38. Mis kaitsevad liigest ülemäärase painduvuse eest? Kollageenikiud 39. Mis soodustab liigespindade omavahelist libisemist? Liigesevõie 40. Millisest kõhrest on moodustunud liigespinnad? Hüaliinkõhrest 41. Millised moodustised suurendavad liigese liikumisvõimalusi ja amortiseerivad põrutusi? Liigeseketad 42. Mis tüüpi on luudevahelised pidevühendused? fibroossed, kõhrelised ja luulised ühendused 43. Kus esinevad sideliidused? Luude vahel 44. Kus esinevad luudevahelised õmblused? Koljuluude vahel 45. Kus esinevad tappühendused? Hambajuurte vahel 46. Kus on luud omavahel ühendatud luudevaheliste ühendustega? Ristluulülid moodustavad ristluu, niude-, istmiku- ja häbemeluu moodustavad puusaluu. 47. Kus esineb kõhrliidust? esimese roide ja rinnakupideme vahel, samuti lülisamba lülidevaheketastena 48. Mis tüüpi liigesed liiguvad ümber frontaaltelje?
Haversi ruumid luu plinkolluses olevad käigud. Randmevagu peopesa nõgusus. Faalanksid sõrmelülid. Õhkusisaldavad urked ehk siinused. Otsmikuluu-urge e. õhkusisaldav ruum otsmikuluu sees. Highmore´i urge e. õhkusisldav urge luu kehas. Alveolaar- e. sombujätke. Pirnavaus ninaõõne eesmine avaus. Tagasõõrmed e.koaanid ninaõõne paarilised tagumised avaused. Liidused ehk pidevühendid ehk sünartroosid. Liigesed ehk diartroosid. Sündesmoosid sideliidused. Sünkondroosid kõhrliidused. Sünostoosid luuliidused. Häbemeliidus e. sümfüüs. Poolliiges e. hemiartroos. Liigesvõie ehk sünooviat. Teineteisega kuju poolest sobivaid liigespindu nim. kongruentseteks. Vastand nendele on inkongruentsed liigesed. Liigeste abiaparaadid on lisamoodustised, mis täiendavad liigespindu või liigeskihnu. Liigesesidemed e. ligamendid. Liigeskettad e. diskid. Liigesmokad e. kiudkõhrkoest äärised. Lihtliiges liigestub kaks luud.
LUUDE ÜHENDUSTE EKSAM LUUDE ÜHENDUSED LIIDUSED (pidevühendused) Fibroosühendused- luud on ühendatud tiheda sidekoe abil Sideliidused e sündesmoosid- sidemed ja luudevahekiled Õmblused- koljuluude vahel (soomus-, saag-, lameõmblus) Tappühendused- hambajuurte- ja sompude vahel Kõhrühendused- luud on ühendatud kõhrkoe abil Kõhrliidus e sünkondroos- selgroo lülidevahekettad, I roideja rinnaku vaheline ühend Sümfüüs (luid ühendavas kõhres on pilu)- häbemeluude vahel Sünostoosid- luukoega asendunud fibroos- ja kõhrühendused. Nt puusaluude
ventraalseks ja tagumiseks ehk dorsaalseks. Horisontaal- ehk transversaaltasapinnad jaotavad keha ülemisteks ja alumisteks osadeks. . 1 Tallinn 8. Nimeta pidevühenduse liigid, alaliigid, igale näide: on kahte liiki pidevühendeid: fibroossed ja kõhrühendid. Fibroossete ühenduste alaliigid: · sideliidused, mille hulka kuuluvad sidemed ja luudevahekiled (küünarvarre- luude vahel); · õmblused koljuluude vahel; · tappühendid hambajuurte ja -sompude vahel. Kõhrühendite alaliigid: · kõhrliidus (I roide ja rinnakupideme vahel, selgroo lülivaheketastena); · sümfüüs (liigeseõõne alge) 9. Nimeta liigese kolm osa: liigese õõs, liigese kõhr ja liigese kihn, mis ümbritseb liigest. 10
9. Luude liigid Pikk luu e. Toruluu üks mõõde oluliselt suurem (reieluu, sõrmelüli, õlavarrel) Lühike luu e. Käsnluu 3 mõõdet võrdsed (randmeluu, kannaluu) Lameluu e. Plaatluu õhukesed ja laiad (abaluu, puusaluu, rinnak) Segaluud (lülisambalülid) Pneumaatilised e. Õhku sisaldavad luud (koljuluud) 10. Pidevühenduse liigid Fibroossete ühenduste alaliigid: Sideliidused - sidemed ja luudevahekiled õmblused koljuluude vahel tappühendused hambajuurte ja -sompude vahel Kõhrühendite alaliigid: kõhrliidus (selgroo lülivaheketastena); sümfüüs (liigeseõõne alge) Luulised ühendused Ristluulülid (täiskasvanutel moodustavad viis lüli ristluu) Niude-, istmiku- ja häbemeluu --- puusaluu 11. Liigese ehitus (JOONIS.!)
lihastele rinnak, abaluu, puusaluu. 4. Segaluud nt. lülisambalüli. 5. Pneumaatilised luud ehk õhku sisaldavad luud koljus, nt otsmikuluu, oimuluu, ülalõualuu. 90. Nimeta pidevühenduste liigid, alaliigid, näited esinemise kohta. Skeleti luud on omavahel seostatud kahel viisil: 1) Pidevühendused e. liidused 2) Liigesed On kolme liiki pidevaid ühendusi: 1) Fibroossed ühendused(kiulised): * sideliidused sidemed, seob kokku sidemed, elastsed ja ühendavad luid. Ühendavad, aga ei liiguta. Seovad kõiki liigeseid. * õmblused koljuluude vahel. Õmblused kujunevad tükk aega. * tappühendused hambajuurte ja sompude vahel - hambajuured on tapitud lõualuude sisse. Pideühendus. Hästi stabiilne, aga mitte absoluutselt jäik. 2) Luulised ühendused: * ristluuühendus - ristluulülid moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu
Mineraalained (Ca, P, Mg , soolad) annavad luudele kõvaduse, orgaanilise ühendid (valgud ja rasvad) painduvuse ja elastsuse. Noorel loomal on orgaaniliset ja anorganilist ainet luudes võrdselt, vananedes muutuvad luud hapramaks. 7. Luude seostumise vormid Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldades luudevahelist liikumist ja amortiseerivad liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Sidekoelised. Sideliidused luud on omavahel ühendatud sidekoe abil. Õmblus õhukese sidekoekihi abil liitunud koljuluude ühendus. Täppühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhrelised. Kõhrliidus luud on omavahel seotud kõrhkoega (selgroolülid). Sümfüüs luid ühendavad kõhrekihis esineb pilukujline õõs (puusaluu). Liiges on selline ühendusvorm, kus liigestuvate luude otsade vahele jääb pilujas õõs. Luude
mittepidevate ühenduste(liigesed) abil. 1.Pidevad ühendused luud on teineteisega ühendatud tiheda sidekoe/kõhre abil. Mõned luustuvad. Nt niude + istmiku + häbemeluude liitumisel luustumise tagajärjel moodustub ühtne puusaluu. Taoliste ühenduste puhul on luude liikuvus väga piiratud või puudub. 3 liiki ühendusi: fibroossed; luulised; kõhrelised ühendused. Fibroossete ühenduste alaliigid: Sideliidused - sidemed ja luudevahekiled õmblused koljuluude vahel tappühendused hambajuurte ja -sompude vahel Kõhrühendite alaliigid: kõhrliidus (selgroo lülivaheketastena); sümfüüs (liigeseõõne alge) Luulised ühendused Ristluulülid (täiskasvanutel moodustavad viis lüli ristluu) Niude-, istmiku- ja häbemeluu --- puusaluu 6
85%). Mineraalainete sisaldus luudes sõltub suurel määral looma söötmisest. Orgaanilised ained annavad luudele elastsuse,anorgaanilised annavad kõvaduse. luude seostumise vormid Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldades luudevahelist liikumist ja amortiseerivad liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste ühenduste alaliikideks on: Sideliidused luud on omavahel ühendatud sidekoe abil. Õmblus õhukese sidekoekihi abil liitunud koljuluude ühendus. Täppühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alaliigina eristatakse: Kõhrliidus Luud on omavahel seotud kõrhkoega (selgroolülid). Sümfüüs Luid ühendavad kõhrekihis esineb pilukujline õõs(puusaluu). Looma vananedes võivad ühendused asenduda luukoega, muutudes luuliidusteks.
Lühikestel luudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed, nt kanna ja randmeluud, selgroolülid. Lamedatel luudel on paksus teiste mõõtmetega võrreldes väiksem. Neid leidub jäsemete vöötmeskeletis ja koljus. 2. Luude seostumise vormid Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldades luudevahelist liikumist ja amortiseerivad liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste ühenduste alaliikideks on: Sideliidused luud on omavahel ühendatud sidekoe abil. Õmblus õhukese sidekoekihi abil liitunud koljuluude ühendus. Täppühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alaliigina eristatakse: Kõhrliidus Luud on omavahel seotud kõrhkoega (selgroolülid). Sümfüüs Luid ühendavad kõhrekihis esineb pilukujline õõs(puusaluu). Looma vananedes võivad ühendused asenduda luukoega, muutudes luuliidusteks.
kaltsiumfosfaat (u.85%). Mineraalainete sisaldus luudes sõltub suurel määral looma söötmisest. Orgaanilised ained annavad luudele elastsuse,anorgaanilised annavad kõvaduse. luude seostumise vormid –Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldades luudevahelist liikumist ja amortiseerivad liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste ühenduste alaliikideks on: Sideliidused – luud on omavahel ühendatud sidekoe abil. Õmblus – õhukese sidekoekihi abil liitunud koljuluude ühendus. Täppühend – esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alaliigina eristatakse: Kõhrliidus – Luud on omavahel seotud kõrhkoega (selgroolülid). Sümfüüs – Luid ühendavad kõhrekihis esineb pilukujline õõs(puusaluu). Looma vananedes võivad ühendused asenduda luukoega, muutudes luuliidusteks. Liiges on selline
õlavarreluu, reieluu, sõrmelülid) Lühikeluu e. käsnluu (nt. randme ja kanna luud) Lameluud e. plaatluud (nt. rinnak, abaluu, puusaluu, koljulae luud) Segaluud (nt. lülisambalülid) Luude erivorm on pneumaatilised e. õhku sisaldavad luud (nt. kolju) 6. Luudevahelised ühendused Pidevühendused e. liidused Mittepidevad ühendused e. liigesed 7. Nimetage pidevühenduste liigid, alaliigid, igale näide Fibroossed ühendused kiuline sidekude - Sideliidused (puusaluu koos reieluuga) - Õmblused (koljuluude vahel) - Tappühendused (hambajuured) Luulised ühendused - Ristluulülid moodustavad tervikliku ristluu - Niude-, istmiku-ja häbemeluu moodustavad puusaluu Kõhrelised ühendused - Kõhrliidus (lülisammas) - Sümfüüs (liigeseõõne alge) 8. Keha teljed ja tasapinnad Keha tasapinnad: Sagitaaltasapind - Jagab keha vertikaalselt eest taha, paremaks ja vasakuks pooleks
eraldab epifüüsi metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat. 9. luude liigid: a) Pikad luud e. toruluud (õlavarreluu). b) Lühikesed luud e. käsnluud (randme ja kannaluud). c) Lameluud e. plaatluud (rinnak, puusaluu). d) Segaluud - nt. lülisamba lüli omab kõiki luid e) Õhku sisaldavad luud (otsmikuluu). 10. Pidevühenduse liigid ja alaliigid: a) Fibroossed ühendused: · Sideliidused (sidemed). · Õmblused (koljuluude vahel). · Tappühendused (hambajuurte vahel). b) Luulised ühendused: · Ristluulülid (moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu). · Niude-, istmiku- ja häbemeluu. c) Kõhrelised ühendused: · Kõhrliidus (lülisamba lülidevaheketad). · Sümfüüs (häbemeluude vahel). 11
Luu on kaetud luuümbrisega. 10. Nimeta luude liigid, igale näide! (info õpikust) 1. toruluud e pikad luud (õlavarreluu, reieluu, sõrmelülid) 2. käsnluud e lühikesed luud (randme ja kanna luud) 3. lameluud (koljulae luud, rinnak, abaluu, puusaluu) 4. segaluud (lülisambalülid) 5. pneumaatilised luud (nt koljus otsmikuurge ja ülalõuaurge) 11. Nimeta pidevühenduste liigid, alaliigid, igale näide! (info õpikust) Fibroossed (kiulised) 1. sideliidused, mille hulka kuuluvad sidemed ühendused: (päka vahel) ja luudevahekiled 2. õmblused koljuluude vahel 3. tappühendused hambajuurte ja -sompude vahel Luulised ühendused: 1. ristluulülid moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu 2. niude-, istmiku- ja häbemeluu moodustavad puusaluu
· Joonis lk 25 luud) · Pneumaatilised ehk õhku sisaldavad luud otsmikuurge, ülalõuaurge 10. Nimeta pidevühenduste liigid, alamliigid, igale näide. Fibroossed ühendused: Luulised ühendused: · Sideliidused, mille hulka · Ristluulülid moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu kuuluvad sidemed ja · Niude-, istmiku- ja häbemeluu moodustavad puusaluu luudevahekiled · Õmblused koljuluude Kõhrelised ühendused: vahel · Kõhrliidus (esinevad esimese roide ja rinnakupideme · Tappühendused vahel, samuti lülisamba lülivaheketastena jm. )
Värske luu pind on kaetud kiulise side- koekihiga - luuümbrise e. periostiga. Luu ise koosneb kompakt- ja käsnainest. Luud koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. 5. Luude seostumise vormid (fibr. kõrrelised) Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldades luudevahelist liikumist ja amortiseerivad liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste ühenduste alaliikideks on: Sideliidused luud on omavahel ühendatud sidekoe abil. Õmblus õhukese sidekoekihi abil liitunud koljuluude ühendus. Täppühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alaliigina eristatakse: Kõhrliidus Luud on omavahel seotud kõrhkoega (selgroolülid). Sümfüüs Luid ühendavad kõhrekihis esineb pilukujline õõs(puusaluu). Looma vananedes võivad ühendused asenduda luukoega, muutudes luuliidusteks.
Lühikesed luud ehk käsnluud Näide: randme ja kanna luud. Lameluud ehk plaatluud Näide: rinnak, abaluu ja puusaluu 10.Nimeta pidevühenduse liigid, alaliigid, igale näide: Skeletiluud on omavahel seotud põhiliselt kahel viisil:pidevate ühenduste liiduse ja mittepidevate ühenduste-liigeste abil On kolme liiki pidevühendeid: fibroossed , kõhrelised ja luulised ühendused Fibroossed ühendused: o sideliidused, mille hulka kuuluvad sidemed ja luudevahekiled (küünarvarre- luude vahel); o õmblused koljuluude vahel; o tappühendid hambajuurte ja -sompude vahel. Kõhrelised ühendused: o kõhrliidus (I roide ja rinnakupideme vahel, selgroo lülivaheketastena); o sümfüüs (liigeseõõne alge) Luulised ühendused: o ristluulülid moodustavad täiskasvanul tervililku ristluu
Luuüdi täidab käsnolluse põrgakestevahelisi ruume ja üdiõõnt. ) 10. Luude liigid: Pikad luud e. toruluud (õlavarreluu,reieluu). Lühikesed luud e. käsnluud (randme ja kannaluud). Lameluud e. plaatluud (rinnak, puusaluu). Segaluud - nt. lülisamba lüli omab kõiki luid Õhku sisaldavad luud (otsmikuluu). 11. Pidevühenduste liigid Fibroossed ühendused: · Sideliidused (sidemed). · Õmblused (koljuluude vahel). · Tappühendused (hambajuurte vahel). Luulised ühendused: · Ristluulülid (moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu). · Niude-, istmiku- ja häbemeluu. Kõhrelised ühendused: · Kõhrliidus (lülisamba lülidevaheketad).
Luuõõnes on kollane luuüdi, see on suure rasvasisaldusega varuaine. 10.Luude liigid: a) Toruluud e. pikad luud (õlavarreluu). b) Käsnluud e. Lühikesed luud (randme ja kannaluud). c) Lameluud e. plaatluud (rinnak, abaluu, puusaluu). d) Segaluud - nt. lülisamba lüli omab kõiki luid e) Pneumaatilised e. õhku sisaldavad luud (otsmikuluu). 10. Pidevühenduse liigid ja alaliigid: a) Fibroossed ühendused: Sideliidused (sidemed). Õmblused (koljuluude vahel). Tappühendused (hambajuurte vahel). b) Luulised ühendused: Ristluulülid (moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu). Niude-, istmiku- ja häbemeluu. c) Kõhrelised ühendused: Kõhrliidus (lülisamba lülidevaheketad). Sümfüüs (häbemeluude vahel). 11. Liigese ehitus:
1. Kehaosad ja regioonid: Keha koosneb peast, kaelast, kerest, sabast ja jäsemetest. Pea — ajuosa ja näoosa. Kael — ühendab pead kerega. Kere — jaotatakse: rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Jäsemed — põllumajandusloomadel keha kandjad ja maad kaudu edasviijad, nimetatakse jalgadeks. Võivad olla ka tiivad, loivad Eesjäsemepiirkonnad: Kere küljes olev osa, kerest väljaulatuv osa Tagajäsemepiirkonnad: sama 2. Topograafilised mõisted: Kehaosade ja organite paigutuse ning suuna kirjeldamisel lähtutakse looma normaalsest seisuasendist. Mediaantasand — keha sümmeetrilisi külgpooli (paremat ja vasakut) eraldav tasand. Horisontaal e. frontaaltasand — asetseb paralleelselt pinnaga Mediaantasandipoolset organi osa nimetatakse mediaalseks (keskmiseks) ja sellest kaugemal seisvat lateraalseks (külgmiseks). Horisontaaltasandi suhtes kõneldakse dorsaalsest (selgmisest, maapinnast eemalduv) ja ventraalsest (kõhtmisest, maapinnapoolne) asendist. Kr...
kaltsiumkarbonaati, magneesiumfosfaati, kaltsiumfluoriidi ja kaltsiumkloriidi. Päikesevalgus ja D-vitasmiin soodustavad min. ainete ladestumist luudes. 14-15. Luude seostumise vormid ja liigese ehitus Luudevahelised ühendused e. junktuurid seovad luid skeletiks, võimaldavad luudevahelist liikumist ning amortiseerivad liikumisel tekkivaid põrutusi, tõukeid jne. Eristatakse kolme seostumisviisi: fibroossed, kõhrelised ja sünoviaalsed ühendused. Fibroossete ühenduste alaliikideks on sideliidused (kodarluu ja küünarluu vahel), õmblused (koljuluu) ja tappühendid (hambajuure ja –sombu vahel) Kõhreliste ühenduste alavormidena eristatakse kõhrliidust (selgroolülid) ja sümfüüsi(puusaluud) Sünoviaalse ühenduse e. liigese puhul liigestuvate luude otste vahele jääb pilujas õõs – esiplaanil on liikumisfunktsioon. Liigestuvate luude puutepindu nim. liigesepindadeks, mida katab liigesekõhr. Kui liigestuvad luud ei ole kujult
Seest õõnes diafüüs on täidetud luuüdiga. 9. luude liigid: a) Pikad luud e. toruluud (õlavarreluu). b) Lühikesed luud e. käsnluud (randme ja kannaluud). c) Lameluud e. plaatluud (rinnak, abaluu, puusaluu). d) Segaluud - nt. lülisamba lüli omab kõikide eelpool nimetatud luude tunnuseid. e) Pneumaatilised luud e. õhku sisaldavad luud (otsmikuluu, oimuluu). 10. Pidevühenduse liigid ja alaliigid: a) Fibroossed ühendused: Sideliidused (sidemed, luudevahekiled). Õmblused (koljuluude vahel). Tappühendused (hambajuurte ja -sompude vahel). b) Luulised ühendused: Ristluulülid (moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu). Niude-, istmiku- ja häbemeluu (moodustavad puusaluu). c) Kõhrelised ühendused: Kõhrliidus (esineb esimese roide ja rinnakupideme vahel, lülisamba
Tiheliidused sulundavad vööna epiteelirakkude vahelise ruumi vaba pinna lähedal. Tiheliiduseid saadavad ankurliidustest vöödesmosoomid, kus transmembraanne valk - okludiin - seostub nelja valguga. 2. Ankurliidustest on laiemalt levinud desmosoomid. Need on rakkusid ankurdavad ühendused, kus rakkusid seovad kadheriinid. Hemidesmosoomid on asümmeetrilised struktuurid, mis seovad epiteelirakkude basaalosad basaalmembraani basaalplaadile ja suurendavad epiteelide stabiilsust. 3. Auk- ehk sideliidused on moodustunud membraani integraalvalkudest, mida nimetatakse konneksiinideks. Aukliiduse puhul moodustuvad rakkudevahelised kanalid, kuna vastastikku paiknevates membraanides on mulgud. 4. Rakusisaldised ja nende funktsioon Rakusisaldisteks (inklusioonideks) nimetatakse raku tsütoplasmas esinevaid aineid, millised ei ole tingimata vajalikud raku elutegevuseks. Rakusisaldiste hulk ja vahekord rakus on muutuv. Inklusioonid jagunevad: 1. Troofilisteks (glükogeen või rasv) 2
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
Vanemas eas säilib punaüdi üksnes käsnaine põrkade vahel, kuna üdiõõnes ta asendub rasvkoega, muutudes kollaüdiks. 4. Luude seostumise vormid Luude seostumise vormid luude vahelised ühendused e. junktuurid seovad luid skeletiks, võimaldavad luudevahelist liikumist ja amortiseerivad looma liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste e. fibroossete ühenduste alaliikideks on: Sideliidused nim. sellist ühendusvormi, kus luud on omavahel ühendatud sidekoe varal. Õmblus e. sutuur nim. õhukese sidekoekihi varal liitunud koljuluude ühendust. Eristatakse soomus-, saag- ja lameõmblust. Tappühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alavormina eristatakse: Kõhrliidus luud on omavahel seostunud kõhrkoega (selgroolülid). Sümfüüs luid ühendavas kõhrekihis esineb pilukujuline õõs (puusaluud)
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
poolkuuklapid, mis väldivad vere tagasivoolu. Miks toimub südame verega varustamine pärgarterite kaudu-Vatsakeste tsüstolis katavad avatud aordiklapid hõlmad sissepääsu pärgarteritesse. Veri pääseb nendesse ainult diastolis, kui klapihõlmad on suletud. Süstoli maksimaalrõhu ajal seiskub südame vasaku vatsakese verevarustus. Südamelihasrakkude morfofunktsionaalsed iseärasused-Südamelihaskiud koosnevad mitmetest seostusdiskide ühendatud kardiomüotsüütidest. Sideliidused muudavad südamelihase funktsionaalseks süntsüütiumiks. Rakupiird ei takista impulsi üleminekut rakust rakku.( Kõik või mitte midagi seadus.) Mille poolest on kuulus A.Rauber-töötas Tartus anatoomia professorina, saavutas maailmakuulsuse anatoomiaatlasega(ilus saksamaal 1897). Aktsioonipotentsiaal südamelihasrakkudes-Kui südametsükli kestus on 1-0,85 sekundit, siis kestab absoluutne refraktaarsus umbes 20 sek. Sellele järgneb erutuse järkjärguline
Päevavalgus ja D-vitamiin soodustavad mineraalainete ladestumist luudes. 12) Luude seostumise vormid. Liigese ehitus luude seostumise vormid luude vahelised ühendused e. junktuurid seovad luid skeletiks, võimaldavad luudevahelist liikumist ja amortiseerivad looma liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste e. fibroossete ühenduste alaliikideks on: Sideliidused nim. sellist ühendusvormi, kus luud on omavahel ühendatud sidekoe varal. Õmblus e. sutuur nim. õhukese sidekoekihi varal liitunud koljuluude ühendust. Eristatakse soomus-, saag- ja lameõmblust. Tappühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alavormina eristatakse: Kõhrliidus luud on omavahel seostunud kõhrkoega (selgroolülid). Sümfüüs luid ühendavas kõhrekihis esineb pilukujuline õõs (puusaluud)
Vanemas eas säilib punaüdi üksnes käsnaine põrkade vahel, kuna üdiõõnes ta asendub rasvkoega, muutudes kollaüdiks. 4. Luude seostumise vormid Luude seostumise vormid luude vahelised ühendused e. junktuurid seovad luid skeletiks, võimaldavad luudevahelist liikumist ja amortiseerivad looma liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste e. fibroossete ühenduste alaliikideks on: Sideliidused nim. sellist ühendusvormi, kus luud on omavahel ühendatud sidekoe varal. Õmblus e. sutuur nim. õhukese sidekoekihi varal liitunud koljuluude ühendust. Eristatakse soomus-, saag- ja lameõmblust. Tappühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alavormina eristatakse: Kõhrliidus luud on omavahel seostunud kõhrkoega (selgroolülid). Sümfüüs luid ühendavas kõhrekihis esineb pilukujuline õõs (puusaluud)
hõlmklapid e. puriklapid: mitraalklapp e. vasak kojavatsakeseklapp e. bikuspidaalklapp. Trikuspidaalklapp e. parem kojavatsakeseklapp. Pärgarterite verevarustus: · Vatsakeste süstolis katavad avatud aordiklapi hõlmad sissepääsu pärgarteritesse. · Veri pääseb nendesse ainult diastolis, kui klapihõlmad on suletud. Müokardi peamise osa moodustab südamelihaskude. Südamelihaskiud koosneb mitmetest seostusdiskide ühendatud kardiomüotsüütidest. Sideliidused muundavad südamelihase funktsionaalseks süntsüütiumiks. Refraktaarsus. Kui südametsükli kestus on 1...0,85s, siis kestab absoluutne refrakataarsus umbes 0,20 sekundit. Sellele järgneb erutuvuse järkjärgulise taastumise e. suhtelise refraktaarsuse periood kestusega 0,02...0,05s, mille jooksul võib uue erutuse esile kutsuda normaalsest tugevamate ärritajatega. Kogu refraktaarsuse periood kestab seega ca 0,25 s.
hõlmklapid e. puriklapid: mitraalklapp e. vasak kojavatsakeseklapp e. bikuspidaalklapp. Trikuspidaalklapp e. parem kojavatsakeseklapp. Pärgarterite verevarustus: · Vatsakeste süstolis katavad avatud aordiklapi hõlmad sissepääsu pärgarteritesse. · Veri pääseb nendesse ainult diastolis, kui klapihõlmad on suletud. Müokardi peamise osa moodustab südamelihaskude. Südamelihaskiud koosneb mitmetest seostusdiskide ühendatud kardiomüotsüütidest. Sideliidused muundavad südamelihase funktsionaalseks süntsüütiumiks. Refraktaarsus. Kui südametsükli kestus on 1...0,85s, siis kestab absoluutne refrakataarsus umbes 0,20 sekundit. Sellele järgneb erutuvuse järkjärgulise taastumise e. suhtelise refraktaarsuse periood kestusega 0,02...0,05s, mille jooksul võib uue erutuse esile kutsuda normaalsest tugevamate ärritajatega. Kogu refraktaarsuse periood kestab seega ca 0,25 s.
degenereerumise tõttu kollaseks luuüdiks. Punases luuüdis tekivad erütrotsüüdid, granulotsüüdid ja vereliistakud. Punast luuüdi on inimesel kuni 1500 cm2, mis on peaaegu võrdne maksa ruumalaga. Kindlat piiri punase ja kollase luuüdi vahel ei ole, nad lähevad sujuvalt teineteiseks üle. Suure verekaotuse korral võib hulgaliselt kollast luuüdi punaseks luuüdiks muutuda. 5.3. Luude ühendused Eristatakse põhiliselt nelja tüüpi luude ühendusi: luuliidused, sideliidused, kõhrliidused ja sünoviaalliidused e. liigesed. Luuliiduste puhul ei ole võimalik eristada lülide piire, luudevaheline liikuvus on minimaalne või puudub üldse. Näiteks täiskasvanul on ristluulülid kokku kasvanud. Sideliidusteks nimetatakse niisuguseid ühendusi, mille puhul liituvad luud on ühenduses sidekoe varal. Sideliidus on näiteks sääreluude või küünarvarreluude vaheline sidekoeline membraan. Sideliiduste hulka kuuluvad ka õmblused e. sutuurid koljuluude vahel.
Anatoomia KT kordamiseks I KONTROLLTÖÖ 1) Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumit. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kokkutõmbevõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kai...
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivates...
INIMESE ANATOOMIA KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest...
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivates...