Trahhea: 1. Limaskest · Mitmerealine ripsepiteel · Proopria · Fibroelastne kiht · submukooskiht 2. Fibrokartilagiinkest (hobuserauakujulistest hüaliinsetest trahheaalkõhredest) 3. Adventsiaalkest (tagaosas trahheaalnäärmed) Bronh: 1. Limaskest · Mitmerealine ripsepiteel · Proopria · Limaskesta lihaskiht · Submuukooskiht 2. Kondrofibrooskest (hüaliinse kõhrkoe plaadikestest) 3. Adventsiaalkest (hulgaliselt rasvkudet) Bronhioolid: · Ei sisalda kõhrkude ega näärmeid
foveoole (magu), krüpte (sooled), volte, ja epiteelrakkude apikaalsel pinnal võivad olla mikrohatud (peensool) Submukooskihi moodustab kiudsidekude, mis osaleb limaskesta pikikurdude moodustumisel Mõnedes osades (söögitoru, kaksteistsõrmiksool) paiknevad submukoosas näärmed Nende näärmete juhad kulgevad läbi proopria ja avanevad limaskesta pinnale Submukooskiht sisaldab veresooni, lümfisooni ja lümfoidkoe koondiseid ning närvipõimikuid Lihaskest Sisemine ringkiht e tsirkulaarne kiht Välimine pikikiht e longitudinaalne kiht – rakud piki organi seina Kahe kihi vahel intermuskulaarkiht, kus paiknevad veresooned, lümfisooned ja närvikiududest ning ganglionirakkudest moodustunud intermuskulaarne närvipõimik Mao lihaskestas kolmas kiht – põiki kulgev sisemine kiht
Kuseelundkond-neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. Neerud-paiknevad kõhuõõne tagaseinal kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru kolm kihnu-fibrooskihn, rasvkihn, sidekirme. Neer-pindmine(koor), sisemine(säsi). Nefron-1miljon ühes neerus, talitlus ainevahetuse intensiivistamiseks. Neerkoor koos veresoonte päsmakesest, ümbritsevast päsmakesekihnust. Kusepõis-väikevaagna eesmine osa, toetudes vaagnapõhja lihastele. Sein-limaskest, submukooskiht, lihaskiht, serooskest. Naise kusiti-4cm pikk toru tupe ees. Algus sisemine kusitisuue tupeesikus. Ümbritseb vöötlihaskudest koosnev kusitisulgur. Välimine kusitisuue tagapool kliitorist, tupesuudme ees. Mehe kusiti-kõverdnud, kuni 23cm pikk torujas. Algus: eesnääre, sugutikäsnakeha, avaneb välimise kusitisuudmena. Kusitisulgur-lihaskiudude kimbud ümbritsevad rõngana kusitit. Mehe sisesuguelundid-munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnäärme,
Järgneb limaskesta päriskiht (proopria) – sidekoeline, sisaldab lümfoidkudet. Proopria moodustab arvukaid papille, mis tungivad epiteeli. Limaskesta lihaskihi mood. silelihasrakkude kimbud ja neid ümbritsev elastsete kiudude võrgustik. Oluline kiht söögi liikumisel mööda söögitoru ning kaitseb söögitoru meh. vigastuste eest. Kiht pakseneb mao suunas. Kiht on pidev mäletsejalistel, hobusel ja kassil, seal ja koeral mitte. Limaskesta ja lihaskesta seob omavahel submukooskiht. Submukooskihi moodustab kiudsidekude. Submukooskiht sisaldab veresooni ja söögitoru pärisnäärmeid. Seal ja koeral on söögitoru pärisnäärmed, hobusel, kassil ja mäletsejalistel ei ole. Lihaskest - tunica muscularis Moodustavad sisemine tsirkulaarne lihaskiht (stratum circulare) ja välimine longitudinaalne lihaskiht (stratum longitudinale). Söögitoru ülemises kolmandikus on lihaskest moodustunud vöötlihaskoest, keskmises kolmandikus on nii vööt- kui ka silelihaskude
ülesanded venitada. Limaskestas on kolme liiki näärmeid, mis toodavad sekreeti ehk maomahla. Ensüümid, lima ja vesinikkloriidhape. Jämesoole osad, käärsoole ehituslikud Kaksteistsõrmik, tühisool, elemendid, ülesanded niudesool Hatt, ringkurd, submukooskiht, lihaskest, serooskest Toidu peamine seedimine ja toitainete imendumine lümfi ja verre Maks, asend, väliskuju, maksasagariku ehitus, maksa seondumine Ülenev käärsool, ristikäärsool, seedekanaliga alanev käärsool, kõverkäärsool, pärasool, umbsool ja ussripik
Anatoomia ja Füsioloogia II F Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid. Seedimise käigus töödeldakse toitained organismile sobivaiks komponentideks ning seejärel toimub imendumine. Seedeeludnkonna põhifunktsioonideks on toidu peenestamine, toidu edasiliikumine seedetraktis toidu imendumine, toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega. Seedimine suuôônes. · Toidu maitseomaduste ja söödavuse määramine. · Toidu peenestamine · Toidu süljega niisutamine · Toidu seedimine süljefermentide toimel(amülaas, maltaas) Mao limaskesta sekreedid · Epiteelkihi pindmine osa- lima eritus · Mao põhimiku pearakud- maomahla eritus · Mao põhimiku katterakud- soolhappe eritus Milliste toitainete seedimist ei toimu maos? Miks? Maos ei toimu süsivesikute seedimist, sest maos on happeline keskkond, milles süsivesikud ei lah...
Selle filtratsiooni tulemusel tekibki lõplik (teisene) uriin. (Ca 1,5 liitrit ööpäevas) · tv joonis 14 99. Kusepõie asend, iseloomusta kusepõie seina kihte. Kusepõis asub väikevaagna eesmises osas, toetudes vaagnapõhja lihastele. Team ette jääb häbemeliidus. Põie taga asuvad naisel tupp ja emakas, mehel pärasool ja seemnepõiekesed. Kusepõie sein koosneb: · Limaskest selle all paikneb submukooskiht. Limaskest moodustabarvukalt kurdusid, mis põie täitudes tasanduvad. Limaskestas on rohkesti retseptoreid, mis reageerivad põiesisesele rõhule ning nende retseptorite ärritus kutsub esine urineerimise. · Lihaskest kolm kihti:2 pikutist ning nende vahel asetsev ringlihaskiht · Adventitsiaalkest · (osaliselt ka serooskest) 100.Kusiti ehitus, kusiti sulgemine, soolised iseärasused.
Seedetrakt, hingamisteed, kuse ja suguteed, vere ja lümfisooned. Neil on 2 alatüüpi: välismaailmaga ühenduvad torujad organid, iseloomikuliks on 3 kesta: limaskest, lihaskest, serooskest. Seede- ja hingamisorganid. Limaskesst(tunica mucosa) epiteel, paikneb vastu valendikku. Sellest allpool päriskiht e. propria, selle moodustab sidekude. Limaskestas on veel oma lihaskiht, sellest allpool on lõpetav ja järmisega ühendav submukooskiht. Lihaskest(tunica muscularis) sisemine lihaskiht, mis on tavaliselt tsirkulaarne e. ringlihaskiht ja välimine, taaliselt pikilihaskiht, moodustub silelihasrakkudest. Tunica serosa / tunica adventitia välimine kiht. Suletud süsteem Tunica intima endoteel, subendoteliaalikht, sidekoeline Tunica media olenevalt kaliibrist lihaskiht, vb ka elastsed elemendid Tunica adventitia kest, väliskiht 12. loeng A.Arend Inimese embrüonaalse arnegu varased etapid
varvastepainutaja, sääremarja-kolmpealihas, lühike ja pikk pindluulihas 19 V KONTROLLTÖÖ (SISEELUNDID) 71) Nimeta seedekanali osad Suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool, iliotsekaalklapp, pimesool, jämesool, pärasool, pärak 72) Seedekanali seina ehitus: nimeta 3 kesta, nende iseloomustus 1)Sisemine limaskest + submukooskiht – sisaldab rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid. Submukooskiht(limaskesta aluskiht) koosneb sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. 2)Keskmine lihaskest – koosneb silelihasrakkudest, üksikutes kohtades esineb ka tahtele alluvaid vöötlihaseid. Kahekihiline: välimine pikilihaskiht ja sisemine ringlihaskiht 3)Seroosne kest – õhuke ja siledapinnaline, katab magu ja suurema osa soolest. Eritab vähesel määral libedat seroosset vedelikku,
5. Basaalkiht (stratum basale) - prismaatilised, piklike tuumadega rakud paiknevad basaalmembraanil. 15. Bronhi ja bronhiooli ehituse erinevused Bronhi sein on kolmekestaline. 1) Valendikupoolseks kestaks on limaskest. Limaskesta katab mitmerealine ripsepiteel, mis bronhi diameetri vähenedes madaldub. Teiseks limaskesta kihiks on sidekoeline limaskesta päriskiht. Siis tuleb lihaskiht. Sellest väljapoole jääb sidekoeline submukooskiht, milles paiknevad versooned ja bronhiaalnäärmete lõpposad. 2) Kondrofibrooskest, mis koosneb hüaliinse kõhrkoe plaadikestest. 3) Adventitsiaalkest, milles esineb hulgaliselt rasvkudet. Erinevalt bronhidest puuduvad bronhioolides kõhrkude ja näärmed. Sein koosneb kahe või üherealisest silinderepiteelist, mis väikestes bronhioolides madaldub kuupepiteeliks. Epiteeli alla jääb sidekoeline päriskiht ja tsirkulaarne lihaskiht. 16. Neerukehakese ehitus
3.limaskesta lihaskiht annab limaskestale aktiivse liikumisvõime 4.limaskesta alune kiht e.submukooskiht ( tunica submucosa )on kohev sidekude, mis ühendab limaskesta tema all oleva lihaskestaga ja võimaldab sellel liikuda lihaskesta suhtes. Sisaldab veresooni, närvipõimikuid, lümfisooni ja lümfikude. Närvipõimik-Plexus Meissneri, sisaldab nii sümpaatilisi kui parasümpaatilisi närvikiude, mis innerveerivad limaskesta ja paikneb ringlihaskihi ja submukooskihi vahel. Submukooskiht on tihenenud keele ja neelu piirkonnas, puudub kõvasuulael ja igemetel. II. Lihaskest, (tunica muscularis), on seedekanali ülemistes osades vöötlihaskoest s.t.on tahtele alluv , alates söögitoru keskosast silelihaskoest e. tahtele allumatu. Lihaskest koosneb omakorda 2 kihist. Lihaskest reguleerib valendiku läbimõõtu, segab ja transpordib peristaltika abil seedetrakti sisaldist. Lihaskest koosneb 2 teineteisega ristuvast kihist (välimisest pikikihist e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
