on risti sagitaaltasapinnaga, kuid paralleelselt laubaga nim frontaaltasapindadeks. Horisontaaltasapinnad läbivad keha horisontaalselt ja jaotavad selle ülemisteks ja alumisteks osadeks. Vastavalt tasapindadele eristatakse vertikaal,- frontaal- ja sagitaaltelge. 7) Liigutuste liigid telgede suhtes Ümber frontaaltelje toimub paintus e. fleksioon ja sirutus e. ekstensioon (liigutused sõrmedelülivahede liigestes) ning liikumine ette e. anteversioon ja taha e. retroversioon. Ümber sagitaaltelje toimub eemaldamine e. abduktsioon ja lähendamine e. adukstioon. Liikumine vertikaaltelje suhtes on pöörlemine e. rotatsioon. Jäsemete (käed, jalad) pööramine sissepoole e. pronatsioon ja pööramine väljapoole e. supinatsioon. 8) Luukoe ehitus Luukude koosneb elusatest rakkudest mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest (Ca ja P soolad) ja kiududest. Haralise kujuga
kämblaluu Sirutaja, randme randmesirutaja põndapealis põhimikule sirutamine (küünarluu poolel). 67. Vaagnavööde Lihas Algus Kinnitumine Funktsioon Niude-nimme lihas Algab nimmlülidelt, reieluu väiksele Reie anteversioon(ettepain, niudeluuaugult pöörlile viib reit ette)) ja välisrotatsioon Väike tuharalihas Niudeluu tagapinnalt Reieluu suurele Eemaldamine pöörlile Keskne Niudeluutiiva tagapinnalt Reieluu suurele eemaldamine
kämblaluu Sirutaja, randme randmesirutaja põndapealis põhimikule sirutamine (küünarluu poolel). 67. Vaagnavööde Lihas Algus Kinnitumine Funktsioon Niude-nimme lihas Algab nimmlülidelt, reieluu väiksele Reie anteversioon(ettepain, niudeluuaugult pöörlile viib reit ette)) ja välisrotatsioon Väike tuharalihas Niudeluu tagapinnalt Reieluu suurele Eemaldamine pöörlile Keskne Niudeluutiiva tagapinnalt Reieluu suurele eemaldamine
F: tõmbab peanahka taha, tõstavad kulme, tekivad kurrud laubale Silmasõõrlihas m. orbicularis oculi Ümbritseb silmaava F: tõmbab kulmu alla ja põsenahka üles, komprimeerib pisarakotti. Mälurlihas m. masseter Algab sarnakaarelt Kinnitub alalõualuule F. avatud suu sulgemine (mälumine) Suusõõrlihas m. orbikularis oris Moodustab üla- ja alahuule Ahendab suuava. Liigese liikumine Frontaaltelje suhtes (eestvaates) Liikumine ette antefleksioon e anteversioon Liikumine taha retrofkektsioon e retroversioon Sagitaaltelje ümber (külgvaates) Eemaldamine - abduktsioon Lähendamine aduktsioon Vertikaaltelje ümber toimub siserotatsioon ja välisrotatsioon.
· pindmine – m. obliquus externus abdominis ! a. nimeta sääre külgmise rühma lihased(2) · süva – m. peroneus brevis · pindmine – m. peroneus longus ! ! Deltalihas, m. deltoideus: a) kust algab M. deltoideus algab 3. osana: 1) eesmine osa – clavicula lateraalne 1/3 2) keskne osa – acromion 3) tagumine osa – spina scapulae b) kinnituskoht Tuberositas deltoidea c) Funktsioon 1. Kogu lihas tervikuna – õlavarre abduktsioon d) esimene osa – õlavarre anteversioon ja siserotatsioon, tagumine osa – retroversion, välisrotatsioon, eesmine+tagumine – aduktsioon ! ! ! ! M.quadriceps femoris. a.nimetada osad ja alguskohad – m. vastus intermedius (facies anterior femoris), m. vastus lateralis (linea aspera labium laterale), m. vastus medialis (linea aspera labium mediale), m. rectus femoris (spina iliaca anterior inferior) b.kinnituskoht – kinnitub tuberositas tibiae’le funktsioon – ainus sääre sirutaja ! M. iliopsoas osad ja alguskoht – m
Õlavarreluu suure köbrukese Õlavarre eemaldamine. keskmisele osale. Deltalihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon *eesmine osa rangluu lateraalselt Õlavarreluu deltalihasmisele *eesmine osa õlavarre viimine kolmandikult. köbrusele. küljele ja ette. (õlavarre anteversioon, *keskne osa õlanukilt. aduktsioon ja siserotatsioon). *tagumine osa abaluuharjalt. *tagumine osa õlavarre viimine taha. (abdutseerib õlavart). 65. ÕLAVARRE LIHASED Õlavarre-kakspealihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon
), b) õlaliigese stabiliseerimine. M. teres minor: o. margo lateralis scapulae; i. tuberculum majus humeri; f. vt. eelmine lihas! M. deltoideus: o. eesmine osa clavicula lateraalne kolmandik, keskmine osa acromion, tagumine osa spina scapulae; i. tuberositas deltoidea humeri; f. a) kogu lihas tervikuna (või keskmine osa üksi) õlavarre abduktsioon (peamine abdutseerija!); b) eesmine osa üksi õlavarre anteversioon ja siserotatsioon, tagumine osa üksi õlavarre retroversion ja välisrotatsioon, eesmine ja tagumine osa kahekesi koos aduktsioon. Õlavarre lihased. Eesmine rühm. M. coracobrachialis: o. processus coracoideus scapulae; i. humerus`e eespind; f. a) õlaliigese stabiliseerimine (eriti ülestõstetud käe langetamise ajal kui m. latissimus dorsi ja m. pectoralis major õlaliigest "lahti" püüavad suruda!) b) õlavarre anteversioon, aduktsioon ja
Musculus occipitofrontalis o: kuklaluu tagapind i: kulmude nahk galea aponeurotica!!!! + f: peanaha liigutamine ette ja taha VAAGNAVÖÖTME LIHASED Tagumine rühm Musculus gluteus minimus o: ala ossis ilii (linea glutea anterior et posterior vahel) i: trochanter major f: reie abduktsioon Musculus gluteus medius o: ala ossis ilii (linea glutea anterior et posterior vahel) i: trochanter major f: reie abduktsioon (siserotatsioon, anteversioon, välisrotatsioon, retroversio) Musculus gluteus maximus o: ala ossis iili (tagapool linea glutea posterior) + fascia thoracolumablis + os sacrum i: tuberositas glutea + tractus iliotibialis f: reie retrofleksioon ja välisrotatsioon + reie abduktsioon + aduktsioon + seismisel hoiab puusaliigest ette kaldumast Musculus tensor fascia latae o: spina iliaca anterior superior i: tractus iliotibialis
b) kraniaalne → peapoolne, c) kaudaalne → sabapoolne, d) distaalne → kaugmine, kerest kaugemal asetsev, e) plantaarne → taldmine, f) dorsaalne → selgmine, g) fibulaarne → pindluumine 5.Mida tähendab järgmises lauses rasvaselt esitatud sõna? "Õlavarreluu proksimaalses otsas on õlavarreluu-pea." Lähimises, kere lähedal asetsevas 6.Mida tähendavad alltoodud võõrsõnad? a) supinatsioon → väljapööramine, b) pronatsioon → sissepööramine, c) anteversioon → ettetoomine, d) abduktsioon → eemaldamine, e) aduktsioon → lähendamine, f) ekstensioon → sirutamine, g) fleksioon → painutamine 7.Mida tähendab järgmises lauses rasvaselt esitatud sõna? "Õlavarrepõimiku moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi ventraalsed harud." kõhtmised 8.Millised alltoodud väidetest on tõesed? Homöostaas on organismi sisekeskkonna püsivus., Sisenõrenäärmete funktsioon on eritada hormoone. 9
vale tallavõlvi kujuga. ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ 2.7 Mõisted Kirjuta mõistele seletus. Fleksioon Ekstensioon Abduktsioon Adduktsioon Internaal-rotatsioon 18 Eksternaal-rotatsioon Supinatsioon Pronatsioon Anteversioon Retroversioon 2.8 Kolju Kirjuta joonisele kolju luud ning täida lünktekst sobivate sõnadega. Kolju ülesanne on ____________ ja toestada ____________, meeleelundeid ning seede- ja hingamiselundite alguosa. Kolju koosneb ____________ ja ____________. Kolju luud on üksteisega ____________ ühenduses ning liikuvas ühenduses on ainult ____________, ____________ ja _____________. Koljuluudele kinnituvad ________lihased. 19
nim frontaaltasapindadeks. Horisontaaltasapinnad läbivad keha horisontaalselt ja jaotavad selle ülemisteks ja alumisteks osadeks. Vastavalt tasapindadele eristatakse vertikaal,- frontaal- ja sagitaaltelge. 4 6) Liigutuste liigid telgede suhtes? Ümber frontaaltelje toimub paintus e. fleksioon ja sirutus e. ekstensioon (liigutused sõrmedelülivahede liigestes) ning liikumine ette e. anteversioon ja taha e. retroversioon. Ümber sagitaaltelje toimub eemaldamine e. abduktsioon ja lähendamine e. adukstioon. Liikumine vertikaaltelje suhtes on pöörlemine e. rotatsioon. Jäsemete (käed, jalad) pööramine sissepoole e. pronatsioon ja pööramine väljapoole e. supinatsioon. 7) Luukoe ehitus? Luukude koosneb rakkudest mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest
nim frontaaltasapindadeks. Horisontaaltasapinnad läbivad keha horisontaalselt ja jaotavad selle ülemisteks ja alumisteks osadeks. Vastavalt tasapindadele eristatakse vertikaal,- frontaal- ja sagitaaltelge. 4 6) Liigutuste liigid telgede suhtes? Ümber frontaaltelje toimub paintus e. fleksioon ja sirutus e. ekstensioon (liigutused sõrmedelülivahede liigestes) ning liikumine ette e. anteversioon ja taha e. retroversioon. Ümber sagitaaltelje toimub eemaldamine e. abduktsioon ja lähendamine e. adukstioon. Liikumine vertikaaltelje suhtes on pöörlemine e. rotatsioon. Jäsemete (käed, jalad) pööramine sissepoole e. pronatsioon ja pööramine väljapoole e. supinatsioon. 7) Luukoe ehitus? Luukude koosneb rakkudest mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest
nim frontaaltasapindadeks. Horisontaaltasapinnad läbivad keha horisontaalselt ja jaotavad selle ülemisteks ja alumisteks osadeks. Vastavalt tasapindadele eristatakse vertikaal,- frontaal- ja sagitaaltelge. 4 6) Liigutuste liigid telgede suhtes? Ümber frontaaltelje toimub paintus e. fleksioon ja sirutus e. ekstensioon (liigutused sõrmedelülivahede liigestes) ning liikumine ette e. anteversioon ja taha e. retroversioon. Ümber sagitaaltelje toimub eemaldamine e. abduktsioon ja lähendamine e. adukstioon. Liikumine vertikaaltelje suhtes on pöörlemine e. rotatsioon. Jäsemete (käed, jalad) pööramine sissepoole e. pronatsioon ja pööramine väljapoole e. supinatsioon. 7) Luukoe ehitus? Luukude koosneb rakkudest mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest
(uusliiges). Luumurd kasvab kokku, kuid ebaõige nurga all või roteerunult. Tõsiste juhtude korral saab luu asendit korrigeerida manipulatsiooniga või kui kallus ning stabilisatsioon on tekkinud, siis võib korrektse luude asendi (ingl.k malalignment*) tagada osteotoomia (luu lõikus selle asendi või kuju muutmiseks). *Luude malalignment (kõrvalekalle, hälve) võib olla kongenitaalne, põhjustatud vigastusest või kroonilisest posturaalsest defektist. Näiteks reieluu anteversioon, genu varum (o-jalg) ja genu valga (x-jalg) võib põhjustada sportlastele vigastusi. • Lühenemine. Ebaliigese tulemusena võivad luu otsad paraneda osaliselt teineteisega kattuvas asendis, mis lühendab luu pikkust. See on oluline alajäseme juures, kus jalgade pikkuse erinevus rohkem kui 1,25 cm võib põhjustada sekundaarset alaseljavalu ning suurem koormus puusaliigesele viib sekundaarse osteoartroosini. • Liigeste jäikus
menstruaaltsükli ajal võtab osa vaid funktsionaalne kiht. Basaalkiht on oluline selle poolest, et temast lähtub endomeetriumi regeneratsioon e. taastumine. Emaka asend ja fiksatsioon Emakas ja tupp moodustavad ettepoole avatud nürinurga. Emaka ja tupe sellist vahekorda nimetatakse emaka ettekaldeks e. anteversiooniks. Emakakitsuse kohal on nurk emakakeha ja emakakaela vahel, mille põhjustab emaka ettepaine e. anteflektsioon. Emaka normaalne anteversioon-anteflektsioonasend on füsioloogilistes tingimustes suurel määral muutuv ja sõltub naaberorganite (kusepõis ja pärasool) täitumusest ning kehaasendist. Emaka normaalse asendi säilitamisel kuulub esikoht vaagnapõhja lihastele, selle sidekirmetele ja kõhupressile. Lisaks fikseerivad emakat ja emakakaela mitmed sidemed: emaka hoideside, kusepõie-emaka sidemed, ristluu-emaka sidemed, kardinaalsidemed, emaka ümarsidemed, emaka laiside.
annaabi.ee 
