-kämblaliiges? 13 Pöidla randme-kämblaliiges ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga. Hästi liikuv sadulliiges (kaheteljelised), milles on võimalikud mitmekesised liigutused: pöidla
· Joonis lk 29 15. Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited. · Keraliiges (õlaliiges -> abaluu ja õlavarreluu vahel)(kämbla-lüliliigesed v.a. Ikämbla lüliliiges, mis on ellipsoidliiges) · Pähkelliiges keraliigese erivariant (puusaliiges -> reieluupea ja puusanapa vahel) · Lameliiges keraliigese erivariant (randme-kämblaliiges -> randmeluude distaalse rea ja II-V kämblaluu vahel) · Joonis lk 29 16. Nimeta lülisamba osad ja neid 17. Lülisamba ehituse põhimõte. moodustavate lülide arvud. Iga lülisambalüli koosneb kehast, kaarest ja Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb jätketest. Keha ja kaar ümritsevad lülimulku. viide ossa: Kõikide lülisambalülide lülimulgud
Üldbioloogia 1.teab elu tunnuseid ning eristab elusat elutust · Elu tunnused: Rakuline ehitus Paljunemisvõime Ainevahetus Reageerimine ärritusele Arenemine · Elusolendid on rakulise ehitusega, kasvavad ja arenevad, paljunevad, reageerivad keskkonnatingimustele, toimub ainevahetus · Eluta olendid ei koosne rakkudes, ei kasva ega arene, ei paljune, ei reageeri keskkonnatingimustele ning neis ei toimu ainevahetust. 2.oskab kirjeldada eluslooduse süsteemi ning toob näiteid süstemaatika üksuste kohta Eluslooduse süsteem: ühistest esivanematest põlvnevad organismid on omavahel suguluses ja neid saab iseloomulike ühiste tunnuste abil rühmitada - bakterid, algloomad, seened, taimed ja loomad. Süsteematika üksused: Liik-kodukass Perekond-kass Sugukond-kaslased ...
sõrmede asetuse. Jäsemepungade positsioon on määratud Hox geenide ekspressiooniga piki anterio-posterioorset telge. Esimesena aktiveerub Hox-geenide toimel jäseme tagumine osa. Erinevate Hox geenide avaldumine erinevates jäseme piirkondades määrab ära, mis jäseme osa tekib. Nt Hox9 vastutab rangluu arengu eest, Hox10 õlavarreluu, Hox11 küünarluu ja kodarluu, Hox 12 kämblaluu, Hox 13 sõrmede arengu eest. Sõrmede arengu eest vastutavad Hoxd-geenid, kusjuures geenide aktiivsus kasvab posterioorses suunas: pöidla piiirkonnas on aktiivne ainult Hoxd-9, nimetissõrme piirkonnas Hoxd-9 ja Hoxd-10 ning lõpuks posterioorseima ehk väikese sõrme piirkonnas on aktiivsed kõik viis Hoxd-geeni. Kuidas mõjutavad jäsemepunga teket ning jäseme arengut FGF8 ja FGF10? FGF8 ja FGF10 on fibroblasti kasvufaktorid. FGF perekond reguleerib proksimaalse-
Võetakse sirkli või kepiga. Sügavusmõõtmed: Rinna sügavus (rs) turjast rinnakuni vertikaaljoont mööda, mis riivab abaluukõhrede tagumisi punkte. Võetakse kepiga. Kere sügavus (ks) selja keskosast viimase roide ogajätke kohalt vertikaaljoont mööda kõhu alaservani. Võetakse kepiga. Ümbermõõdud . Rinna ümbermõõt (rü) abaluude tagant vertikaaljoont mööda, mis riivab abaluukõhrede tagumisi punkte. Võetakse lindiga. Kämbla ümbermõõt (kü) kämblaluu kõige peenemast osast. Võetakse lindiga. Eesti holsteini ja eesti punast tõugu 1.laktatsiooni lehmade kehamõõtmed ja kehamass Kehamõõtmed Eesti holsteini tõug Eesti punane tõug Ristluu kõrgus (rk), cm 141,8 135,0 Turja kõrgus (tk), cm 134,4 127,0
3. VEISEKASVATUSE OLUKORD MAAILMAS JA EESTIS Veiste arv maailmas (miljonites) s.h.Euroopas Veised 1338 105,1 Pühvlid 158,6 0,2 Valdav osa arengumaades, kus enamus rahvastikust maal ja tegeleb põllumaj. Arengumaadele iseloom. ekstensiivne piima- ja veiseliha tootmine. S.t., et vajalik piima ja liha kogutoodang saadakse tänu suurele loomade arvule, keda karjatatakse suurtel madalasaagikusega maadel. Loomade produkt. võrreldes arenenud riikidega, madal. Arenenud riikides levinud intensiivne veisekasv.saaduste tootmine-Kogut. saadakse loomade produktiivsuse suurendamise kaudu, mis võimaldab loom.arvu vähendada. Lisaks suurendatakse pidevalt ka taimede saagikust, et ratsionaalsemalt kasut.põllumaad. Eestis veiste arv pidevalt väheneb Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis PRIA andmetel oli 30. juuni 2007. aasta seisuga 254,4 tuhat veist, s.h. 109,0 tuhat piima- ning 6,0 tuhat lihalehma. Ülej. 39,9 tuhat moodust.noor- ja nuuml. ...
tagumise punktini. sirkli või kepiga. Sügavusmõõtmed: rinna sügavus (rs) turjast rinnakuni vertikaaljoont mööda, mis riivab abaluukõhrede tagumisi punkte. Võetakse kepiga. Kere sügavus (ks) selja keskosast viimase roide ogajätke kohalt vertikaaljoont mööda kõhu alaservani. Võetakse kepiga. Ümbermõõdud . Rinna ümbermõõt (rü) abaluude tagant vertikaaljoont mööda, mis riivab abaluukõhrede tagumisi punkte. Võetakse lindiga. Kämbla ümbermõõt (kü) kämblaluu kõige peenemast osast. Võetakse lindiga. 12) KONSTITUTSIOONI MÕISTE. KONSTITUTSIOONITÜÜBID KULESOBI JA DUERSTI JÄRGI. Konstitutsioon on organimsi kui terviku tähtsamate morfoloogiliste ja füsioloogiliste omaduste kompleks, mis on tingitud pärilikkus ja keskkonnatingimustest. TÜÜBID: Kulesov: 1. Tihke ehk tugev konstitutsioon nahk tihke, küllalt õhuke, nahaalune rasv-ja lihaskude on vähearenenud ja lihastik väikesemahuline, luustik tugen ja peen
rinnaümbermõõdu alusel. Lammaste mõõtmed: lammaste mõõtmist tõuaretuseeskirjad ei seadusta. lambaid vaid kaalutakse sünnil, võõrutamisel ja hindamisel. Hobuste mõõtmed: turjakõrgus (tk) mõõtkepiga turja kõrgeimast punktist maapinnani; kere põikpikkus (kppk) mõõtkepiga õlaliigese esi- ja päranuki tagapinnani; rinnaümbermõõt (rü) mõõtlindiga esijalgade tagant ümber rinna; kämblaümbermõõt (kü) mõõtlindiga kämblaluu peenemast kohast. 26. Välimiku hindamise põhimõtted välimikku fikseeritakse ja hinnatakse noorloomade viimisel põhi- või aretuskarja, järglaste alusel isasloomade aretusväärtuste selgitamisel, loomade kandmisel tõuraamatusse, näitusel ja konkurssidel. välimiku hindamise ja fikseerimise viisid on erinevad. põhimõtteliselt võib fikseerida välimikku kolmel viisil : silmajärgi, mõõtmisega, pildistamisel 27. Veiste välimiku lineaarne hindamine 1974. a
-väline deformatsioon, käe pööramine ei ole võimalik Ranne Valu, turse, võib olla deformatsioon, lisaks: - käe pööramine pole võimalik Kodarluu tüüpilise koha murd - võib olla turse, käe pööramine ei ole võimalik Lodiluu murd Labakäsi Valu, turse, sõrmede liikuvus piiratud, lisaks: - sõrm(ed) lühenenud,deformeerunud Kämblaluu, sõrmeluu murd - sõrmeliiges deformeerunud Sõrmeliigese nihestus Pöialt ei saa eemale viia N.medianuse vigastus tundlikus alanenud 1.-3. sõrmes Sõrmede ristamine ja haraliajamine ei ole N.ulnarise vigastus võimalik, tundlikkus alanenud 4. ja 5. sõrmes Labakäsi „ripub“ randmest N
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
