Õlavööde Scapula- ABALUU-kolmnurkne margo sup., med., lat. ÜLEMINE, KESKMINE, KÜLGMINE SERV angulus sup., inf., lat. NURK ÜLEMINE, ALUMINE, KÜLGMINE Acromion - ÕLANUKK incisura scapulae ABALUU SÄLK processus coracoideus KAARNAJÄTKE inimesel abaluu osa collum scapulae ABALUU KAEL cavitas glenoidalis - LIIGESÕÕNIS spina scapulae - ABALUU HARI mida mitmekesisemad liigutused ,seda kõrgem fossa subscapularis ABALUU ALUNE AUK fossa supra et infraspinata HARJA ÜLINE JA ALUMINE AUK tuberculum infra et supraglenoidale LIIGESÕÕNE ALUNEKÖBRUKE JA ÜLEMINE KÖBRUKE clavicula - RANGLUU corpus - KEHA extremitas sternalis et acromialis RINNAKU POOLNE OTS , LAMEOTS(TEISELE POOLE) tuberculum conoideum - KOONUS KÖMBUKE humerus ÕLAVARRELUU caput humeri -ÕLAVARRELUUPEA collum anathomicum et chirurgicum ÕLAVARRELUU ANATOOMILINE, KIRURGILINE KAEL tuberositas deltoidea - DELTA KÖPRUS condylus humeri ÕLAVARRE PÕNT trochlea humeri ÕLAV...
eq ca 1.Abaluu harjaülene ja -alune auk peaaegu ühesuuru 1.Õlanukk (Acromion) puudub; 2.Abaluukõhr kitsas triip. 2.Abaluuharja-köber (Tuber spinae scapulae) hästi arenenud; 3.Hästi arenenud kaarnajätke (Processus NA coracoideus). Vähearenenud deltalihasmine köprus (Tuberositas delto 1. Suur ja Väike köbruke on kahestunud Kraniaalseks ja 1.Lühijalgsetel koertel Kaudaalseks osaks (Pars: cranialis et õlavarreluu tugevasti lateralis). 2. Lisandub Vahelmine kõverdunud. köbruke (Tuberculum intermedium). 2.Leidub plokiülene mulk (Foramen supratrochleare). 1.Sõralistel ja kabjalistel Radius tugevamini arenenud kui karnivooridel; 2
Tagumine osa abaluuhari 65. Õlavars (5) NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Kaarnajätke Abaluu kaarnajätk Õlavarreluu väike Õlavarre ette õlavarre lihas köbruke viimine Õlavarrelihas Õlavarreluu distaalse osa eesmine pind Küünarluu köprus Küünarvarre painutus Õlavarre Pikk pea abaluu liigeseüliselt Kodarluu köprus Küünarvarre kakspealihas köbrukeselt, Lühike pea abaluu painutus kaarnajätk Õlevarre Pikk pea abaluu liigesealune köbruke, Küünarnukk Küünarvarre
Ümber roide ristjätke liigese telje 49. Mitu anatoomilist auku esineb abaluul? Nimeta need! Abaluualune auk, harjaalune auk, harjaülane auk KOLM 50. Mis on kõige lateraalsem osa abaluul? Kaenlaaugu pool olev serv 51. Missugune abaluu osa liigendub rangluuga? Õlanukk 52. Milline rangluu ots on liikuvam? Õlanukmine ots 53. Millised köbrukesed on õlavarre luul? Suur ja väike kõbruke 54. Millise lihase jaoks on õlavarreluul oma köprus? Deltalihase jaoks 55. Mille jaoks on auk õlavarreluu distaalse otsa dorsaalsel pinnal? Sinna paigutub küünarnukk. 56. Mille jaoks on augud õlavarreluu distaalse otsa ventraalsel pinnal? Nendes paiknevad küünarvarreluu proksimaalsed jätked 57. Milline küünarvarre luu paikneb lateraalselt, kui peopesa on suunatud ettepoole? Kodarluu 58. Millega liigendub kodarluu pea? Õlavarreluu-pähikuga 59. Mitu liigeselist ühendust on kodarluul küünarluuga? Kaks 60
m. masseter Sarnakaar Alalõualuuharu Mälumine, m. temporalis Oimuluu Alalõualuuharu Tõstab mälurmine tõstab soomusosa nokkjätke alalõualuud, köprus alalõualuud tagumised surudes kimbud alumisi tõmbavad
ja ulatub mõõkjätkest keskjoon rinnaluu sümfüüsini mõõkjätkelt kubemeni Deltalihas (m. deltoideus) Rangluu, õlanukk, Õlavarreluu Tõstab õlavart horisontaal- abaluu hari deltalihasmine köprus tasapinnani ja pöörab Suur ümarlihas Abaluu alumine nurk Õlavarreluu väike köbruke Tõmbab õlavart taha, lähendab kerele, pöörab sissepoole Väike ümarlihas Abaluu lateraalne serv Õlavarreluu suure Retroversioon, abduktsioon,
tendo kõõlus glandula (gl.) nääre truncus tüvi, kere tunica kest hiatus lahi tuber köber hilus värat tuberculum köbruke tuberositas köprus impressio jäljend incisura sälk valva klapp insula saar vas soon isthmus kitsus vena, venae (v.; vv.) veen,veenid vesica põis labium mokk vesicula põieke
tendo kõõlus glandula (gl.) nääre truncus tüvi, kere tunica kest hiatus lahi tuber köber hilus värat tuberculum köbruke tuberositas köprus impressio jäljend incisura sälk valva klapp insula saar vas soon isthmus kitsus vena, venae (v.; vv.) veen,veenid vesica põis labium mokk vesicula põieke
Reieruutlihas Istmikuköbru Pöörlitevahehari Reie eemaldamine, välja pööramine Suur tuharalihas Niudeluuhari, ritsluu külgserv Reieluu Reie taha viimine tuharalihasmine köprus Laisidekirme- Ülemis-eesmine niudeluuoga Niude-sääreluu Reie ette viimine pingutaja kulgla 68. Reie lihased Tagumine (3) LIHASE ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON NIMETUS Poolkilelihas Istmikuköbru Sääreluu mediaalne Põlve painutus, sisse põndapealne pööramine
Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Deltalihas Rangluu, Õlavarreluu Tõstab õlavart horisontaal- m. deltoideus õlanukk, deltalihasmine tasapinnani ja pöörab sissepoole, abaluu hari köprus lähendab keskjoonele Koljupealnelihas* Kulmude Koljulagi Peanaha ette-taha tõmbamine, epicranus piirkond, kulmude liikumine, kurrud kuklatagusejoon Silmasõõrlihas Silmasisenurk Silma välisnurk, Silmade pilgutamine silmalaud
kõhuvalgejoon rinnaku mõõkjätke häbemeliidus märgib vertikaalselt kõhu keskjoont; lootel läbivad seda nabaveen ja kaks nabaarterit deltalihas rangluu, õlanukk, õlavarreluu tõstab õlavart horisontaaltasapinnani ette ja m. deltoideus abaluuhari deltalihasmine köprus pöörab sissepoole, lähendab keskjoonele; õlavarre-kakspealihas abaluu kodarluuköprus, painutab ja pöörab käsivart väljapoole; tõmbab m. biceps brachii kiudkõõlusriba õlavart ette õlavarrelihas õlavarreluu küünarluuköprus painutab käsivart
Kinnitub kodarluu köprusele ja küünarvarre fastsiale. Funktsioon: õlavarre ettepainutus ja käsivärre painutamine ning väljapööramine/supinatsioon. 12. Reienelipealihas. Nimi ladinak. Osad, algus ja lõpp. Funktsioon tervikuna. Musculus quadriceps femoris. 4 osa – keskmine (m.vastus medialis), vahepealne(m.v.intermedius), külgmine pakslihas (v.lateralis), reie sirglihas (m.rectus femoris). Algus – reieluu karejoon lateraalselt, lõpp - sääreluu köprus. Funktsioon: sääre sirutamine (põlveliigese sirutamine). „Jalgpallurilihas“. TEST 2 1. Nimeta lülisamba osad. Ladina k. . Mitmest lülist koosneb või mitmest lülist kokkukasvanud. Kaelalülid 7, rinnalülid 12, nimmelülid 5, ristluu (5 lülist kokkukasvanud), õndraluu (2-4 lüli) 2. Kuidas nim. Toruluu laienenud osa, keskosa ja jah. Millega on täidetud õõnsused täiskasvanul toruluuotsdes ja millega keskosas? Epifüüs, metafüüs, diafüüs.
kooniline. Veisel on vaagnapõhi kaudaalselt kõrgemal, mis raskendab loote väljumist. 42. Puusaköprude kuju loomaliigiti. Vt tabel 10 lk 35 43. Mis moodustab reie skeleti? Reieluu ja põlvekeder 44. Reieluu põhiosad. Reieluupea, reieluukael, reieluukeha, reieluuplokk, mediaalne ja lateraalne põnt 45. Reieluu iseärasused karnivooridel ja seal. põndaülise augu asemel suprakondülaarköprus, millest mediaalselt asetseb mediaalne põndaülene köprus. Karnivooride põlvekeder on ovaalne ja seal kolmnurkne 46. Reieluu iseärasused hobustel. Reieluu reljeef on koduloomadest ilmekaim, suurpöörel on kahestunud kraniaalseks ja kaudaalseks osaks. Esineb kolmas pöörel. Põlvekeder neljakandiline. 47. Sääreluu põhiosad. Mediaalne ja lateraalne sääreluupõnt, sääreluukeha, sääreluutigu, mediaalne vasarik 48. Pindluu põhiosad. Pindluupea, pindluukael, pindluukeha, lateraalne vasarik 49
vastus intermedius Reie-kakspealihas - m. biceps femoris (Car:) ristluu-köbru side, Laisidekirme, põlvekeder, Varbajäsemel puusaliigese (eq:) ristluu, lai ristluuköbru sääreluu kraniaalne serv ja sirutamine ja põlveliigese side, istmikuköber köprus, kandluuköber painutamine, keharaskuse kandmisel puusa-, põlve- ja kannaliigese sirutamine ja
Kõõlused- sidekoest; pea-lihaskimpudest, kõht- lihaskimpudest 38. Kõhu lihased: A:nimeta kõhu külgmise rühma lihased (3) Kõhu ristilihas, sisemine kõhu põikilihas, välimine kõhu põikilihas B:millise lihase ümber moodustavad tupe nende lihaste laiad kilekõõlused Kõhusirglihase tupp C: kuidas selliseid laiu kõõluseid nimetatakse 39. 10.Õrnlihas: A: milliselt luult algab Häbemeluult B:millisele luule kinnitub, Sääreluu köprus C:millist liikumist teostab puusaliigeses Lähendab reit D: milliseid põlveliigeses (2). Painutab ja roteerib säärt sisse ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ ----------- 40. Nimeta luud , mis on õlavöötme, õlavarre ja käsivarre skeletis. Rangluu, abaluu, õlavarreluu, kodarluu, küünarvarreluu, 41. Nimeta puusaluu osad Nimmeluu, istmikuluu, häbemeluu 42
Kõõlused- sidekoest; pea-lihaskimpudest, kõht- lihaskimpudest 38. Kõhu lihased: A:nimeta kõhu külgmise rühma lihased (3) Kõhu ristilihas, sisemine kõhu põikilihas, välimine kõhu põikilihas B:millise lihase ümber moodustavad tupe nende lihaste laiad kilekõõlused Kõhusirglihase tupp C: kuidas selliseid laiu kõõluseid nimetatakse 39. 10.Õrnlihas: A: milliselt luult algab Häbemeluult B:millisele luule kinnitub, Sääreluu köprus C:millist liikumist teostab puusaliigeses Lähendab reit D: milliseid põlveliigeses (2). Painutab ja roteerib säärt sisse ---------------------------------------------------------------------------------------------------------- ------------------- 40. Nimeta luud , mis on õlavöötme, õlavarre ja käsivarre skeletis. Rangluu, abaluu, õlavarreluu, kodarluu, küünarvarreluu, 41. Nimeta puusaluu osad Nimmeluu, istmikuluu, häbemeluu 42
Õlavarreluupeale (caput humeri) järgneb anatoomiline kael (collum anatomicum). Anatoomilise kaela kõrval on suur köbruke (tuberculum majus) ja väike köbruke (tuberculum minus). Köbrukesed lähevad õlavarreluukehal üle suure ja väikese köbrukese harjaks (crista tuberculi majoris et minoris), mida eraldab köbrukestevahevagu (sulcus intertubercularis). Õlavarreluukeha (corpus humeri) algab kirurgilise kaelaga (collum chirurgicum). Keha külgmisel osal on deltalihasmine köprus (tuberositas deltoidea) ning tagumisel küljel kodraluumise närvi vagu (sulcus nervi radialis). Õlavarreluu alumise otsa moodustab õlavarreluupõnt (condylus humeri), mis liigestub küünarvarre luudega. Põnda lateraalsem osa on õlavarreluupähik (capitulum humeri), mediaalne osa on õlavarreluuplokk (tochlea humeri). Õlavarreluupähiku kohal on kodarluumine auk (fossa radialis) ning õlavarreluuploki kohal nokkjätkmine auk (fossa coronoidea). Tagumisel pinnal õlavarreluuploki kohal on
manustada esmalt veeni. Subkutaanselt, intraperitoniaalselt ja suukaudselt manustatuna vedelik tugevalt dehüdreerunud patsiendil ei imendu. Vere voluumen on vähenenud, veri koondub kehatüvedesse elutähtsatesse elunditesse, perifeersed veresooned jäävad tühjadeks, siia manustatud vedelik ei imendu. - Kutsikatel, kassipoegadel ja väikestel koertel saab lahuseid manustada ka luuõõnde. Manustamiskohad: sääreluu köprus, sääreluu mediaalne proksimaalne osa sääreluuköprusest 1- 2cm kaugusel, reieluu pöörlate vaheline auk. Säilitusvajadus: 40-65 ml/kg täiskasvanutel, 130 ml/kg noorloomadel 24 tunni jooksul. 20 kg koer vajab 1,3l vett ööpäevas, 450kg hobune vajab 29l vett ööpäevas Vedelikuvajaduse arvutamine: Koera kaal 20kg Dehüdratatsioon 8% Kehamassi kadu kompenseerimine: 20x0,08 = 1,6l/24h
Väike ümarlihas abaluu lateraalne serv aduktsioon ja õlavarreluu suurköbruke supinatsioon Deltalihas 1. rangluu õlavarreluu õlavarre abdutsioon 2. õlanukk deltalihasmine köprus 3. abaluuhari 66) Õlavarre lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid LIHAS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Kaarnanajätke- abaluu õlavarreluu väikekõbruke õlavarre anteversioon, õlavarre kaarnanokkjätke aduktsioon, pronatsioon lihas
o: processus medialis Tiberis calcanei i: 4ks kõõluseks -> kinnituvad 2. – 5. varba kesksele faalanksile Väikevarba lihaste rühm Musculus opponens digiti minimi o: ligamentum plantare longum i: 5. metatarsaalluu lateraalne serv Musculus flexor digiti minimi brevis o: 5. Metatarsaalluu põhimik i: väikevarba proksimaalse faalanksi põhimik Musculus abductor digiti minimi o: processus lateralis Tiberis calcanei i: 5. Metatarsaalluu köprus ja proksimaalsele faalanksile Musculus extensor digitorum brevis o: calcaneus facies dorsalis i: 2. -4. varba kesksete faalanksite põhimikud Musculus extensor hallucis brevis o: calcaneus facies dorsalis i: suure varba dorsaalaponeuroos + proksimaalne faalanks
VORMISTIKUST: · Ains part tugevas astmes ja lõputa (atra, kapla, ketre, kirpa, kopru, korke) · Illat sse-lõpuline või part tugevaastmeline tüvi (kublasse e kupla, kõdrasse e kõtra, mägrasse e mäkra) · Ains ines tugevaastmelist vormi kasutatakse paralleelselt süsteemipärase nõrgaastmelisega mõnedest sõnadest seisundiadverbi tähenduses: kibras e kipras, kublas e kuplas, köbrus e köprus · de-mitmus tugevaastmelisest tüves de-tunnusega (nõtrade, otrades, putrudele, põtradele) · Mitm part lõputa või sid-lõpuline (mäkri e mäkrasid, putre e putrusid, vaklu e vaklasid) · i-mitmus on võimalik, kuid vähe kasutusel (adrusse, kogris, kõdrust, nõdrule) Alltüüp PADI · padja, patja, padjasse e patja, patjade, patju e patjasid, patjadesse e padjusse
o Femur’i distaalne ots – 2–3 cm põlvekedrast proksimaalsele keskjoonel o Õlavarreluu (proksimaalne ots) o Radius (distaalne ots) o Niudeluuhari (spina iliaca anterior) o Clavicula o Calcaneus Sternum (manubrium sterni) – täiskasvanu 811 Teostamine – punktsioonikoha leidmine 1) Pange põlve alla rullikeeratud rätik, nii et jalg oleks suunatud väljapoole. Leidke alguspunkt: tibia tuberositi (sääreluu köprus) – ümar väljaulatuv osa kohe kederluu all. 2) Liikuge sääreluu köpruse juurest umbes 2 sõrme võrra jala siseküljele, et seal lame/ tasane koht leida. 3) Sääreluu lava juurest liikuge umbes 1 cm võrra üles, põlvekedra suunas. 812 Peale nõela paigutamist 1. Aspireerige Luuüdi saab laboratoorse proovi võtmiseks süstlasse aspireerida (esimene süstlatäis visatakse ära, teist saab kasutada analüüsiks) . Märkus
annaabi.ee 
