HISTOLOOGIA 1. Selgitage mõisted: HISTOLOOGIA - Histoloogia = õpetus kudedest uurib rakkude, kudede ja ka organite ehituse ja talitluse uurimisega mikroskoopilisel tasandil. KUDE - on ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Regeneratsioon - ehk taasteke. Nimetage kudede põhiliigid * Epiteelkoed * Tugi-/sidekoed * Lihaskoed * Närvikoed 2. Kuidas jaotatakse sidekoed? Lisage näited koe liikidest Troofilised koed - veri ja lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude Toetavad koed - tihe sidekude, kõhrkude, luukude 3. Kuidas jaotuvad lihaskoed? Tooge näited lihaskudede liikidest ja nende erinevustest Silelihaskude: - moodustab liigutusi tagavad lihased - lihaskiud ehk lihasrakud on paigutunud lihase pikisuunas. - tegevuseks vajalik närviimpulsside olemasolu; allub tahtele
19. sajandil toimus suur õnnetus, ühe mehe ajust lendas läbi metallvarras. Õnneks jäi mees ellu, kuid tema ajus juhtus midagi. Tavaliselt säärastes olukordades inimesed surevad, kuid varras läbis ajupunkti, mis muutis ta isiksust. Peale seda avastati, et inimesi saab rahustada aju lõikuse abil. Sellist operatsiooni hakkas dr. Monits läbi viima sellist meetodit, see meetod viidi läbi üle 50 000 inimese peal. Operatsiooni käigus torgati väike metalli tükk inimese aju ja purustati närvikoed, mille tulemusena inimese isiksus muutus. Vahel muutus inimene seeläbi rahulikuks, kuid vahel kahjustati liiga palju ajurakke, ning inimene muutus seeläbi põhimõtteliselt juurikaks, ehk ta ei saanud enam väga midagi aru või tal oli alles jäänud ainult väikse lapse mõistus. Endel Tulving on üks eestlane, kes on uurinud ka aju kohta ning just selle mälu omaduste kohta, kui jutus "Ajust inimeseni" oli juttu, et aju vahel mäletab teatud asju valesti
· Side- ehk tugikoed iseloomulik on suhteliselt suur amfoorst põhiainest ja kiududes koosneva rakuvaheaine sisaldus. Rakuvaheaine määrab ära koe omadused. Toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude) ja tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrekude, luukude) · Lihaskoed ühtseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid · Närvikoed koosneb närvirakkudest e neuronitest ja neurogliiarakkudest, mis täidavad närvikoes tugi-, kaitse- ja toitefunktsiooni. 3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis. Epiteelkoed: Lihaskoed: *Katteepiteel (naha pindmine kiht, siseelundite *Silelihaskude (nahas, vere- ja lümfisoonte ning pindmine kiht); õõneselundite seintes);
2. Kudede jaotus (morfoloogilis-füsioloogiline klassifikatsioon) Epiteelkoed: o katteepiteel (pinnaepiteel) o näärmeepiteel Tugi-/sidekoed: o Lootelised koed: mesenhüüm, sültjas sidekude o Troofilised koed: veri ja lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude o Toetavad koed: tihe sidekude, kõhrkude, luukude Lihaskoed: o Silelihaskude o Skeletilihaskude o südamelihaskude Närvikoed: närvikude (kitsalt) -- neuronid, neurogliia 3. Epiteelide üldiseloomustus, ülesanded. Iseloomustus: Rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheainet vähe ei sisalda teiste kudede elemente alati basaalmembraan pole veresooni uuenevad väga kiiresti polaarne diferents basaalne osa ja apikaalne osa (basaalne kontaktis basaalmembraaniga) rakud ühendatud liiduste abil Ülesanded: kaitse nõre tootmine (lima, hormoonide, ensüümide jne eritamine) Ainete absorbeerimine
Kordamisküsimused histoloogias 1. Histoloogia-alased mõisted Histoloogia- teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitusest Ehituselt ja funktsioonilt ühtsed rakud moodustavad koe o Kude koosneb rakkudest ja nende tekistest- rakuvaheaine ja koevedelik, mis on toodetud rakkude poolt ja rakkude vahelisse ruumi eritatud 2. Kudede jaotus (morfoloogilis-füsioloogiline klassifikatsioon) Epiteelkoed Sidekoed e tugikoed o Troofilised koed- veri ja lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude o Toetavad koed- tihe sidekude, kõhrkude, luukude Lihaskoed- silelihaskude, skeletilihaskude, südamelihaskude Närvikoed- närvikude 3. Epiteelide üldiseloomustus, ülesanded Iseloomustus o Rakud on tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheainet on vähe o Epiteelid ei sisalda teiste kud...
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (06.09.2013) Patoloogia - üldine õpetus haigustest Patoloogiline füsioloogia – haiguslikult muutunud toimimine Patoloogiline anatoomia – haiguslikult muutunud ehitus Organismi põhiomadused/-funktsioonid 1. Erutuvus – võime vastata ärritusele erutuse tekkega. Erutuvad koed: lihaskude, närvikoed. Stiimul võib pärineda lihasest endast. Võib olla erutus väljastpoolt, aga ei pea. 2. Ainevahetus – 2 vastandlikku külge: a) assimilatsioon – ainete süntees b) dissimilatsioon – ainete lagunemine. Need 2 vastandlikku protsessi kulgevad paralleelselt. Nt. kasvuetapil on assimilatsioonid ülekaalus. Vananemisel dissimilatsioon, haiguste puhul samuti. Kui inimene haigusest välja tuleb, siis võib assimilatsioon ülekaalu minna. Lihastreeningu korral
Kordamisküsimused eksamiks. 1) Uurimistasandid morfoloogias organism, organsüsteemid, organid, koed, rakud, rakuorganellid 2) Struktuuri ja funktsiooni seos struktuur tagab funktsiooni ; funktsioon kujundab ja arendab funktsiooni, kutsudes selles esile ümberkorraldusi vastavalt funktsiooni eripärale 3) Kuidas struktuuri muutus kujundab funktsiooni (ja vastupidi)? eelmises 4) Erinevused prokarüootse ja eukarüootse raku vahel. - prokarüootsetel puudub rakutuum ja rakuorganellid nt bakterid, eukarüootsed teised elusorganismid 5) Rakuorganellid, nende ülesanded Tuumake ribosoomide süntees; mitokondrid ATP süntees; Endoplasmaatiline retiikulum membraanide süsteem rakus, osaleb näiteks valgusünteesis ja transpordis, rasvade ainevahetuses, steroidide sünteesis; Golgi kompleksraku "pakkimistsehh" erinevate inklusioonide kogumine, pakkimine; Lüsoso...
1. Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest mis koos moodustavad funktsionaalse te...
küllastunud veri. Peenimad veenid kannavad veenulite nimetust. Kapillaarid paiknevad võrgustikena arterite ja veenide vahel. Lääbimõõt on 5-15µm. Kapillaarides täidab veri oma vahendavat funktsiooni. 40. Kudede mõiste ja jaotus Kudede mõiste- Organismi ehitusmaterjal, ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, taime või looma organi osa. Kudede jaotus (4 suurt rühma) – Epiteelkoed, Tugikoed, Lihaskoed, Närvikoed 41. Epiteelkoed Epiteelkoed koosnevad kandilistest rakkudest. Epiteelrakud on polaarselt diferentseerunud: nende mõlemal pool tuuma asetsevad pooled erinevad oma ehituselt. Peamisteks ülesanneteks on vabade pindade katmine (katteepiteel) ja nõre valmistamine – sekretsioon (näärmeepiteel). Katteepiteel jaguneb rakkude kuju ja kihistuse alusel järgmiselt: a) ühekihiline epiteel – rakud asetsevad üksteise kõrval. b) mitmekihiline epiteel –rakud asetsevad üksteise peal ja kõrval.
1. Kudede mõiste Koed on organismi ehitusmaterjaliks. Koeks nim. ühetaoliste ja ühesuguse talitluse ja päritoluga rakkude koondisi, mis mitmeti omavahel rühmitudes mood. organi. 2. Kudede jaotus Koed jaotuvad: a) epiteelkoed (katteepiteel, näärmeepiteel) b) tugikoed (vedel-, side-, kõhr-, luukude) c) lihaskoed (sile-, südame-, vöötlihaskude d) närvikoed (neurogliia, närvikude kitsamas mõistes) 3. Veri Veri on kinnises soonestikus asetsev alati voolav punase värvusega vedelik, mis koosneb vererakkudest ja vereplasmast. Vererakud koosnevad erütrotsüütidest e. punalibledest, leukotsüütidest e. valgelibledest ja trombotsüütidest e. vereliistakutest. Valgelibled jagunevad agranulöotsüütideks ja granulotsüütideks. 4. Luukude Luukude on on luude kompaktses ja spongioosses substantsis esinev tugikoeliik,
Endoderm (siseorganite kattekoed, tüümus, kilpnääre) Mesoderm (näärmed, vereringe, gonaadid jne) Kudede klassifikatsioon: 1. epiteelkoed: katteepiteel, näärmeepiteel, neuroepiteel 2. Sidekoed A. Troofilise ja kaitsefunktsiooniga koed - veri & lümf, retikulaarne sidekude, kohev sidekude, rasvkude B. Tugifunktsiooniga koed - tihe sidekude, kõhrkude, luukude 3. Lihas e. kontraktiilsed koed - silelihaskude, vöötlihaskude, südemelihaskude 4. Närvikoed - Närvikoed kitsamas mõttes (neuronid), neurogliia Epiteel ehk kattekoed Pinnaepiteel ja näärme epiteel: Eristatakse 1. ühekihiline lameepiteel 2. mitmekihiline lameepiteel 3. silinderepiteel 4. Siirdeepiteel Epiteelkude piiritleb organeid, rakud on üksteise lähedal · Epiteelkude areneb kolmest idulehest: (ekto-, endo-, mesodermist) · Epiteelrakud on üksteisega tihedalt seotud, · ainete transport läbi desmosoomide, mis seotud rakkude tsütoskeletiga. Täidavad
Retikulaarne sidekude- vahendava funktsiooniga (kannab aineid jne) Kohev sidekude Rasvkude kogub aineid ja annab uuesti kasutamiseks Toetava funktsiooniga koed Tihe sidekude- peab suurele pingele vastu Kõhrkude- on nt lülisambas, hingamisteedes Luudkude- moodustab skeleti 3. Lihaskoed Silelihaskude- magu, soolestik, kuseteed jne Skeletilihaskude- toestab luid ja liigeseid, kontrollitav Südamelihaskude- 4. Närvikoed Närvikude (kitsalt)- neuronid Neurologliia- närvisüsteemis olev kude, aitab närvirakkudel paigal püsida EPITEELKUDE Paikneb organismi vabadel pindadel, nahas ja limaskestal Rakke on palju, vähe rakuvaheainet Epiteelirakkude all paiknev basaalmembraan ehk aluskile on rakuvaheaineks ja kinnitab epiteeli alloleva koega Epiteelis pole veresooni; toitumine toimub difusiooni teel Difusioon määrab ära raku toitumise
moodustub omakorda tuumaümbris ja tuumade vahele rakumembraan ning rakk ongi jagunenud kaheks. 3. Koed (W. Nienstedt, jt Inimese anatoomia ja füsioloogia, Medicina, 2001, lk. 50-90) Kui sarnased, samal moel funktsioneerivad rakud paiknevad kõrvuti, moodustuvad nad koed. Õpetust kudedest nimetatakse histoloogiaks. Kõikides kudedes leidub rakke ja rakuvaheainet. Peamiselt jaotatakse koed nelja põhitüüpi: - epiteelkoed - tugikoed - lihaskoed - närvikoed Kudede hulka võib arvata ka vere ja lümfoidkoe. Teistest kudedest erinevad need sellepoolest, et nende rakuvaheaine on vedelas olekus. Sarnase funktsiooniga koed omakorda moodustavad suuremaid talitlevaid ühikuid: elundeid ehk organeid. Ühes elundis võivad olla esindatud kõik neli koetüüpi. 3.1. Epiteelkude Organismi vabadel pindadel (vooderdavad kehaõõnt ja torujaid siseelundeid), nahal ja limaskestadel paikneb enamuses epiteelkude ehk kattekude. Sõltuvalt epiteelkoe
Anatoomia KT kordamiseks I KONTROLLTÖÖ 1) Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumit. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kokkutõmbevõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kai...
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivates...
INIMESE ANATOOMIA KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest...
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivates...
Göttingeni professor Albrecht v. Haller (1708-1777) oli suur Boerhaave austaja, viimane oli oma mehhanitsistlikus (ning samas ajastule omaselt ka vitalistlikus) organismikäsitluses näinud organismi kui kanalite võrgustikku, milles voolanuks elujõudu kandvad kehavedelikud. Halleri arvates koosnenuks organismi tahked osad nn kiududest. Neid olnuks kolme sorti. Nn ühendavatest kiududest koosnenuksid veresooned, sidekoed, luud ja organid. ,,Tundlikud" (vitalistlik omadus) kiud olnuksid närvikoed ning erutatavad (samuti vitalistlik omadus) olnuksid lihased. Kahe viimase puhul oli tegemist spetsiifilise füsioloogilise omadusega. Hiljem mõeldi sääraseid veelgi juurde, nt Johann Blumenbach (1752-1840, ka füüsilise antropoloogia üks loojaist), rääkis regeneratiivsest võimest kudedel. 18. sajani lõpus levisid eksperimentaalsed ja kvantitatiivsed meetodid. Rene Reamur (1683- 1757) nt pani tähele, et maos seedub pigem liha, mitte tärklis. Ta hankis ka maomahla, nagu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
