varbale. SIRUTAB VARBAID 3. Eesmine sääreluulihas- algab sääreluu lateraalselt pinnalt ja kinnitub 1.talbluu ja 1.pöialuu taldmisele pinnale (tõstab pöida ja kui jalg fikseeritud viib säärt ette). 4. Pikk pindluulihas- algab pindluu pealt ja sääreluu külgmiselt põndalt. Kinnitub taldmisele 1.talbluu ja 1.pöidluu pinnale. TÕSTAB JALAVÕLVI Lülisammast sirutavad lihased: Lülisambasirgestaha, Lülisammast painutavad lihased: Kõhusirglihas, Põlve sirutavad lihased: Reie nelipealihas Põlve painutavad lihased: reie kakspealihas, poolkilelihas, poolkõõluslihas, reie nelipealihas, Varbaid sirutavad lihased: Pikk suurvarbasirutaja, Pikk varvastesirutaja Varbaid painutavad lihased: Pikk varvastepainutaja, Pikk suurvarbapainuataja, Sõrmi sirutavad lihased: Pikk pöidlasirutaja, nimetissõrme sirutaja, sõrmedesirutaja, väikesõrme sirutaja. Sõrmi painutavad lihased: Pikk pöidlapainutaja, Pindmine
Algandmed Võlliga ülekantav võimsus on P = 5.5 kW Väikese rihmaratta efektiivläbimööt Materjal: teras E335 (voolepiir tõmbel ) Varutegur S = 5 Tõmbejõudude F ja f seos on F 2,5f D2 = 1,6D1, = 160° Võlli pöörded: n = 1200 min-1 2. Võlli aktiivsed koormused 2.1 Väänav koormus võlliga ülekantav võimsus - võlli pöörlemise nurkkiirus rad/s Leitakse ka D2 Kuna F 2,5f siis D2 = 1.6*140 = 224 mm 2.2 Painutavad koormused PAINUTAVAD koormused = rihmaharude tõmbejõu Rihmade poolt rihmarattale ülekantav moment M = FR - fR = (F - f )R F - Vedava rihmaharu tõmbejõud f - Veetava rihmaharu tõmbejõud R - Rihmaratta "tinglik" raadius (kiilrihma puhul rihma keskmine radius Suure rihmaratta tinglik radius Väikese rihmaratta tinglik raadius 2.2.1 Seos rihmaharude jõudude vahel Selles ülesandes ei analüüsita rihmülekande konstruktsiooni, seega 2.2.2 Rihmaharude tõmbejõud
näiteks selgroolülidel. Liikuv seondus e. liiges- on Kõhulihased Kõhusirglihas Hoiavad selline kahe või enama luu ühendus mis võimaldab neil siseorganeid liikuda. Liikuvad seondused on näiteks põlveliiges ja õiges asendis. puusa liiges. Painutavad 5.Kolju- Inimese aju koosneb aju ja näokoljust. keret. 1.Ajukolju:kuklaluu,kiiruluud(2),laubaluu,oimuluud,kolj Õlalihased Deltalihased Liigutavad u põimikluu. 2.Närvikolju:ülalõualuud, õlavart. alalõualuud,sarnaluud,ninaluud. tuharalihased Suured Tõmbavad reit
2 5.22. Mitu kesk-peateljestikku on ringil? *kõik keskteljepaarid on ka peateljestikud, inertsimomendid kõigi peatelgede suhtes on võrdsed. 5.23. Mitu kesk-peateljestikku on ruudul? 2 6. VARDA TUGEVUS PAINDEL 6.1. Milles seisneb varda paindumine? - varda telje kõverdumine koormuse toimel 6.2. Mis on varda (kesk)peatasand? ristlõike kesk-peatelje ja varda teljega määratud tasand 6.3. Millistel juhtudel on paindeülesanne tasapinnaline? varras paindub vaid ühes peatasandis- painutavad koormused või nende komponendid mõjuvad varda ühes peatasandis 6.4. Millistel juhtudel tekib ruumiline paine? - varras paindub mõlemas peatasandis ehk painutavad koormused või nende komponendid mõjuvad varda mõlemas peatasandis 6.5. Kuidas toimida, kui paindeülesanne on ruumiline? * koormuse toimel varras paindub (varda telg kõverdub); * igale koormuse väärtusele vastavad varda parameetritest (materjal ja geomeetria) sõltuvad
M =( F-f ) R=( 2,5 f -f ) R=1,5 fR Rihmarataste poolt võllile ülekantav moment M f= 1,5 R Väikse rihmaratta rihmade jõud : { M 275 f 1= = =2619 N 1,5 R 1 1,5 0,07 F1=2,5 f 1 6547,5=6548 N Suure rihmaratta rihmade jõud : { M 275 f 2= = 1309,5=1310 N 1,5 R2 1,5 0,14 F 2=2,5 f 2 =3275 N Rihmarataste painutavad koormused : F B=F 2+ f 2=1310+ 3275=4585 N suure rihmaratta painutavad koormused F A =F 1+ f 1=2619+ 6548=9167 N väikse rihmaratta painutavad koormused Koormuste komponendid telgedel y ja z : {F Ay =9167 N F Az =0 3 { F By =F B cos 70 °=1568 N F Bz=F B sin 70 °=4309 N 2.1 Paindemoment kesk-peatasandis xy FAy
d) Vahelihas e. diafragma -Algab: rinnakult, roietelt, nimmelülidelt. Funkts Vahelihas on peamine hingamislihas. Vahelihase toimel rinnaõõs suureneb, mille tagajärjel õhk tungib kopsudesse, vahelihase lõtvumisel rinnaõõne maht väheneb ja õhk surutakse välja. 63. Kaela lihased: a) Eesmine, tagumine, keskmine astriklihas - Algab: kaelalülidelt. Kinnitub: roietele Funkts Astriklihased tõstavad roideid ja painutavad lülisamba kaelaosa. b) Peapöörajalihas - Algab: üks rinnakupidemelt ja teine rangluult Kinnitub: oimuluule ja kuklaluule. Funkts Pea kallutamine ja pööramine 64. Õlavöötme lihased: a) Suur ümarlihas - Algab: abaluult. Kinnitub: õlavarreluule. b) Harjaüline lihas - Algab: abaluult. Kinnitub: õlavarreluule. c) Deltalihas : Algab rangluult,abaluult, õlanukilt.Kinnituvad: õlavarreluule.
-5. nimmelüli kehalt Funkts: vahelihas on peamine hingamislihas. Sissehingamisel ta kontraheerub, mille tulemusel lameneb, laskub allapoole ning rinnaõõs suureneb 64. Kaela lihased KÜLGMINE RÜHM TAGUMINE ASTRIKLIHAS Algab: 3. alumise kaelalüli ristijätkelt Kinnitub: 2. roide välispinnale Funkts: fikseeritud kaelaosa puhul tõstab roideid,kallutab lülisamba kaelaosa ette ette lateraalsele ning ning kahepoolsel teg. painutavad lülisamba kaelaosa KESKNE ASTRIKLIHAS Algab: kõikide kaelalülide ristijätketelt Kinnitub: 1. roide ülemisele pinnale Funkts: fikseeritud kaelaosa puhul tõstab roideid,kallutab lülisamba kaelaosa ette lateraalsele ning ning kahepoolsel teg. painutavad lülisamba kaelaosa EESMINE ASTRIKLIHAS Algab: 3.-6. kaelalüli ristijätkelt Kinnitub: 1. roidele Funkts:fikseeritud kaelaosa puhul tõstab roideid,kallutab lülisamba kaelaosa ette
Rätseplihas- kokku tõmbudes painutab jalga reie suhtes ning reit vaagna suhtes, samal ajal reit pöörates ja seda väljapoole eraldades. Reiesirglihas- tõstab jalga ja sirutab põlve Poolkõõluslihas- Kokku tõmbudes painutab jalga reie suhtes ning pöörab reit seestpidiselt, sirutab reit vaagna suhtes. Reie- kakspealihas- See võimas lihasgrupp sirutab jalga reie suhtes ja painutab reit vaagna suhtes. Kaksik-sääremarjalihas- Painutavad säärt. Eesmine sääreluulihas- Kokku tõmbudes painutab jalalaba sääre suhtes, pöörab jalalaba sissepoole. Aitab tõsta ja säilitada jalavõlvi. Ahhilleuse kõõlus ehk kannakõõlus- ülesandeks on kanda üle jõud säärelihaselt ülemisele hüppeliigesele.
M= ω , kus P – võlliga ülekantav võimsus (W) ning ω – võlli pöörlemiskiirus (rad/s). 2 πn 2 π∗24 00 ω= = =251,33 ≈ 251,3 rad /s 60 60 Nüüd saan leida pöördemomendi, kusjuures on teada, et mida väiksem on võlli pöörlemiskiirus, seda suurem on pöördemoment, ehk väänav koormus. P 5500 M= = =21,89 ≈ 21,9 Nm ω 251,3 2.2 Painutavad koormused Painutavad koormused = rihmaharude tõmbejõud. Rihmade poolt rihmarattale ülekantav moment: M=F*R-f*R=(F-f)*R, kus F – vedava rihmaharu tõmbejõud, f – veetava rihmaharu tõmbejõud ning R – rihmaratta tinglik raadius. Valemi saame tuua kujul: M=(F1-f1)*R1=(F2-f2)*R2, kus indeks nr.1 kuulub väiksemale rihmarattale ning indeks nr.2 kuulub suuremale rihmarattale. Väikese rihmaratta tinglik raadius: R1=D1/2=140/2=70mm Suure rihmaratta tinglik raadius: R2=D2/2=280/2=140mm
Kinnitub: 1. roide ülemisele pinnale. c) Eesmine astriklihas (külgmine rühm) - Algab: 3.-6. kaelalüli ristijätkelt. Kinnitub: 1. Roidele. Fikseeritud kaelaosa puhul tõstavad astriklihased roideid. Fikseeritud rindkere puhul ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisamba kaelaosa ette lateraalsele ja pööravad seda samaaegselt vastaspoolele. Kahepoolsel tegevusel painutavad astriklihased lülisamba kaelaosa. Heterohtoonsed lihased: a) Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas e. (peapöörajalihas) - Algab: kahe peana, üks algab rinnakupidemelt ja teine rangluu rinnakmiselt otsalt. Kinnitub: oimuluu nibujätkele ja kuklaluu ülemise kuklataguse joone külgosale. Ühepoolsel tegevusel kallutab pead samale poole, pöörates nägu vastassuunas; kahepoolsel tegevusel painutab lülisamba kaelaosa ette, pead tahapoole. 64
9 N m Fn2 := explicit , ALL = 3.1 kN Fn = 2T D2 50 cm D f1 := 5.1kN f2 := 3.1kN F1 := 2 f1 explicit , ALL 2 5.1 kN = 10.2 kN F2 := 2 f2 explicit , ALL 2 3.1 kN = 6.2 kN F1 := 10.2kN F2 := 6.2kN F1RES := F1 + f1 explicit , ALL 10.2 kN + 5.1 kN = 15.3 kN F2RES := F2 + f2 explicit , ALL 6.2 kN + 3.1 kN = 9.3 kN 3) Võlli painutavad jõud horisontaal ja vertikaaltasandil FV := F1RES = 15.3 kN FH := F2RES = 9.3 kN 4) Paindemomentide epüürid Toereaktsioonid ja paindemomendid vertikaaltasandil 0.9 VA := FV = 11.47 kN 1.2 0.3 VB := FV = 3.83 kN 1.2 M Av = M Bv = 0kN m M CAv := VA a = 3.44 kN m M DBv := VB 2a = 2.3 kN m Toereaktsioonid ja paindemomendid horisontaaltasandil 0.6 HA := FH = 4.65 kN 1.2
moodustab luurakke, mille arvel kasvavad laste luud jämedamaks. Kui luu murdub, hakkab luuümbris selle parandamiseks uusi rakke moodustama. 4. Luude ehitus, tema osade ülesanded Vastus: Lk 14-15 5. Luudevahelised ühendused Vastus: Liikuv ühendus e liiges. 1)Keraliiges- võimaldab liigutusi igas suunas (õlaliiges, puusaliiges) 2)Plokkliiges- liigutused ühes tasapinnas (küünarliiges, põlveliiges) 3)Silinderliiges- pööravad liigutused (2 ülemist kaelalüli) Painduv ühendus- painutavad liigutused (selgroolülide vahel on kõhrest vahekettad) Liikumatu ühendus e liidus- (ajukoljuluud) 6. Liigese ehitus. Liigese tüübid Vastus: Kõhred- katavad luu pinda liigeses, need vähendavad hõõrdumist ja kaitsevad luud kulumise eest Liigesekapsel- hoiab liigesevõide liigeseõõnes Side- ühendab naaberluid ning on painduv ja elastne Lk. 19 7. Luustiku osad Vastus: Luustiku tähtsamad osad on kolju, selgroog e lülisammas, rindkere luud,
3) 3.-7. kaelalülide vaheliigesed – liigesejätkete kalle frontaaltasapinnas 45o . Sagitaal-, vertikaal- ja frontaaltelg. 4) Rinnalülide vaheliigesed – painutus-sirutus(piiravad ogajätked), kallutus peaaegu puudub, pööramine. Väheliikuv siseelundite tõttu. 5) Nimmelülide vaheliigesed – painutus, sirutus, kallutus, pööramine praktiliselt puudub. 3. Lülisambale toimivad lihased: 1) Ülemine kuklaliiges: -Frontaaltelg: kahepoolsel tegevusel painutavad: astriklihased, rinnaku-rangluu-nibujätke lihas; sirutavad: lülisambasirgestaja, kaela- ja pearihmlihas, trapetslihas. -Sagitaaltelg: ühepoolsel tegevusel kallutavad astriklihased 2) Alumine kuklaliiges: Vertikaaltelg, pööramine: pea- ja kaela rihmlihas, rinnaku-rangluu-nibujätke lihas. 3) 3.-7. kaelalülide vaheliigesed: Toimivad samad lihased mis kahel eelmisel 4) Rinnalülide vaheliigesed: -Painutavad: kõhu sirglihas, sisemine ja välimine kõhupõikilihas
alumine äär veenidest Peapööraja* Rinnak ja rangluu Oimuluu nibujätk Hoiab pead vertikaalasendis, sternocleidomastoideus kallutab pead tahha, pöörab vastassuunda Pea ja kaela pikklihas Kuklaluu Kaela ja rinnalülide Painutavad lülisamba kaelaosa, eesmine pind kallutavad küljele Trapetslihas* Rinnalülide Rangluu, õlanukk, Abaluu tõstmine ja langetamine, trapezius ogajätked, abaluuhari kesskjoonele lähendamine (kaela kuklatagusesidem sirutus) ed, kuklamügar
64. KAELA LIHASED ASTRIKLIHAS TAGUMINE ASTRIKLIHAS: Algab: 3e alumise kaelalüli ristijätkelt Kinnitub: 2. Roide välispinnale KESKNE ASTRIKLIHAS: Algab: kõikide kaelalülide ristijätketelt Kinnitub: 1. Roide ülemisele pinnale EESMINE ASTRIKLIHAS Algab: 3.-6. kaelalüli ristijätkelt Kinnitub: 1le roidele Funkts: fikseeritud kaelaosa puhul tõstab roideid, kallutab lülisamba kaelaosa ette lateraalsele ning kahepoolsel tegevusel painutavad lülisamba kaelaosa PEAPÖÖRAJALIHAS (RINNAKU-RANGLUU- NIBUJÄTKE LIHAS) Algab: kahe peana. Üks neist algab rinnakupidemelt, teine rangluu rinnakmiselt otsalt Kinnitub: oimuluu nibujätkele ja kuklaluu ülemise kuklataguse joone külgosale Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutab pead samale poole, pöörates nägu vastas- suunas; kahepoolsel tegevusel painutab lülisamba kaelaosa ette, pead taha
2.11. Milline on kujundi kesk-peateljestike vähim võimalik arv? 2( x ja y) 2.12. Mitu kesk-peateljestikku on ringil? Kõik keskteljepaarid on ka peateljestikud, seega nii mitu paari on e lõpmata palju. ( inertsimomendid kõigi peatelgede suhtes on võrdsed) 3. VARDA TUGEVUS PAINDEL 3.1. Milles seisneb varda paindumine? Varda telje kõverdumises koormuse toimel. Koormamisega. 3.2. Missugused koormused painutavad detaili? Põikkoormus tekitab detailis pöördemomendi ja see paindub. 3.3. Sõnastage mõni paindemomendi märgireegel! Paindemoment on positiivne, kui arvutusskeemil alumised kiud on tõmmatud ja vastupidi. 3.4. Sõnastage põikjõu märgi tööreegel! Positiivseks loeme põikjõudu, mis nihutab vaadeldavat elementi päripäeva. Momenti loeme positiivseks, kui selle mõjul deformeerub vaadeldav element kumerusega allapoole
Nende luurüü sisaldab suuri tühikuid, mis teevad kilpkonna kergeks ja kergendab ujumist. Lame kehakuju lubab neil end vaenlase eest edukalt järvede, tiikide ja jõgede põhjamutta peita. Pea paikneb liikuval kaelal ja on tavaliselt kilprüü varju tõmmatav. Enamik kilpkonnalisi võib jagada kahte just selle järgi, kuidas nad oma pea kilbi alla varju tõmbavad. Koold - kaelalistel on lühike kael ja nad tõmbavad pea otse kilbi alla. Pöördkaelalised painutavad oma pea ja kaela külje peale. Suuõõnes paikneb jäme lihaseline keel; viib söögitorusse, mis pikkamisi läheb üle pikaks õhukeseks seinaliseks maoks. Maks ja sapipõis on suurte mõõtmetega, pimesool kilpkonnalistel puudub. Kusepõis on suur. Kopsud on suure mahuga ja seljakilbi sisevooderduse külge kasvanud. Et kilpkonnaliste roided on kilprüüga kokku kasvanud, ei saa kilpkonn hingamiseks rinnakorvi liigutada. Seetõttu toimub hingamineõhku "neelates", kusjuures võngub
Kinnitub: 1. roide ülemisele pinnale. c) Eesmine astriklihas (külgmine rühm) - Algab: 3.-6. kaelalüli ristijätkelt. Kinnitub: 1. Roidele. Fikseeritud kaelaosa puhul tõstavad astriklihased roideid. Fikseeritud rindkere puhul ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisamba kaelaosa ette lateraalsele ja pööravad seda samaaegselt vastaspoolele. Kahepoolsel tegevusel painutavad astriklihased lülisamba kaelaosa. Heterohtoonsed lihased: a) Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas e. (peapöörajalihas) - Algab: kahe peana, üks algab rinnakupidemelt ja teine rangluu rinnakmiselt otsalt. Kinnitub: oimuluu nibujätkele ja kuklaluu ülemise kuklataguse joone külgosale. Ühepoolsel tegevusel kallutab pead samale poole, pöörates nägu vastassuunas; kahepoolsel tegevusel painutab lülisamba kaelaosa ette, pead tahapoole. 64
*Fikseeritud rindkere puhul ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisamba kaelaosa ette lateraalsele ja pööravad seda samaaegselt vastaspoolele. *kahepoolsel tegevusel painutavad astriklihased lülisamba kaelaosa. Keskne astriklihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Kõikide kaelalülide ristijätketelt 1.Roide ülemisele pinnale --II-- Eesmine astriklihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Algab 3.-6. Kaelalüli ristijätkelt 1
sõrmedesirutaja õlavarreluu II-IV sõrme selgmised sirutab kätt ja II-IV sõrme Käe külgmise osa lihased (pöidlapäka piirkonnas): lühike pöidlaeemaldaja, lühike pöidlapainutaja, pöidlavastastaja, pöidlalähendaja. Käe keskmise osa lihased (väikesõrmepäka piirkonnas): lühike pihulihas, väikesõrme-eemaldaja, väikesõrme-painutaja, väikesõrme-vastastaja. Keskne lihasterühm: vihmausslihased (neli lihast, mis painutavad proksimaalset ja sirutavad keskset sõrmelüli). Luudevahelised: täidavad kämblaluudevahemikke ja kas lähendavad sõrmi keskjoonele (kolm lihast) või eemaldavad neid (neli lihast). suur tuharalihas niudeluu, ristluu reieluu tuharaköprus tõmbab reit taha, pöörab väljapoole, eemaldab; m. gluteus maximus sirutab painutatud keret
Proksimaalne käeliiges: ehk kodarluu-randmeliiges – selle moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges. Distaalne käeliiges: ehk keskne randmeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. On plokkliiges. Liikuvus: ümber frontaal- ja sagitaaltelje – painutus, sirutus, eemaldamine, lähendamine. 14. Käeliigesele toimivad lihased, nende innervatsioon. Lihased: • kätt painutavad – 1) pikk pöidlapainutaja; 2) süva sõrmedepainutaja; 3) pindmine sõrmedepainutaja • kätt sirutavad – 1) lühike pöidlasirutaja; 2) pikk pöidlasirutaja; 3) sõrmede sirutaja • kätt lähendavad – 1) küünarmine randmepainutaja; 2) küünarmine randmesirutaja; 3) sõrmede sirutaja • kätt eemaldavad – 1) kodarmine randmepainutaja; 2) väljapöörajalihas; 3) sõrmede sirutaja Innervatsioon: käe lihaseid innerveerib õlapõimiku kodarluunärv, küünarnärv 15
seismograafid. Vaikse ookeani rannik on geoloogilises mõttes liigestatud maa. Loode kagusuunaline 400 km pikkune San Andrease murrang on jälgitav alates Arena neemest üle San Francisco poolsaare kuni California lahe põhjatipuni, kus ta ilmselt jätkub vee all. Maa sisemuses tekkivatele, maakoort nihutada püüdvatele pingetele annab kõige kergemini järgi murrang. Märkamatud liikumised piki murrangupinda painutavad kivimikihte senikaua, kuni ükskord nende vastupidavus on ületatud, Siis võtavad kihid silmapilkselt uue asendi ja see äkiline murdumine vallandabki maavärina. Vaikse ookeani laam, mille lõunaosas asub Los Angeles, liigub kiirusega 5-7 cm aastas põhja poole, Põhja-Ameerika laam, millel asub Ida-California ja San Francisco, liigub lõunasse, nii et umbes kümne miljoni aasta pärast peaks Los Angeles mööduma San Franciscost
toppekile pinnalt pöörliauku), reie Sääre lihased väljapööraja ja eemaldaja Reieruutlihas (istmikuköbrult pöörlitevaheharjale), reie lähendaja Poolkilelihas ja poolkõõluslihas (istmikuköbrult sääreluu ülemisele osale) Reie kakspealihas (istmikuköbrult ja reieluu tagumiselt pinnalt pindluule), kõik 3 viivad reit taha ja painutavad põlve Reie lähendajad: Suur lähendaja (istmikuköbrult karejoonele) Lühike lähendaja, pikk lähendaja ja kammlihas (häbemeluult karejoonele) Õrnlihas (häbemeluult sääreluule) Reie nelipealihas: kinnituvad põlvekedrale ja on põlvesirutajad 1 Reiesirglihas (alumis-eesmiselt niudeluu ogalt), viib reit ette
3. Sisekõrv: (ka labürint) Asub oimuluu sees; luu sees on õõnte süsteem – luuline labürint, selle sees kilelabürint; täidetud vedelikega (endolümf ja perilümf), retseptorrakkude, väikeste ganglionide ja närvikiududega. Suured osad eest taha: tigu, esik ja poolringkanalid. Tigu (cochlea): Väliselt spiraalne luukanal, selle sees kileline teojuha (nn. Cort`i organ), milles paiknevad kuulmisretseptorid – karvarakud. Karvarakkude ärritajaks on vedelikuvõnked, mis painutavad karvakesi. Teost väljuvatest närvikiududest tekib teonärv, mis on VIII peaajunärvi (esiku- teonärvi!) kuulmisosa. Poolringkanalid: 3 üksteise suhtes umbes risti asuvat poolkaart, laienenud otsad avanevad esikusse; poolringjuhades asuvad karvarakud, mille ümber on sültjas vedelik ja selles lubjakristallikesed. Kui pea asend muutub, liiguvad kristallid ühtede rakkude pealt teiste peale ja ärritavad seega karvarakke.
lihaste töös: deltalihas, õlaliigese ja küünarliigese painutajad (ümar sissepööraja, õlavarre-kodarluulihas, õlavarrelihas, õlavarre-kakspealihas) ja sirutajad ( küünarnukilihas, õlavarre-kolmpealihas). 55.NIMETAGE KÕNNIL KÕVERDATUD PÕLVEDEGA ENAMKOORMATUD LIHASED Kõnd kõverdatud põlvedega kägarkõnd. Kere on tugevasti ette kallutatud. Suur tuharalihas töötab väga intensiivselt väldib puusaliigese edasist paindumist (ette liikumist). Reie tagumise rühma lihased painutavad põlve?! (reie-kakspealihas, rätsepalihas, poolkõõluslihas, poolkilelihas) Tavalisest suurema intensiivsusega töötavad kere, ülajäseme ja kaela lihased. Kestev kägarkõnd põhjustab eelpoolnimetatud lihaste tugeva koormuse. Reie-nelipealihas, lülisambasirgestaja, sääre tagumise rühma lihased (astumine täistallale ei võimalda enne äratõuget sääre tagumise rühma lihaseid välja venitada). 56.KIRJELDAGE TREPIST ÜLEMINEKUL PUUSA- JA PÕLVELIIGESELE TOIMIVATE LIHASTE TÖÖD
M. GRACILIS lähendaja Sääremarja- Reieluu põndad, Achielleuse kõõluse Painutab jalga; painutab säärt kolmpealihas* (Kaksik- pindluu ülemine ots varal ja lest-sääremarjalihas) kandluuköbrule M. TRICEPS SUREA Tagumine Sääreluude tagumiselt Painutavad jalga põlvest ja võimaldavad sääremarjalihas pinnalt ja reieluult tõusta varvastele (sama mis ülemine?) Jala lihased üldistavalt Lahkliha* Tupeava Pärakuava Sünnituskanali pikendus PERINEUM
eesmine e köbruke roideid, eesmine arteri vaost köbruke rangluualuses fikseeritud köbruke tagapool t arterist roiete korral eespool painutavad kaela, ühepoolselt kallutavad samale poolele ja pööravad
selleks et loodust käsutada tuleb kõigepealt õppida loodusele kuuletuma); koopaiidolid( eri inimeste kaasasündinud ja omandatud eripärad, mis kallutavad inimeste arusaama asjadest),turuiidolid tulenevad keele mõjust: me kasutame sõnu, millele tegelikkuses miski ei vasta (näiteks saatus,esmane liikumapanija, element tuli),teatri-iidolid on filosoofiliste süsteemide kahjulik mõju. Bacon peab silmas eeskätt Aristotelest ja tema järgijaid, kes Baconi arvates painutavad loodust, et see Aristotelese filosoofiaga vastavuses oleks. Bacon tahab öelda et teadlane peab lähenema loodusele süütu ja rikkumata silmaga. Baconi meetodi nõrgad kohad tulenevad sellest, et ilma inimliku subjektiivsuse ja äraarvamiseta ei ole teaduslik uurimistöö võimalik. Baconi esimesed kolm aforismi : ,,Inimene, looduse teener ja tõlgendaja, teeb ja saab aru ainult nii palju, kui ta on
x Kesk-peateljed y x xy-tasand zx-tasand y zx-tasand Peatasandid Joonis 6.2 painutavad koormused või nende Tasapinnaline paindeülesanne = ehk komponendid mõjuvad varda ühes varras paindub vaid ühes peatasandis peatasandis (xy-tasand või zx-tasand) Ruumiline paindeülesanne = painutavad koormused või nende komponendid
x Kesk-peateljed y x xy-tasand zx-tasand y zx-tasand Peatasandid Joonis 6.2 painutavad koormused või nende Tasapinnaline paindeülesanne = ehk komponendid mõjuvad varda ühes varras paindub vaid ühes peatasandis peatasandis (xy-tasand või zx-tasand) Ruumiline paindeülesanne = painutavad koormused või nende komponendid
TAGUMINE ASTRIKLIHAS Algab: 3 alumise kaelalüli ristijätkelt Kinnitub: 2. roide välispinnale KESKNE ASTRIKLIHAS Algab: kõikide kaelalülide ristijätketelt Kinnitub: 1. roide ülemisele pinnale EESMINE ASTRIKLIHAS Algab: 3.-6. kaelalüli ristijätkelt Kinnitub: 1. roidele Funkts: fikseeritud kaelaosa puhul tõstab roideid, kallutab lülisamba kaelaosa ette ette lateraalsele ning ning kahepoolsel teg. painutavad lülisamba kaelaosa RINNAKU-RANGLUU-NIBUJÄTKE LIHAS e. (peapöörajalihas) Algab: kahe peana, üks algab rinnakupidemelt ja teine rangluu rinnakmiselt otsalt Kinnitub: oimuluu nibujätkele ja kuklaluule Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutab pead samale poole, pöörates nägu vastas- suunas;kahepoolsel tegevusel painutab lülisamba kaelaosa ette, pead taha 14
Raid toituvad enamasti väikestest kaladest ja selgrootutest. Siseehitus Skelett Kõhrkalade skelett on luustumata ja kõhreline, kohati lubisoolade sisalduse tõttu jäik. Selgroog on liigendunud keha- ja sabaosaks. Lihaskond Kõhrkalade lihaskond on nagu enamikul kaladel suhteliselt lihtne. Keerulisem, väiksemate lihaste süsteem esineb lõugadel ning õla- ja vaagnavöötmes. Ülejäänud lihased paiknevad kummalgi pool keha kahe kimbuna (üla- ja alakimp), ning painutavad ja sirutavad ujumisel keha ja saba. 5 Närvisüsteem Kõhrkalade närvisüsteem meenutab juba paljuski arenenumaid selgroogseid. Seljaajus eristuvad selgesti hallollus ja valgeollus. Peaaju pole enam sirge, nagu alamatel kaladel. Jaguneb otsajuks, vaheajuks, keskajuks, tagaajuks ja piklikuks ajuks (mis läheb üle seljaajuks). Haistmine on kõhrkaladel tundlikuim meel, haistmiselundid paiknevad pea alaküljel
Suure vaeva ja ohtude hinnaga saavutas ta igatsetud võimutäiuse. Caesar: ,,Minu tädi Julia suguvõsa pärineb ema-liini pidi kuningatest, isa-liin viitab aga surematutele jumalatele: pärineb ju Anca Marciast Marciuste kuningate sugu, Juliuste suguvõsa aga, kuhu meie perekond kuuluub, pärineb jumalanna Veenusest endast. Seepärast ongi meie suguvõsa ümbritsetud puutumatusega nagu kuningad, kes on kõigist inimestest võimsamad ja harda austusega , sarnaselt jumalatele, kelle ees painutavad pea ka kuningad" Kahjuks aga ei ela kuningad igavesti ning samal aastal, mil senat ta eluaegseks diktaatoriks kuulutas, G.J.Caesar mõrvati. Lapsepõlv ja isiklik elu Gaius Julius Caesar sündis 12.juulil 100a .eKr Rooma vanimas linnaosas Suburas, elava liiklusega uulitsas, mis ulatus Kapitooliumist Mons Esquilinuseni. Caesari isa suri 85. Aastal eKr Pisa preetorina. Riigiameteis ta pretuurist kaugemale ei jõudnud ning ta isiku kohta puuduvad väidetavalt igasugused andmed
Süva Küünarluu, 2.-5. Sõrme distaalsele sõrmede painutamine sõrmepainutaja luudevaheliselt faalanksi põhimikule. membranilt Pindmine Õlavarreluu mediaalselt 2.-5. Sõrme kesksete Sõrmede painutamine sõrmepainutaja põndapealselt faalanksite põhimikule. Ümar sissepööraja Õlavarreluu mediaalne Kodarluu keskosale Painutavad küünarvart, põndapealis proneerib küünarvart koos käega Kodarmine Õlavarreluu mediaalne 2. kämblaluu Painutavad küünarvart, randmepainutaja põndapealis põhimikule proneerib küünarvart
Süva Küünarluu, 2.-5. Sõrme distaalsele sõrmede painutamine sõrmepainutaja luudevaheliselt faalanksi põhimikule. membranilt Pindmine Õlavarreluu mediaalselt 2.-5. Sõrme kesksete Sõrmede painutamine sõrmepainutaja põndapealselt faalanksite põhimikule. Ümar sissepööraja Õlavarreluu mediaalne Kodarluu keskosale Painutavad küünarvart, põndapealis proneerib küünarvart koos käega Kodarmine Õlavarreluu mediaalne 2. kämblaluu Painutavad küünarvart, randmepainutaja põndapealis põhimikule proneerib küünarvart
4.23. Kuidas paikneb lõikele töötava 6.6. Missugune varda tööseisund on paine kolmnurk-keevisõmbluse ohtlik lõige? (tunnused)? 4.24. Määratlege keevisliite tugevustingimus 6.7. Missugused koormused painutavad detaili? mitme keevisõmbluse korral! 6.8. Millised on paindedeformatsiooni 4.25. Miks peab keevisõmbluse tegeliku parameetrid? pikkuse võtma arvutuslikust pikkusest 6.9. Määratlege paindemoment! suurema?
mille tulemusel lameneb, laskub allapoole ning rinnaõõs suureneb. KAELALIHASED KÜLGMINE RÜHM TAGUMINE ASTRIKLIHAS Algab: 3. alumise kaelalüli ristijätkelt 25 Kinnitub: 2. roide välispinnale Funkts: fikseeritud kaelaosa puhul tõstab roideid,kallutab lülisamba kaelaosa ette ette lateraalsele ning ning kahepoolsel teg. painutavad lülisamba kaelaosa KESKNE ASTRIKLIHAS Algab: kõikide kaelalülide ristijätketelt Kinnitub: 1. roide ülemisele pinnale Funkts: fikseeritud kaelaosa puhul tõstab roideid,kallutab lülisamba kaelaosa ette lateraalsele ning ning kahepoolsel teg. painutavad lülisamba kaelaosa EESMINE ASTRIKLIHAS Algab: 3.-6. kaelalüli ristijätkelt Kinnitub: 1. roidele Funkts:fikseeritud kaelaosa puhul tõstab roideid,kallutab lülisamba kaelaosa ette
Sissehingamisel ta kontraheerub, mille tulemusel lameneb, laskub allapoole ning rinnaõõs suureneb. KAELALIHASED KÜLGMINE RÜHM TAGUMINE ASTRIKLIHAS Algab: 3. alumise kaelalüli ristijätkelt Kinnitub: 2. roide välispinnale Funkts: fikseeritud kaelaosa puhul tõstab roideid,kallutab lülisamba kaelaosa ette ette lateraalsele ning ning kahepoolsel teg. painutavad lülisamba kaelaosa KESKNE ASTRIKLIHAS Algab: kõikide kaelalülide ristijätketelt 25 Kinnitub: 1. roide ülemisele pinnale Funkts: fikseeritud kaelaosa puhul tõstab roideid,kallutab lülisamba kaelaosa ette lateraalsele ning ning kahepoolsel teg. painutavad lülisamba kaelaosa EESMINE ASTRIKLIHAS Algab: 3.-6. kaelalüli ristijätkelt Kinnitub: 1. roidele
mille tulemusel lameneb, laskub allapoole ning rinnaõõs suureneb. KAELALIHASED KÜLGMINE RÜHM TAGUMINE ASTRIKLIHAS Algab: 3. alumise kaelalüli ristijätkelt 25 Kinnitub: 2. roide välispinnale Funkts: fikseeritud kaelaosa puhul tõstab roideid,kallutab lülisamba kaelaosa ette ette lateraalsele ning ning kahepoolsel teg. painutavad lülisamba kaelaosa KESKNE ASTRIKLIHAS Algab: kõikide kaelalülide ristijätketelt Kinnitub: 1. roide ülemisele pinnale Funkts: fikseeritud kaelaosa puhul tõstab roideid,kallutab lülisamba kaelaosa ette lateraalsele ning ning kahepoolsel teg. painutavad lülisamba kaelaosa EESMINE ASTRIKLIHAS Algab: 3.-6. kaelalüli ristijätkelt Kinnitub: 1. roidele Funkts:fikseeritud kaelaosa puhul tõstab roideid,kallutab lülisamba kaelaosa ette
üldvääne. Laeva võimet vastu panna ülddeformatsioonidele nimetatakse üld- tugevuseks. Välisjõud põhjustavad ka kohalikke deformatsioone. Võimet nendele vastu panna nimetatakse kohalikuks tugevuseks. Arvutuslikeks koormusteks tugevusarvutuste tarvis valitakse suurimad koormused, mida laeval ekspluatatsiooni käigus tuleb taluda. Laeval peab olema ka mingi tugevuse varu erakorraliste koormuste talumiseks. Vaatleme üldpikipainet. Raskused ja painutavad jõud, mis laevakerele mõjuvad, on sageli väga mitmekesised ja keerukad, kuid neid on võimalik leida samade meetoditega, mida kasutatakse tavaliste talade juures. Graafilise meetodi korral osutub see töö mitte eriti keeruliseks. Joon. 3.43. Vaiksel veel seisvale laevale rakenduvatest jõududest on tähtsaimad kere, mehhanismide, seadmete, kütuse ja lastide kaal ning vee rõhk veealusele osale. Vee rõhk mõjub veealusele osale risti tema pinnaga. Rõhud
äärmiselt agressiivselt meelestatud ning kaitseb oma pesa ägedalt. (Parish 2003:27) 3.2 Kilpkonnaliste selts Kõik kilpkonnad jagunevad 2 alamseltsiks sõltuvalt sellest, mismoodi nad oma kaela on suutelised välja sirutama ning pead kilbi alla peitma. Enamik magevee-, maismaa- ja merikilpkonni on kooldkaelalised, kes tõmbavad kilbi alla terve kaela ning pea. Nende kael on lühem ja vähemliikuv kui pöördkaelalistel. Austraalias elavad pöördkaelalised kilpkonnad, kes painutavad oma kaela vaid küljele, ent ei tõmba kilbi alla. 3.2.1 Sugukond: Madukaellased Austraalia madukaelkilpkonn on kahtlemata arvukaim ning tuntuim Austraalia mageveekilpkonn. Ta on eranditult lihasööja loom, oma saaki püüab ta aga seisvatest või aeglase vooluga vetest. Austraalia madukael kilpkonn võlgneb oma nimetuse eriliselt pikale kaelale, mis täielikult väljasirutuna on koos peaga kehast pikem. Madukaelkilpkonn tõmbab hädaohu korral pea kilbi alla, pöörates
kolmpealihas) 4) Staatiline, isomeetriline – väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega, luukangide liikumist ei toimu = lihase pikkus ei muutu, muutub ainult lihaspinge (nt. keha pooside säilitamine) 5) Isotooniline – väline koormus puudub, lihas lüheneb konstantse pingega (vaid keelelihaste puhul) 10. Seleta mõisted: Lihased... Agonistid – lihased, mis sooritavad antud liigutuse, liikumise. (nt kõik küünarliigest painutavad lihased). Antagonistid – lihased, mis sooritavad agonistidele vastandliigutuse (nt küünarliigest sirutavad lihased). Sünergistid – lihased, mis kontraheeruvad agonistidega üheaegselt ja väldivad liigutusi, mis ei ole soovitud liigutustegevuse korral vajalikud; pidurdavad mitte soovitud liigutusi. Fiksaatorid – lihased, mis loovad kontraheerudes agonistide tegevusele kindla baasi (liikumatu alguskoha) (nt kaela- ja pearihmlihased). 11. Lihase erinevad seisundid. Näited
peale pöörata. Ameeriklane nimetab jaapanlast ebaeetiliseks, kui viimane lepingut rikub. Jaapanlane ütleb, et ameeriklase poolt on ebaeetiline rakendada lepingutingimusi, kui asjaolud on muutunud. Itaallaste vaated sellele, mis on eetiline, mis mitte, on väga paindlikud, nii et põhjaeurooplased on mõnikord sunnitud kahtlema nende aususes. Lewis (2003, lk 21) väidab ka, et kui itaallased painutavad reegleid või mõnest seadusest-määrusest mööda hiilivad, siis leiavad nad ise, et on vähem ideaalide kütkeis kui näiteks šveitslased, ja seega märksa suuremad realistid. Nad ei pea end korrumpeerunuks või moraalituks, samuti ei tunnista nad oma sammude illegaalsust. Mitmes hämaras valdkonnas on „otsetee“ kasutamine itaallaste silmis ainus intelligentne tegutsemisviis. 1.5 Keelepeks ja vaikimine infoallikana
Selle valguosa järjestus on 80% ulatuses identne pärmi ja inimese valkudel. TBP Nterminaalne domään on erinevatelt organismidelt pärit TBP valkudel nii pikkuselt kui järjestuselt väga varieeruv. Sellel on oluline roll RNAPolII-katalüüsitud snRNAde geenide transkriptsioonis. TBP monomeer pakkub moodustades sadul-struktuuri, kus molekuli 2 poolt omavad diaadset (polaarset, kaheli) sümmeetriat, ent pole identsed. Nagu HMGI ja teised DNAd-painutavad valgud, interakteerub TBP DNA väikese vaoga, painutades tugevasti kaksikheeliksit. DNAd-siduv valgu pind on TBP puhul konserveerunud kõigis eukarüootides, mis selgitab ka TATAbox promootorelemendi kõrget konserveerumist läbi evolutsiooni. 11. Kas transkriptsioonifaktorid (aktivaatorid) interakteeruvad otse(vahetult) TBPga? Jah, Kui TBP istub TATAboxil, siis saab TFIIB seonduda. TFIIB on monomeerne valk, mis on natuke väiksem TBPst
Laevale mõjuvad jõud võib jagada kahte kategooriasse: alalised või alaliselt mõjuvad, mis avaldavad mõju kogu ekspluatatsiooniaja vältel: kere kaal, mehhanismide ja seadmete kaal,lasti kaal,vee rõhk veealusele osale vaiksel veel ja lainetuse korral, jne. Arvutuslikeks koormusteks tugevusarvutuste tarvis valitakse suurimad koormused, mida laeval ekspluatatsiooni käigus tuleb taluda. Laeval peab olema ka mingi tugevuse varu erakorraliste koormuste talumiseks. Üldpikilaine Raskused ja painutavad jõud, mis laevakerele mõjuvad, on sageli väga mitmekesised ja keerukad, kuid neid on võimalik leida samade meetoditega, mida kasutatakse tavaliste talade juures. Graafilise meetodi korral osutub see töö mitte eriti keeruliseks. EPÜÜRID · Kaalujõudude epüür, mis näitab kaalu jaotust piki laeva. Eri lõikudes kantakse teatud maastaabis laeva jooksva meetri keskmine kaal selles lõigus. Epüüri pindala võrdub teatud maastaabis laeva kogukaaluga.
Valulik põlv pole võimelina toimima põrutuse amortisaatorina. Põlveliigese sirutus omab kõnni juures erilist tähtsus: põlv peab kõnni ajal taluma keharaskust, amortiseerima jala mahaasetamise jõu, suurendama sammupikkust ning võimaldama jalal liikuda kõnni hooperioodil ette. Et sirutada põlve, kasutab m. quadriceps femoris vaid 4-5% maksimaalsest tahtlikust kontraktsioonist, kuid nii toimides, kontrollib põlv keharaskuse talumist. Hamstringlihased painutavad põlve ning töötades ekstsentriliselt, pidurdavad jalga hooperioodis. 19 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Kui põlves on painutusdeformatsioon, on puus painutatud ning sellest tingitult väheneb põlve sirutuse jõud
2) 11 koopiat Dam metülaasi poolt äratuntavat järjestust 5'-GATC-3', nendest 8 asukoht on tugevalt konserveerunud. DNA metülatsiooni kaudu reguleeritakse replikatsiooni initsiatsiooni toimumist rakus. 3) DnaA boksidest vasakule jääb 3 A:T-rikast 13 nukleotiidi pikkust järjestust, mis on määrava tähtsusega DNA ahelate lokaalsel lahtisulamisel. DNA ahelate lahtisulamise tulemusena ilmneb struktuur, mida nimetatakse replikatsiooni mulliks. Lisaks seonduvad oriC-le mitmed DNA-d painutavad valgud (HU, IHF). DNA replikatsiooni alguspunktid eukarüootidel Erinevalt bakterikromosoomist on eukarüoodi kromosoomidel palju replikatsiooni alguspunkte. Need on jaotunud üle kromosoomi, paiknedes keskeltläbi iga 100 000 aluspaari tagant. Pärmil S. cerevisiae on isoleeritud ARS elemendid (Autonomously Replicating Sequences), mille olemasolu korral on tsirkulaarne DNA pärmis võimeline autonoomselt replitseeruma. ARS elemendid on ~50 aluspaari pikkused A:T-rikkad järjestused.
-ni ja jääb seal seisma. Kui Trp-d pole, siis ei saa ta üle 1. liikuda – jääb sinna seisma. RNA polümeraasi α-osa suudab ära tunda järjestusspetsiifiliselt (β ja β’ ei suutnud). α N-terminaalne osa on ühenduses βja β’ subühikuga. Aktivaatorvalk võib seonduda DNA-ga ja suunata mingi piirkonna promootori avaldumise. Kui aktivaatorvalgu sidumiskohti on mitu, siis nad muudavad DNA topoloogiat. Toovad lähedusse primaarjärjestuse suht kauged piirkonnad. Painutavad DNA nagu hobuseraua, et need piirkonnad lähestikku tuua. Translatsiooni repressioon valgu ja katalüütilise RNA poolt Nt. Trp süntees mRNA kaudu Ribosüüm – katalüütiliselt aktiivne ribosoom. Lõikavad RNA kindla koha pealt katki. Selle aktiivsus sõltub RNA struktuurist. mRNA sisaldab ribosüümi 5’ otsas. Muutub aktiivseks, kui produkti on palju keskkonnas ja hakkab iseennast katki lõikama. Katalüüsivad tähtsamaid reaktsioone (peptiidsideme moodustumine, AH ühendamine
2) 11 koopiat Dam metülaasi poolt äratuntavat järjestust 5'-GATC-3', nendest 8 asukoht on tugevalt konserveerunud. DNA metülatsiooni kaudu reguleeritakse replikatsiooni initsiatsiooni toimumist rakus. 3) DnaA boksidest vasakule jääb 3 A:T-rikast 13 nukleotiidi pikkust järjestust, mis on määrava tähtsusega DNA ahelate lokaalsel lahtisulamisel. DNA ahelate lahtisulamise tulemusena ilmneb struktuur, mida nimetatakse replikatsiooni mulliks. Lisaks seonduvad oriC-le mitmed DNA-d painutavad valgud (HU, IHF). DNA replikatsiooni alguspunktid eukarüootidel Erinevalt bakterikromosoomist on eukarüoodi kromosoomidel palju replikatsiooni alguspunkte. Need on jaotunud üle kromosoomi, paiknedes keskeltläbi iga 100 000 aluspaari tagant. Pärmil S. cerevisiae on isoleeritud ARS elemendid (Autonomously Replicating Sequences), mille olemasolu korral on tsirkulaarne DNA pärmis võimeline autonoomselt replitseeruma. ARS elemendid on ~50 aluspaari pikkused A:T-rikkad järjestused.
annaabi.ee 
