automaatselt, kui miski puudutab ripsmeid) ; Ripsmed (takistavad tolmu, teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist) ; Pisaravedelik (niisutab silmamuna, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut) 2. Mis on põhilised nägemishäired (kujutis, prillid, nägemine, silmalääts) ? Nägemishäired tekitavad ähmase nägemise. ( Lühinähevus; kaugelenägevus) 3. Milline on silmaläätse kuju lähedale ja kaugele vaadates? (ripslihas, sidemed, läätse kuju) Lähedale: ripslihas kokku tõmbunud, sidemed on lõdvad, silmalääts on kumer. Kaugele: Ripslihas on lõtv, sidemed on pingul, silmalääts on lame. 4. Millised on põhilised kõrvaosad ja nende ülesanded? Väliskõrv (kõrvalest, välimine kuulmekäik) Trummikile hakkab võnkuma, saadab helid edsi keskkõrva. Trummikile kaitseb keskkõrva külma, mikroobide eest. Keskkõrv (Luukesed: vasar, alasi, jalas) Luukesed võimendavad helivõnkeid, et need suudaks sisekõrva vedeliku võnkuma panna.
elastsuse tõttu muutub. Võrkkestal tekib valguse mõjul närviimpulss, mis kandub mööda nägemisnärvi peaaju nägemiskeskusesse. Seal toimub erituse lõplik analüüs, mille tõttu me eristame esemete kuju, värvust, suurust, asendit ja liikumist. Inimese võrkkestal tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Sõltuvalt sellest, kas vaadeldav objekt asub silmast kaugel või lähedal, koondab lääts valguskiired ikka võrkkestale.Kui objekt asub silmale lähedal, siis ripslihas tõmbub kokku ja lääts muutub kumeramaks ning vähendatud kujutis objektist tekib võrkkestale.Kui vaadeldav ese asub kaugemal, siis ripslihas lõtvub ja lääts muutub lamedamaks ning kujutis esemest tekib jällegi võrkkestale
niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke, seda piirkonda võrkkestal nimetatakse pimetähniks. Võrkkestal pupilli vastas on kollatähn, kus kolvikesi on kõige rohkem - kõige teravama nägemisega piirkond. Kõige selgemini näeme otse silmaava vastas olevaid esemeid. Kui objekt asub silmale lähedal, ripslihas tõmbub kokku ja lääts muutub kumeramaks ning vähendatud kujutis objektist tekib võrkkestale. Kui objekt asub silmast kaugemal, ripslihas lõtvub ja lääts muutub lamedamaks ning kujutis esemest tekib jällegi võrkkestale. Paljas silm on kui looduslik vaatlusinstrument, mida inimene kasutab, kui tal puuduvad kunstlikud optikainstrumendid, näiteks teleskoop või binokkel. Mõni inimene ei suuda eristada teatud värve. Tavaliselt rohelist ja punast. Enamasti
Hämaras on silmaava suurem, eredas valguses aga väiksem. Silmaava suurus ei muutu hetkega, selleks kulub kindel aeg. Seetõttu vajavad silmad kohanemisaega, kui valgustingimused järsult muutuvad, näiteks valgest hämarasse või valgesse minekul. Silmaava ümbritsev vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Silmaava läbinud valguskiired langevad silmaava taga paiknevale silmaläätsele, mis oma kujult ja funktsioonilt sarnaneb luubiga. Läätse ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ning hoiab seda paigal. Läätse kuju muutub sõltuvalt sellest, kui kaugele vaadatakse. Ripslihase kokkutõmbumine ja lõtvumine muudab läätse kas kumeramaks või lamedamaks. Läätse kuju muutmine võimaldab meil normaalse nägemise korral näha ühtviisi selgelt nii lähedal kui ka väga kaugel asetsevaid asju. Kaugele vaatamisel on ripslihas lõtv, lihast ja läätse ühendavad sidemed aga pingul ja tõmbavad läätse lamedamaks
Iirise keskele jääb silmaava ehk pupill, mille läbimõõdu muutmise teel kahe erineva lihase abil saab suurendada või vähendada silma langevat valgust. Pupilli ahendajat innerveerib parasümpaatiline närvisüsteem. Pupilli laiendajat innerveerib aga sümpaatiline närvisüsteem. b)ripskeha (corpus ciliare). Ripslihase ja läätse vahel on ligament (ligamentum Zinni), mis võimaldab läätse läbimõõtu muuta. Kui ripslihas pingutub, siis see ligament aga lõõgastub, lõdveneb ja lääts omandab oma elastsuse tõttu ümarama kuju. Vastupidiselt aga kui ripslihas ise lõõgastub, siis ligament pingutub ja lääts lameneb. Silma läätse ülesanne on oma läbimõõdu muutmise teel murda kiiri sedasi, et nad langeksid täpselt võrkkestale ja terava nägemise korral foveo centralise piirkonda (tsentraallohu piirkonda). c)pärissoonkest kõige sisemine võrkkest ehk reetina
4. Silma kaitsesüsteem. Kuidas selle osad silma kaitsevad? Vastus: Silmalaud sulguvad automaatselt kui miski puudutab ripsmeid. Koljuluude moodustatud silmakoopas on silm kaitstud külgedelt ja tagant. Ripsmed takistavad tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist Pisaravedelik niisutab silmamuna, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut ja uhub silmast mustuse 5. Kuidas toimub kaugele ja lähedale vaatamine? Vastus: Lähedale vaadates tõmbub ripslihas kokku, sidemed on lõdvad ja silmalääts on kumer. Kaugele vaadates on ripslihas lõtv, sidemed on pingul ja silmalääts on lame. 6. Kuidas reguleeritakse silma langeva valguse hulka? Vastus: Silma langeva valguse hulka reguleerib silmaava suurus. 7. Lühi- ja kaugnägevus. Ravi. Daltonism. Kanapimedus. Vastus: Lühinägevus- silm näeb lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed paistavad ähmastena. Seda põhjustab kas liiga kumer silma sarvkest või silmalääts või on
peaaju nägemiskeskusesse. Seal toimub erituse lõplik analüüs, mille tõttu me eristame esemete kuju, värvust, suurust, asendit ja liikumist. Inimese võrkkestal tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Sõltuvalt sellest, kas vaadeldav objekt asub silmast kaugel või lähedal, koondab lääts valguskiired ikka võrkkestale. Seda nimetatakse akommodatsiooniks. Kui objekt asub silmale lähedal, siis ripslihas tõmbub kokku ja lääts muutub kumeramaks ning vähendatud kujutis objektist tekib võrkkestale Kui vaadeldav ese asub kaugemal, siis ripslihas lõtvub ja lääts muutub lamedamaks ning kujutis esemest tekib jällegi võrkkestale Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4ts http://www.miksike.ee/ 8. klassi füüsika õpik
Koostas: Silma välisehitus · Silm on nägemiselund. Umbes 90 % väliskeskkonna infost võtme vastu silmade abil. Silma kaitsevad · Silmakoopad koljus kaitse tagant ja külgedelt. · Kulmukarvad kaitse vee ja higi eest. · Ripsmed kaitse tolmu ja võõrkehade eest. · Silmalaud kaitsevad silmamuna eestpoolt. · Pisaravedelik niisutab, vähendab hõõrdumist, kaitse silma sattunud võõrkehade eest. Silma siseehitus Pimetähn ja kollatähn Nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke, seda piirkonda võrkkestal nimetatakse pimetähniks. Võrkkestal pupilli vastas on kollatähn, kus kolvikesi on kõige rohkem kõige teravama nägemisega piirkond. Kõige selgemini näeme otse silmaava vastas olevaid esemeid. Nägemine Nägemisel peavad valguskiired läbima silma erinevaid osi ning jõudma võrkkestale. Sarvkest Silmaava Lä...
NÄGEMINE Sarvkest Silmaava Lääts Klaaskeha Võrkkest Võrkkestal tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujutis, mis kandub mööda nägemisnärvi ajju. Aju pöörab pildi õiget pidi ja inimene saab ümbritsevast õige ettekujutise. Kui objekt asub silmale lähedal, siis ripslihas tõmbub kokku ja lääts muutub kumeramaks ning vähendatud kujutis objektist tekib võrkkestale. Kui objekt asub silmast kaugemal, siis ripslihas lõtvub ja lääts muutub lamedamaks ning kujutis esemest tekib jällegi võrkkestale. Lühinägelikel inimestel tekib kujutis võrkkesta ette. Lühinägelikud kannavad kaksiknõgusate klaasidega prille ehk miinus prille. Miinus prillid vähendavad kiirte murdumist ja kujutis tekib võrkkestale. Kaugnägevus on seotud inimese vananemisega. Kaugnägevus tekib tavalisel 40. - 50. aastastel inimestel ning on põhjustatud silmaläätse elastsuse vähenemisest
Silm ja nägemine Silm- valgustundlik meeleelund. Umber 90% infost väliskeskkonnas võetakse vastu silma abil. Silm võimaldab täpselt hinnata kaugusi ja vahemaid, me näeme ruumiliselt. Nägemine- võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Silma kaitsevad : · Silmakoopad- kaitsevad silmamuna külgedelt ja tagant. · Silmalaud- kaitsevad silma muna eest. · Ripsmed- kaitsevad tolmu ja võõrkehade eest. · Kulmud- kaitsevad vee ja higi eest. · Pisaravedelik- niisutab silmamuna, vähendab hõõrdumist, kaitseb võõrkehade eest, parandab silma optilisi omadusi. Silmaosade ülesanded: Silmalihased- välised silmalihased liigutavad või hoiavad paigal silmi. Nad kindlustavad silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise eseme vaatlemisel või pilgu pööramisel. Lääts- ülesandeks on viia kujutis võrkkestale Klaaskeha- annab silmale kuju ja tugevuse, sisaldab vedelikku. Silmamuna- keraja...
väiksemad tolmuosakesed, parandab silma optilisi omadusi. Silmalihased kindlustavad kooskõlastatud&sujuva silma liikumise. Silmamuna ehitus: kerajas moodustis, kaetud mitme kestaga. Eestpoolt katab&kaitseb läbipaistev sarvkest, mis suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. Vikerkesta keskel silmaava e pupill. Vikerkest e iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Silmaava taga silmalääts, sarnaneb luubiga. Selle ümber ripslihas, mis muudab läätsekuju või hoiab seda paigal. Pisaravedelik: niisutab, kaitseb hõõrdumise eest, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt väiksemad tolmuosakesed, parandab silma optilisi omadusi. Ripslihas: ümbritseb läätse, muudab selle kuju&hoiab ka paigal. Võrkkest: silmamuna tagaosas, soonkesta all. Temas on valgustundlikud rakud, mis võtavad vastu ärritusi- kolvikesed(värviline nägemine)&kepikesed(must-valge nägemine). Pimetähn: piirkond, kus pole valgustundlikke rakke
paikneva silmaava ehk pupilli. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus, mis reguleerib silma langeva valguse hulka. Hämaras on silmaava suurem, eredas väiksem. Silmaava suurus ei muutu hetkega.Silmaava ümbritsev vikerest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltu silmade värvus. Silmaava läbinud valguskiired langevad silmaava taga paikenvale silmaläätsele, mis oma kujult ja funksioonilt sarnaneb luubiga. Läätse ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ja hoiab seda paigal. Läätse kuju muutub sõltuvalt sellest, kui kaugele vaadatakse. Ripslihase kokkutõmbumine ja lõtvumine muudab läätse kas kumeraks v lamedaks. Kuju muutumisega saame me norm. Nägemise korral näha ühtviisi selgel nii lähedal kui ka kaugel asuvaid asju. Kaugele vaatamisel ripslihas lõtv, lihast ja läätse ühendavad sidemed aga pingul ja tõmbavad läätse lamedaks. Lähedale vaadates
kogu infost SILMAMUNA EHITUS I Silmamuna (bulbus oculi) asub silmakoopa (orbita) eesmises osas http://entsyklopeedia.ee/artikkel/silm1 SILMAMUNA EHITUS II Silmamuna kestad 1. Fibrooskest: sarvkest (cornea) ja kõvakest (sclera) 2. Võrkkest e reetina pigmentepiteel, horisontaalrakud, bipolaarsed ja ganglionirakud, sensorirakud (kepikesed ja kolvikesed) 3. Soonkest (choroidea) · vikerkest (iris) annab silmadele värvi · ripskehas on ripslihas · pärissoonkestas on veresooned, mille kaudu toidetakse võrkkesta epiteeli SILMAMUNA EHITUS III Vikerkest · rõngakujuline moodustis, asub silmamuna eesosas · värvus sõltub melaniini hulgast ja paigutusest Silma vikerkesta värvus on geneetiliselt päritav SILMAMUNA EHITUS IV · Sarvkesta tagapinna ja iirise vaheline ruum - silma eeskamber · Läätse ja ripskeha vaheline ruum - silma tagakamber
silma akommodatsioon Läätse optilise tugevuse reguleerimine - akommodatsioon - toimub läätse kumeruse muutmise teel, mis sõltub selle elastsusest ja läätsekihnule mõjuvatest jõududest. •Ripskeha, pärissoonkesta ja kõvakesta passiivsed elastsusjõud kanduvad ripsvöötmekese kaudu läätsekihnule. Pinge ripsvöötmekeses venitab silmaläätse ja põhjustab selle lamendumise. Silm on nii reguleeritud e akommodeeritud kaugele vaatamiseks. •Rõngana ümber läätse ripskehas asub ripslihas, mille kokkutõmbel pinge ripsvöötmekesele väheneb või isegi kaob. Lääts kumerdub oma loomuliku elastsuse tõttu ja on akommodeeritud lähedale vaatamiseks. •Ripslihase lõõgastumisel lääts taas lameneb. Kui silma optiline süsteem on normaalne, nimetatakse seda emmetroopiaks (A). Sel puhul tekib võrkkestal lõpmata kaugel olevatest esemetest terav kujutis. •Kui silmamuna läbimõõt on valgustmurdva süsteemi tugevuse suhtes liialt pikk, tekib kujutis
Ripslihase kokkutõmbumine ja lõtvumine muudab läätse kas kumeramaks või lamedamaks. Läätse kuju muutmine võimaldab meil normaalse nägemise korral näha ühtviisi selgelt nii lähedal kui ka väga kaugel asetsevaid asju. Kaugele vaatamisel on ripslihas lõtv, lihast ja läätse ühendavad sidemed aga pingul ja tõmbavad läätse 4 lamedamaks. Lähedale vaadates tõmbub ripslihas kokku, sidemed lõdvenevad ning lääts kumerdub. Silma sisemus on täidetud läbipaistva vedelikuga. 1.3 Kujutiste tekkimine võrkkestale Lääts koondab ja suunab valguskiired läbi klaaskeha. Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ja vähendatud kujutise. Võrkkestal on täita äärmiselt oluline ülesanne, sest just võrkkestal on valgustundlikud rakud-kolvikesed ja kepikesed-, mis võtavad vastu valgusärritusi. 1.4 Värvide eristamine
veel silmamuna niisutav pisarvedelik. See hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silma ehitus Miks me näeme lähedale ja kaugele? Kui objekt asub silmale lähedal, siis ripslihas tõmbub kokku ja lääts muutub kumeramaks ning vähendatud kujutis objektist tekib Joonis 2. võrkkestale (Joonis 1.) Kui vaadeldav ese asub kaugemal, siis ripslihas lõtvub ja lääts muutub lamedamaks ning kujutis esemest tekib jällegi võrkkestale (Joonis 2.). Joonis 1.
sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Lõunapoolsetes maades elavad inimesed on tavaliselt tumedasilmsed. Neil moodustub organismis pigmenti rohkem ja see kaitseb silmi ereda päikesevalguse eest. Põhjamaade elanike silmad on päikesekiirguse suhtes tundlikumad, sest nende vikerkestades on pigmenti vähem. Silmaava läbinud valguskiired langevad silmaava taga paiknevale silmaläätsele, mis oma kujult ja funktsioonilt sarnaneb luubiga. Läätse ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ning hoiab seda paigal. Läätse kuju muutub sõltuvalt sellest, kui kaugele vaadatakse. Ripslihase kokkutõmbumine ja lõtvumine muudab läätse kas kumeramaks või lamedamaks. Läätse kuju muutmine võimaldab meil normaalse nägemise korral näha ühtviisi selgelt nii lähedal kui ka väga kaugel asetsevaid asju. Kaugele vaatamisel on ripslihas lõtv, lihast ja läätse ühendavad sidemed aga pingul ja tõmbavad läätse lamedamaks. Lähedale
Tähtsus nägemises: 1. sarvkest- läbipaistev sfääriline sidekesta osa, mis kaitseb silmamuna eestpoolt. Läbi sarvkesta sattub valgus silma. Sarvkest on peamine koht, kuhu manustatakse otseseid silmaravimeid. 2. lääts- silmasisene lääts fokusseerib valguskiired võrkkestalenii, et silmaava läbinud valguskiired langevad silmaava taga paiknevale silmaläätsele, mis oma kujult ja funktsioonilt sarnaneb luubiga. Läätse ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ning hoiab seda paigal. Läätse kuju muutub sõltuvalt sellest, kui kaugele vaadatakse. Ripslihase kokkutõmbumine ja lõtvumine muudab läätse kas kumeramaks või lamedamaks. Läätse kuju muutmine võimaldab meil normaalse nägemise korral näha ühtviisi selgelt nii lähedal kui 1 ka väga kaugel asetsevaid asju
-19. assotsiatiivsed väljad, need võimaldavad nähtust aru saada. Aisting tekib siis, kui erutus on jõudnud peaaju koorde. Silma akommodatsioon Silma kohanemisvõime lähedalt ja kaugemal olevate esemete vaatamiseks see saavutatakse kolmel viisil: 1) läätse läbimõõdu muutmise teel lähedale vaatamiseks mutuub lääts kumeramaks, kaugemal olevate esemete vaatamiseks lamedamaks. Läätse läbimõõdu muutus saavutatakse ripslihase abil, kui ripslihas kokku tõmbub kontraheerub, siis läätse otstesse jääv Zinni ligament lõtvub. Lääts omandab elastsuse tõttu ümarama kuju. Kaugemal olevate esemete vaatlemisel ripslihas lõõgastub, Zinni ligament tõmbub pingule, lääts venitatakse välja. 2) Pupilli ahenemine või laienemine lähedalolevate esemete vaatlemisel pupill aheneb, kaugelevaatamiseks laieneb 3) Silmamunade konvergents (koondumine) ja divergents (hargnemine) - silmamunad
Silmaosade ülesanded: Kulmukarvad higi püüdmine ripsmed ja silmalaud kaitsevad tolmud, mikroobide jne. eest Silma välislihased hoiavad silma paigal või liigutavad kõvakest kaitseb ja annab kuju Sarvkest katab ja kaitseb, suunab valgust soonkest varustab hapniku ja toitainetega, reguleerib temperatuuri Vikerkest e iiris kaitseb neegrite silmi UV kiirguse eest pupill reguleerib silma sattuva valguse hulka Lääts- fokuseerib kujutist ripslihas muudab läätse kuju klaaskeha- koondab ja suunab valgust võrkkestale Võrkkest kaitseb UV eest, võtta vastu valgusärritusi kollatähn- kujutiste teravdamine Nägemisnärv-suunata erutus peaajju
väiksemad kui silma lahutusvõime. Harilikult loetakse inimsilma lahutusvõimeks 0,2 mm. See tähendab, et inimsilm on suuteline nägema objekte, mis on suuremad kui 0,2 mm. Silma siseehitus · Silmaava ülesandeks on reguleerida silma langevad valguse hulka. Kui valguskiired on liiga eredad, siis silmaava aheneb ning hämaras silmaava laieneb. · Silmaava taga on lääts. See on läbilaistev kaksikkumer keha, mida hoiab paigal ripslihas. · kord kumeramaks, kord lamedamaks. Läätse ülesandeks on teda läbivate valguskiirte murdmine, nii et need koonduksid ühte punkti. · Soonkesta all on võrkkest. See on silma tagumises osas olev kõige sisemine kiht, mis sisaldab miljoneid närvirakke ja nende jätkeid. · Võrkkestal asuvad närvirakud on valgustundlikud ja kuju järgi nimetatakse neid kepikesteks ja kolvikesteks. · Kepikesed võimaldavad näha nõrgas valguses,
III 3. paar n. oculomotorius, Motoorsed Ülemine/ keskmine/ alumine sirglihas, Silmamuna liigutused Silmaliigutajanärvi tuumad silmaliigutajanärv alumine põikilihas, ülalautõstur Parasümpaatilised Pupilliahendaja, silmamuna ripslihas. Pupilli ahendamine ja akommodatsioon Silmaliigutaja tuumad Mõlemad teed läbi ripsganglioni (läätse optilise tugevuse reguleerimine) IV 4. paar n. trochlearis, plokinärv Motoorsed Ülemine põikilihas Silmamuna liigutused Plokinärvi tuumad V 5. paar n
Iga retseptor reageerib kindlale ärritajale (nt helile, valgusele) Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss. Milline on silma ehitus? (vt õpikust joonist) Sarvkest - aitab koondada valguskiiri läätsele, vesivedelik - kaitseb läätse, silmaava - selle kaudu pääsevad valguskiired läätsele, vikerkest - reguleerib silmaava suurust, silmalääts - murrab valguskiiri, nii et need koonduvad ühte punkti võrkkestal, ripslihas - ümbritseb läätse ning muudab selle kuju ja hoiab ka paigal , kõvakest - katab väljastpoolt silmamuna tagumist osa, soonketas - leidub rikkalikult veresooni, mis varustavad silma rakke hapniku ja toitainetega, võrkkest -katab silma tagaosa seestpoolt ning selles on valgustundlikud rakud, kollatähn - koht võrkkestal pupilli vastas, kus nägemistugevus on kõige suurem, pimetähn- koht võrkkestal, kus pole valgustundlikke rakke ja algab nägemisnärv,
võrkkestaga Nägemisnärv anda kujutise info ajule Klaaskehaaitab kaasa kujutise koondamisel Läätsaitab koondada kujutist võrkkestale Silmaava laseb silma valgust Vesivedelik aitab kaasa kujutise koondamisele Vikerkestannab silmale värvi,kaitseb silma liigse valguse eest Sarvkest katab ja kaitseb silma Ripslihas silmamuna liigutamine 2. Kujutise tekkimine Silma jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkestas asuva silmaava ehk pupilli. Silmaavast liiguvad valguskiired läbi silmaläätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. Võrkkestal tekib vaadelavast objektist ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud kolvikesed ja kepikesed , mis võtavad vastu valgusärritusi.
valguses aga väiksem. Silmaava suurus ei muutu hetkega, selleks kulub kindel aeg. Seetõttu vajavad silmad kohanemisaega, kui valgustingimused järsult muutuvad, näiteks valgest hämarasse või hämarast valgesse minekul. Silmaava ümbritsev vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Silmaava läbinud valguskiired langevad silmaava taga paiknevale silmaläätsele, mis oma kujult ja funktsioonilt sarnaneb luubiga. Läätse ümbritseb ripslihas, mis muudab lääste kuju ning hoiab seda ka paigal". (Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 69-70.) Silmalääts muudab kuju ,,Läätse kuju muutud sõltuvalt sellest, kui kaugele vaadatakse. Ripslihase kokkutõmbumine ja lõtvumine muudab läätse kas kumeramaks või lamedamaks. Läätse kuju muutumine võimaldab meil normaalse nägemise korral näha ühtviisi selgelt nii lähedal kui ka väga kaugel asetsevaid asju. Kaugele vaatamisel on ripslihas lõtv,lihast ja
A. 1. Vanaema märkas, et ta ei näe ajalehe teksti enam selgelt, kuigi televiisorist nägi filmide tõlget väga hästi. · Milline nägemishäire oli vanaemal tekkinud?................................................................. · Millise silmaosa talitlemisega on see nähtus seotud? .................................................... · Milliseid prille peab vanaema hakkama kandma?......................................................... 2. Miks on silmade tervishoiu seisukohalt kahjulik lugeda liikuvas bussis või rongis?............................................................................................................................................. ......................................................................................................................................................... 3.Leia silmaosadele kõrvaltulbast õige ülesanne ja ühenda ...
KOOSTAJA: KIRSTIN KARIS SILM Silma kaitsevad: Kulmud Ripsmed Silmalaud Silmakoobas Niisutav pisaravedelik SILMA SISEEHITUS Sarvkest - katab ja kaitseb silmamuna, suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus Silmaava läbinud valguskiired langevad silmaläätsele Läätse ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ja hoiab seda paigal Läätse ees on sültjas klaaskeha, mis aitab koondada valguskiiri Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt ja selles on valgustundlikud rakud KOLVIKESED JA KEPIKESED Valgustundlikud rakud Asuvad võrkkestas Kepikesed eristavad musta valgest (heledust ja tumedust) rohkem võrkkesta äärealadel Kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi rohkem võrkkesta keskosas, kollatähnis. Pimetähni piirkonnas võrkkestal valgustundlikke
KESKNÄRVISÜSTEEM: Peaajust ja seljaajust koosnev närvisüsteemi osa, mis juhib ja kordineerib kogu organismi tegevust. Hallaine(närvirakkude kehadest)ajupoolkerade välispind ehk ajukoor. Valgeaine(närvirakkude pikad jätked), sellest koosnevad ajupoolkerad.Peaajust lähtub 12 paari peaajunärve. Suuraju: seotud tahtliku tegevusega, juhib lihaste talitlust, otsuste tegemist, kõnelemist, kujutlusvõimet, mälu ja õppimist. Vasak poolkera juhib parema kehapoole tegevust, seotud lugemise, kirjutamise, rääkimise, loogilise mõtlemise ning matemaatiliste võimetega. Parem poolkera juhib vasaku kehapoole tegevust, määrab muusikalised ja kunstilised võimed, samuti kujutlusvõime. Piklikaju: ühendab pea- ja seljaaju, mitmed eluliselt tähtsad juhtimiskeskused, mis reguleerivad tahtele allumatut tegevust NT: hingamine, südame töö. Vigastuse puhul inimene sureb Väikeaju: TASAKAAL ja kooskõlastab lihaste tööd. Ajukoore närvirakud juhivad inimese kehalist...
Silmamuna- kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Eespoolt katab silmamuna: läbipaistev sarvekst, millest valguskiired tungivad läbi, suunab valguskiired järgmisetele silmaosadele, edasi peavad läbima silmaava ehk pupilli, ja mida eredam on valgus seda väiksem on silmaava, see ei muutu hetkega, Ava ümbritseb vikerkest ehk iiris, msi määrab silma värvuse. Edasi lähevad kiired silmaläätsele, mis sarbnaneb luubiga, lääts muudab kuju sõltuvalt sellest kui kaugele vaadatakse, ripslihas tõmbub kokku siis kui lähedale vaadata ja silamlääts on kumeram, kui lõtvub siis vaadatakse kaugele ja lääts on lame. Läätseees on vedel ja taga on sültjas vedelik, mis moodustab klaaskeha, lääts koondab ja suunab kiired võrkkestale. Võrkkestal on kolvikesed ja kepikesed, nad on valgustundlikud rakud ja võtavad vastu valgusärritusi. Kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi(võrkkesta keskosas.Kolvikesi on kolme värvi punase, kollase aj sinise jaoks
Pisaravedelik silma välispind niiske, parandab silma optilisi omadusi. Silmalihased hoiavad silmi paigal, aitavad liigutada, väikseimad lihased. SARVKEST katab ja kaitseb silmamuna. VIKERKEST e IIRIS ümbritseb silmaava, pigment, millest sõötub silmade värvus. SILMAAVA e PUPILL valguskiired läbivad, liiguvad läbi silmaläätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. LÄÄTS - valguskiired langevad sinna, ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ning vajab seda ka paigal. KÕVAKEST katab silmamuna tagumist osa. SOONKEST palju veresooni, varustab silma rakke hapniku ja toitaintega ning osaleb silma temperatuuri reguleerimises. VÕRKKEST - katab silma tagaosa seestpoolt, valguskiired tekitavad sinna vaadeldava objekti ümberpööratult ja vähendatud kujutise. NÄGEMISNÄRV - kolvikestes ja kepikestes moodustuvad närviimpulsid liiguvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda .
SISENÕRENÄÄRMED Hormoonid keemilised ained, mis reguleerivad organismi kudede ja elundite taltlust ning ainevahetust. Hormoonid on suure bioloogilise aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga reguleerivad organimsmi ainevahetust. Neid transporditakse vere kaudu ja lagundataks Sisenõrenäärmed - näärmed, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Kõik sisenõrenäärmed eritavad hormoonid otse verre, kuna neil puuduvad juhad. Veri kannab hormoonid erinevate kudede ja elunditeni, mille talitlust ad mõjutavad. Ajuripats e. Hüpofüüs Kõige tähtsam sisenõrenääre, mis juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete talitust. Kilpnääre inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust. Kõrvakilpnäärmed inimese kõige väiksemad näärmed, nende hormoonid reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevhetust. Neerupealised t...
BIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED (1) Silma ehitus. Erinevate osade ülesanded. Silmalaud, ripsmed ja pisaravedelik kaitsevad silma. Lihased on vajalikud silma liigutamiseks. Sarvkest katab ja kaitseb silma. Vikerkest annab silmale värvi, kaitseb päikese eest. Vikerkesta muutus on kõikidel inimestel erinev. Silmaava e. pupill sealt läheb valgus läbi, läheb väiksemaks ja suuremaks vastavalt valgusele. Reageerimine võtab natukene aega, sellepärast inimene ei näe hästi kui ta astub kas väga pimedasse või väga heledasse ruumi. Lääts ehitus sarnaneb luubile. Ripslihas muudab läätse kuju (ümbritseb läätse). Klaaskeha sültjas moodustis, valgus liigub mööda seda võrkkestale Võrkkest valgustundlikud rakud (kepikesed ja kolvikesed). Kepikesed eristavad heledat tumedast, kolvike eristab värve. Kollatähn asub täpselt pupilli vastas, seal on kõige rohkem kolvikesi. Pimetähn koht kuhu kinnitub silmanärv. x o Soonkest seal asuvad vereso...
silmaosadele. Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus, mis reguleerib silma langeva valguse hulka. Silmaava ümbritsev vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Silmaava läbinud valguskiired langevad silmaava taga paiknevale silmaläätsele, mis oma kujult ja funktsioonilt sarnaneb luubiga. Läätse ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ning hoiab seda paigal. Läätse kuju muutub sõltuvalt sellest, kui kaugele vaadatakse. Ripslihase kokkutõmbumine ja lõtvumine muudab läätse kas kumeramaks või lamedamaks. Silma sisemus on täidetud läbipaistva vedelikuga. Läätse ees on see vedelam, läätse taga aga sültjas, moodustades klaaskeha, mis katab silma tagaosa seestpoolt. Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutis.
läbipaistev geel ekstratsellulaarvedelikust ning selles kolloidselt lahustunud kollageenist ja hüaluroonhappest Silmakestad jagunevad fibroorkestaks ja soonkestaks. Fibrooskest eesmine 1/6 on läbipaistev veresoonteta sarvkest ja ülejäänud 5/6 läbipaistmatu kõvakest e skleera. Soonkestas eristatakse kolme erinevat osa. Vikerkest annab silmadele värvi, tema keskele jääb silmaava, mida ümbritsevad sulgur- ja laiendajalihas. Ripskeha, milles paikneb ripslihas ning pärissoonkest, mis sisaldab veresooni, mille kaudu toidetakse võrkkesta epiteeli. Võrkkestas eristatakse mitmeid rakukihte. Pigmentepiteel sisaldab melaniini, milles valgus neeldub ning seetõttu ei teki silmasisest peegeldust. Sensorirakud ehk kepikesed ja kolvikesed. Horisontaalrakud, bipolaarsed rakud ja ganglionirakud nende jätked moodustavad nägemisnärvi. Nägemisnärvi reetinast väljumise koht on pimetähn, kuna seal puuduvad sensorid ja valgustundlikkus.
Kui silmalihased pole õiges asendis, siis on inimesel kõõrdsilmsus. Silma siseehitus. Silmamuna on kerajas ja kaetud mitme kestaga. Pealmine, kumer sarvkest suunab valguskiired silmaosadesse. Silma sisse pääsemiseks peavad kiired läbima pupilli ehk silmaava. Silmaava ümbritseb vikerkest, mis sisaldab pigmente ja sellest sõltub inimese silmade värvus. Silmaavast liiguvad valguskiired silmaläätsele, mis sarnaneb luubile. Läätse ümbritseb ripslihas, mis hoiab läätse paigal ja muudab läätse kuju. Läätse kuju muutub vastavalt sellele, kas vaatame lähedale või kaugele. Kaugele vaatamisel on ripslihas lõtv, lääts on lame. Lähedale vaatamisel on aga ripslihas pingul ja lääts kumer. Kirjuta, millised silmaosad on puudu vasakpoolsel joonisel! http://www.tahvel.ee/wiki/images/a/a4/Silm
millest sõltub silmade värvus. Värvilised lihased reguleerivad silma siseneva valguse hulka. Hämaras on silmaava suurem, eredas valguses aga väiksem. Pupill e. silmaava on tume auk iirise keskel, mis vastavalt iirise lihaste tööle kas laieneb või kitseneb. Joonis 1 Silma ehitus Silmaava läbinud valguskiired langevad iirise taga paiknevale silmaläätsele, mis oma kujult ja funktsioonilt sarnaneb luubiga. Läätse ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse 5 kuju ning hoiab seda paigal. Läätse kuju muutmine võimaldab meil normaalsenägemise korral näha ühtviisi selgelt nii lähedal kui ka väga kaugel asetsevaid asju. Lääts koondab ja suunab valguskiired läbi klaaskeha võrkkestale, mis katab silma tagaosa seestpoolt. Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti
Organismi kohalik kaitsekohastumusliku iseloomuga reaktsioon, mille ülesandeks on piirata 54. Seleta lahti põletik! kahjustava faktori toimet 55. nimeta 5 erinevat meelt! 1. kompimine 2. nägemine 3. kuulmine 4. haistmine 5. maitsmine 56. nimeta 6 erinevat silmamuna 1. silma lääts 2. vikerkest 3. sarvkest 4. võrkkest 5. ripslihas 6. klaaskeha koostisosa! On silmamuna toeseks - tagumine kõvakest, millele kinnituvad silma lihaste kõõlused ja eesmine 57. mis tähtsus on kiudkestal? läbipaistev sarvkest, mis sisaldab palju närvilõpmeid 58. mis tähtsus on soonkestal? Sisaldab arvukalt veresooni, mis toidavad võrkkesta ja tekitavad vesivedelikku.
ülemine sirglihas kinnitub silmamuna ülaossa ja pöörab silmamuna üles ja veidi sissepoole; alumine sirglihas pöörab silmamuna alla ja veidi sissepoole; sisemine sirglihas – pöörab silmamuna nina poole ehk sissepoole; ülemine põikilihas – pöörab silmamuna üles ja väljapoole) – need lihased asuvad keskajus. Silmaläätse läbimõõtu muuta ja sellega lähemal ja kaugematel asuvate esemete vaatlemiseks – akkommodatsioon – seda võimaldab ripslihas: vastavalt sellele, kas ta kontraheerub, siis võimaldab lähemale vaadata; kui lõõgastub, siis kaugemale. (??????) Silmaava ehk pupilli ahenemist nim mioosiks (laienemist nim müdriaasiks) Kokkutõmme saavutatakse vastava närvi erutusega, lõõgastuse vastava närvi pingutusega. Aferentsed kiud, mille kaudu juhitakse tundlikkust – retseptoritega, mis paiknevad silmalihastes. Info, kuidas silmamuna pööratakse, põhjustab erinevat pinget.
PÕHIKOOLI BIOLOOGIA LÕPUEKSAM KONSPEKT 7.KLASS Organismide e elusolendite tunnused: · Koosnevad rakkudest · Iseloomustab kasvamine · Arenemine · Paljunemine · Ainevahetus · Reageerimine keskkonna muutustel Bakterid Koosnevad ühest lihtsa ehitusega rakust, millel ei ole tuuma. Bakterid toituvad enamasti valmis orgaanilistest ainetest. Rakud paljunevad pooldudes. Algloomad Koosnevad samuti ainult ühest rakust. Suurem osa algloomadest toitub nagu loomad, teistest organismidest (bakteritest, ja väiksematest ainurakstetest). Algloomad paljunevad pooldudes. Seened Enamik seeneriigi esindajaid on hulkraksed. Nad ei fotosünteesi, vaid hangivad seeneniidistiku abil teiste organismide toodetud toitaineid. Paljunevad eostega. Taimed Taimed on hulkraksed organismid. Taimed toodavad endale vajalikud toitained ise fotosünte...
Juhib hingamist ja südametegevust. 23.11.teab meeleelundeid, nende ülesandeid, tähtsust ja tervishoidu · Silm- on hästi kaitstud: asub silmakoopas, eest poolt kaitsevad silmalaud ja ripsmed, niisutab pisaravedelik. Silma hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Silmamuna on kaetud kestadega. Silmamuna ees on sarvkest. Sarvkesta taga on vesivedelikuga täidetud ruum. Edasi tuleb silmaava ehk pupill, mida ümbritseb ripslihas. Ripslihase ülesandeks on muuta läätsekuju vastavalt vaatamiskaugusele. Kaugele vaadates on ripslihas lõtv ja lääts lame. Lähedale vaadates tõmbub lihas kokku ja lääts muutub kumeramaks. Silma sisemus on täidetud klaaskehaga. Lääts koondab ja suurendab valguse läbi klaaskeha võrkkestale. Võrkkestas on valgustundlikud rakud: kepikesed ja kolvikesed. Kepikesed võimaldavad näha mustvalgelt, kolvikesed värviliselt
MEELELUNDID Meeleelundite tähtsus 1. Meeleelundites paiknevad sensoored meelerakud e retseptorid, mis võtavad vastu organismile mõjuvaid ärritusi väliskeskkonnast. 2. Meelerakud on tundlikumad kui teised rakud. 3. Nende osavõtul toimuvad kõik refleksid. 4. Nende abil kujuneb inimese teadvus ja mõtlemine, tekivad kujutlused välisilmast. 5. Tähtsaimad vahendid inimestevahelises suhtlemises. 6. Võimaldavad orienteeruda ümbritsevas keskkonnas ja ohte vältida. 7. Nad on KNS-i kõrgemad osad. Kuidas ärritus levib ja taju tekib? ● Meeleelunditest tulev ärritus levib NÄRVIDE kaudu KNS-i koorealustesse keskustesse, sealt suuraju koorde. ● Saadud andmete analüüsi tulemusel tekivad AISTINGUD ja TAJUD. ● ANALÜSAATOR - meeleelundid koos närvide, juhteteede ja ajukoorekeskusega. Meeleelundid on: 1. nägemiselund SILM OCLULUS 2. kuulmis-ja tasakaaluelund KÕRV AURIS 3. haistmiselund - ninaõõne haistepiirko...
radiaalselt ja silmaavaahendaja (sfinkter), mille kiud asetsevad silmaava ümber sõõrjalt. Vikerkest läheb üle ripskehakeseks. b. ripskehake e. tsiliaarkehake Ripskeha kujutab endast soonkesta paksenenud osa. Ta paikneb rõngakujuliselt silmaläätse ümber, mis on erilise sideme - ripsvöötmekese (Zinni sideme) abil ripskehakese külge fikseeritud. Ripskeha koosneb sidekoelisest osast ja pigmentepiteelist, sisaldab rohkesti veresooni ja tundenärve. Ripskehal paikneb ripslihas, mis osaleb akkomodatsioonil. Ripskeha produtseerib kambrivedelikku. c. pärissoonkest ehk soonmik Soonmik moodustab suurema osa silmamuna keskmisest kestast. Ta on ripskeha eesmise osa jätkuks ja koosneb sidekoest ning kolme eri läbimõõduga veresoonte kihist. Ta sisaldab kogu ulatuses pigmenti, mis kaitseb võrkkesta väljaspool pupilli piirkonda silma langeva valguse eest. Tema peaülesandeks on silma toitmine. 3. Sisemine kest ehk võrkkest (reetina)
pupill, mille kaudu reguleeritakse silma langeva valguse hulka. Silmamuna koosneb kestadest ja sisust. Silmakestad on fibroos-, soon- ja võrkkest. Fibrooskesta eesmine 1/6 on sarvkest e cornea ja ülejäänud 5/6 kõvakest e skleera e sclera. Soonkestal on kolm osa: · Vikerkest(iris) annabsilmadelevärvijavõibolenevaltpigmendihulgastolla tumedamvõiheledam. Vikerkestakeskelejääbsilmaava, midaümbritsevadsulgur-jalaiendajalihas; · Ripskeha, milles pakneb ripslihas. · Pärissoonkest sisaldab veresooni, mille kaudu toidetakse välimist 1/3 võrkkestast. Võrkkestas e reetinas on mitmeid erinevaid rakukihte: · Melaniini sisaldav pigmentepiteel, milles valgus neeldub ja see tõttu ei teki silmasisest peegeldust · Sensori rakud; kepikesed ja kolvikesed. Võrkkesta perifeerias paiknevad kepikesed, kolvikesed on koondunud kesklohku kollatähni piirkonda · horisontaalrakud · bipolaarsed rakud · amakriinrakud
ärritajatele. Valuretseptoreid on vähe või pole üldse neerudes, maksas, ajus, kopsus Valu bioloogiline roll-organismi kaitse kahjustavate faktorite eest, annab märku ka organismi ülekoormusest ning vajadusest puhata. Silmamuna ehitus-ERALDI LEHEL Silma optiline süsteem-moodustavad sarvkest, eeskamber, lääts ja klaaskeha, silmaava ehk pupill Soonkesta derivaadid-pärissoonkest,mille kaudu toidetakse välimist kolmandikku võrkkestast, ripskeha, milles paikneb ripslihas ning vikerkest ehk iiris Vikerkesta ehitus-vikerkesta keskele jääb silmaava ja mida ümbritsevad sulgurlihas ja laiendajalihas. Pupilli refleks-Pupill on seda suurem, mida vaiksem on ümbruse heledus. Ühe silma valgustamisel pupill aheneb, see on otsene reaktsioon valgusele, samal ajal toimub ka teise pupilli ahenemine. Sensor asub reetinas, aferentne tee kulheb nägemisnärvis, keskus paikneb keskajus. Sealt algavad eferentsed teed. Silmaava ümbritsevat sulgurlihast innerveerib
- lääts - klaaskeha läbipaistev geel ekstratsellulaarvedelikust ning selles kolloidselt lahustunud kollageenist ja hüaluroonhappest +valgustmurdav keskkond redutseeritud silm Silmamuna ehitus kestad ja sisu. Silmakestad: fibroos-, soon-, võrkkest. Fibrooskesta 1/6 sarvkest, 5/6 skleera Soonkestal vikerkest (iris) annab värvi (sõltub pigmendi hulgast), pupill keskel ripskeha paikneb ripslihas pärissoonkest veresooned(võrkkesta epiteeli toidetamiseks) Võrkkest pigmendiepiteel- (melaniiniga) valgus neeldu, ei teki peegeldust sensorirakud kepikesed (perifeerias), kolvikesed (koondunud kesklohku kollatähni piirkonda: horisontaal-, bipolaarsed, ganglionirakud-jätked moodustavadnägemisnärvi. Reetinast väljumise koht on pimetähn puuduvad sensorid ja valgustundlikkus). Nägemisteravus
nägemisteljeks. Konvergentsiliigutuse tegemisel nägemisteljed koonduvad lähedalt vaadeldava eseme suunas, divergentsiliigutuse tegemisel nägemisteljed lahknevad, kaugema objekti vaatlemisel. Selleks, et silmast erinevatel kaugustel asuvatest esemetest tekiks võrkkestale terav kujutis, on vaja reguleerida silma optilise süsteemi tugevust ja pupilli suurust. Läätse optilise tugevuse reguleerimine- akommodatsioon toimub läätse kumeruse muutmise teel. Seda moduleerib ripslihas. Silma refraktsioonianomaaliad- kui silma optiline süsteem on normaalne, nim. seda emmetroopiaks. Kui silmamuna läbimõõt on valgustmurdva süsteemi suhtes liiga pikk, tekib kujutis võrkkesta ees, see on lühinägevus e. müoopia. Kui fookus jääb silmapõhja taha, on tegemist kaugeltnägemise e. hüperoopiaga. Vanas eas võib tekkida vanaea- kaugnägevus e. presbüoopia. Pupillirefleksid: Ühe silma valgustamisel pupill aheneb, see on otsene reaktsioon valgusele, samal ajal teise
Silma optilise süsteemi moodustavad: sarvkest, eeskamber, lääts ja klaaskeha. Lisaks nim valgustmurdvatele struktuuridele kuulub optilisse süsteemi veel silmaava e pupill, mille kaudu reguleeritakse silma langeva valguse hulka. Silmamuna koosneb kestadest ja sisust. Silmakestad on fibroos-, soon- ja võrkkest. Fibrooskesta eesmine 1/6 on sarvkest ja ülejäänud 5/6 kõvakest e skleera. Soonkestal on kolm osa: a) vkerkest, mis annab silamdele värvi b) ripskeha, milles paiknev ripslihas c) pärissoonkest sisaldab veresooni, millega toidetakse võrkkesta epiteeli. Võrkkestas e reetinas on mitmeid erinevaid rakukihte: a) pigmentepiteel, milles valgus neeldub ja mistõttu ei teki silmasisest peegeldust b) sensorrakud: kepikesed ja kolvikesed c) horisontaalrakud d) bipolaarsed rakud e) ganglionirakud, mille jätked moodustavad nägemisnärvi. Silmamuna liigutavad 6 välislihast: ülemine, alumine, mediaalne ja lateraalne sirglihas ja alumine ja ülemine põikilihas.
2) Juhtiv osa-pea või seljaaju närvi sensoorne osa, mis ärritust edasi juhib 3) Tsentraalne osa – suuraju piirkondade poolkerade koore vastav väli, kust saadetakse ärritusele vastureaktsioon 176) Silmamuna ehitus (joonis 21 jooniste vihikust) 177) Kirjeldage valguskiirte teed silmas jõudmaks nägemisretseptoriteni 1.sarvkest-2.eeskamber-3.pupill-4.lääts-5.klaaskeha-6.võrkkest 178) Mille abil toimub silma läätse kuju muutumine? Selgitage Ripslihase abil. Lähedale vaadates ripslihas tõmbub kokku ja ripsvöötmed on lõtvunud, mille tõttu läätse kumerus suureneb. Kaugele vaadates on vastupidi. 179) Mille abil toimub pupilli suuruse muutumine? Selgitage. Valguse sisenemisel silma reguleerib vikerkest pupilli suuruse vajadust. Silma ringlihaste kokkutõmbel tõmbub pupill väikseks (eredas valguses) ja radiaalllihaste kokkutõmbel pupill suureneb (pimedas). 40
Silmas on valgustmurdvaid keskkondi mitu. Silmamuna ehitus. Silmamuna koosneb kestadest ja sisust. Silmakestad on: fibroos-, soon- ja võrkkest. 1) Fibrooskesta eesmine 1/6 on sarvkest ja ülejäänud 5/6 kõvakest e skleera. 2) Soonkestal on 3 osa: a) Vikerkest annab silmadele värvi ja võib olenevalt pigmendi hulgast olla tumedam või heledam. Vikerkesta keskkele jääb silmaava, mida ümbritsevad sulgur- ja laiendajalihas b) Ripskeha, milles paikneb ripslihas c) Pärissoonkest sisaldab veresooni, mille kaudu toidetakse võrkkesta epiteeli 3) Võrkkestas e reetinas on mitmeid erinevaid rekukihte a) Melaniini sisaldav pigmentepiteel, milles valgus neeldub ja seetõttu ei teki silmasisest peegeldust b) Sensorirakud: kepikesed ja kolvikesed. Võrkkesta perifeerias piknevad kepikesed, kolvikesed on koondunud kesklohku kollatähni piirkonda c) Horisontaalrakud d) Bipolaarsed rakud
Sellel närvil on mitmekesised funktsioonid: o a)innerveerib nelja silmamuna liigutajat lihast kuuest – ülemine ja alumine sirglihas, mediaalne ehk sisemine sirglihas ja ülemine põikilihas. o Veel innerveerib ta silma ava ehk pupilli ahendajat lihast ja ripslihast. Ripslihase abil toimub silma läätse läbimõõdu muutumine ja selle kaudu kohanemine lähedal ja kaugematel olevate esemete vaatlemiseks. Ripslihas ja pupilli ahendajatlihast innerveeritakse kolmanda peaaju närvi parasümpaatiliste närvide kaudu. o Kolmanda peaaaju närvi kaudu juhitakse ka silmalihaste süvaretseptoritelt e. Proprioretseptoritelt tundlikkust kesknärvisüsteemi. Teine peaaju närv on nägemisnärv – selle kaudu juhitakse silma võrkkesta retseptoritelt nägemistundlikkust peaajju.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
