Anatoomia- kogu materjal (0)

INIMESE  ANATOOMIA     2005/2006  (KTB 6001)



INIMESE  ANATOOMIA      KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste?
Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende 
poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus
1) EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt,  
moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on 
rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, 
etendab olulist osa haavade paranemisel.  2) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad 
suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on 
kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed 
müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest 
neurogliirakkudest mis koos moodustavad funktsionaalse terviku. Neurogliiarakud 
täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kaitsefunktsiooni. 3) Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis
Kudesid on 4 põhirühma: 
1) EPITEELKUDE e. KATTEKUDE. Katab keha või elundi välispindu ja vooderdab 
kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja 
minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni 
võime, etendab olulist osa haavade paranemisel.  Katteepiteel – katavad keha välispinda, sooleepiteel, hingamiselundite epiteel  Näärmeepiteel – kohastunud sekreedi valmistamiseks, endokriinsed näärmed  Sensoorne epiteel – haistmisepiteel 1


2) TUGITOITEKUDE e. SIDEKUDE. Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise 
paiknevad suhteliselt hõredalt.   Veri –  koosneb vedelast rakuvaheainest, vereplasmast. 4,5-6l inimese kehas   Lümf – koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud 
lümfotsüütidest  Retikulaarne sidekude – luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas  Rasvkude – nahaaluskoes ja rasvikutes  Kohev sidekude – toite ja kaitsefunktsioon. Ümbritseb veresooni ja närve, asub 
lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel.  Tihesidekude – kõõlused, sidemed, naha võrkkiht  Kõhrkude – kõrvalestad, lülivahekettad, liigeste kõhrelised pinnad  Luukude – inimese skelett 2


3) LIHASKUDE koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on 
kontraheerumisvõime.   Vöötlihaskude – moodustavad skeletilihaseid, keel, neel, söögitoru  Silelihaskude – nahas, vere ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes  Südamelihaskude – südames, moodustades südamelihase võrgustiku 4) NÄRVIKUDE koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest 
neurogliirakkudest mis koos moodustavad funktsionaalse terviku.   Närvikude - närvikoes 3


4) Elundi ja elundkonna mõiste. Näited?
ELUND – koosneb erinevatest kudedest ja täidab ühte kindlat ülesannet.   kopsud  magu  ELUNDKOND – elundid mis on ühtse tekke ja ehitusega ning sooritavad kehas 
samalaadseid talitlusi ning on omavahel anatoomiliselt seotud nim. elundkonnaks.   seedeelundkond,   hingamiselundkond  vereringeelundkond LIIKUMISELUNDKOND 5) Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad?
Keskpidine ehk mediaantasapind kulgeb piki keha ja jaotab selle kaheks 
sümmeetriliseks pooleks – vasakuks ja paremaks. Tsapindu mis kulgevad piki keha ja 
on paralleelsed mediaantasapinnaga nim. sagitaaltasapindadeks. Tasapindu mis 
läbivad keha pikisuunas ning on risti sagitaaltasapinnaga, kuid paralleelselt laubaga 
nim frontaaltasapindadeks.  Horisontaaltasapinnad läbivad keha horisontaalselt ja 
jaotavad selle ülemisteks ja alumisteks osadeks. 
Vastavalt tasapindadele eristatakse vertikaal,- frontaal- ja sagitaaltelge. 4


6) Liigutuste liigid telgede suhtes?  Ümber frontaaltelje toimub paintus e. fleksioon ja sirutus e. ekstensioon 
(liigutused sõrmedelülivahede liigestes) ning liikumine ette e. anteversioon ja 
taha e. retroversioon.  Ümber sagitaaltelje toimub eemaldamine e. abduktsioon ja lähendamine e. 
adukstioon.  Liikumine vertikaaltelje suhtes on pöörlemine e. rotatsioon. Jäsemete (käed, 
jalad) pööramine sissepoole e. pronatsioon ja pööramine väljapoole e. 
supinatsioon. 7) Luukoe ehitus?
Luukude koosneb rakkudest mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud 
põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks, 
paiknevad vaheaine õõntes. Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja 
lamellaarset luukudet. Lamellaarne luukude koosneb lamellidest, mille osseiinkiud 
paiknevad paralleelsete kimpudena. 8) Luu kui organi ehitus? (toruluu näitel)
Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris – sidekoeline veresoonte ja 
närviderikas luu väliskate, mis puudub ainult liigespindadel. Liigesekõhr – katab 
luude liigesepindu. Luuüdi – täidab käsnolluse põrgakestevahelisi ruume ja üdiõõnt. 
Eristatakse punast ja kollast luuüdi. Käsnolluses on punane luuüdi, see on tähtis 
vereloomeorgan, siin toimub intensiivne vere tootmine. Luuõõnes on kollane luuüdi, 
see on suure rasvasisaldusega varuaine. 5


9) Nimeta luude liigid, igale näide?
Kujult eristatakse  pikk, -lühi, - lame – ja segaluid.
PIKKLUUD: õlavarreluu, reieluu, sääreluu, sõrmelülid.
LÜHILUUD: randme (lodiluu, kuuluu, hernesluu) ja kannaluud (kandluu, kontsluu, 
kuupluu, lodiluu)
LAMELUUD: abaluu, koljulae luud, puusaluu
SEGALUUD: lülisamba lülid
PNEUMAATILISED LUUD: otsmikuurge, ülalõuaurge 10) Nimeta pidevühenduse liigid, alaliigid, igale näide?
Pidevate ühenduste puhul on luud üksteisega ühendatud tiheda sidekoe või kõhre abil. 
On kahte liiki pidevühendeid:  FIBROOSSED:1)Sideliidused, mille hulka kuuluvad sidemed ja luudevahekiled                                     2)Õmblused koljuluude vahel
                                    3)Tappühendid hambajuurte ja sompude vahel  KÕHRÜHENDID: 1) Kõhrliidus (lülisamba lülivahekettad)                                      2) Sümfüüs (liigeseõõne alge) 11) Nimeta liigese kolm osa?
Liigesepind, liigesekihn, liigeseõõs 6


12) Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta?
1) LIIGESEMOKK – (õlaliigese mokk, puusaliigese mokk) kiudkõhreline ääris 
liigeseaugu serval, mis muudab liigeseaugu sügavamaks ja avaramaks.
2) LIIGESEKETTAD – (põlveliigeses võruketas, rinnaku-rangluuliigeses pidev ketas) 
fibroossest sidekoest ja kiudkõhrest kettad, mis paiknevad mittesobivate liigespindade
vahel. Suurendavad liigese liikumisvõimalusi ja amortiseerivad tõukeid, põrutusi.
3) SIDEMED – (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed) tugevdavad liigeseid 
ja pidurdavad või suunavad liigutusi.
4) SEESAMLUUD – (põlvekeder) kaitsevad liigest ja soodustavad suunavalt lihaste 
tööd. 13) Nimeta üheteljelised liigesed, näited?
1) PLOKKLIIGES – (sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed) on võimalik ainult 
painutus ja sirutus ümber frontaaltelje.
2) TIGULIIGES e. VINTLIIGES – (õlavarre-küünarluu liiges) plokkliigese erivariant. 
Painutuse ja sirutuse sooritamisel toimub ainult vähene luude vabade otste suunast 
kõrvalekaldumine.
3) RATASLIIGES – (proks. ja dist. küünar-kodarluu liiges) liikumine toimub ümber 
vertikaaltelje, sisse-ja väljapööramine (pronatsioon ja supinatsioon) 14) Nimeta kaheteljelised liigesed, näited?
1) ELLIPSOID  e. MUNALIIGES – (proks. käeliiges) liigutused ümber frontaaltelje 
(painutus ja sirutus) ja ümber sagitaaltelje (lähendamine – aduktsioon ja eemaldamine 
–abduktsioon)
2) SADULLIIGES – (pöidla randme-kämbla liiges) liikumine ümber frontaaltelje ja 
sagitaaltelje, lisaks koonusliikumine. 7


15) Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited?
1) KERALIIGES – (õlaliiges) liikumine toimub kõigi üksteisega risti asetseva telje 
ümber: frontaaltelg – painutus, sirutus ; sagitaaltelg – lähendamine, eemaldamine; 
vertikaaltelg – välja ja sissepoööramine. Ka koonusliikumine
2) PÄHKELLIIGES – (puusaliiges) keraliigese erivariant, liikumine piiratud
3) LAMELIIGES – (randmekämbla liiges) pinguldatud ja tugeva liigesekihnu tõttu on 
liigutused väga piiratud. 16) Nimetage lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud?
Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa:
                   1. KAELAOSA             7 kaelalüli
                   2. RINNAOSA             12 rinnalüli
                   3. NIMMEOSA            5 nimmelüli
                   4. RISTLUUOSA         5 ristluulüli
                   5. ÕNDRAOSA            4-5 õndralüli 8


17) Lülisambalüli ehituse põhimõte?
Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad 
lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles 
paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku. Selgroolüli kaarest lähtuvad 
jätked. Ogajätke suunatud tahapoole, paarilised ristijätked külgedele. Liigesjätkeid on 
2 paari, ühed suunatud üles ja teised allapoole. 18) Nimetage kaela-, rinna,- ja nimmelüli üks iseloomulik tunnus?
Kaelalülidel – on lülikeha väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. 
Ristijätketes on mulgud lüliarterite jaoks, ogajätked otsast kaheks hargnenud Rinnalülidel – on lülimulk ümmargune, ristijätketel on roidelohud liigestumiseks 
roidekõbrukestega. Ogajätked suunduvad allapoole. 9


Nimmelülide – on lülikehad kõige massiivsemad, lülimulk võrdlemisi suur ja 
kolmnurkne. Ristijätked muundunud roidejätketeks. 19) Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks (3):
Lülid ühenduvad üksteisega lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil, moodustades 
lülisamba. 20) Lülisambalüli vaheketta ehitus?
Lülidevahekettad koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt 
paiknevast säsituumast. Fibroosvõru kiud ühenduvad tihedalt lülikehade 
luuümbrisega, mis on  väga vastupidav tõmbejõududele. Säsituuma ülesandeks on aga
vastu panna survejõududele. 21) Nimetage lülisamba võimalikud liikumised?
Lülisamba kaela- ja nimmeosa on kõige liikuvamad osad lülisambas; roietega 
ühendumise tõttu rinnaosa liikuvus väheneb tunduvalt, ristluu on täiesti liikumatu. 
Lülisambas võivad liigutused toimuda ümber 3 telje: 1) ümber frontaaltelje – painutus
taha ja sirutus ette. 2) ümber sagitaaltelje – külgmine paintus 3) ümber vertikaaltelje – 
toimub lülisamba pöörlemine. Lisaks lülisamba vetrumine. 22) Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus?
Täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaalasendis:  1) kumerus ette esineb -  
kaela ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos)   2) kumerus taha esineb – rinna ja 
ristluuosas (rinna ja ristluuküfoos)        
 Kirjeldatud lülisamba kõverdused suurendavad võimet põrutusi ja tõukeid 
amortiseerida ja hõlbustavad tasakaalu säilitamist, suurendvad rinna- ja vaagnaõõne 
mahtu. 10


23) Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud (luude nimetus ja arv)?
Lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid (7 paari pärisroideid; 3 paari ebaroideid; 2 paari 
vallasroideid) ja rinnak. 24) Roiete põhimõtteline ühendumine selgrooga ja rinnakuga, roiete         
liikumine?
Roided ühenduvad lülisambaga kahe liigese abil: Roidepealiiges (keraliiges), 
liigendub roidepea lülikeha vastava liigesepinnaga. Roide-ristijätke liiges (ratasliiges),
moodustub 1-10. roide kõbrukeste ja ristijätkete liigesepindade vahel. Need liigesed 
funktsioneerivad kombineeritult, liigutused toimuvad ümber roide-ristijätke liigese.
Roiete ühendused rinnakuga toimuvad 7 ülemise roide eesmiste kõhreliste otste 
ühendumisel rinnaku roidmiste sälkudega. 8.-9 roide eesmised otsad ühenduvad 
kõrgemal asuva 7 roide alumise servaga kõhrliiduse abil.
 Roiete tagumiste otste liikumine toimub ümber roidekaela pikitelje. 25) Nimetage ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud?
Ülajäseme luustik koosneb õlavöötmest ja ülajäseme vabajäseme luustikust.
Õlavöötmesse kuulub – 2 rangluud ja 2 abaluud
Vaba ülajäseme luude hulka kuuluvad – õlavarreluud, küünarvarreluud (2 küünarluud 
ja 2 kodarluud) ning käe luud, mis jagunevad randme luudeks (1.proksimaalne rida – 
lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu  2.distaalne rida – trapetsluu, trapetsoidluu,  11


päitluu ja konksluu), kämbla luudeks (5 lühikest toruluud) ning sõrmelülideks 
(lühikesed toruluud, pöidlal on kaks lüli, teistel sõrmedel kolm lüli) 26) Õlanuki - rangluuliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, 
abiseadeldised, liikumine?
Plokkliiges (üheteljeline liiges)
Liigenduvad luud on rangluu ja abaluu
Liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel
Liigesepinnad on lamedad, kaetud kiudkõhrega.
Liigesekihnu tugevdavad rangluu-õlanuki side, kaarnajätke-rangluu side, kaarnajätke- 
õlanuki side.
Liikumine õlanuki-rangluuliigeses on väikese ulatusega, ümber sagitaaltelje – abaluu 
alumise nurga pöördumine mediaalsesse või lateraalsesse seisu. 27) Rinnaku - rangluuliiges:  -------  :  --------
Keraliiges (kolmeteljeline liiges)
Rinnaku-rangluuliiges moodustub rangluu ja rinnakupideme ühendumisel
Liigesepinnad on inkongruentsed, kaetud kiudkõhrega, liigesepindu sobitab kõhrketas 
Rinnaku-rangluu liigese kihnu tugevdavad sidemed: rinnaku-rangluuside, 
rangluudevaheline side ja roide-rangluuside .
Liikumine võib toimuda ümber kolme telje: 1)ümber vertikaaltelje – õlavöötme ette ja
taha viimine 2)ümber sagitaaltelje – õlavöötme tõstmine ja langetamine 3)ümber 
frontaaltelje – õlavöötme pöörlemine  28) Õlaliiges: --------  :  --------
Keraliiges (kolmeteljelised liigesed)
Liigenduvad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea.
Abiseadeldisteks on liigeseõõnsusmokk, mille tõttu liigeseauk süveneb. Ainsaks 
sidemeks on kaarnajätke-õlavarreluu side.
Liigutused toimuvad ümber kolme telje: 1)ümber frontaaltelje – õlavarre ette ja taha 
likumine  2)ümber sagitaaltelje – õlavarre eemaldamine ja lähendamine  3)ümber 
vertikaaltelje – õlavarre pöörlemine, pronatsioon ja supinatsioon 29) Küünarliiges:  ---------  :  ---------
Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud – õlavarreluu, küünarluu ja 
kodarluu.
1)Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges (kolmeteljelised), moodustavad 
õlavarreluupähik ja kodarluupea lohk
2)Õlavarre-küünarluu liiges on tigu-ehk vintliiges (üheteljelised), moodustavad 
õlavarreluuplokk ja küünarluu poolkuujas sälk 12


3)Lähim kodar-küünarluu liiges on ratasliiges (üheteljelised), moodustavad kodarluu 
pea ja küünarluu kodarmine sälk.
Liigutused ümber kahe telje: 1)ümber frontaaltelje sirutus ja painutus 2)ümber 
vertikaaltelje kodarluu pöörlemine ümber küünarluu. 30) Küünarluude omavaheline ühendumine, liikumine?
Lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges, mille moodustavad kodarluupea ja 
küünarluu kodarluumine sälk. Kaugmine kodar-küünarluu liigese moodustavad 
kodarluu küünarluumine sälk ja küünarluupea. Küünarluid ühendab omavahel veel 
küünarluudevaheline side. Lähimine ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad
ühtse terviku, liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje. Sissepööramisel 
ristuvad küünarvarreluud ja peopesa on suunatud alla taha, väljapööramisel on 
küünarvarreluud paralleelselt ja peopesa suunatud ette ülesse. 31) Nimetage käe piirkonnad ja neid moodustavad luud?
Käe luud jagunevad:  randme luudeks (1.proksimaalne rida – lodiluu, kuuluu, 
kolmkantluu, hernesluu  2.distaalne rida – trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja 
konksluu), kämbla luudeks (5 lühikest toruluud) ning sõrmelülideks (lühikesed 
toruluud, pöidlal on kaks lüli, teistel sõrmedel kolm lüli) 32) Proksimaalne ja distaalne käeliiges?
Käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest:
Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges  - moodustavad kodarluu distaalse 
otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. Hernesluu liigesest osa ei võta. 
Moodustub ellipsoidliiges (kaheteljelised)
Distaalne käeliiges e. keskne randmeliiges – moodustub randmeluude proksimaalse ja 
distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges (üheteljelised) Proksimaalne ja distaalne käeliiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku.  Liigutused toimuvad ümber frontaal ja sagitaaltelje: painutus-sirutus ja eemaldamine-
lähendamine. 33) II-V kämblaluu - randmeliiges?
Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel.
Nende liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike (amfiartroosid). 34) Pöidla randme-kämblaliiges?
Pöidla randme-kämblaliiges ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga. Hästi liikuv 
sadulliiges (kaheteljelised), milles on võimalikud mitmekesised liigutused: pöidla 
eemaldamine, lähendamine, vastandamine ja ringliigutused. 13


35) Kämbla-lüliliigesed?
On tüüpilised keraliigesed, liigesepea kerakujuline, erandiks 1. kämbla-lüliliiges mis 
on ellipsoidliiges. Liikumine ümber kolme telje: painutus ja sirutus ümber 
frontaaltelje, lähendamine ja eemaldamine ümber sagitaaltelje, pöörlemine välja ja 
sissepoole ümber vertikaaltelje.  36) Sõrmelülide vahelised liigesed?
Lülivaheliigesed on plokkliigesed (üheteljelised), liigesepind on kumer. Liikumine 
kulgeb mööda frontaaltelge, kus on võimalik ainult sirutus ja painutus. Kaaskülgmised
sidemed piiravad mujale liikumist. 37) Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud?
Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme luudest (2 puusaluud, mis on omavahel 
kokku kasvanud kolmest luust:  niudeluust, häbemeluust ja istmikuluust) ja alajäseme 
vabaosa luudest (2 reieluud; sääreluud: 2 sääreluud ja 2 pindluud; jalalaba luud – 
1)Kanna luud – kontsluu, kandluu, lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud  2)Pöia luud – 5 
pöialuud  3)Varvaste luud – varvastel on kolm lüli, suurvarbal on kaks lüli. 38) Vaagna ehitus, jagunemine suur- ja väikevaagnaks?
Vaagen jaotub kahte ossa: ülemine laiem osa on suurvaagen ja alumine kitsam osa on 
väikevaagen. Suurvaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad  ja tagant 5. nimmelüli, 
eest on suurvaagen lahtine. Suurvaagnat eraldab väikevaagnast piirjoon, mille 
moodustavad neem ja niudeluu kaarjoon, häbemeluu kamm ja häbemeliiduse ülaserv. 
Väikevaagna seinteks on häbemeliidus, külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga 
rist- ja õndraluu. 14


39) Ristluu-niudeliiges?
Kerega ühendub vaagnavööde kahe paarilise niude-ristluuliigese abil.
Lameliiges (väga piiratud liikuvusega jäikliiges-amfiatroos) (kolmeteljelised)
Liigestuvad ristluu ja niudeluu aurikulaarpinnad, nende abil ühenduvad parem ja 
vasak puusaluu ristluuga.
Liigesepinnad on ebatasased, kujult ja suuruselt kongruentsed ning kaetud 
kiudkõhrega.
Paksu liigeskihnu tugevdavad võimsad sidemed: 1)niude-nimme side 2)ristluu-köbru 
side 3)ristluu-oga side 40) Häbemeliidus?
Häbemeliidus (sümfüüs) moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. 
Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on 
sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest 
sidekoest sidemed. 15


41) Puusaliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, 
liikumine?
Pähkelliiges (kolmeteljelised)
Liigenduvateks luudeks on reieluu pea ja puusanapp, selle kaudu ühendub alajäseme 
vaba osa vaagnavöötmega. 
Reieluupea moodustub 2/3 ja puusanapp 1/3 kera pinnast.
Puusanappa täiendab napamokk ja puusanapa ristiside. Niude-reieluuside, mis piirab 
reie tahaviimist. Liigeseõõnes asub reieluupeaside.
Liigutuste ulatust piiravad liigese ehitus, arvukad lihased ja võimsad sidemed. 
Liigutused toimuvad ümber 3 telje: 1) Ümber frontaaltelje – reie tõstmine ette ja reie 
tahaviimine (13 kraadi ainult, piiravad pikisidemed, peamiselt niude-reie side 2) 
Ümber sagitaaltelje – reie eemaldumine (abduktsioon) ja lähendamine (aduktsioon)   
3) Ümber vertikaaltelje – reie sisse- ja väljapööramine. 42) Põlveliiges:   ---------    :    ---------
On nii plokk(1)- kui ratasliiges(1)
Liigenduvateks luudeks on reieluu ja sääreluu
Liigesepindadeks on reieluu põndad ning sääreluu põntade ülemisel pinnal asuvat 2 
nõgusat liigespinda.
Abiseadeldised: Liigesepindu süvendavad ja sobitavad kõhrelised võrukettad – 
keskmine ja külgmine menisk. Põlvekeder ja kaaskülgmised sidemed.
Põlveliigeses on võimalik liikumine ümber 1)Frontaaltelje – sirutus, painutus 
2)Vertikaaltelje – painutatud põlve puhul,sisse ja väljapööramine liigese alumises osas 43) Sääreluude omavaheline seondus?  -----  :  ----
Sääreluude vahekile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre ja pindluu vahelise 
ruumi. Teiseks sääreluu-pindluuliiges, lameliiges(3) ja ühendab pindluupead sääreluu 
lateraalse põndaga. Kolmandaks sääreluu-pindluu sideliidus mis on sääre ja pindluu 
distaalsete otste vaheline sidekoeline ühendus. 16


44) Jalalaba piirkonnad?
Jalalaba luud – 1)Kanna luud – kontsluu, kandluu, lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud  
2)Pöia luud – 5 pöialuud  3)Varvaste luud – varvastel on kolm lüli, suurvarbal on kaks
lüli. 45) Ülemine ja alumine hüppeliiges?
Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges (1), milles sääre luude 
alumised otsad haaravad hargina kontsluu ploki.
Liigesekihnu tugevdavad arvukad sidemed: kaaskülgsed sidemed, deltaside.
Ümber frontaaltelje toimub päka (varvaste) tõstmine ja langetamine. Päka 
langetamisel haarab sääre luude hark kontsluu ploki kitsamat osa, seetõttu võimalik ka
vähene külgliikumine.
Distaalne jalaliiges ehk alumine hüppeliiges koosneb kahest liigesest: konts-
kandluuliiges ja kontsluu-kandluu-lodiluuliiges. Esimene neist ratasliiges (1) ja teine 
keraliiges (kolmeteljelised). Funktsionaalselt moodustavad need ühtse kombineeritud 
liigese, milles toimub pöia mediaalse serva tõstmine (supinatsioon koos 
aduktsiooniga) või pöia lateraalse serva tõstmine (pronatsioon koos abduktsiooniga). 
Telg mille ümber käib kirjeldatud liikumine, kulgeb läbi kandluu alumise lateraalse 
osa ja kontsluu pea ülemise pinna.
Et kõik jalalihased ületavad nii ülemise kui ka alumise hüppeliigese, siis 
funktsioneerivad ülemine ja alumine hüppeliiges üheaegselt. 17


46) Amfiatroosi mõiste?
Amfiatroos – väga piiratud liikuvusega jäikliiges 47)Kanna-pöialiigesed?
Asuvad kanna distaalse rea luude (talbluu ja kuupluu) ja pöialuude põhimike vahel. 
Liigeseid tugevdavad selgmised, taldmised ja luudevahelised sidemed
Liigesed ise on amfiatroosid, mis suurendavad jalavõlvi elastsust 48) Pöia-varbalülide liigesed?
Moodustavad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel
Keraliigesed (3), liikuvus suht piiratud, ümber frontaaltelje painutus ja sirutus 
ulatuslikum. 49) Varbalülivaheliigeste tüüp, liikumine?
Plokkliiges (1), liikumine toimub ümber frontaaltelje ja nendes on võimalik ainult 
painutus ja sirutus. 50) Nimetage jala toetuspinnad?
Seismisel toetub jalg taga kandluuköbru mediaalsele jätkele ja eesmine osa 1. 4. 5. 
pöialuude peadele, seismisel varbad toesena ei funktsioneeri, küll aga käimisel. 51) Jala pikivõlvid, nende tähtsus? Jala ristivõlv, selle tähtsus?
Jala luud on omavahel ühendatud väheliikuvate liigeste abil ja moodustavad jalavõlvi,
mille kumerus on suunatud ülesse ja nõgusus alla. Eristatakse sagitaalsuunalist 
pikivõlvi ja frontaalsuunalist ristivõlvi. 
Pikivõlv koosneb viiest kaarest (vastavalt pöialuudele), mis koonduvad kanna köbrul. 
Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustab vetruvusvõlvi, väline võlv on tugivõlv, 
see on esimesest madalam.
Jala ristivõlv paikneb talbluu, pöialuude ja kuupluu piirkonnas. Mõnikord on ristivõlv 
hästi väljendunud pöialuude peade piirkonnas. Luude poolt moodustatud jalavõlvi 
kindlustavad  taldmised sidemed ja lihased.  52) Jalavõlvide tähtsus?
Väheliikuva tugeva jalavõlvi all olevad pehmed osad (lihased, veresooned, närvid) on 
hästi kaitstud, kuid võlvi lamendumisel (lampjalgsus)satuvad need osad seismisel ja 
kõndimisel surve alla ning põhjustavad valu.  _____________________________________________________________________ 18


KONTROLLTÖÖ II 53) Vöötlihaskiu ehitus?
Lihase koosseisu kuuluvad lihaskiudude kimbud, kimbud on kokkuseotud sidekoega. 
Lihaseid läbivad väga laiad veresoonte võrgustikud. Närvid (motoorne närv, 
sensoorsed, vegetatiivsed) 
Üks müofibrill koosneb müofilamentidest (antiin, müosiin).                          54) Skeletilihase kui organi ehituse põhikomponendid?                          56) Lihaste abiseadeldised?
Lihase tööd soodustavad nende abiseadeldised:  1)Sidekirmed – need ei lase lihaseid 
paigalt nihkuda, annavad lihastele elastsuse ja hoiavad ära nende omavahelise 
hõõrdumise.  2)Sünoviaalpaunad – esinevad piirkondades, kus kõõlus liigub oma 
naaberelundi suhtes, need hoiavad ära lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist. 
3)Sünoviaaltuped – täidavad samasugust ülesannet, mis sünoviaalpaunadki.  
4)Seesamluud – soodustavad lihase tööd, väldivad hõõrdumist ja suurendavad 
lihastõmbe rakendusnurka luulisele kangile. 19


55) Nimeta skeletilihase erinevad kujud? SELJALIHASED LÜLISAMBASIRGESTAJA -  Algab: ristluu tagumiselt pinnalt, niudeluu 
harjalt, ja rindekere–nimme sidekirmelt ja koosneb kahest osast:
1)PIKIM LIHAS -  Kinnitub: koljule 
2)NIUDE-ROIDE LIHAS – Kinnitub: ulatub kaela keskosani, osa kiude roietele.
Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead taha lateraalsele, 
kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. RIHMLIHAS – kaela tagumises osas jaguneb kaheks:
1)KAELA RIHMLIHAS – Algab: 3-6 rinnalüli ogajätkelt                                                   Kinnitub: 2.-3. ülemise kaelalüli ristijätkeile
      2)PEA RIHMLIHAS – Algab: 3. kaela kuni 3. rinnalüli ogajätkeilt                                      Kinnitub: kuklaluule ja oimuluu nibujätke tagaservale   
Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead taha lateraalsele,    
kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. 20


ÜLEMIS-TAGUMINE SAAGLIHAS 
Algab: 2. alumise kaela ja 2 ülemise rinnalüli ogajätkeilt.
Kinnitub: 2-5 roidele
Funkts: tõstab roideid ALMUMISE-TAGUMISE SAAGLIHAS 
Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, 2 alumise rinna ja 2 ülemise nimmelüli  
ogajätkelt.
Kinnitub: 4 alumisele roidele
Funkts: langetab roideid ROMBLIHAS 
Algab: 2 alumise kaelalüli ja 4 ülemise rinnalüli ogajätkelt
Kinnitub: abaluu mediaalsele servale
Funkts: tõmbab abaluid ja seega kogu õlavöödet lülisamba suunas ja ülespoole ABALUUTÕSTUR
Algab: 4 ülemise kaelalüli ristijätkeilt
Kinnitub: abaluu ülemisele nurgale
Funkts: tõstab abaluid ülesse SELJALAILIHAS
Algab: 5 alumise rinnalüli ogajätkelt, seljanimme sidekirmelt, niudeharjalt ja 3   
alumiselt roidelt.
Kinnitub: õlavarreluu väikekõbrukese harjale
Funkts: toimides õlaliigesele tõmbab õlavart taha mediaalsele ja roteerib 
sissepoole, langetab suure jõuga ülestõstetud kätt. TRAPETSLIHAS
Algab: kuklaluu ülemiselt turjajoonelt, turjasidemelt ja kõikidelt rinnalülide 
ogajätketelt.
Kinnitub: abaluu harjale, õlanukile ja rangluu õlanukmisele otsale
Funkts: ülemised kimbud tõstavad õlavöödet, vahelmised  kimbud lähendavad 
abaluid lülisambala, alumised kimbud tõmbavad õlavöödet allapoole. Sirutab 
pead ja lülisammast fikseeritud ülajäseme puhul. 21


22


KÕHULIHASED          EESMINE  RÜHM NIMMERUUTLIHAS
Algab: tagumine kiht niudeluuharjalt, eesmine kiht 4. alumise nimmelüli 
roidejätkelt
Kinnitub: nimmelülide roidejätketele ja 12. roidele
Funkts: langetab roideid
KÕHUSIRGLIHAS
Algab: 5.-7. roidekõhre välispinnalt ja rindluu mõõkjätkelt
Kinnitub: häbemeluule
Funkts: aitab painutada lülisammast, aitab siseelundeid paigas hoida KÜLGMINE  RÜHM KÕHU  RISTILIHAS
A    lgab:     6 alumise roidekõhre sisepinnalt, rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu    harjalt ja kubemesidemelt
K    innitub:     lihaskiud kulgevad horisontaalselt ja lähevad mediaalselt üle  aponeuroosiks
Funkts: aitab siseelundeid paigas hoida, avaldades tugevat survet sisikonnale. 
      aitab ka roideid langetada,soodustab õõneselundite sisaldiste väljundamist SISEMINE KÕHUPÕIKILIHAS
Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu harjalt ja kubemesidemelt
Kinnitub: ülemised lihaskiud kolmele alumisele roidele, alumised kiud lähevad 
kõhu sirglihase serva läheduses üle aponeuroosiks.
Funkts: aitab siseelundeid paigas hoida, soodustab õõneselundite sisaldiste 
              Väljundamist, pöörab lülisammast VÄLIMINE KÕHUPÕIKLIHAS
Algab: 8 alumise roide välispinnalt
Kinnitub: niudeharja välisservale, mediaalsuunas läheb ta üle tugevaks aponeur.
Funkts: avaldab tugevat survet sisikonnale, aidates siseelundeid paigal hoida,     
pööravad lülisammast 23


RINNALIHASED  RINDKERE RISTILIHAS
 Algab: rinnaku alumiselt poolelt
Kinnitub: 2.-6. roide sisepinnale
Funkts: langetab roideid, võtab osa väljahingamisest  SISEMISED ROIETEVAHELISED
 Algavad: iga roide ülemiselt servalt
 Kinnituvad: naaberroide alumisele servale
 Funkts: langetab roideid, võtab osa väljahingamisest
 VÄLIMISED ROIETEVAHELISED         Algavad: iga roide alumiselt servalt
        Kinnituvad: naaberroide ülemisele servale
        Funkts: tõstab roideid ehk võtab osa sissehingamisest SÜVAKIHT         EESMINE SAAGLIHAS
        Algab: 8.-9. ülemiselt roidelt
        Kinnitub: abaluu mediaalsele servale ning ülemisele ja alumisele nurgale
        Funkts: ülemine osa tõmbab abaluud ette küljele, alumine osa tõmbab abaluu      
        alumist nurka ette. KESKNE KIHT         VÄIKE RINNALIHAS
        Algab: 3.-5. roidelt
        Kinnitub: abaluu kaarnajätkele
        Funkts: langetab abaluu lateraalset nurka           SUUR RINNALIHAS
        Algab: rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhusirglihase eesmiselt pinnalt
        Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese harjale
        Funkts: tõmbab õlavart ette mediaalsele ja roteerib sissepoole. Langetab suure 
         jõuga ülestõstetud kätt.          VAHELIHAS  e. DIAFRAGMA
         Algab: rinnaku möökjätkelt ja alumise roide sisepinnalt ja 2.-5. nimmelüli kehalt 24


         Funkts: vahelihas on peamine hingamislihas. Sissehingamisel ta kontraheerub,  mille tulemusel lameneb, laskub allapoole ning rinnaõõs suureneb. KAELALIHASED KÜLGMINE  RÜHM        TAGUMINE ASTRIKLIHAS
       Algab: 3. alumise kaelalüli ristijätkelt
       Kinnitub: 2. roide välispinnale
       Funkts: fikseeritud kaelaosa puhul tõstab roideid,kallutab lülisamba kaelaosa ette
                     ette lateraalsele ning ning kahepoolsel teg. painutavad lülisamba 
kaelaosa
        KESKNE ASTRIKLIHAS
        Algab: kõikide kaelalülide ristijätketelt 25


        Kinnitub: 1. roide ülemisele pinnale
        Funkts: fikseeritud kaelaosa puhul tõstab roideid,kallutab lülisamba kaelaosa 
                     ette lateraalsele ning ning kahepoolsel teg. painutavad lülisamba 
kaelaosa
        EESMINE ASTRIKLIHAS
        Algab: 3.-6. kaelalüli ristijätkelt
        Kinnitub: 1. roidele
        Funkts:fikseeritud kaelaosa puhul tõstab roideid,kallutab lülisamba kaelaosa ette
                     ette lateraalsele ning ning kahepoolsel teg. painutavad lülisamba 
kaelaosa PINDMINE  KIHT         RINNAKU-RANGLUU-NIBUJÄTKE LIHAS e. (peapöörajalihas)
        Algab: kahe peana, üks algab rinnakupidemelt ja teine rangluu rinnakmiselt otsalt
        Kinnitub: oimuluu nibujätkele ja kuklaluule
        Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutab pead samale poole, pöörates nägu vastas-
                     suunas;kahepoolsel tegevusel painutab lülisamba kaelaosa ette, pead taha         KAELANAHALIHAS
        Algab: rindkere eesosalt
        Kinnitub: kulgeb üle rangluu kaelale ja põimub siin näo alaosa miimilistesse  
                        lihastesse.
        Funkts: kergitab nahka kaela piirkonnas, soodustades sel teel verevoolu 
                     nahaalustes veenides, langetab alalõuga vähesel määral, tagumised kiud 
                     tõmbavad suunurka allapoole. 26


III  KONTROLLTÖÖ 57) Õlavöötme lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid? KAARNAJÄTKE-ÕLAVARRE LIHAS
Algab: abaluu kaarnanokkjätkelt
Kinnitub: õlavarreluu väikekõbrukese harjast distaalsemalt
Funkts: viib õlavart ette ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine SUUR RINNALIHAS
Algab: rinnakult, ka osaliselt rangluult
Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese harjale
Funkts: viib õlavart ette ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine ABALUUALUNE LIHAS
Algab: abaluualuselt augult
Kinnitub: õlavarreluu väikesele kõbrukesele
Funkts: viib õlavart taha ja pöörab sisse ning lähendab SUUR ÜMARLIHAS 
Algab: abaluu alumiselt nurgalt
Kinnitub: õlavarreluu väikese kõbrukese harja alumisele osale
Funkts: viib õlavart taha ja pöörab sisse ning lähendab SELJALAILIHAS
Algab: 5 alumise rinnalüli ogajätkelt, seljanimme sidekirmelt, niudeharjalt, kolmelt     
alumiselt roidelt
Kinnitub: õlavarreluu väikekõbrukese harjale
Funkts: viib õlavart taha ja pöörab sisse ning lähendab HARJAÜLINE LIHAS
Algab: abaluu harjaülisest august
Kinnitub: õlavarreluu suure kõbruke ülemisele osale
Funkts: eemaldab õlavart 27


HARJAALUNE LIHAS
Algab: abaluu harjaalusest august
Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukesele
Funkts: viib õlavart taha ja lähendab ning pöörab välja VÄIKE ÜMARLIHAS
Algab: abaluu lateraalselt servalt
Kinnitub: õlavarreluu suure kõbrukese alumisele servale
Funkts: viib õlavart taha ja lähendab ning pöörab välja DELTALIHAS algab 3 osana:
Funkts: eemaldab õlavart
EESMINE OSA 
Algab: rangluult
Kinnitub: õlavarreluu deltakõprusele
Funkts: toob õlavart ette, lähendab ja pöörab sisse
KESKNE OSA 
Algab: õlanukilt
Kinnitub: õlavarreluu deltakõprusele
Funkts: eemaldab õlavart
TAGUMINE OSA 
Algab: abaluuharjalt
Kinnitub: õlavarreluu deltakõprusele
Funkts: viib õlavart taha ja lähendab ning pöörab välja 58) Õlavarre lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid? KAARNAJÄTKE-ÕLAVARRE LIHAS
Algab: abaluu kaarnanokkjätkelt
Kinnitub: õlavarreluu väikekõbrukese harjast distaalsemalt
Funkts: tõmbab õlavart ette ja keerab sisse,  ÕLAVARRELIHAS
Algab: õlavarreluu distaalselt osalt 
Kinnitub: küünarluu kõprusele
Funkts: painutab küünarvart ÕLAVARRE-KAKSPEALIHAS algab kahe peana:
PIKK PEA 28


Funkts: tõmbab õlavart vähesel määral ette, painutab küünarvart ja pöörab välja
Algab: abaluu liigeseüliselt kõbrukeselt
Kinnitub: kodarluu kõprusele
LÜHIKE PEA
Algab: kaarnajätkelt
Kinnitub: kodarluu kõprusele
ÕLAVARRE KOLMPEALIHAS algab kolme peana:
Funkts: sirutab küünarvart ja tõmbab taha mediaalsele
PIKK PEA 
Algab: abaluu liigesealuselt kõbrukeselt
Kinnitub: küünarnukile
KÜLGMINE PEA
Algab: õlavarreluu tagumiselt pinnalt
Kinnitub: küünarnukile
MEDIAALNE PEA
Algab: õlavarreluu tagumiselt pinnalt
Kinnitub: küünarnukile KÜÜNARNUKILIHAS
Algab: õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt
Kinnitub: küünarnukile
Funkts: sirutab küünarvart 59) Küünarvarre lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid? RUUTSISSEPÖÖRAJA
Algab: küünarluult
Kinnitub: kodarluule
Funkts: pöörab küünarvart koos käega sissepoole, painutab ja pöörab kätt sissepoole PIKK PÖIDLAPAINUTAJA
Algab: kodarluu eesmiselt pinnalt ja luudevaheliselt membraanilt
Kinnitub: pöidla distaalse faalanksi põhimikule
Funkts: painutab pöialt, painutab ja pöörab kätt sissepoole SÜVA SÕRMEDEPAINUTAJA
Algab: küünarluu eesmiselt pinnalt ja luudevaheliselt membraanilt
Kinnitub: 4 kõõluse abil 2-5 sõrme distaalse faalanksi põhimikule
Funkts: painutab 2.-5 sõrme, painutab ja pöörab kätt sissepoole 29


PINDMINE SÕRMEDEPAINUTAJA 
Algab: õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt ja küünarvarre luudelt
Kinnitub: 4 kõõluse abil 2.-5. sõrme kesksete faalanksite põhimikule
Funkts: painutab vähesel määral küünarvart, painutab 2.-5 sõrme, painutab ja pöörab 
kätt sissepoole PINDMINE KIHT ÜMARSISSEPÖÖRAJA
Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis
Kinnitub: kodarluu keskosale
Funkts: pöörab küünarvart koos käega sissepoole, painutab vähesel määral 
küünarvart, painutab ja pöörab kätt sissepoole KODARMINE RANDMEPAINUTAJA
Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis
Kinnitub: 2. kämblaluu põhimikule
Funkts: pöörab küünarvart koos käega sissepoole, painutab vähesel määral 
küünarvart, painutab rannet, painutab, eemaldab ja pöörab kätt sissepoole PIKK PIHULIHAS
Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis
Kinnitub: kulgeb pihule kus divergeerub pihuaponeuroosiks
Funkts: painutab vähesel määral küünarvart, painutab ja pöörab kätt sissepoole  KÜÜNARMINE RANDMEPAINUTAJA
Algab: õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt, küünarnukilt, küünarluu tagapinnalt
Kinnitub: hernesluule, konksluule ja 5. kämblaluule
Funkts: painutab vähesel määral küünarvart, painutab rannet, painutab ja pöörab kätt 
sissepoole KÜLGMINE RÜHM VÄLJAPÖÖRAJALIHAS
Algab: küünarluu ülemiselt osalt, õlavarre lateraalselt põndapealiselt
Kinnitub: kodarluule
Funkts: pöörab küünarvart koos käega väljapoole LÜHIKE  KODARMINE  RANDMESIRUTAJA
Algab: õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt
Kinnitub: 3. kämblaluu põhimikule 30


Funkts: pöörab küünarvart koos käega väljapoole, sirutab kätt PIKK  KODARMINE  RANDMESIRUTAJA
Algab: õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt
Kinnitub: 2. kämblaluu põhimikule
Funkts: pöörab küünarvart koos käega väljapoole, sirutab kätt
ÕLAVARRE-KODARLUU LIHAS
Algab: õlavarreluu lateraalselt servalt 
Kinnitub: kodarluu alumisele otsale
Funkts: painutab küünarvart, pöörab küünarvart koos käega väljapoole, proneerib 
supineeritud küünarvart. TAGUMINE  RÜHM PIKK  PÖIDLAEEMALDAJA
Algab: küünarvarre luude tagumiselt pinnalt ja luudevaheliselt membraanilt
Kinnitub: 1. kämblaluu põhimikule
Funkts: eemaldab pöialt LÜHIKE  PÖIDLASIRUTAJA 
Algab: kodarluult
Kinnitub: pöidla proksimaalse faalanksi põhimikule
Funkts: sirutab pöialt, eemaldab kätt, sirutab kätt PIKK  PÖIDLASIRUTAJA
Algab: küünarluult 
Kinnitub: pöidla distaalse faalanksi põhimikule 
Funkts: sirutab pöialt, eemaldab kätt, sirutab kätt NIMETISSÕRMESIRUTAJA
Algab: küünarluult 
Kinnitub: lõpeb nimetissõrme dorsaalaponeuroosis
Funkts: sirutab nimetissõrme, sirutab kätt SÕRMEDESIRUTAJA
Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis
Kinnitub: läheb randme läheduses üle neljaks kõõluseks, suunduvad 2.-5 sõrme seljale ja 
muutuvad siin aponeuroosiks.
Funkts: sirutab 2.-5 sõrme, sirutab kätt VÄIKESÕRMESIRUTAJA
Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis
Kinnitub: tema kõõlus kinitub väikesõrme selgmisele pinnale, kus muutub selle 
aponeuroosiks 31


Funkts: sirutab väikest sõrme, sirutab kätt KÜÜNARMINE  RANDMESIRUTAJA
Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis
Kinnitub: 5.metakarpaalluu põhimikule
Funkts: sirutab rannet, sirutab kätt
60) Vaagnavöötme lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid? IV  KONTROLLTÖÖ EESMINE RÜHM NIUDE-NIMMELIHAS
Algab:   2 peaga, mis jätkuvad omaette lihastena:
Funkts: fikseeritud alajäseme puhul kallutab kere ettepoole, väldib tahapoole 
kukkumist. Viib reit ette ja vähesel määral teostab reie välisrotatsiooni.
SUUR-NIMMELIHAS
Algab:  viimaselt rinnalülilt ja kõikidelt nimmelülidelt ning lülivaheketastelt
NIUDELIHAS
Algab:  niudeluuaugult
Kinnitub:  mõlemad lihased kinnituvad ühise kõõluse abil reieluu väikesele pöörlile TAGUMINE RÜHM VÄIKE TUHARALIHAS 
Algab – niudeluu tagapinnalt
Kinnitub – reieluu suurele pöörlile
Funkts: eesmised kiud teostavad reie etteviimist ja siserotatsiooni ning tagumised kiud
teostavad reie taha viimist. KESKNE-TUHARALIHAS
Algab:   niudeluu tiiva tagapinnalt
Kinnitub:   reieluu suurele pöörlile
Funkts: reie eemaldamine, tagumised kiud teostavad reie taha viimist, viib reit ette ja 
teostab reie siserotatsioono. PIRNLIHAS
Algab: – ristluu vaagenmiselt pinnalt
Kinnitub:   reieluu suurele pöörlile
Funkts: roteerib reit välja, reie abdutsioon KOLMEPEANE PÖÖRAJA     koosneb kolmest lihasest:
Funkts: roteerib reit välja, reie eemaldamine
SISEMINE TOPPELIHAS
Algab:   toppemulgu vaagenmiselt servalt ja toppekile vaagenmiselt pinnalt. 32


Kinnitub:  mkõõluse abil reieluu pöörliauku.
ÜLEMINE KAKSIKLIHAS
Algab:   istmikuluuogalt
Kinnitub:   kõõluse abil reieluu pöörliauku
ALUMINE KAKSIKLIHAS
Algab:   istmikukõbrult
Kinnitub:  kõõluse abil reieluu pöörliauku
VÄLIMINE TOPPELIHAS
Algab:  toppemulgu välimiselt servalt ja toppekile välimiselt pinnalt
Kinnitub:   pöörliauku
Funkts: roteerib reit välja, reie eemaldamine REIERUUTLIHAS
Algab:  istmikukõbrult
Kinnitub:   suurele pöörlile ja pöörlitevaheharjale
Funkts: roteerib reit välja SUUR TUHARALIHAS
Algab:  niude-nimme sidekirmelt, niudeluu tagapinnalt, rist ja õndraluu külgservalt, 
ristluu kõbrusidemelt. 
Kinnitub:  alumised kimbud tuharalihasmisele köprusele, ülemised kimbud sääreluu 
lateraalsele põndale.
Funkts: viib reit taha, roteerib reit välja LAISIDEKIRME PINGUTAJA
Algab:   niudeluu ülemis-eesmiselt niudeluuogalt
Kinnitub:   läheb üle niudesääre sidekirme paksendiks.
Funkts:  toor reit ette ja siserotatsioon, eemaldab reit 33


61) Reie lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid? TAGUMINE RÜHM POOLKILELIHAS
Algab:  istmikukõbrult
Kinnitub:   sääreluu mediaalsele põndale ja põlveliigese kihnule
Funkts:  põlveliigese painutamine ja rotatsioon, siserotatsioon, viib reit taha POOLKÕÕLUSLIHAS
Algab:   istmikuköbrult
Kinnitub:  sääreluuköprusele
Funkts:  põlveliigese painutamine, siserotatsioon, viib reit taha REIE-KAKSPEALIHAS   algab 2 peaga:
PIKK PEA 
Algab:   istmikuköbrult
Kinnitub:  pindluu peale
LÜHIKE PEA 
Algab:  reieluu karejoone lateraalselt mokalt
Kinnitub:  pindluu peale
Funkts:  põlveliigese painutamine ja rotatsioon, välisrotatsioon, viib reit taha 34


KESKMINE RÜHM SUUR LÄHENDAJA
Algab:   istmikuköbrult
Kinnitub:  karejoone mediaalsele mokale
Funkts:  pöörab reit väljapoole ja lähendab LÜHIKE LÄHENDAJA
Algab:  häbemeluult
Kinnitub:  karejoone mediaalsele mokale
Funkts: pöörab reit väljapoole ja lähendab KAMMLIHAS 
Algab:  häbemeluult 
Kinnitub:  reieluu kammijoonele
Funkts: pöörab reit väljapoole ja lähendab PIKK LÄHENDAJA
Algab:   häbemeluult
Kinnitub:  karejoone mediaalsele moka kesksele osale
Funkts:  pöörab reit väljapoole ja lähendab ÕRNLIHAS
Algab:  häbemeluult
Kinnitub: sääreluuköprusele
Funkts: painutab säärt ja roteerib seda sissepoole. REIE-NELIPEALIHAS    algab 4 peaga, mida vaadetakse eraldi lihastena:
Kinnitub:  sääreluuköprusele
Funkts:  sirutab säärt, toob reit ette
VAHEPEALNE PAKSLIHAS 
Algab:   reieluu eesmiselt pinnalt
KÜLGMINE PAKSLIHAS
Algab:  reieluu karejoone lateraalselt mokalt
KESKMINE PAKSLIHAS
Algab:  reieluu karejoone mediaalselt mokalt 35


REIESIRGLIHAS
Algab:  niudeluu eesmiselt alumiselt niudeluuogalt
Funkts: toob reit ette RÄTSEPALIHAS
Algab:  niudeluu ülemis-eesmiselt niudeluuogalt
Kinnitub:  sääreluuköprusele
Funkts: toob reit ette, roteerib reit väljapoole, painutab ja roteerib säärt sissepoole 62) Sääre lihased , algus ja kinnituskohad, funktsioonid? TAGUMINE RÜHM TAGUMINE SÄÄRELUULIHAS
Algab:  luudevaheliselt membraanilt ja naabruses olevate sääre luude osadelt
Kinnitub:  lodiluule ja 1. talbluud
Funkts: tõstab kanda ja langetab päkka PIKK SUURVARBAPAINUTAJA
Algab:  pindluu tagumiselt pinnalt
Kinnitub: suurvarba distaalse faalanksi põhimikule
Funkts: painutab suurt varvast, tõstab kanda ja langetab päkka 36


PIKK VARVASTEPAINUTAJA
Algab:  sääreluu tagumiselt pinnalt
Kinnitub:  2.-5. varba distaalse faalanksi põhimikule
Funkts: painutab 2.-5 varvast, tõstab kanda ja langetab päkka SÄÄREMARJA-KOLMPEALIHAS   koosneb kahest lihasest
Funkts: painutab säärt, tõstab kanda ja langetab päkka
LEST-SÄÄREMARJALIHAS
Algab:  sääreluu lestlihasmiselt joonelt ja pindluu pealt
KAKSIK-SÄÄREMARJALIHAS
Algab:  mediaalne pea reieluu mediaalselt põndapealiselt, lateraalne pea reieluu 
lateraalselt põndapealiselt
Kinnitub:  sääre alumises osas moodustub võimas kõõluse – achilleuse kõõluse, mis 
kinnitub kannaluukõbrule EESMINE RÜHM 37


PIKK SUURVARBASIRUTAJA
Algab:  pindluu mediaalselt pinnalt
Kinnitub:  suurvarba selgmisele pinnale
Funkts: sirutab suurt varvast, tõstab päkka ja langetab kanda PIKK VARVASTESIRUTAJA 
Algab:  pindluu pealt ja sääreluu lateraalselt põndalt
Kinnitub:  jala piirkonnas jaguneb 4 kõõluseks, mis kinnituvad 2.-5 varbale.
Funkts: sirutab 2.-5. varvast, tõstab päkka ja langetab kanda EESMINE SÄÄRELUULIHAS
Algab:  sääreluu lateraalselt pinnalt
Kinnitub:  1. talbluu ja 1. pöialuu põhimiku taldmisele pinnale
Funkts:  tõstab jala mediaalset serva, lähendab jalga, tõstab päkka ja langetab kanda KÜLGMINE RÜHM LÜHIKE PINDLUULIHAS
Algab:  pindluu lateraalselt pinnalt
Kinnitub:  5. pöialuu köprusele
Funkts: tõstab jala lateraalset serva, tõstab kanda ja langetab päkka 38


PIKK PINDLUULIHAS
Algab:  pindluu pealt ja sääreluu külgmiselt põndalt
Kinnitub:  1. talbluu ja 1. pöialuu põhimikule
Funkts:  tõstab jala lateraalset serva, tõstab kanda ja langetab päkka 39


V  KONTROLLTÖÖ  (SISEELUNDID) 67) Nimeta seedekanali osad?
Suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool, 
iliotsekaalklapp, pimesool, jämesool, pärasool, pärak 68) Hammaste arv, liigid?
Inimesel on 4 liiki hambaid: 1) LÕIKEHAMBAD (8tk)  2) SILMHAMBAD (4tk)
3) EESPURIHAMBAD (8tk)  4) TAGAPURIHAMBAD (12tk)
Täiskasvanul on 32 hammast   /_2123
Lapsel kuni 5-6 a. 20 piimhammast   /_212 40


69) Hamba ehitus?
Hambal on kroon, kael ja juur. Juurekanalis asub pehme kude – säsi ehk pulp, mille 
moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Hamba peamise massi moodustab 
eriline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. Hambakroon on 
kaetud emailiga, mis on inimese organismi kõige kõvem kude. Juur ja kael on kaetud 
jämedakiulise luukoe – hambatsemendiga. 70) Suured süljenäärmed, sülje ülesanded organismis?
1) KÕRVASÜLJENÄÄRE  (2tk) asuvad väikekõrva ees all mälurlihase peal
2) KEELEALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) paiknevad suu põhjas
3) ALALÕUAALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) asuvad alalõuanurga kohal
ÜLESANDED: valmistab toidukämpu, soodustab rääkimist, süljel on antibakteriaalne
toime ja ka raviv toime. Suus niisutatakse toitu süljega, mida eritavad süljenäärmed. 
Süljel on ka pesev toime. Sülg sisaldab ensüümi, mille toimel algab suuõõnes 
suhkrute seedimine. 71) Kurgu lümfaatiline rõngas?
Kuuest mandlist koosnev barjäärfunktsiooniga lümfaatiline rõngas, kus toodetakse ka 
lümfoidseid rakke, millistel on õgivõime: 41


1) SUULAEMANDLID (2tk) – kurgumandlid
2) TÕRVEMANDLID (2tk) – kuulmetõrve neelu avanemise piirkonnas
3) KEELEMANDEL (1tk) – keelejuure piirkonnas
4) NEELUMANDEL – on neelulaes
72) Mao asend, osad, mao seina ehitus?
Magu asub vasaku roide kaare all, diafragma all, keha keskteljest 5/6 vasakul pool ja 
1/6 paremal pool. Mao maht kuni 1,5- 4 liitrit.
OSAD:  lävis, põhimik, väikekõverik, suurkõverik, lukuti, maomahl
MAOMAHL: koosneb kolmest komponendist: 1) HCL soolhape (bakterite 
surmamiseks) PH 3-4  2) Lima (säästab magu enese seedimisest) 3) Ensüümid
MAOSEIN: mao seinas on kolmekihiline lihaskest – piki, ring, ja põikilihaskiht.  73) Maks, sapipõis, pankreas, nende ehituse põhimõte, nende asend ja 
seondumine seedekanaliga?
MAKS: asub diafragma all kõhuõõne ülemises osas valdavalt paremal pool keha 
keskteljest. Maksal on ebakorrapärane seenekübarat meenutav kuju. Eristatakse 
ülemist kumerat ja alumist lamedat pinda, neid pindu eraldab terav alumine serv. 
Masasirpside jagab elundi suuremaks paremaks ja väiksemaks vasakuks sagaraks. 
Vaod jagavad maksa altvaates neljaks sagaraks: parem ja vasak sagar, ruutsagar ja 
sabasagar. Kummastki maksasagarast väljub sapp parema ja vasaku maksajuha kaudu,
mis liituvad maksaväratiks ühismaksajuhaks. Maks toodab sappi mis on vajalik 
rasvade seedimisel, muutes rasva väikesteks tilgakesteks, maks tegeleb ka mürkidega 
– nende eemaldamisega, detoksikatsiooniga.
 SAPIPÕIS: on ühismaksajuha väljasopistus. Ta on 50ml mahutuvusega pirnikujuline
sapireservuaar maksa alumisel pinnal. Elundil eristatakse kaela, keha ja põhja.  Põhi 
ulatub maksa alumise serva alt pisut välja, kael kitseneb sapipöiejuhaks. 
PANKREAS: Piklik sagarikujulise ehitusega elund massiga 70-80g, millel on nii ekso
kui ka endikriinnäärme funktsioon. Pankreas asub risti tagumisel kõhuseinal mao taga.
Ta toodab kõiki seedeensüüme. Pankreas koosneb väikestest sagarikest, mille vahel 
on kohevast sidekoest vaheseinad, kus asuvad veresooned ja närvid. Sagarikest 
väljuvad peened viimajuhad, liituvad omavahel ja suubuvad kõhunäärmejuhasse. 
Pankreases on rikkalikult verekapillaaridega varustatud väikesi 
endokriinfunktsiooniga rakurühmi. 74-75) Peensoole ja jämesoole iseloomulikud ehituslikud elemendid, ülesanded?
PEENSOOL:  peensoole iseloomulikuks tunnuseks on sisepind, mis on ringkurruline,
millede pinnal on kuni 0,3-1,5mm suurused limaskesta väljasopistised e. hatud (neid 
on 4 miljonit). Nad suurendavad soole sisepinda kuni 10 korda. Hattude pinnal toimub
seedimine ja toitainete imendumine verre ja  lümfi. Soole sisu lükatakse edasi 
jämesoolde. Peensool jaguneb kaksteistsõrmikuks, tühi ja niudesooleks. Peensooles  42


eritatakse ensüüme, toodetakse lima sisaldavat soolenõret ja toimub toidu peamine 
seedimine ning toitainete imendumine lümfi ja verre. JÄMESOOL:  jämesoole sisepinnal asetsevad kapad – poolkuukurrud, mis lükkavad 
soole sisu edasi. Jämesool jaguneb umb, käär ja pärasooleks. Ileotsekaalklapid 
takistavad soole sisu tagasiliikumist. Jämesoole ülesandeks on: siin toimub 
lagundamine bakterite abil, bakteriaalne lagundamine, soole sisu kääritamine ja vee ja 
mineraalsoolade tagasiimendumine, väljaheidete moodustumine. 43


76) Loetle hingamisteed?
Ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid 77) Hingamiselundite erinevate osade seina toestus?
Hingamiselunditel kõigil on kõva toes: ninaõõnel ja neelul on luuline toestus, kõril, 
hingetorul ja bronhidel on seintes kõhred. Seetõttu ei lange hingamisteed kokku ja õhk
saab neis vabalt liikuda. 78) Kõri ehitus, kõri kõhred, häälepaelad, kõri ülesanded?
Kõri on toestatud paljude kõhredega, suurim nendest on kilpkõhr, mida on näha ka 
kaela eespinnal. Kilpkõhre taga on 2 pilkkõhre, nende vahele on tõmmatud lihaselised
häälepaelad. Peal on kõril kõrikaas, mis sulgeb kõri kui me hingame. Kõri koosneb: 
kõrikaas, häälepaelad, kilpkõhr on hingetoru ülemine osa.  44


Köri ülesanne: on juhtida õhku ja tekitada häält.
HÄÄLEPAELAD: on valged, sirged, siledad, nendest üleval asuvad valehäälepaelad, 
mis on roosakaspunast värvi. Hingamise ajal häälepaelad eemalduvad teineteisest, 
moodustades kolmnurkse häälepilu. Hääle tekkimine on seotud häälekurdude 
võnkumisega, kurdude pingest sõltub heli kõrgus.
79) Trahhea ehitus, asend teiste organite suhtes?
Trahhea asetseb kehaga paralleelselt allpool kõri, maks jääb paremale ja magu 
vasakule poole. Pikkus on 10cm, läbimööt 2,5cm. Trahhea toestuseks on kõhrelised 
poolrõngad, tagumine sein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. 80) Bronhiaalpuu ehitus?
Kopsude ees bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus bronhiaalpuu. 
Kumbki bronh siirdub vastava kopsu väratisse ja hakkab seal hargnema 
bronhioolideks ning moodustab bronhiaalpuu. Bronhid jagunevad puutahuliselt ja 
moodustavad bronhiaalpuu. Peabronh moodustab sagarbronhi ja see harunedes edasi 
segmendibronhi. Bronhi harusid nimetatakse bronhioolideks. Bronhioolid laienevad 
taas allveolaar juhadeks ning moodustavad alveolaarkotid.
                             1) (vasak)  2 SAGARABRONHI  ->  10 SEGMENDIBRONHI        
PEABRONH –>
                             2) (parem)  3  SAGARABRONHI  ->   10 SEGMENDIBRONHI
Parem kops koosneb 3-st  ja vasak kahest sagarast, iga sagar jaotub segmendi 
bronhideks, igasse segmendibronhi suundub bronhiharu. Bronhioolid lõppevad 
alveoolidega, need on hingamisteede lõpposad. 81) Kopsu asend rindkeres, kopsu välisehitus?
Kops oma põhimikuga toetub diafragmale. Kopsu tipp asub 2-3 cm ülalpool rangluud.
Külgedelt piiravad kopse roided, kahe kopsu vahele jääb elundite kompleks mis 
moodustab keskseinandi. Keskmist nõgusat pinda nimetatakse kopsuväratiks – mida 
läbivad peabronh, kopsuveenid ja kopsuarterarter, närvid ja lümfisooned. Kopsu 
roidmine pind on kumer, vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad  82) Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid)?
SISEEHITUS: Kops jaguneb sagarateks, vasak üla ja alasagaraks, parem üla, kesk ja 
alasagaraks. Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte varal püramiidjateks 
segmentideks,  mis on omavahel eraldatud sidekoe abil. Paremas kopsus on 10 
segmenti, vasakus 9. Iga segment on varustatud oma bronhi, kopsuarteri ja kopsuveeni
haruga. Seega iga segment võib talitleda iseseisva kopsuna.  45


83) Gaasivahetus alveoolis. Skeem? 84) Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs) nende tähtsus hingamisel?
Kopsupleura on kopsuga tihedalt kokku kasvanud, seinmine pleura katab rindkere 
siseseinu ja keskseinandit. Kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle 
seinapleuraks. Mõlema pleura vahele jääb suletud pilujas ruum – pleuraõõs. 
Kopsukelmes ei ole õhku, seal on madalam rõhk kui õhurõhk. Rindkerelihased ja 
diafragma lihaste kokkutõmbumisel rindkere õõs avardub ja selle tulemusena 
kopsukelme õõs suureneb ning rõhk kelme õõnes langeb veelgi ja kops iminapa 
põhimõttel liigub kopsukelme suunas ja õhk imetakse seetõttu kopsu. Pleuraõõnes on 
seroosne vedelik, mis vähendab kelmetevahelist hõõrdumist. 46


85) Nimetage erituselundid?
Neerud, hingamiselundid (kopsud), seedetrakt, nahk 86) Kuseelundkonda kuuluvad organid?
Neerud (2tk), kusejuhad (2), kusepõis, kusiti 87) Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud?
Neerud on oa kujulised, umbes 150g raskused paariselundid. Neerud asetsevad 
kõhuõõne tagaseinal kahel pool lülisammast viimaste rinna ja esimeste nimmelülide 
kõrgusel. Neeru katab 3 kihnu. Vahetult vastu neeru liibub sidekoeline fibrooskihn. 
Selle peale on rasvkihn (rasvapadjand kaitseb). Kolmas on neerusidekirme, mis 
kinnitab neerud kõhuõõne tagaseina külge ja asub rasvkihnu 00peal. Kihnud 
fikseerivad neerud oma kohale ja samas on neil kaitsefunktsioon. 88) Neeru välisehitus? 47


89) Neeru siseehitus?
Neerukoor läheb sammastena säsisse. Neeru säsipüramiid on suunatud neeru keskele 
kus asub neeruvaagen. Keskel on sapiline neeruvaagen. Sisse tulevad neeruarter ja 
välja läheb neeruveen. Nefron on neeru ehituslik-talitluslik ühik, kummaski neerus on 
neid 1 miljon, töötab neist ainult miljon kokku. Nefron algab koores ja lõpeb säsis. 
Neerus toimub vere filtreerimine. 90) Nefroni ehitus, talitlus, arv?
Nefron on neeru ehituslik ja talitluslik ühik, mis muudab neeru massi. Nefroneid on 
ühes neerus 1 miljon, millest tavaliselt töötab 1/3, ülejäänud alustavad talitlemist 
ainevahetuse intensiivistumisel.  48


91) Esmase ja lõpliku (teisese) uriini teke?
ESMANE URIIN: esmane uriin tekib päsmakese kapillaaridesse vereplasma 
filtreerimisel. 24h jooksul 100 liitrit. Vere kapillaaride päsmakesest pressitakse 
päsmakese kihnu vere plasma väljaarvatud verevalgud.
LÕPLIK URIIN: Nefroni teistes osades (väänilistes torukestes ja lingus) toimub 
tagasiimendumise teel esmasuriini muutumine lõlikuks uriiniks, see liigub 
kogumistorukestesse ja nende kaudu neeruvaagnasse. 24h jooksul 1,5l, see 
väljutatakse kehast. Tagasiimendumine käib kolmes astmes: glükoos (kõik tagasi), 
valikuliselt vesi ja mineraalained, viiakse välja kogu karbamiid e. kusiaine. 
Korjetorukene avaneb neeru püramiidi tipul, sealt läheb edasi neeruvaagnasse. 92) Kusepõie asend, kusepõie seina ehitus?
Kusepõis asub väikevaagna eesmises osas häbemeliiduse taga, toetudes vaagnapõhja 
lihastele. Ta on lihaseline õõneselund. Siseseina limaskest on kurruline, kurrud 
lamenevad kusepõie täitumisel. Kusepõie sein koosneb limaskestast, serooskestast ja 
lihaskestast. Limaskest on varustatud retseptoritega, mis reageerivad põie 
venitusastmele ning annavad signaale, et mis rõhk parajasti põies on. Keskkest on 
kolmekihiline lihaskest, et urineermisel välja pressida uriini. Kõige välimine on 
sidekoeline kest, mis isoleerib. Kusepõie maht on 500-700ml.  93) Kusiti ehitus, soolised iseärasused?
Naise kusiti: ligi 4cm pikk toru tupe sees. Kusitit ümbritseb vöötlihaskiududest 
koosnev tahtele alluv kusitisulgur. Välimine kusitisuue asub 2-3cm tagapool kliitorit, 
vahetult tupesuudme ees.
Mehe kusiti: kõverdunud 18-23cm pikkune torujas elund, mille kaudu väljutatakse 
uriin ja seemnevedelik. Lihaskiudude kimbud ümbritsevad rõngana kusitit ja 
moodustavad tahtele alluva lihase – kusitisulguri. 94) Nimetage mehe välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded?
VÄLIMISED:      1) munandikott
                            2) suguti
SISEMISED: 1) Munandid (2tk) – mehe sugunäärmed, kus tekivad spermid ja produt-         seeritakse meessuguhormoone.                       2) Seemnejuha (2tk) – ülesandeks on sperma väljajuhtimine
                      3) Seemnepõieke (2tk) – näärme funktsioon,mille nõre lisandub sperma- 49


         le vedeldades seda ja muutes seemnerakud aktiivselt liikuvaks                       4) Eesnääre – näärme silelihaskoe kokkutõmbumine soodustab nõre           väljapaiskumist. Eesnäärme nõre kuulub sperma koosseisu.                       5) Sugutisibulanäärmed – näärmete limajas nõre lisandub s.vedelikule
                      6) Munandimanused (2tk) – siin toimub spermide valmimine, reservuaar 95) Spermide teke ja kulg mehe organimis?
Spermatosoidid tekivad munandites ja munandimanustest lisatakse spermavedelik, 
milles spermatosoidid ujuvad, saavad liikuda paremini. Sealt liiguvad spermatosoidid 
mööda seemnejuha edasi seemnepõiekesteni  kus lisatakse veelgi juurde 
seemnevedelikku. Edasi liiguvad spermid eesnäärmesse, kust nad väljuvad 
organismist mööda purskejuha. 50


96) Nimetage naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded?
VÄLIMISED: 1) Suured häbememokad  - paksud, rohkelt rasvkudet sisaldavad naha-          Voldid, mida katab häbemekarvu kandev nahk. Nad piiravad häbe- Mepilu.                        2) Väikesed häbememokad – on elastset sidekudet, silelihaseid ja  veenipõimikuid sisaldavad õhukesed nahavoldid suurte häbeme-
mokkade vahel. Piiravad tupeesikut.                        3) Kliitor – korgaskeha mis erektsiooni käigus täitub verega
SISEMISED:    1) Tupp – sitkete venivate seintega
                         2) Emakas- toimub loote areng, emakas on paksude lihaseliste seintega
                          3) Munajuhad (2tk) – toimub munaraku viljastumine
                          4) Munajuhalehtrid (2tk) - 
                          5) Munasarjad (2tk) – toimub munarakkude tootmine 97) Mis on ovulatsioon, mis on menstruatsioon?
OVULATSIOON: munaraku vabanemine ja väljumine munasarjast kord kuus, 
enamasti 14 päeva enne järgmist menstruatsiooni. Perioodiliselt 28 päeva järel üks 
valminud tsentraalfolliikul lõhkeb ja munarakk väljub munasarjast, satub 
kõhukelmeõõnde ja sealt munajuhasse, olles valmis viljastumiseks
MENSTRUATSIOON: sugukõpse naisel iga 21-35 päeva järel korduv, 3-6 päeva 
kestev verejooks emakast, mil heidetakse välja emaka limaskest ja viljastamata  51


munarakk. Munaraku mitteviljastumisel emaka limaskesta pindmine kiht irdub. 
Seejuures veresooned katkevad ja toimub verejooks emakast. SÜDAME – VERESOONKOND (KONTROLLTÖÖ NR 6) 98) Südame asend?
Süda asub rindkeres, diafragma peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha 
keskjoonest ja 1/3 paremal pool, kahe kopsu vahel. Südamepõhimik on suunatud taha 
üles ja paremale, südametipp alla-ette vasakul.
99) Südame kambrid, nendesse sisenevad ja väljuvad veresooned?
Süda jaguneb 4 õõneks: parem koda, vasak koda, vasak vatsake ja parem vatsake. 
Südame paremasse kotta sisenevad kolm veeni, mis toovad siia kogu keha venoosse 
vere. Ülemine- ja alumine õõnesveen ja südame enda veenide üldmagistraal – 
pärgurge. Südame vasakusse kotta sisenevad 4 kopsuveeni, mis toovad südamesse 
arteriaalset verd. Paremast vatsakesest lähtub kopsutüvi mis hargneb 2-ks 
kopsuarteriks. Vasakust vatsakesest lähtub aort. 52


100) Südameseina ehitus?
Südamesein koosneb kolmest kestast: SISEMINE:  ENDOKARD – elastne sidekoeline õhukene vooderdis, endoteeliga   vooderdatud kile KESKMINE: MÜOKARD – kõige paksem ja massiivsem eriline lihaskest, kodades  2 kihiline ning vatsakestes 3 kihiline. Kõige tugevam on 
vasaku vatsakese müokard, kõige õhem kodades VÄLIMINE: EPIKARD – seroosne kelme südame välispinnal, liibub tihedalt 
                                           müokardile. 101) Südame klapid, klappide liigid, nende paiknemine, nende tähtsus?
Südame klapid on endokardi väjasopistised. Südameklappe on kahte liiki:
1) Kodade vatsakeste vahelised klapid – kodade ja vatsakeste vahel on kitsenenud ala,
mida nimetatakse süstikuks. Süstiku servadelt ripuvad alla klapihõlmad. Nende 
vabadele servadele on kinnitunud näsalihastelt lähtuvad kõõluskeelikud.
 Ülesanne: kõõluskeelikud ei lase klapi hõlmu vatsakese kokkutõmbumisel kotta 
pöörduda ja seetõttu ei pääse veri kotta tagasi.
2) Poolkuuklapid – mis asuvad kopsutüve alguses ja avanevad selle suunas, mis 
võimaldab vere paiskumist sellesse. Vasakus vatsakeses on 3 poolkuuklapist koosnev 
aordiklapp. Poolkuuklapid on taskukujulised. Vatsakese lõtvumisel täituvad klapid 
verega ja välistavad vere tagasivoolu vatsakesse.
Ülesanne: kindlustada vere ühesuunaline voolamine 102) Südame paun, selle moodustumine ja tähtsus?
Epikard põõrdub südame põhimikul suurte veresoonte piirkonnas tagasi ja moodustab 
südamepauna ehk perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb perikardiõõs, milles on 
vähesel määral seroosset vedelikku, millel on antibakteriaalne hävitav toime, mis 
kaitseb siis südant kahjulike bakterite eest ning vähendab hõõrdumist. 103) Südame enda verevarustus - pärgvereringe?
Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena 
aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid  53


omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub südame paremasse kotta. 
Ülesandeks on varustada verega südame kõiki kudesid ja südamelihast. 104) Südame erutusjuhtesüsteem?
Erutus tekib südames eneses. Südame erutusjuhtesüsteem on moodustunud 
spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagab südame automaatsed 
kokkutõmbed. Erutusjuhtesüsteemi moodustab ebatüüpilised lihaskiud, kus tekib 
erutus ja kus see edasi kantakse. Erutusjuhtesüsteem moodustab sõlmi ja siinuseid. 
Sinuatriaalsõlm ja atriovetrikulaarsõlm, viimasest lähtub Hisi kimp.  105) Südame närvid?
Südant innerveerib autonoomne närvisüsteem, reguleerides selle kontraktsioonide 
tugevust ja rütmi. Südamesse saabuvad parasümpaatilised kiud uitnärvist (X peaaju 
närv) mis kutsub esile rahulikke lõõgastavaid kontraktsioone ning sümpaatilised 
närvikiud, mis põhjustab kontraktsioonide sagenemist ja tugevnemist. Südamesse  54


suubuvad kahte liiki närvikiud. Ühed kiirendavad ja tugevdavad, teised aga 
aeglustavad ja annavad madala jõuga kontraktsiooni impulsse.  106) Väike vereringe, selle algus, lõpp, ülesanne (nimeta Südame osad, 
veresooned)?
Väike vereringe ehk kopsuvereringe, mida mööda veri siirdub paremast vatsakesest 
kopsude kaudu südame vasakusse kotta. Väikeses vereringes on vere liikumiskiirus 
väga suur. Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest kust väljub kopsutüvi, 
mis jaguneb paremaks ja vasakuks kopsuarteriks mida mööda veri liigub kopsudesse, 
kus jagunevad veelgi väiksemateks veresoonteks atrioolideks, need omakorda 
kopsukapillaarideks. Kopsus antakse ära kogu CO2 ja saadakse vastu O2, sellega 
muudetakse veri arteriaalseks. Kummastki kopsust suunduvad välja 2 kopsuveeni, mis
suunduvad südame vasakusse kotta. 107) Suur vereringe, selle algus, lõpp, ülesanne (nimeta Südame osad, 
veresooned)?
Suur vereringe e. kehavereringe  algab aordina südame vasakust vatsakesest ja mille 
arvukad harud suubuvad kogu kehasse (aju, sõrmed, varbad jne). Läbi kapillaaride 
seinte toimub kehas kudede hingamine kus veri loovutab hapniku ja võtab vastu 
süsihappegaasi. Tekkinud venoosne veri korjatakse kokku alumisse ja ülemisse 
õõnesveeni mis suubuvad südame paremasse kotta. 55


108) Ülajäseme arterid?
Arterid: Kaenlaarter, õlavarrearter ja tema haru süva õlavarrearter, kodarluuarter ja 
küünarluu arter, süva ja pindmine pihukaar,  10 kämblaarterit, iga sõrm saab 4 
sõrmearterit. 56


109) Ülajäseme veenid?
Veenid: Veenid suunavad vere südamesse tagasi kahes kihis: 1) Pindmiste veenide 
kaudu. Kodarluumine nahaveen läheb üle kaenlaveeniks, küünarluumine nahaveen 
läheb üle õlavarreveeniks, vahelmine küünarluumine nahaveen 2) Süvade veenide 
kaudu, mis kulgevad kahekaupa paralleelselt samanimeliste arteritega. Paarilised 
sõrmeveenid, paarilised kämblaveenid, süva ja pindmine pihukaar, 2 kodarluuveeni ja 
2 küünarluuveeni, 2 õlavarreveen, kaenlaveen, rangluualune veen. 57


110) Alajäseme arterid?
Arterid: Alajäseme arterid on suhteliselt sügaval: Reie arter, süva reiearter, õndlaarter,
eesmine sääreluuarter, tagumine sääreluuarter, pindluuarter, jalaseljaarter, kaararter, 
keskmine ja külgmine tallaarter, selgmised ja taldmised pöiaarterid, iga varvas saab 4 
varbaarterit, pealt kaks ja alt kaks.  58


111) Alajäseme veenid?
Süvadveenid: alajäseme süvade veenide seinad on nõrgad ja veri liigub seal aeglaselt. 
Süvad veenid on paarilised, mis kulgevad samanimeliste arteritega: varbaveenid, 
külgmised ja keskmised tallaveenid, tagumised ja eesmised sääreluuveenid, 
õndlaveen, süva reieveen, reie keskmine ümbritsev veen, reie külgmine ümbritsev 
veen, reieveen, välimine niudeveen, alumine õõnesveen
Pindmised veenid: Pindmiste veenidega on inimesel tavaliselt kõige rohkem 
probleeme. Alajäseme nahaveen (inimese kõige suurem ja pikem nahaveen), väike ja 
suur alajäseme nahaveen, õndlaveen, reieveen 59


112) Kõhuõõne verevarustuse põhimõte (arterid ja veenid)?
Arterid: Kõhuaordist lähtuvad seinapidised harud kõhuõõnte seintele (kõhuõõne 
seinade varustus verega) ja vistseraalsed harud kõhuõõne elunditele (jagunevad 
ppaarituteks ja paarilisteks arteri harudeks) Paarisarterid: keskne neerupealisarter, 
neeruarterid, munandi või munasarja arterid. Paaritud arterid: kõhuaort, kõhuõõnetüvi,
mis annab kolmele suurele organile oma harud 1) maksaarter 2) maoarter 3) 
põrnaarter   need kõik saavad ühest tüvest oma vere. 1) Ülemine kinnistiarter 
(varustab kogu peensoolt, kõhunäärme alumist osa, käärsoolt))  2) Alumine 
kinnistiarter (varustab jämesoole osa).  60


Veenid:  Värativeenisüsteem, see kogub venoosse vere kokku paaritutest elunditest 
paaritusse värativeeni, millesse suundub venoosne veri maost, sooltest, kõhunäärmest 
ja põrnast. Maksa sisenev värativeen moodustub: ülemine kinnistiveen, alumine 
kinnistiveen, põrnaveen. Seega maks kogub venoosse vere kokku ja suunab edasi 2-3 
maksaveeni kaudu alumisse õõnesveeni. Neerupealisveenid, neeruveenid ja 
munandiveenid ei suuna venoosset verd maksa, vaid kohe alumisse õõnesveeni.  61


113) Aju arteriaalse ja venoosse verevarustuse põhimõte?
Arteriaalne verevarustsu:  Aju arterioosringi moodustavad 4 võimast arterit, mis 
moodustavad arterioosringi 1) 2 lüliarterit kahel pool kaela (kaelalüli mulkude vahel) 
moodustavad 2 põhimikuarterit (varustavad väikeaju). 2)Ajju tulevad veel sisemised 
unearterid (2tk), mis kulgevad mööda kaela ülesse ja jõuavad aju alla. Need liikudes 
kuljele moodustavad  keskmised suurajuarterid (2tk). Ette suunduvad eesmised 
suurajuarterid (2tk), taha suunduvad tagumised suurajuarterid (2tk) Kõik need arterid 
moodustavad sisemise ringi e. arterioosringi, neid ühendab ringiga eesmine 
ühendusarter (1tk) ja allpool tagumine ühendusarter (1tk). 62


Venoosne verevarustus:  Aju sisemuses suured veenid puuduvad on ainult sellised 
väikesed veenide harud. Veenidest mis asetsevad peaaju sisemuses ja pinnal 
koguneb venoosne veri aju kõvakesta urgetesse ehk siinustesse (urge), mis on alati 
avatud. Erinevalt veenidest ei lange urked kokku, mis loob head tingimused vere 
äravooluks. Ülemine noolurge, alumine noolurge,korgasurge, ülemine ja alumine 
kaljuurge, sirgurge, ristiurged, sigmaurge. Kuklasse koguneb urgete kokkuvool (kõik
urked suubuvad sinna), kõik urked aga omakorda suubuvad sisemisse kägiveeni, see 
omakorda aga rangluualuse veeniga ühinedes moodustab ülemise õõnesveeni. Vere 
äravool ajus on väga hea. Lümfi mõiste-lümfikapillaaridesse kogunenud maomahl.
114) Lümfisüsteemi ehitus: parem lümfijuha, rinnalümfijuha (lümfi kogumise 
piirkonnad, suubumine vereringesse)?
Lümf – kui rakkude vahel olev koevedelik koguneb lümfikapillaaridesse, siis 
nimetatakse seda lümfiks. Lümf liigub mööda lümfikapillaare, mis hiljem kogunevad 
suuremateks lümfisoonteks, mis omakorda moodustavad lümfijuhad. Lümf läbib oma 
teel ainult ühte lümfisõlme, kus ta rikastub lümfotsüütidega. Lümfisõlmed on  63


omalaadsed filtrid, kus lümf puhastatakse kahjulikest mikroorganismidest ja 
kahjulikest ainetest. Lümfijuhad suubuvad rangluupiirkonnas olevatesse 
veeninurkadesse. Lümf tekib verest ja lõhustatakse tagasi vereks. Lümfisüsteemi 
ülesandeks on rakkudevahelise vedeliku kogumine ja suunamine, 
ainevahetusproduktide edasikandmine ja keha kaitsevõime tagamine.
Lümfisüsteem on teine äravoolusüsteem, ta on venoosse süsteemi täienduseks, tal on 
suur kaitsekontroll.
Inimesel on kaks lümfijuha: 1) Parem lümfijuha, ¼ kehast, kogub lümfi oma harude 
kaudu paremast pea poolt, paremast kaela poolt, paremalt rindkerest, paremast 
ülajäsemest ja suubub paremasse veeninurka.  2) Rinna lümfijuha, ¾ kehast, kogub 
lümfi ülejäänud kehaosadest ja suubub vasakusse veeninurka (alajäsemed, pea vasak 
pool ja keha vasak pool)  115) Lümfisõlme ehitus, ülesanne?
Lümfisõlmed on ovaalsed või ümmargused hernetera suurused lümfoidsest koest 
ülesehitatud kehakesed. Nendesse suubub tavaliselt mitu lümfisoont –
TOOMASOONT ja väljub 1-2 VIIMASOONT. Lümfisõlme katab sidekoeline kihn, 
lümfisõlmes eristatakse pindmist osa koort ja selle all asuvat säsi. Säsis toodetakse 
aktiivseid ensüüme, mis lagundavad mikroorganismide vahataolisi kesti, muudavad 
nad kahjutuks. Lümfisõlmes on arvukalt pilujaid ruume – lümfisiinuseid, siinused on 
säsi vahelised urked mida lümf läbib. 
Ülesanne: sorteerib verd 64


116) Regionaalsed lümfisõlmed?
Iga rühma lümfisõlmed saavad lümfi keha kindlast piirkonnast ja neid nimetatakse 
regionaalseteks lümfisõlmedeks. Ülajäsemel on kaks peamist piirkonda – küünraaugus
ja kaenlaaugus. Arvukad lümfisõlmed on kuklas, kõrvalesta ees ja taga, lõuaaluses 
kolmnurgas, kaelal kägiveenide piirkonnas – kaela lümfisõlmed, Kaenla augus – 
kaenla lümfisülmed, rindkeres hingetoru ümbruses, kahe kopsu vahel on 
kopsuväratipiirkonnas on neid suur hulk. Alajäsemel asuvad peamiselt põlveõndlas ja 
kubemes. Kõhuõõnes ja vaagnapiirkonnas kulgedes piki suuremaid veresooni, eriti 
palju peensoole kinnistiarteri läheduses. Lümfisõlmed on nagu regioonid kus 
kontrollitakse vastava piirkonna lümfi. 65


LISA: Millistes organites ei ole lümfisooni-sõlmi ja miks?
Seroossetes kehaõõnetes ei ole lümfisooni ja lümfisõlmi. 1) Südames (seroosne 
vedelik) 2) Ajus (ajukelme vahelised ruumid) 3) kopsukelmeõõs 4) liigeseõõned (neil 
endil antibakteriaalne toime) KONTROLLTÖÖ nr. 7 REGULATSIOONIMEHHANISMID 117) Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus? REGULATSIOONIMEHHANISMID                                     /                                                                 \ NEURAALNE REGULATSIOON                                       HUMORAALNE REGULATSIOON
                                  /                                                               \ NÄRVIREGULATSIOON                                                             VERE KEEMILINE KOOSTIS
                           /                                                                    \ NÄRVIIMPULSS (teostab närvisüsteem)                            
HORMOONIREGULATSIOON                                                     118) Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste?
HORMOON – bioloogiliselt aktiivsed ained, mis mõjutavad peamiselt ainevahetust 
ja reguleerivad üksikute elundite või kogu organismi talitlust.
SISESEKRETOORNE NÄÄRE – nende ülesandeks on produtseerida bioloogiliselt 
aktiivseid aineid – hormoone. Sisesekretoorsetel näärmetel puuduvad viimajuhad, 
hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevasse verekapillaaridesse. 119) Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis, 
tähtsamad hormoonid, nende toime?
HÜPOFÜÜS – paaritu, 0,5g kaaluv ovaalne kehake kiilluu türgi sadula e. hüpofüüsi 
augus. Varre abil on ta ühenduses vaheajult lähtuva lehtriga.
Kasvuhormoon ja Adrenokortikotroopne hormoon – stimuleerib neerupealise koore 
tegevust
Türeotroopne hormoon – mõjutab kilpnäärme tegevust
Sugunäärmeid stimuleerivad hormoonid – reg. meestel spermotonegeesi ja naistel 
menstruatsioontsüklit ja rinnanäärmete arengut.
Intermediin – reg. naha pigmentatsiooni
Vasopressiin
Oksüdotsiin – tõstab silelihaste toonust KÄBIKEHA – väike, 0,25g kaaluv käbi meenutav kehake vaheaju koosseisus 66


Melatoniin – reg. ööpäevarütmikat ja und
Käbikeha hormoon – pidurdab sugunäärmete enneaegset arengut KILPNÄÄRE – suurim sisesekretoorne nääre, kaalub 40g. Asub kaela eespinnal 
kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal.
Kilpnäärme joodi sisaldavad hormoonid (türoksiin,trijoodtüroniin,kaltsitoniin) – 
avaldavad mõju ainevahetusele ja närvisüsteemi erutuvusele. KÕRVAKILPNÄÄRMED – kõige väiksemad näärmed, iga kaalub ligikaudu 0,1g. 
Neid on neli ja asuvad kilpnäärme vasaku ja parema sagara tagapinnal. 
Parathormoon – reg. kaltsiumi ja fosfori ainevahetust HARKELUND – kahest sagarast koosnev elund, ligi 40g, asub eesmises 
keskseinandis rinnaku taga.
Humoraalsel teel stimuleerib ta lümfotsüütide arengut ja antikehade moodustumist. KÕHUNÄÄRME SISESEKRETOORSED     SAARED     – 0,1-0,2mm läbimööduga  rakukogumikud mida leidub näärme kõikides osades.
Glükagoon ja Insuliin – osalevad süsivesikute ainevahetuses. NEERUPEALISED – paaris endokriinnäärmed neerude ülaosa peal, mass ligi 12g. 
Kortikosteroidid – neerupealiste koore hormoonid
Glükokortikoidid – reg. süsivesikute ainevahetust
Mineralokortikoidid – reg. naatriumi ja kaaliumi ainevahetust
Meessuguhormoonid 
Adrenaliin ja noradrenaliin – sarnaneb autonoomse närvisüsteemi sümpaatilise osa 
mõjuga SUGUNÄÄRMED – munasarjades ja munandites
Östrogeen ja Gestageen – naissuguhormoonid
Androgeen ja Testosteroon – meessfuguhormoonid, ülesandeks on primaarsete ja 
sekundaarsete sootunnuste väljakujundamine, organismi üldine kasvamine ja 
arenemine, normaalse seksuaalelu tagamine. NÄRVISÜSTEEM 120) Närvikoe ehitus?
Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliirakkudest. 67


121) Närviraku ehitus (jätkete ülesanded)?
Neuron ehk närvirakk koosneb kehast ja jätketest. Keha keskel paikneb üks tuum, 
milles on omakorda 2-3 tuumakest. Jätkeid on kahte liiki: DENDRIIDID – nende 
kaudu tuleb erutus närvirakku. NEURIIDID e. AKSONID – nende kaudu kandub 
erutus edasi teisele neuronile või lõppelundile.    Närvirakkudele iseloomulikud 
struktuurid on tigroidsubstants ja neurofibrillid. Tigroidsubstants on näha närviraku 
kehas ja kõikides jätketes. Nad on neuronite spetsiifilised neuronite erutust juhtivad 
struktuurid. 122) Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel?
JÄTKETE ARVU JÄRGI JAGUNEVAD:
1) AINUJÄTKELINE NEURON (silma võrkkestas), mille kehast lähtub ainult 1 
neuriit
2) KAHEJÄTKELINE NEURON (silma võrkkestas), millel on 1 dendriit ja 1 neuriit
3) PSEUDOUNIPOLAARNE NEURON (spinaalganglionides), mille kehast algavad 
ühise tüvena kaks jätket
4) MULTIPOLAARNE NEURON (kõige levinum liik), millel on palju dendriite ja 
üks neuriit 68


TALITLUSE JÄRGI JAGUNEVAD:
1) AFERENTSED e. SENSOORSED e. TUNDENEURONID
2) EFERENTSED e. EFEKTOORSED e. MOTOORSED
3) ASSOTSIATIIVSED e. LÜLINEURONID e. KONTAKTNEURONID 123) Neurogliia liigid, nende ülesanded?
Esinevad suured ja väikesed – makro- ja mikrogliiarakud. 
MAKROGLIIARAKUD – paiknevad ajuaines neuronite vahel. Nendel on 
tugifunktsioon, vooderdades ajuvatsakesi ja seljaajukanalit, moodustavad närvikiudu 
ümbritseva tupe ja ulatuvad närvilõpmetesse. Peale selle osalevad neuronite 
toitumises ja hapnikuga varustamises.
MIKROGLIIARAKUD – nad liibuvad neuronite kehadele, närvikiududele ja 
veresoontele, võimelised oma kuju muutes amöboidselt liikuma. Neil on oluline osa 
närvikoe kaitsefunktsioonis ja fagotsütoosi toime. 124) Närvikiu mõiste?
Närvikiu mõiste:  tupega ümbritsetud närviraku jätkeid nimetatakse närvikiududeks. 
Ümbrise laadi järgi eristatakse müeliinkiude ja müeliinita kiude. Funktsiooni järgi 
eristatakse aferentseid e. tundenärvikiude ja eferentseid e. motoorseid närvikiude. 125) Närvi mõiste?
Närvi mõiste: närv koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimpudest. 126) Nimeta närvi liigid, nende lühiiseloomustus?
1) SENSOORSED e. TUNDENÄRVID  – sisaldavad tsentripetaalkiude, mis juhivad 
erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele.
2) MOTOORSED e. LIIGUTAJAD NÄRVID – sisaldavad tsentrifugaalkiude, mis 
juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele.
3) SEGANÄRVID – sisaldavad tsentripetaal- ja tsentrifugaalkiude, juhivad erutuse 
mõlemas suunas 69


127) Selgita mõisted: 
EFEKTOR – on eferentsete närvirakkude aksonite lõpmed lihastes ja näärmetes. 
Nende kaudu toimub närviimpulsside ülekanne närvilt lõppeelundisse – lihasesse või 
näärmesse. 
RETSEPTOR – on aferentsete närvirakkude dendriidide lõpmed, mis asuvad kõikides
elundites (nahas, lihastes, siseorganites) ning võtavad vastu ärritusi nii sise kui ka 
väliskeskkonnast.
Eksteroretseptor-võtab vastu ärritusi väliskeskkonnast.
(nägemine,kuulmine,maitsmine)
Interoretseptor-võtab vastu ärritusi sisekeskkonnast(veri,lümf,siseelundid)
Proprioretseptorid-lihastes kõõlustes olevad sensoorsed närvirakud.
SÜNAPS – neuronid on omavahel ühenduses ja moodustavad ahelaid – ühe neuroni 
neuriit liibub vastu teise neuroni dendriiti või keha. Kontakti kahe neuroni vahel nim. 
sünapsiks. Sünapsis toimub närviimpulsi ülekanne ühe neuroni neuriidilt järgmise 
neuroni dendriidile või kehale. NEUROMUSKULAARNE SÜNAPS – (joonis)
REFLEKS – on vastus ärritajale mida antakse läbi  närvisüsteemi. Erutus kulgeb 
mööda refleksikaart.
REFLEKSIKAAR – (vt joonist lk 137)närvisüsteemis talitlevad neuronid seostunult, 
moodustades refleksikaari. Lihtsaim refleksikaar koosneb kahest neuronist, neid 
leidub inimese organismis vähe, enamus on kolme või enama neuroniga. 70


HALLAINE – paikneb suuraju ja väikeaju poolkerades pindmiselt, moodustades 
ajukoore
VALGEAINE – koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest
GANGLION – on väljaspool kesknärvisüsteemi paiknev sidekoega ümbritsetud 
neuronite kehade kogumik.
TUUM – on pea- ja seljaajus paiknev närvirakkude kogum. 128) Seljaaju paiknemine, mõõtmed?
Seljaaju on sagitaalsuunaliselt lamendunud väätjas moodustis, mis asetseb 
lülisambakanalis. Tema läbimõõt on ligi 1cm ja pikkus 45cm 129) Seljaaju välisehitus?
Kaela piirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks, nimmeosas nimmepaisumuseks.
Paisumuste piirkonnast lähtuvad närvid vastavalt üla ja alajäsemetele. Seljaaju 
kõhtmisel pinnal kulgeb mediaanlõhe ja seljaaju selgmist pinda mööda mediaanvagu, 
mis jagavad seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Kummalgi poolel eristatakse 
eesmist-külgmist vagu ja tagumist-külgfmist. 71


130) Seljaaju siseehitus?
Seljaajus asub hallaine seespool, valgeaine selle ümber-perifeerselt. Hallaine keskel, 
piki seljaaju kulgeb tsentraalkanal, mis läheb kraniaalselt üle neljandaks 
ajuvatsakeseks, kaudaalselt aga lõpeb umbselt. Tsentraalkanali ümbruses paiknevat 
hallainet nim. hallnidemeks. Ristlõikes on seljaaju hallainel H-tähe või liblika kuju. 
Piki seljaaju moodustub hallaine mõlemas pooles kolm sammast: ees, taga ja 
külgsamba. 131) Nimetage peaaju osad?
Peaajul on 5 osa:
1) PIKLIKAJU
2) TAGAAJU – koosneb ajusillast ja väikeajust
3) KESKAJU – millesse kuuluvad ajuvarred ja keskajukatus
4) VAHEAJU – mille moodustab talamus, metatalamus ja hüpotalamus
5) SUURAJU – koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast 132) Peaaju üksikosade tähtsamad ülesanded?
PIKLIKAJU – piklikaju hallaines paiknevad 9-12 peaajunärvi tuumad (neelunärv, 
uitnärv, lisanärv, keelealune närv) Nende tuumadega on seotud piklikaju reflektoorne 
funktsioon.
TAGAAJU –5-8 saavad alguse sillast. piklikaju ülemise osa dorsaalsel pinnal asetseb 
rombauk, kus asuvad hingamis ja südametalitluse tingimatute seedimisreflekside ja 
kaitsereflekside (köha, oksendamine, aevastamine) keskused. Väikeaju ülesanne on 
inimese kõikide keeruliste liigutuste  koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine. 
Siin täpsustatakse ka keha automaatseid ja taktikalisi liigutusi.
VÄIKEAJU-ül.on kordineerida kõiki keerulisi liigutusi ja tasakaalu säilitamist.
KESKAJU –3-4 peaajunärv+mustaine+punatuum.nelikkeha koosneb kahest 
paarilisest künkast – üla ja alakünkast. Küngastes asuvad tuumad. Ülaküngaste 
tuumad osalevad optilistes orienteerumis refleksides – pea ja silmade pööramine 
vastuseks ootamatule valgusärritusele. Alaküngaste tuumad on kuulmiskeskused. 
Nende abil toimuvad akustilised orienteerumisrefleksid – pea pööramine ootamatu 
heliärrituse korral.
VAHEAJU – talamus on kõikide tundlikkuse liikide koorealune keskus. Üks osa 
talamuse tuumadest annavad ajukoorele informatsiooni aistingute allikate kohta. Teine
osa tuumad osalevad ajukoore talitluse aktiviseerimises. Hüpotalamuse asetsevad  72


vegetatiivsed keskused, mis reguleerivad ainevahetust, soojuse teket ja äraandmist, 
südametegevust, janu ja näljatunnet. Need talitlused seonduvad tundeelu ja 
emotsioonidega.
SUURAJU – soodustab verevarustust. Juttkeha tagab liigutuste automaatsuse. 
Mandelkeha tähtis emotsioonide kujunemisel. Paratsentraalkääru alumistes osades 
paikneb näo, kaela, ülajäsemete tahteliste liigutuste väljad. Paratsentraalsagarikus 
päraku ja kusiti tahtelise sulgemise väljad. Laubasagaras liigutuste ja mälupiltide 
talletamine. Assotsiatsioonipiirkonnas toimub info talletamine ja ümbertöötamine, 
mõtete teke  ja tahte kujundamine. 133) Võrkmoodustise olemus, tähtsus?
Võrkmoodustis on eriline närvirakkude kogum, mis paikneb ajutüves. Närvirakud on 
omavahel jätketega tihedalt seotud ja moodustavad tiheda võrgustiku. 
Võrkmoodustise juurde suunduvad ülenevatest juhteteedest hargnevad närvirakud. 
Tema ülesandeks on avaldada aktiviseeruvat või pärssivat toimet kogu 
kesknärvisüsteemi talitlusele. Näiteks otsustab ta une ja ärkamise üle. Ka suuraju 
poolkerade koore aktiivsus sõltub tema talitlusest. 134) Suuraju osad, mõhnkeha?(joonis 146)
Otsaasju koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendab mõhnkeha, mis kujutab 
endast paksu valgeaine plaati, mille kiud suunduvad suuraju poolkerade sisemusse.
Otsmikusagar – asetseb tsentraalvaost eespool
Kiirusagar – asub tsentraalvaost tagapool
Oimusagar – asub poolkerade külgvaost allpool
Kuklasagar – eraldab kiirusagarat kiirukuklavagu.
Mõhnkeha-ühendab suuraju 2te poolkera. 73


135) Basaaltuumade mõiste, liigutustegevusega seotud basaaltuumad?
Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud – suurte 
poolkerade tuumad e. basaaltuumad. Nende hulka kuuluvad juhtkeha ja mandelkeha. 
Juhtkeha tuumad tagavad liigutuste automaatsuse ja lihastoonuse, kuid eriosadel on 
oma ülesanne. Sabatuum ja koor aeglustavad keha liigutusi kahkjas kera suurendab 
liigutuste kiirust. 136) Ajukoore mõiste, mõõtmed?
Suurajukoor kujutab endast neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnevat 1-5mm 
paksust hallaine kihti suuraju poolkerade pinnal. Suuraju paikneb aju käärudel ja 
tungib ka vagudesse, pindala suhteliselt suur 2200cm2, koores on 10-14 miljardit 
närvirakku, mis paiknevad kuues kihis. 137) Nimetage motoorseid välju ajukoores (nim 3, määratle nende asukoht)?
1) Pretsentraalkääru ülemised osad – alajäsemete liigutuste väljad
2) Pretsentraalkääru alumised osad – näo, kaela, ülajäsemete liigutuste väljad
3) Paratsentraalsagarikus – päraku, kusiti tahtelise sulgemise väljad
4) Otsmikusagaras – neelu, keele, kõri, mälumislihaste tahteliste liigutuste väljad 74


138) Nimetage sensoorseid välju ajukoores (nim 3, määratle nende asukoht)?
1) Posttseentraalkäär  ----/----
2) Paratsentraalsagarik – valu, temperatuur, kompimislihaste liigutus tundlikkuse 
piirkonnad
3) Kuklasagara kannusvao piirkond – nägemis ja nägemismälu
4) Alumine kiirusagar – siin asub lugemiskeskus 139) Assotsiatsioonipiirkondade mõiste, määratle nende asukoht?
Suuraju poolkerade koore ülejäänud osades paiknevad assotsatsioonipiirkonnad. 
Juhtiv osa on otsmikusagara assotsatsioonipiirkond. Siin toimub informatsiooni 
talletamine ja ümbertöötamine. Oimu ja kuklasagara assotsiatsioonipiirkond on seotud
rääkimisega ja oma keha asendi tajumisega ruumis. Kiirusagaras toimub retseptoritest 
saadava informatsiooni ühendamine ja edastamine otsmikusagarale. 140) Nimetage aju vatsakesed, nende paiknemine ja tähtsus?
1) Külgvatsakesed – suurajupoolkerade sisemuses asuvad pilujad õõned
2) Eessarv – otsmikusagarasse ulatuvad jätked
3) Tagasarv – kuklasagarasse ulatuvad jätked
4) Alasarvsarv – oimusagarasse ulatuvad jätked 75


5) Kolmas ajuvatsake 141) Nimetage ülenevad juhteteed, nende paiknemine, talitluse iseloom?
Nende kaudu antakse närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast,
lihastest ja teistest elunditest peaajju.
Ülenevad juhteteed paiknevad seljaaju valgeaine tagumistes väätides ja külgmiste 
väätide välimistes osades.
1) ÕRNKIMP – seljaaju valgeaine tagumise väädi mediaalses osas – tema närvikiud 
kannavad edasi impulsse, mis lähtuvad kere alumistest osadest ja alajäsemetest
2) TALBKIMP – seljaaju valgeaine tagumise väädi lateraalses osas – tema närvikiud 
kannavad edasi impulsse, mis lähtuvad kere ülemistest osadest ja ülajäsemetest.
3) TAGUMINE SPINOTSEREBELLAARNE JUHTETEE – asetseb seljaaju 
valgeainekülgmise väädi selgmises-pindmises osas – nende kaudu viiakse 
proprioretseptoritest erutusi väikeajju, nende erutuste põhja toimub organismi 
automaatsed liigurused, mis seotud keha tasakaalu hoidmisega.
4) EESMINE SPINOTSEREBELLAARNE JUHTETEE – asetseb seljaaju 
valgeaine külgmise väädi kõhtmises-pindmises osas - nende kaudu viiakse 
proprioretseptoritest erutusi väikeajju, nende erutuste põhja toimub organismi 
automaatsed liigurused, mis seotud keha tasakaalu hoidmisega.
5) SPINOTALAAMILINE JUHTETEE – seljaaju valgeaines eesmisest 
spinotserebellaarsest juhteteest mediaalsemalt – selle juhtetee kaudu viiakse talamusse
valu, temperatuuri ja puute erutusi 76


142) Nimetage alanevad juhteteed, nende paiknemine, talitluse iseloom?
Alanevate juhteteede kaudu jõuavad närviimpulsid peaajust seljaajju, kust nad antakse
motoorsete närvide kaudu edasi lihastesse ja teistesse elunditesse. Paiknevad 
peamiselt seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas.
1) KORTIKOSPINAALKULGLAD – lateraalse närvikiud ristuvad piklikajus ja 
kulgevad seljaaju valgeaine külgmise väädi mediaalsesosas. Eesmise närvikiud 
kulgevad seljaaju valgeaine eesmise väädi mediaalses osas. – reguleerivad tahtelisi 
liigutusi
2) RUBROSPINAALKULGLA – algab keskajus paiknevast punatuumast, 
moodustab suuraju säärtes ristuse, läbib silla, piklikaju ja suundub seljaaju valgeaine 
külgmisesse vääti.
3) VESTIBULOSPINAALKULGLA – paikneb seljaaju valgeaine eesmise väädi 
pindmises osas. – tema närvikiud oovad erutusi lihastele keha tasakaalustamis-
liigutuste sooritamiseks
4) TEKSTOSPINAALKULGLA – asub seljaaju valgeaine eesmise väädi pindmises 
osas - selle kulgla vahendusel reageeritakse automaatselt ootamatutele tugevatele 
valgus ja heliärritustele. 77


143) Nimetage ajukestad, nende paiknemine, ülesanded?
Pea ja seljaaju on kaetud kolme kestaga, mille vahele jäävad vedelikuga täidetud 
pilujad ruumid. Kestade ja nende vahel oleva vedeliku ülesandeks on kaitsta ja 
toestada ajuainet.
1) SOONKEST – liibub tihedalt pea ja seljaajule ning tungib ajupinna lõhedesse, 
vagudesse ja vatsakestesse – soonkest moodustab hatulisi soonpõimikuid, mis 
moodustavad ajuvedelikku
2) ÄMBLIKUVÕRKKEST – õhuke veresoonteta leste, mis ei tungi ajuvagudesse ega 
lõhedesse vaid läheb neist üle – ühenduses ajuvatsakeste süsteemiga
3) KÕVAKEST – tihedalt kokkukasvanud kolju luudega, tema jätked tungivad peaaju
osade vahele ja moodustavad suuraju pikilõhes ajusirbi – täidab luuümbrise 
funktsiooni 144) Ajuvedelik: teke, paiknemine, tähtsus?
Ajuvedelik asub peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalõõnes. 
Täiskasvanud inimesel on 200ml.  Ajuvedelikku valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste 
soonpõimikutes. Ajuvedelik osaleb aju ainevahetuses, sellest sõltub koljusisene rõhk. 
Ajuvedelik kaitseb aju ka mehaaniliste vigastuste eest. 145) Seljaajunärvi moodustumine, arv, jagunemin?
Seljudaajunärv moodustub seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel ja on väga 
lühike. Väljudes lülivahemulgu kaudu lülisambakanalist jaguneb kaheks – selgmiseks 
ja kõhtmiseks haruks (mõlemad seganärvid).
Seljaajunärve on 31 paari: 8 kaela, 12 rinna, 5 nimme, 5 ristluu ja 1 paar õndranärve. 78


146) Kaelapõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad?
Kaelapõimik moodustub nelja ülemise kaelanärvi kõhtmistest harudest. See asub 
esimeste kaelalülide ja nendega külgnevate süvade kaelalihaste kohal. Antud põimiku 
närvid innerveerivad kaela ja kuklapiirkonna nahka ja lihaseid. Pikim närv on 
vahelihase närv mille motoorsed harud innerveerivad vahelihast. 147) Õlavarrepõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad?
Õlavarrepõimiku moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi
kõhtmised harud. Ta innerveerib kaela, õlavöötme, rinna ja ülajäseme vabaosa 
lihaseid ning nahka. Tähtsamad pikad närvid on: lihasenahanärv, keskpidine närv, 
küünarnärv, kodarnärv, roietevahelised närvid. 148) Roietevahelised närvid, nende arv, painknemine, funktsioon?
Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta, vaid kulgevad roietevaheliste 
närvidena sisemiste ja välimiste roietevaheliste lihaste vahel, innerveerides 
roietevahelisi  ja kõhulihaseid, kopsu ja kõhukelmet. 149) Nimmepõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad?
Nimmepõimiku moodustavad viimase rinnanärvi ja nelja esimese nimmenärvi 
kõhtmised harud. Nimmepõimikust lähtuvad närvid innerveerivad kõhulihaseid, reie 
eesmise ja külgmise rühma lihaseid, munanditõsturit, kõhu ja reie nahka, suurte 
häbememokkade nahka.
Suuremad närvid on: reienärv ja toppenärv. 150) Ristluupõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad?
Ristluupõimik on põimikutest kõige võimsam. See moodustub viimase nimmenärvi ja 
nelja ülemise ristluunärvi kõhtmistest harudest. Ta innerveerib vaagnapõhja lihaseid, 
munandikotti, reie tagakülje lihaseid ja nahka, sääre ja jalalaba lihaseid ning nahka. 79


Suuremad närvid on:  ülemine ja alumine tuharanärv, istmikunärv, säärenärv, 
pindluunärvid 151) Nimetage peaajunärvid, nende iseloom, ülesanded?
I Peaajunärv – HAISTMISNÄRV (sensoorne) juhib haistmisärritust peaajju
II Peaajunärv – NÄGEMISNÄRV (sensoorne) juhib nägemisärritust peaajju
III Peaajunärv – SILMALIIGUTAJANÄRV (motoorne, sisaldab parasümpaatilisi 
kiude) motoorsed kiud innerveerivad silmamuna liigutavaid lihaseid, 
parasümpaatilised aga innerveerivad pupilliahendajat ja ripslihast.
IV Peaajunärv – PLOKINÄRV (motoorne) silmamuna liigutavat ülemist põikilihast
V Peaajunärv – KOLMIKNÄRV (seganärv) silmanärvi kiud innerveerivad  lauba, 
pealae, silmakoopa ja ninaõõne piirkonda. Ülalõuanärv innerveerib põse, ninaõõne ja 
ülalõuapiirkonda ning ülemisi hambaid. Alalõuanärv alalõua ja oimupiirkonda, keelt 
ning alumisi hambaid. Motoorsed kiud innerveerivad kõiki mälumislihaseid.
VI Peaajunärv – EEMALDAJANÄRV (motoorne) in. silmamuna lateraalset sirglihast
VII Peaajunärv – NÄONÄRV (motoorne) motoorsed kiud innerveerivad kõiki näo 
miimilisi lihaseid ning osaliselt kaelalihaseid. Sensoorsed kiud toovad maitseerutusi 
keeletipu ja keha maitsepungadest. Parasümpaatilised kiud innerveerivad pisaranääret,
keele ja lõuaalust süljenääret.
VIII Peaajunärv – ESIKUTEONÄRV e. TASAKAALU-KUULMISNÄRV 
(sensoorne) juhib kuulmis ja tasakaaluärritusi pea ja seljaajju.
IX Peaajunärv – KEELENEELUNÄRV (seganärv ja parasümpaatilised kiud) 
sensoorne osa innerveerib keele tagaosa limaskesta ja tagab maitsetundlikkuse. 
Motoorne osa tikkeljätke-keeleluulihast. Parasümpaatiline osa kõrvasüljenääret.
X Peaajunärv – UITNÄRV (seganärv ja parasümpaatilised kiud) inerveerib 
siseelundeid, seedeelundeid, sugunäärmeid, vererõhu reguleerimisel. Motoorsed osad  
innerveerivad neelu, suulae ja kõri lihaseid. Parasümpaatilised kiud innerveerivad 
südamelihast, rindkere ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid.
XI Peaajunärv – LISANÄRV (motoorne) innerveerib rinnaku-rangluu-nibujätke ja 
trapetslihast
XII Peaajunärv – KEELEALUNE NÄRV (motoorne) innerveerib keele kõiki lihaseid. 152) Autonoomsete ehk vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine?
Aotonoomne närvisüsteem kohandab inimese organismi talitlust vastavalt keskkonna 
muutuvatele tingimustele. Vegetatiivne närvisüsteem innerveerib peamiselt 
siseelundeid, mille talitlus ei allu inimese tahtele. Vegetatiivses närvisüsteemis 
eristatakse topograafiliselt kahte osa 1) Tsentraalne  2) Perifeerne    
Innerveeritavate elundite talitlusele jaotatakse vegetatiivne närvisüsteem kaheks 
1)sümpaatiliseks 2) parasümpaatiliseks. 80


153) Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom?
Autonoomse närvisüsteemi sümpaatilised keskused paiknevad tuumadena seljaaju 
hallaine rinna ja nimmeosa külgsarvedes.
Igast sümpaatilise tüve ganglionist lähtub hall ühendusharu seljaajunärvile. Nende 
harude kaudu innerveeritakse kere ja jäsemete veresooni, naha silelihasrakke ja 
näärmeid.
Sümpaatiline tüvi paikneb mõlemal pool lülisammast ja koosneb omavahel ühendatud
ganglionidest. Kummagi poole tüves eristatakse kaela, rinna, nimme, ristluuosa. 154) Parasümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom?
Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused on ajutüves ja seljaaju koonuses paiknevad 
tuumad. Preganglionaarsed kiud on parasümpaatiliste tuumade neuronite aksonid. Nad
kulgevad vastavate peaajunärvide ning seljaaju ristluuosa närvide koosseisus 
perifeersete ganglionideni, kus toimub nende ümberlülitamine. Perifeersed 
parasümpaatilised ganglionid paiknevad elundite vahetus läheduses või nende seintes. MEELEELUNDID 155) Analüsaatori mõiste, nimetage analüsaatori osad?
Analüsaator on ühtne funktsionaalne süsteem, mis koosneb alati kolmest osast. 
1) Retseptoorne osa – võtab vastu ühte kindlat ärritajat, moodustuvad sensoorsete 
rakkude dendriididest
 2) Juhtiv osa-pea või seljaaju närvi sensoorne osa
 3) Tsentraalne osa – suuraju piirkondade poolkerade vastav piirkond.  156) Kõrva ehitus: väliskõrv, keskkõrv ja sisekõrv? 81


156)Helilainetest tekkinud võngete kulgu kõrvas kuulmisretseptoriteni:
1.kõrvalest
2.välimine kuulmekäik
3.trummikile
4.3 kuulmeluukest
5.esikuastriku perilümf
6.helikotreema
7.trummiastriku perilümf
8.basilaarmembraani keelikud
9.retseptoorsed rakud 157) Kuulmisanalüsaatori osad, talitluse põhimõte?
Retseptoorne osa
Retseptoorsed rakud
Juhtiv osa-tasakaalunärv
Tasakaalukuulmisnärvi kuulmis osa
Oimusagara koores
Tsentraalne osa-väikeaju ussis ja koores.
Kus vastu võetakse,kus juhitakse ? -põhimõte 158) Tasakaaluanalüsaatori paiknemine, osad, talitluse põhimõte?
Tsakaalu retseptorid paiknevad sisekõrvas, esikus poolringkanalite laienenud osades. 
Nemad võtavad vastu erutusi pea asendi liikumisest. Registreerib ringliikumist.
Ampullide ja ümar- ning ovaalkotikeste sisepinnal on piirkonnad, kus paiknevad 
tasakaalu retseptoorsed rakud. Harjad ja tähnid sisaldavad retseptoorseid karvarakke ja
tugirakke. Keha liikumise suuna ja kiiruse muutumine põhjustab nii harjadel 
zeleetaolise aine kui ka tähnidel sültja massi nihkumise, mis omakorda kutsub esile 
nendes paiknevate retseptoorsete karvarakkude erutuse. Erutus kantakse edasi 
tasakaalunärvi kiududele.Tsentraalne osa-väikeaju ussis ja koores. 82


159) Silmamuna ehitus?(joonis) 83


159)Kirjeldage valguskiirte teed silmas jõudmaks nägemisretseptoriteni
1.sarvkest-2.eeskamber-3.pupill-4.lääts-5.klaaskeha-6.võrkkest 180)Kuidas toimub silma läätse kuju muutumine? 160) Silma abiseadeldised?
RIPSMED – kaitsevad silmamuna
SILMALAUD – kaitsevad ja niisutavad silmamuna
KULMUD – takistavad laubalt higi silma valgumist
LIHASED – (6 vöötlihast) aitavad suunata silmamuna
PISARANÄÄRMED – toodavad pisaravedelikku, mis niisutab ja puhastab silmamuna   161) Nägemisanalüsaatori osad, talitluse põhimõte?
Retseptoorne osa – võrkkestas kepikesed ja kolvikesed
Juhtiv osa – II peaajunärv
Tsentraalne osa – suuraju kukla sagara pool 162) Haistmisanalüsaator?
Asub ninaõõne ülaosas mõne ruutsentimeetri suurusel alal haistmisepiteelina. 
Haistmiselund koosneb tugi- ja retseptoorsetest haistmisrakkudest. Haistmisnäärmete 
nõre on vajalik haistmispinna niisutamiseks, sest vaid lahustunud ained võivad esile 
kutsuda haistmisrakkude erutuse. 163) Maitsmisanalüsaator? 84


Maitsmiselundiks on maitsmispungad, mis koosnevad retseptoorsetest ja 
tugirakkudest. Asub keelel asuvatel näsakülgedel ja ka suulae limaskestas. 
Maitsmisretseptori jätked ulatuvad maitsmispoori, kus lahustunud ained kutsuvad 
esile retseptorrakkude erutuse, mis antakse edasi keele-neelunärvi ja vahenärvi. 164) Naha ehitus, kihid, nendes paiknevad organid?
Nahk on keha väliskate. Paksus erinevates kehaosades 1-4 mm. Ülesandeks kaitsta 
keha sisemisi kudesid, osaleb soojusregulatsioonis ja on veredepoo. Nahas moodustub
päikesevalguse abil D-vitamiin.
Nahas eristatakse 2 põhilist kihti: 1) EPIDERMIS e. MARRASNAHK – jaguneb sarvkihiks ja alumisesk  kasvukihiks. Sarvkiht koosneb surnud rakkude kihtidest, on tihe ja kõva, kaitseb
keemiliste, füüsiliste mikroorganismide mõjutuste eest. Kasvukiht koosneb 
mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest. Alumised kihid toodavad uusi 
rakke, mis sisaldavad melaniini (pruun pigment) 2) PÄRISNAHK – naha süvakiht, mis sisaldab rohkelt kollageenseid ja elastseid  sidekoe kiude, mis annavad nahale tugevuse ja elastsuse. Eristatakse pindmist  85


näsakihti ja alumist võrkkihti. Näsakihis on arvukalt vere ja lümfisooni ning 
varustatud närvilõpmetega. Võrkkihis asuvad rasu ja higinäärmed ning asub ka 
nahaaluskude. 165) Nahas paiknevad retseptorid?
Nahas leidub arvukalt sensoorseid retseptoreid, mis võtavad väliskeskkonnast vastu 
valu, temperatuuri ja puuteärritusi. Erineva ehitusega naharetseptorid asuvad naha eri 
kihtides. 1) VALURETSEPTORID – epidermise süvades kihtides ja pärisnaha näsakihis
2) PUUTERETSEPTORID – pärisnaha näsakihis ja naha pindmistes osades
3) TEMPERATUURI JA PUUTEÄRRITUSE RETSEPTORID - pärisnahas 86