pea- ja seljaaju. Luustik koos lihastega võimaldab inimesel liikuda. Vastsündinud on luid rohkem kui täiskasvanul, sest lapse arened kasvab osa luid omavahel kokku. Täiskasvanu kehas on üle 200 luu. Skeleti kaal moodustab 1/5 inimese kaalust. Enamik luudevahelisi ühendusi on liikuvad. Liiges on selline kahe või enama luu ühendus, mis võimaldav neil liikuda. Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb liigesvedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigesekihn ühendab kõhresid ning tekitab luude vahelise õõnsuse Liigesevõie hõõrdumise vähendamiseks Kõhr pehmendamaks ja muuta sujuvamaks liikumist. KERALIIGESED võimaldab mitmes suunas liigutada. Õlaliiges, puusaliiges PLOKKLIIGES võimaldavad jäsemetel liikuda ühes tasapinnas edasi-tagasi. Põlvekeder SILINDERLIIGES võimaldab teha pööravaid liigutusi. Selgroog Inimese kehas on ka liikumatuid luudevahelisi ühendusi. Liikumatult on omavahel seostanud
tugielundkonna osa. 2. Mis ülesanne on luustikul? Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid ning on lihastele kinnituskohaks. Luustik kaitseb ka siseelundeid kui ka närvisüsteemi põhilisi osi pea- ja seljaaju. 3. Mis on liiges? Kirjelda liigest. Liiges on kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab neil liikuda. Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigest katab tavaliselt liigesekihn ehk liigesekapsel, mis ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes. 4. Nimeta 3 liigese tüüpi. Kirjelda tähtsust. Plokkliiges luud saavad liikuda vaid ühes tasapinnas edasi-tagasi. Niisugused liigesed on põlveliigeses ja küünarvarreliigeses. Silinderliiges Võimaldab teha pööravaid liigutusi. Inimesel on silinderliigesega ühendatud kaks ülemist kaelalüli ja seetõttu saab ta pead pöörata.
Liigesed on luudevahelised ühendused, mis võimaldavad meil liikuda. Inimesel on kolme liiki liigeseid: silinder-, plokk- ja keraliiges. Liigeste ülesandeks on ühendada luud omavahel liikuvalt. Ühe luu kumer ots, liigesepea, paikneb teise luu otsalohus, liigeseaugus. Liigestes on luude otsad kaetud kõhrega, mis vähendab hõõrdumist liikuvate osade vahel nagu ka liigesevedelik. See on nagu määrdeõli masinaosades, mis kaitseb hõõrdumise ning kulumise eest. Selle kõige ümber on liigesekihn, mis katab ja ühendab liigestuvate luude otsi. Kõige vabamalt liiguvad meil käed, õlaliigesed ja puusaliigesed. Seevastu küünarnukkidega ja sõrmedega saame teha liigutusi vaid ühes suunas. Kui me liigeseid üle koormame või ebaloomulikult liigutame, võime neid venitada, nikastada või isegi välja väänata. Kuna inimesel on mitut tüüpi liigeseid, siis need võimaldavad teha ka erinevaid liigutusi.
SELGROOG Luustiku keskne osa on selgroog. Iga selgroolüli koosneb lülikehast, lülikaarest ja jätketest. Selgrookanalis paikneb seljaaju. RINNAKORV Selle moodustavad selgroo rinnalülid, roided ja rinnak. Iga rinnalüliga on ühendatud üks paar roideid. Ülesandeks kaitsta südant ja kopse. LUUDEVAHELISED ÜHENDUSED Liidused Liigesed Liigestes on luuotsad kaetud kõhrega, mis tasandavad liigutusi. Kõhresid ümbritseb liigesekihn, milles asub liigesevõie. LIIGESED Luude kokkupuutekohtades on liigesed. Luud ise ei paindu, inimese keha- osad liiguvad liigeste kohalt. Kera-, plokk- ja silinderliigesed. LIIGESED keraliigesed silinderliigesed plokkliigesed plokkliigesed KÕÕLUS Valgulise ehitusega tõmbele ja venitusele vastupidav sidekude, mille abil kinnituvad lihased luudele.
4.Luudes toimub vereloome ning neis talletakse rasvasid. 5.Kaitseb siseelundeid, kui ka närvisüsteemi põhilisi osi pea- ja seljaaju 6.Luustik on oluliseks mineraalainete säilituskohaks. Luud ja nende ühendused Enamik luudevahelisi ühendusi on liikuvad. Liiges on kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab luudel liikuda. Liigesel on luude otsad kaetud sileda kõhrega. Nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigeses katab luuotsi sidekoeline ümbris liigesekihn ehk liigesekapsel. Liigese-kihn ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes. Liigesevedelik ja libedad kõhred vähendavad hõõrdumist liikuvate liigeseosade vahel. Liigest moodustavate luude otsad on kujult sarnased( liigesepea ulatub liigeseauku). Luuotsi hoiavad veel liigestes koos peale liigesekihnu sidemed, kõõlused ja lihased. Liigesevigastuse korral nihkuvad luuotsad teineteisest eemale. Vigastatud liiges paistetab üles, on valulik ja seda ei saa liigutada.
Luustiku funktsioonid; · Toestab keha pehmeid kudesid · Annab kehale kuju · On lihastele kinnituskohaks · Võimaldab sooritada liigutusi · Kaitseb siseelundeid · Mineraalainete talletaja · Vereloomeelund · Rasvade talletaja Liidused- liikumatud luudevahelised ühendused (sidekoelised, kõhrliidused, luuliidused) Liigesed- pidev ühendus luude vahel katkenud, on kahe või enama luu liikuv ühendus (liigesekihn, liigeseõõs, liigestuvad pinnad) Liigeste abiaparaadid: · Liigesmokad- kiudkõhrkoeste äärised · Liigeskettad- koosnevad kiudkõhrkoest ja paiknevad liigesõõnsuses · Liigesesidemes ehk ligamendid- liigesesisesed ja liigesevälised Kõik liigestuvad pinnad on kaetud kõhrega, mis teeb nad väga siledaks ja tasandab liigutusi. Luude liigespindu katab hüaliinse kõhrkoe kiht. Kõhre funktsioon- tagada liikuvus liigestes
küünarvarre- reie- ja sääreluud LUUDEClick icon to add picture ÜHENDUSED Luud on omavahel ühendatud liiduste (pidevad ühendused) ja liigeste (mittepidevad ühendused) abil Luudevheline liikuv ühendus on liiges Liigespindu katab sile ja elastne, klaasjas liigeskõhr, välimistes osades on kollageenkiude, mille moodustatud kimpe nimetatakse liigesesidemeteks ehk ligamentideks Kogu liigese sulgeb ühelt luult teisele ulatuv tihe liigesekihn, millesse jäävat ruumi nimetatakse liigeseõõneks 1. Luu Liigesekihnu sisepinda katab rohkete 2. Liigesvedelikuga veresoontega sünoviaalkile, mis eritab viskoosset, täidetud liigeseõõs hõõrumist vähendavat liigesevõiet ehk sünooviat 3. Liigesekihn
ristluu. Rinnakorv · 12 selgroo rinnalüli; 12 paari roideid; rinnak · Kaitseb siseorganeid süda, kopsud · Iga rinnalüliga on ühendatud 1 paar roideid. Õlavööde ühendab ülajäsemete luud selgroo ja rinnakorviga. Luudevahelised ühendused · Liidused liikumatud luudevahelised ühendused (ajukolju luud ) · Liigesed lahe v enama luu liikuv ühendus · Liigestes on luuotsad kaetud kõhrega, mis tasandavad liigutusi. · Kõhresid ümbritseb liigesekihn, milles asub liigesevõie. Lampjalgsus jalalaba kumerus puudub. Luustiku tähtsus · Toestab keha pehmemaid kudesid · Annab kehale kuju · On lihastele kinnituskohaks · Võimaldab sooritada liigutusi · Kaitseb siseelundeid · On mineraalainete talletaja · On vereloomeelund ( punases luuüdis moodustuvad uued vererakud ) · On rasvade talletaja ( kollane luuüdi on rasvade tagavara ) LIHASED · Südamelihased ; skeletilihased e vöötlihased ; silelihased
ristluulülid moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu 2. niude-, istmiku- ja häbemeluu moodustavad puusaluu Kõhrelised ühendused: 1. kõhrliidus (esimese roide ühendus rinnakuga, lülivahekettad) 2. sümfüüs (häbemeluude vahel olev liidus) 12. Liigese ehitus. (info õpikust) Liigese osad: liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. Liigesekõhrega kaetud liigesepindadest üks on tavaliselt kumer (liigesepeand), teine nõgus (liigeseauk). Liigesekihn koosneb sisemisest liigesevõiet produtseerivast sünoviaalmembraanist ja välimisest fibroosmembraanist. Liigesekihn ümbritseb tihedalt liigestuvate luude otsi ja tagab liigese hermeetilisuse. Liigeseõõs on luu otste ja liigesekihnu poolt piiratud ruum, mis sisaldab liigesevõiet. 13
ülajäsemete luudega ning vaagnavöötme luud koos nendega ühenduvate alajäsemete luudega. Kuju ja pikkuse alusel võib luud jagada 3 rühma : pikad(reieluu), lühikesed(randme ja kannaluu) ja lamedad(kolju) luud. Liiges on kahe või enama luu liikuv ühendus, kus luude otsad on kaetud sileda kõhrega. Kõhrega kaetus luuotste vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigest katab liigesekihn. Joonis lk 29 all Lihas lihasrakkudest elund, mis kokku tõmbudes põhjustab kehaosade liigutusi Lihaste ülesanded : 1. liigutavad kehaosi 2. annavad kehale kuju 3. kaitsevad siseelundeid 4. aitavad säilitada kehatemperatuuri 5. vee ja valkude omalaadne tagavara Lihaste liigid: Skeletilihased : organismis on kõige rohkem, talitlus allub inimese tahtele ja nende kokkutõmbed võivad olla tugevad ning väga kiired
31. Mis asi on periost? Luuümbris, sidekoeline luu väliskate 32. Mille poolest on periost rikas? Selles on palju närve 33. Mis on osteoblastid? Luukudet tekitavad rakud 34. Kus asuvad osteoblastid? Luuümbrise sisemises kihis 35. Milleks on vaja luuümbrist? Aitab luul toituda, purunemisel taastuda. 36. Mille poolest on oluline punane luuüdi? Punases luuüdis tekib uut luukudet 37. Nimeta liigese erinevad osad! liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. 38. Mis kaitsevad liigest ülemäärase painduvuse eest? Kollageenikiud 39. Mis soodustab liigespindade omavahelist libisemist? Liigesevõie 40. Millisest kõhrest on moodustunud liigespinnad? Hüaliinkõhrest 41. Millised moodustised suurendavad liigese liikumisvõimalusi ja amortiseerivad põrutusi? Liigeseketad 42. Mis tüüpi on luudevahelised pidevühendused? fibroossed, kõhrelised ja luulised ühendused 43. Kus esinevad sideliidused?
2) Luulised ühendused: * ristluuühendus - ristluulülid moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu * puusaluu selle moodustavad niude-, istmiku- ja häbemeluu 3) Kõhrelised ühendused: * kõhrliidus 1.roide ja rinnakupideme vahel, lülivaheketastena. * sümfüüs kõhrplaat häbemeluude vahel, pidevühenduse edasiarenenud vorm, pole täiesti jäik, pole liigeseõõnt. 91. Liigese ehitus. Joonis 2. Liiges on mittepidav ühendus. Liigesel on mitmed osad: liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. Luude otsad on kaetud liigesekõhrega. Liigesekihn on nagu kott ümber liigese, see hoiab liigeseid koos, ta on kahekihiline ümbris(sisemine on sünoviaalmembraan, kus toodetakse liigesevõiet, mis libestab liigeseid; ja välimine on fibroosmembraan, mis on sidekoeline ümbris). Liigeseõõs sisaldab liigesevõiet. 92. Nimeta liigese abiseadeldised, näited esinemise kohta. Liigeseõõnsusemokk näiteks õlaliigesemokk ja puusaliigeses napamokk, mis muudab liigeseaugu
immunoloogiline protsess, mis on tingitud tundmatu antigeeni sattumisest liigespindadele. Antigeen põhjustab aga antikehade ehk vastuainete tootmise, mille eesmärgiks on kahjustav antigeen eemaldada. Autoimmuunhaiguste korral on antigeeniks organismi enda rakud ning tulemuseks on oma kudede hävitamine. Reumatoidartriidi puhul hävineb liigespindu kattev sünoviaalkiht, mistõttu häirub normaalne liigese liikuvus ja töövõime. 1. Luu 2. Liigesevedelikuga täidetud liigeses 3. Liigesekihn 4. Khr 5.Sünoviaalmembraan 5 Sümptomid ehk avaldumine Tavaliselt algab põletik korraga mitmes liigeses. Iseloomulik on ka asjaolu, et reumatoidartriit haarab liigesed sümmeetriliselt ehk mõlemal kehapoolel ühtemoodi. Kõigepealt tekib liigeste valulikkus ning turse. Iseloomulik on ka kuumus, punetus ning häiritud funktsioon. Tavaliselt haigestuvad väikesed sõrmeliigesed, randmeliigesed, küünarliigesed. Jalgadel varbaliigesed,
hõõrdumist ja põrutusi vähendav hüaliinkõhrekiht liigesekõhr. Tavaliselt on liigestuvad luuotsad kujult teineteisele sobivad. Vastasel korral asetseb liigesepindade vahel kiudkõhreline liigeseketas või poolketas. Liigeseketas esineb lõualiigeses ja ta jaotab liigeseõõne kaheks osaks. Paarilised meniskid paiknevad põlveliigeses reie ja sääreluu põntade vahel. Liigestuvaid luuotsi ühendav liigesekihn piirab kinnist välismaailmast hermeetiliselt eraldatud pilujat liigeseõõnt. Liigesekihn koosneb välisest, kiulisest ja sisemisest, sünoviaalsest kihist. Sünoviaalkiht valmistab liigesepindade hõõrdumist vähendavat vedelikku sünooviat. Liigestuvaid luid aitavad fikseerida ja liikumist pidurdada ning suunata sidemed. seedeaparaat koosneb toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning seedimata
liigesepindadeks; viimaseid katab mõne mm paksune hõõrdumist ja põrutusi vähendav hüaliinkõhrekiht – liigesekõhr. Tavaliselt on liigestuvad luuotsad kujult teineteisele sobivad. Vastasel korral asetseb liigesepindade vahel kiudkõhreline liigeseketas või poolketas. Liigeseketas esineb lõualiigeses ja ta jaotab liigeseõõne kaheks osaks. Paarilised meniskid paiknevad põlveliigeses reie – ja sääreluu põntade vahel. Liigestuvaid luuotsi ühendav liigesekihn piirab kinnist välismaailmast hermeetiliselt eraldatud pilujat liigeseõõnt. Liigesekihn koosneb välisest, kiulisest ja sisemisest, sünoviaalsest kihist. Sünoviaalkiht valmistab liigesepindade hõõrdumist vähendavat vedelikku – sünooviat. Liigestuvaid luid aitavad fikseerida ja liikumist pidurdada ning suunata sidemed. seedeaparaat – koosneb toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning seedimata toiduosade kõrvaldamiseks ühinenud organitest, mis moodustavad toruja
ülemiseks ja alumiseks osaks Frontaaltasapind - Läbib keha vertikaalselt ning jagab selle eesmiseks ning tagumiseks osaks Keha teljed: Sagitaaltelg Eest taha Frontaaltelg - Vasakult paremale Vertikaaltelg Ülevalt all 9. Liigutuste liigid telgede suhtes Sagitaaltelg Eemaldamine ja lähendamine Frontaaltelg Painutus ja sirutus Vertikaaltelg Pöörlemine ümber oma telje 10. Liigese ehitus Igal liigesel on liigesepind, liigesekihn ja liigeseõõs. Liigesepinnad on kaetud liigesekõhrega. Liigesekihn koosneb liigesevõiet produtseerivast sünoviaalmembraanist ja fibroosmembraanist. Fibroosmembraan on kokku kasvanud luuümbrisega. 11. Nimetage liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk) Liigeseketas (Põlveliigeses võruketas, rinnaku-rangluu liigeses pidevketas) Sidemed (Puusaliigeses) Seesamluud (Põlvekeder) ! Liikumine hoiab liigesed elujõulisena 12
hargitaolisest liigeseaugust ja kontsluu plokist. Viimase liigesepindmik on eest kuni 5 mm laiem kui tagant. Jalanina kõrgele tõstmisel satub hargi vahele ploki laiem osa, mistõttu plokk fikseeritakse ja edasine liikumine ei ole võimalik. Sel juhul me toetume kandadele. Niisuguses asendis tavaliselt hüppeid ei sooritata, sest see põrutaks tugevasti. Kui labajalga painutada allapoole, siis paigutub hargi vahele ploki kitsam osa, mistõttu kontakt luude vahel on nõrgem, liigesekihn lõdvem ja liigutused vabamad ning vetruvamad. Telg, mille ümber toimub liikumine, kulgeb risti läbi kontsluu. Kui jalg on fikseeritud, siis teostavad jala suhtes liikumist sääreluud. Lähte- ja keskasendi puhul moodustab jalg sääre suhtes täisnurga. See nurk võib väheneda labajala tõstmisel 20° võrra ja suureneda jala langetamisel (pöiasirutusel) 50° võrra. Kontsluu-sääreliigese telg on frontaaltasapinna suhtes 25° nurga all, mistõttu varbad on keskjoonest enamasti
Eristatakse punast ja kollast luuüdi. Punane luuüdi toodab uusi vererakke, kollane luuüdi on toitainete (rasvade) varu. Luude ühendused Liikuvalt ühendatud. Liiges on selline luude vaheline ühendus, mis võimaldab neil liikuda. Kõige liikuvam liiges on õlaliiges, kõige suurem liiges on põlveliiges. Liigestes on luude otsad kaetud sileda liigesekõhrega ja nende vahele jääb liigeseõõs. Liigeseõõs sisaldab liigesevõiet. Liigest katab liigesekihn ehk liigesekapsel (sidekoest). Kõhred ja liigesevedelik vähendavad hõõrdumist liikuvate osade vahel. Liigesevedelik transpordib ka toitaineid liigese kõhrelistele osadele. Liigesevedelikku on normaalselt ainult mõni tilk. Põletiku ajal selle hulk suureneb, näiteks "vesi põlves". Liigesekihnu välimistes osades on kollageenikiude, mis moodustavad kimpe ja neid nimetatakse liigesesidemeteks.
*Samuti moodustavad luude ruume, mis kaitsevad nii siseelundeid kui ka närvisüsteemi põhilisi osi pea- ja seljaaju. *Luustik koos lihastega võimaldab inimesel liikuda. *Enamik luudevahelisi ühendusi on liikuvad. *LIIGES on selline kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab neil liikuda. *Liigestes on luude oytsad laetud sileda KÕHREGA ja NENDE vahele jääb liigesevedelikuga täidetud LIIGESEÕÕS. *Liigesest katab tavaliselt LIIGESEKIHN ehk liigesekapsel, mis ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedeliku liigeseõõnes. *KERALIIGESED, mille ümar liigesepea asetseb liikumatus liigeseavas, on kõige suurema liikumisulatusega. *PLOKKLIIGESTES saavad luud liikuda vaid ühes tasapinns edasi-tagasi. *SILINDERLIIGES võimaldab teha pööravaid liigutusi. *Osa luid on omavahel PAINUDVALT ühendatud. *Inimese ehas on ka liikumatuid luudevahelisi ühendusi.
Lülidevaheketas koosneb perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. Säsituuma ülesandeks on avaldada vastupanu survejõududele. Suure elastsuse tõttu võib säsituum tugevasti deformeeruda ja paigutuda ümber erinevates suundades /kummardumisel tahapoole, selgmisel sirutamisel ettepoole/ 3. Nimeta liigese põhiosad ehk tunnused (3), loetle liigesevõide ehk sünoovia funktsioonid (2-3) Liigese põhiosad on liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. ? 4. Nimeta üheteljeliste liigeste põhitüübid (2), too kumbagi kohta üks näide ja märgi juurde tema liikumistelg Üheteljelise liigesed on plokk- /sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed/ (liikumistelg kulgeb frontaalselt, mis on risti liigestuvate luude pikiteljega) ja ratasliiges /prokismaalne ja distaalne küünar-kodarluu liiges, kus kodarluu pöörleb ümber küünarluu/ (liikumine toimub ümber
Niude-, istmiku- ja häbemeluu (moodustavad puusaluu). c) Kõhrelised ühendused: Kõhrliidus (esineb esimese roide ja rinnakupideme vahel, lülisamba lülidevaheketastena). Sümfüüs (sellel liigeseõõnsuse alge, on pidevate ja mittepidevate ühenduste vahepealne vorm). 11. Liigese ehitus: a) Liigesekõhr (liigesepind). b) Sünoviaalmembraan (liigesekihn). c) Fibroosmembraan liigesekihn). d) Liigeseõõs. 12. Nimeta liigese abiseadeldised: a) Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk). b) Liigesekettad (põlveliigeses võruketas e. menisk). c) Sidemed (sõrmede lülidevaheliigestes kaaskülgsed sidemed). d) Seesamluud (põlvekeder). 13. Nimeta üheteljelised liigesed: a) Plokkliiges (õlavarre-küünarluu liiges on tiguliiges, mis on plokkliigese variant).
(extra pneumaatilised ehk õhkusisaldavad luud(koljus)). 10. Nimeta pidevühenduste liigid, alaliigid, igale näide: FIBROOSSED(sideliidus, mille hulka kuuluvad sidemed ja leedevahekiled, õmblused koljuluuvahel, tappühendused hambajuurte ja sompude vahel), LUULISED( ristluulülid;niude-, istmiku- ja häbemeluu), KÕHRELISED(kõhrliidus(lüli vahekettad);sümfüüs(häbemeluude vahel)). 11. Liigese ehitus. Nimeta liigese kolm osa: Liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs.täpsemalt raamat lk 27 joonis. 12. Nimeta liigese abiseadeldised,igale näide esinemise kohta: Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk, napamokk), Liigesekettad(põlveliigeses võruketas, lülisamba lülikehade vahel ja rinnaku-rangluu liigeses pidevketas) 13. Nimeta üheteljelised liigesed: Plokk- ehk `sarniirliiges ja ratasliiges(küünarluu ja õlavarreluu liiges) 14. Nimeta kaheteljelised liigesed: Ellipsoid ehk munaliiges ja sadul- ehk
säilituskohaks olemine, lihaste kinnituskoht, võimaldab inimesel liikuda, kaitseb, toimub vereloome ja talletatakse rasvasid. · Enamik luudevahelisi ühendusi on liikuvad, need on liigesed, mis on selline kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab luudel liikuda. Liigestes on luud kaetud kõhrega ja nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Luuotsi katab ka liigesekihn, mis ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes. · Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi, näiteks 2 ülemist kaelalüli on nii ühendatud · Keraliiges võimaldab jäsemetel mitmes suunas vabalt liikuda, näiteks õla- ja puusaliiges · Plokkliigeses saavad luud liikuda vaid ühes tasapinnas ( painutada ja sirutada), põlveliiges · Liikumatud ühendused näiteks ajukolju
Luulised ühendused Ristluulülid (täiskasvanutel moodustavad viis lüli ristluu) Niude-, istmiku- ja häbemeluu --- puusaluu 6.Liigese ehitus. Liigese moodustub kahest khrega kaetud erinevast luust.Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, mis muudab liigese hermeetiliselt suletuks. Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga. täidetud liigese s. 1.Luu 2.Liigesevedelikuga täidetud liigeses 3. Liigesekihn(fibroosmembraan)-toodab liigesevõiet. 4. Khr 5.Sünoviaalmembraan 7.Nimetage liigese abiseadeldised, näited esinemise kohta. Liigesepindade täienduseks võivad liigeses esineda abiseadeldised. Abiseadeldised liigeseõõnsusemokk, liigesekettad, sidemed, seesamluud. Liigeseõõnsusemokk (õla- ja puusaliigese mokk). Liigesekettad: võruketas, menisk (põlveliigeses võruketas,) Sidemed (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed).
sümfüüsi(puusaluud) Sünoviaalse ühenduse e. liigese puhul liigestuvate luude otste vahele jääb pilujas õõs – esiplaanil on liikumisfunktsioon. Liigestuvate luude puutepindu nim. liigesepindadeks, mida katab liigesekõhr. Kui liigestuvad luud ei ole kujult teineteisele sobivad, asub liigesepindade vahel kiudkõhreline liigeseketas e. –disk või poolketas e. menisk. Liigeseketas esineb lõualiigeses, menisk põlveliigeses. Liigestuvaid luuotsi ühendav liigesekihn ümbritseb hermeetiliselt eraldatud liigeseõõnt. Liigesekihn koosneb fibroossest ja sünoviaalsest kihist. Sünoviaalkiht valmistab hõõrdumist vähendavat vedelikku sünooviat (liigesevõiet). Liigestuvaid luid aitavad suunata , takistada liikumist ja fikseerida sidemed. Nt. kaaskülgsidemed võimaldavad liikumist vaid sagitaaltasandis. 16. Liigeste jaotus Liigesed jaotatakse näiteks luude arvu, liikumistelgede arvu ja liigesepinna kuju alusel.
LIIGESED (sünoviaalühendused)- mittepidavad ühendused. Luude ühendused, millel on eeskätt liikumisfunktsioon. Liigese osad: Liigesepinnad (facies articularis)- liigesekõhrega kaetud liigesesisesed osad. Liigesepind on ilma veresoonte ja närvilõpmeteta. Liigeseõõs (cavum articulare)- luuotste ja liigesekapsli poolt piiratud ruum, mis on täidetud sünoviaalvedelikuga. Liigesekapsel e liigesekihn (capsula articularis)- koosneb sisemisest sünoviaalmembraanist ja välisest fibroosmembraanist Liigese abiaparaadid- lisamoodustised, mis täiendavad liigesepindu või liigesekapslit. Liigesemokad (ains. labrum)- kiudkõhrest äärised, mis paiknevad liigeseõõnsuse serval selle tugevdusena. Muudavad ühtlasi liigeseõõnsused sügavamaks ja avaramaks. Uuringus leiti, et acatabulumi mokk süvendab seda 21% võrra
kodarluu-randmeliiges ehk proksimaalne käeliigese moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Ellipsoidliiges. 2-teljeline liikumine. 34. Kesk-randmeliiges: liigenduvad luud, liigesepinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: See moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. Plokkliiges. 1-teljeline liikumine 35. Amfirtroosi mõiste: Liigeste liikuvus on vähene ja jäik, seda põhjustavad lameliigesed ja paks pingul liigesekihn. 36. Randme-kämblaliigesed (randmeluud ja II-V kämblaluud): Randme-kämblaliigesed on randmeluude ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike (amfiartroosid). 37. Pöidla randme-kämblaliiges: Ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga, on hästi liikuv sadulliiges, 3-teljeline liikumine: pöidla eemaldamine, lähendamine, vastandamine teistele sõrmedele ja ringliigutused. 38. Kämbla-lüliliigesed: On tüüpilised keraliigesed, erandiks on 1
selgroo ja rinnakorviga · Vaagnavööde 2 puusaluud, ristluu. Vaagnavööde ühendab alajäsemete luud selgrooga. · Keha kõige pikem luu reieluu. · Luudevahelised ühendused: liidused liikumatud luudevahelised ühendused; liigesed kahe või enama luu liikub ühendus. Liigestes on luuotsad kaetud kõhrega, mis tasandavad liigutusi (kõhresid ümbritseb liigesekihn, milles asub liigesevõie). · Luustiku tähtsus: · Toestab keha pehmeid kudesid. · Annab kehale kuju. · On lihastele kinnituskohaks. · Võimaldab sooritada liigutusi. · Kaitseb siseelundeid. · On mineraalainete talletaja. · On vereloomeelund (punane luuüdi).
vahel · Kõhrliidus (esinevad esimese roide ja rinnakupideme · Tappühendused vahel, samuti lülisamba lülivaheketastena jm. ) hambajuurte ja · Sümfüüs (liigeseõõnsuse alge) (sünfüüsi puhul on luid sompude vahel ühendavas kõhres pilu) 11. Liigese ehitus. Nimeta liigese kolm osa. Liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. *Liigesepinnad on kaetud liigesekõhrega. Pindadest üks on kumer(liigesepeand), teine nõgus (liigeseauk) *Liigese kihn koosneb: A)sünoviaalmembraanist (on sisemine, produtseerib liigesevõiet) B)fibroosmembraanist (on välimine ning on liigesepindade servadel kokku kasvanud liigestuvate luude luuümbrisega) *Liigeseõõs on luu otste ja iigesekihnu poolt piiratud ruum, mis sisaldab liigesevõiet 12
Ruumiline e binokulaarne nägemine eksisteerib alas, mis jääb mõlema silma vaatevälja. Kumbki ajupoolkera saab informatsiooni vastaspoolsest vaateväljast. Liikumine Luude rakutüübid: oseoblastid ehitavad luid, osteotsüüdid, osteoklastid lagundavad (Wolffi seadus). I-VII pärisroided ühenduses rinnakuga, VIII-XII ebaroided Pidevühendused e liidused (luud seotud fibroos- või kõhrühendite kaudu) või sünoviaalühendid e liigesed (luude otstes liigesekihn, moodustub liigeseõõs, kuhu sünteesitakse liigesevõiet e sünooviat, liiges kaetud kõhrega). Üheteljelised liigesed- ratasliiges (peaga eitus), plokkliiges (sõrmelülid); kaheteljelised- ellipsoidliiges (peaga jaatus, kallutamine); kolmetelj- keraliiges (puusa-, õlaliiges). Skeletilihased kinnituvad luudele, lõpevad kõõlustega, lihased ümbritsetud sidekirmete e fastsiatega. Nahalihased pehmetes kudedes, miimiline funktsioon, peamisel pea piirkonna lihased. Lihasraku kontraktsioon
Luulised ühendused: o ristluulülid moodustavad täiskasvanul tervililku ristluu o niude -,istmiku-ja häbemeluu moodustavad puusaluu 11.Liigese ehitus. Nimeta liigese kolm osa. VAATA KA JOONIST! Liigese moodustub kahest khrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, mis muudab liigese hermeetiliselt suletuks. Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga. täidetud liigese s 1. Luu 2. Liigesevedelikuga täidetud liigeses 3. Liigesekihn(fibroosmembraan) 4. Khr 5.Sünoviaalmembraan 12. Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide. Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk- ja puusaliigeses napamokk). Liigesekettad (põlveliigeses võruketas, rinnaku-rangluuliigeses pidev ketas). Sidemed (puusa ja põlveliigeses). Seesamluud (suurim seesamluu on põlvekeder). 13. Nimeta üheteljelised liigesed, näited. 1. plokk ehk sarniiliiges (on võimalik vaid painutus ja
kodarluu-randmeliiges ehk proksimaalne käeliigese moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges. 2-teljeline 34. Kesk-randmeliiges: liigenduvad luud, liigesepinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: See moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges. 1- teljeline liikumine 35. Amfirtroosi mõiste: Liigeste liikuvus on vähene ja jäik, seda põhjustavad lameliigesed ja paks pingul liigesekihn. 36. Randme-kämblaliigesed (randmeluud ja II-V kämblaluud): Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike (amfiartroosid). 37. Pöidla randme-kämblaliiges: Ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga, on hästi liikuv sadulliiges, 3-teljeline liikumine: pöidla eemaldamine, lähendamine, vastandamine teistele sõrmedele ja ringliigutused. 38. Kämbla-lüliliigesed: On tüüpilised keraliigesed, erandiks on 1
Rinnak (1) Sternum 12. Lülide vaheketas: nim. osad(2) ja funktsioonid(3). Fibroosvõru (anulus fibrosus välimine) ja säsituum (nucleus pulposus sisemine). Ühendada luid, liikuvuse võimaldamine, luu kasvamise võimaldamine ja põrutuste amortiseerimine. 13. Nim. liigese põhitunnused. Põhiosad(3). Loetle liigesvõide e. sünoovia funktsioonid(2- 3). Vähemalt kaks liigespinda, tavaliselt kumer ja nõgus. Liigespinnad, liigeseõõs ja liigesekihn. Vähendab hõõrdumist ja transpordib toitained liigeste kõhrelistele osadele kus puuduvad veresooned, täidab liigeseõõnsust. 14. Nim. üheteljelised liigeste põhitüübid(2). Too kumbagi kohta üks näide ja märgi näite juurde tema liikumistelg. Plokkliiges sõrmede ja varvaste lülidevahelised liigesed (frontaaltelg painutus (flexio) ja sirutus (extensio)) Ratasliiges küünarliiges (vertikaaltelg sissepööramine (pronatio) ja väljapööramine
liigesepindadeks; viimaseid katab mõne mm paksune hõõrdumist ja põrutusi vähendav hüaliinkõhrekiht liigesekõhr. Tavaliselt on liigestuvad luuotsad kujult teineteisele sobivad. Vastasel korral asetseb liigesepindade vahel kiudkõhreline liigeseketas e. disk või poolketas e. menisk. Liigeseketas esineb lõualiigeses ja ta jaotab liigeseõõne kaheks osaks. Paarilised meniskid paiknevad põlveliigeses reie ja sääreluu põntade vahel. Liigestuvaid luuotsi ühendav liigesekihn piirab kinnist välismaailmast hermeetiliselt eraldatud pilujat liigeseõõnt. Liigesekihn koosneb välisest, kiulisest e. fibroossest ja sisemisest, sünoviaalsest kihist. Sünoviaalkiht valmistab liigesepindade hõõrdumist vähendavat vedelikku sünooviat. Liigestuvaid luid aitavad fikseerida ja liikumist pidurdada ning suunata sidemed. Näiteks jäsemeliigeste külgedel paiknevad kaaskülgsidemed võimaldavad liikumist ainult sagitaaltasandis. 13) Lihaste ehitus
jätta. Nihestus · Nihestuseks nimetatakse traumat, mille korral liigest moodustavad luud nihkuvad ära oma loomulikust ühendusest ja jäävadki sellisesse asendisse. Nihestunud luud tuleb kindlast paigaldada. Probleem vajab asjatundlikku ravi. · Õnneks juhtub hobustel väga harva. Nikastus · Liigest moodustavad luud nihkuvad ära oma loomulikust asendist, lähevad ise paika tagasi, kuid liigest moodustavad sidemed ja liigesekihn saavad selle käigus venitatud või rebestatud. · Esmaabi seisukohalt oluline kiiresti liigest jahutada, kindlasti pöörduda loomaarsti poole, kuna on vaja rakendada ka medikamentoosset ravi. Põrutus · Põrutus tekib kehaosade põrkumisega tugevate esemetega, näiteks jäsemeid võidakse ära põrutada, hüpates vastu tõkkelatti Esmaabiks oluline piirkonna kiire jahutamine.Loomaarsti vajadus sõltub põrutuse tugevusest.
tasandil. Liigeste hulka kuuluvad eriti tugeva ja suurt koormust taluva kõhrekihiga kaetud luuotsad (liigesepead). Liigesepead on ümbritsetud tugevast, pingul sidekoekestast e liigesekapslist. See on seestpoolt kaetud limaskestaga, mis eritab sitket vedelikku (nn liigesvõie), mille abil liiges muudetakse libisevaks. Liigest ümbritseb liigesevõiet sisaldav liigesekihn, mis takistab kulumist. o Liigesesidemed, kõõlused ja lihased hoiavad luude otsad koos ja takistavad neid paigalt nihkumast. 1. Sidemed kuuluvad sidekudede hulka ja koosnevad peamiselt kahte sorti valkudest (kollageen ja elastiin). Nad on kergesti venivad, annavad liigestele teatava elastsuse ning seega hoiavad ära nihestuse, väänamise või luksatsiooni. 2
tasandil. Liigeste hulka kuuluvad eriti tugeva ja suurt koormust taluva kõhrekihiga kaetud luuotsad (liigesepead). Liigesepead on ümbritsetud tugevast, pingul sidekoekestast e liigesekapslist. See on seestpoolt kaetud limaskestaga, mis eritab sitket vedelikku (nn liigesvõie), mille abil liiges muudetakse libisevaks. Liigest ümbritseb liigesevõiet sisaldav liigesekihn, mis takistab kulumist. o Liigesesidemed, kõõlused ja lihased hoiavad luude otsad koos ja takistavad neid paigalt nihkumast. 1. Sidemed kuuluvad sidekudede hulka ja koosnevad peamiselt kahte sorti valkudest (kollageen ja elastiin). Nad on kergesti venivad, annavad liigestele teatava elastsuse ning seega hoiavad ära nihestuse, väänamise või luksatsiooni. 2
mis muudab liigese hermeetiliselt suletuks. Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigese õõs. 1. Luu 2. Liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs 3. Liigesekihn http://www.tiitilves.ee/lihasvalud/index.html 4. Kõhr Enamik ühendusi luude vahel on liikuvad. Liikuvate ühendustega liigesed jaotatakse liigutuste sooritamise ulatuse järgi: kera-, plokk- ja silinderliigesed. Keraliigese puhul asub ümar liigesepea liikumatus liigeseavas. Selline luude ühendus võimaldab teha kõige suurema ulatusega liigutusi. Keraliigesed on õla- ja puusaliigesed. Plokkliigestes saavad luud liikuda ühes tasapinnas edasi-tagasi.
õmblused- nt koljuluude vahel tappühendused- nt hambad on juurtega sisse tapitud LUULISED – nt. ristluulülid mood. täiskasvanul tervikliku ristluu KÕHRELISED kõhrliidused- nt. esimene roie on rinnakuga ühendatud nt. lülivaheketaste vahel sümfüüs- nt. häbemeluude vahel 11. töövihiku joonis 2 liigeseosad: liigesepinnad liigesekihn liigeseõõs 12. Liigese abiseadeldised: liigeseõõnsusemokk(õlaliigesemokk) Liigesekettad(põlveliigeses võruketas Sidemed(kaaskülgmised sidemed) Seesamluud(põlvekeder) 13. üheteljelised liigesed- plokkliiges(nt. sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed) o tigu e vintliiges(nt. Õlavarre-küünarluu liiges) ratasliiges(küünar-kodarluu liiges) 14
õmblused- nt koljuluude vahel tappühendused- nt hambad on juurtega sisse tapitud LUULISED – nt. ristluulülid mood. täiskasvanul tervikliku ristluu KÕHRELISED kõhrliidused- nt. esimene roie on rinnakuga ühendatud nt. lülivaheketaste vahel sümfüüs- nt. häbemeluude vahel 11. töövihiku joonis 2 liigeseosad: liigesepinnad liigesekihn liigeseõõs 12. Liigese abiseadeldised: liigeseõõnsusemokk(õlaliigesemokk) Liigesekettad(põlveliigeses võruketas Sidemed(kaaskülgmised sidemed) Seesamluud(põlvekeder) 13. üheteljelised liigesed- plokkliiges(nt. sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed) o tigu e vintliiges(nt. Õlavarre-küünarluu liiges) ratasliiges(küünar-kodarluu liiges) 14
tavaliselt suur. Igas liigeses eristatakse liigesepindu, liigeseõõnt ja liigesekihnu. Liigesepindadest on üks tavaliselt kumer ja teine nõgus. Esimest nimetatakse liigesepeaks, teist liigeseauguks. Liigesepinnad on kaetud õhukese liigesekõhrega. Liigesekõhr tasandab liigesepindade konarusi ning oma elastsuse tõttu leevendab tõukeid ja põrutusi. Liigeseõõs on pilujas ruum liigesepindade vahel ja on täidetud veniv-kleepuva sünooviaga (liigesevedelik), mis määrib liigesekõhri. Liigesekihn on tihke sidekoest ümbris, mis suleb liigeseõõne hermeetiliselt ning toodab sünooviat. Liikumise ulatuselt jagunevad liigesed ühe-, kahe- ja kolmeteljelisteks. 20 Üheteljelistes liigestes toimub liikumine ainult ühe telje ümber. Sellisteks liigesteks on plokkliiges ja ratasliiges. Plokkliiges on küünarliiges, ratasliigeseks küünraluu ja kodarluu pea vaheline liiges. Kaheteljelistes liigestes on liikumine võimalik kahe teineteisega perpendikulaarse telje ümber
kodarluu-randmeliiges Distaalne käeliiges e. keskne randmeliiges 34) Kodarluu-randmeliiges: liigenduvad luud, liigesepinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: Kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Ellipsoidliiges. 2-teljeline liikumine. 35) Kesk- randmeliiges See moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. Plokkliiges. 1-teljeline liikumine 36) Amfiartoos - Liigeste liikuvus on vähene ja jäik, seda põhjustavad lameliigesed ja paks pingul liigesekihn. (kämblal) 37) Randma- kämblaliiges (II-V kämblaluu – randmeluu) Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike (amfiartroosid). 38) Pöidla randme-kämblaliiges Pöidla randme-kämblaliiges ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga. Hästi liikuv sadulliiges (kaheteljelised) 39) Kämbla-lüliliigesed On tüüpilised keraliigesed, liigesepea kerakujuline, erandiks 1. kämbla-lüliliiges mis on
Pidevate ühenduste puhul on luud üksteisega ühendatud tiheda sidekoe või kõhre abil. On kahte liiki pidevühendeid: FIBROOSSED:1)Sideliidused, mille hulka kuuluvad sidemed ja luudevahekiled 2)Õmblused koljuluude vahel 3)Tappühendid hambajuurte ja sompude vahel KÕHRÜHENDID: 1) Kõhrliidus (lülisamba lülivahekettad) 2) Sümfüüs (liigeseõõne alge) 11) Nimeta liigese kolm osa? Liigesepind, liigesekihn, liigeseõõs 6 12) Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta? 1) LIIGESEMOKK (õlaliigese mokk, puusaliigese mokk) kiudkõhreline ääris liigeseaugu serval, mis muudab liigeseaugu sügavamaks ja avaramaks. 2) LIIGESEKETTAD (põlveliigeses võruketas, rinnaku-rangluuliigeses pidev ketas) fibroossest sidekoest ja kiudkõhrest kettad, mis paiknevad mittesobivate liigespindade vahel
Pidevate ühenduste puhul on luud üksteisega ühendatud tiheda sidekoe või kõhre abil. On kahte liiki pidevühendeid: FIBROOSSED:1)Sideliidused, mille hulka kuuluvad sidemed ja luudevahekiled 2)Õmblused koljuluude vahel 3)Tappühendid hambajuurte ja sompude vahel KÕHRÜHENDID: 1) Kõhrliidus (lülisamba lülivahekettad) 2) Sümfüüs (liigeseõõne alge) 11) Nimeta liigese kolm osa? Liigesepind, liigesekihn, liigeseõõs 6 12) Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta? 1) LIIGESEMOKK – (õlaliigese mokk, puusaliigese mokk) kiudkõhreline ääris liigeseaugu serval, mis muudab liigeseaugu sügavamaks ja avaramaks. 2) LIIGESEKETTAD – (põlveliigeses võruketas, rinnaku-rangluuliigeses pidev ketas) fibroossest sidekoest ja kiudkõhrest kettad, mis paiknevad mittesobivate liigespindade vahel
Pidevate ühenduste puhul on luud üksteisega ühendatud tiheda sidekoe või kõhre abil. On kahte liiki pidevühendeid: FIBROOSSED:1)Sideliidused, mille hulka kuuluvad sidemed ja luudevahekiled 2)Õmblused koljuluude vahel 3)Tappühendid hambajuurte ja sompude vahel KÕHRÜHENDID: 1) Kõhrliidus (lülisamba lülivahekettad) 2) Sümfüüs (liigeseõõne alge) 11) Nimeta liigese kolm osa? Liigesepind, liigesekihn, liigeseõõs 6 12) Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta? 1) LIIGESEMOKK (õlaliigese mokk, puusaliigese mokk) kiudkõhreline ääris liigeseaugu serval, mis muudab liigeseaugu sügavamaks ja avaramaks. 2) LIIGESEKETTAD (põlveliigeses võruketas, rinnaku-rangluuliigeses pidev ketas) fibroossest sidekoest ja kiudkõhrest kettad, mis paiknevad mittesobivate liigespindade vahel
annaabi.ee 
