Otsingule "oimuluu" leiti 90 faili

oimuluu –  paarilised luud ( paiknevad kuklaluu, kiilluu ja kiiruluu vahel ) Otsmikuluu ehk laubaluu – paikneb ajukolju ees osas.  Kiiruluud on paarilised lameluud. Paiknevad otsmiku­ ja kuklaluu vahel.  SĂ”elluu asub ninaÔÔne seintes. 
4
doc

Kolju

KOLJU (Cranium) Neurocranium- os occipital- KUKLALUU os sphenoidale- KIILLUU os frontale- OTSMIKULUU os parietale (2X)- KIIRULUU os ethmoidale- SÕELLUU os temporale (2X)-OIMULUU os occipitale- KUKLALUU basis- ALUS pars lateralis- KÜLGOSA ­ mĂ”lemal pool squama occipitalis- KUKLALUU SOOMUS clivus- NÕLV Â­ĂŒldiselt paikneb selle peal ajusild foramen magnum- KUKLAMULK condyl...

Anatoomia ja fĂŒsioloogia - Tartu Ülikool
55 allalaadimist
1
rtf

Luud

See on liigeste abil ĂŒlalĂ”ualuuga ĂŒhendatud. ÜlalĂ”ualuu koosneb vasakust ja paremast poolest kummalgi pool nina. Ninaluu asub vaid nina ĂŒlemises osas, allpool on kĂ”hreline osa. Silma ja kĂ”rva vahel asub sarnaluu, sellest ka nimetus pĂ”sesarnad. Suur luu otsaesisel on otsmikuluu. Pealaest seljapool paremale ja vasakule jÀÀvad kiiruluud...

Eesti keel - PÔhikool
24 allalaadimist
9
doc

Hingamiselundid

Hingamiselundid HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM RESPIRATOORNE SÜSTEEM Hingamiselundite sĂŒsteem tĂ€idab vĂ€liskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ĂŒlesannet ja koosneb jĂ€rgmistest elunditest: ninaÔÔs cavum nasi kĂ”ri larynx hingetoru trachea p...

Bioloogia - Keskkool
102 allalaadimist
13
doc

Meeleelundid - nahk

Nahk MEELEELUNDID Meeleelundite tÀhtsus Organismile mÔjuvad Àrritused vÔetakse vastu tundlike (sensoorsete) meelerakkude e. retseptorite abil. Viimased paiknevad kÔikides keha elundites, sealhulgas spetsiaalsetes vastuvÔtu- e. meeleelundites. Meelerakud erinevad teistest rakkudest vÀga suure tundlikku...

Bioloogia - Keskkool
94 allalaadimist
9
odt

Skelett

Inimese anatoomia on Ă”petus inimkeha kujust ning ehitusest. Anatoomia uurib kĂ”iki kehaosi ja elundeid, seoses nende funktsioonidega, arenemisega ning vĂ€liskeskkonna tingimuste mĂ”juga. Anatoomia pĂ€rineb kreeka keelsest sĂ”nast anatome ­ e. k. lĂ”ikan lahti, osadeks. Inimkeha Ă”ppimiseks on mitu vĂ”imalust : · SĂŒstemaatiline ehk kirjeldav anato...

Bioloogia - Keskkool
126 allalaadimist
10
doc

Anatoomia

Koe mĂ”iste: ĂŒhesuguse ehituse, talitluse ja tekkega rakud ning nende poolt moodustatud vaheaine moodustavad koed. 2. Nimeta kudede pĂ”hirĂŒhmad, nende liigid, esinemine inimorganismis: koe pĂ”hirĂŒhmi on 4: I epiteel ehk kattekoed ­ katavad keha vĂ€lis- ja sisepindu. Nt naha ja limaskestade pindmine kiht, seedetrakti sisepind, nÀÀrmed. II tugi- toitekude ehk sidekude ­ tal on palju rakkudeva...

Anatoomia - Tallinna Ülikool
271 allalaadimist
1
doc

Tugiliikumiselundid

Inimese luustiku olulisemad osad on kolju, selgroog, rinnakorv, ĂŒlajĂ€semete luud, Ă”lavÔÔtme luud, alajĂ€semet luud ja vaagnavöötme luud. Luustik moodustab keha toese, on liikumiselundiks ja lihaste kinnituskohaks. Lisaks sellele kaitsevad luud siseelundeid ja nĂ€rvisĂŒsteemi ning osade luude ÔÔnsustes toodet...

Pedagoogika alused - Tallinna Pedagoogiline Seminar
36 allalaadimist
10
doc

KraniaalnÀrvide tabel

Tuumad Nr, nimi VĂ€ljumine ajust VĂ€ljumine koljust Harud, ganglionid bulbus olfactorius lamina cribosa ossis konkreetne tundeganglion puudub, ganglionirakud...

Arstiteadus - Tartu Ülikool
81 allalaadimist
22
doc

KordamiskĂŒsimused 2(vastused)

Meeleelundi mĂ”iste ja meeleelundite talitluse ĂŒldpĂ”himĂ”tted. Sensoorse informatsiooni kodeerimine ja töötlemine. Meeleelundid on vĂ€liskeskkonnast ja organismist tulevaid Ă€rritusi (informatsiooni) vastuvĂ”tvad elundid. Klassikaliselt eristatakse nĂ€gemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimismeelt. Neile lisanduvad temperatuuri-, tasakaalu-, lihasmeel. Meeleelundite tegevuse...

FĂŒsioloogia - Tartu Ülikool
281 allalaadimist
3
docx

II KT

Vööötlihaskude ­ keeruka ehitusega silindrikujulised vöötlihaskiud. Katab membraan, sisemuses rohkesti perifeerselt paiknevaid tuumi. Moodustab skeletilihaseid. 57. Lihase ehitus ­ vöötlihaskiudude kimpudest koosnev elund, mille kimbud on omavahel ĂŒhendatud koheva, nĂ€rve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. 58. Lihaste erinevad kujud:...

Anatoomia - Tallinna Ülikool
89 allalaadimist
20
doc

Esimese kursuse anatoomia Ôppematerjal

Koe mĂ”iste. Koeks nim ĂŒhesuguse pĂ€ritolu, ehituse ja taitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2-3. Kudede pĂ”hirĂŒhmad, liigid, nende lĂŒhiiseloomustus ja esinemine inimorgamismis. Epiteelkoed ehk kattekoed, side- ehk tugikoed, lihaskoed ja nĂ€rvikude. EPITEELKUDE E. KATTEKUDE ­Epiteel kude katab keha vĂ”i elundi vĂ€lispinda. Rakud on vĂ€ga ĂŒksteise kĂ”rval. Nt naha ja limas...

Anatoomia - Tallinna Ülikool
379 allalaadimist
7
doc

KÔrv

KĂ”rv VĂ€liskĂ”rv,KeskkĂ”rv ja SisekĂ”rv VĂ€liskĂ”rv koosneb kĂ”rvalestast ja vĂ€liskuulmekĂ€igust. VĂ€liskuulmekĂ€ik algab lehtritaolise sĂŒvendina kĂ”rvalesta vĂ€lisel pinnal, mille ees on kĂ”hreline kĂ”rvanukk, mis katab eestpoolt vĂ€liskuulmekĂ€igu avaust. VĂ€liskuulmekĂ€ik kulgeb S-kujulise kanalina horisontaalselt sisse- ja vĂ€he ettepoole. VĂ€liskuulmekĂ€ik on keskmiselt 3,5cm pi...

Bioloogia - PÔhikool
15 allalaadimist
11
docx

Inimese Anatoomia

Kude, koetĂŒĂŒpide ehitus ja ĂŒlesanded. Kude on ... KoetĂŒĂŒp Ehitus Ülesanded organismis a) Epiteelkude Rakke tihedalt ja rakuvaheainet Kehapinna katmine e. kattekude On vĂ€he KehaÔÔnsuse katmine Elundite katmine...

Bioloogia - PÔhikool
156 allalaadimist
2
docx

Luustik

Inimese luustikus on ĂŒle 200 erineva luu, see tĂ€hendab et luud peavad olema omavahel ĂŒhenduses, et moodustaks tervikik sĂŒsteem. Luud vĂ”ivad olla ĂŒhendatud: · JĂ€igalt ­ luud on kokku kasvanud. NĂ€iteks: koljuluud · Luude vahel on painduv ĂŒhendus. NĂ€iteks selgroolĂŒlide vahel. · Liikuv ĂŒhendus - Liiges 1. Keraliiges ­ VĂ”imaldab teha ringikujulisi liigutusi 2. Plokkliiges ­ PĂ”l...

Bioloogia - PÔhikool
22 allalaadimist
27
doc

FĂŒsioloogia eksami vastused

FĂŒsioloogia mĂ”iste. Homöostaas-staiilsena. FĂŒsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e funktsioonist. · Bioloogiliste ja kĂŒberneetiliste sĂŒsteemide vĂ”ime sĂ€ilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vĂ€ltida sĂŒsteemi ohtlikke kĂ”rvalekaldeid. · Organismi ekstratsellulaarse vedeliku teatud fĂŒĂŒsikaliste ja keemiliste omaduste pĂŒsi...

FĂŒsioloogia - Tartu Ülikool
349 allalaadimist
87
doc

Anatoomia materjal

INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mĂ”iste? Kudedeks nimetatakse ĂŒhesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli pĂ”higruppi. 2) Nimeta kudede pĂ”hirĂŒhmad, nende lĂŒhi iseloomustus 1) EPITEELKOED ­ katab keha vĂ€lispindu ja vooderdab kehaÔÔsi seestpo...

Anatoomia - Tallinna Ülikool
348 allalaadimist
37
doc

NĂ€rvisĂŒsteem

NĂ€rvisĂŒsteemi areng sĂŒnnieelsel perioodil (looteiga) VĂ€limine looteleht ehk ektoderm paneb aluse nĂ€rvisĂŒsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrĂŒo vĂ€lispinnale vagu, mida nimetatakse ĂŒrgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades nĂ€rvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. NĂ€rviraku ehitus ja liigid. NĂ€rvisĂŒsteemis eristatakse kaht pĂ”hilist tĂŒĂŒpi rakkusid: neuroneid e nĂ€rv...

PsĂŒhholoogia - Akadeemia Nord
136 allalaadimist
7
doc

NĂ€rvisĂŒsteemi talitlus

FĂŒsioloogia NĂ€rvisĂŒsteemi talitlus NĂ€rvisĂŒsteemi ĂŒldine ĂŒlesehitus ja eri osade peamised ĂŒlesanded 1. Pea- ja seljaaju. 1. NĂ€rvisĂŒsteem jaguneb kesknĂ€rvisĂŒsteemiks ja perifeerne ns. KesknĂ€rvisĂŒsteem: peaaju + seljaaju Perifeerne ns: aferentne ja eferentne e. motoorne osa. Eferentne osa jaguneb omakorda: somaatiline moto...

FĂŒsioloogia - Tartu Ülikool
84 allalaadimist
6
docx

Meeled, aistingud

Kuidas tekivad aistingud? Mille poolest erineb aisting tajust? Kirjeldage tajuprotsessi ĂŒldiseid seaduspĂ€rasusi ja etappe. Sensoorne kogemus e. aisting (sensation) - keskkonna ĂŒksikomaduste vahetu tunnetamine meeleorganite abil. Algab proksimaalsest stiimulist, mis muundatakse spetsialiseerunud retseptorite poolt nĂ€rviimpulssideks, modifitseeritakse siis nĂ€rvisĂŒsteemi (NS) teistes osades, ning lĂ”puk...

TunnetuspsĂŒhholoogia ja... - Tartu Ülikool
159 allalaadimist
4
doc

Ladina-eesti terminid

keskmine ehk mediaalne medialis kĂŒlgmine ehk lateraalne lateralis lĂ€himine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis vĂ€limine externus vĂ”i sisemine internus sĂŒva profundus vĂ”i pindmine superficialis ĂŒlemine superior vĂ”i alumine inferior eesmine anterior vĂ”i tagumine posterior kahe struktuuri va...

Anatoomia - Tartu Tervishoiu KÔrgkool
226 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !