kongruentseteks. Vastand nendele on inkongruentsed liigesed. Liigeste abiaparaadid on lisamoodustised, mis täiendavad liigespindu või liigeskihnu. Liigesesidemed e. ligamendid. Liigeskettad e. diskid. Liigesmokad e. kiudkõhrkoest äärised. Lihtliiges liigestub kaks luud. Liitliiges liigestub kolm või enam luud. Lordoos lülisamba ettepoole suunatud kumerus. Küfoos lülisamba tahapoole suunatud kumerus. Pööret sissepoole nimetatakse pronatsioon, pööret väljapoole supinatsioon. Saagõmblus esineb ajukolju luude vahel. Lameõmblus esineb näokolju luude vahel. Soomusõmblus esineb luude samanimeliste osade vahel. Pärgõmblus asub kiiruluude ja otsmikuluu vahel. Noolõmblus ühendab kiiruluid omavahel. Lambdaõmblus asub kuklaluu ja kiiruluude vahel. Lõgemed e. fontanellid kilelised piirkonnad vastusündinu koljus. Endomüüsium õhuke sidekoeline kest. Aponeuroos - lai lindikujuline kilekõõlus. Sidekirme e. fastsia
Tiguliiges on plokkliigese erivariant, mille erinevuseks on see, et kumeral liigesepinnal leiduv vagu ja nõgusal liigesepinnal paiknev hari kulgevad veidi spiraalselt, s.o vindikujuliselt, mitte sagitaalselt. Seetõttu toimub samaaegselt painutuse ja sirutusega luude vabade otsade vähene suunast kõrvalekaldumine. Näiteks õlavarre-küünarluuliiges. Ratasliigesel on üks liigespind kumer ja teine nõgus. Liikumine toimub ümber vertikaaltelje. Nii toimub pronatsioon ja supinatsioon näiteks lähim ja kaugmine kodar-küünarluu liiges. Kaheteljeliste liigeste hulka kuuluvad ellipsoid- ehk munaliiges ja sadulliiges. Munaliigeses võivad liigutused toimuda ümber kahe teineteisega ristioleva telje (frontaal- ja sagitaaltelg), võib toimuda ka koonusliikumine. Koonusliikumine toimub näiteks kodarluu- randmeliigeses. Sadulliigeses on mõlema liigestuva luu liigespind ühes suunas nõgus ja teises suunas kumer, mis asetsevad omavahel põimununa
Kehast tõmmatakse läbi kindlate punktide mõttelised omavahel ristuvad tasapinnad: sagitaalsed, frontaalsed, horisontaalsed. Sagitaaltasapind kulgeb vertikaalselt, jagab keha eest-taha suunas paremaks ja vasakuks pooleks. Sagitaaltasapinda, mis läbib keha keskkohalt ning jagab keha eest-taha suunas võrdseks paremaks ja vasakuks pooleks nimetatakse keskpidiseks ehk mediaantasapinnaks. Tasapinda, mis läbib keha samuti vertikaalsuunas, kuid on risti sagitaaltasapinnaga ja paralleelne otsmikuga nimetatakse frontaaltasapinnaks. Frontaaltasapind jagab keha kaheks osaks- eesmiseks ehk kõhtmiseks (ventraalseks) ja tagumiseks ehk selgmiseks (dorsaalseks). Horisontaal- ehk transversaaltasapind läbib keha horisontaalselt ja jaotab selle ülemiseks ehk kraniaalseks ning alumiseks ehk kaudaalseks osaks. Vastavalt tasapindadele eristatakse kolme omavahel ristuvat telge sagitaaltelg (eest taha), frontaaltelg (vasakult paremale) ja vertikaaltelg (ü...
KERE LIHASED (mm. trunci) Selja lihased (mm. thoracica) musculus trapezius - TRAPETSLIHAS musculus erector spinae SELJA SIRGESTAJA musculus latissimus dorsi musculus longissimus PIKKIMLIHASED (kinnituvad selgroolülidele) musculus rhomboideus major et minor musculus iliocostalis - NIUDEROIDELIHAS musculus levator scapulae ÕLATÕSTELIHAS ? musculus splenius RIHMLIHAS? musculus serratus posterior superior SAAGLIHAS, selgmine, ülemine musculus semispinalis musculus serratus posterior inferior musculus semispinalis capitis musculus infraspinatus musculus teres major et minor Rinna lihased (mm. pecti) musculus pectorialis major et minor SUUR JA VÄIKE RINNALIHAS diaphragma DIAFRAGMA e vahelihas musculus serratus anterior centrum tendineum mm. intercostales externi VÄLIMISED ROIETEVAHELISED LIHASED foramen venae cavae ÕÕNESVEENI MULK mm. intercostales interni - SISEMISED ROIETEVAHELISED LIHASED hiatus aorti...
Ellipsoidliiges 67. Millised randme luud paiknevad distaalses reas? Pöidla poolt alates trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu 68. Kas randme vagu paikneb dorsaalselt või palmaarselt ehk pihkmiselt? Palmaarselt ehk pihkmiselt 69. Millistest osadest koosnevad kämbla ja sõrmede luud? põhimikku, keha ja pead. 70. Mis suurendab õlaliigese auku? Liigeseõõnsuse mokk 71. Mis suunas toimuvad liigutused õlaliigeses? ette, taha, aduktsioon, abduktsioon, pronatsioon, supinatsioon ja tsirkumduktsioon 72. Mille tõttu saab õlavart tõsta üle 110 kraadi? Jõulise liigutuse korral 73. Mis aitab õlavart tõsta kuni 180 kraadini? üle 150° kuni vertikaalasendisse jõudmiseni lülisamba kallutamise kaudu (ühepoolselt) ja lülisamba sirutuse abil (mõlemapoolselt). 74. Millised luudevahelised ühendused moodustavad küünarliigese? Õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu 75. Kuidas nimetatakse liigutusi, mis toimuvad küünarvarre pööramisel?
Ventraalne - kõhtmine Mediaalne - keskmine Lateraalne - külgmine Proksimaalne - kehale lähedal asetsev Distaalne - kehast kaugemal asetsev Radiaalne - kodarluumine Ulnaarne - küünarluumine Palmaarne - pihkmine Tibiaalne - sääreluumine Fibulaarne - pindluumine Plantaarne - taldmine Abduktsioon - eemaldamine Aduktsioon - lähendamine Ekstensioon - sirutamine Fleksioon - painutamine Rotatsioon - pöörlemine Supinatsioon - väljapööramine Pronatsioon - sissepööramine Tsirkumduktsioon - koonusliikumine 1. Nimeta 2 raku peamist osa! rakutuum (reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse) ja tsütoplasma (võimaldab hormoonidel liikuda) 2. Mis on rakumembraani põhilised osad? Rakumembraan koosneb peamiselt valkudest ja lipiididest. 3. Nimeta 3 rakumembraani põhifunktsiooni! Kaitseb tsütoplasmal rakust välja voolamist. Hoiab raku kuju. Aine -ja energiavahetus. 4. Mis asjad on organellid?
Scalenuste rühm ---> seoses millegagi, iga lihase täpset algust pole vaja, närvide kohad + veresooned lihastest hingamislihaste juurde Erector spinae kompleks longissimus ja iliocostalis ---> kinnitusi täpselt pole vaja, üldine kinnitus, algus + funktsioon (laibal peab ka teadma) M trapezius kõige selgemalt nähtav fiksaatorlihas, funkt + algus + kinnitus M latissimus dorsi funkt (3) ---> retroversioon, abduktsioon, pronatsioon ---> tööasend, algus + kinnitus M rectus abdominis sidekoelised alad kõhtude vahel (äkki ma mõtlesin üla- ja alakõhtu?), funktsioon, antagonist Kolm külgmist lihast ---> kanal + tupp (laibal peab ka teadma) M pectoralis major ---> algus + kinnitus + funkt M rhomboideus, supraspinatus, infraspinatus (laibal) Serratused rühm hingamislihased M deltoideus ---> algus + kinnitus + funktsioon ©pipu
olulised frontaaltasapinnaliste liigutuste piiramisel - Mediaalne kollateraalside e lig. deltoideum - Lateraalne kollateraalsidemete kompleks: Lig. talofibulare anterius Lig. talofibulare posterius Lig. calcaneofibulare 13 Art. subtalaris - Moodustub taluse ja calcaneuse vastavate liigespindade vahel. - Ratasliiges - Üheteljeline (põikitelg) - Liigutused: jala pronatsioon (koosneb: eversioon, dorsaalfleksioon, abduktsioon) (põikitasapind) jala supinatsioon (koosneb: inversioon, plantaarfleksioon, aduktsioon) Art. tarsometatarsales (kanna-pöia liigesed) - Tarsometatarsaalsed liigesed moodustuvad kanna distaalse rea luude (os cuneiforme mediale, intermedia ja laterale ning os cuboideumi) ja pöialuude basiste vahel. - Lameliigesed - Liigutused: Võimalik on liigestuvate luude vähene libisemine üksteise suhtes.
piltidel 6-10. Sõidu ajal ei ole kehatüvi vertikaalses asendis vaid pigem kummargil.2, 4 Veojõufaas 1 2 3 4 5 Taastumisfaas 6 7 8 9 10 Anatoomiline analüüs Veojõufaas Hüppeliigese dorsifleksioon koos kerge abduktsiooni ja eversiooniga pronatsioon (mm tibialis anterior, gastrocnemius, soleus). Põlve ekstensioon kerge puusa välisrotatsiooniga (mm rectus femoris, vastus medialis, vastus lateralis). Puusa ekstensioon, adduktsioon ja välisrotatsioon (mm gluetus maximus, biceps femoris, iliopsoas, rectus femoris, gluetus medius).4 Taastumisfaas Hüppeliigese plantaarfleksioon koos kerge adduktsiooni ja inversiooniga supinatsioon (mm gastrocnemius, soleus, tibialis anterior).
Anatoomia - Koed, organid, organsüsteemid, skelett, liigesed 1. Koe mõiste. - Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakke ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus. · Epiteelkoed - katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest (rakuvaheainet on vähe). Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine) · Side- ehk tugikoed iseloomulik on suhteliselt suur amfoorst põhiainest ja kiududes koosneva rakuvaheaine sisaldus. Rakuvaheaine määrab ära koe omadused. Toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude) ja tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrekude, luukude) · Lihaskoed ühtseks ehituslikeks elemen...
m. fibularis longus ------------------------------------ ----------------------------------------- ------------------------------------------- --- ---- --- 5 Supinatio, inis, f. Supinatsioon 4. 5 Pronatio, inis, f. Pronatsioon 5. 5 M. subscapularis Abaluualune lihas 6. 5 Musculi manus Käelaba lihased 7. 5 M. flexor digitorum profundus Süva sõrmedepainutaja 8. 5 M. flexor digitorum superficialis Pindmise sõrmedepainutaja 9
) lülisammas -- frontaaltelg: painutus, sirutus, sagitaaltelg: kallutus, vertikaaltelg: pööre (ulatus vähen. kaudaalses suunas) roide-rinnakuliigesed -- roiete liik. hingamisel (rindkere mahu muut.) õlanuki-rangluuliiges -- sagitaaltelg: aduktsioon, abduktsioon rinnaku-rangluuliiges -- vertikaaltelg: ette, taha, sagitaaltelg: õlavöötme tõstm., langet., frontaaltelg: pöörl. õlaliiges -- frontaaltelg: ette, taha, sagitaaltelg: aduktsioon, abduktsioon, vertikaaltelg: pronatsioon, supinatsioon, koonusliik. küünarliiges (3) -- õlavarre-kodarluu, õlavarre-küünarluu, kodar-küünarluu liiges -- frontaaltelg: sirutus, painutus, vertikaaltelg: pronatsioon, supinatsioon kodarluu-randmeliiges, kesk-randmeliiges -- frontaaltelg: sirutus, painutus, sagitaaltelg: abduktsioon, aduktsioon randme-kämblaliiges -- pöidla randme-kämblaliiges: abduktsioon, aduktsioon, ringliig, vastand. teistele sõrmedele (ülejään. väikese liik.)
Anatoomia 4 Kt. LIIKUMISELUNDKOND 1.Liikumiselundkonna struktuur. Inimese kehaosad pea,kael,kere, ülajäsemed, alajäsemed. Kere jaotatakse rinnaks ja kõhuks, tagumist poolt seljaks. Jäsemed jaotuvad vöötmeks, vabaosaks. Ülajäseme moodustavad õlavööde, vabaosa, mille koosseisu kuuluvad õlavars, küünarvars, käsi. Alajäse koosneb vaagnavöötmest ja vabaosast, mis koosneb:reis, säär, jalg. Diafragma abil jaguneb kere 2 õõneks rindkere ja kõhuõõneks.-selle alumist osa nim.vaagnaõõneks. Inimese keha on bilateraalsümmeetriline: vasak ja parem pool on sarnased. Kehaehituse struktuuris on oluline,kuidas on elundite paigutus,omavaheline asetus,kuidas reageerivad keha pinnale.Keha üksikosade määramiseks kasut.orientiire mõttelisi jooni läbi kindlate keha punktide, mõttelisi tasapindu, telgi, spetsiaalseid anatoomia termineid. Piirded ristuvad. 2.Orientiirid,teljed ja tasapinnad. Inimese keha üksikosade asukoha määramiseks kasut.mitmeid orient...
Koed, elundid, elundkonnad 1. Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimetage kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus Koed jaotatakse nelja põhirühma: Epiteelkude Katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Oluline osa haavade paranemisel Sidekoed e. tugi- ja toitekude Sidekoele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Seob, toetab ja toidab Lihaskoed Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid Närvikude Koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest 3. Nimetage kudede liigid, nende esinemine inimorganismis Epiteelkoe liigid: Katteepiteel Nt: Sooleepiteel, hingamiselundite epiteel Näärmeepiteel Nt: Endokriinsed näärmed Sensoorne epitee...
kiht Lühike kodarmine randmesirutaja (3-ndale kämblaluule), randme sirutamine Pikk kodarmine randmesirutaja (teisele kämblaluule), randme sirutamine Õlavarre kodarluu lihas (kodarluu alumisele otsale), painutab küünarliigest, supinatsioon ja pronatsioon TAGUMINE RÜHM: Süva kiht: alguskoht sama Pikk pöidlaeemaldaja (küünarvarre luude tagumiselt pinnalt pöidla Reie lihased kämblaluule), pöidla eemaldaja Lühike pöidlasirutaja (pöidla proksimaalsele lülile), sirutab pöialt Pikk pöidlasirutaja (distaalsele lülile), sirutab pöialt
1. Nimeta luud, mis kokku moodustavad rinnakorvi, märgi igaühe juurde tema ladinakeelne nimi ja arv (mitu sedasorti luud tavaliselt skeletis on) Rinnakorvi /thorax/ moodustavad lülisamba rinnaosa (12); roided /costa/ (12) ja rinnak /sternum/ (1) 2. Lülidevaheketas: nimeta osad (2) ja loetle funktsioonid (vähemalt 3) Lülidevaheketas koosneb perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. Säsituuma ülesandeks on avaldada vastupanu survejõududele. Suure elastsuse tõttu võib säsituum tugevasti deformeeruda ja paigutuda ümber erinevates suundades /kummardumisel tahapoole, selgmisel sirutamisel ettepoole/ 3. Nimeta liigese põhiosad ehk tunnused (3), loetle liigesevõide ehk sünoovia funktsioonid (2-3) Liigese põhiosad on liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. ? 4. Nimeta üheteljeliste liigeste põhitüübid (2), too kumbagi kohta üks näide ja märgi juurde tema liikumistelg Üheteljelise liigesed on plokk- /...
1. Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus. Epiteelkude Lihaskudede katab keha või elundi välispinda, ühisteks ehituslikeks elementideks on vooderdab kehaõõsi seestpoolt või kontraktiilsed müofibrillid (st neil moodustab näärmeid. Epiteelkude on kokkutõmbevõime). koosneb peaaegu ainult rakkudest, Eristatakse kolme liiki lihaskudet: rakkudevahelist ainet on minimaalselt. Epiteelrakkude kiht on silelihas-, ühendatud selle all oleva sidekoega vöötlihas- ja basaalmembraani abil. Epiteelkoele on iseloomulik kiire südamelihaskude. regeenratsioonivõime, mistõttu ta etendab olulist osa haavade paranemisel. Sidekoele Närvikude on iseloomulik suhteliselt...
langetamine (taldmine painutus – plantaarflektsioon, tõus päkale) Sidemed: deltaside – takistab külgliikumist 2) Alumine hüppeliiges koosneb kahest liigesest: a) konts-kandluuliiges - ratasliiges b) kontsluu-kandluu-lodiluuliiges - keraliiges Funktsionaalselt moodustavad need ühtse kombineeritud liigese, milles toimub pöia mediaalse serva tõstmine (supinatsioon koos aduktsiooniga) või pöia lateraalse serva tõstmine (pronatsioon koos abduktsiooniga). Siseserva koormamine – pronatsioon, väliserva koormamine – supinatsioon Lihased ja innervatsioon: Ülemine hüppeliiges Frontaaltelg: 1) Sirutus: eesmine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarba-sirutaja = ristluupõimiku süva pindluunärv 2) Painutus: tagumine sääreluulihas, pikk varvastepainutaja, pikk suurvarba-painutaja =ristluupõimiku sääreluunärv Alumine hüppeliiges Sagitaaltelg: 1) Lähendamine – tagumine sääreluulihas = sääreluunärv; eesmine sääreluulihas = süva pindluunärv
7) Liigutuste liigid telgede suhtes Ümber frontaaltelje toimub paintus e. fleksioon ja sirutus e. ekstensioon (liigutused sõrmedelülivahede liigestes) ning liikumine ette e. anteversioon ja taha e. retroversioon. Ümber sagitaaltelje toimub eemaldamine e. abduktsioon ja lähendamine e. adukstioon. Liikumine vertikaaltelje suhtes on pöörlemine e. rotatsioon. Jäsemete (käed, jalad) pööramine sissepoole e. pronatsioon ja pööramine väljapoole e. supinatsioon. 8) Luukoe ehitus Luukude koosneb elusatest rakkudest mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest (Ca ja P soolad) ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks, paiknevad vaheaine õõntes. Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Lamellaarne luukude koosneb lamellidest, mille osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena
. 3 Tallinn Abiseadeldiseks liigesemokk, mille tõttu liigeseauk süveneb. Liigutused toimuvad ümber 3 telje: ümber frontaaltelje toimub õlavarre liikumine ette ja taha; ümber sagitaaltelje toimub eemaldamine ja lähendamine; ümber vertikaaltelje toimub õlavarre pöörlemine- pronatsioon ja supinatsioon ning koonusliikumine. 26. Küünarliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: küünarliiges on liitliiges, milles liigenduvad õlavarreluu, küünar- ja kodarluu. Abiseadeldiseks võruside. Küünarliigese koostisse kuulub 3 liigest: õlavarre- kodarluu liiges, mis on keraliiges; õlavarre-küünarluu liiges, mis on tigu- ehk vintliiges ning lähim kodar-küünarluu liiges on ratasliiges. Liikumistelgi on kaks:
KT I ÜLDMÕISTED 1. Kude Ühesuguse päritolu ja talitslusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. Kudede põhirühmad: 1. epiteel ehk kattekoed katavad keha välis- ja sisepindu. Kiire regeneratsiooni võime. Rakkudevahelist ainet min., põhiliselt vaid rakud. 2. tugi-toitekude ehk sidekude tal on palju rakkudevahelist ainet ning ta seob teisi kudesi. 3. lihaskoed neile omane kontraktsiooni- ehk kokkutõmbevõime. Elastsus. 4. närvikude võimeline erutuma ja erutust edasi andma. Moodustab närvisüsteemi. 3. Kudede liigid: Epiteelkude Katteepiteel katavad keha välispinda, moodustavad naha ja siseelundite pindmise kihi Näärmeepiteel sekreedi valmistamine Sensoorne epiteel...
- surub clavicula`t vastu sternum`it (stabiliseerib art. sternoclavicularis`t). M. pectoralis minor: o. - 3. -5. roie; i. - processus coracoideus scapulae; f. - tõmbab scapula`t ette-alla (pöörab seega õlavöödet ette ja allasuunas). M. pectoralis major: o. pars clavicularis clavicula, - pars sternocostalis sternum ja roidekõhred, - pars abdominalis vagina musculi recti abdominis; i. crista tuberculi majoris; f. a) õlaliigeses antefleksioon aduktsioon pronatsioon (tõmbab õlavart ette keskele ja pöörab sisse); b) langetab jõuga ülestõstetud kätt; c) tähtis abihingamislihas! Kaela lihased. Kaela autohtoonsed lihased. Prevertebraalne rühm kulgevad kaelalülide eespinnal. M. rectus capitis anterior: o. atlas; i. os occipitale; f. kaela ettepainutus M. longus colli: (3 osa) o. 1. 3. rinnalüli, kaelalülid; i. atlas; f. vt. eelmine lihas! M. longus capitis: o. 3. 6
1. Koe mõiste. Koeks nim ühesuguse päritolu, ehituse ja taitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2-3. Kudede põhirühmad, liigid, nende lühiiseloomustus ja esinemine inimorgamismis. Epiteelkoed ehk kattekoed, side- ehk tugikoed, lihaskoed ja närvikude. EPITEELKUDE E. KATTEKUDE Epiteel kude katab keha või elundi välispinda. Rakud on väga üksteise kõrval. Nt naha ja limaskestade pindmine kiht, seedetrakti sisepind, näärmed. SIDEKUDE E.TUGIKUDE sidekoed jaotatakse kahte suurde rühma : 1. toite funktsiooniga sidekoed(veri, lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude ja kohev sidekude ) 2. tugifunktsiooniga sidekoed(tihe sidekude, kõhrkude, luukude) LIHASKUDE- tõmbub kokku, konstraktsiooni tõmme. 1. silelihaskude- mis paikneb sisee...
nimetus koht koht toimuvad liigutused juhib liigutust M. pronator 1.humeruse radiuse lateraalse -küünarvarre -radioulnaarsed medianus teres epicondylus pinna keskmisele pronatsioon liigesed 1.caput medialis ⅓ -le -küünarvarre -küünarliiges humerale 2.pr. coronoideus fleksioon 2.caput ulnare M. flexor carpi humeruse 2.-3. metakarpaalluu -käe fleksioon -randmeliiges medianus radialis epicondylus basise eesmine pind -radiaaldeviatsioon (palmaarfleks. medialis 90 kraadi) M
(Diaphragma) B: Millistelt luudelt algab vahelihas? (Rinnak, roided, nimmelülid) C: Kuhu kinnitub vahelihas? (Kõõluskese) D: Mis on vahelihase põhiline ülesanne? (Hingamine, tekitab kõhupressi) 13. Selja lailihas: A: Millistelt luudelt algab? (Alumiste rinnalülide ogajätked, alumised roided, nimme sidekirme, niudeluu hari) B: Kuhu kinnitub, mis luudele? (Õlavarreluu peale) C: Mis on peamised funktsioonid? (Õlaliigeses tahapainutus, lähendamine ja siserotatsioon e. pronatsioon, tõstetud ülajäseme langetamine) 14. Õlavarre kolmpealihas: A: Nimi ladinakeeles (m. triceps brachii) B: Nimeta osad ja iga osa juurde, mis luu pealt algab? Pikkpea (abaluu pealt) Keskmine (ehk mediaalne, õlavarreluu pealt ) Külgmine (ehk lateraalne, õlavarreluu pealt) C: Mis luu ja, mis osade peale õlavarre kolmpealihas kinnitub? (küünarnukk ja küünarluu juurde) D: Millisele liigesele peamiselt mõjub ja millist funktsiooni omab? (Põhiliselt mõjub küünarliigesele ja põhiline
6) Liigutuste liigid telgede suhtes? Ümber frontaaltelje toimub paintus e. fleksioon ja sirutus e. ekstensioon (liigutused sõrmedelülivahede liigestes) ning liikumine ette e. anteversioon ja taha e. retroversioon. Ümber sagitaaltelje toimub eemaldamine e. abduktsioon ja lähendamine e. adukstioon. Liikumine vertikaaltelje suhtes on pöörlemine e. rotatsioon. Jäsemete (käed, jalad) pööramine sissepoole e. pronatsioon ja pööramine väljapoole e. supinatsioon. 7) Luukoe ehitus? Luukude koosneb rakkudest mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks, paiknevad vaheaine õõntes. Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Lamellaarne luukude koosneb lamellidest, mille osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena. 8) Luu kui organi ehitus? (toruluu näitel)
6) Liigutuste liigid telgede suhtes? Ümber frontaaltelje toimub paintus e. fleksioon ja sirutus e. ekstensioon (liigutused sõrmedelülivahede liigestes) ning liikumine ette e. anteversioon ja taha e. retroversioon. Ümber sagitaaltelje toimub eemaldamine e. abduktsioon ja lähendamine e. adukstioon. Liikumine vertikaaltelje suhtes on pöörlemine e. rotatsioon. Jäsemete (käed, jalad) pööramine sissepoole e. pronatsioon ja pööramine väljapoole e. supinatsioon. 7) Luukoe ehitus? Luukude koosneb rakkudest mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks, paiknevad vaheaine õõntes. Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Lamellaarne luukude koosneb lamellidest, mille osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena. 8) Luu kui organi ehitus? (toruluu näitel)
6) Liigutuste liigid telgede suhtes? Ümber frontaaltelje toimub paintus e. fleksioon ja sirutus e. ekstensioon (liigutused sõrmedelülivahede liigestes) ning liikumine ette e. anteversioon ja taha e. retroversioon. Ümber sagitaaltelje toimub eemaldamine e. abduktsioon ja lähendamine e. adukstioon. Liikumine vertikaaltelje suhtes on pöörlemine e. rotatsioon. Jäsemete (käed, jalad) pööramine sissepoole e. pronatsioon ja pööramine väljapoole e. supinatsioon. 7) Luukoe ehitus? Luukude koosneb rakkudest mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks, paiknevad vaheaine õõntes. Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Lamellaarne luukude koosneb lamellidest, mille osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena. 8) Luu kui organi ehitus? (toruluu näitel)
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
i: os metacarpalis 2. f: sirutab ja abdutseerib rannet + aitab painutada ja supineerida küünarvart Musculus brachioradialis o: humeruse lateraalserv i: radius processus styloideuselt veidi ülevalpool f: broneeritud küünarvart supineerib + supineeritud küünarvart broneerib + aitab painutada küünarvart Eesmine rühm Musculus pronator quadratus o: ulna alumise otsa eepind i: radiuse alumise otsa eespind f: küünarvarre pronatsioon Musculus flexor pollicis longus o: radiuse eespind i: pöidla phalanx distalis f: painutab pöidla distaalset lüli Musculus flexor digitorum profundus o: ulna eesmine pind + membrana interossea i: 2. -5. phalanx distalis f: painutab sõrmede distaalseid lülisid Musculus flexor digitorum superficialis o: caput humeroulnare – humerus epicondylus medialis + ulna processus coronoideus; caput radiale – radiuse eespind i: 2. – 5
6. Lihased jaotatakse kuju alusel pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks 7. Lihaste esilekutsutud liigutused jaotus 8. Liigese liigutused Verikaaltelje suhtes Teostavad pöörlemist Sagitaaltelje suhtes Teostavad lähendamist ja eemaldamist Frontaaltelje suhtes Teostavad painutust ja sirutust 9. Mõisted Eemaldaja Abduktsioon Lähendaja Adduktsioon Sirutaja Ekstensioon Sissepööraja Pronatsioon Väljapööraja Supinatsioon Sirutaja Ekstensioon Tõstur Levatores Sulgur Sphincteres Lihastoonus Aitab säilitada keha tasakaalu ja asendit Lihasväsimus 10. Dünaamiline lihaskontraktsioon 11. Staatiline lihaskontraktsioon 12. Mittetreenitud inimesel hakkavad lihased pärast pingsat treeningut valutama 13. Hingamislihased 14. Kõhupressilihased 15. Diaphragma 16
a) apikaalne → tipmine, tipulähedane, b) kraniaalne → peapoolne, c) kaudaalne → sabapoolne, d) distaalne → kaugmine, kerest kaugemal asetsev, e) plantaarne → taldmine, f) dorsaalne → selgmine, g) fibulaarne → pindluumine 5.Mida tähendab järgmises lauses rasvaselt esitatud sõna? "Õlavarreluu proksimaalses otsas on õlavarreluu-pea." Lähimises, kere lähedal asetsevas 6.Mida tähendavad alltoodud võõrsõnad? a) supinatsioon → väljapööramine, b) pronatsioon → sissepööramine, c) anteversioon → ettetoomine, d) abduktsioon → eemaldamine, e) aduktsioon → lähendamine, f) ekstensioon → sirutamine, g) fleksioon → painutamine 7.Mida tähendab järgmises lauses rasvaselt esitatud sõna? "Õlavarrepõimiku moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi ventraalsed harud." kõhtmised 8.Millised alltoodud väidetest on tõesed? Homöostaas on organismi sisekeskkonna püsivus.,
ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: Kude on ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum. 2. Kudede põhirühmad: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime. b) Sidekude - Sellele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. Lihaskudet on kolme liiki: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude. ...
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Bioloogia INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ÕPPIMAPP Juhendaja: Saima Kuu Tallinn 2016 SISUKORD 1Sissejuhatus...............................................................................................................................6 1.1Mõisted...............................................................................................................................6 1.2Rakk...................................................................................................................................7 1.3Koed...................................................................................................................................7 1.4Elundkonnad........................................................................................
2) sirutaja(d) - EXTENSOR(ES) 3) Lähendajad - ADDUCTORS 4) Eemaldajad - ABDUCTORS 5) Väljapöörajad - SUPINATORES 6) Sissepöörajad - PRONATORES 7) Laiendajad - DILATATORES 8) Sulgurid - SPHINCTERES 9) Tõsturid - LEVATORES 10) Langetajad - DEPRESSORES 11) Pingutajad - TENSORES Painutamine e flektsioon Sirutamine e ekstensioon Lähendamine e adduktsioon Eemaldamine e abduktsioon Väljapööramine e supinatsioon Sissepööramine e pronatsioon Laiendamine e dilatatsioon Kujult jagunevad lihased: 1) Pikkadeks 2) Lühikesteks 3) Laiadeks Vastavalt skeleti jaotusele rühmituvad lihased: 1) Kere lihased: seljalihased, rinnalihased, kõhulihased 2) Pea ja kaela lihased: pea lihased, kaela lihased 3) Jäsemete lihased: ülajäseme lihased - õlavöötme lihased, õlavarrelihased, küünarvarrelihased, käe lihased, alajäseme lihased - vaagnavöötme lihased, reie lihased, sääre lihased, jala lihased
põlve sirutuse jõud. See seisund muutub puusa jaoks kriitiliseks. Näiteks patellofemoraalsündroomi korral väheneb põlve painutus jala toeperioodi ajal ning suureneb lateraalne femoraalne rotatsioon hooperioodi ajal- see põhjustab muutusi kogu kõnnimustris. Kanna kontaktist kuni labajalg maas perioodil toimub reie mediaalne rotatsioon. Kui kompenseeriv mediaalne rotatsioon on liiga suur, siis tekib ülemäärane põlve pronatsioon, mis omakorda tekitab ülepinget patellofemoraalse liigese mediaalses aspektis. M. gastrocnemius ja m. soleus. Normaalse kõnni ajal kasutavad kaksik- ja lest- sääremarjalihas 85% maksimaalsest kontraktsioonist. Need lihased aitavad piirata keha inertsimomenti keha etteliikumisel. Samuti soodustavad nad põlve ja hüppeliigese stabilisatsiooni, piiravad liigset sääre- ja kontsluu rotatsiooni toperioodil ning vähendavad
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju...
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
