1. Hormoonid mis mõjutavad teiste hormoonide tööd () 2. Hormoonid , mis reguleerivad 1.rühma hormoonide sekretsioooni ja vabastamist(glandotroopsed hormoonid ) Hormooni tootmise regulatsioon: - aine hulk veres mõjutab h.tootmise taseyt - Närvisüsteemi toime - Teisete h.reguleeriv toime - Hormooni enda konsentratsioon veres Kilpnääre, kaenlapealised , pea(hüpofüüsis) , sugu elundites Sisesekretsiooni kuuluvad : - ajuripats - käbikeha e. Epifüüs - kilpnääre - Kõrvalkilpnääre - Harkelund tüümus - Neerupealised - Sugunäärmed Hüpotaalamus – hüpofüsaarne süsteem Hüpotaalamuses : - Oksütotsiin - Antidiureetiline h. Adiuretiin(vähendab uriini tekket ) - Statiinid ja liberiinid – reguleerivad hüpofüüsi töd . Hüpofüüsis: - Tagasagar Talletatakse hüpotaalamuse hormoone - Eessagar Glandotroopsed hormoonid : - gonadotroopsed h.(sugunäärmete stimuleerivad h
SISENÕRENÄ ÄRMED e. ENDOKRIINE LUNDID Oma tekkelt võivad hormoonid olla: Ø Neorohormoonid Ø Endokriinhormoonid Ø Koehormoonid HORMOONID Humoraalne regulatsioon põhineb endokriin näärmete e sisesekretsiooninäärmete tööl. Nendeks on: § AJURIPATS e hüpofüüs § KÄBIKEHA e epifüüs § HARKELUND e tüümus § KILPNÄÄRE § KÕRVALKILPNÄÄRE § KÕHUNÄÄRE e pankreas § NEERUPEALISED § SUGUNÄÄRMED www.ut.ee/KK/spendo/joonis1.jpg Sisenõrenäärmed toodavad hormoone ja eritavad neid otse verre. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. Hormoonidel on erinev toimeaeg (erutus, hirm, kasvamine, arenemist, paljunemist, vananemist).
Inimesel on kaheksa suuremat nääret, mille ülesanded on keha ainevahetuse, reproduktiivse süsteemi, kasvamise ja une reguleerimine. Sarnaselt närvisüsteemile on ka hormonaalsüsteem infosignaalide süsteem. Kuid neuronite asemel kasutab see sõnumiviijatena keemilisi ühendeid – hormoone –, millest igaühel on oma ainulaadne funktsioon. 1. Epifüüs 2. Hipofüüs 3. Kõrvalkilpnäärmed 4. Harkelund e. tüümus 5. Neerupealised 6. Kõhunääre e. pankreas 7
organismi ainevahetuse regulatsioon. Iseloomulikku: Vajatakse väikestes kogustes Väga aktiivsed Erinev toimeaeg Kindel ülesanne Näited: insuliin, adrenaliin, testosteroon, östrogeen. 3 ÖSTROGEEN Inimese sisesekretsiooninäärmed 4 ENDOKRIINNÄÄRMED nimekiri ajuripats ehk hüpofüüs, käbikeha ehk epifüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harkelund ehk tüümus, kõhunäärme ehk pankrease sisesekretoorsed saared, neerupealised, sugunäärmete endokriinne osa. Ajuripats e hüpofüüs Kõige tähtsam sisenõrenääre Juhib teiste endokriinnäärete talitlust Sünteesib kasvuhormooni 5 6 Käbikeha ehk pineaalkeha ehk epifüüs Ööpäevased rütmid nahapigmentide süntees Hormooniks melatoniin
hüpotaalamusega; - koosneb kahest osast: adenohüpofüüs – eesmine osa (ka eessagar), näärmekoest; neurohüpofüüs – tagumine osa (ka tagasagar), närvikoest; adenohüpofüüsi hormoone: somatotroopne e. kasvuhormoon – reguleerib kasvu türotroopne hormoon – reguleerib kilpnäärme tööd, gonadotroopne h. – reguleerib sugunäärmete tööd - neurohüpofüüsi hormoone: oksütotsiin – reguleerib emaka tegevust, antidiureetiline hormoon – neerude tööd jne. Käbikeha e. epifüüs (corpus pineale): - käbikujuline, ca 0,25 g raskune, asub keskaju ülapinnal, kuulub vaheaju tagumise osa – epitaalamuse koostisse (selle tõttu vahel ei loetagi teda endokriinnäärmeks!), - koosneb närvikoest, sisaldab punakat pigmenti, - eritab mitmeid hormoone, mis mõjutavad peamiselt sugunäärmete tööd. Kilpnääre (glandula thyroidea): - Suurim – kaal 25-30 g, asub kaelal kõri kõrval ja trahhea ees, koosneb kahest sagarast; - hormoone: türoksiin, trijodotüroniin jne
Erinev toimeaeg Hormoonid II Sünteesitud hormoone ei deponeerita (erandid: türeoglobuliin kilpnäärmes) Muudavad rakkude või rakuosade permeaablust (läbitavust) Reguleerivad ensüümide hulka ja kulgu Stimuleerivad/pidurdavad närvisüsteemide talitlust Mõjustavad rakkude jagunemist, koensüümide ja ensüümide aktiivsust Mõjutavad ainult kindlat kude või elundit Endokriinnäärmete klassifikatsioon ajuripats ehk hüpofüüs, käbikeha ehk epifüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harkelund ehk tüümus, Click to edit Master text styles kõhunäärme ehk pankrease Second level sisesekretoorsed saared, Third level neerupealised, Fourth level sugunäärmete endokriinne osa. Fifth level
MÕISTED: Seedeelundkond Digestioon- seedimine Resorptsioon- imendumine Sekretsioon- nõristus (eritumine organismi tabeks) Peristaltika- sooleliigutused Eliminatsioon- eritamine Defekatsioon- roojamine Boolus- toidupala Küümus- maost edasi liikuv toidumass Flaatus- soolegaas Faeces- roe Seedefregment/seedeensüüm- toitainete lagundamiseks organismis toodetav aine Närvisüsteem Neuron- närvirakk Sünaps- neuronite kontakt kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele Retseptor- ärritust vastuvõttev organ Dendiidid- neuroni jätketeed, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson- neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Somaatiline ns- ehk kehanärvisüsteeeem Vegetatiivns ns- ehk siseelundite närvisüsteem Hallollus- paikneb seljaaju keskosas, kujutab endast närvirakkude ja neist lähtuvate jätkete kogumit Valgeollus- koosneb närvikiududest ning moodustab juheteed Närvid- sidekoelise kestaga ümbritsetud närvikiudude kimbud Valged ...
tagavad organismi kohastumise mitmesuguste tingimustega (stress, trauma, temperatuuri kõikumine) hormoonid on vajalikud teatud füsioloogiliste parameetrite hoidmisel suhteliselt püsival tasemel (osmootne rõhk, veresuhkrupeegel), s.t. homöostaatiline funktsioon reguleerivad ainevahetuslikku ja energeetilist tasakaalu Nimetage sisesekretoorsed näärmed Epifüüs (käbinääre), adenohüpofüüs, pars intermedia, neurohüpofüüs, harknääre, kilpnääre, kõrvalkilpnääre, Langerhansi saared, neerupealiste säsi, neerupealists koor, sugunäärmed Näärme hüpofunktsioon s.t. on näärme alatalitlus Näärme hüperfunktsioon s.t. näärme ületalitlus Kilpnäärme hormoonid ja nende toime
spetsiifiline toime. Endokriinnäärmete ehitust, talitlust ja haigusi ning hormoonide biokeemilist struktuuri käsitleb endokrinoloogia. Sisesekretoorsete näärmete hulka kuuluvad: ■ ajuripats ehk hüpofüüs, ■ käbikeha ehk epifüüs, ■ kilpnääre, ■ kõrvalkilpnäärmed , ■ harkelund ehk tüümus, ■ kõhunäärme ehk
ülekuumenemise DEHÜDRATATSIOON veesisalduse langus HÜPERHÜDRATATSIOON veesisalduse tõus 10. Vitamiinid jagunevad: a) rasvlahustuvad b) vesilahustuvad 11. Millist vitamiini on võimalik sünteesida organismis ja millistel tingimustel? http://lemill.net/content/webpages/vitamiinid/view 12. Vitamiinide üleasanded organismis 13. Sisesekretoorsete näärmete ülesanded organismis. 14. Hüpofüüs, epifüüs Hüpofüüs e. alumine ajuripats paikneb aju põhimikul ja on säärekese kaudu ühendatus hüpotaalamusega. Koosneb kolmest sagarast: · ADENOHÜPOFÜÜS e. eessagar · VAHESAGAR · NEUROFÜPOFÜÜS e. tagasagar Epifüüs e. ülemine ajuripats e. käbinääre paikneb keskaju nelikküngastiku peal funktsioneerib eriti aktiivselt esimese 7 - 8 eluaasta vältel. Pidurdab hüpofüüsi gonadotroopset funktsiooni ja väldib enneaegset sugulist küpsemist 15
vistseraalne leste Neuraaltoru Ektoderm Entoderm Somiit Müotseel Lateraalne Korda Nefrotoom mesoderm Ektoderm · Pinnaektoderm · Epidermis, karvad, küüned, nahanäärmed, rinnanääre, hüpofüüsi eessagar, hambaemail, sisekõrv, silmalääts · Neuroktoderm Neuraaltoru · Keksknärvisüsteem · Reetina · Epifüüs · Hüpüfüüüsi tagasagar Neuraalharjad (ganglioniliist) · Kraniaalsed ja sensoorsed ganglionid · Neerupealise säsiosa · Pigmentrakud Mesoderm · Kraniaalne mesoderm · Lateraalne mesoderm Kolju Jäsemete sidekude ja Pea lihased ja sidekude lihased Hamba dentiin Pleura, perikardi ja · Paraksiaalne mesoderm peritoneumi serooskest
Osteoni koosseisu kuuluvad: osteotsüüt, luulamell, luulakuun Organit katvad välimised kestad: pleura, epikard, kihn Lihaskiu sünonüüm on skeletilihasrakk Müofibrillidest ei paikne l-vööndis peened filamendid Organit seest toetav sidekude on: strooma Füsioloogilised distlipiinid: endokrinoloogia, immunoloogia Aktiini sisaldavad peened müofibrillid Inimese nahavärv oleneb: melaniinist, hemoglobiinist, karoteenist Toruluu osad: kasvuplaat, epifüüs, diafüüs Punased lihaskiud on vastupidavamad Kõige enam toodab ATPd molekuli glükoosi kohta glükoosist aeroobsel rakuhingamisel Skeleti funktsioonid: organismi toestamine, kangideks olemine kinnitunud lihastele, kaltsiumioonide varu säilitamine Reservhapniku seondumise kohaks on müoglobiin Luude reorganiseerumine toimub osteoblastide ja osteoklastide koordineeritud elutegevuse tulemusena Müosiini sisaldavad müofilamendid on jämedad
Liikumiselundkond 91. Liikumiselundkonna struktuur Inimese keha ja selle osade liikumist võimaldab tugi-liikumiselundkonna, mis hõlmab luustikku ja listikku.Luustik on tugi-liikumselundkonna passivne, lihastik aktiivne osa. 92. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad: Frontaaltelg (sirutus, painutus) frontaaltasapind, sagitaaltelg(eemaldamine,lähenemine)sagitaaltasapind, vertikaaltelg (pöörlemine)horisontaaltasapind. 93.Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel): epifüüs,epifüüsiplaat, metafüüs, diafüüs. On üks mõõde oluliselt suurem kui kaks ülejäänut. Toruluul eristatakse kahte jämenenud otsa ja silindrilist keskosa keha. Luude jämenenud otsad koosnevad peente luupõrgakeste võrgustikust käsnainest. Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsiapoolne osa metafüüs. 94. Nimeta luude liigid. Igale näide: Toruluud(pikad): õlavarre-, reieluu, sõrmelülid,
Organismi regulatsioonisüsteemid Närvisüsteem ja humoraalne süsteem NS talitluses on oluliseks mehhanismiks reflex vastus, reaktsioon ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart, mille osadeks on erutust vastuvõttev sensor e retseptor, erutus antakse mööda aferentseid e sensoorseid närvikiude keskusse või elundisse, sealt antakse erutus mööda eferentseid e täidesaatvaid närvikiude elundile, toimub reaktsioon e vastus (lihase korral nt kokkutõmme, näärmerakul nõre erituse suurenemine v vähenemine) Aferentsed tundlikkus Eferentsed motoorsed, kui lähenevad lihasele motoorika e liigutus; sekretoorsed, kui lähenevad näärmele Aeg mille jooksul erutus levib refleksiaeg, keletilihastega seotud liigutuste korral on aeg mõni sajandik sekundit Selleks, et regul seisukohalt oleks relfeks efektiivne, täidaks eesmärgi, taastaks enne reaktsiooni käivitumist olnud olukorra, on vajalik tagasiside üks organismi ...
Luude ehitus Luud jagunevad üldiselt- Kaele, kere ja saba luud Osteloogia- õpetus luudest Epifüüs- luu otsad Luud jagunevad oma ehituse järgi, Pikk- ehk toruluud Lühiluud Lameluud Helmes- ehk seesamluud Õhkluud Välis ehitus jaguneb: Keskosa Otsosa Füüsikõhr Luu siseehitus jaguneb: Luuümbris Kompaktaine Käsnaine Luuüdi Verevarustus Lümfi äravool Närvivarustus Luude seostumis vormid Luud seostuvad Lihastega, Liigestega ja Kudedega Lihased jaotuvad selle järgi, kuidas kinnituvad kõõlustele Liigesed: Ratasliiges Plokkliiges Sadulliiges Keraliiges Lameliiges Lihase: Vöötlihas- tahtele alluv Südamelihaskude Silelihas- tahtele alluv Pikadlihased Laiadl...
Hormoonide teket reguleeritakse närvisüsteemi kaudu antavate impulssidega. Ajuripats ehk hüpofüüs Paikneb peaajus. Hüpofüüs on äärmiselt oluline endokriinnääre, mis kontrollib enamuse ülejäänud sisenõrenäärmete talitlust. Näiteks käivitavad ajuripatsi poolt toodetavad hormoonid sugunäärmete talitluse puberteediea alguses. Sünteesib kasvuhormooni ning neerupealiste ja kilpnäärme tööks vajalikke hormoone. Käbikeha ehk epifüüs Tema hormoonid reguleerivad inimese ööpäevaseid rütme, ärkvelolekut ja und. Samuti mõjutavad naha pigmentide sünteesi. Kilpnääre Paikneb inimese kaelal hingetoru nelja ülemise kõhre eesmisel külje. Kuna toodetava hormoon türoksiin sisaldab joodi, teeb see asjaolu joodi inimese toidus väga oluliseks. Kilpnäärmehormoonid reguleerivad organismi ainevahetust. Näiteks luud, hambad, juuksed, side- ja närvikude vajavad normaalseks kasvuks ja arenguks
Histoloogia ja embrüoloogia 9. loeng Tugikoed II Luukude Luukude · Luukudet iseloomustab intertsellulaarse substantsi mineraliseerumine · Koosneb rakkudevahelisest substantsist (kollageensed kiud ja põhiaine) ja luurakkudest · Mineraliseerunud intertsellulaarne substants sisaldab peamiselt kaltsiumfosfaati (kristall-vormi nimetatakse hüdroksüapatiidiks Ca10(PO4)6(OH)2) · Rigiidsus => kaltsiumfosfaat (mineraliseeritusest), teatud elastsus => orgaanilistest kollageensetest kiududest Luurakud · Luurakkudeks on osteoblastid-osteotsüüdid ja osteoklastid · Osteoblastid on noored luukudet produtseerivad rakud. Osteoblastid => osteotsüüdid · Osteotsüüdid on põhilised luurakud, mis paiknevad luulakuunides. Väikesed tubulaarsed kanalid - luukanalikesed - seostavad naaberlakuune omavahel ja sisaldavad peeneid osteotsüütide jätkeid · Osteoklastid on mitm...
5. Mitmekordne tagasisidel põhinev kontroll Hormoonide tüübid 1. Aminohapete teisendid nt adrenaliin, türoksiin (kilpnäärme) 2. Valkhormoonid insuliin, glükagoon kõhunäärmest 3. Steroidhormoonid: suguhormoonid - meestel testosteroon, naistel östrogeen 4. Vitamiinset tüüpi hormoonid: vitamiin D Hormoone tootvate näärmete jaotus 1. Endrokriinnäärmed (ainult hormoonide tootjad) a) hüpofüüs ehk ajuripats - kasvuhormoon b) epifüüs ehk käbikeha - melatoniin, mis aitab ööpäevast rütmi seada c) kilpnääre - türoksiin d) kõrvalkilpnäärmed - parathormoon, mis reguleerib Ca- P vahetust e) neerupealised - kooreosas kortikosteroidid ja säsis adrenaliin 2. Segatüübilised näärmed a) kõhunäärmest 4% - insuliin ja glükagoon (ülejäänud 96% toodab seedeensüüme) b) sugunäärmed - suguhormoonid c) platsenta ehk emakook (põhiülesanne ainevahetus loote ja ema vahel) - sünnitust
1. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus Regulatsioonimehhanismid jagunevad 2-ks: neuraalne (toimub läbi närvimpulsside, kiire) ja humoraalne (toimub läbi vere keemilise koostise, hormoonide ja laktaadi, aeglane). 2. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste SSN nääre, mis toodab hormooni (eriti pankreas) Hormoon bioloogiliselt aktiivne aine, mis mõjutab ainevahetust 3. Nimetage SSN-d ja nende paiknemine kehas a) Epifüüs ehk käbikeha vaheaju põhjas b) Hüpofüüs ehk ajuripats hüpofüüsi augus c) Kilpnääre kaela eespinnal d) Kõrvalkilpnäärmed kilpnäärme vasakul ja parema sagara tagapinnal e) Harkelund rinnaku taga f) Kõhunäärme ehk pankrease SS saared kõhunäärme piirkonnas g) Neerupealised neerude kohal rasvkoes h) Sugunäärmete endokriinne osa naistel kõhuõõnes, meestel munandikotis 4. Närvisüsteemi ülesanded ja jaotus
Süda. Suur vereringe funktsioon-algab aordiga südame vasakust vatsakesest ja kannab arteriaalselt verd kõikidesse elunditesse. Suur vereringe algab väikeses vatsakest ja lõpeb paremast kodast. SVR-VV-PK. Väike vereringe funktsioon-algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega , mis kannab venoosne verd kopsudesse. VVR-PV-VK Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Kapillaar- kujutavad endast kõige peenemaid veresooni, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Anastomoos- veresooni, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata. Südame kestad- Endokard, Müokard, Epikard. Perikard- südame pauna Paremal kodas ja vatsakest vahel on –TRIKUSPIDAALKLAPP Vasak kodas ja vatsakest vahel on- BIKUSPIDAAKLAPP ehk MITRAALKLAPP Paremast süda voolab venoosne veri. Kopsuveenidest sisaldab arteriaalse veri Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe mi...
mõjutab tugevasti hormoonide teket) ja humoraalne (toimub vere koostise abil, hormoonide ja laktaadi, aeglane, pikem protsess). 133. sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste: hormoonid on keemilised informatsiooni kandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust. SSN nääre, mis toodab hormooni. 134. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis: a) Epifüüs ehk käbikeha vaheaju põhjas b) Hüpofüüs ehk ajuripats hüpofüüsi augus c) Kilpnääre kaela eespinnal d) Harknääre rinnaku taga e) Kõhunääre e pankreas kõhunäärme piirkonnas f) Neerupealised neerude kohal rasvkoes g) Sugunäärmete osa naistel kõhuõõnes, meestel munandikotis Kõik nad toodavad erinevaid hormoone ja saadavad need mööda keha laiali. Närvisüsteem: 135. Närvisüsteemi ülesanded
organismis paljude elundite ja elundsüsteemide tööd. ● Erandlikud: hüpotalamuse-hüpofüüsi süsteem ning neerupealised - ülejäänud näärmetel on 1 v 2 mõjupiirkonda, aga hüpotalamus ja hüpofüüs osalevad oluliselt mitmesutustes talitlustes. Sisesekretsioonisüsteemi kuuluvad: ● ajuripats hüpofüüs HYPOPHYSIS ● käbikeha epifüüs CORPUS PINEALE ● kilpnääre GLANDULA THYREOIDEA ● kõrvalkilpnäärmed GLANDULAE PARATHYROIDEAE ● harkelund tüümus THYMUS ● Langerhansi saarekesed kõhunäärmes ● neerupealis GLANDULA SUPRARENALIS ● sugunäärmed NEERUD RENES
Kõrvalkilpnäärmed GLANDULAE PARATHYREOIDEAE Tüümus THYMUS Langerhansi saarekesed kõhunäärmes Neerupealis GLANDULAE SUPRARENALIS Sugunäärmed 4. Hüpofüüs HYPOPHYSIS On ühenduses hüpotaalamusega, nõristab umbes 10 hormooni, mõned reguleerivad KNS'i. Hüpotaalamuses toodekase kahte tüüpi hormoone: 1) Oksütotsiin suguhormoon 2) Antidiureetiline hormoon Vähendab uriini teket Näärmel eristatakse eessagarat, vaheosa ja tagasagat. 5. Epifüüs HYPOPHYSIS Funktsioon Pidurdab gonadotropiinide produktsiooni 6. Kilpnääre GLANDULA THYREOIDEA Funktsioon Ainevahetue regulatsioon, füüsiline ja vaimne areng, NS talitlus 7. KõrvalkilpnäärmedGLANDULAE PARATHYREOIDEAE Funktsioon Mõjustab kaltsiumi ja fosfori ainevahetust 8. Langerhansi saarekesed Hormoon: Insuliin Toime Muudab veres oleva glükoosi keharakkudele kättesaadavaks, veresuhkur Hormoon: Glükagoon
19. Kõrv: a) millisteks kolmeks suureks osaks ("kõrvaks") jagatakse kuulmiselund; b) nimeta kuulmeluukesed (3) Kõrv: a) 1. väliskõrv, 2. keskkõrv, 3. sisekõrv; b) kuulmeluukesed - vasar, alasi, jalus 20. Nimeta vähemalt 5 sisenõrenääret; märgi igaühe juurde lühidalt, kus ta asub 1. kilpnääre - kaelal kõri kõrval ja trahhea ees 2. hüpofüüs e ajuripats - koljupõhimiku keskel hüpofüüsiaugus, varre abil seotud vaheaju alaosa - hüpotaalamusega 3. käbikeha e epifüüs - keskaju ülapinnal, kuulub vaheaju tagumise osa - epitaalamuse koostisse 4. harkelund e harknääre e tüümus - näärmerakkude saarekesed lümfikoe vahel 5. kõhunäärmesaareksed e Langerhans`i saarekesed e pankreasesaareksed - pankrease eksokriinsete sagarate vahel, enamik saarekesi on pakrease sabaosas
Funktsioon: sääre sirutamine (põlveliigese sirutamine). „Jalgpallurilihas“. TEST 2 1. Nimeta lülisamba osad. Ladina k. . Mitmest lülist koosneb või mitmest lülist kokkukasvanud. Kaelalülid 7, rinnalülid 12, nimmelülid 5, ristluu (5 lülist kokkukasvanud), õndraluu (2-4 lüli) 2. Kuidas nim. Toruluu laienenud osa, keskosa ja jah. Millega on täidetud õõnsused täiskasvanul toruluuotsdes ja millega keskosas? Epifüüs, metafüüs, diafüüs. Otstes on luuüdi. Väikestes punane luuüdi. Keskosas on kollaneluuüdi. 3. Liigesepõhiosad. Nimeta vähemalt 2 luuühenduse tüüpi mis pole liigesed. Fibroos- sidemed ja membraanid, õmblused, tappühendid, sündesmoodid, kõhrühendid, sünostoosid. 4. Õlaliiges. Mis luud liigestuvad, mis tüüpi liiges, nimeta liigese eljed. Articulatio humeri. Abaluu ja õlavarreluu. Keraliiges – kõige liikuvam liiges
1. Milline on meeleelundite ülesanne inimese organismis?Meeleelundite abil saab inimese organism informatsiooni välismaailma ärritajatelt, mis töödeltakse ümber ja edastatakse kesknärvisüsteemi, mis on aluseks aistingute ja taju tekkele. 2. Millised elundid kuuluvad meeleelundite hulka?keel(maitsmiselund), nahk(kompimismeel), nina(haistmis), kõrv(tasakaal+kuulmine) ja silm(nägemiselund). 3. Kuidas jaotatakse meeleelundite sensoreid ärritaja iseloomu järgi?Jaotatakse kolmeks- mehhanosensorid,fotosensorid ja termosensorid. 4. Kuidas jagunevad silma fotosensorid ja kuidas me nende abil näeme?Jagunevad kepikesteks ja kolvikesteks. Kepikeste abil tekib skotoopiline nägemine ja kolvikeste abil fotoopiline nägemine. 5. Mis on inimese organismi kuulmis- ja tasakaalumeeleelund?Kõrv. 6. Millest sõltub inimese organismi haistmistaju intensiivsus?aine keemilisest struktuurist ja kontsentratsioonist; • aine liikumiskiirusest; • sensorirakkude ...
Sisesekretoorne nääre ehk endokriinnääre neil puuduvad viimajuhad ning sekreet saadetakse otse verre (seetõttu on neil hästi tihe verekapillaaride võrgustik). Hormoone produtseeritakse sisesekretoorsetes näärmetes ja ka üksikutes rakugruppides hormoone mitte produtseerivates organites. Nt neerudes. 101. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis, tähtsamad hormoonid, nende toime: (joonis 17) Sisesekretoorsed näärmed ülalt alla on epifüüs ehk käbikeha, hüpofüüs ehk ajuripats, kilpnääre, harknääre ehk tüümus, neerupealised, neerud, kõhunääre ehk pankreas, 12-sõrmik, munandid/munasarjad. Kõik nad toodavad erinevaid hormoone ja saadavad need mööda keha laiali. Epifüüs paikneb vaheajus, toodab loomuliku valguse toimel serotoniini, mis soodustab vaimset töövõimet; melatoniini, mida pärsib päikesevalgus (soodustab valguse puudus).
frontaaltasapind, sagitaaltelg(eemaldamine,lähenemine)sagitaaltasapind, vertikaaltelg (pöörlemine)horisontaaltasapind. 6. Liigutuste liigid telgede suhtes: Sirutus,painutus,abduktsioon ja aduktsioon, pöörlemine 7. Luukoe ehitus: Luukude koosneb rakkudest, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Põhiaines esinevad kaltsiumi ja fosfori soolad annavad luudele tugevuse.vt joonis 1 ja sealt nimetusi. 8. Luu kui organi ehitus (toruluu näitel): epifüüs,epifüüsiplaat, metafüüs, diafüüs. Soovitan vaadata raamat lk 25 joonist;) 9. Nimeta luude liigid, igale näide: Toruluud(pikad): õlavarre-, reieluu, sõrmelülid, lühikesed ehk käsnluud (randme ja kannaluud), lameluud ehk plaatluud(rinnak, aba-,puusa-,koljulae luud), segaluud(lülisambalüli). (extra pneumaatilised ehk õhkusisaldavad luud(koljus)). 10. Nimeta pidevühenduste liigid, alaliigid, igale näide: FIBROOSSED(sideliidus, mille
D: mis liigesele toimib? Ülemisele hüppeliigesele, põlveliigesele 22. Kõhusirglihas: A: Kust algab ja kuhu kinnitub? Mõõkjätkelt ja alumiste roiete kõhredelt; häbemeluule B: Peamine funktsioon? Kehapainutamine ette C: Kuida nimetatakse survet siseelunditele? Kõhupress D: Milleks see surve vajalik on? Aitab tühjendada õõneselundeid ja hoiab elundeid paigal 23. Kuidas nimetatakse toruluu: A: laienenud otsi- epifüüs B: pikka keskosa- diafüüs C: üleminekuala- metafüüs 24. Millega on luu kaetud liigespinnad? Liigesekõhr 25. Millega mujal kaetud? periostiga 26. Nimeta 2-teljeliste liigeste põhitüübid (2), too kummagi tüübi kohta üks näide ja lisa mõlema juurde tema võimalikud liikumised. Ellipsoidliiges( N: ranndmeliiges)- ette-taha, küljepeale, koonusliikumine ; Sadulliiges ( N: pöial) ette-taha, oponeerimine-reoponeerimine, koonusliikumine 27
D: mis liigesele toimib? Ülemisele hüppeliigesele, põlveliigesele 22. Kõhusirglihas: A: Kust algab ja kuhu kinnitub? Mõõkjätkelt ja alumiste roiete kõhredelt; häbemeluule B: Peamine funktsioon? Kehapainutamine ette C: Kuida nimetatakse survet siseelunditele? Kõhupress D: Milleks see surve vajalik on? Aitab tühjendada õõneselundeid ja hoiab elundeid paigal 23. Kuidas nimetatakse toruluu: A: laienenud otsi- epifüüs B: pikka keskosa- diafüüs C: üleminekuala- metafüüs 24. Millega on luu kaetud liigespinnad? Liigesekõhr 25. Millega mujal kaetud? periostiga 26. Nimeta 2-teljeliste liigeste põhitüübid (2), too kummagi tüübi kohta üks näide ja lisa mõlema juurde tema võimalikud liikumised. Ellipsoidliiges( N: ranndmeliiges)- ette-taha, küljepeale, koonusliikumine ; Sadulliiges ( N: pöial) ette-taha, oponeerimine-reoponeerimine, koonusliikumine 27
keha pinnale või kehaõõnde. Sisesekretoorsed näärmed jaotatakse kahte suurde rühma: 1) klassikalised sisesekretoorsed näärmed - Suhteliselt hästi uuritud, tuntud juba rohkem kui 100 aastat, osa mitusada aastat – nt kõhunääre, nende ehituslikuks omapäraks on see, et nad koosnevad suurest hulgast sarnastest näärmerakkudest. Ühes näärmes võib olla 2-3 erinevat tüüpi näärmerakke.) Sisesekretoorsed näärmed on: hüpofüüs ehk ajuripats, epifüüs, kilpnääre, kõrvalkilnäärmed, neerupealised, kõhunääre, sugunäärmed – nendes kõhu- ja sugunäärmed on seganäärmed – nii sise- kui ka välissekretoorse osaga. Kõhunäärme sisesekrotoorne osa produtseerib kõhunäärme hormoone, väline produtseerib kõhunäärme nõret. Sugunäärmete sisesekretoorne osa produtseerib suguhormoone, väline produtseerib mehel seemnerakke, naisel munarakke. 2) mitteklassikalised sisesekretoorsed näärmed (difuusne neuroendokriinne
Hüpotaalamus Hüpotaalamuses produtseeritakse kaht tüüpi hormoone: 1)Hormoone, mis põhjustavad mõne ajuripatsi hormooni sekretsiooni suurenemise. 2)Hormoone, mis põhjustavad mõne ajuripatsi hormooni sekretsiooni pidurdumise. !Reguleerib kõiki sisenõrenäärmeid läbi ajuripatsi! Ajuripats ehk hüpofüüs: o Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. o Toodab kasvuhormooni o Mõjutab suguelundite ja luustiku arengut. Käbikeha ehk epifüüs: o Reguleerib inimese ööpäevasei rütme o Reguleerib nahapigmendi sünteesi Kilpnääre: o Toodab hormooni türoksiin. o Mõjutab organismi ainevahetuse kiirust o Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Neerupealised: o Toodavad hormooni adrenaliin. o Ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes jne. Sugunäärmed:
Nii närviimpulss kui ka hormoonid mõjutavad teineteist. Hormoonidel aeglane, kuid püsiv mõju. Närvirakul e. neuronil kiire toime, kuid möödub kiirelt. 48.Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste- a) Sisesekretoorne nääre - nende ülesandeks on produtseerida bioloogiliselt aktiivseid aineid - hormoone. Sisesekretoorsetel näärmetel puuduvad viimajuhad, sekreet läheb otse verre.(nt ajuripats e. hüpofüüs, käbikeha e. epifüüs, kilpnääre, kõhunääre e. pankreas) b) Hormoon - bioloogiliselt aktiivsed ained, mis mõjutavad peamiselt ainevahetust ja reguleerivad üksikute elundite või kogu organismi talitlust.( nt .kasvuhormoon, melatoniin, insuliin, suguhormoonid: testosteroon, östrogeen) 49. Nimeta sisesekretoorsed näärmed ja nende paikenemine inimese organismis- vaheaju
Anatoomia 4 Kt. LIIKUMISELUNDKOND 1.Liikumiselundkonna struktuur. Inimese kehaosad pea,kael,kere, ülajäsemed, alajäsemed. Kere jaotatakse rinnaks ja kõhuks, tagumist poolt seljaks. Jäsemed jaotuvad vöötmeks, vabaosaks. Ülajäseme moodustavad õlavööde, vabaosa, mille koosseisu kuuluvad õlavars, küünarvars, käsi. Alajäse koosneb vaagnavöötmest ja vabaosast, mis koosneb:reis, säär, jalg. Diafragma abil jaguneb kere 2 õõneks rindkere ja kõhuõõneks.-selle alumist osa nim.vaagnaõõneks. Inimese keha on bilateraalsümmeetriline: vasak ja parem pool on sarnased. Kehaehituse struktuuris on oluline,kuidas on elundite paigutus,omavaheline asetus,kuidas reageerivad keha pinnale.Keha üksikosade määramiseks kasut.orientiire mõttelisi jooni läbi kindlate keha punktide, mõttelisi tasapindu, telgi, spetsiaalseid anatoomia termineid. Piirded ristuvad. 2.Orientiirid,teljed ja tasapinnad. Inimese keha üksikosade asukoha määramiseks kasut.mitmeid orient...
Maks-lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre.Maksal on palju funktsioone : peale sapi produtseerib kusiainet ja kusihapet,muudab verre sattunud mürkained kahjutuks,võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka lootel vereloomeorganiga.Paikneb vahetult diafragma taga. Pankreas-pehme konsistentiga roosakashall näärmeline organ.Paikneb selgroo ning mao ja 12sõrmiku algusosa vahel,maksa tagaküljel.Suunab hormoonid,insuliini ja glükagooni verre. Nahk-selgroogsete loomade katteelundkonda kuuluv elund.Ta on mitmekülgse ülesande ja talitlusega organ.Nahk kaitseb organismi ,kuid samal ajal on naha optimaalne ärritus teiste organite talitluse intensiivistajaks ja selle kaudu looma produktiivsuse tõstjaks.Nahakaudsed ärritused mõjutavad kogu organismi.Nahka peetakse looma tervisliku seisundi ja toitumuse peegliks.Ehituselt koosneb nahk marrasknahast,pärisnahast ja alusnahast. Hambad-paiknevad suuesiku ja...
Maks-lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Funktsioone : peale sapi produtseerib kusiainet ja kusihapet,muudab verre sattunud mürkained kahjutuks,võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka lootel vereloomeorganiga. Paikneb vahetult diafragma taga. Pankreas-pehme konsistentiga roosakashall näärmeline organ. Paikneb selgroo ning mao ja 12sõrmiku algusosa vahel,maksa tagaküljel. Suunab hormoonid,insuliini ja glükagooni verre. Nahk-selgroogsete loomade katteelundkonda kuuluv elund.Ta on mitmekülgse ülesande ja talitlusega organ. Kaitseb organismi ,kuid samal ajal on naha optimaalne ärritus teiste organite talitluse intensiivistajaks ja selle kaudu looma produktiivsuse tõstjaks. Nahakaudsed ärritused mõjutavad kogu organismi.Nahka peetakse looma tervisliku seisundi ja toitumuse peegliks. Ehituselt koosneb nahk marrasknahast,pärisnahast ja alusnahast. Hambad-paiknevad suuesiku ja pärissuuõõne vahel. Ki...
Koed, elundid, elundkonnad 1. Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimetage kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus Koed jaotatakse nelja põhirühma: Epiteelkude Katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Oluline osa haavade paranemisel Sidekoed e. tugi- ja toitekude Sidekoele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Seob, toetab ja toidab Lihaskoed Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid Närvikude Koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest 3. Nimetage kudede liigid, nende esinemine inimorganismis Epiteelkoe liigid: Katteepiteel Nt: Sooleepiteel, hingamiselundite epiteel Näärmeepiteel Nt: Endokriinsed näärmed Sensoorne epitee...
keskustega, “nn. põrgu”, selle kaudu mõjustavad emotsioonid motoorikat jne., Vaheaju: - 4 suurt osa: 1.Selgmine taalamus (ka lihtsalt “taalamus”) thalamus dorsalis – kõrgeim koorealune tundekeskus – siit kulgevad läbi kõik tundeimpulsid. 2.Hüpotaalamus – keha sisekeskkonna juhtimine – juhib vegetatiivse närvisüsteemi ja sisesekretsiooninäärmete tööd. 3. Epitaalamus – väike osa taga üleval, selle küljes käbikeha e. epifüüs, mitmeid funktsioone. 4.Kõhtmine taalamus – selgmise taalamuse all olev osa, hulk motoorseid keskusi. Keskaju: Suhteliselt väike ajuosa; selle sees kulgeb keskaju veejuha e. ajuveejuha aquaeductus cerebri – kõige peenem läbipääs ajuvedeliku teel (kui umbub, siis vesipea!) Veejuhast ülespoole jääb keskaju katend – sellel omakorda ülakünkad (nägemine) ja alakünkad (kuulmine) - tundekeskuste alad, mis on paljude tähtsate refleksikeskuste osad (orienteerumine jne.)
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Bioloogia INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ÕPPIMAPP Juhendaja: Saima Kuu Tallinn 2016 SISUKORD 1Sissejuhatus...............................................................................................................................6 1.1Mõisted...............................................................................................................................6 1.2Rakk...................................................................................................................................7 1.3Koed...................................................................................................................................7 1.4Elundkonnad........................................................................................
kiududest. Põhiaines on Ca ja P soolad, mis annavad luudele tugevuse. Luukoes toimuvad pidevalt protsessid, millega vana luukude lammutatakse ja asendatakse uuega. 8. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel): VT.joonis 2 Toruluudel eristatakse kahte jämenenud otsa(koosnevad käsnainest) ja silindrilist keskosa (diafüüsi-täidetud luuüdiga). Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsipoolne osa on aga metafüüs. eraldab epifüüsi metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat. 9. luude liigid: a) Pikad luud e. toruluud (õlavarreluu). b) Lühikesed luud e. käsnluud (randme ja kannaluud). c) Lameluud e. plaatluud (rinnak, puusaluu). d) Segaluud - nt. lülisamba lüli omab kõiki luid e) Õhku sisaldavad luud (otsmikuluu). 10. Pidevühenduse liigid ja alaliigid: a) Fibroossed ühendused:
1. Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus. Epiteelkude Lihaskudede katab keha või elundi välispinda, ühisteks ehituslikeks elementideks on vooderdab kehaõõsi seestpoolt või kontraktiilsed müofibrillid (st neil moodustab näärmeid. Epiteelkude on kokkutõmbevõime). koosneb peaaegu ainult rakkudest, Eristatakse kolme liiki lihaskudet: rakkudevahelist ainet on minimaalselt. Epiteelrakkude kiht on silelihas-, ühendatud selle all oleva sidekoega vöötlihas- ja basaalmembraani abil. Epiteelkoele on iseloomulik kiire südamelihaskude. regeenratsioonivõime, mistõttu ta etendab olulist osa haavade paranemisel. Sidekoele Närvikude on iseloomulik suhteliselt...
Osteoonide vahel on ebakorrapärase kujuga vahelamellid. Kanalites kulgevad veresooned ja närvid. · Joonis lk 19 8. Luu kui organi ehitus (toruluu 9. Nimeta luude liigid, igale näide. näitel). · Pikad luud ehk toruluud reieluu, sõrmelülid, Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne õlavarreluu osa on epifüüs. Diafüüsipoolne osa on · Lühikesed luud ehk käsnluud kanna luud, metafüüs. Silindrist keskosa nim. diafüüsiks. randme luud Diafüüs on seest õõnes ja täidetud luuüdiga. (punane luuüdi säsiaines (valmist. vererakke) · Lameluud ehk plaatluud rinnak, abaluu,
Sisesekretoorsetel näärmetel(endokriinnäärmetel) puuduvad viimajuhad, produtseeritavad hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevatesse rohketesse verekapillaaridesse. Endokriinnäärmete ülesandeks on produtseerida hormoone, mis on bioloogiliselt aktiivsed ained. Näärmed reguleerivad elundite või elundkondade ainevahetust. 48. Nimeta sisesekretoosed näärmed, nende paiknemine kehas. Sisesekretoorsete näärmete hulka kuuluvad ajuripats ehk hüpofüüs, käbikeha ehk epifüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harkelund ehk tüümus, kõhunäärme ehk pankrease sisesekretoorsed saared, neerupealised ja sugunäärmete endokriinne osa. Nimetatud näärmed moodustavad vastastikuses seoses oleva süsteemi, kus juhtivat osa etendab hüpofüüs. (joonis 102, lk 142 õpik; joonis 23 vihik). 18, 28. 49. Närvisüsteemi jaotus. Joonis 17 vihikus. Lk 180 õpikus. 50. Närviraku ehitus, jätkete ülesanded. Joonis 19 vihikus.
skelett. 1. välimised üldlamellid 2. vahelamellid 3. sisemised üldlamellid 4. osteoonikanal 5. luurakkude õõned 6. osteoonilamellid 8. Luu kui organi ehitus (toruluu näitel) JOONIS vihikus. 1. epifüüs 2. metafüüs 3. diafüüs 9. Luude liigid ja igale näide. Pikad luud ehk toruluud Näide: õlavarreluud, reieluu ja sõrmelülid. Lühikesed luud ehk käsnluud Näide: randme ja kanna luud. Lameluud ehk plaatluud Näide: rinnak, abaluu ja puusaluu 10.Nimeta pidevühenduse liigid, alaliigid, igale näide: Skeletiluud on omavahel seotud põhiliselt kahel viisil:pidevate ühenduste liiduse ja
subtalamuse tuumad on seotud motoorsete funktsioonide regulatsiooniga. Hüpotalamus on vaheaju alumisem osa, mis sisaldab palju juhteteid ja väikesi tuumi. Hüpotalamuse FUNKTS:*autonoomne regul, *endokriinisüsteemi kontroll, *lihastalitluse regul, *termoregul,*toitumise regul *emotsioonide regul *une/ärkveloleku tsüklite regul EPITALAMUS sisaldab tuumasid mis on seotud lõhnade tajumisega ning reguleerib emotsonaalseid ja siseelundite reaktsiooni lõhnadele. Epitalamuses paikneb epifüüs mis reg ärkveloleku/ une tsüklit ja ealist arengut. Suuraju jagunemine poolkeradeks ja sagarateks. (2.4.6) Pikilõhe eraldab suuraju paremat ja vasemat poolkera. Ristlõige eraldab suuraju poolkerasid väikeajust. Suuraju sagarate põhilised funktsioonid. (2.4.7) Suuraju sagarad ja nende funkt: 1. laubasagar- tahtelised liigutused, meeleolu seisun, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine 2. kiirusagar- sensoorse info vastuvõtt ja töötlemine va lõhn,kuulmine, nägemine 3
mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Põhiaines on Ca ja P soolad, mis annavad luudele tugevuse. Luukoes toimuvad pidevalt protsessid, millega vana luukude lammutatakse ja asendatakse uuega. 9. Luu kui elundi ehitus Toruluudel eristatakse kahte jämenenud otsa(koosnevad käsnainest) ja silindrilist keskosa (diafüüsi- täidetud luuüdiga). Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsipoolne osa on aga metafüüs. eraldab epifüüsi metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat. (Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris sidekoeline veresoonte ja närviderikas luu väliskate, mis puudub ainult liigespindadel. Liigesekõhr katab luude liigesepindu. Luuüdi täidab käsnolluse põrgakestevahelisi ruume ja üdiõõnt. ) 10. Luude liigid: Pikad luud e. toruluud (õlavarreluu,reieluu). Lühikesed luud e
- Algab rinnakult ja alumiste roiete kõhredelt - Kinnitub häbemeluu peale B: Peamine funktsioon? - Kahepoolsel tööl kogu keha painutus ette, ühepoolsel painutab keha kõrvale C: Kuida nimetatakse survet siseelunditele? (Kõhupress) D: Milleks see surve vajalik on? (Hoiab elundeid paigal ja aitab tühjendada õõneselundeid) 25. Luude üldosast: a) Kuidas nimetatakse toruluu laienenud otsi, kuidas pikka keskosa ja kuidas üleminekuala - Epifüüs, diafüüs, metafüüs b) Millega on kaetud luu liigespindadel ja millega mujal - Liigespindadel liigeskõhr, mujal (väljaspool) periost ja (seespool) endost 26. Nimeta vähemalt 5 näokolju luud, lisa igaühele, kas seda on koljus 1 või 2. - Ninaluu (2), ülalõualuu (2), alalõualuu (1), sarnaluu (2), pisarluu (2), suulaeluu (2), sahkluu (1), keeleluu (1) 27. Lihaste üldosast: a) Millest koosneb "motoorne ühik" - Koosneb ühest närvikiust ja lihaskiududest
funktsioone · feromoonid ained, mis lenduvad keha pinnalt ja mõjutavad teist organismi tervikuna, väga olulised paljude loomaliikide suhtlemisel, kuid toimivad ka inimeste vahel Sisesekretsiooninäärmed e endokriinnäärmed näärmed, milledel puudub viimajuha, seega toodetud sekreet eritatakse koevedelikku (verre), toodavad teatud bioaktiivseid aineid (hormoone): · hüpofüüs e ajuripats · käbikeha e epifüüs · kilpnääre · kõrvalkilpnääre · harkelund e tüümus · neerupealis · sugunäärmed munand või munasari Hüpofüüs e ajuripats Tähtsaim endokriinnääre juhib teiste tööd. On ovaalse kujuga, 0,7 g raskune. Koosneb kahest osast: · adenohüpofüüs saab portaalsoonte kaudu hüpotaalamusest releasing-hormoone, mis reguleerivad suuremat osa tema tööst. Selle hormoonid:
Hormoonid Hormoondi on bioaktiivsed endogeensed ained, mis primaarse signaalmolekulina edastavad signaali vajaliku muutuse tekitamiseks märklaudraku tasandil ja mille sidmiseks on märklaudrakul spetsiifilised retseptorid. Hormooni loomus · Ülikõrge aktiivsus, lühike eluiga (kilpnäärme hormoonid mõned sekundid, osad mõned minutid, tunnid (nt. steroidsed hormoonid), kilpnäärme hormoonidel nädal), väga spetsiifiline toime · Vaid hormooni vaba vorm on bioaktiivne · Sünteesi kontrollib negatiivne tagasisidestus (hormooni taseme tõus veres mõjutab KNS ja süntees pärssub) · Erinev toimespetsiifilisus (kilpnäärme hormoonid toimivad kõikidele rakkudele, FSH vaid sugunäärmetele) · Hormoonregulatsioon on vahendatud, st toimub ensüümide aktiivsuse ja/või sünteesi mõjutamise teel (hormoon on regulaator, mitte inhibiitor ega aktivaator) · Hormonaalregulatsiooni summaarne efekt on organismi homeosta...
n mikroobid 3. TÖÖ SISESEKRETSIOON Hormoonid on kõrge bioloogilise aktiivsusega ained, mida eritavad verre sisenõrenäärmed. Neid mõõdetakse mg 100ml veres. Hormoonid, mida vaja pole, lõhustuvad organismis kiiresti. Nende produtseeritud kogus sõltub reguleeritavate protsesside kulgemise aktiivsusest. Endokriinnäärmed (puuduvad viimajuhad – eritavad sekreedi otse verre): 1) Epifüüs e. ülemine ajuripats e. käbinääre 2)Hüpofüüs e. alumine ajuripats 3) Tüümus e. harknääre 4) Türoid e. kilpnääre 5) Paratüroid e. kõrvalkilpnääre 6) Pankreas e. kõhunääre 7) Neerupealised e. adrenalised: – Neerupealiste säsi (medulla ) – Neerupealiste koor ( cortex ) 8) Sugunäärmed e. gonadid 1. Hüpofüüs, hormoonid, nende ülesanded Hüpofüüs e. alumine ajuripats paikneb aju põhimikul ja on säärekese kaudu ühendatud hüpotaalamusega