Asetseb roidekaare all, valdavalt paremal, on keha suurim nääre (~1,5 kg), osaleb seedetalitluses (toodab sappi, mis omakorda muudab rasva tilkadeks). Sapp on neutraliseerija, mis neutraliseerib maost tulevat massi. Maks koosned neljast sagarast parem, vasak, ruut ja sabasagar. Sagarikud koosnevad näärmelistest maksarakkudest ja toestusfunktsiooniga retikulaarsest sidekoest, keskel on tsentraalveen, mille ümber radikaalsete väätidena maksarakud vaheldumisi verekapillaaridega. Parem ja vasak maksajuha liituvad maksaväratis ühismaksajuhaks, selle ühinemisel sapipõiejuhaga moodustub kaksteistsõrmikusse suubuv ühissapijuha. 79. Sapipõie asend, ehitus, seondumine seedekanaliga. Sapi reservuaar, toimub sapi kontsentreerumine. Ühismaksajuha väljasopistus maksa alumisel pinnal. Eristatakse kaela keha ja põhja
maksasagariku Maksa serooskesta alla jääb õhuke fibrooskihn, mis maksa sisemusse tungides jaotab selle põhimõtteline arvukateks sagarikeks. Prismakujulise sagariku läbimõõt on 1-2 mm ja nende üldarv 0,5 ehitus miljonit. Need on maksa eituslikud-talituslikud üksused, mis koosnevad näärmelistest maksarakkudest ja toestusfunktsiooniga retikulaarsest sidekoest. Sagariku keskel on tsentraalveen, mille ümber paiknevad radiaalsete väätidena maksarakud vaheldumisi verekapillaaridega. Rakuväätide sisemuses moodustuvad mikroskoopilised pilud sapikanalikesed, mis sagariku pinnal koonduvad suuremateks sapijuhakesteks. seondumine Pärismaksaarteri kaudu siseneb maksa arteriaalne veri ja värativeeni kaudu venoosne veri. seedekanaliga Seedeelunditest ja põrnast tulev venoosne veri sisaldab mitmesuguseid toitaineid ja
hepatis); vasakus vaos sidemed. Maksa siseehitus: 2 sagarat: parem – (suurem) ja vasak (ulatub üle keskjoone vasakule), 4-8 segmenti. Väikseimad ühikud on kas maksasagarikud, portaalsagarikud või aatsinused – oleneb sellest, millist funktsiooni uuritakse! Maksasagariku ehitus: Maksasagarikud on 6 (5)- kandilised, tornikese kujulised rakukogumikud, läbimõõt 1-2 mm, kõrgus 2- 3 mm. Maksasagariku keskel on tsentraalveen, nurkades sagarikevahearter, - veen ja – sapijuha. Maksarakud paiknevad 2-kihiliste plaatidena, millede vahel on sinusoidid – peened pilud (kapillaarid!) Nurkades olevate veeni ja arteri harude kaudu läheb veri sinusoididesse, seal seda töödeldakse, edasi läheb veri tsentraalveeni ja sealt maksaveenide kaude maksast välja. Iga rakuplaadikese keskelt (kahe kihi vahelt) algavad sapikapillaarid, need ühinevad edasi juhadeks. Sapp (chole; bilis; fel):
laia ja keskel katkeva parema sagitaalvao eesosas on sapipõis Maksasagarikud lobuli hepatis (vesica biliaris), taga osas alumine õõnesveen vena cava - hulknurksed prismakujulised maksa struktuuriühikud inferior - läbimõõt 1-2 mm, pikkus 2-3 mm Ristivagu ehk maksaväratit porta hepatis läbivad - keskel on tsentraalveen vena centralis portaaltriaadi peatüved : - hepatotsüüdid ehk maksa epiteelirakud moodustavad sagarikes 1 või Arteria hepatica propria 2 raku paksusi mulgustunud plaate, mis paiknevad ja ühenduvad Vena portae kõigis tasapindades
• pigmentrakud 12. Maksa verevarustus 1) organspetsiifiline verevarustus maksa värativeeni (vena portae) kaudu 2) tavaline organi verevarustus maksaarteri (a. hepatica) kaudu Maksaarteri haru -> <- portaalveeni haru interlobulaararter -> <- interlobulaarveen perilobolaararteriool -> sinusoidid <- perilobolaarveenul tsentraalveen maksaveen vena cava inferior 13. Neurogliia ja ülesanded Närvikoes toestava ja abistava funktsiooniga neurogliia jaguneb ependüümiks, makrogliiaks ja mikrogliiaks. Ependüüm vooderdab ühekihiliselt ajuvatsakesi ja tserebrospinaalkanalit. Makrogliia hulka kuuluvad astrotsüüdid ja oligodendrotsüüdid. Astrotsüüdid omakorda jagunevad kaheks tüübiks: protoplasmaatilisteks ja kiulisteks astrotsüütideks
Eristatakse ülemist kumerat ja alumist lamedat pinda. Maksasirpside jagab elundi suuremaks paremaks ja väiksemaks vasakuks sagaraks. Vaod jagavad maksa altvaates neljaks sagaraks: parem ja vasak sagar, ruutsagar ja sabasagar. maksasagariku põhimõtteline ehitus: prismakujulise sagariku läbimõõt on 1-2 mm ja nende üldarv 0,5 miljonit. Koosnevad näärmelistest maksarakkudest ja retikulaarsest sidekoest. Sagariku keskel on tsentraalveen, mille ümber paiknevad maksarakkude väädid vaheldumisi sagarikevaheveenidega. Rakuväätide sisemuses moodustuvad sapikanalikesed, mis sagariku pinnal koonduvad sapijuhadeks. maksa seondumine seedekanaliga: Kummastki maksasagarast väljub sapp parema ja vasaku maksajuha kaudu, mis liituvad maksaväratis ühismaksajuhaks. Ühismaksajuha ühinemisel sapipõiejuhaga moodustub kaksteistsõrmikusse suubuv ühissapijuha.
maksavärati kaudu kulgevad väga õhukesed sidekoelised väädid parenhüümi Organi parenhüümi moodustavad maksa sagarikud Maks koosneb parenhüümist, sidekoelisest stroomast, sinusoidaalsetest kapillaaridest (maksa sinusoidid) ja perisinusoidaalsetest valendikest (Disse ruum) Maksa ehituse kirjeldamisel kasutatakse kolme erinevat lähenemist: Klassikaline maksasagarik – keskel tsentraalveen Maksa portaalsagarik – koosneb kolmest klassikalise sagariku parenhüümi segmentidest, keskele jääb maksatriaad Maksa-atsinus – rombikujulised struktuurid, mis koosnevad kahe kõrvuti paikneva klassikalise maksasagariku parenhüümi fragmentidest (teravates nurkades paiknevad tsentraalveenid, nürinurkades maksatriaadid) Kõige sagedamini kasutatakse klassikalist skeemi, mille järgi on maksasagarik ca 1,5 mm laiune kuusnurkne prismaatilise
annaabi.ee 
