Liikumiselundkond 91. Liikumiselundkonna struktuur Inimese keha ja selle osade liikumist võimaldab tugi-liikumiselundkonna, mis hõlmab luustikku ja listikku.Luustik on tugi-liikumselundkonna passivne, lihastik aktiivne osa. 92. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad: Frontaaltelg (sirutus, painutus) frontaaltasapind, sagitaaltelg(eemaldamine,lähenemine)sagitaaltasapind, vertikaaltelg (pöörlemine)horisontaaltasapind. 93.Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel): epifüüs,epifüüsiplaat, metafüüs, diafüüs. On üks mõõde oluliselt suurem kui kaks ülejäänut. Toruluul eristatakse kahte jämenenud otsa ja silindrilist keskosa keha. Luude jämenenud otsad koosnevad peente luupõrgakeste võrgustikust käsnainest. Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsiapoolne osa metafüüs. 94. Nimeta luude liigid. Igale näide: Toruluud(pikad): õlavarre-, reieluu, sõrmelülid, Lühikesed (randme ja kannaluud), Lameluud (rinnak...
Skoljoos eest taha vaadates on selgroog kõver. Ülajäseme luud. Ülajäseme võin jagada järgmistesse osadesse. 1. Õlavööde abaluu ja rangluu. 2. Õlavars. 3. Küünarvars. 4. Käsi. Abaluu on paariline lameluu, paikneb rinnakorvi 27 roide piirkonnas. Abaluu ülemine õlgmine ots on tunduvalt paksem ja sinna liigestub õlavarreluu. Rangluu on paariline S kujuline toruluu. Õlanukmine ots on lamedam ja kaelapoolne osa ümaram. Õlavarreluu on pikk toruluu. Ülemises otsas asub õlavarreluu pea, mis on poolkera kujuline. Peale järgneb anatoomiline kael, Õlavarreluu alumist otsa nimetatakse põndaks, mis liigestub küünarvarreluudega. Pea ja põnda vahelist osa nimetatakse luu kehaks. Küünarvars. Küünarluu on pikk toruluu ja mõlema otsaga ühenduses kodarluuga. Kodarluu on samuti pikk toruluu (pöidlapoolne). Randmeluud.
HÜALIINNE KÕHRKUDE Kõhreterritoorium, interterritoriaalne substants, kondrotsüütide isogeenne grupp ELASTNE KÕHRKUDE FIBROOSNE KÕHR Elastsete kiudude võrgustik, kondrotsüüdid Kondrotsüüdid, kollageensete kiudude kimbud TORULUU RISTILIHV Luukanalikesed, osteoni lamellid, osteoni e Haversi kanal, luulakuunid DEKALTSINEERITUD TORULUU PIKILÕIK ASELUU ARENG Perforeeriv e Volkmanni kanal (keskel), Endokondraalne luu, primaarne luuüdi, osteotsüüdid (punased täped), osteoni e kasvutsoon, periost, perikondraalne luu Haversi kanal (jätked) SILELIHASKUDE Sarkoplasma, tuumad SKELETILIHASKUDE SÜDAMELIHASKUDE
produtseerima glükoosi lihas- või rasvkoes. Luude ehitus, kasv ja seda mõjutavad tegurid Luude süsteem moodustab organismi jaoks tugisüsteemi ja omab kaitsefunktsiooni (kolju kaitseb peaaju, vaagen ja rindkere siseelundeid, lülisambad seljaaju). Luud koosnevad luukoest (sidekoe alaliik) kõhrekude, mille osa on suurem kasvueas ja puhas luukude, kus kõhrerakkudesse on ladestunud ka soolad, mis muudavad luu kompaktseks, tugevaks. Epifüüs toruluu ots Diafüüs toruluu keskmine osa Luuümbris luud ümritsev osa, mille kaudu sisenevad luusse veresooned ja närvid Luukoes on kahesugused rakud, need, mis produtseerivad luukudet juurde osteoblastid, ja need, mis luukude lammutavad osteoklastid (võimaldavad Ca-d viia verre), mis asuvad kõhre- ja luurakkude piiril Looteeas koosneb algul skelett ainult kõhrkoest, 7.-8. Nädalal ilmuvad luustunud punktid.
C: Mis luu ja, mis osade pealt õlavarreluu kinnitub? (küünarnukk ja küünarluu juurde) D: Millisele liigesele peamiselt mõjub ja millist funktsiooni omab? (Põhiliselt mõjub küünarliigesele ja põhiline funktsioon on käsivarre/küünarvarre sirutamine) II Variant 1. Nimeta lülisamba osad, mitu luud seal on ja ladinakeelne nimi? (Kaela osa -7 lüli-; rinna osa – 12 lüli -; nimme osa – 5 lüli; ristluu – 5-st osast kokku kasvand-; õndraluu – 2 kuni 4 lüli) 2. Toruluu: A: Kuida nimetatakse nimetatakse pinnakihti ja sisekihti? (Sisekihti nimetatakse – käsnolluseks ehk spongiosa, pindmistkihti nimetatakse - plinkolluseks ehk kompakta) B: Millega on täidetud toruluu otsad? (punane üdi, kollane üdi) C: Millega on luu kaetud liigespindadel? (Liigesekõhrega) 3. Nimeta luuühendusi: A: On luuühendus, aga ei ole liiges (sündesmoosid, tappühendused, sümfüüsid) 4. Õlaliiges: A: Mis luud on õlaliigeses? (Abaluu ja õlavarreluu) B: Mis tüüpi liiges
ja katta teisi kudesid ja elundeid. Luu on luustiku osa, mida moodustavaks koeks on sidekude. Luudele annavad tugevuse mineraal-ained, elastsuse aga orgaanilised ained. Luu tugevamat osa nimetame plinkaineks, pehmemat osa aga käsnaineks. Pealt katab luud luuümbris, luu sees on aga luuüdi. Punane luuüdi paineb vereloomeelundis ja selle ülesandeks on moodustada vererakud, mis kanduvad vereringesse, kollane luuüdi aga toruluu õõnsuses ning selle ülesandeks on rasvasid varuda. Kõik luud moodustuvad luustiku ehk skeleti. Inimese luustiku põhiosad on kolju, selgroog, rinnakorv, õlavööde, ülajäseme luud, vaagnavööde ja alajäseme luud. Liikuvat luude ühendust nimetame liigeseks. Erinevat tüüpi ühendused võimaldavad luudel erinevas ulatuses liikuda. Inimese kehas on kolme tüüpi lihaseid: 1) skeletilihased 2)silelihased 3)südame-lihased.
Pikkpea (abaluult), mediaalnepea ( õlavarreluult), lateraalnepea ( õlavarreluult) C: Mis luu ja, mis osade pealt õlavarreluu kinnitub? küünarnukile D: Millisele liigesele peamiselt mõjub ja millist funktsiooni omab? küünarliigesele; Sirutab küünarliigesest käsivart 15. Nimeta lülisamba osad, mitu luud seal on? Kaelalülid (7), rinnalülid (12), Nimmelülid (5) Ristluu (5), Sabaluu(4) 16. Toruluu: A: Kuida nimetatakse nimetatakse pinnakihti ja sisekihti? Plinkollus e kompakta ja käsnollus B: Millega on täidetud toruluu otsad? Kollane ja punane luuüdi C: Millega on luu kaetud liigespindadel? liigesekõhrega D: Nimeta luuühendusi Pidevühendid, liigesed 17. Õlaliiges: A: Mis luud on õlaliigeses? Õlavarreluu ja abaluu B: Mis tüüpi liiges? Kera C: Nimeta liikumisteljed?
Pikkpea (abaluult), mediaalnepea ( õlavarreluult), lateraalnepea ( õlavarreluult) C: Mis luu ja, mis osade pealt õlavarreluu kinnitub? küünarnukile D: Millisele liigesele peamiselt mõjub ja millist funktsiooni omab? küünarliigesele; Sirutab küünarliigesest käsivart 15. Nimeta lülisamba osad, mitu luud seal on? Kaelalülid (7), rinnalülid (12), Nimmelülid (5) Ristluu (5), Sabaluu(4) 16. Toruluu: A: Kuida nimetatakse nimetatakse pinnakihti ja sisekihti? Plinkollus e kompakta ja käsnollus B: Millega on täidetud toruluu otsad? Kollane ja punane luuüdi C: Millega on luu kaetud liigespindadel? liigesekõhrega D: Nimeta luuühendusi Pidevühendid, liigesed 17. Õlaliiges: A: Mis luud on õlaliigeses? Õlavarreluu ja abaluu B: Mis tüüpi liiges? Kera C: Nimeta liikumisteljed?
15. Nimeta vähemalt viis lihast mis aitavad tekitada kõhupressi? - Diafragma, kõhu sirglihas, välimine kõhu põikilihas, sisemine kõhu põikilihas, kõhu ristilihas, vaagna põhja lihased. 16. Nimeta lülisamba osad, mitu luud seal on ja ladinakeelne nimi? Kaela osa -7 lüli (vertebra cervicalis) Rinna osa 12 lüli (vertebra thoracica) Nimme osa 5 lüli (vertebra lumbalis) Ristluu 5-st osast kokku kasvand (os sacrum) Õndraluu 2 - 4 lüli (os coccygis) 17. Toruluu: A: Kuida nimetatakse nimetatakse pinnakihti ja sisekihti? (sisekihti nimetatakse käsnolluseks ehk spongiosaks, pindmist kihti nimetatakse - plinkolluseks ehk kompaktaks) B: Millega on täidetud toruluu otsad? (punane luuüdi, kollane luuüdi) C: Millega on luu kaetud liigespindadel? (liigesekõhrega) D: Millega on luu kaetud mujal/väljaspool? (tihe sidekoe kiht periost) 18. Nimeta luuühendusi: A: On luuühendus, aga ei ole liiges (sündesmoosid, tappühendused, sümfüüsid) 19
PTK 1.3 luude koostis ja ehitus Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest. 1) Vesi -20% 2) Mineraal- e anorgaanilised ained P,Mg, Ca 55%- TUGEVUS 3) Orgaanilised ained 25%-ELASTSUS Luude ehitus: · Toruluu on seest õõnes ja täidetud kollase luuüdiga(eristatakse punast ja kollast,punane on vereloomeelund) · Luude otsas paikneb käsnollus, millesse suubuvad veresooned · Luud ümbritseb luuümbris(toodab uusi luurakke) , mille all asub tihe ja tugev luukude-plinkkude Lihased kinnituvad luudele kõõlustega, mis on valkainest koosnev sidekoeline väät,tõmbele ja venitusele väga vastupidav 1.4 Luud ja nende ühendused Luude ühendused
Rinnakukeha Möökjätke (alumine) 16.Nimetage ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud. Ülajäseme luud Ülajäseme luustik: õlavöötme luud ja ülajäseme vabaosa luud. Õlavöötme luud 2 paarisluud abaluu ja rangluu. Ülajäseme vabaosa luud õlavarre-ja küünarvarreluud ning käe luud. Käe luud jagunevad omakorda randme ja kämbla luudeks, sõrmelülideks. Õlavöötmeluud: 1. rangluu-S kujuline toruluu 2. abaluu-kolmnurkne lameluu Vaba ülajäseme luud: 1. õlavarreluud-pikk toruluu 2. küünarvarreluud (küünar ja kodaruluu) Käe luud(randmekämbla luud ja sõrmelülid) 17.Õlaliiges:nimetage liigenduvad luud,liigesetüüp,liikumine. Õlaliiges on keraliiges, mille puhul liigenduvad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea. Abiseadeldiseks : 1
Organite sisemine õõnsus on valendik Osteoni koosseisu kuuluvad: osteotsüüt, luulamell, luulakuun Organit katvad välimised kestad: pleura, epikard, kihn Lihaskiu sünonüüm on skeletilihasrakk Müofibrillidest ei paikne l-vööndis peened filamendid Organit seest toetav sidekude on: strooma Füsioloogilised distlipiinid: endokrinoloogia, immunoloogia Aktiini sisaldavad peened müofibrillid Inimese nahavärv oleneb: melaniinist, hemoglobiinist, karoteenist Toruluu osad: kasvuplaat, epifüüs, diafüüs Punased lihaskiud on vastupidavamad Kõige enam toodab ATPd molekuli glükoosi kohta glükoosist aeroobsel rakuhingamisel Skeleti funktsioonid: organismi toestamine, kangideks olemine kinnitunud lihastele, kaltsiumioonide varu säilitamine Reservhapniku seondumise kohaks on müoglobiin Luude reorganiseerumine toimub osteoblastide ja osteoklastide koordineeritud elutegevuse tulemusena
spina iliaca ant. sup. - NIUDELUU OGA EESMINE ÜLEMINE spina iliaca post. sup. et post. Inf NIUDELUU OGA incisura ischiadica major SUUR ISTMIKU OGA ? os ischii -- ISTMIKULUU corpus et ramus ossis ischii - tuber ischiadicum - incisura ischiadica minor - VÄIKE ISTMIKU OGA ? spina ischiadica - os pubis - HÄBEMELUU pecten ossis pubis - facies symphysialis - tuberculum pubicum -- HÄBEMELUU KÖBRUKE ramus sup et inf ossis pubis - femur REIELUU -kõige suurem toruluu caput femoris - REIELUU PEA collum femoris REIELUU KAEL trocheanter major et minor - PÖÖREL SUUR, VÄIKE linea et crista intertrochanterica PÖÖRLATE VAHELINE HARI linea aspera - PÖÖRLATEVAHELINE JOON tuberositas glutea TUHARA KÖPRUS linea pectinea - KAREJOON facies poplitea SILEPIND ??????????? ÕRNAMINE condylus med. et lat - PÕNT epicondylus med et lat - fossa intercondylaris - VAHELINE PÕNT ???????????????????????? facies patellaris - patella - KEDERLUU
nende hübriididega) Võib põhjustada uue liigi eristumise algsest liigist Kohastumused – populatsiooni ja liigi isenditele ühiseid pärilikke omadusi ja tunnuseid, mis soodustavad eluvõimet, paljunemist nimetatud kohastumiseks -kõrbetaimed – gügav juurestik -lihakad lehed/varred -Vahajad kattekoed -liblikõielised- sümbioos lämmastikku siduvate mügarbakteritega -linnud – eesjäsemete arenemise tiibadeks -kerged – toruluu -sulestik VARJEVÄRVUS HOIATUSVÄRVUS VARJEKUJU KAITSEVÄRVUS Herilase tagakeha -kaitsevärvusega -lepatriinu kattetiivad lauluritsikas -mürkmaod - Toimub organismirühmades põlvkondade vahetumise käigus, viib kindlasuunaliste pöördumatute muutusteni genofondis. Käitumiskohastumus -lindude pulmatantsud -kiskjate saagitabamisviis -lindude ränne -järglashool
Võib põhjustada uue liigi eristumise algsest liigist Kohastumused populatsiooni ja liigi isenditele ühiseid pärilikke omadusi ja tunnuseid, mis soodustavad eluvõimet, paljunemist nimetatud kohastumiseks -kõrbetaimed gügav juurestik -lihakad lehed/varred -Vahajad kattekoed -liblikõielised- sümbioos lämmastikku siduvate mügarbakteritega -linnud eesjäsemete arenemise tiibadeks -kerged toruluu -sulestik VARJEVÄRVUS HOIATUSVÄRVUS VARJEKUJU KAITSEVÄRVUS Herilase tagakeha -kaitsevärvusega lauluritsikas -lepatriinu kattetiivad - -mürkmaod Toimub organismirühmades põlvkondade vahetumise käigus, viib kindlasuunaliste pöördumatute muutusteni genofondis. Käitumiskohastumus -lindude pulmatantsud -kiskjate saagitabamisviis -lindude ränne -järglashool
Kõõlustes, sidemetes, sidekirmetes. 16. Kus esineb sassiskiulist sidekude? Naha võrkkihil 17. Kus esineb hüaliinset kõhrkude? Liigeste pinnal 18. Kus esineb elastset kõhrkude? Kõrvalestades 19. Kus esineb fibroosset (kiulist) kõhrkude? Lülidevaheketastes, häbemeliiduses 20. Mis annab luukoele tugevuse? Kaltsiumi ja fosforisoolad 21. Millises luu osas toimub vereloome? Käsnolluses 22. Mida sisaldab toruluu diafüüs? KEHA Luuüdi 23. Kus esineb silelihasrakkusid? Vere- ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes 24. Mis on vöötlihaskoes kontraktiilseteks elementideks? pikisuunaliselt paralleelsete kimpudena kulgevad müofibrillid. 25. Mis tekitab vöötlihaskiudude ristivöödilisuse? lihaskiu müofibrillide aktiini- ja müosiinifilamendid asetsevad korrapäraselt, ühesugused müofilamendid
diafüüsi. Luude jämenenud otsad koosnevad käsnainest, mis pealt on kaetud õhukese plinkaine kihiga. Luu otsmise osa suurem liigesepinna poolne osa on epifüüs, diafüüsipoolne osa metafüüs. Kasvavas luus eraldab epifüüsi metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat. Diafüüs kujutab endast plinkainest toru. Seest õõnes diafüüs on täidetud luuüdiga. 5. Nimetage luude liigid, igale näide Pikkluu e. toruluu - (nt. õlavarreluu, reieluu, sõrmelülid) Lühikeluu e. käsnluu (nt. randme ja kanna luud) Lameluud e. plaatluud (nt. rinnak, abaluu, puusaluu, koljulae luud) Segaluud (nt. lülisambalülid) Luude erivorm on pneumaatilised e. õhku sisaldavad luud (nt. kolju) 6. Luudevahelised ühendused Pidevühendused e. liidused Mittepidevad ühendused e. liigesed 7. Nimetage pidevühenduste liigid, alaliigid, igale näide Fibroossed ühendused kiuline sidekude
3. rinnakupideme 4. keha vahelise kõhrliiduse 5. roide kõhre kuju muutumise tagajärjel. Rindkere liikumisel elastesed ja painduvad roidekõhred venivad, keerduvad ja sirutuvad. 25. Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Ülajäseme piirkond koosneb õlavöötmest ja vaba-ülajäseme luustikust. Õlavöötmeluud: 1. rangluu-S kujuline toruluu 2. abaluu-kolmnurkne lameluu Vaba ülajäseme luud: 1. õlavarreluud-pikk toruluu 2. küünarvarreluud (küünar ja kodaruluu) 3. käe luud(randmekämbla luud ja sõrmelülid) 26. Õlanuki-rangluuliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: Õlanuki rangluuliiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel. Tegu lameliigesega
vahepealne(m.v.intermedius), külgmine pakslihas (v.lateralis), reie sirglihas (m.rectus femoris). Algus – reieluu karejoon lateraalselt, lõpp - sääreluu köprus. Funktsioon: sääre sirutamine (põlveliigese sirutamine). „Jalgpallurilihas“. TEST 2 1. Nimeta lülisamba osad. Ladina k. . Mitmest lülist koosneb või mitmest lülist kokkukasvanud. Kaelalülid 7, rinnalülid 12, nimmelülid 5, ristluu (5 lülist kokkukasvanud), õndraluu (2-4 lüli) 2. Kuidas nim. Toruluu laienenud osa, keskosa ja jah. Millega on täidetud õõnsused täiskasvanul toruluuotsdes ja millega keskosas? Epifüüs, metafüüs, diafüüs. Otstes on luuüdi. Väikestes punane luuüdi. Keskosas on kollaneluuüdi. 3. Liigesepõhiosad. Nimeta vähemalt 2 luuühenduse tüüpi mis pole liigesed. Fibroos- sidemed ja membraanid, õmblused, tappühendid, sündesmoodid, kõhrühendid, sünostoosid. 4. Õlaliiges
osa on epifüüs. Diafüüsipoolne osa on · Lühikesed luud ehk käsnluud kanna luud, metafüüs. Silindrist keskosa nim. diafüüsiks. randme luud Diafüüs on seest õõnes ja täidetud luuüdiga. (punane luuüdi säsiaines (valmist. vererakke) · Lameluud ehk plaatluud rinnak, abaluu, ja kollane luuüdi (rasvarikas) toruluu õõnes) puusaluu Episüüfikõhr; liigse kõhr; luuümbris ehk · Segaluud lülisammas (lülisamba keha on periost; Plinkaine ümbritseb käsnainet; ehituselt lühike luu, kaared ning jätked lameluud ja pikad · Joonis lk 25 luud) · Pneumaatilised ehk õhku sisaldavad luud
ülajäsemete tähtsaimad kõrgemale eeldab ka abaluu veresooned ja närvid liikumist Õlavöötme luude ülesandeks on ühendada ülajäsemete luud selgroo ja rinnakorviga ÜLAJÄSEME VABAOSA Click icon to add picture LUUD Ülajäsemed moodustavad: õlavarreluud, küünraluud, kodarluud, randmeluud, kämblaluud ja sõrmeluud Õlavarde kuuluv õlavarreluu on tüüpiline toruluu Õlaliiges on organismi liikuvaim ja samas kõige kergemini nihestuv liiges Randmeluid on kaheksa, kliiiniliselt olulisim on lodiluu, selle murde on sageli raske röntgenülesvõttelt avastada ja selle paranemine võtab aega Randmeluudega liigestuvad kämblaluud, neid on viis VAAGNAVÖÖTME Click icon to add picture LUUD Luustikuline vaagen koosneb puusaluudest, mille seob ühtseks võruks lülisamba luude hulka kuuluv
süljenäärmed (suurendab sülje eritust) 3. süda (aeglustab erinevatele elunditele?, nimeta 6 erinevat elundit ja südamelööke) 4. hingamiselundid (ahendab bronhe) 5. magu (stimuleerib soolte tööd ja sekretsiooni) 6. NS slaid 118; anat lk 226 joonis 161 toime nendele! maks (suurendab sapi eritust) 7. kuseelundid (stimuleerib kusepõit) 8. suguelundid (stimuleerib erektsiooni) 78. Mida sisaldab toruluu diafüüs? Luuüdi LF slaid 6; anat lk 25 79. Mis iseloomustab pikka luud (toruluu) ? Seest õõnsad luud, mis muudavad luustiku kergemaks ja vastupidavamaks LF slaid 6
.. → otsmikuluu, Numbriga 2 tähistatud luu on... → ülalõualuu, Numbriga 3 tähistatud luu on... → oimuluu 65.Kuidas nimetatakse alltoodud pildil numbritega tähistatud luid? Numbriga 1 tähistatud luu on... → kuupluu, Numbriga 2 tähistatud luu on... → talbluu, Numbriga 3 tähistatud luu on... → lodiluu 66.Kuidas nimetatakse üheteljelist liigest, mis võimaldab painutust ja sirutust? Plokkliiges 67.Kuidas nimetatakse toruluu silindrilist plinkainest keskosa? Diafüüs 68.Kuidas nimetatakse alltoodud pildil numbritega märgitud luid ladina keeles? Numbriga 1 tähistatud luu nimetus ladina keeles on... → humerus, Numbriga 2 tähistatud luu nimetus ladina keeles on... → radius, Numbriga 3 tähistatud luu nimetus ladina keeles on... → ulna 69.Kuidas nimetatakse alltoodud pildil numbritega tähistatud abaluu osi? Numbriga 1 tähistatud abaluu osa on..
Anatoomia konspekt 1. Koe mõiste: Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus: Epiteelkudedele on iseloomulik kiire regeneratsioonivõime, mistõttu ta etendab olulist osa haavade paranemisel, side- ehk tugikudedele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus, lihaskudedele on iseloomulik ehituslik element kontraktiilne müofibrillid, närvikudedele on iseloomulik et kude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest. 3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis: Katteepiteelkude (nahk), Näärmeepiteelkude(kehanäärmed on selle päritoluga), Sensoorne epiteelkude (haistmisepiteel nina limaskestal), Toite sidekoed (veri,lümf), retikulaarne sidekude(luuüdi), rasvkude( ...
kaltsiumi). Luud on kaltsiumi depooks ja kaltsiumitaset veres püüab organism hoida üsna stabiilselt. Luudes paikneb ka luuüdi (vereloome funktioon). Luud jagunevad rühmadesse: 1. Toruluud. Kaks ümaramat otsa, mida kutsutakse epifüüsiks. Nende vahel on torujas moodustis diafüüs. Osteplastid töötavad nende kõhrerakkude ja epifüüsi piiril ja nende tegevuse tulemusena kaltsiumisoolad lagestuvad otsa ja tekitavad sinna uut luukudet. Lükkavad ka seda epifüüsiplaati edasi ja toruluu pikeneb. Selline pikikasv saab toimuda niikaua kuni need kõhreplaadid lõplikult luustuvad, kasvavad kinni. Toimub aga siis kui suguhormoonide produktsioon hakkab järsult suurenema ( pubekaeas) selle lõpus on enamvähem kasv lõppenud, kõhreplaadid luustunud, epifüüsid ja diafüüsid kokku kasvanud. Juhul kui suguhormoonide produktsiooni pubekaeas on puudlik , siis kasv jätkub, kellel on ka teised sekundaarsed sugutunnused välja kujunemata. Luud on kaetud luuümbrisega. Seda ei
Painutamine (flektsioon) Vertikaal Väljapööramine (supinatsioon) rotatsioon - pöörlamine Sissepööramine (pronatsioon) 7. Luukoe ehitus (JOONIS.!) Osteoon, luurakud, Havers'i kanal, tsentraalkanal, välised ja sisemised lamelllid 8. Luu kui organi ehitu (JOONIS.!) Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris, liigesekõhr ja luuüdi. 9. Luude liigid Pikk luu e. Toruluu üks mõõde oluliselt suurem (reieluu, sõrmelüli, õlavarrel) Lühike luu e. Käsnluu 3 mõõdet võrdsed (randmeluu, kannaluu) Lameluu e. Plaatluu õhukesed ja laiad (abaluu, puusaluu, rinnak) Segaluud (lülisambalülid) Pneumaatilised e. Õhku sisaldavad luud (koljuluud) 10. Pidevühenduse liigid Fibroossete ühenduste alaliigid: Sideliidused - sidemed ja luudevahekiled
iliopsoas niudluu tiiva sisepind, nimmelülidelt / mõlemad osad tulevad kubemesideme alt kõhuõõnest välja, ühinevad ja kinnituvad reieluule ( * painutab reit puusaliigesest ette * seismisel hoiab keha puusaliigesest taha vajumast) a) Suur nimmelihas m. psoas major, b) niudelihas m. iliacus, 1. Mis tüüpi luid esineb lameluud - abaluu, toruluud - reieluu, segaluud kaelalüli, lühikesed luud kuulmeluukesed 2. lülisamba osad ja mitmest koosneb : 7 kaela, 12 rinna, 5 nimme. 3. toruluu luu tihe pinnakiht periost, kärjetaoline siseosa käsnollus ; millegatäidetud õõnsused keskosas ja otstes kollane ja punane luuüdi. Mis katab luu liigesepindadel liigesekõhr. 4. Liigese põhiosad 2 liigese pinda, pilu, kapsel. 2 luuühenduse tüüpi, mis ei ole liigesed sümfüüs, fibroosühendused, õmblused, 5. Õlaliiges kinnitub : õlavarreluupea, abaluu. Munaliiges. Frontaal, sagitaal ja vetikaal. 6
iliopsoas niudluu tiiva sisepind, nimmelülidelt / mõlemad osad tulevad kubemesideme alt kõhuõõnest välja, ühinevad ja kinnituvad reieluule ( * painutab reit puusaliigesest ette * seismisel hoiab keha puusaliigesest taha vajumast) a) Suur nimmelihas m. psoas major, b) niudelihas m. iliacus, 1. Mis tüüpi luid esineb lameluud - abaluu, toruluud - reieluu, segaluud kaelalüli, lühikesed luud kuulmeluukesed 2. lülisamba osad ja mitmest koosneb : 7 kaela, 12 rinna, 5 nimme. 3. toruluu luu tihe pinnakiht periost, kärjetaoline siseosa käsnollus ; millegatäidetud õõnsused keskosas ja otstes kollane ja punane luuüdi. Mis katab luu liigesepindadel liigesekõhr. 4. Liigese põhiosad 2 liigese pinda, pilu, kapsel. 2 luuühenduse tüüpi, mis ei ole liigesed sümfüüs, fibroosühendused, õmblused, 5. Õlaliiges kinnitub : õlavarreluupea, abaluu. Munaliiges. Frontaal, sagitaal ja vetikaal. 6
86. Liikumiselundkonna struktuur. Jaguneb: Passiivne skelett, liigesed, liidused. Ise ei saa liikuda, liigutavad lihased. (Liidus sõnast liituma, Liiges sõnast liikuma). Aktiivne skeletilihastik. Skeletilihaskude, silelihaskude, südamelihaskude(ainult südamel). 87. Inimkeha teljed, liikumised nende suhtes. Õpik lk 22, joonis 11. 1. Vertikaaltelg pööramine, sissepööramine-väljapööramine, pöörlemine. 2. Frontaaltelg sirutus-painutus, ette ja taha. 3. Sagitaaltelg kõrvale liigutus. Eemaldumine-lähendamine külgsuundades. 88. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel). Pildiküsimus. Joonisel 1 vihikus luukude ja joonis 2. Joonisel 1 luukude mustad täpid on veresooned. Joonis 2 Käsnaine selle sees on punane luuüdi, siin tekitatakse kõiki vererakke. ÜLITÄHTIS. Luuõõs siin on kollane luuüdi, see on rasvarikas varuaine, kasutatakse siis, kui vaja. Plinkaine luu pindmine osa; tihe, kompaktne, kindla struktuuriga. Plinkaine see...
Kordamisküsimused histoloogias 1. Histoloogia-alased mõisted Histoloogia - Teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Üldhistoloogia - tegeleb "puhaste" kudede uurimisega Erihistoloogia - tegeleb organite rakulise ja koelise ehituse ja talitluse uurimisega Histomorfoloogia histoloogia osa mis keskendub ehitusele Histoloogiline tehnika meetodid ja võtted, millega valmistatakse materjale histoloogiliseks uuringuks. Kude - Ehituselt ja funktsioonilt ühtsed rakud moodustavad koe. Moorula - rakkude jagunemisel (lõigustumisel) tekkinud rakkude kogum Blastula kui moorulasse on tekkinud õõs Gastrulatsioon rakkude ümberpaiknemine Ektoderm ja endoderm lootelehed, tekkinud gastrulatsiooni käigus Mesoderm rakud mis sopistunud nende vahele Mesenhüüm - Mesodermist ja ektod...
Kordamisküsimused histoloogias 1. Histoloogia-alased mõisted Histoloogia- teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitusest Ehituselt ja funktsioonilt ühtsed rakud moodustavad koe o Kude koosneb rakkudest ja nende tekistest- rakuvaheaine ja koevedelik, mis on toodetud rakkude poolt ja rakkude vahelisse ruumi eritatud 2. Kudede jaotus (morfoloogilis-füsioloogiline klassifikatsioon) Epiteelkoed Sidekoed e tugikoed o Troofilised koed- veri ja lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude o Toetavad koed- tihe sidekude, kõhrkude, luukude Lihaskoed- silelihaskude, skeletilihaskude, südamelihaskude Närvikoed- närvikude 3. Epiteelide üldiseloomustus, ülesanded Iseloomustus o Rakud on tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheainet on vähe o Epiteelid ei sisalda teiste kud...
Müofibrillid koosnevad müofilamentidest, milleks on aktiin ja müosiin. 14. Sidekoe ehitus Sidekude on kude, mis seob erinevaid kudesid omavahel ja hoiab neid koos. Seda leidub organismis kõikjal - lihase koostises, kõõlustes, liigestes jne. Sidekude koosneb peamiselt kollageeni-, elastiini- ja retikuliinikiududest. Kollageen ja elastiin moodustavad käsna taolise struktuuri, mille vahel asub koevedelik. Rakulisi elemente esineb sidekoes suhteliselt vähe. 15. Toruluu ehitus Pikad- ehk toruluud koosnevad õõnsast luu keskosast (diafüüsist) ja luuotstest ehk epifüüsist. Luu otsad pole õõnsad. Luu on kaetud erilise sidekoelise kihiga nn periostiga ehk luuümbrisega. Luu otste välimine pool koosneb kompaktainest, seesmine osa käsnainest, mis sisaldab luuüdi. Toruluu õõs sisaldab kollast luuüdi. Luu keksosa koosneb peaaegu täielikult kompaktainest. Lameluudes ja lühikestes luudes pole luuõõnt, sisaldavad kompaktainet ja käsnainet luu sees. 16
ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: Kude on ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. Kudede põhirühmad: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, Koosneb peaaegu ainult rakkudest. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime(haavade paranemine) b) Sidekude - palju põhiainest ja kiududest koosnev rakuvaheaine sisaldus, mis tagab tugevuse ja elastsuse. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid, kokkutõmbevõimelised. Lihaskudet on kolme liiki: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude. ...
1. Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus. Epiteelkude Lihaskudede katab keha või elundi välispinda, ühisteks ehituslikeks elementideks on vooderdab kehaõõsi seestpoolt või kontraktiilsed müofibrillid (st neil moodustab näärmeid. Epiteelkude on kokkutõmbevõime). koosneb peaaegu ainult rakkudest, Eristatakse kolme liiki lihaskudet: rakkudevahelist ainet on minimaalselt. Epiteelrakkude kiht on silelihas-, ühendatud selle all oleva sidekoega vöötlihas- ja basaalmembraani abil. Epiteelkoele on iseloomulik kiire südamelihaskude. regeenratsioonivõime, mistõttu ta etendab olulist osa haavade paranemisel. Sidekoele Närvikude on iseloomulik suhteliselt...
ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakud ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogum. 2. Kudede põhirühmad ja nende lühiiseloomustus: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, isoleerivad. Koosneb peaaegu ainult rakkudest, tihke. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime(haavade paranemine). b) Sidekude - palju rakuvaheainet, vähe rakke, mis tagab tugevuse ja elastsuse. Seob. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid, kokkutõmbevõimelised. Lihaskudet on kolme liiki: silelihask. (töötab in tahtest hoolimata), ...
Roide keha taga, all on vagu, kus kulgevad närvid ja veresooned. Jäsemete luustik jaguneb ülajäseme vöötme ja ülajäsemete luudeks. Ülajäseme vööde e. õlavööde koosneb kahest paarilisest luust: abaluust ja rangluust: - abaluu (kolmenurkjas lame luu); - rangluu (hästi nähtav ja kombeldav) rinnakuluust abaluu õlanukini. Ülajäsemeluudeks on: - õlavarreluu; - küünarluu; - kodarluu; - käe luud. Õlavarreluu on tüüpiline toruluu (jämedad otsad- epifüüsid ja torujas kere- diafüüs) - õlavarreluu liigestub abaluuga õlaliigese abil (liigesepeaks on õlavarreluu pea ja liigeseauguks abaluu liigeseõõnis); - liigeseõõnis on nii lõtv, et käsi seisab kõõluste abil; - õlaliiges on keraliiges. Küünarvarre luud on küünarluu ja kodarluu: - küünarluu on suurem ja keskel (jaguneb tagumiseks, pikemaks ja jämedamaks küünarnukiks ning eesmiseks väiksemaks nokkjätkeks);
ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: Kude on ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum. 2. Kudede põhirühmad: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime. b) Sidekude - Sellele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. Lihaskudet on kolme liiki: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude. ...
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
ANATOOMIA KORDAMISKÜSIMUSED 1.Miks on otstarbekas õppida anatoomiat ja füsioloogiat koos? Sest struktuur ja talitlus on omavahel seotud, ei saa olla talitlust ilma struktuurita. Enamasti ei ole ka anatoomilist struktuuri ilma funktsioonita 2.Millised on organismi struktuuri ja funktsiooni tasemed? Molekulaarne->rakuline->koeline->organi->organismi tase. Rakk on organismi põhiline morfofunktsionaalne üksus, milles toimuvad füsioloogilised protsessid. Rakud moodustavad kudesid, koed organeid. Sama funktsiooni täitvad organid moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. 3.Mis on homöostaas? Homöostaas on rakkudele stabiilse keskkonna tagamine. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel. Näiteks kehatemperatuuri homöostaas. Keskkonna temperatuuri tõus(stiimul- saun, trenn vms),aktiveerub hüpotalamuse temperatuuri langetamise keskus, inimese keha temperatuur tõuseb, nahk läh...
Anatoomia KT kordamiseks I KONTROLLTÖÖ 1) Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumit. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kokkutõmbevõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kai...
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivates...
INIMESE ANATOOMIA KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest...
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivates...
Plinkollus paikneb väljaspool ja kujutab endast väga tihket ühtlast moodustist. Käsnollus koosneb arvukatest peentest luupõrkadest, mille vahel leidub luuüdi. Eristatakse punast (vererikast) ja kollast (rasvarikast) luuüdi (näiteks puusaluudes, lülisambalülides, roietes, toruluude käsnolluses on punane luuüdi, toruluude õõnsuses aga kollane luuüdi.) Punane luuüdi on vereloomeelund. Kollane luuüdi on aga toitainete, eriti rasvade varupaik. Epifüüs – (siin) toruluu liigesepoolne osa Diafüüs – toruluu keskosa Luukudet uuendatakse kogu eluaja vältel. Luulagundamisrakkude, osteoklastide kaudu lammutatakse luukude ning osteoblastide, luuloomerakkude kaudu rikastatakse luukude kaltsiumiühendiga (hüdroksüülapatiidiga). 26 Inimese skeleti ehitus Inimese skelett jaguneb kolmeks tähtsaks osaks: kolju, kael ja kere, jäsemed. Kolju Kolju jaguneb ajukoljuks (koljulae ja koljupõhimikega) ning näokoljuks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
