Tallinna Liivalaia Gümnaasium 10 venitusharjutust Elin Järve 10b 2011 Väljaaste Mõju: Säärelihas ja achilleuse kõõlus. Tagapool olev jalg peab olema sirgelt täistallal. Keha raskus tuleb viia vaikselt ette, samal ajal hoides tagapool oleva jala kanda maas. Harkiste Mõju: Reie lähendaja lihased. Maas istudes tuleb jalad viia võimalikult kaugele kõrvale. Harktoeng Mõju: Reie lähendaja lihased. Püsti olles tuleb kätega puudutada põrandat ning suruda jalgu kõrvale. Selililamang Mõju: Reie tahumised ja vaagnavöötme lihased
alalihas, tagumine deltalihas) · tõmba kõht sisse ja pinguta istmikulihaseid, selg sirgu (12x) (tuharalihased) · tee randeringe, mõlemad randmed eraldi (8x) (labakäed) · istu toolil, painta ette käed puutega põrandale (25sek) (selgroosirgestaja) · tõsta ja langeta säärt istudes, mõlemat jalga kordamööda (8x) (reielihased) · tee labajalaga 8x ringe, algul ühega, siis teisega (labajalg) · seisa paigal, suruda kannad alla, jalad olgu sirged (20-25sek) (säärelihas) · aseta 1 käsi selja taha, teine üles, peopesa ülespoole. aeglaselt venitused küljele, pisut tahapoole. sama teise käega. (2-4x) (selja lailihas, sisemine ja välimine kõhupõiklihas) · istes viia kõverdatud küünarvarred taha. suruda rindkere ülespoole (20sek) (rinnalihased) Kontorivõimlemine: · toetuda toolile/lauale. poiaosast kinni võttes venitada · toetada jala toolile,seljaga tooli poole, hoida tasakaalu ja venitada
reie-kakspealihas istmikuköber, reieluu pindluupea tõmbab reit taha, painutab säärt õrnlihas häbemeluu sääreluuköprus lähendab reit sääremarja-kolmpealihas reieluu, pindluu Achilleuse kõõluse painutab jalga (varvaste tõusmisel); painutab m. triceps surae varal kandluuköbrule säärt tagumine säärelihas sääreluudevahekile lodiluu painutab jalga ja pöörab seda väljapoole Jalaselg: lühike varvastesirjutaja, lühike suurvarbasirutaja. Jalatald: (1)suurvarba lihased (keskmine rühm) - suurvarba- eemaldaja, lühike suurvarbapainutaja, suurvarbalähendaja; (2)väikevarba lihased (külgmine rühm) - väikevarbaeemaldaja,
Liigutused jala üksikute luude vahelistes liigestes on üsna piiratud ega muuda jala välist vormi. Kontsluu, kand- ja lodiluu vahel moodustuva liigese eest taha kulgeva telje ümber toimub jala sisemise serva laskumine kuni 10° ja tõstmine 25-30°. Jala painutamine ja sirutamine on kokku võimalik 70-90°, lähendamine ja eemaldamine 60-90° ulatuses. Hüppeliigese ehitus: Fibula = sääreluu Fibularis longus muscle = pikk säärelihas Calcaneus = kannaluu Calcaneal tendon = Achilleuse e. kannakõõlus Tendon of tibialis anterior muscle = eesmise säärelihase kõõlus Extensor hallucis longus muscle = pikk sirutajalihas (suurele varbale) Extensor digitorum longus muscle = pikk sirutajalihas (teistele varvastele) Anterior talofibular ligament = eesmine kontsluu side Metatarsal bones = pöiavõlvi luud Hüppeliigeste nikastus Hüppeliigese nikastus on küllaltki sageli esinev trauma
mediaalse põnda. See on roteeerib säärt sissepoole. inimkeha pikim lihas Lihase lõppkõõlus jaguneb Toimides varbalülide Pikk tallal neljaks osaks, mis Säärelihas Algab sääreluu tagumiselt vaheliigestele, talitlevad Tagumine varvastepainutaj kinnituvad 2. - 5. varba ed pinnalt vastavalt nimetusele. Aitab tõsta a distaalse faalanksi
Joonis : Veenilaiendid Rahvasuus tuntakse veenilaiendeid ka kui krampsooni, veenikomusid ning vaarikseid. Veenilaiendeid esineb 10-20% maailma rahvastikust. Sõltumata vanusest on ohustatud nii mehed (10-15%) kui naised (20-25%). Sagedamini esineb neid siiski naistel, sest soodustavad tegurid on nii ealised muutused kui rasedus. TEKKEPÕHJUSED JA SOODUSTAVAD FAKTORID. Tekkepõhjused on erinevad. Veri peab jalgadest südame poole voolama ,,ülesmäge". Verd pumpab õiges suunas säärelihas, mis hakkab tööle käimise ajal. Vere tagasivalgumist takistavad veenisisesed klapid ning kui säärelihasepump ei toimi või klapid on kahjustunud, tekib veenides verevoolu seiskumine ja veenirõhu tõus avaldab survet veeni seinale, mis võib ,,välja venida". Põhjuseks võib olla ka varbatõuke ununemine sammu lõpetamiseks. Tekkimisele aitab kaasa ka mehhaaniline tegur- rõhu tõus rindkereõõnes (raskuste tõstmine, köhimine) ja kõhukoopa rõhu tõus (rasedus, ülekaalulisus).
Sarkolemmi all on tuumad. Vöötlihaskiu sees paiknevad aga omakorda kokkutõmbevõimega elemendid ehk teisisõnu müofibrillid(kahte liiki- aktiini ja müosiiniflamendid). 57. Lihase ehitus: koosneb vöötlihaskiudude kimpudest, ühendatud närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Lihaskiu peal paiknevad tuumad. 58. Nimeta lihaste erinevad kujud: Käävjas lihas ( säärelihas ) Kakspealihas ( õlavarre-kakspealihas ) Kakskõhtlihas Kõõlusviirgudega lihas ( kõhulihased ) Kahelisulgjas lihas Ühelisulgjas lihas 59. Nimeta lihaste abiseadeldised: Sidekirmed ( üksikute lihaste ja lihasrühmade ümber )
Sarkolemmi all on tuumad. Vöötlihaskiu sees paiknevad aga omakorda kokkutõmbevõimega elemendid ehk teisisõnu müofibrillid(kahte liiki- aktiini ja müosiiniflamendid). 57. Lihase ehitus: koosneb vöötlihaskiudude kimpudest, ühendatud närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Lihaskiu peal paiknevad tuumad. 58. Nimeta lihaste erinevad kujud: Käävjas lihas ( säärelihas ) Kakspealihas ( õlavarre-kakspealihas ) Kakskõhtlihas Kõõlusviirgudega lihas ( kõhulihased ) Kahelisulgjas lihas Ühelisulgjas lihas 59. Nimeta lihaste abiseadeldised: Sidekirmed ( üksikute lihaste ja lihasrühmade ümber )
tekitada liikumine, teiste lihaste ülesanne on tagada liigese stabiilne asend liigutuse toimumiseks. Sellest lähtuvalt jaotatakse lihased liigutajateks ehk faasilisteks ja stabiliseerivateks ehk toonilisteks. Toonilised ehk stabiliseerivad lihased on peamiselt hoidefunktsiooniga, nad tõmbuvad kokku aeglasemalt, reageerivad ülekoormusele enamasti: · lihastoonuse tõusuga · lihaste lühenemisega. Puusapainutajad nõgusselgsus Säärelihas hüppeliigese liikuvushäire Tooniliste lihaste venitusharjutuste pidevale läbiviimisele tuleb alati tähelepanu pöörata. Faasilised ehk liigutajalihased on vähesel määral stabiliseeriva iseloomuga, kuid enamasti seotud dünaamiliste liigutustega ja seetõttu rohkem kiirete lihaskiududega, reageerivad üldjuhul lihaste nõrgenemisega. Kõhu sirglihas kõhulihaste nõrkus Sisemine reielihas patella liikuvustakistus Lihaste tugevdamisele tuleb regulaarselt tähelepanu pöörata.
pöialuu köber tõstab jala lateraalset Pikk pindluulihas pindluu 1.talbluu ja 1. pöialuu serva taldmine pind Pöida tõstvad lihased: pikk suurvarba-sirutaja, pikk varvastesirutaja, eesmine sääreluulihas Pöida langetavad lihased: tagumine säärelihas, pikk surrvarba-painutaja, pikk varvastepainutaja, sääremarja-kolmpealihas, lühike ja pikk pindluulihas 19 V KONTROLLTÖÖ (SISEELUNDID) 71) Nimeta seedekanali osad Suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool, iliotsekaalklapp, pimesool, jämesool, pärasool, pärak
annaabi.ee 
