Algab õlavarreluu lateraalselt põndapealselt ja kinnitub kodarluu alumisele otsale. SIRUTAJA - Tagumised lihased- sirutajad (kõik algavad tagumiselt pinnalt) 1. Pikk pöidlasirutaja- küünarvarreluude tagumiselt pinnalt ja kinnitub pöidla kaugmisele sõrmelülile. PÖIDLA SIRUTAJA 2. Nimetissõrme sirutaja- algab küünarvarreluude tagumiselt pinnalt ja kinnitub nimetissõrme küüslülile. NIMETISSÕRME SIRUTAMINE. 3. Sõrmedesirutaja- algab õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt ja kinnitub 2.-5.sõrme seljale (sirutab 2-5 sõrme) 4. Väikesõrme sirutaja- algab õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt ja kinnitub väikesõrme selgmisele pinnale. VÄIKESÕRME SIRUTAMINE NB! Väikesel sõrmel ja pöidlal on lisaks veel oma sirutaja ALAJÄSEME LIHASED 1. Niude-nimme lihas: (kubeme piirkonnas), algab
Lühike pöidlasirutaja Küünarvarre luude tagumine Pöidla proks. faalanks Pöidla sirutamine pind Pikkpöidlasirutaja Küünarvarreluude tag. pind Pöidla dist. faalanks Pöidla sirutamine Nimetissõrmesirutaj Küünarvarre luude tagumine Nimetissõrme Nimetissõrme a pind dorsaalaponeuroos sirutaja Sõrmedesirutaja Õlavarreluu lateraalne 2.5. Sõrme seljal Sõrmede sirutus põndapealne aponeuroosiks Väikesõrmesirutaja Õlavarreluu lateraalne Väikesõrme selgmine Väikese sõrme põndapealne pind sirutus Küünarmine Õlavarreluu lateraalne 5. metakarparluu Randme sirutus
Küünarvarre lihased flexor digitorum profundus - Sügav sõrmedepainutaja flexor pollicis longus Pikk pöidlapainutaja pronator guadratus Küünarvarre lihased Tagumine pool extensor carpiradialis longus - Pikk kodarmine randmesirutaja extensor carpiradialis brevis - Lühike kodarmine randmesirutaja extensor carpi ulnaris - Küünarmine randmesirutaja extensor digitorum - Sõrmedesirutaja lihas extensor pollicis longus et brevis - Pikk ja lühike pöidlasirutaja extensor indicis - Nimetissõrme sirutaja extensor digiti minimi Väikesõrme sirutaja supinator - Väljapööraja lihas abductor pollicis longus - Pikk pöidlaeemaldaja Käe lihased abductor pollicis brevis - Lühike pöidlaeemaldaja
Õlavarrelihas kaarnajätk Õlavarreluu, Küünarluukörpus Painutab küünarvart lihasevahesein Õlavarre-kolmpealihas* Abaluu, Küünarnukk Küünarvarre sirutamine triceps brachii õlavarreluu Õlavarre-kodarluulihas Õlavarreluu Kodarluu Küünarvarre painutamine Pikk pihulihas Õlavarreluu Pihukilekõõlus Käe painutamine Sõrmedesirutaja Õlavarreluu II kämblaluu põhimik Käsivarre painutamine Suur/keskmine/väike Niudeluu Reieluu Reie sirutamine/pööramine tuharalihas* gluteus maximus/medius/minimus Laisidekirmepingutaja Niudeluuoga Reie laidekirme Pingutab sidekirmet, tõmbab reit ettepoole Reie-nelipealihas* Niudeluuoga Sääreluukörpus Sääre sirutamine, reie
4. 2 M. brachialis Õlavarrelihas 5. 2 M. brachioradialis Õlavarre-kodarluu lihas 6. 2 M. extensor carpi radialis longus Pikk kodarmine randmesirutaja 7. 2 M. extensor digitorum Sõrmedesirutaja 8. 2 Quattuor musculi pollicis Pöidla neli lihast 9. 3 M. pronator teres Umarsissepööraja 0. 3 M. flexor carpi radialis Kodarmine randmepainutaja 1. 3 M. palmaris longus Pikk pihulihas 2. 3 M
ANATOOMIA KT3 ÕLAVÕÕTMELIHASED KAARNAJÄTKE-ÕLAVARRE LIHAS Algab: abaluu kaarnajätkelt Kinnitub: õlavarreluu väiksele köbrukuesele Funkts: viib õlavart ette ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine SUUR RINNALINAS Algab: rinnakult Kinnitub: õlavarreluu suur köbrukesele Funkts: viib õlavart ette ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine ABALUUALUNE LIHAS Algab: abaluualuselt augult Kinnitub: õlavarreluu väiksele köbrukesele Funkts: viib õlavart taha ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine SUUR ÜMARLIHAS Algab: abaluu alumise nurga tagumiselt pinnalt Kinnitub: õlavarreluu väikse köbrukese harja alumisele osale Funkts: viib õlavart taha ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine SELJALAILIHAS Algab: niudeluu harjalt Kinnitub: õlavarreluu väikse köbrukese harjale Funkts: viib õlavart taha ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine HARJAÜLINE LIHAS Algab: abaluu harjaülisest august Kinnitub: õlavarreluu suure köbrukese ülemisele osale Funkts: eemaldab õl...
ÜLAJÄSE m. triceps brachii taha (sirutab käsivart) õlavarre-kodarluulihas õlavarreluu kodarluu painutab käsivart, pöörab seda sisse- ja väljap. pikk pihulihas õlavarreluu pihukilekõõlus painutab kätt sõrmedesirutaja õlavarreluu II-IV sõrme selgmised sirutab kätt ja II-IV sõrme Käe külgmise osa lihased (pöidlapäka piirkonnas): lühike pöidlaeemaldaja, lühike pöidlapainutaja, pöidlavastastaja, pöidlalähendaja. Käe keskmise osa lihased (väikesõrmepäka piirkonnas): lühike pihulihas, väikesõrme-eemaldaja, väikesõrme-painutaja, väikesõrme-vastastaja. Keskne lihasterühm: vihmausslihased (neli lihast, mis painutavad proksimaalset
Lühike pöidlasirutaja (pöidla proksimaalsele lülile), sirutab pöialt Pikk pöidlasirutaja (distaalsele lülile), sirutab pöialt Nimetissõrme sirutaja (nimetissõrmele), nimetissõrme sirutaja Pindmine kiht: alguskoht sama, funktsioon sama Sõrmedesirutaja (õlavarreluu lateraalselt põndapealselt kõikidele sõrmedele), sõrmede sirutamine Väikesõrme sirutaja (väiksele sõrmele) Küünarmine randmesirutaja (viiendale kämblaluule), sirutab rannet Niude-nimme lihas (nimmelülidelt ja niudeluu augult reieluu väikesele pöörlile), reie ette viimine
painutuse mediaalsele (haaramine). 3)Lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges (üheteljelised), liigesepinnad: kodarluu pea ja küünarluu kodarmine sälk. Sidemed: küünarluumine ja kodarluumine kaaskülgmine side, kodarluuvõruside Liigutused ümber kahe telje: 1)ümber frontaaltelje sirutus ja painutus 2)ümber vertikaaltelje kodarluu pöörlemine ümber küünarluu. 10. Küünarliigesele toimivad lihased, innervatsioon: Sirutamine: 1) õlavarre kolmpealihas, küünarnukilihas, sõrmedesirutaja, väikesõrmesirutaja, küünarmine randmesirutaja , pikk ja lühike kodarmine randmesirutaja –õlavarrepõimiku kodarluunärv Painutamine: 2) õlavarre-kakspealihas, õlavarrelihas - õlavarrepõimiku lihase-nahanärv (n. musculocutaneus) 3) õlavarre-kodarluulihas – õlavarrepõimiku kodarluunärv (n.radialis) 4) ümar sissepööraja, pindmine sõrmdepainutaja, kodarmine randmepainutaja, pikk pihulihas.- õlavarrepõimiku keskpidine närv(n.medianus)
tagumine pind küünarvart Õlavarre-kodarluulihas Õlavarreluu lateraalselt Kodarluu tikkeljätkest Painutab käsivart, pöörab seda sisse- servalt veidi kõrgemal ja väljapoole Pikk pihulihas Pihukilekõõlus Painutab kätt Sõrmedesirutaja Õlavarreluu lateraalselt II-V sõrme selgmine Sirutab kätt ja II-V sõrme, aitab neid põndapealiselt pind harali ajada Käelihased-üldistavalt Alajäse Suur tuharalihas* Niudeluu välimise Reieluu Tõmbab reit taha, pöörab väljapoole, M.GLUTEUS MAXIMUS pinna tagumine osa, tuharaköprus eemaldab; sirutab painutatud keret
Õlavarre-kodarluulihas Õlavarreluu lateraalne serv Kodarluu tikkel-jätkest Painutab käsivart; pöörab käsivart sisse- ja veidi kõrgemal väljapoole Pikk pihulihas Õlavarreluu mediaalne Pihukilekõõlus Painutab kätt põndapealis Sõrmedesirutaja Õlavarreluu lateraalne II-V sõrme selgmine pind Sirutab kätt ja II-V sõrme, aitab neid harali põndapealis ajada Käe lihastest üldistavalt käe lihased paiknevad ainult pihkmisel küljel käe luude vahel 3 rühmas: pöiat liigutavad, väikesõrme liigutavad ja keskse grupi lihased, mis liigutavad sõrmi. Käe keskmise rühma lihased on
ühendatud. Kõõlusplaadid piiravad sõrmede, eriti 3. ja 4. sõrme iseseisvat sirutust. Kujutab endast Tema kõõlus kinnitub Väikesõrme sõrmedesirutaja üht haru väikesõrme selgmisele Talitlevad vastavalt nimetusele. sirutaja (st. Algab õlavarreluu pinnale, kus muutub selle lateraalselt põndapealiselt) aponeuroosiks Toimides puusaliigesele, teostab
Pikk pöidlasirutaja Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Küünarluu. Pöidla distaalse faalanksi põhimikule. *pöidla sirutamine. Nimetissõrme-sirutaja Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Küünarluu. Nimetissõrme dorsaalaponeuroosis. *nimetissõrme sirutamine. Sõrmedesirutaja Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Õlavarreluu lateraalselt põndapealselt. Suundub kõõlustena 2.-5. Sõrme *sõrmede sirutamine. seljale. Väikesõrme-sirutaja Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Õlavarreluu lateraalselt põndapealselt. Väikesõrme selgmisele pinnale
Külgmine rühm: a) Õlavarre-kodarluu lihas - Algab: õlavarreluult. Kinnitub: kodarluule Külgmise rühma lihased painutavad küünarvart ja sirutavad kätt käeliigesest. Tagumine rühm: a) Pikk pöidlasirutaja) - Algab: küünarluult. Kinnitub: pöidla põhimikule. b) Nimetissõrme-sirutaja - Algab: küünarluult. Kinnitub: lõpeb nimetissõrme tipus. c) Sõrmedesirutaja - Algab: õlavarreluult. Kinnitub: läheb randme läheduses üle neljaks kõõluseks, mis suunduvad 2.-5 sõrme seljale. d) Väikesõrme-sirutaja - Algab: õlavarreluult. Kinnitub: tema kõõlus kinnitub väikesõrmele. Tagumise rühma lihased sirutavad küünarvart ja kätt ning liigutavad küünarvart koos käega. 67. Vaagnavöötme lihased: Vahelmine rühm:
sissepööre - suur ümarlihas, abaluualune lihas väljapööre - harjaalune lihas, väike ümarlihas küün-- painutus - õlavarre kakspealihas, õlavarrelihas sirutus - õlavarre kolmpealihas, küünarnukilihas ranne--painutus - randmepainutajad (kodarmine ja küünarmine), pikk pihulihas sirutus - randmesirutajad (kodarmine ja küünarmine) sõrm-- painutus - sõrmede painutajad (pindmine ja süva), pöidlapainutajad (pikk ja lühike) sirutus - sõrmedesirutaja, pöidlasirutajad (pikk ja lühike), nimetissõrme-, väikesõrmesirutaja puus-- painutus - niude-nimmelihas, rätseplihas, reie nelipealihas sirutus - suur tuharalihas, reie kakspealihas, poolkõõlus-, poolkilelihas abduktsioon - tuharalihased (suur, keskmine, väike), pirnlihas aduktsioon - kammlihas, lähendajad (suur, pikk, lühike) põlv-- painutus - rätseplihas, poolkõõlus-, poolkilelihas, reie kakspealihas sirutus - reie nelipealihas
hoideside faalanks hoideside faalanks Väikesõrmavastandaja Vihmausslihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. oponens Randme V sõrme Vastandab V mm. lumbricales 4 lihast, sõrmede Sõrmedesirutaja Painutavad digiti minimi painutajate proksimaalne sõrme painutaja aponeuroos proksimaalset, hoideside faalanks kõõlused sirutavad mediaalset
luudevaheliselt membraanilt. Kinnitub: 1. kämblaluu põhimikule. b) Lühike pöidlasirutaja (süva kiht) - Algab: kodarluult. Kinnitub: pöidla proksimaalse faalanksi põhimikule. c) Pikk pöidlasirutaja (süva kiht) - Algab: küünarluult. Kinnitub: pöidla distaalse faalanksi põhimikule. d) Nimetissõrme-sirutaja - Algab: küünarluult. Kinnitub: lõpeb nimetissõrme dorsaalaponeuroosis. e) Sõrmedesirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis. Kinnitub: läheb randme läheduses üle neljaks kõõluseks, mis suunduvad 2.-5 sõrme seljale ja muutuvad siin aponeuroosiks. f) Väikesõrme-sirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis. Kinnitub: tema kõõlus kinnitub väikesõrme selgmisele pinnale, kus muutub selle aponeuroosiks.
membraanilt. Kinnitub: 1. kämblaluu põhimikule. b) Lühike pöidlasirutaja (süva kiht) - Algab: kodarluult. Kinnitub: pöidla proksimaalse faalanksi põhimikule. c) Pikk pöidlasirutaja (süva kiht) - Algab: küünarluult. Kinnitub: pöidla distaalse faalanksi põhimikule. d) Nimetissõrme-sirutaja - Algab: küünarluult. Kinnitub: lõpeb nimetissõrme dorsaalaponeuroosis. e) Sõrmedesirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis. Kinnitub: läheb randme läheduses üle neljaks kõõluseks, mis suunduvad 2.-5 sõrme seljale ja muutuvad siin aponeuroosiks. f) Väikesõrme-sirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis. Kinnitub: tema kõõlus kinnitub väikesõrme selgmisele pinnale, kus muutub selle aponeuroosiks.
, Sünoviaalpaun on vedelikuga täidetud padjake, mis hoiab ära hõõrdumise lihaste ja naaberelundite vahel., Organismis leidub pikki kõõlusetuppesid näiteks jäsemete lihaste pikkade kõõluste ümber. 85.Kuidas nimetatakse pildil numbritega tähistatud lihaseid? Numbriga 1 on tähistatud... → õlavarre-kolmpealihas, Numbriga 2 on tähistatud... → küünarmine randmepainutaja, Numbriga 3 on tähistatud... → sõrmedesirutaja 86.Kuidas nimetatakse alltoodud lihaseid ladina keeles? a) Küünarnukilihas → musculus anconeus, b) Kodarmine randmepainutaja → musculus flexor carpi radialis, c) Õlavarre-kodarluu lihas → musculus brachioradialis, d) Lühike pöidlasirutaja → musculus extensor pollicis brevis 87.Mis on pildil numbritega tähistatud lihaste nimetused ladina keeles? Numbriga 1 tähistatud lihas on... → musculus orbicularis oculi, Numbriga 2 tähistatud lihas on
membraanilt. Kinnitub: 1. kämblaluu põhimikule. b) Lühike pöidlasirutaja (süva kiht) - Algab: kodarluult. Kinnitub: pöidla proksimaalse faalanksi põhimikule. c) Pikk pöidlasirutaja (süva kiht) - Algab: küünarluult. Kinnitub: pöidla distaalse faalanksi põhimikule. d) Nimetissõrme-sirutaja - Algab: küünarluult. Kinnitub: lõpeb nimetissõrme dorsaalaponeuroosis. e) Sõrmedesirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis. Kinnitub: läheb randme läheduses üle neljaks kõõluseks, mis suunduvad 2.-5 sõrme seljale ja muutuvad siin aponeuroosiks. f) Väikesõrme-sirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis. Kinnitub: tema kõõlus kinnitub väikesõrme selgmisele pinnale, kus muutub selle aponeuroosiks.
Pikk Pöidlasirutaja Küünarvarreluude Pöidla distaalse sirutaja tagumine pind ja faalanksi põhimikule luudevaheline membraan Nimetissõrme- Küünarvarreluude Nimetissõrme Sirutaja, nimetissõrme sirutaja tagumine pind ja dorsaalapaneuroosis(lai sirutamine luudevaheline membraan moodustis) Sõrmedesirutaja Õlavarreluu lateraalne kinnituvad 2.-5. sõrme Sirutaja, sõrmede põndapealis seljale, lähevad üle sirutamine kilelõõluseks Väikesõrme-sirutaja Õlavarreluu lateraalne Väikesõrme selgmisele Sirutaja, väikesõrme põndapealis pinnale. sirutamine
Pikk Pöidlasirutaja Küünarvarreluude Pöidla distaalse sirutaja tagumine pind ja faalanksi põhimikule luudevaheline membraan Nimetissõrme- Küünarvarreluude Nimetissõrme Sirutaja, nimetissõrme sirutaja tagumine pind ja dorsaalapaneuroosis(lai sirutamine luudevaheline membraan moodustis) Sõrmedesirutaja Õlavarreluu lateraalne kinnituvad 2.-5. sõrme Sirutaja, sõrmede põndapealis seljale, lähevad üle sirutamine kilelõõluseks Väikesõrme-sirutaja Õlavarreluu lateraalne Väikesõrme selgmisele Sirutaja, väikesõrme põndapealis pinnale. sirutamine
kämblaluu põhimik eemaldab pöialt tagumine pind Lühike pöidlasirutaja kodarluu pöidla proksimaalne lüli sirutavad pöialt, kätt Pikk pöidlasirutaja pöidla distaalne lüli Nimetissõrmesirutajaküünarluu nimetissõrme sirutab nimetissõrme aponeuroos Sõrmedesirutaja 2.-5 sõrme seljale ja seal sirutab 2.-5 sõrme ja kätt aponeuroosiks Väikesõrmesirutaja õlavarre lateraalne väikesõrme seljale, sirutab väikest sõrme, põndapealis aponeuroosiks sirutab kätt Küünarmine 5. kämblaluu põhimik sirutab rannet, sirutab
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivates...
INIMESE ANATOOMIA KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest...
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivates...
annaabi.ee 
