Liikumiselundkond 91. Liikumiselundkonna struktuur Inimese keha ja selle osade liikumist võimaldab tugi-liikumiselundkonna, mis hõlmab luustikku ja listikku.Luustik on tugi-liikumselundkonna passivne, lihastik aktiivne osa. 92. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad: Frontaaltelg (sirutus, painutus) frontaaltasapind, sagitaaltelg(eemaldamine,lähenemine)sagitaaltasapind, vertikaaltelg (pöörlemine)horisontaaltasapind. 93.Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel): epifüüs,epifüüsiplaat, metafüüs, diafüüs. On üks mõõde oluliselt suurem kui kaks ülejäänut. Toruluul eristatakse kahte jämenenud otsa ja silindrilist keskosa keha. Luude jämenenud otsad koosnevad peente luupõrgakeste võrgustikust käsnainest. Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsiapoolne osa metafüüs. 94. Nimeta luude liigid. Igale näide: Toruluud(pikad): õlavarre-, reieluu, sõrmelülid,
Skoljoos eest taha vaadates on selgroog kõver. Ülajäseme luud. Ülajäseme võin jagada järgmistesse osadesse. 1. Õlavööde abaluu ja rangluu. 2. Õlavars. 3. Küünarvars. 4. Käsi. Abaluu on paariline lameluu, paikneb rinnakorvi 27 roide piirkonnas. Abaluu ülemine õlgmine ots on tunduvalt paksem ja sinna liigestub õlavarreluu. Rangluu on paariline S kujuline toruluu. Õlanukmine ots on lamedam ja kaelapoolne osa ümaram. Õlavarreluu on pikk toruluu. Ülemises otsas asub õlavarreluu pea, mis on poolkera kujuline. Peale järgneb anatoomiline kael, Õlavarreluu alumist otsa nimetatakse põndaks, mis liigestub küünarvarreluudega. Pea ja põnda vahelist osa nimetatakse luu kehaks. Küünarvars. Küünarluu on pikk toruluu ja mõlema otsaga ühenduses kodarluuga. Kodarluu on samuti pikk toruluu (pöidlapoolne). Randmeluud.
RASVKUDE NEERUPEALISTE ÜMBRUSEST Rasvarakkude tuumad, lahustunud rasvatilgad NUUMRAKUD TÜÜMUSEST Nuumrakud HÜALIINNE KÕHRKUDE Kõhreterritoorium, interterritoriaalne substants, kondrotsüütide isogeenne grupp ELASTNE KÕHRKUDE FIBROOSNE KÕHR Elastsete kiudude võrgustik, kondrotsüüdid Kondrotsüüdid, kollageensete kiudude kimbud TORULUU RISTILIHV Luukanalikesed, osteoni lamellid, osteoni e Haversi kanal, luulakuunid DEKALTSINEERITUD TORULUU PIKILÕIK ASELUU ARENG Perforeeriv e Volkmanni kanal (keskel), Endokondraalne luu, primaarne luuüdi, osteotsüüdid (punased täped), osteoni e kasvutsoon, periost, perikondraalne luu Haversi kanal (jätked) SILELIHASKUDE Sarkoplasma, tuumad
produtseerima glükoosi lihas- või rasvkoes. Luude ehitus, kasv ja seda mõjutavad tegurid Luude süsteem moodustab organismi jaoks tugisüsteemi ja omab kaitsefunktsiooni (kolju kaitseb peaaju, vaagen ja rindkere siseelundeid, lülisambad seljaaju). Luud koosnevad luukoest (sidekoe alaliik) kõhrekude, mille osa on suurem kasvueas ja puhas luukude, kus kõhrerakkudesse on ladestunud ka soolad, mis muudavad luu kompaktseks, tugevaks. Epifüüs toruluu ots Diafüüs toruluu keskmine osa Luuümbris luud ümritsev osa, mille kaudu sisenevad luusse veresooned ja närvid Luukoes on kahesugused rakud, need, mis produtseerivad luukudet juurde osteoblastid, ja need, mis luukude lammutavad osteoklastid (võimaldavad Ca-d viia verre), mis asuvad kõhre- ja luurakkude piiril Looteeas koosneb algul skelett ainult kõhrkoest, 7.-8. Nädalal ilmuvad luustunud punktid.
C: Mis luu ja, mis osade pealt õlavarreluu kinnitub? (küünarnukk ja küünarluu juurde) D: Millisele liigesele peamiselt mõjub ja millist funktsiooni omab? (Põhiliselt mõjub küünarliigesele ja põhiline funktsioon on käsivarre/küünarvarre sirutamine) II Variant 1. Nimeta lülisamba osad, mitu luud seal on ja ladinakeelne nimi? (Kaela osa -7 lüli-; rinna osa – 12 lüli -; nimme osa – 5 lüli; ristluu – 5-st osast kokku kasvand-; õndraluu – 2 kuni 4 lüli) 2. Toruluu: A: Kuida nimetatakse nimetatakse pinnakihti ja sisekihti? (Sisekihti nimetatakse – käsnolluseks ehk spongiosa, pindmistkihti nimetatakse - plinkolluseks ehk kompakta) B: Millega on täidetud toruluu otsad? (punane üdi, kollane üdi) C: Millega on luu kaetud liigespindadel? (Liigesekõhrega) 3. Nimeta luuühendusi: A: On luuühendus, aga ei ole liiges (sündesmoosid, tappühendused, sümfüüsid) 4. Õlaliiges: A: Mis luud on õlaliigeses? (Abaluu ja õlavarreluu) B: Mis tüüpi liiges
ja katta teisi kudesid ja elundeid. Luu on luustiku osa, mida moodustavaks koeks on sidekude. Luudele annavad tugevuse mineraal-ained, elastsuse aga orgaanilised ained. Luu tugevamat osa nimetame plinkaineks, pehmemat osa aga käsnaineks. Pealt katab luud luuümbris, luu sees on aga luuüdi. Punane luuüdi paineb vereloomeelundis ja selle ülesandeks on moodustada vererakud, mis kanduvad vereringesse, kollane luuüdi aga toruluu õõnsuses ning selle ülesandeks on rasvasid varuda. Kõik luud moodustuvad luustiku ehk skeleti. Inimese luustiku põhiosad on kolju, selgroog, rinnakorv, õlavööde, ülajäseme luud, vaagnavööde ja alajäseme luud. Liikuvat luude ühendust nimetame liigeseks. Erinevat tüüpi ühendused võimaldavad luudel erinevas ulatuses liikuda. Inimese kehas on kolme tüüpi lihaseid: 1) skeletilihased 2)silelihased 3)südame-lihased.
Pikkpea (abaluult), mediaalnepea ( õlavarreluult), lateraalnepea ( õlavarreluult) C: Mis luu ja, mis osade pealt õlavarreluu kinnitub? küünarnukile D: Millisele liigesele peamiselt mõjub ja millist funktsiooni omab? küünarliigesele; Sirutab küünarliigesest käsivart 15. Nimeta lülisamba osad, mitu luud seal on? Kaelalülid (7), rinnalülid (12), Nimmelülid (5) Ristluu (5), Sabaluu(4) 16. Toruluu: A: Kuida nimetatakse nimetatakse pinnakihti ja sisekihti? Plinkollus e kompakta ja käsnollus B: Millega on täidetud toruluu otsad? Kollane ja punane luuüdi C: Millega on luu kaetud liigespindadel? liigesekõhrega D: Nimeta luuühendusi Pidevühendid, liigesed 17. Õlaliiges: A: Mis luud on õlaliigeses? Õlavarreluu ja abaluu B: Mis tüüpi liiges? Kera C: Nimeta liikumisteljed?
Pikkpea (abaluult), mediaalnepea ( õlavarreluult), lateraalnepea ( õlavarreluult) C: Mis luu ja, mis osade pealt õlavarreluu kinnitub? küünarnukile D: Millisele liigesele peamiselt mõjub ja millist funktsiooni omab? küünarliigesele; Sirutab küünarliigesest käsivart 15. Nimeta lülisamba osad, mitu luud seal on? Kaelalülid (7), rinnalülid (12), Nimmelülid (5) Ristluu (5), Sabaluu(4) 16. Toruluu: A: Kuida nimetatakse nimetatakse pinnakihti ja sisekihti? Plinkollus e kompakta ja käsnollus B: Millega on täidetud toruluu otsad? Kollane ja punane luuüdi C: Millega on luu kaetud liigespindadel? liigesekõhrega D: Nimeta luuühendusi Pidevühendid, liigesed 17. Õlaliiges: A: Mis luud on õlaliigeses? Õlavarreluu ja abaluu B: Mis tüüpi liiges? Kera C: Nimeta liikumisteljed?
15. Nimeta vähemalt viis lihast mis aitavad tekitada kõhupressi? - Diafragma, kõhu sirglihas, välimine kõhu põikilihas, sisemine kõhu põikilihas, kõhu ristilihas, vaagna põhja lihased. 16. Nimeta lülisamba osad, mitu luud seal on ja ladinakeelne nimi? Kaela osa -7 lüli (vertebra cervicalis) Rinna osa 12 lüli (vertebra thoracica) Nimme osa 5 lüli (vertebra lumbalis) Ristluu 5-st osast kokku kasvand (os sacrum) Õndraluu 2 - 4 lüli (os coccygis) 17. Toruluu: A: Kuida nimetatakse nimetatakse pinnakihti ja sisekihti? (sisekihti nimetatakse käsnolluseks ehk spongiosaks, pindmist kihti nimetatakse - plinkolluseks ehk kompaktaks) B: Millega on täidetud toruluu otsad? (punane luuüdi, kollane luuüdi) C: Millega on luu kaetud liigespindadel? (liigesekõhrega) D: Millega on luu kaetud mujal/väljaspool? (tihe sidekoe kiht periost) 18. Nimeta luuühendusi: A: On luuühendus, aga ei ole liiges (sündesmoosid, tappühendused, sümfüüsid) 19
PTK 1.3 luude koostis ja ehitus Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest. 1) Vesi -20% 2) Mineraal- e anorgaanilised ained P,Mg, Ca 55%- TUGEVUS 3) Orgaanilised ained 25%-ELASTSUS Luude ehitus: · Toruluu on seest õõnes ja täidetud kollase luuüdiga(eristatakse punast ja kollast,punane on vereloomeelund) · Luude otsas paikneb käsnollus, millesse suubuvad veresooned · Luud ümbritseb luuümbris(toodab uusi luurakke) , mille all asub tihe ja tugev luukude-plinkkude Lihased kinnituvad luudele kõõlustega, mis on valkainest koosnev sidekoeline väät,tõmbele ja venitusele väga vastupidav 1.4 Luud ja nende ühendused Luude ühendused
sagitaaltasapinnaga ja paralleelne laubaga. Frontaaltasapind jagab keha 2: eesmiseks e.kõhtmine(ventraalne) ja tagumine e.selgmine(dorsaalne). 3.Horisontaal-e.transversaaltasapind läbib keha horisontaalselt, jaotab selle ülemiseks e.kraniaalseks ja alumiseks e.kaudaalseks osaks. Eristatakse 3 telge(omavahel ristuvad): 1.sagitaaltelg(eest taha) 2.frontaaltelg(vasakult paremale) 3.vertikaaltelg(ülalt alla) 3.Luu kui organi ehitus(toruluu näitel) epifüüs metafüüs diafüüs Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris, liigesekõhr ja luuüdi.Täiskasvanu skelett e.toes : üle 200 luu. Skeleti 2 funktsiooni: mehaaniline ja bioloogiline. Mehaaniline toestada, kaitsta, liikuda. Skelett toetab pehmeid kudesid, on neile kinnituskohaks. Luud moodustavad omavahel liigestega ühenduvaid ja lihaste abil liikuvaid luukange. Skeletis on luuliste seintega ruumid(lülisambakanal, koljuõõs,
Organite sisemine õõnsus on valendik Osteoni koosseisu kuuluvad: osteotsüüt, luulamell, luulakuun Organit katvad välimised kestad: pleura, epikard, kihn Lihaskiu sünonüüm on skeletilihasrakk Müofibrillidest ei paikne l-vööndis peened filamendid Organit seest toetav sidekude on: strooma Füsioloogilised distlipiinid: endokrinoloogia, immunoloogia Aktiini sisaldavad peened müofibrillid Inimese nahavärv oleneb: melaniinist, hemoglobiinist, karoteenist Toruluu osad: kasvuplaat, epifüüs, diafüüs Punased lihaskiud on vastupidavamad Kõige enam toodab ATPd molekuli glükoosi kohta glükoosist aeroobsel rakuhingamisel Skeleti funktsioonid: organismi toestamine, kangideks olemine kinnitunud lihastele, kaltsiumioonide varu säilitamine Reservhapniku seondumise kohaks on müoglobiin Luude reorganiseerumine toimub osteoblastide ja osteoklastide koordineeritud elutegevuse tulemusena
spina iliaca ant. sup. - NIUDELUU OGA EESMINE ÜLEMINE spina iliaca post. sup. et post. Inf NIUDELUU OGA incisura ischiadica major SUUR ISTMIKU OGA ? os ischii -- ISTMIKULUU corpus et ramus ossis ischii - tuber ischiadicum - incisura ischiadica minor - VÄIKE ISTMIKU OGA ? spina ischiadica - os pubis - HÄBEMELUU pecten ossis pubis - facies symphysialis - tuberculum pubicum -- HÄBEMELUU KÖBRUKE ramus sup et inf ossis pubis - femur REIELUU -kõige suurem toruluu caput femoris - REIELUU PEA collum femoris REIELUU KAEL trocheanter major et minor - PÖÖREL SUUR, VÄIKE linea et crista intertrochanterica PÖÖRLATE VAHELINE HARI linea aspera - PÖÖRLATEVAHELINE JOON tuberositas glutea TUHARA KÖPRUS linea pectinea - KAREJOON facies poplitea SILEPIND ??????????? ÕRNAMINE condylus med. et lat - PÕNT epicondylus med et lat - fossa intercondylaris - VAHELINE PÕNT ???????????????????????? facies patellaris - patella - KEDERLUU
nende hübriididega) Võib põhjustada uue liigi eristumise algsest liigist Kohastumused – populatsiooni ja liigi isenditele ühiseid pärilikke omadusi ja tunnuseid, mis soodustavad eluvõimet, paljunemist nimetatud kohastumiseks -kõrbetaimed – gügav juurestik -lihakad lehed/varred -Vahajad kattekoed -liblikõielised- sümbioos lämmastikku siduvate mügarbakteritega -linnud – eesjäsemete arenemise tiibadeks -kerged – toruluu -sulestik VARJEVÄRVUS HOIATUSVÄRVUS VARJEKUJU KAITSEVÄRVUS Herilase tagakeha -kaitsevärvusega -lepatriinu kattetiivad lauluritsikas -mürkmaod - Toimub organismirühmades põlvkondade vahetumise käigus, viib kindlasuunaliste pöördumatute muutusteni genofondis. Käitumiskohastumus -lindude pulmatantsud -kiskjate saagitabamisviis -lindude ränne -järglashool
Võib põhjustada uue liigi eristumise algsest liigist Kohastumused populatsiooni ja liigi isenditele ühiseid pärilikke omadusi ja tunnuseid, mis soodustavad eluvõimet, paljunemist nimetatud kohastumiseks -kõrbetaimed gügav juurestik -lihakad lehed/varred -Vahajad kattekoed -liblikõielised- sümbioos lämmastikku siduvate mügarbakteritega -linnud eesjäsemete arenemise tiibadeks -kerged toruluu -sulestik VARJEVÄRVUS HOIATUSVÄRVUS VARJEKUJU KAITSEVÄRVUS Herilase tagakeha -kaitsevärvusega lauluritsikas -lepatriinu kattetiivad - -mürkmaod Toimub organismirühmades põlvkondade vahetumise käigus, viib kindlasuunaliste pöördumatute muutusteni genofondis. Käitumiskohastumus -lindude pulmatantsud -kiskjate saagitabamisviis -lindude ränne -järglashool
Kõõlustes, sidemetes, sidekirmetes. 16. Kus esineb sassiskiulist sidekude? Naha võrkkihil 17. Kus esineb hüaliinset kõhrkude? Liigeste pinnal 18. Kus esineb elastset kõhrkude? Kõrvalestades 19. Kus esineb fibroosset (kiulist) kõhrkude? Lülidevaheketastes, häbemeliiduses 20. Mis annab luukoele tugevuse? Kaltsiumi ja fosforisoolad 21. Millises luu osas toimub vereloome? Käsnolluses 22. Mida sisaldab toruluu diafüüs? KEHA Luuüdi 23. Kus esineb silelihasrakkusid? Vere- ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes 24. Mis on vöötlihaskoes kontraktiilseteks elementideks? pikisuunaliselt paralleelsete kimpudena kulgevad müofibrillid. 25. Mis tekitab vöötlihaskiudude ristivöödilisuse? lihaskiu müofibrillide aktiini- ja müosiinifilamendid asetsevad korrapäraselt, ühesugused müofilamendid
fosfori) ainevahetuses ja vereloomes 3. Luukoe ehitus Luukude koosneb rakkudest, mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks, paiknevad vaheaine õõntes. Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Lamellaarne luukude koosneb lamellidest, mille osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena. 4. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel) Toruluul eristatakse kahte jämenenud otsa ja silindrilist keskosa keha ehk diafüüsi. Luude jämenenud otsad koosnevad käsnainest, mis pealt on kaetud õhukese plinkaine kihiga. Luu otsmise osa suurem liigesepinna poolne osa on epifüüs, diafüüsipoolne osa metafüüs. Kasvavas luus eraldab epifüüsi metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat. Diafüüs kujutab endast plinkainest toru. Seest õõnes diafüüs on täidetud luuüdiga. 5
Vaata ka JOONIST! Luukoel on lamell ehitus. Lamellaarsest luukoest on üles ehitatud täiskasvanu kogu skelett. 1. välimised üldlamellid 2. vahelamellid 3. sisemised üldlamellid 4. osteoonikanal 5. luurakkude õõned 6. osteoonilamellid 8. Luu kui organi ehitus (toruluu näitel) JOONIS vihikus. 1. epifüüs 2. metafüüs 3. diafüüs 9. Luude liigid ja igale näide. Pikad luud ehk toruluud Näide: õlavarreluud, reieluu ja sõrmelülid. Lühikesed luud ehk käsnluud Näide: randme ja kanna luud. Lameluud ehk plaatluud Näide: rinnak, abaluu ja puusaluu 10.Nimeta pidevühenduse liigid, alaliigid, igale näide:
vahepealne(m.v.intermedius), külgmine pakslihas (v.lateralis), reie sirglihas (m.rectus femoris). Algus – reieluu karejoon lateraalselt, lõpp - sääreluu köprus. Funktsioon: sääre sirutamine (põlveliigese sirutamine). „Jalgpallurilihas“. TEST 2 1. Nimeta lülisamba osad. Ladina k. . Mitmest lülist koosneb või mitmest lülist kokkukasvanud. Kaelalülid 7, rinnalülid 12, nimmelülid 5, ristluu (5 lülist kokkukasvanud), õndraluu (2-4 lüli) 2. Kuidas nim. Toruluu laienenud osa, keskosa ja jah. Millega on täidetud õõnsused täiskasvanul toruluuotsdes ja millega keskosas? Epifüüs, metafüüs, diafüüs. Otstes on luuüdi. Väikestes punane luuüdi. Keskosas on kollaneluuüdi. 3. Liigesepõhiosad. Nimeta vähemalt 2 luuühenduse tüüpi mis pole liigesed. Fibroos- sidemed ja membraanid, õmblused, tappühendid, sündesmoodid, kõhrühendid, sünostoosid. 4. Õlaliiges
luukude. Põhimikulises - osseiinkiudude asetus korrapäratu (esineb kõõluste kinnituskohtades ja kolju õmbluste piirkonnas) Lamellaarne koosneb lamellidest, osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena. Osteoon = osteoonikanal (Harversi kanal) + seda ümbritsevad osteoonilamellid. Osteoonide vahel on ebakorrapärase kujuga vahelamellid. Kanalites kulgevad veresooned ja närvid. · Joonis lk 19 8. Luu kui organi ehitus (toruluu 9. Nimeta luude liigid, igale näide. näitel). · Pikad luud ehk toruluud reieluu, sõrmelülid, Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne õlavarreluu osa on epifüüs. Diafüüsipoolne osa on · Lühikesed luud ehk käsnluud kanna luud, metafüüs. Silindrist keskosa nim. diafüüsiks.
ülajäsemete tähtsaimad kõrgemale eeldab ka abaluu veresooned ja närvid liikumist Õlavöötme luude ülesandeks on ühendada ülajäsemete luud selgroo ja rinnakorviga ÜLAJÄSEME VABAOSA Click icon to add picture LUUD Ülajäsemed moodustavad: õlavarreluud, küünraluud, kodarluud, randmeluud, kämblaluud ja sõrmeluud Õlavarde kuuluv õlavarreluu on tüüpiline toruluu Õlaliiges on organismi liikuvaim ja samas kõige kergemini nihestuv liiges Randmeluid on kaheksa, kliiiniliselt olulisim on lodiluu, selle murde on sageli raske röntgenülesvõttelt avastada ja selle paranemine võtab aega Randmeluudega liigestuvad kämblaluud, neid on viis VAAGNAVÖÖTME Click icon to add picture LUUD Luustikuline vaagen koosneb puusaluudest, mille seob ühtseks võruks lülisamba luude hulka kuuluv
süljenäärmed (suurendab sülje eritust) 3. süda (aeglustab erinevatele elunditele?, nimeta 6 erinevat elundit ja südamelööke) 4. hingamiselundid (ahendab bronhe) 5. magu (stimuleerib soolte tööd ja sekretsiooni) 6. NS slaid 118; anat lk 226 joonis 161 toime nendele! maks (suurendab sapi eritust) 7. kuseelundid (stimuleerib kusepõit) 8. suguelundid (stimuleerib erektsiooni) 78. Mida sisaldab toruluu diafüüs? Luuüdi LF slaid 6; anat lk 25 79. Mis iseloomustab pikka luud (toruluu) ? Seest õõnsad luud, mis muudavad luustiku kergemaks ja vastupidavamaks LF slaid 6
.. → otsmikuluu, Numbriga 2 tähistatud luu on... → ülalõualuu, Numbriga 3 tähistatud luu on... → oimuluu 65.Kuidas nimetatakse alltoodud pildil numbritega tähistatud luid? Numbriga 1 tähistatud luu on... → kuupluu, Numbriga 2 tähistatud luu on... → talbluu, Numbriga 3 tähistatud luu on... → lodiluu 66.Kuidas nimetatakse üheteljelist liigest, mis võimaldab painutust ja sirutust? Plokkliiges 67.Kuidas nimetatakse toruluu silindrilist plinkainest keskosa? Diafüüs 68.Kuidas nimetatakse alltoodud pildil numbritega märgitud luid ladina keeles? Numbriga 1 tähistatud luu nimetus ladina keeles on... → humerus, Numbriga 2 tähistatud luu nimetus ladina keeles on... → radius, Numbriga 3 tähistatud luu nimetus ladina keeles on... → ulna 69.Kuidas nimetatakse alltoodud pildil numbritega tähistatud abaluu osi? Numbriga 1 tähistatud abaluu osa on..
frontaaltasapind, sagitaaltelg(eemaldamine,lähenemine)sagitaaltasapind, vertikaaltelg (pöörlemine)horisontaaltasapind. 6. Liigutuste liigid telgede suhtes: Sirutus,painutus,abduktsioon ja aduktsioon, pöörlemine 7. Luukoe ehitus: Luukude koosneb rakkudest, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Põhiaines esinevad kaltsiumi ja fosfori soolad annavad luudele tugevuse.vt joonis 1 ja sealt nimetusi. 8. Luu kui organi ehitus (toruluu näitel): epifüüs,epifüüsiplaat, metafüüs, diafüüs. Soovitan vaadata raamat lk 25 joonist;) 9. Nimeta luude liigid, igale näide: Toruluud(pikad): õlavarre-, reieluu, sõrmelülid, lühikesed ehk käsnluud (randme ja kannaluud), lameluud ehk plaatluud(rinnak, aba-,puusa-,koljulae luud), segaluud(lülisambalüli). (extra pneumaatilised ehk õhkusisaldavad luud(koljus)). 10. Nimeta pidevühenduste liigid, alaliigid, igale näide: FIBROOSSED(sideliidus, mille
kaltsiumi). Luud on kaltsiumi depooks ja kaltsiumitaset veres püüab organism hoida üsna stabiilselt. Luudes paikneb ka luuüdi (vereloome funktioon). Luud jagunevad rühmadesse: 1. Toruluud. Kaks ümaramat otsa, mida kutsutakse epifüüsiks. Nende vahel on torujas moodustis diafüüs. Osteplastid töötavad nende kõhrerakkude ja epifüüsi piiril ja nende tegevuse tulemusena kaltsiumisoolad lagestuvad otsa ja tekitavad sinna uut luukudet. Lükkavad ka seda epifüüsiplaati edasi ja toruluu pikeneb. Selline pikikasv saab toimuda niikaua kuni need kõhreplaadid lõplikult luustuvad, kasvavad kinni. Toimub aga siis kui suguhormoonide produktsioon hakkab järsult suurenema ( pubekaeas) selle lõpus on enamvähem kasv lõppenud, kõhreplaadid luustunud, epifüüsid ja diafüüsid kokku kasvanud. Juhul kui suguhormoonide produktsiooni pubekaeas on puudlik , siis kasv jätkub, kellel on ka teised sekundaarsed sugutunnused välja kujunemata. Luud on kaetud luuümbrisega. Seda ei
Painutamine (flektsioon) Vertikaal Väljapööramine (supinatsioon) rotatsioon - pöörlamine Sissepööramine (pronatsioon) 7. Luukoe ehitus (JOONIS.!) Osteoon, luurakud, Havers'i kanal, tsentraalkanal, välised ja sisemised lamelllid 8. Luu kui organi ehitu (JOONIS.!) Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris, liigesekõhr ja luuüdi. 9. Luude liigid Pikk luu e. Toruluu üks mõõde oluliselt suurem (reieluu, sõrmelüli, õlavarrel) Lühike luu e. Käsnluu 3 mõõdet võrdsed (randmeluu, kannaluu) Lameluu e. Plaatluu õhukesed ja laiad (abaluu, puusaluu, rinnak) Segaluud (lülisambalülid) Pneumaatilised e. Õhku sisaldavad luud (koljuluud) 10. Pidevühenduse liigid Fibroossete ühenduste alaliigid: Sideliidused - sidemed ja luudevahekiled
iliopsoas niudluu tiiva sisepind, nimmelülidelt / mõlemad osad tulevad kubemesideme alt kõhuõõnest välja, ühinevad ja kinnituvad reieluule ( * painutab reit puusaliigesest ette * seismisel hoiab keha puusaliigesest taha vajumast) a) Suur nimmelihas m. psoas major, b) niudelihas m. iliacus, 1. Mis tüüpi luid esineb lameluud - abaluu, toruluud - reieluu, segaluud kaelalüli, lühikesed luud kuulmeluukesed 2. lülisamba osad ja mitmest koosneb : 7 kaela, 12 rinna, 5 nimme. 3. toruluu luu tihe pinnakiht periost, kärjetaoline siseosa käsnollus ; millegatäidetud õõnsused keskosas ja otstes kollane ja punane luuüdi. Mis katab luu liigesepindadel liigesekõhr. 4. Liigese põhiosad 2 liigese pinda, pilu, kapsel. 2 luuühenduse tüüpi, mis ei ole liigesed sümfüüs, fibroosühendused, õmblused, 5. Õlaliiges kinnitub : õlavarreluupea, abaluu. Munaliiges. Frontaal, sagitaal ja vetikaal. 6
iliopsoas niudluu tiiva sisepind, nimmelülidelt / mõlemad osad tulevad kubemesideme alt kõhuõõnest välja, ühinevad ja kinnituvad reieluule ( * painutab reit puusaliigesest ette * seismisel hoiab keha puusaliigesest taha vajumast) a) Suur nimmelihas m. psoas major, b) niudelihas m. iliacus, 1. Mis tüüpi luid esineb lameluud - abaluu, toruluud - reieluu, segaluud kaelalüli, lühikesed luud kuulmeluukesed 2. lülisamba osad ja mitmest koosneb : 7 kaela, 12 rinna, 5 nimme. 3. toruluu luu tihe pinnakiht periost, kärjetaoline siseosa käsnollus ; millegatäidetud õõnsused keskosas ja otstes kollane ja punane luuüdi. Mis katab luu liigesepindadel liigesekõhr. 4. Liigese põhiosad 2 liigese pinda, pilu, kapsel. 2 luuühenduse tüüpi, mis ei ole liigesed sümfüüs, fibroosühendused, õmblused, 5. Õlaliiges kinnitub : õlavarreluupea, abaluu. Munaliiges. Frontaal, sagitaal ja vetikaal. 6
(Liidus sõnast liituma, Liiges sõnast liikuma). Aktiivne skeletilihastik. Skeletilihaskude, silelihaskude, südamelihaskude(ainult südamel). 87. Inimkeha teljed, liikumised nende suhtes. Õpik lk 22, joonis 11. 1. Vertikaaltelg pööramine, sissepööramine-väljapööramine, pöörlemine. 2. Frontaaltelg sirutus-painutus, ette ja taha. 3. Sagitaaltelg kõrvale liigutus. Eemaldumine-lähendamine külgsuundades. 88. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel). Pildiküsimus. Joonisel 1 vihikus luukude ja joonis 2. Joonisel 1 luukude mustad täpid on veresooned. Joonis 2 Käsnaine selle sees on punane luuüdi, siin tekitatakse kõiki vererakke. ÜLITÄHTIS. Luuõõs siin on kollane luuüdi, see on rasvarikas varuaine, kasutatakse siis, kui vaja. Plinkaine luu pindmine osa; tihe, kompaktne, kindla struktuuriga. Plinkaine sees on veresooned, mis kulgevad luu sees ülalt-alla ja horisontaalpinnas. Veresooned toidavad ainevahetust
o fibroosne - Esineb selgroo lülidevaheketastes, liigeseketastes, mõnedes kõõlustes, fibroosse kõhre rakud tekivad harilikult fibroblastidest, puudub perikonder. Luukude o Rakkudevaheline aine on mineraliseerunud (kaltsifitseerunud) 14. Nimetatud sidekoed tunda ära pildil ja osata näidata koe elemente: Hüaliinne kõhrkude Elastne kõhrkude Fibroosne kõhrkude Luukude (toruluu kompaktaine histoloogiline ehitus) Paralleelkiuline sidekude kõõluses 15. Tugikudede regeneratsioon Suur regeneratsioonivõime, selle tõttu taastavad vigastatud kohti 16. Lihaskudede üldiseloomustus, ülesanded (Sisaldavad aktiinist ja müosiinist koosnevaid müofilamente) Rakke ümbritseb basaalmembraan, mis ühendab rakke omavahel ja ümbritseva sidekoega. Lihaskoega alati liitunud veresooned, närvid, sidekoe elemendid 17
Rakkudevahelise aine tootja o Luukude Skeletikoed- kõhrkude ja luukude; organismi tugi ja kaitse 14. Nimetatud sidekoed tunda ära pildil ja osata näidata koe elemente: Veri (leukotsüüt, erütrotsüüt) Hüaliinne kõhrkude (perikonder, kondroblastid, kondrotsüüdid) Elastne kõhrkude (perikonder, kondroblastid, kondrotsüüdid) Fibroosne kõhrkude (kollageensed kiud, fibroblastid, kondrotsüüdid) Luukude (toruluu kompaktaine histoloogiline ehitus) (osteon, luuõõs, luukanalid, osteoni keskkanal, luu lamellid, osteotsüüdid) Paralleelkiuline sidekude kõõluses (kollageensed kiud, fibrotsüüdid) 15. Tugikudede regeneratsioon 16. Lihaskudede üldiseloomustus, ülesanded Sisaldavad aktiinist ja müosiinist koosnevaid müofilamente Lihaskudede rakke ümbritseb basaalmembraan, mis ühendab rakke omavahel rakke omavahel ja sidekoega
Müofibrillid koosnevad müofilamentidest, milleks on aktiin ja müosiin. 14. Sidekoe ehitus Sidekude on kude, mis seob erinevaid kudesid omavahel ja hoiab neid koos. Seda leidub organismis kõikjal - lihase koostises, kõõlustes, liigestes jne. Sidekude koosneb peamiselt kollageeni-, elastiini- ja retikuliinikiududest. Kollageen ja elastiin moodustavad käsna taolise struktuuri, mille vahel asub koevedelik. Rakulisi elemente esineb sidekoes suhteliselt vähe. 15. Toruluu ehitus Pikad- ehk toruluud koosnevad õõnsast luu keskosast (diafüüsist) ja luuotstest ehk epifüüsist. Luu otsad pole õõnsad. Luu on kaetud erilise sidekoelise kihiga nn periostiga ehk luuümbrisega. Luu otste välimine pool koosneb kompaktainest, seesmine osa käsnainest, mis sisaldab luuüdi. Toruluu õõs sisaldab kollast luuüdi. Luu keksosa koosneb peaaegu täielikult kompaktainest. Lameluudes ja lühikestes luudes pole luuõõnt, sisaldavad kompaktainet ja käsnainet luu sees. 16
Vertikaaltelg (ülalt alla- (pöörlemine)horisontaaltasapind. 6. Liigutuste liigid telgede suhtes: eemaldamine- lähendamine, sirutamine, painutamine, pööramine. 7. Luukoe ehitus: Koosneb elusatest rakkudest(mis aitavad luudel kasvada ja parandada-traumade puhul), mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Põhiaines on Ca ja P soolad, mis annavad luudele tugevuse. Luukoes toimuvad pidevalt protsessid, millega vana luukude lammutatakse ja asendatakse uuega. 8. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel): VT.joonis 2 Toruluudel eristatakse kahte jämenenud otsa(koosnevad käsnainest) ja silindrilist keskosa (diafüüsi-täidetud luuüdiga). Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsipoolne osa on aga metafüüs. eraldab epifüüsi metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat. 9. luude liigid: a) Pikad luud e. toruluud (õlavarreluu). b) Lühikesed luud e. käsnluud (randme ja kannaluud). c) Lameluud e
Inimese toese moodustavad mitmesugused omavahel seostunud luud, mis koosnevad elusatest luurakkudest, mille vahel on rakuvaheaine *** Muu allikas Luudes on mineraalaineid, mis annavad luudele kõvaduse, kui ka orgaanilisi aineid, mis annavad elastsuse. Orgaanilistest ainetest on tähtsamad valgud, mis moodustavad luukoes elastseid kiudusid ja rasvad, mis on põhiline toitainete tagavara. Mineraalainetest on kõige rohkem kaltsiumi, fosforit ja magneesiumi 9. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel). (info õpikust) Toruluul eristatakse kahte jämenenud otsa (epifüüs, epifüüsiplaat ja metafüüs) ja silindrilist keskosa keha ehk diafüüsi. Luude jämenenud otsad koosnevad peente luupõrgakeste võrgustikust käsnainest, mis pealt on kaetud õhukese plinkaine kihiga. Luu on kaetud luuümbrisega. 10. Nimeta luude liigid, igale näide! (info õpikust) 1. toruluud e pikad luud (õlavarreluu, reieluu, sõrmelülid) 2
Vertikaaltelg (ülalt alla- (pöörlemine) horisontaaltasapind. 7. Liigutuste liigid telgede suhtes: eemaldamine- lähendamine, sirutamine, painutamine, pööramine. 8. Luukoe ehitus: Koosneb elusatest rakkudest (mis aitavad luudel kasvada ja parandada-traumade puhul), mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Põhiaines on Ca ja P soolad, mis annavad luudele tugevuse. Luukoes toimuvad pidevalt protsessid, millega vana luukude lammutatakse ja asendatakse uuega. 9. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel): VT.joonis 2 Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris – sidekoeline veresoonte ja närviderikas luu väliskate, mis puudub ainult liigespindadel. Liigesekõhr – katab luude liigesepindu. Luuüdi – täidab käsnolluse põrgakestevahelisi ruume ja üdiõõnt. Eristatakse punast ja kollast luuüdi. Käsnolluses on punane luuüdi, see on tähtis vereloomeorgan, siin toimub intensiivne vere tootmine. Luuõõnes on kollane luuüdi, see on suure rasvasisaldusega varuaine. 10
Roide keha taga, all on vagu, kus kulgevad närvid ja veresooned. Jäsemete luustik jaguneb ülajäseme vöötme ja ülajäsemete luudeks. Ülajäseme vööde e. õlavööde koosneb kahest paarilisest luust: abaluust ja rangluust: - abaluu (kolmenurkjas lame luu); - rangluu (hästi nähtav ja kombeldav) rinnakuluust abaluu õlanukini. Ülajäsemeluudeks on: - õlavarreluu; - küünarluu; - kodarluu; - käe luud. Õlavarreluu on tüüpiline toruluu (jämedad otsad- epifüüsid ja torujas kere- diafüüs) - õlavarreluu liigestub abaluuga õlaliigese abil (liigesepeaks on õlavarreluu pea ja liigeseauguks abaluu liigeseõõnis); - liigeseõõnis on nii lõtv, et käsi seisab kõõluste abil; - õlaliiges on keraliiges. Küünarvarre luud on küünarluu ja kodarluu: - küünarluu on suurem ja keskel (jaguneb tagumiseks, pikemaks ja jämedamaks küünarnukiks ning eesmiseks väiksemaks nokkjätkeks);
luukudet. Põimikulises luukoes on kollageenkiudude (osseiinkiudude) asetus korrapäratu (kõõluste kinnituskohad ja kolju õmbluste piirkonnad). Lamellaarne luukude koosneb lamellidest, seal paiknevad kollageenkiud paralleelsete kimpudena. Luu välispinnal asetsevad välimised üldlamellid, sees piiravad luuõõnt sisemised üldlamellid. Luu sees asuvat Haversi kanalit ehk osteoonikanalt ümbritsevad osteoonilamellid. Kanalites kulgevad veresooned ja närvid. 8. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel): Toruluudel eristatakse kahte jämenenud otsa ja silindrilist keskosa (diafüüsi). Jämenenud otsad koosnevad käsnainest, mis pealt on kaetud õhukese plinkaine kihiga. Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsipoolne osa on aga metafüüs. Kasvavas luus eraldab epifüüsi metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat. Diafüüs kujutab endst tihedast luuainest (plinkainest) toru. Seest õõnes diafüüs on täidetud luuüdiga. 9. luude liigid:
vertikaal(ülalt alla)- pöörlemine(pronatsioon ja subinatsioon) tasapinnad- sagitaalsed frontaalsed horisontaalsed 7. luukoe ehitus- koosneb rakkudest(osteotsüüdid) mineraliseerunud põhiainest(kaltsium ja fosfori soolad annavad tugevuse) kiududest(kollageenkiud) kehale toeks ja kaitseks 8. töövihikus lk. 2 9. Luu liigid : pikkluu e toruluu- nt. reieluu lameluu- rinnak, abaluu lühiluu- nt. randmeluu segaluu- nt. Lülisambaluu 10. Pidevühenduste liigid: FIBROOSSED(sidekoesed) sideliidused- nt sidemed luude vahel(põlvel) õmblused- nt koljuluude vahel tappühendused- nt hambad on juurtega sisse tapitud LUULISED – nt. ristluulülid mood. täiskasvanul tervikliku ristluu KÕHRELISED kõhrliidused- nt. esimene roie on rinnakuga ühendatud
vertikaal(ülalt alla)- pöörlemine(pronatsioon ja subinatsioon) tasapinnad- sagitaalsed frontaalsed horisontaalsed 7. luukoe ehitus- koosneb rakkudest(osteotsüüdid) mineraliseerunud põhiainest(kaltsium ja fosfori soolad annavad tugevuse) kiududest(kollageenkiud) kehale toeks ja kaitseks 8. töövihikus lk. 2 9. Luu liigid : pikkluu e toruluu- nt. reieluu lameluu- rinnak, abaluu lühiluu- nt. randmeluu segaluu- nt. Lülisambaluu 10. Pidevühenduste liigid: FIBROOSSED(sidekoesed) sideliidused- nt sidemed luude vahel(põlvel) õmblused- nt koljuluude vahel tappühendused- nt hambad on juurtega sisse tapitud LUULISED – nt. ristluulülid mood. täiskasvanul tervikliku ristluu KÕHRELISED kõhrliidused- nt. esimene roie on rinnakuga ühendatud
kaltsiumisisaldust(suurendab osteoklastide hulka, suurendab kaltsiumi tagasiimendumist neerutorukestes, vähendab kaltsiumi eritumist sülge), aga fosfaadile on mõju vastupidine(vähendab veres fosfaadi hulka). Kaltsium on vajalik vere hüübimiseks, lihaskontraktsioonideks, ensüümide aktiveerumiseks ja rakusiseseks signalisatsiooniks. 11.Milline on luukoe mikroskoopiline ehitus? Osteon ehk plinkollus toruluu(embrüonaalne luu) 12.Millised on luukoe rakud ja nende funktsioonid? Osteoblastid- luurakkue noorvormid(rakuvaheaine tootjad) Osteotsüüdid-moodustavad luu Osteoklastid-luud lagundavad rakud(hävitavad vajadusel rakuvahe ainet) 13.Millised tegurid reguleerivad luude kasvu? Paksuskasvu reguleerib kõige enam suurenenud mehaaniline koormus luudele. Luude kasvu reguleerib kasvuhormoon.(Tema mõju modifitseerivad suguhormoonid, nende toimel taandarenevad epifüüsiplaadid puperteedi lõppedes
mineraliseerunud põhiainest (Ca ja P soolad) ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks, paiknevad vaheaine õõntes. Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Lamellaarne luukude koosneb lamellidest, mille osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena. Luukoes toimuvad pidevalt protsessid, millega vana luukude lammutatakse ja asendatakse uuega. 9) Luu kui organi ehitus (toruluu näitel) Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris – sidekoeline veresoonte ja närviderikas luu väliskate, mis puudub ainult liigespindadel. Liigesekõhr – katab luude liigesepindu. Luuüdi – täidab käsnolluse põrgakestevahelisi ruume ja üdiõõnt. Eristatakse punast ja kollast luuüdi. Käsnolluses on punane luuüdi, see on tähtis vereloomeorgan, siin toimub intensiivne vere tootmine. Luuõõnes on kollane luuüdi, see on suure rasvasisaldusega varuaine.
pronatsioon ja pööramine väljapoole e. supinatsioon. 7) Luukoe ehitus? Luukude koosneb rakkudest mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks, paiknevad vaheaine õõntes. Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Lamellaarne luukude koosneb lamellidest, mille osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena. 8) Luu kui organi ehitus? (toruluu näitel) Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris sidekoeline veresoonte ja närviderikas luu väliskate, mis puudub ainult liigespindadel. Liigesekõhr katab luude liigesepindu. Luuüdi täidab käsnolluse põrgakestevahelisi ruume ja üdiõõnt. Eristatakse punast ja kollast luuüdi. Käsnolluses on punane luuüdi, see on tähtis vereloomeorgan, siin toimub intensiivne vere tootmine. Luuõõnes on kollane luuüdi, see on suure rasvasisaldusega varuaine.
pronatsioon ja pööramine väljapoole e. supinatsioon. 7) Luukoe ehitus? Luukude koosneb rakkudest mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks, paiknevad vaheaine õõntes. Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Lamellaarne luukude koosneb lamellidest, mille osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena. 8) Luu kui organi ehitus? (toruluu näitel) Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris – sidekoeline veresoonte ja närviderikas luu väliskate, mis puudub ainult liigespindadel. Liigesekõhr – katab luude liigesepindu. Luuüdi – täidab käsnolluse põrgakestevahelisi ruume ja üdiõõnt. Eristatakse punast ja kollast luuüdi. Käsnolluses on punane luuüdi, see on tähtis vereloomeorgan, siin toimub intensiivne vere tootmine. Luuõõnes on kollane luuüdi, see on suure rasvasisaldusega varuaine.
pronatsioon ja pööramine väljapoole e. supinatsioon. 7) Luukoe ehitus? Luukude koosneb rakkudest mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks, paiknevad vaheaine õõntes. Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Lamellaarne luukude koosneb lamellidest, mille osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena. 8) Luu kui organi ehitus? (toruluu näitel) Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris sidekoeline veresoonte ja närviderikas luu väliskate, mis puudub ainult liigespindadel. Liigesekõhr katab luude liigesepindu. Luuüdi täidab käsnolluse põrgakestevahelisi ruume ja üdiõõnt. Eristatakse punast ja kollast luuüdi. Käsnolluses on punane luuüdi, see on tähtis vereloomeorgan, siin toimub intensiivne vere tootmine. Luuõõnes on kollane luuüdi, see on suure rasvasisaldusega varuaine.
artro- liigestega seotud artroskoopia (liigeste uuring,-ravi) auto- ise-, oma- autoagressioon (enda vastu suunatud vägivald) bi- kaks bilateraalne (kahepoolne) bradü- aeglane bradükardia (südametegevuse aeglustumine) derma- naha- dermatiit (nahapõletik) dia- läbi, vahel diafüüs (toruluu keskmine osa) düs- eba- düspnoe (hingamishäire) e-, eks- välja- ekskreet (eritus) ekstra- eraldi ekstrasüstol (südame vahelöök) extern- väline a.iliaca externa (välimine niudearter) enter- soole- enteriit (soolepõletik) eu- normaalne eutüreoos (kilpnäärme normaalne talitlus)
annaabi.ee 
