mikroobide neutraliseerimine, valkude, rasvade ja süsivesikute ainevahetus (süntees ja lõhustamine vastavalt vajadusele). 17) Millistest elunditest voolab seedenõre kaksteistsõrmiksoolde ning kus need elundid asuvad? - Seedenõre voolab kaksteistsõrmiksoolde sapipõiest ja kõhunäärmest. Sapipõis asub maksa alaosas ja kõhunääre paikneb mao taga, tagumisel kõhuõõne seinal. 18) Mida katab suurrasvik? - Suurrasvik algab mao suurelt kõverikult ja laskub allapoole üle ristikäärsoole väikese vaagnani. Suurrasvik paikneb mao, vahelihase, põrna, neeru ja ristikäärsoole vahel ning koosneb paljudest sidemetest ja suurest vabaosast. Suurrasviku vabaosa katab eest peensoole lingusid nagu põll. 2. Lisaks vasta järgmistele küsimustele kirjalikult: 1) Mis on antibiootikumid? - Antibiootikumid on elusorganismide (bakterite, seente) produtseeritud või tööstuslikult
12sõrmikusse. Kõhukelme, seinmine, sisusmine, Ühismaksajuha, maks, kõhukelmeõõs sapipõiejuha, sapipõis. Sapipõis asub maksa all, ta on vahereservuaar sapi säilitamiseks, mis liigub edasi 12sõrmikusse Kõhukelme dublikatuurid, kinnistid, Kõhunäärmes toodetakse ensüüme, suurrasvik asub mao taga ja on sagarikuline elund, mida läbib juha, mis suubub 12sõrmikusse Serooskest, mis katab kogu kõhuõõnt. Seinmine, katab kõhuõõne seina, Hingamisteed sisusmine, katab kõiki elundeid,
Jämesoole ehituslikud elemendid on: pikilihaspaelad; kopad; rasvripikud; poolkuukurrud. Jämesooles toimub bakteriaalne lagundamine, vee ning mineraalide imendumine. Samuti moodustub väljaheide. 83. Kõhukelme(seinmine sisusmine, kõhukelmeõõs) Vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele. Kõhukelmeõõs on pilujas ruum, mis on täidetud seroosse kõhukelmevedelikuga, mis võitab elundite pinda. 84. Kõhukelme duplikaatorid (kinnistid, väike- ja suurrasvik) Kinnistite abil kinnitub peensool, ussripik, käärsooled kõhuõõne tagumise seina külge. Väikerasvik-maksa alumise pinna ja mao ning 12sõrmiku vahel asuv duplikaator. Suurrasvik-algab suurelt maokõverikult,laskub väikevaagnani ja pöördub jälle üles. 85. Loetle hingamisteed: (Joonis 14) Ninaõõs-Neel-hingetoru ehk trahhea-kopsutoru ehk peabronh-bronhiaalpuu (verekapillaarallveool) 86. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: (Joonis 12) Ninaõõs ja neelu-luuline toestus
Jämesoole ehituslikud elemendid on: pikilihaspaelad; kopad; rasvripikud; poolkuukurrud. Jämesooles toimub bakteriaalne lagundamine, vee ning mineraalide imendumine. Samuti moodustub väljaheide. 83. Kõhukelme(seinmine sisusmine, kõhukelmeõõs) Vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele. Kõhukelmeõõs on pilujas ruum, mis on täidetud seroosse kõhukelmevedelikuga, mis võitab elundite pinda. 84. Kõhukelme duplikaatorid (kinnistid, väike- ja suurrasvik) Kinnistite abil kinnitub peensool, ussripik, käärsooled kõhuõõne tagumise seina külge. Väikerasvik-maksa alumise pinna ja mao ning 12sõrmiku vahel asuv duplikaator. Suurrasvik-algab suurelt maokõverikult,laskub väikevaagnani ja pöördub jälle üles. 85. Loetle hingamisteed: (Joonis 14) Ninaõõs-Neel-hingetoru ehk trahhea-kopsutoru ehk peabronh-bronhiaalpuu (verekapillaar→allveool) 86. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: (Joonis 12) Ninaõõs ja neelu-luuline toestus
Pehmesuulagi tagaumine osa laskub alla ja mood suulaepurje, lõppeb kurgunibuga. Suulaepurjest suundub allapoole suulae-keele kaared ja suulae-neelu kaared. Kummagi poole kaarte vahele jääb kurgumandel. Kõhukelme-serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu, läheb üle siseelunditele. Rasvik-kahest kõhukelme lestmest koosnev moodustis, milla vahel on rohkem rasvakudet. Väikerasvik-maksa alumise pinna, mao ja kaksteistsõrmiku vahel asetsev duplikatuur. Suurrasvik-algab suurelt maokõverikult, laskub alla väikevoognani, pöördub jälle üles ristikäärsooleni. Hammaste arv-20 piimahammast, 32 jäävhammast. Hammaste liigid-lõike-, silma-, eespuri- ja tagapurihambad. Hamba ehitus-hamba kroon ulatub igemest kõrgemale, kael on kaetud igimega. Hambajuured asuvad lõualuude hambasompudes. Juuretipu mulk viib hambajuurekanalisse, läheb üle hambaõõnde. Mõlemas asub säsi e pulp, mood sidekude, närvid, veresooned.Peamise massi mood luukude dentiin
84. Kõhukelme duplikatuurid Esinevad kehas kinnistite, sidemete ja rasvikutena. Kinnistite abil kinnitub peensool, ussripik, risti- ja sigmakäärsool kõhuõõne tagumise seina külge. Sidemeteks nim kõhukelme üleminekut kõhu seinalt elunditele. Rasvik on kahest kõhukelme lestmest koosnev moodustis, mille vahel on tavaliselt rohkesti rasvkudet. Väikerasvik on maksa alumise pinna ja mao ning 12sõrmiku vahel asetsev duplikatuur. Suurrasvik algab suurelt maokõverikult kõhukelme kahe lestmena, laskub alla väikevaagnani ja pöördub siis jälle üles kuni ristikäärsooleni, ripub põllena eesmise kõhuseina ja soolte vahel 85. Hingamisteed Ninaõõs Ninakõrvalurked Neel Kõri Hingetoru ehk trahhea Bronhid 86. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus
kõhuõõne ees- ja külgseinal pideva kihina, taga- ja väikevaagnaõõnes läheb üle siseelunditele. Parietaalleste on väga tundlik ja põletiku korral põhjustab tugevaid valusid. 2. Minnes üle kõhuõõnes paiknevatele elunditele saab ta nimeks sisukõhukelme e. vistseraalleste, mis moodustab kinnisteid e. mesenterium`e, kurde ja rasvikuid e. omentum. Kelme, mis katab siseelundeid, ladustab enesesse rasva ja moodustab kõhuõõnes suure- ja väikese rasviku. Suurrasvik katab põllena siseelundeid eest, algab mao suurelt kõverikult. Kõhukelme kahe lestme- parietaallestme ja vistseraallestme vahele jääb kõhukelmeõõs. http://www.your-mesothelioma-resource.com/Abdominal%20Cavity%20Showing%20Peritoneum.PNG Kõhuõõne elundid võivad paikneda vistseraallestme suhtes 3 asendis Tartu Tervishoiu Kõrgkool 10 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis
- taga- ja väikevaagnaõõnes läheb üle siseelunditele - väga tundlik, põletiku korral põhjustab suuri valusid. 2. Minnes üle kõhuõõnes paiknevatele elunditele saab nimeks sisekõhukelme e vistseraalleste - moodustab kinnisteid e MESENTEERIUME, kurde ja rasvikuid - kelme, mis katab siseelundeid, ladustab endasse rasva ja moodustab kõhuõõnes SUURE JA VÄIKESE RASVIKU ● Suurrasvik OMENTUM MAJUS - algab mao suurelt kõverikult - katab põllena siseelundeid eest ● Kõhukelmeõõs - kõhukelme kahe lestme (parietaallestme ja vistseraallestme) vahel Kõhuõõne elundite paiknemine vistseraallestme suhtes 1. kõhukelmesiseselte INTRAPERITONEAALSELT - täielikult ümbritsetuna vistseraalsest kõhukelmest, mis kinnistina läheb üle seinmiseks peritoneumiks
läheb üle siseelunditele. Sisaldab elastseid kiude ja on kaetud ühekihilise lameepiteeliga – mesoteel. Kõhuseina vooderdavat kõhukelmet nim. seinmiseks e. parietaalseks, kõhuõõne elundeid katvat kõhukelmet aga sisusmiseks e. vistseraalseks. Kõhukelmeõõs on parietaalse ja vistseraalse kõhukelme vahele jääv pilujas ruum, mis on täidetud seroosse kõhukelmevedelikuga. 85) Kõhukelme duplikatuurid (kinnistid, suurrasvik) Kõhukelme moodustab duplikatuure, mis esinevad kehas kinnistite, sidemete ja rasvikutena. Kinnistite abil kinnitub peensool, ussripik, risti-ja sigmakäärsool kõhuõõne tagumise seina külge. Sidemeteks nim. kõhukelme üleminekut kõhu seinalt elunditele. Rasvik on kahest kõhukelme lestmest koosnev moodustis, mille vahel on tavalisest rohkem rasvkudet. Suurrasvik algab suurelt maokõverikult kõhukelme kahe lestmena, laskub alla
Imenduvad vesi ja mineraalsoolad Toimub väljaheite moodustamine 83.kõhukelme-serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele Kinnistid- nende abil kinnitub peensool, ussripik, risti-ja sigmakäärsool kõhuõõne ta tagumise seina külge Rasvik- kahest kõhukelme lestmest koosnev moodustis, vahel rohkesti rasvkudet väikerasvik- maksa ja mao kaksteistsõrmiku vahel asetsev duplikatuur suurrasvik- koosneb neljast kokkukasvanud kõhukelme lestmest kõhuseina ja soolte vahel 84. hingamisteed- ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid 85. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus- Ninaõõnel ja neelul-luud Kõril,hingetoru ja bronhide seintes- kõhred 86. kõri Kõri kõhred: Sõrmuskõhr- kõri alumises osas Kilpkõhr- ühendatud keeleluuga, sõrmuskõhre kohal
Imenduvad vesi ja mineraalsoolad Toimub väljaheite moodustamine 83.kõhukelme-serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele Kinnistid- nende abil kinnitub peensool, ussripik, risti-ja sigmakäärsool kõhuõõne ta tagumise seina külge Rasvik- kahest kõhukelme lestmest koosnev moodustis, vahel rohkesti rasvkudet väikerasvik- maksa ja mao kaksteistsõrmiku vahel asetsev duplikatuur suurrasvik- koosneb neljast kokkukasvanud kõhukelme lestmest kõhuseina ja soolte vahel 84. hingamisteed- ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid 85. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus- Ninaõõnel ja neelul-luud Kõril,hingetoru ja bronhide seintes- kõhred 86. kõri Kõri kõhred: Sõrmuskõhr- kõri alumises osas Kilpkõhr- ühendatud keeleluuga, sõrmuskõhre kohal
Soolekinnisti (mesenteerium) kõhukelme duplikatuuri abil kinnituvad organid kõhuõõne tagumise seina külge ja tema lestmete vahel kulgevad soolele veresooned ja närvid. Soolte liikumist võimaldab soolekinnisti. Kõhukelmeõõs ehk peritoneumiõõs on parietaalse ja vistseraalse kõhukelme vahele jääv ruum. Suur- ja väikerasvik on kõhukelme kahekordne duplikatuur, mille lestmete vahel on kohev-, rasvkude. Suurrasvik (omentum maius) ripub maokõverikult põllena alla, kattes maost allpool asetsevaid kõhuõõneelundeid eest ning on kokku kasvanud ristikäärsoolega nii, et mao taga ja all tekib peaaegu täielikult eraldatud ruum – bursa omentalis. Joonis 3.24. Seedetrakti anatoomia 78 Kõhuõõne ülemises osas asuvad parenhümatoossed, väga veresoonterikkad elundid (maks ja põrn), mida kaitsevad alumised roided. Samas on nende roiete murru korral ka maks ja põrn
annaabi.ee 
