tiiblihas kaelanahalihas suunurk, alalõualuu õlanuki, II, III roide tõmbab suunurka külgmisele ja alla; tõstab platysma alumine äär piirkond kaelanahka KAEL peapööraja rinnakupide, rangluu oimuluu nibujätke hoiab pea vertikaalselt; kallutab, pöörab pead; m. sternocleidomastoideus (aka rinnaku-rangluu-nibujätkelihas) trapetslihas kuklamügar, turjaside, rangluu, õlanukk, antagonist suurele rinnalihasele; ülemine: m
Sternoklavikulaarliiges - Ainus koht, mis ühendab otseselt ülajäseme rindkerega. - Liigutusel piirab mediaalsele nihkumist lihaskontraktsiooni ajal - Takistab õlavöötme alla suunalist nihkumist. - Sternumiga liigestub rangluul läbi diski vaid väike ots - seetõttu vajalikud ugevad ligamendid - 3 sidet: inter,-kosto- ja sternoklavikulaarside, tugevaim on viimane. - Lihased: subclavius (lühike aga tugev!) Pilt: - Rangluu liikumine SKlav-Liigeses toimub 3 suunas: a) üles-alla ehk elevatsioon ja depressioon, sternoklavikulaarliigeses rangluu ja meniski vahel, liikuvuluatusega 30°-40° b) transvrsaalplaanis ette-taha ehk protraktsioon-retraktsioon, rinnakorvi ja meniski vahel, ROM 30°-35°ni igas suunas. c) Roteerida ette-taha oma teljel 40°-50° Akromioklavikulaarliiges - Rangluu liigestub abaluuga distaalse otsa kaudu, AC liigeses,
häbemeluu), KÕHRELISED(kõhrliidus(lüli vahekettad);sümfüüs(häbemeluude vahel)). 11. Liigese ehitus. Nimeta liigese kolm osa: Liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs.täpsemalt raamat lk 27 joonis. 12. Nimeta liigese abiseadeldised,igale näide esinemise kohta: Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk, napamokk), Liigesekettad(põlveliigeses võruketas, lülisamba lülikehade vahel ja rinnaku-rangluu liigeses pidevketas) 13. Nimeta üheteljelised liigesed: Plokk- ehk `sarniirliiges ja ratasliiges(küünarluu ja õlavarreluu liiges) 14. Nimeta kaheteljelised liigesed: Ellipsoid ehk munaliiges ja sadul- ehk rübiliiges(pöidla-kämblaliiges) 15. Nimeta kolmeteljelised liigesed: Keraliiges, erivariant lameliiges( rangluu ja abaluuliiges 16. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arv: Kaelalülid(7), Rinnalülid(12),
Sirutust piirab eesmine pikiside. 2) Sagitaaltelg – külgmine painutus on kõige ulatuslikum kaelaosas.Külgmist painutust (kallutust) pidurdavad ristijätkete vahelised sidemed. 3) Vertikaaltelg – ulatuslik liikumine toimub selgroo kolju- ja peapoolses osas. 3. Lülisambale toimivad lihased, nende innervatsioon. Lülisambale toimivad lihased: • Selgroosirgestaja • Rihmlihas. • Trapetslihas. • Kõhusirglihas. • Tagumine, keskne ja eesmine astriklihas • Rinnaku-rangluu-nibujätkelihas Innervatsioon – seljaajunärve on 31 paari: 8 paari kaela-, 12 paari rinna-, 5 paari nimme-, 5 paari ristluu ja 1 paar õndranärve. Selgmised närvid innerveerivad süvasid seljalihaseid ning vastava piirkonna nahka, kõhtmised harud koonduvad kaela-, õla-, nimme- ja ristluupiirkonnas põimikuks ja innerveerivad keha kindlaid piirkondi. 4. Rindkere skeleti luude ühendused, rindkere liikumine. Rindkere moodustavad lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid ja rinnak.
Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Deltalihas Rangluu, Õlavarreluu Tõstab õlavart horisontaal- m. deltoideus õlanukk, deltalihasmine tasapinnani ja pöörab sissepoole, abaluu hari köprus lähendab keskjoonele Koljupealnelihas* Kulmude Koljulagi Peanaha ette-taha tõmbamine, epicranus piirkond, kulmude liikumine, kurrud kuklatagusejoon
liigestuvate luude luuümbrisega) *Liigeseõõs on luu otste ja iigesekihnu poolt piiratud ruum, mis sisaldab liigesevõiet 12. Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta. · Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk ja puusaliigeses napamokk) · Liigesekettad (põlveliigeses võruketas (meniscus); lülisamba lülikehade vahel ja rinnaku- rangluu liigeses pidevketas (discus)) · Sidemed võivad asuda kas liigeseõõnes (puusa- või põlveliigeses) või väljaspool liigesekihnu. · Seesamluud (põlvekeder (patella)) 13. Nimeta üheteljelised liigesed, näited. · Plokk ehk sarniirliiges (sõrmede ja varvaste lülidevaheliigesed). Plokkliigeses on võimalik ainult painutus ja sirutus, liikumine ümber frontaaltelje.
Vertikaaltelg Pöörlemine ümber oma telje 10. Liigese ehitus Igal liigesel on liigesepind, liigesekihn ja liigeseõõs. Liigesepinnad on kaetud liigesekõhrega. Liigesekihn koosneb liigesevõiet produtseerivast sünoviaalmembraanist ja fibroosmembraanist. Fibroosmembraan on kokku kasvanud luuümbrisega. 11. Nimetage liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk) Liigeseketas (Põlveliigeses võruketas, rinnaku-rangluu liigeses pidevketas) Sidemed (Puusaliigeses) Seesamluud (Põlvekeder) ! Liikumine hoiab liigesed elujõulisena 12. Nimetage üheteljelised liigesed, näited Plokk e. sarniirliiges - Võimalik vaid painutus ja sirutus. Liikumistelg frontaalne. Nt. Sõrmeliigeste vahel Plokkliigese erivariandiks on tigu ehk vintliiges (Nt. Õlavarre- küünarluuliiges) Ratasliiges Liikumine toimub ümber vertikaaltelje. Siin toimub sisse-ja väljapööramine.
roietevahelised serv lihased Eesmine saaglihas Kaheksa/üheksa ülemist Abaluu alumine Abaluude ette küljele roiet mediaalne serv tõmbamine haarde pikendamine Väike rinnalihas 3.-5.roie Abaluu kaarnajätk Õlavööde ette alla Suur rinnalihas Rangluu, rinnak Õlavarreluu Ülestõstetud käe suurköbrukese hari langetamine. Õlavarre ette tõmbamine ja sisse pööramine Vahelihas e Peamine hingamislihas
Kahepoolsel tegevusel rindkere-nimme sidekirmelt keskosani, kusjuures osa sriutavad lülisammast ja pead. lihaskiude kinnitub roietele Algab kahe alumise kaelalüli Toimides rinnaku-rangluu ja nelja ülemise rinnalüli Kinnitub abaluu liigesele, tõmbab romblihas Romblihas ogajätkelt, kulgeb alla mediaalsele servale. abaluid ja seega kogu õlavöödet lateraalsele. lülisamba suunas ja ülespoole.
3) 3.-7. kaelalülide vaheliigesed – liigesejätkete kalle frontaaltasapinnas 45o . Sagitaal-, vertikaal- ja frontaaltelg. 4) Rinnalülide vaheliigesed – painutus-sirutus(piiravad ogajätked), kallutus peaaegu puudub, pööramine. Väheliikuv siseelundite tõttu. 5) Nimmelülide vaheliigesed – painutus, sirutus, kallutus, pööramine praktiliselt puudub. 3. Lülisambale toimivad lihased: 1) Ülemine kuklaliiges: -Frontaaltelg: kahepoolsel tegevusel painutavad: astriklihased, rinnaku-rangluu-nibujätke lihas; sirutavad: lülisambasirgestaja, kaela- ja pearihmlihas, trapetslihas. -Sagitaaltelg: ühepoolsel tegevusel kallutavad astriklihased 2) Alumine kuklaliiges: Vertikaaltelg, pööramine: pea- ja kaela rihmlihas, rinnaku-rangluu-nibujätke lihas. 3) 3.-7. kaelalülide vaheliigesed: Toimivad samad lihased mis kahel eelmisel 4) Rinnalülide vaheliigesed: -Painutavad: kõhu sirglihas, sisemine ja välimine kõhupõikilihas -Sirutus: lülisambasirgestaja
Algab: 5e alumise rinnalüli ogajätkelt, rindkere-nimme sidekirmuselt, niudeluuharjalt ja 3lt alumiselt roidelt Kinnitub: õlavarreluu väikeköbrukese harjale Funkts: toimides õlaliigesele tõmbab õlavart taha mediaalsele ja roteerib sissepoole, langetab suure jõuga ülestõstetud kätt TRAPETSLIHAS Algab: kuklaluu ülemiselt joonelt ja välimiselt kuklamügaralt, turjasidemelt ja kõikidelt rinnalülide ogajätketelt Kinnitub: abaluuharjale, õlanukile ja rangluu õlanukmisele otsale Funkts: ülemised kimbud tõstavad õlavöödet, vahelmised kimbud lähendavad abaluid lülisambale, alumised kimbud tõmbavad õlavöödet allapoole. Sirutab pead ja lülisammast fikseeritud ülajäseme puhul 62. KÕHULIHASED KÕHUSIRGLIHAS Algab: 5.-7. Roidekõhre välispinnalt ja rinnaku mõõkjätkelt Kinnitub: häbemeluule Funkts: aitab painutada lülisammast, aitab siseelundeid paigas hoida PÕIKILIHAS SISEMINE KÕHUPÕIKLIHAS:
roide-rinnaku liigeste 3. rinnakupideme 4. keha vahelise kõhrliiduse 5. roide kõhre kuju muutumise tagajärjel. Rindkere liikumisel elastesed ja painduvad roidekõhred venivad, keerduvad ja sirutuvad. 25. Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Ülajäseme piirkond koosneb õlavöötmest ja vaba-ülajäseme luustikust. Õlavöötmeluud: 1. rangluu-S kujuline toruluu 2. abaluu-kolmnurkne lameluu Vaba ülajäseme luud: 1. õlavarreluud-pikk toruluu 2. küünarvarreluud (küünar ja kodaruluu) 3. käe luud(randmekämbla luud ja sõrmelülid) 26. Õlanuki-rangluuliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: Õlanuki rangluuliiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel. Tegu lameliigesega
Caput- pea fovea- auk Gingiva- ige Cerebrum- suur aju hiatus- lahtine koht Lingula- keeleke Collum- kael humerus- õlavarre luu Papilla- näsa Columna- sammas incisura- sisselõige Protuberantia- mügar Corpus- keha mandibula- alalõug Pulpa- säsi Cranium- kolju maxilla- ülemine lõualuu Clavicula- rangluu Dorsum- selg membrum- jäse Fascia- sidekirme Encephalon- peaaju olecranon- küünarnukk Fibula- pindluu os, mitm. ossa- luu, luud periosteum- luuümbris Squama- soomus skeleton- skelett radius- kodarluu Nucha- kuklatagune substantia- aine scapula- abaluu Tonsilla- mandel thorax- rinnakorv tuber- köber Tibia- sääreluu
Roide alumise servaga kõhrliiduse abil, moodustades roietekaare. Samaaegselt roiete tagumiste otste vähese liikumisega tõusevad roiete eesmised ja külgmised osad tunduvalt enam. Seejuures suureneb rindkere ülemise osa sagitaalmõõde ja alumise osa frontaalmõõde. 25. Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: On õlavöötme luud ning ülajäseme vabaosa luud. a) Õlavööde: Abaluu. Rangluu. b) Ülajäseme vabaosa: Õlavars - õlavarreluu. Küünarvars - küünarluu ja kodarluu. Käsi - randme ja kämbla luud ning sõrmelülid. 26. Õlanuki-rangluu liiges (liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine): Moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel. Liigesepinnad on lamedad, kaetud kiudkõhrega. Võib esineda ka liigesesisene kõhrketas
Pindmine sõrmepainutaja m. flexor digitorum superficialis Algab kahe peaga: · õlavarreluu põndalt ja küünarluu ülemiselt otsalt · kodarluu eesmiselt pinnalt Kinnitub 2.- 5. mediaalse faalanksi põhimikule jagunedes küünarvarre alumises osas 4. kõõluseks. F: painutab 2.- 5. sõrme Pikk pihulihas m. palmaris longus Algab õlavarreluu põndalt Kinnitub mediaalsetele faalanksitele F: painutab sõrmi Õlalihas m. deltoideus Algab kolme peaga: · rangluu lateraalselt kolmandikult · abaluu harjalt · abaluu harjalt Kinnitub õlavarreluu keskossa F: tõstab õlavart ette, küljele, taha. Trapetslihas m. trapezius Algab: · kuklaluult · kõikide rinnalüli ogajätketelt Kinnitub õlavöötmeluudele: · rangluu lateraalsele poolele · abaluu harjale(õlanukile) F: Tõmbab õlavöödet taha, tõstab õlavöödet, langetab õlavöödet, tõstab ja langetab abaluud. Rinnaku- rangluu nibujätkelihas m
külgmised osad tunduvalt enam. 22. Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: ülajäseme piirkond koosneb õlavöötmest ja vaba-ülajäseme luustikust. Õlavöötmesse kuulub kaks paarisluud - rang- ja abaluu. Vaba ülajäseme luude hulka kuuluvad õlavarre-, küünarvarreluud ja käe luud. 23. Õlanuki-rangluuliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: õlanuki rangluuliiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel. Tegu lameliigesega. Liigesekihnu tugevdavad rangluu-õlanuki side; kaarnajätke-rangluu side, mille kaudu kantakse ülajäseme raskus abaluult rangluule ja kaarnajätke-õlanuki side. Kõigi sidemete näol on tegu ka abiseadeldistega. Liikumine liigeses on võrdlemisi väikese ulatusega: toimub liikumine ümber sagitaaltelje, s.o. abaluu alumise nurga pöördumine mediaalsesse või lateraalsesse seisu. 24
asuv lohk Keskmine tiiblihas Kiilluu tiibjätkeauk Alalõua nurga sisepind Aitab alalõuga tõsta Kaelanahalihas (platysma) Rindkere eesosa Kaelal põimub näo alaosa Tõmbab nuunurka külgmisele ja alla; miimilistesse lihastesse tõstab kaelanahka Peapööraja (m. Rinnakupide; rangluu Oimuluu nibujätke ja Pea painutamine, kallutamine ja pööramine sternocleidomastoideus) rinnakmine ots kuklaluu ülemise kuklataguse joone külgosa Peapikklihas III-VI kaelalüli eesmine Kuklaluu põhimikuosa Ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisamba
Roiete ühendused rinnakuga toimuvad seitsme ülemise roide eesmiste kõhreliste otste ühendumisel rinnaku roidmiste sälkudega (1.-7. roie). 8.-9. roide eesmised otsad ühenduvad kõrgemal asuva 7. roide alumise servaga kõhrliiduse abil. Roided pöörlevad pikitelje ümber, eesmised otsad tõusevad ette ja üles. 25. Ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud Õlevööde Abaluu Rangluu Vabaosa Õlavars Õlevarreluu Küünarvars Küünarluu Kodarluu Käsi Randmeluu Kämblaluu Sõrmelülid 26. 29. Õlanuki-rangluu Rinnaku- Õlaliiges Küünarliiges
ülemist ja alumist serva Roieluul on pind-, serv- ja keermikkõverus Keskmised roided on kõige pikemad Roided liiguvad sissehingamisel külgmiselt ja üles Vananedes rindkere jäigastub ja hingamises suureneb vahelihaste tähtsus ÕLAVÖÖTME Click icon to add picture LUUDeristatakse õlavöödet ja Ülajäsemetel vabaosa Õlavöötmeks on rangluu ja Abaluu on lame kolmnurkne luu abaluu rindkere tagaküljel, alumine nurk on nüri ja paksenenud Eespoolne, S-kujuline rangluu liigestub abaluu Selle ülaosa taga on kõrge õlanukiga ja liigesketta abaluuhari, mis ees külgsuunas kaudu rinnakupidemega lõppeb õlanukiga
24. Rindkere skelett (luud, roided) Lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid (7 paari pärisroideid; 3 paari ebaroideid; 2 paari vallasroideid) ja rinnak. 25. Roiete ühendumine lülisamba ja rinnakuga Roided ühenduvad lülisambaga kera- ja ratasliigeste abil. Roided pöörlevad oma pikitelje. 26. Ülajäseme piirkonnad ja luud Õlavöötmest ja ülajäseme vabaosa luudest. · Õlavööde(abaluu ja rangluu) · Ülajäseme vabaosa luud(õlavarre-, küünarvarreluud , käe luud(randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülid)) 27. Õlanuki rangluu liiges Plokkliiges (üheteljeline liiges) Liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel. Liigesepinnad on lamedad ehk lameliiges Liikumine õlanuki-rangluuliigeses on väikese ulatusega, ümber sagitaaltelje. 28. Rinnaku-rangluu liiges
KT III ÜLAJÄSEME LIHASTIK 64. Õlavööde (9) NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Kaarnajätke Abaluu kaarnajätk Õlavarreluu väike Õlavarre ette viimine õlavarre lihas köbruke Suur rinnalihas Rangluu, rinnak Õlavarreluu suur Õlavarre lähendamine, sisse köbruke pööramine Abaluualune lihas Abaluualune pind Õlavarreluu väike Õlavarre lähendamine, taha köbruke viimine, sisse pööramine Suur ümarlihas Abaluu tagumine pind Õlavarreluu väike Õlalvarre sisse pööramine,
*Sirutab lülisammast niudeluuharjalt ja rindkere-nimme Niude-roidelihas ulatub kaela sidekirmelt. keskosani (osa lihaskiude kinnitub ka roietele). Romblihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon 2 alumise kaelalüli ja nelja ülemise Abaluu mediaalsele servale *Toimides rinnaku-rangluu liigesele, rinnalüli ogajätkelt. (siseservale). tõmbabromblihas abaluid ja seega kogu õlavöödet lülisamba suunas ja ülespoole. (tõstab ja lähendab abaluid teineteisele). Abaluutõstur
Rinnakupide, rinnakukeha, mõõkjätke,vallasroided, ebaroided, pärisroided. Roideid on 12 paari: 7 ülemist on pärisroided, järgmised 3 on ebaroided ja viimased kaks on vallasroided. 24. Roiete põhimõtteline ühendumine lülisamba ja rinnakuga, roiete liikumine: Roided ühenduvad lülisambaga kera- ja ratasliigeste abil. Roided pöörlevad oma pikitelje. 25. Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Õlavöötmest ja ülajäseme vabaosa luudest. Õlavööde(abaluu ja rangluu), vabaosa(õlavarre-, küünarvarreluud ja käe luud(randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülid)) 26. Õlanuki-rangluu liiges (liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine): Õlanuki-rangluu liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel. Liigesepinnad on lamedad ehk lameliiges. See liiges on väheliikuv. 27. Rinnaku-rangluuliiges: Rinnaku-rangluu liiges moodustub rangluu ja rinnaku pideme ühendumisel. Liigese pinnad on ühtimatud
Rinnakupide, rinnakukeha, mõõkjätke,vallasroided, ebaroided, pärisroided. Roideid on 12 paari: 7 ülemist on pärisroided, järgmised 3 on ebaroided ja viimased kaks on vallasroided. 24. Roiete põhimõtteline ühendumine lülisamba ja rinnakuga, roiete liikumine: Roided ühenduvad lülisambaga kera- ja ratasliigeste abil. Roided pöörlevad oma pikitelje. 25. Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Õlavöötmest ja ülajäseme vabaosa luudest. Õlavööde(abaluu ja rangluu), vabaosa(õlavarre-, küünarvarreluud ja käe luud(randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülid)) 26. Õlanuki-rangluu liiges (liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine): Õlanuki-rangluu liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel. Liigesepinnad on lamedad ehk lameliiges. See liiges on väheliikuv. 27. Rinnaku-rangluuliiges: Rinnaku-rangluu liiges moodustub rangluu ja rinnaku pideme ühendumisel. Liigese pinnad on ühtimatud
tuber maxilla’lt Kael Kaelanahalihas* Suunurk, alalõua Õlanuki II, III roide Tõmbab suunurka külgmisele ja alla; PLATYSMA alumine äär piirkond tõstab kaelanahka(füüs. Pingutuse korral nt) Peapööritaja* ehk Rinnak, rangluu Oimuluul nibujätkele Pöörab pead rinnaku-rangluu- Kahepoolsel tegevusel painutab nibujätke- ehk kaela ette, pead taha peapööritajalihas M. SERNOCLEIDOMASTOI DEUS Peapikklihas III-VI roide Kuklaluu basilaarne osa Kaela paindumine atlase- kuklaluu liigese juures
liigesekapslit. Liigesemokad (ains. labrum)- kiudkõhrest äärised, mis paiknevad liigeseõõnsuse serval selle tugevdusena. Muudavad ühtlasi liigeseõõnsused sügavamaks ja avaramaks. Uuringus leiti, et acatabulumi mokk süvendab seda 21% võrra. Moka rebend võib põhjustada liigese ebastabiilsust või valu. Nt. õla- ja puusaliigese mokk. Liigesekettad (ains. discus) (nt. lülikehade vahel, rinnaku-rangluu liiges, temporomandibulaarne liiges) ja võrukettad e. meniskid (menisci) (nt. põlveliiges). Tihedast sidekoest või kiudkõhrest siledad . moodustised. Limapaunad (ains. bursa)- suure hõõrdumisega piirkondades. Sidemed (ains. ligamentum)- tihedast sidekoest, väga tõmbekindlad. Tugevdavad liigesed, pidurdavad ja suunavad liigutusi. Kõõlustuped (ains. vagina synovialis)
sul juba olid või mille vastu sa end vaktsineerisid. 16.D-lümfotsüüdi kontakt antigeeniga on võimalik antigeeni esitleja raku abil. 17. Kehaosa + veresoon – kus asub veresoon. Pärasoolest südame seina (küünal). Vasaku käeselja mediaalse osa pindmine veen – süda veresoon kehaosa v.basilica labakäsi, küünar ja õlavars v. brachialis / õlavars ülemine õõnesveen v. axillaris / kaenlaauk, rangluu, kaenlaveen rindkere v.suclavia / rangluu, rindkere rangluualune veen õlavarre peaveen süda, rindkere Süda – parem jalatald veresoon kehaosa aordikaar Süda, rindkere alanev aort (kõhuaort) Süda, rindkere, kõht ühisniudearterid vaagen, reied parem ühisniudearter vaagen, parem reis välimine niudearter suurvaagen, parem reis, kube
sul juba olid või mille vastu sa end vaktsineerisid. 16.D-lümfotsüüdi kontakt antigeeniga on võimalik antigeeni esitleja raku abil. 17. Kehaosa + veresoon – kus asub veresoon. Pärasoolest südame seina (küünal). Vasaku käeselja mediaalse osa pindmine veen – süda veresoon kehaosa v.basilica labakäsi, küünar ja õlavars v. brachialis / õlavars ülemine õõnesveen v. axillaris / kaenlaauk, rangluu, kaenlaveen rindkere v.suclavia / rangluu, rindkere rangluualune veen õlavarre peaveen süda, rindkere Süda – parem jalatald veresoon kehaosa aordikaar Süda, rindkere alanev aort (kõhuaort) Süda, rindkere, kõht ühisniudearterid vaagen, reied parem ühisniudearter vaagen, parem reis välimine niudearter suurvaagen, parem reis, kube
810 roie kinnituvad rinnakule kõhre abil ( kaareroided ) 11 ja 12 roie lõppevad vabalt kõhuseina lihastes ( vallasroided ) Kaareroideid ja vallasroideid nim. Ebaroiteks Rinnak. Koosneb 3 osast, mis on kõhrega ühendatud. Ülemine, kõige paksem osa on rinnakupide. Teine, kõige pikem on rinnakukeha. Kolmas, kõige lühem ja väiksem on mõõkjätke. Rinnaku pidemele kinnituvad rangluu ja esimene roie. Rinnakukehale kinnituvad 2. 7. roie. Tünnrind ühtlane Kanarind ettepoole kalduv Kingseparind tahapoole kalduv (lohk) Selgroo füsioloogilised kõverused. Eesttaha vaadates on selgroog täiesti sirge. Frontaal tasapind eesttaha vaadates. Külgvaates ( Sagitaal tasapind ) on selgroog looklev. Kaela ja nimmeosas on selgroo kõverus suunaga ette. Rinna ja õndraluu ( ristluud ) piirkonnas on selgroo kõverus tahapoole
koljuluuvahel, tappühendused hambajuurte ja sompude vahel), LUULISED( ristluulülid;niude-, istmiku- ja häbemeluu), KÕHRELISED(kõhrliidus(lüli vahekettad);sümfüüs(häbemeluude vahel)). 96.Liigese ehitus (joonis 27 õpikutes) 97.Nimetage liigese abiseadeldised, näited esinemise kohta: Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk, napamokk), Liigesekettad(põlveliigeses võruketas, lülisamba lülikehade vahel ja rinnaku-rangluu liigeses pidevketas) 98.Nimetage üheteljelised liigesed, näited esinemise kohta: Plokk- ehk `sarniirliiges (sõrmede lülivahelised liigesed) ja ratasliiges(küünarluu ja õlavarreluu liiges) 99.Nimeta kaheteljelised liigesed, näited esinemise kohta: Ellipsoid ehk munaliiges (kodarluu- randmeliigeses) ja sadul- ehk rübiliiges(pöidla-kämblaliiges) 100. Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited esinemise kohta: Keraliiges, erivariant lameliiges (rangluu ja abaluuliiges). 101
org/wiki/Luustik) 1.2 Luustiku ülesanded · Toestab lihaseid, siseelundeid ja pehmeid kudesid · Liigutuste telje moodustamine · Elutähtsate organite kaitse (süda, aju, kopsud) · Kaltsiumfosfaadi deponeerimine (luukoe uuendamine) (http://et.wikipedia.org/wiki/Luustik) 1.3 Luustiku areng Varases lootelise arengu faasis koosneb loote luustik kõhrkoest , millest enamik ülejäänud luid hiljem välja kujuneb (protsess kestab aastaid peale sündi). Kolju ja rangluu moodustuvad sidekoest protsessi käigus, mida nimetatakse intramembranoosseks ossifikatsiooniks. Sünni hetkel on vastsündinul üle kolmesaja luu, samal ajal kui täiskasvanul on keskmiselt kakssada kuus luud (numbrid võivad kergelt varieeruda erinevatel indiviididel). Vahe tekib sellest, et teatud arv väikesi luid kasvab kokku kasvuperioodil, näiteks ristluu ja õndraluu. (Lepp,A.Inimese anatoomia,Tartu 1974) 1
4. Roided ja rinnak; roiete ühendid lülidega (nimetused, tüüp, funktsioon ) ja rinnakuga. Ro12-kaar lam,pea,kael,köbr,<,keh,vag.7pär,3eba,2vallas.Rin-3osa-pide,keh,mõõkjätk.Roipealiig(k);Roi-ristjätkliig(r)-ümb tel. 5. Rindkere tervikuna (ehitus, individuaalsed ja soolised iseärasused, liikumine). Korv-lülrin,roid,rinn.(Kere)Liik-roilülliig,roi-rinnliig,rinnpid&-keh vah kõhrliid liik&roidkõhr kuj muut arv. 6. Õlavöötme luud ja nende ühendid: rinnaku-rangluu liiges (ehitus, tüüp, funktsioon), õlanuki-rangluu liiges (tüüp, funktsioon, lig.coracoclaviculare tähtsus ). Aba-3< lam,3serv,kaarnjätk,õlanuk;Rang-Skuj toru.ÕRliig-liigpin lam,kiudkõhr;A al < pöörd med v later; RRliig-liigpin inkongruent,kiudkõhr;(k)õlvööt et&ta viim;tõst&lan 7. Ülajäseme vabaosa luud (õlavarre-, küünar- ja kodarluu, randme, kämbla ja sõrmede luud). ÕV,Küün,Kod,Ran,Käm,Sõr.(8,5,14) 8. Õlaliiges (ehitus, tüüp, funktsioon).
Rinnakupide, rinnakukeha, mõõkjätke,vallasroided, ebaroided, pärisroided. Roideid on 12 paari: 7 ülemist on pärisroided, järgmised 3 on ebaroided ja viimased 2 on vallasroided. 25. Roiete põhimõtteline ühendumine lülisamba ja rinnakuga, roiete liikumine. Roided ühenduvad lülisamba rinnaosaga kera- ja ratasliigese abil. 26. Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud. (info õpikust) Õlavööde(abaluu ja rangluu) Ülajäseme vabaosa luud : õlavarre-, küünarvarreluud , käe luud (randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülid) 27. Õlanuki-rangluu liiges: (info õpikust) liigenduvad luud: rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel Liigese tüüp: Liigesepinnad on lamedad ehk lameliiges Liikumine: väikese ulatusega, ümber sagitaaltelje Abiseadeldised: 28. Rinnaku-rangluu liiges: (info õpikust) Liigenduvad luud: rangluu ja rinnakupideme ühendumisel.
Tugielundkond- Lihased Ly-andra pärnaste Tugielundkond Toetab keha ja kaitseb organeid Tugielundkonna moodustavad luud ja liigesed KOLJU Lõualuu kaelalülid RANGLUU Rinnaluu abaluu õlavarreluu roided sõrmeluud Nimme- küünarluu lülid randmeluud puusaluu kodarluu riistluu niudeluu reieluu pindluu sääreluu Põlve- Pöia luud keder Kanna luud Lihased ja ülesanded Kaitsevad siseelundeid Annavad kehale kuju Toodavad kehasoojust Keha liigutajad Siseelundite tööks
verehaigused ägedad palavikuga kulgevad haigused rasked südame- ja neeruhaigused kopsutuberkuloos naha seenhaigused rasedus Akupunkt Eluvärav Ming Men asub selja keskteljel, teise nimmelüli all. Umbes naba vastas seljal. Akupunkt Feng Chi Tuulte Häärber, mis asub kukla keskel koljuääre all lohus, umbes 1 sõrmelaius juuste piirist üles. Akupunkt Energiameri QI HAI Asub nabast 2 sõrmelaiust allapoole. Akupunkt SHU FU asub rangluu all lohus, keskmest 2 sõrme laiuse kaugusel külgedele Akupunkt ZUSAN LI asub põlve kedre välisküljest 4 sõrmelaiust alla ja väliküljele 1 sõrmelaius, lohus. Täname kuulamast!
39. 10.Õrnlihas: A: milliselt luult algab Häbemeluult B:millisele luule kinnitub, Sääreluu köprus C:millist liikumist teostab puusaliigeses Lähendab reit D: milliseid põlveliigeses (2). Painutab ja roteerib säärt sisse ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ ----------- 40. Nimeta luud , mis on õlavöötme, õlavarre ja käsivarre skeletis. Rangluu, abaluu, õlavarreluu, kodarluu, küünarvarreluu, 41. Nimeta puusaluu osad Nimmeluu, istmikuluu, häbemeluu 42. Millise süvendi moodustamisest võtavad kõik kolm luud osa? puusanapp 43. Nimeta liigese põhiosad Liigesepinnad, kapsel ja pilu 44. Mis funktsiooni täidab liigese sünoovia e. liigesevõie Vähendab hõõrdumist, kannab toitaineid kõhrerakkudele ja jääkaineid ära 45. Nimeta üheteljeliste põhitüübid, märgi juurde tavaline liikumistelg ja näide
39. 10.Õrnlihas: A: milliselt luult algab Häbemeluult B:millisele luule kinnitub, Sääreluu köprus C:millist liikumist teostab puusaliigeses Lähendab reit D: milliseid põlveliigeses (2). Painutab ja roteerib säärt sisse ---------------------------------------------------------------------------------------------------------- ------------------- 40. Nimeta luud , mis on õlavöötme, õlavarre ja käsivarre skeletis. Rangluu, abaluu, õlavarreluu, kodarluu, küünarvarreluu, 41. Nimeta puusaluu osad Nimmeluu, istmikuluu, häbemeluu 42. Millise süvendi moodustamisest võtavad kõik kolm luud osa? puusanapp 43. Nimeta liigese põhiosad Liigesepinnad, kapsel ja pilu 44. Mis funktsiooni täidab liigese sünoovia e. liigesevõie Vähendab hõõrdumist, kannab toitaineid kõhrerakkudele ja jääkaineid ära 45. Nimeta üheteljeliste põhitüübid, märgi juurde tavaline liikumistelg ja näide
Painduvalt ühendatud. Painduvalt on omavahel ühendatud selgroolülid. Selgroo lülide vahel on kõhrest kettad, mis teevad selle painduvaks. Inimene on hommikul 1 cm pikem kui õhtul, sest püstasend surub kettad päevase koormuse jooksul lamedaks. Liikumatult ühendatud. Liikumatult on ühendatud ajukolju luud. Nende ühendusi nimetatakse koljuõmblusteks. Tähtsamad luud Kandke joonisele järgmised luud: kolju, selgroog, roie, abaluu, rangluu, rinnak, õlavarreluu, küünarluu, kodarluu, randmeluud, kämblaluud, sõrmeluud, puusaluu, ristluu, õndraluu, reieluu, sääreluu, pindluu, põlvekeder, kannaluud, pöialuud, varbaluud. 2 Inimese anatoomia ja füsioloogia Inimese elundid ja elundkonnad -2
Lastel luukasvuvööndi vigastused- luukasvu häired Suur põletikuoht Esmaabi Luumurru ümbrusest riided lahti lõigata, kuid mitte neid ära võtta, peata verejooks Seo haav * ole tähelepanelik * ära liiguta murruga jäset, kui see pole hädavajalik Ära transpordi kui valuärritus on väga tugev Ära anna kannatanule juua, vajadusel niisuta huuli Aseta valu vähendamiseks murru kohale külmakott HELISTA KOHE 112 Esmaabi Küünarvarreluu ja rangluu murru korral kinnita käsi kolmnurkrätikuga ja vii kannatanu lähimasse raviasutusse Roidemurdude korral on valu hingamisel, katsumisel Roidemurrud ei ole enamasti eluohtlikud, kuid pöördu siiski raviasutusse Ei tohi lasta kannatanul hüpata või minna sündmuskohalt iseseisvalt, Luumurdude esmaabi Kinnita käsi kolmnurkrätikuga Sokk Luumurdude korral võib tekkida sokk Pane kanatanu lamama Anna asend, kus valu on kõige väiksem
2. os sphenoidale –kiilluu 3. os ethmoidale- sõelluu 4. Concha nasi inferior – alumine ninakarbik 5. os temporale – oimuluu 6. os frontale - otsmikuluu 7. os parietale - kiiruluu 8. os lacrimale - pisaraluu 9. os nasale - ninaluud 10. vomer - sahkluu 11. maxilla- ülalõualuu 12. os palatinum - suulaeluu 13. os zygomaticum – sarnaluu 14. mandibula - alalõualuu Nimeta noolega näidatud luu osa ja lihas, mis sealt algab ning selle lihase funktsioon. Õlanukk (Rangluu). Algab rangluult ja abaluult: Deltalihas. Ül: tõsta käsivart horisontaalselt ning samuti ette- ja tahapoole liigutada. Kinnitub abaluu hari ja rangluu akromaatiline ots: trapetslihas Õlgade tõstmine ja langetamine, Õlgade taha tõmbamine Ülajäseme üle horisont. pinna Kallutab pead küljele. Abaluualune lihas. M. subscapularis. algab abaluualuselt augult Näita joonisel, kus asub margo medialis scapulal
alumine äär allapoole, töötab koos suunurga- allarõhujaga Peapööritaja / Oimu-ja Rinnaluu Pead painutada, musculus kuklalihaste pidemele ja kallutada ja sternocleidomastoideu oimujätkest rangluu pöörata s sternaalsele otsale Pea ja kaela Oimuluu Esimesed rinna-ja Pea tahapoole ja pikklihas nibujätke kaelalülid ühele küljele kallutamine Trapetslihas / Kuklaluust, kaela- Abaluu harjale, Tõstab õlgu, pea
42. Kas roide närvid ja veresooned asuvad roidest seespool või väljaspool? Seespool 43. Mille poolest erinevad pärisroided ebaroietest? Pärisroided on kõhrega ühendatud rinnaku külge 44. Mille poolest erinevad vallasroided pärisroietest? Ei kinnitu otstega kuhugi külge 45. Millistest osadest koosneb rinnak? Ülemine osa rinnakupide, keskmine osa rinnakukeha ja alumine osa mõõkjätke 46. Nimeta 2 erinevat luud, mis kinnituvad rinnakupideme külge! Rangluu ja esimene roie 47. Milline liiges jääb roidepea ja lülikeha vahele? Keraliiges 48. Millist liigutust teostab roie läbi roideköbru-ristijätkeliigese? Ümber roide ristjätke liigese telje 49. Mitu anatoomilist auku esineb abaluul? Nimeta need! Abaluualune auk, harjaalune auk, harjaülane auk KOLM 50. Mis on kõige lateraalsem osa abaluul? Kaenlaaugu pool olev serv 51. Missugune abaluu osa liigendub rangluuga? Õlanukk 52. Milline rangluu ots on liikuvam?
3. TÖÖÕNNETUSE ANDMED TÖÖÕNNETUSE TOIMUMISE AEG (päev, kuu, aasta) 12 9 2012 KELLAAEG 9.00 TÄISTUNDE TÖÖAJA ALGUSEST 2 TÖÖÕNNETUSE RASKUSASTE KERGE RASKE SURM TÖÖVÕIMETUS MÄÄRATUD VIGASTUSE LIIK: Vasaku rangluu murd. Vasaku V-VII roide murd. Traumaatiline õhkrind vasakul. Nahaalune emfüseem vasakul. VIGASTATUD KEHAOSA: Vasak rangluu, vasak rindkerepool. NAHKA LÄBISTAV KOKKUPUUDE NAKKUSOHTLIKU ESEME, INIMESE VÕI LOOMAGA. SAANUD ENNETAVAT RAVI 4. TÖÖÕNNETUSE ASJ AOLUDE KIRJ ELDUS (Kirjelda töötamiskohta, tööprotsessi, kasutatud töövahendit, töötaja tegevust tööõnnetuse hetkel, vigastuse vahetut tekitajat jms.) Töötamiskoht oli põld
Kristina Smigun. Kristina Smigun sündis 23.veebruaril aastal 1977. aastal Tartus. Tema vanemad on Rutt ja Anatoli Smigun. Tal on õde Katrin. Ja ta on suusataja. 1996. aastal lõpetas ta Tartu 12. kk-i. Teda on treeninud ka tema isa. Ta on käinud 1994.aastal tali om-il Lillehammeris kus ta sai 5 kilomeetri sõidus 30.koha, jälitus sõidus 27.koha, 15 kilomeetris 28.koha ja teatevõistluses 12. koha. Pärast rangluu murdu võistles ta Naganos 1998 30kilomeerti sõidus ja sai 46. koha. 1993 sai mm-il 5 km-s 35. ja jälitussõidus 31.koha. 1995 5 kilomeetris viienda ja jälitus sõidus 9. ning 15 km-s 8. koha. 1999 võitis 15km- s(vabastiilis) hõbeda ja30 km-s (klassikalises stiilis) bronksi ning jälitus sõidus 5+10 km sai 6. koha. Mk-l sai etappide kokkuvõttes 1994. 60.-62 koha, 1995.aastal 25., 1996. 17., 1997. 13. ja 1998. aastal 19. koha. 1999 oli
cornu sarale RISTLUU SARVED proc. articularis superior - ÜLEMINE LIIGESJÄTKE linea transversa - Õndraluu 3-5 X (os coccygis, vertebra coccygea ains.) cornu coccygneum või mitm. cornua coccygea - ÕNDRALUU Rinnak (sternum) manubrium sterni - RINNAKUPIDE corpus sterni - RINNAKUKEHA processus xiphoideus - MÕÕKJÄTKED angulus sterni RINNAKU NURK incisura jugularis - KÄGISÄLK incisura clavicularis RANGLUU SÄLK incisura costalis ROIDE SÄLK Roided (costae) caput - PEA cartilago costalis -ROIDEKÕHR collum - KAEL os costale ROIDE OSA corpus - KEHA tuberculum costae ROIDE KÖBRUKE
a Sveits Sankt Moritz 1924. a Prantsusmaa Chamonix 1.6. Milline piltidest kujutab Sotsi taliolümpiamängude maskotte? EESTI KUULSAMAD SUUSATAJAD 2. Millistel olümpiamängudel võitis Jaak Mae pronksmedali? Torino 2006 Salt Lake City 2002 Vancouver 2010 2.1. Mitmekordne olümpiavõitja on Andrus Veerpalu? Kolmekordne Pole kunagi võitnudki. Kahekordne. 2.2. Millise halva kogemuse osaliseks sai Kristina Smigun-Vähi aastal 2002? Ta murdis rangluu. Teda süüdistati dopingu kasutamises. Ta murdis jalaluu. 2.3. Mitmenda koha saavutas Aivar Rehemaa Sotsi suusavahetusega sõidus? 34. koht. 51. koht. 4. koht. 2.4. Mis aastal lõpetas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri? 2013 2010 2008 2.5. Kes on Eesti suusaliidu peasekretär? Jaak Mae Edgar Savisaar Aivar Rehemaa TEHNIKA, STIIL JA VARUSTUS 3. Milliseid suusastiilid on kasutusel?
Pindmised selja lihased Selja lailihas Trapetslihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Musculus Kõikide Rangluu Ülemine osa m. latissimus 4 alumist Õlavarreluu Langetab (m.) trapezius rinnalülide lateraalne tõstab dorsi roiet, 4-5 väikese tõstetud ogajätked, pool, abaluud, alumist köbrukese ülajäset,
Südame-vereringe-, hingamis- ja Parasümpaatilised seedesüsteem Nende süsteemide kontrollimine Uitnärvi selgmine motoorne tuum XI 11. paar n.accessorius, lisanärv Motoorsed Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas, trapetslihas Pea ja õlgede liigutused Kaksipidine tuum, kraniaalnärvi tuum XII 12. paar n.hypoglossus, keelealune närv Motoorsed Keelesisesed ja keelevälised lihased Keele liigutused Keelealuse närvi tuum
10) Vallasroided(kaks viimast paari, 12,13) 24. roiete ühendumine lülisamba ja rinnakuga- kahe liigese abil tagumised- kera ja ratasliiges eesmised- kõhre abil ühendatud liikumine- tagumised otsas pöörduvad eesosad- ette, üles külgosad- eemalduvad 25. ülajäseme piirkonnad- õlavööde(abaluu ja rangluu) vaba-ülajäseme luustik(õlavarre- ja küünarvarreluu, käe luud) 26. Õlanuki-rangluuliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel lameliiges võib esineda liigesesisene kõhrketas liikumine-võrdlemisi väikese ulatusega 27. rinnaku- rangluu liiges- rangluu ja rinnakupide liigesepinnad inkongruentsed(sobimatud)
10) Vallasroided(kaks viimast paari, 12,13) 24. roiete ühendumine lülisamba ja rinnakuga- kahe liigese abil tagumised- kera ja ratasliiges eesmised- kõhre abil ühendatud liikumine- tagumised otsas pöörduvad eesosad- ette, üles külgosad- eemalduvad 25. ülajäseme piirkonnad- õlavööde(abaluu ja rangluu) vaba-ülajäseme luustik(õlavarre- ja küünarvarreluu, käe luud) 26. Õlanuki-rangluuliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel lameliiges võib esineda liigesesisene kõhrketas liikumine-võrdlemisi väikese ulatusega 27. rinnaku- rangluu liiges- rangluu ja rinnakupide liigesepinnad inkongruentsed(sobimatud)
annaabi.ee 
