AIDS (Acquired immune deficiency syndrome) Laurits Tani 9.b Sümptomid · Lümfisõlmes suurenevad. · Klassikalise AIDSi puhul võib kehakaal langeda nädala jooksul 10% võrra ja päevas erituda kuni 10l vett. · Nakatumisest saab teada ainult, kui sinu verd uuritakse laboratooriumis. · Suur öine higistamine Ennetamine · AIDSi vastu ei ole veel vaktsiini leiutatud · AIDSi on võimalik ennetada Kuidas vältida AIDSi: · Kasuta alati kondoomi, kui sa pole oma partneris kindel · Hoia eemale süstimis-, tatoveerimis- ja muudest nõeltest
keharakkudesse ning süsihappegaad ja jääkained rakkudest verre. Veri: Kude, mis koosneb vereplasmast, puna-ja valgeverelivledest ning vereliisakutest. Täiskasvanud inimeses on 5-6 liitrit verd. Vere punalibled ehk erütrotsüüdid: Transpordivad hapnikku. Tekivad luuüdis, eluiga ligi 4 kuud, seejärel lagundatakse maksas, ainsad tuumata rakud inimese kehas. Vere valgelibled ehk leukotsüüdid Kaitsevad hagustetekitajate eest Tekivad luuüdis, lümfisõlmes ja põrnas, eluiga 2-4 päeva. Tuumaga värvusetud rakud . arv kõigub (norm on 4000-9900 rakku mm vere kohta) Vereliistakud ehk tombotsüüdid Osalevad vere hüübimisel. Hemofiilia verehüübimatus. Vereplasma Transpordib toitaineid, jääkaineid ja süsihappegaasi, samuti hormoone, ensüüme ja antikehasid. Koosneb põhiliselt veest(90%), milles on lahustunud nii orgaanilised kui ka anorgaanilised ained. Vererühmad ABO süsteem: vasta valkude erinevusele vererakkude pinnal: 0 vererühm
ülajäsemest ning suubub paremasse veeninurka Rinnajuha kogub lümfi ülejäänud kehaosadest ja suubub vasakusse veeninurka 130. Lümfisõlme ehitus, ülesanne Ovaalsed või ümmargused herneter suurused lümfoidsest koest ülesehitatud kehakesed. Nendesse suubub mitu toomasoont, väljub vaid aga 1-2 viimasoont. Katab sideokoeline kihn, eristatakse pindmist osa koort ja selle all asuvat säsi. Lümfisõlmes palju pilujaid ruume lümfisiinuseid. 131. Regionaalsed lümfisõlmed Ülejäse: küünar- ja kaenlaaeuk Alajäse: põlveõndlas ja kubemes Pea ja kael: kukal, kõrvalesta ees ja taga, lõuaalune kolmnurk, kägiveenide läheduses Rindkereõõs: hingetoru ümbrus, keskseinand, kopsuvärat Vaagen ja kõhuõõs: piki suuremaid veresooni, peensoole kinnistiarteri läheduses
Parem lümfijuha kogub lümfi rindkere, kaela ja pea paremalt poolelt ja paremast ülajäsemest ning suubub paremasse veeninurka Rinnajuha kogub lümfi ülejäänud kehaosadest ja suubub vasakusse veeninurka 23. Lümfisõlme ehitus, ülesanne Ovaalsed või ümmargused herneter suurused lümfoidsest koest ülesehitatud kehakesed. Nendesse suubub mitu toomasoont, väljub vaid aga 1-2 viimasoont. Katab sideokoeline kihn, eristatakse pindmist osa koort ja selle all asuvat säsi. Lümfisõlmes palju pilujaid ruume lümfisiinuseid. 24.Regionaalsed lümfisõlmed Ülejäse: küünar- ja kaenlaaeuk Alajäse: põlveõndlas ja kubemes Pea ja kael: kukal, kõrvalesta ees ja taga, lõuaalune kolmnurk, kägiveenide läheduses Rindkereõõs: hingetoru ümbrus, keskseinand, kopsuvärat Vaagen ja kõhuõõs: piki suuremaid veresooni, peensoole kinnistiarteri läheduses
rakkudel. Ei vaja eelnevat aktiveerimist. Sihtmärkraku lüüsimine toimub perforiini abil. Toodavad tsütokiine: IFNgamma. Intratsellulaarsete infektsioonide ja kasvajate vastane kaitse. Mõningane immunoloogiline mälu. Esmaseks ülesandeks on kiiresti ära tunda ja hävitada kasvajarakke ja viirusega infitseeritud rakke. Teiseks tähtsaks funktsiooniks on immuunvastuse kulu regulatsioon tsütokiinide tootmise kaudu (IFNgamma). 6. Mis on lümfisõlme funktsioon? Kirjelda lümfisõlmes toimuvaid protsesse, rakkude tüüpe ja nende terminaalset differentseerumist, GC kujunemist, klonaalset selektsiooni ja FDC osa selles. Lümfisõlmede funktsiooniks on lümfi filtreerimine. Lümfisõlmedes toimub lümfogeensete ehk kudedest lümfiga saabunud patogeenide kahjutustamine. Seal toimub immuunvastuse algatamine. Immuunaktivatsioon toimub lümfisõlmedes, peale antigeeni kontakteerumist.
veeni ja vasaku sisemise kägiveeni ühinemiskohta. · Joonis lk 177 + tv joonis 5 129. Lümfisõlme ehitus, ülesanne. Lümfisõlmed on ovaalsed või ümmargused hernetera suurused lümfoidsest koest ülesehitatud kehaosad. Nendessu suubub tavaliselt mitu lümfisoont (toomasooned), ning väljub 1-2 viimasoont. Lümfisõlme katab sidekoeline kihn, millest tungivad sisemusse vaheseinad trabeekulid. Lümfisõlme pindmine osa koor, sellle all asub säsi. Lümfisõlmes on arvukalt pilujaid ruume lümfisiinuseid, mida mööda liikudes lümf rikastub lümfotsüütidega. Veel on seal lümfifolliikul ja kihn. · Lümfisõlme ülesanne on toota lümfotsüüte ja filtreerida lümfi (hävitades teistest organitest lümfiga siia sattunud võõrkehi ja -aineid. · Joonis lk 178 + tv joonis 5 130. Regionaalsed lümfisõlmed. Lümfisõlmed asetsevad tavaliselt rühmiti. Iga rühma lümfisõlmed saavad lümfi keha kindlast piirkonnast ja neid
transkriptsioonitase. Atoopilistel koertel on kaitsev nahabarjäär kahjustunud ja puudulik. Nahk on erinevatele allergeenidele vastuvõtlikum ja epidermisesse suudavad tungida allergeenid, mille tunnevad ära Langerhansi rakud. Nahal esineb kõrgendatud tundlikkus erinevatele võõrproteiinidele, sest antiinflammatoorse tsütokiini kasvufaktor-beeta tootmine on puudulik. Langerhansi rakud esitlevad antigeeni T lümfotsüütidele lümfisõlmes, kus vastusena võimendatakse Th2 rakkude diferentseerumist. Th2 rakud produtseerivad suurel hulgal tsütokiine (nt IL-4), mis omakorda mõjutavad B rakke tootma allergeenspetsiifilisi IgE antikehi. Immunoglobuliinid seonduvad naha nuumrakkudele, mis degranuleeruvad ja see väljendub põletikulise protsessina. Edasiselt vabanevad tsütokiinid põhjustavad löövet
Ku ikeha temp on kaua liiga kõrge siis juhtub.... · Kuni 38 C on palavik, kus see hävitab haigustekitajaid. (võitleb haigustekitajate vastu) LÜMFIRINGE · Koosneb lümfisoontest ja lümfisõlmedest · Lümf sisaldab: lümfotsüüdid, koevedelikust pärit olevaid aineid, rasvaosakesi. · Puhastatud lümf liigub tagasi vereringesse. · Lümfisoonte koondumiskohtades- lümfisõlmed. · Hävitavad baktereid ja võõrkehasid. · Suuremad lümfisõlmes on: kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosa, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas. OMANDATUD IMMUUNSUS · Lümfotsüüdid toodavad antikehasid. · Antigeenid on haigustekitajad või teised kehavõõrad vormid. · Antikehade tootmine võtab küll rohkem aega, aga hävitab haigustekitaja kindlamini. · Omandatud immuunsus- kujuneb elu jooksul; sissetungijate info salvestatakse. · Vaktsiin- surmatud või nõrgestatud haigustekitajad. Organism toodab antigeenide
pinnal oleva inhibeeriva retseptoriga, kuid nakatunud rakul pole MHC I valku ning sel juhul seostub tema pinnal olev aktiveeriv valk NK-raku aktiveeriva retseptoriganing rakk läheb apoptoosi Dendriitrakud on vahendajad kaasasündinud ja omandatud imuunsüsteemi vahel. Kaasasündinud immuunsus- mikroobid siseneb rakku ja fagotüsteeritakse dendriitrakkude poolt, aktiveertud dendriitrakk kannab mikroobid lümfisõlme. Omandatud immuunsus- Dendriitrakk on lümfisõlmes ja aktiveeritud dendriitrakk kutusb kohale T-raku, mis kinnitub dendriitraku MHC valkudega. Aktiveerunud T-rakk läheb infektsiooni kohta vereringe kaudu. Immunoloogia II. Omandatud immuunsus. Immunoloogia põhimõisted. Immuniseerimine – organismi viiakse võõrvalke koos molekulidega (n.n. adjuvant), mis kutsuvad esile nende rakkude mustrit äratundvate retseptorite aktiveerumise. Omandatud immuunsuse korral tekib kaks organismi vastust: antikeha vastus ja T-
koonduvad rohkete klappidega varustatud lümfisoonteks. Lümfisooned koonduvad kahte suurde lümfijuhasse. Enne verre suubumist peab lümf läbima vähemalt ühe lümfisõlme. 18. Lümfisõlme ehitus, ülesanne. Lümfisõlmed on ümarad või ovaalsed herneterasuurused sidekoelised moodustised. Nendesse suubub tavaliselt mitu lümfisont, mida nimetatakse toomasoonteks. Nendest väljub aga 1-2 viimasoont. Eristatakse koort ja selle all asuvat säsi. Lümfisõlmes on arvukalt pilujaid ruume – lümfisiinuseid, mida mööda liikudes lümf rikastub lümfotsüütidega. Samaaegselt talitlevad nad ka filtritena, mis hävitavad võõrkehi. Lümfisõlmed on ka lümfotsüütide tekkepaigaks. Lümfisõlmed paiknevad kogumitena, millest suurimad asetsevad. kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas. Lümf võib läbida enne verre jõudmist mitmeid lümfisõlmi.
Sisestruktuuris oluline: erinevad makrofaagid, spetsiifilised epiteliaal ja dentriitrakdu, suurel hulgal apoptootilis rakke, (naiivsed T rakud kes ei sobi), Hassall´scorpuscles—TSLP tüümuse strommalne lümfopoietiin-reg.T lümfotsüüdid Bursa Lindudel B lümfotsüütide küpsemine. Imetajatel suvalistes lümfisõlmedes. Lümfisõlm Lümfi kapilaaridest tulevad lümfiteed lümfisõlme Lümfisõlmes: vesiikuleid, antigeeni esitlevad rakud, lümfotsüüidi, seal toimub neile antigeen esitlemine ja transformatsioon. Lümfisõlmede suurus võib muutuda oluliselt seoses põletikuga Sinisega on terminaal tsentrid, lümfotsüütide aktivatsioon plasttransforatsioon välja viib lümfijuha. Kahes lümfoidses organis, meenutavad lümfisõlme, aga erinevad selle poolest et pole sissetulevaid lümfiteid, põrn ja tüümus
2) Rinna lümfijuha, ¾ kehast, kogub lümfi ülejäänud kehaosadest ja suubub vasakusse veeninurka (alajäsemed, pea vasak pool ja keha vasak pool) 131) Lümfisõlme ehitus, ülesanne Lümfisõlmed on ovaalsed või ümmargused hernetera suurused lümfoidsest koest ülesehitatud kehakesed. Nendesse suubub tavaliselt mitu TOOMASOONT ja väljub 1-2 VIIMASOONT. Lümfisõlme katab sidekoeline kihn, lümfisõlmes eristatakse pindmist osa koort ja selle all asuvat säsi. Säsis toodetakse aktiivseid ensüüme, mis muudavad mikroorganismid kahjutuks. Lümfisõlmes on arvukalt siinuseid (säsi vahelised urked) mida lümf läbib. Ülesanne: sorteerib verd 132)Regionaalsed lümfisõlmed
Epiteelkoe lligid: a) Katteepiteelkude - naha pindmine kiht (epidermis) ja siseelundite pindmine kiht (sooleepiteel, hingamiselundite epiteel, neerutorukeste pindmine kiht). b) Näärmeepiteel - kõik keha näärmed (higinääre). c) Sensoorneepiteel ehk tundeepiteel - haistmisepiteel nina limaskestal. Sidekoe liigid: d) Veri - veresoontes. e) Lümf - lümfisõlmedes. f) Retikulaarne sidekude - luuüdis, lümfisõlmes, põrnas. g) Rasvkude - nahaaluskoes ja rasvikutes. h) Kohev sidekude - ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel. i) Tihe sidekude - Eristatakse paralleel- (kõõlused, sidemed, fastsiad) ja sassiskiulist tihedat sidekude (naha võrkkiht). j) Kõhrkude - Eristatakse kolme liiki: hüaliinne (liigeste kõhrelised pinnad, roiete ja hingamisteede kõhrelised osad), elastne (kõrvalestad, välimine kuulmekäik), kiuline
ülajäsemest ja suubub paremasse veeninurka. 2) Rinna lümfijuha, ¾ kehast, kogub lümfi ülejäänud kehaosadest ja suubub vasakusse veeninurka (alajäsemed, pea vasak pool ja keha vasak pool) 115) Lümfisõlme ehitus, ülesanne? Lümfisõlmed on ovaalsed või ümmargused hernetera suurused lümfoidsest koest ülesehitatud kehakesed. Nendesse suubub tavaliselt mitu lümfisoont TOOMASOONT ja väljub 1-2 VIIMASOONT. Lümfisõlme katab sidekoeline kihn, lümfisõlmes eristatakse pindmist osa koort ja selle all asuvat säsi. Säsis toodetakse aktiivseid ensüüme, mis lagundavad mikroorganismide vahataolisi kesti, muudavad nad kahjutuks. Lümfisõlmes on arvukalt pilujaid ruume lümfisiinuseid, siinused on säsi vahelised urked mida lümf läbib. Ülesanne: sorteerib verd 64 116) Regionaalsed lümfisõlmed?
haralised, pikkade jätketega. Rakud on seotud üksteisega peente harude abil. Rakuvahe põhiaine moodustab Whartoni sült. Enam diferentseerunud sidekoes ilmuvad põhiainesse ka kollageensed kiud. * retikulaarne sidekude – textus connectivus reticularis - moodustavad retikulaarrakud (cellulae reticulares) , mis on jätkete abil omavahel ühenduses ning mood. võrgustku. rakud on harude abil üksteisega seotud ja moodustavad võrgustiku. Esinevad ka retikulaarkiud ja palju lümfotsüüte (nt lümfisõlmes). Lümfisõlmes mood. see sidekude sidekoelise toese, strooma. * rasvkude – textus adiposus koosneb tihedalt üksteise vastas olevast ümarast rasvarakust – lipotsüüdist (lipocyti). Rakus sisaldub rasvatilk ja rakutuum (lapik ja perifeerias). 19. Kõhrkude, jaotus ja ehitus. Textus cartilagineus. Sidekoe vorm, mille moodustavad kondrotsüütid ja kõrgelt spetsialiseeritud rakkudevahe põhiaine. Kondrotsüüdid saavad alguse kondroblastidest. Kondroblastid sünteesivad ka
ülajäsemest ja suubub paremasse veeninurka. 2) Rinna lümfijuha, ¾ kehast, kogub lümfi ülejäänud kehaosadest ja suubub vasakusse veeninurka (alajäsemed, pea vasak pool ja keha vasak pool) 115) Lümfisõlme ehitus, ülesanne? Lümfisõlmed on ovaalsed või ümmargused hernetera suurused lümfoidsest koest ülesehitatud kehakesed. Nendesse suubub tavaliselt mitu lümfisoont – TOOMASOONT ja väljub 1-2 VIIMASOONT. Lümfisõlme katab sidekoeline kihn, lümfisõlmes eristatakse pindmist osa koort ja selle all asuvat säsi. Säsis toodetakse aktiivseid ensüüme, mis lagundavad mikroorganismide vahataolisi kesti, muudavad nad kahjutuks. Lümfisõlmes on arvukalt pilujaid ruume – lümfisiinuseid, siinused on säsi vahelised urked mida lümf läbib. Ülesanne: sorteerib verd 64 116) Regionaalsed lümfisõlmed?
2) Rinna lümfijuha, ¾ kehast, kogub lümfi ülejäänud kehaosadest ja suubub vasakusse veeninurka (alajäsemed, pea vasak pool ja keha vasak pool) 130) Lümfisõlme ehitus, ülesanne? Lümfisõlmed on ovaalsed või ümmargused hernetera suurused lümfoidsest koest ülesehitatud kehakesed. Nendesse suubub tavaliselt mitu lümfisoont 63 TOOMASOONT ja väljub 1-2 VIIMASOONT. Lümfisõlme katab sidekoeline kihn, lümfisõlmes eristatakse pindmist osa koort ja selle all asuvat säsi. Säsis toodetakse aktiivseid ensüüme, mis lagundavad mikroorganismide vahataolisi kesti, muudavad nad kahjutuks. Lümfisõlmes on arvukalt pilujaid ruume lümfisiinuseid, siinused on säsi vahelised urked mida lümf läbib. Ülesanne: sorteerib verd 131) Regionaalsed lümfisõlmed? Iga rühma lümfisõlmed saavad lümfi keha kindlast piirkonnast ja neid nimetatakse regionaalseteks lümfisõlmedeks
Äratundmine toimub lümfotsüüdi pinnal asuvate retseptorite abil. Retseptoriteks on membraanile toodud antikehad. Immuunsüsteemis on miljoneid erisuguse antigeenispetsiifikaga lümfotsüüte, millest ainult väheseid aktiveeritakse paljunema ja seega suuri kloone moodustama. Kloon on ühe raku paljunemisel tekkinud rakupopulatsioon. B lümfotsüüdid- nimetus tuleb Bursa of Fabricius järgi, on lindudel. B-lümfotsüüte: 50% põrnas, 25% lümfisõlmes 15% veres. B-rakud võivad valmida luuüdis ja Peyeri naastudes. Esinevad luuüdis, lümfisõlmedes, põrna valges pulbis, tonsillides, gastrointestinaaltrakti lümfaatilises koes. Moodustavad lümfifolliikuleid, mille aktivatsioonil arenevad folliikuli keskel heledamalt värvuvad idutsentrid blastrakud, millest üks osa moodustab mälurakud ja teine osa transformeerub immuunglobuliine sünteesivateks plasmarakkudeks. B-lümfotsüüdi pinnal on IgM pinnaantigeen, mis määrab pinnaretseptori
Lümfisõlmedes toimub lümfi filtreerimine siinustes ja rikastamine lümfotsüütidega Lohustunud osas asub värat, kus paiknevad 1-2 viimasoont – välispinnal paiknevad organisse lümfi kandvad toomasooned Lümfisõlmesiseseid lümfi liikumise teid nimetatakse siinusteks – kihnu ja lümfifolliikulite vahel subskapulaarsiinused, trabeekulite ja säsiväätide vahel medullaarsed intermediaarsiinused ja lümfisõlme väratis värati- e hilaarsiinus Lümfi kulg lümfisõlmes: aferentne lümfisoon subskapulaarsiinus kortikaalne intermediaarsiinus medullaarne intermediaarsiinus värat ja hilaarsiinus eferentne lümfisoon Lümfisõlmedes toimub B-lümfotsüütide aktivatsioon ning diferentseerumine antikehi tootvateks plasmarakkudeks Lümfisõlmede mikrostrooma moodustavad retikulaarkiud ja retikulaarrakud
annaabi.ee 
