107. Südame asend Asetseb eesmiseses keskseinandis ebasümmeetriliselt. 2/3 keha keskjoonest vasakul, 1/3 paremal. Kahe kopsu vahel, diafragma peal. Südametipp ulatub 5.-6. roide vahekohale. 108. Südame välisehitus Koonusekujuline. Eristatakse tagumis-alumist vahelismist pinda ja eesmis-ülemist rinnakroidmist pinda. Põhimik suunatud taha-üles ja paremale, südametipp alla-ette ja vasakule. 109. Südame kambrid, suistikud, sisenevad ja väljuvad veresooned - JOONIS! Süda jaguneb neljaks õõneks paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame parem ja vasak pool on teineteisest eraldatud lihaselise vaheseinaga, kusjuures kummalgi pool on koda vatsakesega ühendatud koja-vatsakesesuudme ehk suistiku abil. Paremasse kotta suubuvad alumine ja ülemine õõnesveen ning pärgurge, paremast vatsekesest väljub kopsutüvi
mitmesugustes kombinatsioonides seostuvad koed (süda, maks, hammas) Elundkond moodustab aga elunditest, mis sooritavad kehas samaladseid funktsioone ja on omavahel ehituslikult ja talituslikult seotud (südame veresoonkond, seedelundkond) SÜDAME VERESOONKOND 5.Südame asend Asetseb eesmiseses keskseinandis ebasümmeetrili selt. 2/3 keha keskjoonest vasakul, 1/3 paremal. Kahe kopsu vahel, diafragma peal. Südametipp ulatub 5.-6. roide vahekohale. 6. Südame kambrid, suistikud, sisenevad ja väljuvad veresooned - JOONIS! Süda jaguneb neljaks õõneks paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame parem ja vasak pool on teineteisest eraldatud lihaselise vaheseinaga, kusjuures kummalgi pool on koda vatsakesega ühendatud koja-vatsakese suudme ehk suistiku abil. Paremasse kotta suubuvad alumine ja ülemine õõnesveen ning pärgurge, paremast vatsekesest väljub kopsutüvi
2/3 südamest paikneb keha keskteljest vasakul, 1/3 paremal. Südamepõhimik on suunatud taha üles ja paremale, südametipp alla-ette ja vasakule, ulatudes 5. Ja 6. roide vahekohale. 107. Südame välisehitus. Südamel eristatakse tagumist-alumist vahelihasmist pinda ja eesmist-ülemist rinnakroidmist pinda. Südamel on tipp, põhimik, parem ja vasak vatsake, parem ja vasak kojakõrv, aordikaar, kopsutüvi... · Joonis lk 151 + anatoomia joonised joonis 4 108. Südame kambrid, suistikud, kambritesse sisenevad ja väljuvad veresooned. Süda koosneb neljast kambrist: 2-kojast (parem ja vasak koda) ja 2-vatsakesest (parem ja vasak vatsake). Südame parem ja vasak pool on teineteisest eraldatud lihaselise vaheseinaga, kusjuures kummalgi pool on koda vatsakesega ühendatud koja-vatsakesesuudme ehk suistiku abil. · Südame paremasse kotta sisenevad 3 suurt veeni (ülemine õõnesveen ja alumine õõnesveen, pärgurge), mis toovad siia kogu keha venoosse vere
106. Lahkliha paiknemine, funktsioonid Lahkliha - tupesuudme ja päraku vaheline tundlik piirkond. Lahkliha moodustavad lihased ja fastsiad, mis sulgevad altpoolt väikevaagna. 107. Südame asend: (joonis 4) Süda paikneb 2 kopsu vahel, diafragma peal, 2/3 asub keskteljest vasakul, 1/3 paremal. 108. Südame välisehitus. Koonusekujuline õõneselund. Südamel eristatakse tagumist-alumist vahelihasmist pinda ja eesmist-ülemist rinnakroidmist pinda. 109. Südame kambrid, suistikud, kambritesse sisenevad ja väljuvad veresooned. Neli õõnt: parem ja vasak koda ning parem ja vasak vatsake. Koda on vatsakesega ühendatud koja- vatsakesesuudme ehk suistiku kaudu. Südame paremasse kotta suubub kolm suurt veeni (ülemine ja alumine õõnesveen ning pärgurge). Südame vasakusse kotta saabub neli kopsuveeni , mis toovad südamesse arteriaalset verd. 110. Südame klapid, hõlmklapid, poolkuuklapid, nende ehitus, paiknemine, tähtsus.
106. Lahkliha paiknemine, funktsioonid Lahkliha - tupesuudme ja päraku vaheline tundlik piirkond. Lahkliha moodustavad lihased ja fastsiad, mis sulgevad altpoolt väikevaagna. 107. Südame asend: (joonis 4) Süda paikneb 2 kopsu vahel, diafragma peal, 2/3 asub keskteljest vasakul, 1/3 paremal. 108. Südame välisehitus. Koonusekujuline õõneselund. Südamel eristatakse tagumist-alumist vahelihasmist pinda ja eesmist-ülemist rinnakroidmist pinda. 109. Südame kambrid, suistikud, kambritesse sisenevad ja väljuvad veresooned. Neli õõnt: parem ja vasak koda ning parem ja vasak vatsake. Koda on vatsakesega ühendatud koja-vatsakesesuudme ehk suistiku kaudu. Südame paremasse kotta suubub kolm suurt veeni (ülemine ja alumine õõnesveen ning pärgurge). Südame vasakusse kotta saabub neli kopsuveeni , mis toovad südamesse arteriaalset verd. 110. Südame klapid, hõlmklapid, poolkuuklapid, nende ehitus, paiknemine, tähtsus.
kõrvalasuvatelt luudelt. Keeles on näsad ja maitsmisretseptorid. Keele abil toimub toidu segamine ja hääle moodustumine Süljenäärmed eritavad amülaasi, mis avaldab oma toimet alles peale allaneelamist maos. Tegevus reguleeritakse neuraalselt piklikus ajus ja pons´ paiknevast süljeerituskeskusest, samuti koehormooni bradükiniini ja aldosterooniga Neel ja söögitoru Neel: seedekanali ja hingamisteede lihaseline ühisosa, avanevad ka kuulmetõrve suistikud Neelus paikneb 4 mandlit (2 suurt ja 2 väikest) Mandlid on krüptilised ja koosnevad lümfoidkoest kaitsefunktsiooniga (Ak-de moodustumine) Söögitoru: lihaseline 25 cm pikkune toru, mille kaudu toit liigub neelust makku, trahhea ja südame taga. Kolm kitsust ja kaks sulgurlihast. Alumise sulgurlihase häire maosisaldise refluks. Alaosas ühekihiline epiteel Neelamine: esimene etapp on tahtlik, järgnevad reflektoorsed,neelamisel sulgub kõripealis, et toit ei satuks söögitorru
Paiknemine- ees häbemeliiduse alumine serv Taga õndraluu tipp Külgmiselt istmikuköbrud Funkt- seal asub tahtele alluv kusitisulgur 106. Südame asend Kahe kopsu vahel, diafragma peal. 2/3 asub keskteljest vasakul, 1/3 paremal. Tipp on suunatud ette- alla ja põhimik taha- üles 107. Südame välisehitus Süda jaguneb neljaks õõneks - paremaks ja vasakuks kojaks Paremaks ja vasakuks vatsakeseks 108. Südame kambrid, suistikud, kambritesse sisenevad ja väljuvad veresooned Süda jaguneb 4 õõneks- paremaks ja vasakuks kojaks Paremaks ja vasakuks vatsakeseks Suistik e koja-vatsakesesuue- selle abil on ühendatud koda vatsakesega Sisenevad- paremasse kotta: 3 suurt veeni(toovad venoosse vere):alumine õõnesveen Ülemine õõnesveen
Paiknemine- ees häbemeliiduse alumine serv Taga õndraluu tipp Külgmiselt istmikuköbrud Funkt- seal asub tahtele alluv kusitisulgur 106. Südame asend Kahe kopsu vahel, diafragma peal. 2/3 asub keskteljest vasakul, 1/3 paremal. Tipp on suunatud ette- alla ja põhimik taha- üles 107. Südame välisehitus Süda jaguneb neljaks õõneks - paremaks ja vasakuks kojaks Paremaks ja vasakuks vatsakeseks 108. Südame kambrid, suistikud, kambritesse sisenevad ja väljuvad veresooned Süda jaguneb 4 õõneks- paremaks ja vasakuks kojaks Paremaks ja vasakuks vatsakeseks Suistik e koja-vatsakesesuue- selle abil on ühendatud koda vatsakesega Sisenevad- paremasse kotta: 3 suurt veeni(toovad venoosse vere):alumine õõnesveen Ülemine õõnesveen
välimine pärakusulgur. 26 VI KONTROLLTÖÖ (südame-veresoonkond) 108) Südame asend Süda asub rindkeres, diafragma peal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. 109) Südame välisehitus Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. 110) Südame kambrid, suistikud, kambritesse sisenevad ja väljuvad veresooned Süda jaguneb 4 õõneks: parem koda, vasak koda, vasak vatsake ja parem vatsake. Kojad ja vatsakesed on ühendatud koja- vatsakesesuudme e. suistiku abil. Suistikku ümbritseb fibroosne võru, millelt lähtuvad südameklapihõlmad. Südame paremasse kotta sisenevad kolm veeni, mis toovad siia kogu keha
annaabi.ee 
