Ümbritsevad kõõlust ulatuslikult. 60. Selja lihased: LIHASE ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON NIMETUS Lülisambasirgesta Ristluu tagumine pind Kuklaluu Ühepoolselt: kallutamine ja Niudehari Roided Kahepoolselt: selja sirgestamine Kaelarihmlihas 3.-6. Rinnalüli ogajätk 2.-3. Ülemise kaelalüli Ühepoolselt: pea ja kaela ristijätk tahapoole kallutamine, roteerimine Kahepoolselt: sirutab pead Pearihmlihas 3. kaelalüli kuni 3
Seesamluud- lihase lõppkõõluses kinnituskoha läheduses 61. SELJA LIHASED LÜLISAMBASIRGESTAJA Algab: ristluu tagumiselt pinnalt, niudeluuharjalt ja rindkere-nimme sidekirmelt, Kinnitub: kaela keskosani. Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead , kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead RIHMLIHAS Kaelarihmlihas: algab 3.-6. rinnalüli ogajätketelt kinnitub 2.-3. ülemise kaelalüli ristijätkele. Pearihmlihas: algab 3. kaela- kuni 3. nimmelüli ogajätkelt kinnitub kuklaluule ja oimuluu nibujätke tagaservale. Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead, kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. ÜLEMIS-TAGUMINE SAAGLIHAS- Algab: kahe alumise kaela- ja kahe ülemise rinnalüli ogajätkelt Kinnitub: 2.-5. roidele. Funkts: tõstab roideid
11. Mis kulgeb läbi lülimulgu? Seljaaju 12. Mis kulgeb läbi lülidevahemulgu? Seljaajunärvid 13. Nimeta 3 erinevat tüüpi lülijätkeid? Ogajätke, ristjätke, liigesejätke 14. Mille poolest kandelüli erineb ülejäänud kaelalülidest? Liigestub kuklaluuga, on ilma kehata ja on vaid eesmine ja tagumine kaar 15. Milleks on telglülil hammas? Sest see liigestub kandelüli eesmise kaare sisepinnaga. 16. Mis lohud jäävad rinnalüli kehadele? Roidelohud, kus liigenduvad roidepead 17. Mis lohud jäävad rinnalüli ristijätketele? Roidelohud, kus liigenduvad roidekõbrukesed 18. Millised lülisamba lülid on kõige massiivsemad? Nimmelülid selja alaosas. 19. Kumb ristluu ots on laiem, kas ülemine või alumine? Ülemine ehk põhimik 20. Kumb ristluu pind on nõgus, kas ventraalne või dorsaalne? Ventraalne (eesmine) ristluu pind on nõgus 21. Mis kulgevad läbi ristluu mulkude? Närvid 22
eesmine pind kallutavad küljele Trapetslihas* Rinnalülide Rangluu, õlanukk, Abaluu tõstmine ja langetamine, trapezius ogajätked, abaluuhari kesskjoonele lähendamine (kaela kuklatagusesidem sirutus) ed, kuklamügar Seljalailihas* Alumine rinnalüli, Õlavarreluu väikese Langetab tõstetud ülajäset, latissimus dorsi nimmelülide köbrukese hari pöörab õlavart sissepoole, ogajätked, rist- ja lähendab keret kätele. niudeluuhari, 4 Alumine ja tagumine 2 alumist alumist roiet II roie Roiete tõstmine saaglihas kaelalüli, 2
kaela painutamine KAELA LATERAALSED LIHASED Pearihmlihas - m. splenius capitis Rindkere-nimme fastsia, Kuklatagusehari ja nibujätke Pea tõstmine kuklataguseside, 1...5 rinnalüli ogajätke Kaelarihmlihas - m. splenius Rindkere-nimme fastsia, 1...5 kaelalüli ristijätked Ühepoolsel toimel pea ja kaela carvicis kuklataguseside küljele tõmbamine, kahepoolsel Car toimel pea ja kaela tõstmine ning
Trapetslihas (m. trapezius) Kuklaluu ülemine Abaluuhari, õlanukk, Tõstab õlavöödet, lähendab abaluid kuklatagune joon, välimine rangluu ülanukmine osa lülisambale, tõstab õlavöödet allapoole, kuklamügar, kõik rinnalülide sirutab pead ja lülisammast ogajätked Seljalailihas (m. latissimus VII-XII rinnalüli, Õlavarreluu Tõmbab ülestõstetud või ette-viidud dorsi) nimmelülide ogajätked, väikeköbrukese hari õlavart hoogsalt alla ja taha; lähendab rindkere-nimme sidekirme, eemaleviidud õlavart rindkerele; niudeluuhari, IX-XII roie fikseeritud käe korral tõstab keret
m. sternocleidomastoideus (aka rinnaku-rangluu-nibujätkelihas) trapetslihas kuklamügar, turjaside, rangluu, õlanukk, antagonist suurele rinnalihasele; ülemine: m. trapezius I-XII rinnalüli ogajätke abaluuhari tõstab õlavöödet; keskmine: lähendab abaluud (õlga) lülisambale; alumine: langetab ülestõstetud abaluud
Rinnaõõnel on kaks ava e apertuuri: Apertura thoracis cranialis- kraniaalne rinnakorviava, mis jääb esimese roidepaari ja rinnakupideme vahele. Kaudaalne rinnakorviava apertura thoracis caudalis- mida ümbritsevad viimsed roided ja rinnaku mõõkjätke. 9. Kus on rinnalülide kehad kõige nõrgemad ja tugevamad? Rinnalülide kehad on kõige nõrgemad selgroo rinnaosa keskel ja kõige tugevamad sellest tagapool. 10. Mis on antiklinaallüli? Rinnalüli, mille ogajätke paikneb vertikaalselt. 11. Rinnalüli iseärasused. Karnivooridel ja seal on kaudaalse liigesjätke ja ristijätke vahel kaudaalselt suunatud paariline lisajätke (processus accessorius. Koeral on kõikidel rinnalülidel lisajätke, kassil alates 9. või 10. 12. Roide iseärasused. Kiskjaliste roided on kõige kumeramad, sea roided on suure roidenurga tõttu komataolised, mäletsejalistel on suhteliselt laiad, tervate servadega,
Luustik e skelett · Luud koosnevad luukoest. · Luustik on tugi- ja liikumiselundkonna passiivne osa. · Inimesel on enam kui 200 luud ( täiskasvanu ) Luude koostis · Mineraalained 55 - annavad luudele kõvaduse ( Ca , Mg , soolad ) · Orgaanilised ained 25 - annavad luudele elastsuse ( valgud, rasvad ) · Luurakkud ja rakuvaheaine ( peamiselt vesi ) Vananedes mineraalainete sisaldus luudes suureneb ning luude tugevus väheneb. Osteoporoos - luud muutuvad hapramaks ja suureneb luumurdude risk, eriti just puusa, lülisamba ja randme piirkonnas. Luukoe vähenemist põhjustavad tavaliselt hormonaalsed muutused või kaltsiumi ja/või vitamiin D defitsiit. Loote luustik - Koosneb peamiselt kõhredest. Luustumine · Kõhrede järk-järguline luustumine. · Kõik kõhred ei luustu. · Luude luustumine, pikenemine ja jämenemine lõpeb täiskasvanueas. ( 21 a ) · Luude rakud uuenevad kogu elu . Luude kasvuvõõnd - Laste pikkade luude otstes kasvuvööndis on kõhr, kus...
rindkereselgroolülist kaareni/võlvini osas) Selg Trapetslihas* Algab kuklaluult, kaela- Abaluule kinnitub Liigutab abaluud, kuid eelkõige hoiab M. TRAPEZIUS ja rinnalülide ta õlavarre liikumisel seda paigal ogajätkedelt Seljalailihas* VII-XII rinnalüli, Õlavarreluu väike Tõmbab ülestõstetud või etteviidud M. LATISSIMUS DORSI nimmelülide ogajätked, köbruke(ülaosa) õlavart hoogsalt alla ja taha; rindkere-nimme lähendab eemaleviidud õlavart sidekirme, rindkerele; fikseeritud käe korral
mediaalse faalanksi põhimikule jagunedes küünarvarre alumises osas 4. kõõluseks. F: painutab 2.- 5. sõrme Pikk pihulihas m. palmaris longus Algab õlavarreluu põndalt Kinnitub mediaalsetele faalanksitele F: painutab sõrmi Õlalihas m. deltoideus Algab kolme peaga: · rangluu lateraalselt kolmandikult · abaluu harjalt · abaluu harjalt Kinnitub õlavarreluu keskossa F: tõstab õlavart ette, küljele, taha. Trapetslihas m. trapezius Algab: · kuklaluult · kõikide rinnalüli ogajätketelt Kinnitub õlavöötmeluudele: · rangluu lateraalsele poolele · abaluu harjale(õlanukile) F: Tõmbab õlavöödet taha, tõstab õlavöödet, langetab õlavöödet, tõstab ja langetab abaluud. Rinnaku- rangluu nibujätkelihas m. sternocleidomastoideus Algab kahe peaga: · rinnakupideme ülaservalt · rangluu mediaalselt otsalt Kinnitub: · kuklaluule · oimuluule
latissimus dorsi rinnalülide väikeköbrukese korral, surub lihase ogajätkelt. harjale kokkutõmbumine Alumine osa õlavarreluud alla ristluu ja niudeharjalt ning alumiste kolme või nelja roide välispinnalt Alumine-tagumine 11.-12. rinnalüli Viimaste Tõstab roideid saaglihas ja 1.-2. rinnalülide ja Lumbaallüli esimeste nimmelülide ogajätketele Selgroosirgestaja Spinaalsest Kuklaluu ja Ühepoolsel apeneuroosist kaelalülid kokkutõmbel –
lülidevahemulgu, mille kaudu väljuvad lülisambakanalist seljaajunärvid. Lülisambalüli kaarest lähtuvad jätked. Ogajätke on suunatud tahapoole, paarilised ristijätked külgedele. Liigesejätkeid on kaks paari: ühed suunatud üles-, teised allapoole. 18. Nimeta kaela-, rinna- ja nimmelülile üks iseloomulik tunnus: a) Kaelalüli - ogajätked on hargnenud, v.a. seitsmes kaelalüli. b) Rinnalüli - ogajätked suunduvad allapoole ja katavad üksteist katusekivide taoliselt. c) Nimmelüli - ogajätked on plaaditaolised ja suunatud otse taha (horisontaalselt). 19. Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks: Lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil. 20. Lülisamba lülidevaheketta ehitus: Lülidevahekettad asetsevad kahe naaberlülikeha vahel ning koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast
latissimus 4 alumist Õlavarreluu Langetab (m.) trapezius rinnalülide lateraalne tõstab dorsi roiet, 4-5 väikese tõstetud ogajätked, pool, abaluud, alumist köbrukese ülajäset, kuklataguside õlanukk, alumine osa rinnalüli ja hari pöörab , välimine abaluuhari langetab kõikide õlavart kuklamügar abaluud, kogu nimmelülide sissepoole, lihas ogajätked, fikseritud
f-n: 1) kõikide kimpude kontraktsioon lähendab Scapula' t lülisambale; 2) ülemiste kimpude kontraktsioom tõstab Scapula' t; 3) alumiste kimpude kontraktsioon lamgetab Scapula' t; 4) fikseeritud Scapula korral tõmbavad mõl. M. trapezius' ed pea tahapoole; 5) ühepoolsel kontraktsioonil kallutab vastav M. trapezius pea kas vasakule või paremale. 2. M. latissimus dorsi algus: 5. - 6. rinnalüli Processus spinosus' ed, Fascia thoracolumbalis' e pindmine leste, Crista iliaca Labium externum' i tagumine osa, 4 alumist roiet. kinnitus: eesmiselt Crista tuberculi minoris humeri' l. f-n: 1) "põllepaelasiduja" liigutus - tõmbab õlavarre taha mediaalsele + roteerib sissepoole; 2) õlavarre (ka ülestõstetud ülajäseme) langetamine; 3) "kere lähendamine ülejäsemele" - nn
F: reguleerib koos eelmisega häälekurdude pinget - Musculus thyroarytenoideus A: eelmises lateraalsemal ja K: pilkkõhre anterolateraalpinnale F: häälelihase sünergist ja kõriõõne ahendaja HINGETORU – TRACHEA - 10-12 cm pikkune - kõhrelise toesega elastne toru - algab: kõri alumine serv - lõpp: trahhea kahendhargus – bifurcatio tracheae Skeletotoopia - jagunemine paremaks ja vasakuks peabronhiks – angulus sterni + IV-V rinnalüli kõrgusel Holotoopia - kaelaosa pindmiselt naha ja fastsia all VII kaelalüli ulatuses - rinnaosa sügaval keskseinandi ülaosas Süntoopia - ees ülal: II-IV trahheaalkõhre kõrgusel kilpnäärmekitsus - ees all: suured veresooned: aort, truncus brachiocepalicus, vena brachiocepalica sinistra - külgedel: kilpnäärme sagarad + kaela veresoonte-närvide kimp - taga: söögitoru - fraktsioonikoht sidemega perikardile fikseeritud ligamenta anularia
plinkollusest seespool ja selles asub luuüdi. Punane luuüdi on vereloomeelund, seal moodustuvad erinevad vererakud, mis liiguvad vereringesse. Kollane luuüdi on toitainete rasvarikas varu, mida leidub toruluude õõnsustes. Toruluud on seest õõnsad luud, mis muudavad luustiku kergemaks ja vastupidavamaks. Kõõlus on valgulise ehitusega tõmbele ja venitusele vastupidav sidekude. Selgroog koosneb 33-34st lülist: -7 kaelalüli -12 rinnalüli -5 nimmelüli -5 omavahel kokkukasvanud ristluulüli -4-5 õndralüli, mis on koondunud õndraluuks. Rinnakorvi moodustavad 12 selgroo rinnalüli, 12 paari roideid ja rinnak. Liidused on liikumatud luudevahelised ühendused. Liigesed on kahe või enama luu liikuv ühendus. Keraliigesed võimaldavad jäsemetel mitmes suunas liikuda. Plokkliigesed võimaldavad jäsemetel liikuda ühes tasapinnas edasi-tagasi. Silinderliigesed võimaldavd teha pööravaid liigutusi
(sirutab selga!) (NB! Ingliskeelses kirjanduses on tihti kasutusel "m. erector spinae" laia mõistena - selle nime all mõeldakse kõiki selja autohtoonseid lihaseid kokku, sest kõigil neil on lisaks oma eripärastele funktsioonidele ka väike selgroo sirutamise efekt!) Mm. intertransversarii - peamiselt kaela ja nimmeosas arenenud lihased naaberlülide processus transversus`te vahel. III. Spino-transversaalne trakt. M. splenius cervicis o. - 3. -6. rinnalüli processus spinosus`ed; i. - 2. - 3. kaelalüli processus transversus`ed M. splenius capitis (katab osaliselt eelmist!) o. - 3 ülemise rinnalüli ja 3. - 7. kaelalüli processus spinosus`ed; i. - os occipitale. B. Selja heterohtoonsed lihased. M. serratus posterior superior: o. - 6. - 7. kaelalüli ja 1. - 2. rinnalüli processus spinosus`ed; i. - 2. -5. roide lateraalpinnad; f. - tõstab roideid (hingab sisse!). M. serratus posterior inferior: o. - 11. - 12. rinnalüli ja 1. - 2
kusejuhad, kusepõis ja ureetra ehk kusiti Lisaks erituselundkonnale täidavad eritusfunktsiooni soolestik, nahk ja kopsud Eritamise teel väljutatakse enamik kahjulikke jääkaineid organismist uriinina, osa higiga ja kopsudest välja hingatava õhuga Neerud (ladina k. renes) On punakaspruunid oakujulised paariselundid Kaaluvad 150200g Paiknevad kõhukelmetaguses ruumis kummalgi pool lülisammast nimmepiirkonnas Parem neer asub 12. rinnalüli ja 1.-3. nimmelüli kõrgusel, vasak neer paikneb ühe lüli võrra kõrgemal Neerude ehitus ja talitlus Neer on kaetud fibrooskihnuga, mida ümbritseb rasvkihn ja neerufaasia nende abil kinnituvad neerud kõhuõõne tagaseinale Neer koosneb pindmiselt paiknevast koorollusest ja sisemiselt paiknevast säsiollusest Neeru struktuurilis-funktsionaalseks ühikuks on nefron, milles toimub uriini valmistamine
suunas vabalt liikuda ja teha ka ringikujulisi liigutusi nt: õla ja puusaliiges.Plokkliigestes saavad luud liikuda vaid ühes tasapinnas edasi tagasi nt: põlveliiges ja küünarvarreliiges.Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi.Inimesel on silindriliigesega ühendatud kaks ülemist kaelalüli ja seetõttu saab ta pead pöörata. Liikumatult on omavahel seostunud näiteks ajukolju luud.Nende ühendusi nimetatakse koljuõmblusteks. Kõhred teevad selgroo vetruvaks.12 rinnalüli ja 5 nimmelüli on omavahel painduvalt ühendatud ja seetõttu on võimalik selgroogu painutada. Puusapiirkonnas on 5 ristluulüli omavahel kokku kasvanud, need moodustavad ristluu. Selgroog lõpeb nelja (või viie) õndralüliga,mis on liitunud õndraluuks. Õlavöötme ja ülajäsemete luud:rangluu,abaluu,rinnak,roie,selgroog,õlavarreluu,küünarluu,kodarlu u, randmeluud,kämblaluud,sõrmeluud. Vaagnavöötme ja alajäsemete luud:p,ristluu,
kõbrukese harjale sisse õlavart 3. Abaluu alune lihas Abaluu alt Õlavarreluu väiksele Lähendab ja põõrab kõbrule sisse 4. Suur ümarlihas Abaluu alumiselt Õlavarreluu väiksele Viib taha ja põõrab nurgalt kõbrule sisse 5. Selja lailihas Rinnalüli ogajätketelt, Õlavarreluu väiksele Viib õlavart taha ja rindkere nimme kõbrule põõrab sisse sidekirmelt, niudeluuharjalt 6. Harjaülene lihas Abaluu harjaülesest Õlavarreluu suurele Õlavarre eemaldamine august kõbrule 7. Harjaalune lihas Abaluu harjaalusest Õlavarreluu suurele Viib taha ja põõrab
Paaris pilkkõhred, talbkõhred, sarvikkõhred Ülessaned: 1.Takistab võõrkehade, toidu sattumist alumistesse hingamistedesse 2.Klapp, mis takistab õhu ülemäärast pääsu ja väljapääsu kopsudest 3.Heli genereerimine ja resoneerimine, hääle moodustamine 28.Hingetoru ehitus, asend teiste elundite suhtes On kõri ja bronhe ühendav hingamisteede osa. Hingetoru algab kõrist 6.- 7. kaelalüli kõrguselt ja hargneb rinnaõõnes 4.- 5. rinnalüli kõrgusel kaheks peabronhiks ehk kopsutoruks. Hingetoru taga asub söögitoru, külgmiselt paiknevad veresooned ja närvid. Hingetoru tagumine sein on kileline ja liitunud söögitoruga. Hingetoru on seest vooderdatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud tolmu ja baktereid. 29.Kopsu asend rindkeres, kopsu välisehitus Inimese kaks kopsu on ehituselt erinevad. Paremal kopsul on kolm sagarat ja vasakul kopsul ainult kaks, sest seal on südamejäljend
Väikeloomade elektrokardiograafia Milleks kasutatakse? · Südamesageduse määramine · Arütmiate määramine · Elektrilijuhtivuse häirete määramine · Võib määrata kodade ja vatsakeste suurenemist (mitte alati) Juhteviisid · V1 5-es parem roidevahemik rinnaku juures · V2 6-es vasak roidevahemik rinnaku juures · V3 6-es vasak roidevahemik roide-kõhreliiduse juures · V10 7-nda rinnalüli ogajätke juures Südamesagedus(SS) Version 1 · 50mm/sek - 3000/RR(kastide arv)=SS · 25mm/sek 1500/RR(kastide arv)=SS Version 2 · 50mm/sek - 15cm (3sek) olevad kompleksid x 20 · 25mm/sek 15cm (1,5) olevad kompleksid x 40 Version 3 · 50mm/sek A4 lehele (6sek) jäävad kompleksid x10 Elektriline telg · Ventrikulaarse depolarisatsiooni (QRS) suund · II lülituses kõrgeim QRS Normaalne elektriline telg · Koer +40º - +100º · Kass 0º - +160º Telje arvutamine
Eritus elundkond Algab neerudega ja lõpeb kusitiga. Elutegevuse käigus moodustab organism mitmesugused mitte omastavad ainevahetuse produktid, mille kuhjumine rikub organismi sisekeskkonna konstantsust- homöostaas (kusiaine, soolad, süsihappegaas) Organismi viiakse pidevalt toidu ja joogiga vett ja seal lahustunud aineid. Neer On 150g raske. Tiheda konsistensiga punakas-pruun, parenhümatoosne elund (paaris). Mõõtmed: 12x6x3 cm. Neer asetseb viimase rinnalüli ja esimese kahe nimmelüli kõrgusel. Parem neer on vasakust veidi all pool, sest maks surub teda alla poole. Neerude ülemised poolused on teineteisele lähemal kui alumised. Neerude kinnitamiseks pole olemas ligamentaarset hoide aparaati. Nad püsivad oma asendis tänu neeruväratisse sisenevatele veresoonte doonusele, neerukihnule ja kõhulihaste pressile. Tugeval kõhnumisel ja kõhulihaste lõtvumisel võib tekkida rändneer
Bio Luud Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest. Luu sisaldab ligikaudu 25 % orgaanilisi aineid ( valgud ; rasvad) 55% mineraal (kaltsium , fosfor , magneesium) ja 20% vett. Toes koosneb peamiselt kõhrest mis on luust pehmem ja painduvam. Luuhõremini ehk osteoporoos -luud muutuvad hapraks ja murduvad kergelt. Seda soodustab väär toitumine , vananemine , vähene liikuvus ja ebatervislikud eluviisid. Kõhrkude võimaldab luudel kasvada , lastel on kasvuvööndid (rakud jagunevad). 20Nda eluaastani luud kasvavad. Kõhr on kõrvades , ninas ning luude liigsespinnad. Luud katab pealt õhuke luuümbris mis ühendab teda kudedega. Ku luu murudub hakkab luuübris uuse rakke moodustama. Luuümbrise all on tugev luukude plinkollus ja sellest seespool käsnollus. Osa luid on seest õõnsad sest see teeb luustiku kergemaks. Enamik luude keskosas on luuüdi mis on pehme kude. Punane luuüdi on vereloomeelund , selles moodustuvad erinevad vererakud.Kõõlus on v...
Abaluualune lihas Abaluualune pind Õlavarreluu väike Õlavarre lähendamine, taha köbruke viimine, sisse pööramine Suur ümarlihas Abaluu tagumine pind Õlavarreluu väike Õlalvarre sisse pööramine, köbruke lähendamine ja taha viimine Seljalailihas Viis alumist rinnalüli, Õlavarreluu väike Ülestõstetud käe niudeluuhari köbruke langetamine, õlavarre taha viimine, sisse pööramine Harjaülene lihas Abaluu harjaülene auk Õlevarreluu suur Õlavarre lähendamine köbruke
Neerud Referaat Anneli Mihkelson 9. Klass Pärnu 2009 Neerud on punakaspruunid oakujulised paaris elundid, mis kaaluvad 150200g, ja paiknevad kõhukelmetaguses ruumis kummalgi pool lülisammast nimmepiirkonnas. Parem neer asub12. rinnalüli ja 1.3. nimmelüli kõrgusel, vasak neer paikneb ühe lüli võrra kõrgemal. Neerude funktsioonid · kehavedelike tasakaalu tagamine organismis · osmootse rõhu säilitamine · happeleelistasakaalu regulatsioon · jääkainete eemaldamine organismist · bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon · vereloome regulatsioon Neeru sisesekretoorne funktsioon See on seotud erütropoietiini tootmisega. See on aine, mis reguleerib
Kahepoolsel tegevusel rindkere-nimme sidekirmelt keskosani, kusjuures osa sriutavad lülisammast ja pead. lihaskiude kinnitub roietele Algab kahe alumise kaelalüli Toimides rinnaku-rangluu ja nelja ülemise rinnalüli Kinnitub abaluu liigesele, tõmbab romblihas Romblihas ogajätkelt, kulgeb alla mediaalsele servale. abaluid ja seega kogu õlavöödet lateraalsele. lülisamba suunas ja ülespoole. Kinnitub õlavarreluu
Kolju Inimese kolju koosneb aju- ja näokoljust. Ajukolju koosneb tugevasti ning liikumatult ühendatud luudest. Näokolju koosneb viiest luust, millest kõige suuremad on lõualuud. Ülalõualuu on ajukolju luudega liikumatult seotud ja alalõualuu on kolju ainuke liikuvalt ühendatud luu. Selgroog Inimese luustiku aluse moodustab selgroog ehk lülisammas, mis koosneb 33-34 omavahel ühendatud selgroolülist. Inimese selgrool on 7 kaelalüli, 12 rinnalüli, 5 nimmelüli, 5 omavahel kokkukasvanud ristluulüli, mis moodustavad ristluu ja 4-5 õndralüli, mis on koondunud õndraluuks. Osade selgroolülide vahel on kõhrkettad ja nad on omavahel liikuvalt ühendatud. Rinnakorv Rinnakorvi moodustavad selgroo rinnalülid, roided ja rinnak Rinnakorvi ülesandeks on kaitsta südant ja kopse. Õlavööde koosneb kahest abaluust ja kahest rangluust. Õlavöötme luude ülesandeks on ühendada ülajäsemete luud selgroo ja rinnakorviga.
köbrukesele ning lähendab Suur ümarlihas Abaluu alumiselt nurgalt Õlavarreluu väikese köbrukese Viib õlavart taha ja pöörab sisse harjale ning lähendab Seljalailihas 5 alumise rinnalüli ogajätkelt, Õlavarreluu väikese köbrukese Viib õlavart taha ja pöörab sisse seljanimme sidekirmelt, harjale ning lähendab niudeharjalt, kolmelt alumiselt roidelt. Harjaülinelihas Abaluu harjaülisest august Õlavarreluu suurele köbrukesele Eemaldab õlavart
(tõstab ja lähendab abaluid teineteisele). Abaluutõstur Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Nelja ülemise kaelalüli ristijätketelt. Abaluu ülemisele nurgale. *tõstab abaluid üles (ka õlgu). Seljalailihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Viie alumise rinnalüli ogajätkelt, Õlavarreluu väikeköbrukese harjale *tõmbab õlavart taha ja roteerib rindkere-nimme sidekirmelt, (alumised kuid kinnituvad kõrgemale sissepoole. niudeluuharjalt ja kolmelt alumiselt kui ülemised). *langetab kätt/ viib käe alla roidelt. Trapetslihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon
Inimesel on silinderliigesega ühendatud kaks ülemist kaelalüli , seetõttu saab ta pead pöörata .Kandelüli (atlas) ja telglüli (axis ) . Inimese luustiku tähtsamad osad on kolju , selgroog , rindkereluud , õlavöötme luud ja nendega seonduvad ülejäsemete luud ning vaagnavöötme luud ja nendega ühenduvad alajäsemete luud . Selgroog moodustab keha keskse toese .Selgroog koosneb 32-34 lülist . Kaelaosa moodustavad 7 kaelalüli , 12 rinnalüli ja 5 nimmelüli . Selgroolülisid ühendavad elastse kõhrelise lülidevahe ketta kaudu . Puusa piirkonnas on 5 ristluulüli omavahel kokku kasvanud , need moodustavad ristluu . Selgroog lõppeb 3-5 õndralüliga . Kohakuti asetsevate selgroolülide mulgud moodustavad kanali milles on seljaaju . Selgroo rinnalülid , 12 paari roideid ja rinnak moodustavad rinnakorvi .Kõige alumised 2 või 3 on vallasroided . Kuju järgi võib luid jagada kolme rühma : pikad ,
alalõualuu (liigestub oimuluudega), keeleluu ja kuulmeluukesed. Koljuluudele kinnituvad näolihased. Inimese kolju koosneb aju- ja näokoljust, milles on üldiselt 22 luud, kuid koos kuulmeluukeste ning keeleluuga kokku 29 luud. SELGROOG Selgroog koosneb 3334 lülist ja moodustab keha keskse toese. Selgroog jaguneb viide tsooni. Ülemised kolm koosnevad omavahel liikuvalt seotud lülidest: seitse kaelalüli, kaksteist rinnalüli ja viis nimmelüli. Ristluus on viis lüli kokku kasvanud ning selgroo lõpetab "sabakont" ehk õndraluu, kus on samuti 45 liikumatult seotud lüli. Rinnaosas moodustub rinnakorv 12 paari roietega, mis on selja poolt liigeste ja sidemete abil seostatud selgroolülidega ning eest liitunud rinnakuga. Vertikaalsete jõudude amortiseerimiseks ja kehale liikuvuse andmiseks on selgrool kaela ja nimme piirkonnas kaks
Seganäärmed e. seromukoos näärmed eritavad lima ja valgurikast sekreeti. Kurk. Järgneb suuõõnele, kurgu kaudu avaneb suuõõs neelu. Neel. Neel on lehtrikujuline, 12-13 cm pikkune. Neel ühendab suuõõnt söögitoruga ja ninaõõnt kõriga. Neel on koht kus õhu ja toidu teed ristuvad. Kui toit läbib kurgu, siis suletakse neelu ühendus hingamisteedega. Söögitoru. Ligi 25 cm pikkune ja 1,5 cm läbimõõduga. Algab 6-7 kaelalüli kõrguselt ja 11. rinnalüli kõrguselt suubub makku. Magu. Magu on laienenud seedetrakti osa mille suurus ja kuju muutub. Mao maht on 1,5-4 liitrit. Pikkus 20-25 cm ja laius on 12-14 cm. Magu paikneb kõhuõõnes, diafragma all ja keha kestjoonest 5/6 osas vasakule. Maonäärmed asuvad limaskesta pärislestmes ja annavad maoseinale poorse ehituse (munakivisillutis). Maonäärmed produtseerivad lima ehk mukoidi. Arvtakse et mukoid ehk lima kaitseb eneseseedimise eest, sest
kõri on häält tekitavaks organiks, kopsude kaudu eraldub veeaur. 6. Mis toimub sissehingatava õhuga ninaõõnes? Seda filtreerivad peenikesed karvakesed ja ninaõõnes soojendatakse seda. Suuremad osakesed võetakse kinni. 7. Kõri asukoht Kõri asub kaelal 4.6. kaelalüli kõrgusel. Milles seisneb kõri funktsioon? Hääle tekitamine 8. Hingetoru lad. k. Trachea Hingetoru asend Algab kõrist 6.7. kaelalüli kõrgusel ja haruneb rinnaõõnes 4.5. rinnalüli tasemel kaheks peabronhiks paremaks ja vasakuks. Hingetoru ehitus Hingetoru koosneb 1620 kõhrelisest poolrõngast, mis on omavahel ühendatud võrusidemetega. Hingetoru tagumine sein on kileline (koosneb side ja silelihaskoest) ja on liitunud söögitoruga. Hingetoru funktsioon on õhu liikumine ninast kopsu. 6. Peabronhid bronchi principales Parem ja vasak peabronh lähtuvad hingetorust ja
sõrmuskõhr. Nimetage kõri osad: kõriesik, kõrivatsake, häälekõrialune õõs. Milles seisneb kõri funktsioon: hääle tekkimine, alumiste hingamisteede hermeetiline sulgemine. Võtab vastu ärritusi. 11. Hingetoru lad. k. Trachea Hingetoru asend Ette jäävad keelealused lihased, kilpnäärmekitsus, rinnakupide. Taga asub söögitoru, külgmiselt paiknevad veresooned närvid. Algab 6.7 kaelalüli kõrguselt ja haruneb rinnaõõnes 4- 5 rinnalüli tasemel kaheks. Hingetoru ehitus- on 9-15 cm pikkune torujas elund. Hargneb kaheks peabronhiks. Eristatakse kaela ja rinnaosa. Koosneb 16-20 kõhrelisest poolrõngast. Hingetoru tagumine sein on kileline ja on liitunud söögitoruga. Seestpoolt on voodertatud limaskestaga- limanäärmed. Hingetoru funktsioon - 12. Peabronhid lad. k. Bronchi principales Asend Parem ja vasak peabronh lähtuvad hingetorust ja suubuvad vastavasse
Luustikuline vaagen koosneb puusaluudest ja ristluust. Kolju koosneb 29 luust. Koljuluud on ajukolju ja näokolju luud. Ajukolju luud kaitsevad peaaju. Ninas on luu asemel tugielemendiks peamiselt kõhr. Kandke joonisele järgmised luud: ülalõualuu, alalõualuu, ninaluu, otsmikuluu, sarnaluu, oimuluu, kiiruluu. Selgroog koosneb 32-34 lülist: 7 kaelalüli, 12 rinnalüli, 5 nimmelüli, 5 ristluulüli (täiskasvanul kokku kasvanud ristluuks) ja 3- 5 õndralüli (liitunud õndraluuks). Järjestikused lülid moodustavad lülisambakanali, milles paikneb seljaaju. Kuna koormus nimmepiirkonnas on suur,
*Osa luid on omavahel PAINUDVALT ühendatud. *Inimese ehas on ka liikumatuid luudevahelisi ühendusi. *Inimese luustiku tähtsamad osad on kolju, selgroog, rindekere luud, õlavöötme luud ja nendega seounduvad ülajäsemete luud ning vaagnavöötme luud ja nendega ühenduvad alajäsemete luud. *NÄOKOLJU luudest on suuremad ja tähtsamad üla- ja alalõualuu. *Selgroog moodustab keha keskse toese. *Kaelaosa moodustavad SEITSE kaelalüli. *Neile järgnevad 12 rinnalüli ja 5 nimmelüli. *Puusapiirkonnas on 5 ristluulüli omavahel kokku kasvanud, need moodustavad ristluu. *Selgroog lõpeb nelja (või viie) ÕNDRALÜLIGA, mis on liitunud ÕNDRALUUKS. *Selgroo rinnalülid, 12 paari roideid ja rinnak moodustavad RINNAKORVI, mis kaitseb südant ja kopse. *Õlavöötme luude hulka kuuluvad RANGLUUD JA ABALUUD. *ÜLAJÄSEMETELUUD on õlavarre-, küünarvarre- ja kodarluu ning labakäe luud.
· lihaste asümmeetriline areng, mis esineb tihti sportlastel, nt tennisistidel, kelle treeningus pole küllaldaselt üldkehalist ettevalmistust ning harjutused on ainult spordiala spetsiifi lise iseloomuga. Rühihäired mõjuvad ebasoodsalt mitmete organite funktsioneerimisele: 23. Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud (luude nimetus, arv): Lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid ja rinnak. Ka Kaksteist rinnalüli on ühendatud roietega ja moodustavad rinnakorvi, mis kaitseb elundeid, mis paiknevad rindkeres ja võimaldab hingamist ksteistrinnalüli on ühendatud roietega ja moodustavad rinnakorvi, mis kaitseb elundeid, mis paiknevad rindkeres ja võimaldab hingamist 1. rinnakupide 2. rinnakukeha 3. mõõkjätke 4. vallasroided(4tk) 5
canalis pyloricus väliskihina koondunud peamiselt kurvatuuride piirkonda canalis egestorius - Funktsioon Skeletoopia kindlustab maoseina pideva toonuse ja peristaltika tänu sellele - Ostium cardiacum lülisambast vasakul XI rinnalüli kõrgusel haaratakse toit aktiivselt mao poolt - Pylorus maolukuti lülisambast paremal I nimmelüli kõrgusel mao kuju kohandub sisule Holotoopia lained algavad korpuse piirkonnas ja tugevnevad pülooruse suunas
Rinnajuha kogub lümfi ülejäänud kehaosadest, suubub vasakusse veeninurka. Lümfisõlme ül-rikastab end lümfotsüütidega, hävitab teistest organitest võõrkehi ja-aineid. Regionaalsed lümfisõlmed-iga rühma lümfisõlmed saavad lümfi keha kindlast piirkonnast. Hingamisteed-ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid. Häälepaelad e alumised häälekurrud. Kõri ül-hääle tekitamine. Hingetoru-kõrist 6-7 kaelalüli kõrgusel, hargneb 5 rinnalüli kohal kaheks peabronhiks. Kopsud-ulatuvad üle rangluu. Kopsu sisestruktuur-kopsusagarad jag segmentideks. Segmendid koosnevad sagarikest. Kopsu väiksemad üksused alveoolid e sombud, toimub gaasivahetus. Peabronhi ehitus-jag sagaratele paremal kolmeks, vasakul kaheks sagarakihiks, mis jag segmendibronhideks. Sagarikubronhid hargnevad bronhioolideks. Seintes asuvad alveoolid, lähevad üle alveolaarjuhakesteks, lõpevad alveolaarkotikestena, mille seintes on sopistused(kopsualveoolid).
kaela keskosani. (osa lihaskiude kinnitub roietele) Rihmlihas Kaelarihmlihas – Kaelarihmlihas – Ühepoolne tegevus – 3. – 6. Rinnalüli 2.-3. Ülemise kallutavad lihased Pearihmlihas – 3. kaelalüli lülisammast ja pead taha. kaela- kuni 3. ristijätketele. Kahepoolne tegevus – rinnalüli Pearihmlihas – lihased sirutavad
kaela keskosani. (osa lihaskiude kinnitub roietele) Rihmlihas Kaelarihmlihas – Kaelarihmlihas – Ühepoolne tegevus – 3. – 6. Rinnalüli 2.-3. Ülemise kallutavad lihased Pearihmlihas – 3. kaelalüli lülisammast ja pead taha. kaela- kuni 3. ristijätketele. Kahepoolne tegevus – rinnalüli Pearihmlihas – lihased sirutavad
· Ratasliiges- kodar ja õlavarre-küünarluu liiges 15. Kaheteljelised liigesed · Munaliiges-kodar- ja randmeluu vahel · Sadulliiges- pöidla randme kämblaliiges 16. Kolmeteljelised liigesed · Keraliiges- õlaliiges, puusaliiges · Lameliiges- lülisamba lülide vahel 17. Lülisammas koosneb 33-34 lülist 1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli 18. Lülisamba ehituse põhimõte Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku
alalõualuu 29. Kolju luud on aju- ja näokolju luud. Ajukolju luud moodustavad peaaju kaitsva ja toestava ümbrise. Näokolju loudest on kõige suuremad ja tähtsamad üla- ja alalõualuu. 30. Kolju luud- kiiuluu, otsmikuluu, oimuluu, ninaluu, sarnaluu, ülalõualuu, alalõualuu 31. Liikuvalt on ühendatud alalõualuu. 32. Selgroog koosneb tavaliselt 33 lülist, mis jagunevad viieks piirkonnaks. Kaela osa moodustavad 7 kaelalüli. Neile järgnevad 12 rinnalüli ja 5 nimmelüli. Puusapiirkonnas on 5 ristluulüli, mis moodustavad ristluu. Selgroog lõppeb 4-5 õndralüliga, mis on liitunud õndraluuks. 33. Inimese luustiku tähtsamad osad on kolju, selgroog, rindkere luud, õlavöötme luud ja nendega seonduvad ülajäsemete luud ning vaagnavöötme luud ja nendega seonduvad ülajäsemete luud (Igas piirkonnas eraldi luud, vt. Õ.lk. 22 joonis) 34. Skeletilihaste talitlus allub inimese tahtele ja nende kokkutõmbed võivad olla tugevad ja väga kiired
KERELIHASED (Torso) 1. Lülisambasirgestaja (seljal)- algus ristluu tagumine pind ning niudeluuharjalt ja kinnitub koljul (Ühepoolse tegevusel kallutame, kahepoolsel tegevusel sirgestab selga.) SELJA SIRGEKS AJAMINE 2. Romblihas (rombikujuline)- algab kahelt alumiselt kaelalülilt ja 4 ülemiselt rinnalülilt ja kinnitub abaluule (lähendab õlavöödet) 3. Seljalailihas- (langetame õlavart nt suusatamisel) Algab rinnalüli ogajätkedelt ja kinnitub õlavarreluu väikesele köbrukesele. 4. Trapetslihas- Algab kuklaluult ja kinnitub abaluuharjale, (tõstab õlavöödet) KÕHULIHASED 1. Kõhusirglihas- algab alumistelt pärisroiedelt ja kinnitub häbemeluule (AITAVAD PAINUTADA LÜLISAMMAST) 2. Sisemine kõhupõikilihas: algab niudeluuharjalt ja kinnituvad kolmele alumisele roidele. KEREPÖÖRDED 3. Välimine kõhupõikilihas (kerepöörded)- algab kaheksa
koljuluudes, toruluude käsnolluses). · Kollane luuüdi toitainete rasvarikas varu, mida leidub toruluude õõnsustes · Kõõlus valgulise ehitusega tõmbele ja venitusele vastupidav sidekude, mille abil kinnituvad lihased luudele. · Inimese kolju koosneb aju- ja näokoljust. Kolju koosneb üle 20-st luust. · Selgroog 7 kaelalüli, 12 rinnalüli (igale rinnalülile kinnitub üks paar roideid; rinnalüli + rinnaluu + roided = rinnakorv, rinnakorvis süda ja kopsud), 5 nimmelüli, 5 ristluu lüli (liikumatult kokku kasvanud sp kutsutakse ka ristluuks), 4-5 õndraluu lüli (koondunud õndraluuks). · Selgroolülid paiknevad kohakuti ja lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles asub seljaaju. · Õlavööde 2 abaluud, 2 rangluud
1) KERALIIGES – (õlaliiges) 2) PÄHKELLIIGES – (puusaliiges) keraliigese erivariant, liikumine piiratud 3) LAMELIIGES – (ristluu niudeluu vahel) pinguldatud ja tugeva liigesekihnu tõttu on liigutused väga piiratud. 17) Nimetage lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud? Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa: 1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli 18) Lülisambalüli ehituse põhimõte Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku. Selgroolüli kaarest lähtuvad jätked. Ogajätke suunatud tahapoole, paarilised
4. Pehmendab lööke ja töötab kui keha amortisaator. 5.Teeb võimalikuks keha erinevad liikumised Lülisamba kaelaosa Seitsme kaelalüli ülesandeks on toetada ja tasakaalustada pead. Kaks esimest kaelalüli nimega atlas ja axis toimivad universaalse liigesena, mis võimaldavad pead ringikujulist ja edasi-tagasi liikumist. Nende ehitus erineb tunduvalt teiste lülide ehitusest. Lülisamba rinnaosa Kaksteist rinnalüli on ühendatud roietega ja moodustavad rinnakorvi, mis kaitseb elundeid, mis paiknevad rindkeres ja võimaldab hingamist Lülisamba nimmeosa Selja nimmeosa koosneb viiest nimmelülist ja on ühendatud ristluuga. Nimmelülid on märksa suuremad, sest peavad taluma suuremat pinget 4 Lülide ehitus Lülikeha koosneb käsnollusest,mida ümbritseb lompakta ehk plinkolluse nimeline väliskiht.
– parem ja vasem!). c)Neelumandel (tonsilla pharyngis) – neeluõõne laes d)Tõrvemandlid (tonsilla tubaria) – neelu külgseinal, kuulmetõrve avade ümber. Lümfifolliikulid on lümfoidkoe kogumikud, mis toodavad organismi kaitserakke – lümfotsüüte. Söögitoru (oesophagus). Söögitoru on ca 25 cm pikkune, ümbritsevate elunditega adventiitsia abil seotud õõneselund, algab neelust VI kaelalüli kõrguselt ja lõpeb suubumisega makku ca XI rinnalüli kõrgusel. Söögitoru kitsused (3): a) kõrikitsus e. larüngeaalne kitsus – alguskohas; b) aortaalne – ristumisel aordiga; c) diafragmaalne – diafragmast läbiminekul. Söögitoru seina ehitus: Limaskest: tavalised kihid, pikikurrud – võib palju laieneda, submukoosa väga kohev ja limaskesta lihaskiht arenenud – võib neelata ka teravaid esemeid! Lihaskest: tavaline, algul vööt-, lõpus silelihaskoest. Neelamine: Neelamiseks nimetatakse toidupala viimist suust makku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
