liigutavate lihaste ümber. Seesamluud (ains. os sesamoideum)- liigesekapslis. Nt. Patella (asub põlveliigese kapslis) Liigeste tüübid ja jaotus: Ehituse järgi: lihtliiges (liigestub 2 luud), liitliiges (liigestub 3 või enamat luud) Liikumistelgede arvujärgi: Vertikaaltelg (rotatsioon), frontaaltelg (fleksioon- 1 ekstensioon), sagitaaltelg (abduktsioon- aduktsioon) Üheteljelised liigesed: Ratasliiges (art. Trochoidea)- rotatsioon Plokkliiges (ginglymus)- fleksioon-ekstensioon Kaheteljelised liigesed: Ellipsoid- e munaliges (art ellipsoidea)- fleksioon-ekstensioon, abduktsioon-aduktsioon, koonusliikumine Sadulliiges (art sellaris)- oponeerimine- reponeerimine, abduktsioon- aduktsioon, koonusliikumine Kolme- ja enamteljelised liigesed: Keraliiges (art spheroidea)- rotatsioon,
ringjooneline liikumine. Ellipsoidliiges kuulub kaheteljeliste liigeste hulka. Keraliiges Keraliigese puhul toimuvad kõik kolm liikumist: painutamine, lähendamine ja eemaldumine ning pöörlemine välja- ja sissepoole. Keraliiges liigitatakse kolme teljeliste liigeste alla. Sadulliiges Sadul- ehk rübiliigese puhul toimuvad liigutused painutus ja sirutus, lähendamine ja eemaldamine, näiteks pöidla randme- kämblaliiges. 4. Plokkliiges 5. Ratasliiges http://www.accessexcellence.org/RC/VL/xrays/1wrist/hndnormu.jpg Plokk- ja ratasliiges Plokkliigeses on võimalikud ainult painutus ja sirutus. Näiteks, sõrmede ja varvaste lülide vahelised liigesed. Ratasliigeses toimuvad sisse- ja väljapööramine. Näiteks küünarluu liiges, kus kodarluu pöörleb ümber küünarvarre diagonaaltelje. Ringikujuliselt ja tasapinnal liikuvad liigesed Ringikujuliselt liikuvad liigesed on liigesed,
9. Küünarliiges, liikumisvõimalused Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud – õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu. 1)Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges, liigesepinnad: õlavarreluu pähik ja kodarluupea lohk 2)Õlavarre-küünarluu liiges on tigu-ehk vintliiges (üheteljelised), liigesepinnad: õlavarreluuplokk ja küünarluu poolkuujas plokisälk. Plokisälgu hari ja ploki pilu suunavad painutuse mediaalsele (haaramine). 3)Lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges (üheteljelised), liigesepinnad: kodarluu pea ja küünarluu kodarmine sälk. Sidemed: küünarluumine ja kodarluumine kaaskülgmine side, kodarluuvõruside Liigutused ümber kahe telje: 1)ümber frontaaltelje sirutus ja painutus 2)ümber vertikaaltelje kodarluu pöörlemine ümber küünarluu. 10. Küünarliigesele toimivad lihased, innervatsioon: Sirutamine: 1) õlavarre kolmpealihas, küünarnukilihas, sõrmedesirutaja, väikesõrmesirutaja, küünarmine
2. Erinevate selgroolülide liigendumine (ülemine ja alumine kuklaliiges, rinnalülide liigendumine ja liikuvus, nimmelülide liigendumine ja liikuvus), liikumist soodustavad ja pidurdavad tegurid. Ülemine kuklaliiges –Kujult ellipsoidsed. Liigutused toimuvad ümber frontaal- (pea painutus ette ja taha, jaatamisliigutus) ja sagitaaltelje (pea kallutamine paremale ja vasakule). Alumine kuklaliiges – koosneb neljast iseseisvast liigesest, millest tähtsaim on telglüli hambalohu vahel olev ratasliiges. Liigutused: pea pööramine paremale ja vasakule (eitamisliigutus). Rinnalülide liigendumine ja liikuvus: rinnalülid on ühendunud roietega ja sellepärast on liikuvus väiksem. Nimmelülide liigendumine ja liikuvus: nimmeosa on kõige liikuvam osa lülisambas. Liikumist soodustavad ja pidurdavad tegurid Lülisamba osas võivad liigutused toimuda ümber 3-telje: 1) Frontaaltelg – painutus ette, sirutus taha .Painutust piirab tagumine pikiside, kollaside,
Ülmist ja alumist serva tugevadavad fibroossed sidemed. Ristluu-niudeliiges: selle abiga ühenduvad mõlemad puusaluud. Liigesepinnad on ebatasased ja kujult kongurentsed 113. Puusaliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: Keraliigese erivariant- pähkelliiges. Reieluupea ühendub puusanappiga millel on abiks veel puusanappamokk. Liikuvust piirab liigese ühendus, arvukad sidemed ja tuvead lihased. Kolmeteljeline. 114. Põlveliiges: Plokk- kui ka ratasliiges. Ühendab reieluud sääreluuga. Pindadeks on reiluupõndad (front ja sagit suunas kumerad, kumerus suureneb eest taha) säärluu põntade ülemistel pindadel asuvad kaks nõgusat liigesepinda. (Kõherlised võrukettad- keskmine ja külgmine menisk. Reie nelipelihase kõõlus ehk põlvekeder mis kaitseb põlve liigest, mis kinnitub sääreluu korpusele. Sirge jala puhul ühe teljeline liikumine, aga kõvera jala puhul kaheteljeline liikumine. 115
kiudkõherline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu ehk liigeseõõne alge. Ülmist ja alumist serva tugevadavad fibroossed sidemed. 44. Puusaliiges:liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: Keraliigese erivariant- pähkelliiges. Reieluupea ühendub puusanappiga millel on abiks veel puusanappamokk. Liikuvust piirab liigese ühendus, arvukad sidemed ja tuvead lihased. Kolmeteljeline 45. Põlveliiges: Plokk- kui ka ratasliiges. Ühendab reieluud sääreluuga. Pindadeks on reiluupõndad (front ja sagit suunas kumerad, kumerus suureneb eest taha) säärluu põntade ülemistel pindadel asuvad kaks nõgusat liigesepinda. (Kõherlised võrukettad- keskmine ja külgmine menisk. Reie nelipelihase kõõlus ehk põlvekeder mis kaitseb põlve liigest, mis kinnitub sääreluu korpusele. Sirge jala puhul ühe teljeline liikumine, aga kõvera jala puhul kaheteljeline liikumine. 46
Loetle liigesvõide e. sünoovia funktsioonid(2-3). Vastus: Vähemalt kaks liigespinda, tavaliselt kumer ja nõgus. Liigespinnad, liigeseõõs ja liigesekihn.Vähendab hõõrdumist ja transpordib toitained liigeste kõhrelistele osadele kus puuduvad veresooned, täidab liigeseõõnsust. 4.Nim. üheteljelised liigeste põhitüübid(2). Too kumbagi kohta üks näide ja märgi näite juurde tema liikumistelg. Vastus: Plokkliiges sõrmedeja varvaste lülidevahelised liigesed(frontaaltelg), ratasliiges küünarliiges(vertikaaltelg). 5.Randmeliiges: nim. selle liigesetüübid, teljed ja võimalikud liikumised. Vastus: Ellipsoid- ja ratasliiges frontaaltelg(fleksioon ja ekstensioon) ja sagitaaltelg(abduktsioon ja aduktsioon), plokkliiges frontaaltelg(flektsioon ja ekstensioon) 6.Kolju: nim. koljuluude vaheliste õmbluste tüübid(3). Kuidas nim. sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel ja milline neist luustub viimasena? Vastus: Saag-, soomus- ja servõmblused. Lõgemeteks e
Loetle liigesvõide e. sünoovia funktsioonid(2-3). Vastus: Vähemalt kaks liigespinda, tavaliselt kumer ja nõgus. Liigespinnad, liigeseõõs ja liigesekihn.Vähendab hõõrdumist ja transpordib toitained liigeste kõhrelistele osadele kus puuduvad veresooned, täidab liigeseõõnsust. 4.Nim. üheteljelised liigeste põhitüübid(2). Too kumbagi kohta üks näide ja märgi näite juurde tema liikumistelg. Vastus: Plokkliiges sõrmedeja varvaste lülidevahelised liigesed(frontaaltelg), ratasliiges küünarliiges(vertikaaltelg). 5.Randmeliiges: nim. selle liigesetüübid, teljed ja võimalikud liikumised. Vastus: Ellipsoid- ja ratasliiges frontaaltelg(fleksioon ja ekstensioon) ja sagitaaltelg(abduktsioon ja aduktsioon), plokkliiges frontaaltelg(flektsioon ja ekstensioon) 6.Kolju: nim. koljuluude vaheliste õmbluste tüübid(3). Kuidas nim. sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel ja milline neist luustub viimasena? Vastus: Saag-, soomus- ja servõmblused. Lõgemeteks e
Abiseadeldised võrukujuline liigeseõõnsusemokk. 102. Küünarliiges: nimeta liigenduvad luud, liigesetüüp, liikumine. Luud õlavarreluu, küünar- ja kodarluu. Liigesetüüp liitliiges: * õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges 3 telge. * õlavarre-küünarluu liiges on plokkliigese erivariant - vintliiges painutusel läheb mediaalsele kallistamisliiges diagonaalselt, et oleks parem haarata. * kodar-küünarluu liiges on ratasliiges peopesa üles ja peopesa alla sisse, välja pööramine. Vertikaaltelg. 103. Küünarluude omavaheline ühendumine, liikumine. Meil on vaja subineerida kätt ja proneerida(sisse-välja). Ratasliiges on üleval ja all otsas. Kaks toruluud on omavahel ühendatud luudevahe kilega, mis on elastne ja hoiab luid kenasti koos. 2 ratast on omavahel luudevahekilega ühendatud. Liikumine peopesa üleval subineeritud käitumine, luud kenasti üksteise kõrval, luud paralleelselt.
3. vertikaaltelje ümber toimub õlavarre pöörlemine-pronatsioon ja supinatsioon ning koonusliikumine. 18.Küünarliiges: nimetage liigenduvad luud, liigesetüüp, liikumine. Küünarliiges on liitliiges mille koostisse kuulub 3 liigest: 1. õlavarre-kodarluu liiges, mis on keraliiges; 2. õlavarre-küünarluu liiges, mis on tigu- ehk vintliiges ning 3. kodar-küünarluu liiges on ratasliiges. Abiseadeldiseks: 1. võruside. Liikumistelgi on kaks: 1. ümber frontaaltelje toimub sirutus ja painutus; 2. ümber vertikaaltelje toimub kodarluu pöörlemine ümber künarluu 19. Küünarluude omavaheline ühendumine, liikumine. Küünarvarre luid ühendab omavahel luudevaheline kile. Lähim ja kaugmine kodar- küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku; Liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje 180º ulatuses
Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk) Liigeseketas (Põlveliigeses võruketas, rinnaku-rangluu liigeses pidevketas) Sidemed (Puusaliigeses) Seesamluud (Põlvekeder) ! Liikumine hoiab liigesed elujõulisena 12. Nimetage üheteljelised liigesed, näited Plokk e. sarniirliiges - Võimalik vaid painutus ja sirutus. Liikumistelg frontaalne. Nt. Sõrmeliigeste vahel Plokkliigese erivariandiks on tigu ehk vintliiges (Nt. Õlavarre- küünarluuliiges) Ratasliiges Liikumine toimub ümber vertikaaltelje. Siin toimub sisse-ja väljapööramine. Nt. Kodarküünarluu liiges 13. Nimetage kaheteljelised liigesed, näited Ellipsoid ehk munaliiges Võimalikud liikumised: Ümber frontaaltelje (painutus-sirutus) ja ümber sagitaaltelje (lähendamine-eemaldamine) Nt: Kodarluu-randmeliiges Sadul ehk rübiliiges Liikumine samuti ümber frontaal-ja sagitaaltelje Nt: Pöidla randme-kämblaliiges 14
ladink. kust algab kuhu kinnitub. Kahepoolsel kokkutõmbel peamine funk. Musculus rectus abdominis. Algab roiete kõhrelt ja rinnakult. Mõõtjätke ainuke funktsioon. Kinnitub häbemeluule. Peamine funktsioon: kahepoolsel kokkutõmbel on keha painutamine ette ja mõjub lülidevahe liigestele. Lisaks on vaja teada: Liigeste tüüpid: Üheteljelised: 1. Plokkliiges (art. ginglymus) – frontaaltelg, näide: vintliiges – art.cochlearis. 2. Ratasliiges (art. trochoidea) – vertikaaltelg, põikitelg. Kaheteljelised: 1. Ellipsoidliiges (art. ellipsoidea) – frontaaltelg, sagitaaltelg, liikuvus: koonusliikumine ja telgede liikumised, näide: kakspõntliiges. 2. Sadulliiges (art. sellaris): sagitaaltelg, põikitelg, liikuvus – abduktsioon/aduktsioon/oponeerimine/reponeerimine/koonusliikumine, näide: randme- kämblaliiges. Kolmeteljelised: 1. Keraliiges (art. spheroidea) – frontaal, sagitaal, vertikaaltelg, liik
lülisambalülide, alalõualuu vahel); mis asub põlveliigese kihnus, selle liigesekettad suurendavad liigese liigesepoolne külg on kaetud liikumise võimalusi ja amortiseerivad hüaliinkõhrega. tõukeid ja põrutusi. need jaotavad liigeseõõne kaheks osaks. 14. Nimeta üheteljelised liigesed, näited! (info õpikust) Plokkliiges sõrmelühlid, tiguliiges (küünarluu/õlavarreluu) Ratasliiges (nt küünarliigese üks osa) 15. Nimeta kaheteljelised liigesed, näited! (info õpikust) Ellipsoid- ehk munaliiges (randmeliiges) Sadulliiges (nt pöial) 16. Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited! (info õpikust) Keraliiges (nt õlaliiges), pähkelliiges (nt puusaliiges) ja lameliiges (nt randme- kämblaliiges) 17. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud! (info õpikust)
liigesekihnu. · Seesamluud (põlvekeder (patella)) 13. Nimeta üheteljelised liigesed, näited. · Plokk ehk sarniirliiges (sõrmede ja varvaste lülidevaheliigesed). Plokkliigeses on võimalik ainult painutus ja sirutus, liikumine ümber frontaaltelje. Tiguliiges ehk vintliiges on plokkliigese erivariant (õlavarre-küünarluu liiges) · Ratasliiges (proksimaalne ja distaalne küünar-kodarluu liiges). Liikumine ümber vertikaaltelje sisse- ja väljapööramine. · Joonis lk 29 14. Nimeta kaheteljelised liigesed, näited. · Ellipsoid- ehk munaliiges (proksimaalne käeliiges ehk kodarluu-randmeliiges). Liikumine ümber frontaal- (painutus, sirutus), sagitaaltelje (lähendamine, eemaldamine) + koonusliikumine (kodarluu-randmeliigeses). (veel näiteks.. I kämbla-lüliliiges)
Luud, liigesed ja lihased Keha toese ehk tugielundkonna moodustavad luud ja luude ühendid- liigesed ja liidused. Toese osadele kinnituvad lihased, võimaldades seega keha liikumist. Skelett- liikumiselundkonna passiivne osa. Lihased- liikumielundkonna aktiivne osa. Luud on kõvad, veidi elastsed elundid, moodustavad luustiku ehk skeleti. Luu koostismaterjalik on peamiselt luukude (kõva sidekude) Luud jagunevad kujult ja struktuurilt: · Pikad luud- on kaks jämendunud otsaosa ja silindrist keskosa (toruluud) · Lühikesed luud- kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed (randmeluud) · Lameluud- õhukesed ja laiad luud (abaluu) · Segaluud- ei sarnane eespool nimetatutega (näo luud) · Seesamluud- väikesed luud lihaste või kõõluste sees (põlvekeder, keeleluu) Luu koosneb plinkollusest ja käsnollusest. Punane luuüdi- on vereloome elundkond. Kollane luuüdi- toitainete rasvarikas varu, mida leidub toruluude õõnsustes. Loote luustik koosneb...
Referaat HÜPPELIIGES Kool Koostaja Klass Aasta Hüppeliiges Ülemine hüppeliiges * Sarniirliiges: kahvel, harud on pindluu ja sääreluu ja koos hoiab sündesmoos * Kontsluu liigestuv osa tagaosas kitsam kitsam * Tagumine liigesserv allpool eesmist 4 6 mm 6 mm Alumine hüppeliiges * Kera +ratasliiges, mille telg tagant alt lateraalselt ette üles mediaalsele Hüppeliiges on koht, mida sageli vigastatakse. Luumurru korral pannakse jalg kipsi, mõnikord on ka operatsioon vajalik. Hüppeliigese sidemete vigastuse korral on olukord keerulisem. Hüppeliigese sidemete vigastused moodustavad tervelt veerandi kõigist luude ja lihaste vigastustest. Teadaolevalt on Skandinaavias erakorralise meditsiini osakondadesse pöördunutest kümnendik vigastanud just hüppeliigest. Kuidas võib vigastada hüppeliigest? Enamik hüppeliigese vigastustest tekib nii, ...
Helmes- ehk seesamluud Õhkluud Välis ehitus jaguneb: Keskosa Otsosa Füüsikõhr Luu siseehitus jaguneb: Luuümbris Kompaktaine Käsnaine Luuüdi Verevarustus Lümfi äravool Närvivarustus Luude seostumis vormid Luud seostuvad Lihastega, Liigestega ja Kudedega Lihased jaotuvad selle järgi, kuidas kinnituvad kõõlustele Liigesed: Ratasliiges Plokkliiges Sadulliiges Keraliiges Lameliiges Lihase: Vöötlihas- tahtele alluv Südamelihaskude Silelihas- tahtele alluv Pikadlihased Laiadlihased Hingamislihas Lihtlihas Lihatse kõõluste otsas on tupp, mida nimetatakse kõõlustupeks, milles kõõlused liiguvad. Lihaste tööd kergendavad moodustised.
lastel istuma asudes, püsti tõustes aga nimmelordoos ehk kõverdus ette. 20. Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud (luude nimetus, arv): lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid ja rinnak. 21. Roiete põhimõtteline ühendumine selgrooga ja rinnakuga, roiete liikumine: roided ühenduvad lülisambaga kahe liigese abil. Roidepealiigeses (keraliigeses) liigendub roidepea lülikeha vastava liigesepinnaga. Roide-ristjätke liiges on ratasliiges, mis moodustub 1.-10. roide köbrukeste ja ristijätkete liigesepindade vahel. Roiete ühendused rinnakuga toimuvad seitsme ülemise roide eesmiste kõhreliste otste ühendumisel rinnaku roidmiste sälkudega (1.-7. roie). 8.-9. roide eesmised otsad ühenduvad kõrgemal asuva 7. roide alumise servaga kõhrliiduse abil. Roiete tagumiste otste liikumine toimub ümber roidekaela pikitelje. Samaaegselt roiete tagumiste otste vähese liikumisega tõusevad roiete eesmised ja
Niude-, istmiku- ja häbemeluu --- puusaluu 11. Liigese ehitus (JOONIS.!) Liigese õõs, liigese kõhr ja liigese kihn, mis ümbritseb liigest ja toodab liigesevõiet. 12. Liigese abiseadeldised Liigeseõõnsusemokk (õla- ja puusaliigese mokk). Liigesekettad: võruketas, menisk (põlveliigeses võruketas,) Sidemed (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed). Seesamluud (põlvekeder) 13. Üheteljelised liigesed Ratasliiges sisse- ja väljapööramine (nt küünar- ja kodarluu vahel) Plokk- ehk sarniirliiges painutus ja sirutus (nt sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed). 14. Kaheteljelised liigesed ellipsoidliiges liigutused ümber frontaal- (painutus, sirutus) ja ümber sagitaaltelje (lähendamine, eemaldamine). Nt proksimaalne käeliiges sadulliiges liikumine samuti ümber frontaal- ja sagitaaltelje. Ent lisandub ka
Ristluulülid moodustavad ristluu, niude-, istmiku- ja häbemeluu moodustavad puusaluu. 47. Kus esineb kõhrliidust? esimese roide ja rinnakupideme vahel, samuti lülisamba lülidevaheketastena 48. Mis tüüpi liigesed liiguvad ümber frontaaltelje? Üheteljelised:Plokkliigesed 49. Mis tüüpi liigesed liiguvad ümber frontaal- ja sagitaaltelje? Kaheteljelised: Ellipsoidliiges, sadulliiges 50. Mis tüüpi liigesed liiguvad umber vertikaaltelje? Ratasliiges 51. Mis tüüpi liigesed on võimelised sooritama koonusekujulist liikumist distaalse osaga? Kaheteljelised: Ellipsoidliigesed
Sidemed (puusa ja põlveliigeses). Seesamluud (suurim seesamluu on põlvekeder). 13. Nimeta üheteljelised liigesed, näited. 1. plokk ehk sarniiliiges (on võimalik vaid painutus ja sirutus)-sõrmede ja varvaste lülidevahelised liigesed . Plokkliigese eri variandiks on tigu- ehk vintliiges (nt õlavarre-küünarluu liiges). 2. ratasliiges (liikumine toimub über vertikaaltelje)- lähimine ja kaugmine kodarküünarluuliiges. 14. Nimeta kaheteljelised liigesed, näited. 1. Ellipsoid ehk munaliiges 2. Sadul ehk rübiliiges . Ellipsoid- ehk munaliigese korral on võimalikud liigutused nii ümber frontaal- (painutus, sirutus), kui ümber sagitaaltelje (lähendamine, eemaldamine). N:kodarluu- randmeliigeses.
Referaat Liigeste liikumissuunad ja lihased, mis neid liigutavad. Triin Kiisa 2011 1.Liigesed ja nende liikumissuunad. Liigesed võivad olla vastavalt liikumisvõimalustele ühe-, kahe- ja mitmeteljelised. Üheteljeliste liigeste hulka kuuluvad plokk- ehk sarniirliiges ja ratasliiges, tigu- ehk vintliiges. Plokkliigesese liikumistelg on frontaaltelg ja on risti liikuvate luude pikiteljega. Plokkliigeses on võimalikud ainult painutus ja sirutus. Plokkliigesed on näiteks sõrmede ja varvaste lülidevahelised liigesed. Tiguliiges on plokkliigese erivariant, mille erinevuseks on see, et kumeral liigesepinnal leiduv vagu ja nõgusal liigesepinnal paiknev hari kulgevad veidi spiraalselt, s.o vindikujuliselt, mitte sagitaalselt
Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea. 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk 30. Küünarliiges Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu. 1)Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges (kolmeteljelised) 2)Õlavarre-küünarluu liiges on tigu-ehk vintliiges (üheteljelised) 3)Lähim kodar-küünarluu liiges on ratasliiges (üheteljelised) Liigutused ümber kahe telje: 1)ümber frontaaltelje sirutus ja painutus 2)ümber vertikaaltelje kodarluu pöörlemine ümber küünarluu. 31. Küünarvarreluude omavaheline ühendumine, liikumine Küünarvarreluid ühendab omavahel veel küünarluudevaheline kile. Lähimine ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku (koos talitsevad ratasliigesena). Liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje
- Algab häbemeluult, kinnitub sääreluule b) Millist liikumist teostab puusaliigeses, milliseid põlveliigeses (2) - Puusaliigeses lähendab reit, põlveliigeses painutab ja roteerib säärt sisse 39. Nimeta üheteljeliste liigeste põhitüübid (2). Too kummagi kohta üks näide ja märgi näite juurde tema liikumistelg. - Plokkliiges sõrmede ja varvaste lülidevahelised liigesed, põlveliigese ülemine korrus (frontaaltelg) - Ratasliiges küünarliiges, alumine kuklaliiges (vertikaaltelg) 40. Niude-nimmelihas: nimeta osad (2), algus, millisel spordialal on see lihas eriti oluline? a) Suur nimmelihas - algab nimmelülidelt b) Niudelihas algab niudeluu tiiva sisepinnalt F: 1. Painutab reit puusaliigeses ette. Oluline sprinteritel. 2. Seismisel hoiab keha puusaliigesest taha vajumast 41. Reie kakspealihas: Ladina keeles, nimeta osad (2), algus, kinnituskoht, funktsioon - m. biceps femoris
c) Fibroosmembraan liigesekihn). d) Liigeseõõs. 12. Nimeta liigese abiseadeldised: a) Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk). b) Liigesekettad (põlveliigeses võruketas e. menisk). c) Sidemed (sõrmede lülidevaheliigestes kaaskülgsed sidemed). d) Seesamluud (põlvekeder). 13. Nimeta üheteljelised liigesed: a) Plokkliiges (õlavarre-küünarluu liiges on tiguliiges, mis on plokkliigese variant). b) Ratasliiges (lähimine ja kaugmine kodar-küünarluuliiges). 14. Kaheteljelised liigesed: a) Ellipsoid e. munaliiges (kodarluu-randmeliiges). b) Rübi e. sadulliiges (pöidla randme-kämblaliiges). 15. Kolmeteljelised liigesed: a) Keraliiges (õlaliiges). b) Pähkelliiges on keraliigese variant (puusaliiges). c) Lameliiges on keraliigese variant (randme-kämblaliiges). 16. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud: Kaelaosa (7 lüli).
3. Nimeta liigese põhiosad ehk tunnused (3), loetle liigesevõide ehk sünoovia funktsioonid (2-3) Liigese põhiosad on liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. ? 4. Nimeta üheteljeliste liigeste põhitüübid (2), too kumbagi kohta üks näide ja märgi juurde tema liikumistelg Üheteljelise liigesed on plokk- /sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed/ (liikumistelg kulgeb frontaalselt, mis on risti liigestuvate luude pikiteljega) ja ratasliiges /prokismaalne ja distaalne küünar-kodarluu liiges, kus kodarluu pöörleb ümber küünarluu/ (liikumine toimub ümber vertikaaltelje, mis peaaegu ühtub luu pikiteljega: siin toimub sisse- ja väljapööramine) [pronatsioon ja supinatsioon] 5. Randmeliiges: nimeta selle liigese tüüp, teljed ja võimalikud liikumised Randmeliiges on modifitseeritud plokkliiges. Liigutused toimuvad ümber frontaal- ja sagitaaltelje: painutus-sirutus ja eemaldamine-lähendamine
seejuures ei vajata 23. Rindkere skelett- lülisamba rinnaosa, roided, rinnak 12 paari roideid: Pärisroided(7 ülemist) Ebaroided(kolm järgmist paari, 8, 9. 10) Vallasroided(kaks viimast paari, 12,13) 24. roiete ühendumine lülisamba ja rinnakuga- kahe liigese abil tagumised- kera ja ratasliiges eesmised- kõhre abil ühendatud liikumine- tagumised otsas pöörduvad eesosad- ette, üles külgosad- eemalduvad 25. ülajäseme piirkonnad- õlavööde(abaluu ja rangluu) vaba-ülajäseme luustik(õlavarre- ja küünarvarreluu, käe luud) 26. Õlanuki-rangluuliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel
seejuures ei vajata 23. Rindkere skelett- lülisamba rinnaosa, roided, rinnak 12 paari roideid: Pärisroided(7 ülemist) Ebaroided(kolm järgmist paari, 8, 9. 10) Vallasroided(kaks viimast paari, 12,13) 24. roiete ühendumine lülisamba ja rinnakuga- kahe liigese abil tagumised- kera ja ratasliiges eesmised- kõhre abil ühendatud liikumine- tagumised otsas pöörduvad eesosad- ette, üles külgosad- eemalduvad 25. ülajäseme piirkonnad- õlavööde(abaluu ja rangluu) vaba-ülajäseme luustik(õlavarre- ja küünarvarreluu, käe luud) 26. Õlanuki-rangluuliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel
11. Liigese ehitus: Liigese moodustub kahest kőhrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigese őős 12. Nimeta liigese abiseadeldised: Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk), Liigesekettad (põlveliigeses võruketas e. menisk), Lülisamba lülikehade vahel pidevketas. Sidemed,Seesamluud (põlvekeder). 13. Nimeta üheteljelised liigesed: Plokkliiges ja Ratasliiges (kodar ja õlavarre-küünarluuliiges). 14. Kaheteljelised liigesed: Ellipsoid e. munaliiges ja sadulliiges(kodarluu ja pöidla-randmeliiges). 15. Kolmeteljelised liigesed: Keraliiges (õlaliiges) ja Pähkelliiges(puusaliiges) 16. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud: Kaelalülid(7), Rinnalülid(12), Nimmelülid(5), Ristluulülid(5), Õndralülid(4-5) 17. Lülisambalüli ehituse põhimõte:
11. Liigese ehitus: Liigese moodustub kahest khrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigese s 12. Nimeta liigese abiseadeldised: Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk), Liigesekettad (põlveliigeses võruketas e. menisk), Lülisamba lülikehade vahel pidevketas. Sidemed,Seesamluud (põlvekeder). 13. Nimeta üheteljelised liigesed: Plokkliiges ja Ratasliiges (kodar ja õlavarre-küünarluuliiges). 14. Kaheteljelised liigesed: Ellipsoid e. munaliiges ja sadulliiges(kodarluu ja pöidla-randmeliiges). 15. Kolmeteljelised liigesed: Keraliiges (õlaliiges) ja Pähkelliiges(puusaliiges) 16. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud: Kaelalülid(7), Rinnalülid(12), Nimmelülid(5), Ristluulülid(5), Õndralülid(4-5) 17. Lülisambalüli ehituse põhimõte:
- Häälepilu pars intermembranacea (eesmine 2/3) pars intercartilaginea (tagumine 1/3 – pilkkõhrede vahel) - glottis – hääleaparaat - vestibulum laryngis - cavitas infraglottica LIIGESED - Articulatio cricothyroidea sõrmuskõhre plaadi ja kilpkõhre alumise serva vahel kombineeritud šarniirliiges -> frontaaltelje ümber - articulatio cricoarytenoidea sõrmuskõhreplaadi ülaserva ja pilkkõhre põhimiku vahel ratasliiges – rotatsioonitelg põiki ülalt alla, ette lateraalselt + pilkkõhrede libisemine telje suunas LIHASED - Musculus cricoarytenoideus posterior A: sõrmuskõhre plaat ja K: pilkkõhre lihasjätkele F: tõmbab lihasjätket taha mediaalselt -> hääljätke pöördub koos häälesidemega lateraalsuunas -> häälepilu laieneb - Musculus cricoarytenoideus lateralis A: sõrmuskõhrekaar ja K: pilkkõhre lihasjätkele
pidurdavad või suunavad liigutusi. 4) SEESAMLUUD – (põlvekeder) kaitsevad liigest ja soodustavad suunavalt lihaste tööd. 14) Nimeta üheteljelised liigesed, näited? 1) PLOKKLIIGES – (sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed) on võimalik ainult painutus ja sirutus ümber frontaaltelje. 2) TIGULIIGES e. VINTLIIGES – (õlavarre-küünarluu liiges) plokkliigese erivariant. Painutuse ja sirutuse sooritamisel toimub ainult vähene luude vabade otste suunast kõrvalekaldumine. 3) RATASLIIGES – (proks. ja dist. küünar-kodarluu liiges) liikumine toimub ümber vertikaaltelje 15) Nimeta kaheteljelised liigesed, näited? 1) ELLIPSOID e. MUNALIIGES – (kodarluu ja randmeluu vahel) liigutused ümber frontaaltelje ja ümber sagitaaltelje 2) SADULLIIGES – (pöidla randme-kämbla liiges) liikumine ümber frontaaltelje ja sagitaaltelje, lisaks koonusliikumine. 16) Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited?
Nimmeluu, istmikuluu, häbemeluu 42. Millise süvendi moodustamisest võtavad kõik kolm luud osa? puusanapp 43. Nimeta liigese põhiosad Liigesepinnad, kapsel ja pilu 44. Mis funktsiooni täidab liigese sünoovia e. liigesevõie Vähendab hõõrdumist, kannab toitaineid kõhrerakkudele ja jääkaineid ära 45. Nimeta üheteljeliste põhitüübid, märgi juurde tavaline liikumistelg ja näide Plokkliiges(frontaaltelg) painutus- sirutus N: küünarliiges Ratasliiges (vertikaaltelg) sisse- ja väljapööramine N: Kuklaliiges 46. Lülidevaheliigesed: A: millist selgroolüli osade vahel need moodustuvad Liigesejätkete vahel B: mis tüüpi need on ? lameliigesed C: milline liikumine on võimalik lülisamba kaelaosa lülide vahel ? Piiratud liikumine kõigi telged ümber 47. Millised luud võtavad osa koljulae moodustamisest? Otsmikuluu, oimuluu, kuklaluu, kiiruluu 48
Nimmeluu, istmikuluu, häbemeluu 42. Millise süvendi moodustamisest võtavad kõik kolm luud osa? puusanapp 43. Nimeta liigese põhiosad Liigesepinnad, kapsel ja pilu 44. Mis funktsiooni täidab liigese sünoovia e. liigesevõie Vähendab hõõrdumist, kannab toitaineid kõhrerakkudele ja jääkaineid ära 45. Nimeta üheteljeliste põhitüübid, märgi juurde tavaline liikumistelg ja näide Plokkliiges(frontaaltelg) painutus- sirutus N: küünarliiges Ratasliiges (vertikaaltelg) sisse- ja väljapööramine N: Kuklaliiges 46. Lülidevaheliigesed: A: millist selgroolüli osade vahel need moodustuvad Liigesejätkete vahel B: mis tüüpi need on ? lameliigesed C: milline liikumine on võimalik lülisamba kaelaosa lülide vahel ? Piiratud liikumine kõigi telged ümber 47. Millised luud võtavad osa koljulae moodustamisest? Otsmikuluu, oimuluu, kuklaluu, kiiruluu 48. millise luu sees paiknevad kuulmise ja tasakaaluelundid?
ja pidurdavad või suunavad liigutusi. 4) SEESAMLUUD (põlvekeder) kaitsevad liigest ja soodustavad suunavalt lihaste tööd. 13) Nimeta üheteljelised liigesed, näited? 1) PLOKKLIIGES (sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed) on võimalik ainult painutus ja sirutus ümber frontaaltelje. 2) TIGULIIGES e. VINTLIIGES (õlavarre-küünarluu liiges) plokkliigese erivariant. Painutuse ja sirutuse sooritamisel toimub ainult vähene luude vabade otste suunast kõrvalekaldumine. 3) RATASLIIGES (proks. ja dist. küünar-kodarluu liiges) liikumine toimub ümber vertikaaltelje, sisse-ja väljapööramine (pronatsioon ja supinatsioon) 14) Nimeta kaheteljelised liigesed, näited? 1) ELLIPSOID e. MUNALIIGES (proks. käeliiges) liigutused ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus) ja ümber sagitaaltelje (lähendamine aduktsioon ja eemaldamine abduktsioon) 2) SADULLIIGES (pöidla randme-kämbla liiges) liikumine ümber frontaaltelje ja sagitaaltelje, lisaks koonusliikumine.
ja pidurdavad või suunavad liigutusi. 4) SEESAMLUUD – (põlvekeder) kaitsevad liigest ja soodustavad suunavalt lihaste tööd. 13) Nimeta üheteljelised liigesed, näited? 1) PLOKKLIIGES – (sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed) on võimalik ainult painutus ja sirutus ümber frontaaltelje. 2) TIGULIIGES e. VINTLIIGES – (õlavarre-küünarluu liiges) plokkliigese erivariant. Painutuse ja sirutuse sooritamisel toimub ainult vähene luude vabade otste suunast kõrvalekaldumine. 3) RATASLIIGES – (proks. ja dist. küünar-kodarluu liiges) liikumine toimub ümber vertikaaltelje, sisse-ja väljapööramine (pronatsioon ja supinatsioon) 14) Nimeta kaheteljelised liigesed, näited? 1) ELLIPSOID e. MUNALIIGES – (proks. käeliiges) liigutused ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus) ja ümber sagitaaltelje (lähendamine – aduktsioon ja eemaldamine –abduktsioon) 2) SADULLIIGES – (pöidla randme-kämbla liiges) liikumine ümber frontaaltelje ja
ja pidurdavad või suunavad liigutusi. 4) SEESAMLUUD (põlvekeder) kaitsevad liigest ja soodustavad suunavalt lihaste tööd. 13) Nimeta üheteljelised liigesed, näited? 1) PLOKKLIIGES (sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed) on võimalik ainult painutus ja sirutus ümber frontaaltelje. 2) TIGULIIGES e. VINTLIIGES (õlavarre-küünarluu liiges) plokkliigese erivariant. Painutuse ja sirutuse sooritamisel toimub ainult vähene luude vabade otste suunast kõrvalekaldumine. 3) RATASLIIGES (proks. ja dist. küünar-kodarluu liiges) liikumine toimub ümber vertikaaltelje, sisse-ja väljapööramine (pronatsioon ja supinatsioon) 14) Nimeta kaheteljelised liigesed, näited? 1) ELLIPSOID e. MUNALIIGES (proks. käeliiges) liigutused ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus) ja ümber sagitaaltelje (lähendamine aduktsioon ja eemaldamine abduktsioon) 2) SADULLIIGES (pöidla randme-kämbla liiges) liikumine ümber frontaaltelje ja sagitaaltelje, lisaks koonusliikumine.
flava ! 3. Art. cubiti (küünarliiges) ! a) osad ja nende pinnad 1. art. humeroulnaris, pinnad: trochlea humeri + incisura trochlearis ulnae 2. art. humeroradialis, pinnad: capitulum humeri + fovea capitis radii 3. art. radioulnaris proximalis, pinnad: circumferentia articularis radii + incisura radialis ulnae b) tüüp, teljed ja liikumised Tüüp: ülemine korrus - art. humeroulnaris + art. humeroradialis = plokkliiges alumine korrus - art. radioulnaris proximalis + art. humeroradialis = ratasliiges kogutüüp: plokk-ratas tekib 2 funktsioonalset korrust: 1. ülemine korrus - frontaaltelg, flexio-extensio 2. alumine korrus - vertikaaltelg, pronatio-supinatio c) 3 suurt sidet, mis luult mis luule kulgevad lig. collaterale radiale - epicondylus lateralis humeri’lt kaheks hargnedes ulnale. ligamentum anulare radii - ulnalt ulnale. lig. collaterale ulnare - humeri epicondylus medialiselt ulna lateraalkülje ülaosale. ! 4. Art. radiocarpalis (proksimaalne käeliiges) !
Morfoloogia küsimused 1. Kehaosad ja regioonid ( piirkonnad, millest keha koosneb) Pea, kael, kere, saba, eesjäse, tagajäse 2. Topograafilised mõisted (front, ment, kaudaalne, kraniaalne. jne) *Mediaalne e. keskmine *Lateraalne e. külgmine *Intermediaalne e. vahelmiseks *Kraniaalne e. koljupoolne *Kaudaalne e. sabapoolne *Dorsaalne e. selgmine *Ventraalne e. kõhtmine *Eksternne e. välimine *Internne e. sisemine *Superfitsiaalne e. pindmine *Peofundne e. süva *Pronksimaalne e. kerele lähemal *Distaalne e. kerest kaugemal *Palmaarne e. pihkmine *Plantaarne e. taldmine *Parietaalne e. seinmine *Vistseraalne e. sisusmine *Rostraalne e. ninatipmine või nokmine 3. Luude ehitus ja jaotus ( lamedad, pikad, mis luu sees?) Kuju ja struktuuri alusel jagatakse luud pikk-, lühi- ja lameluudeks. Pikk- e. toruluudel on pikkus muudest mõõtmetest suurem. Lühiluudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed ning nad esinevad s...
LOOMA- JA TAIMEFÜSIOLOOGIA Närvisüsteem Neuron koosneb rakukehast ja jätketest. Jätked, mida nimetatakse ka närvikiududeks, jagunevad aksoniteks ja dendriitideks. Raku puhkeolekus esinevat elektrilist pinget rakusisese ja -välise keskkonna vahel nimetatakse puhke(oleku)potentsiaaliks. Neuronitel on see umbes -70 mV. · Rakumembraanis paiknev Na+-K+-ATPaas tõstab igas tsüklis kolm Na iooni rakust välja ja raku ümbritsevast keskkonnast kaks K iooni rakku sisse. (raku sees K konts. suur) -4 mV · Kuna raku puhkeolekus on membraanis leiduvad K -(lekke)kanalid osaliselt avatud, siis liiguvad osad K+-ioonid rakust välja kuni elektrokeemilise tasakaalu tekkeni Puhkepotentsiaali langust (negatiivsemaks muutumist) ehk polarisatsiooni suurenemist nimetatakse hüperpolarisatsiooniks, tõusu (0-le lähenemist) ehk polarisatsiooni vähenemist depolarisatsiooniks. Aktsioonipotents: Juhul, kui mingite stiimulite tulemusel üle...
Kilpkõhr cartilago thyroidea - articulatio cricoarytenoidea - sõrmuskõhreplaadi ülaserva ja pilkkõhre - suurim, koosneb kahest nelinurksest plaadist, mis ees ühinevad põhimiku vahel - meestel ühinemisnurk teravam kõriväljena -> prominenatia laryngea ratasliiges rotatsioonitelg põiki ülalt alla, ette lateraalselt + - plaadi tagumistelt nurkadelt lähtuvad sarved cornu superius et inferius pilkkõhrede libisemine telje suunas Pilkkõht cartilago arytenoidea LIHASED - paariline, "istub" sõrmuskõhre plaadil - Musculus cricoarytenoideus posterior
INIMESE ANATOOMIA Anatoomia (anatomia) - õpetus organismi ehitusest ja erinevatest ehituslike üksuste omavahelistst suhetest Füsioloogia (physiologia) - õpetus organismide elulistest talitlustest. Seletab, kuidas keha erinevad ehituslikud üksused töötavad. ORGANISMI SÜSTEEMSED TASANDID ORGANISMI MOODUSTAVAD FUNKTSIOON SÜSTEEMSED TASANDID Kattesüsteem Nahk ja selle derivaadid keha temperatuuri (karvad, küüned, higi- ja regulatsioon, rasunäärmed) kaitsefunktsioon, jääkainete väljaviimine organismist, temperatuuri-, rõhu- ja valuaistingute vastuvõtmine. Skeletisüsteem Moodustavad kõik keha luu...
Liigeseõõs on pilujas ruum liigesepindade vahel ja on täidetud veniv-kleepuva sünooviaga (liigesevedelik), mis määrib liigesekõhri. Liigesekihn on tihke sidekoest ümbris, mis suleb liigeseõõne hermeetiliselt ning toodab sünooviat. Liikumise ulatuselt jagunevad liigesed ühe-, kahe- ja kolmeteljelisteks. 20 Üheteljelistes liigestes toimub liikumine ainult ühe telje ümber. Sellisteks liigesteks on plokkliiges ja ratasliiges. Plokkliiges on küünarliiges, ratasliigeseks küünraluu ja kodarluu pea vaheline liiges. Kaheteljelistes liigestes on liikumine võimalik kahe teineteisega perpendikulaarse telje ümber. Liigese pind võib sellisel juhul olla kas ellipsi- või sadulakujuline. Ellipsoidliigese näitena võib esitada kodarluu ja randmeluude vahelise liigese, sadulliigese näitena pöidla randme-kämbla liigese. Kolmeteljelistes liigestes võib liikumine toimuda igas suunas. Liigesepinnad kujutavad
· liigesed e artikulatsioonid luude liigestuvate pindade vahel on pilu, liikumine palju vabam. Liigesed võimaldavad liikumisi suurema amplituudiga ja väiksema lihasjõu kuluga liigesepinnad liigesepilu liigesekapsel Liigeseteljed e liikumisteljed: frontaaltelg painutus, sirutus vertikaaltelg pööramine sagitaaltelg külgpainutus Liigeste põhitüübid: · üheteljelised liigesed plokkliiges ratasliiges · kaheteljelised liigesed ellipsoidliiges sadulliiges · kolme(palju-)teljelised liigesed keraliiges lameliiges LIHASTESÜSTEEM Kõigi lihasrakkude ühiseks omaduseks on kontraktiilsus võime kiiresti ja jõuga lüheneda. Lihastel on veel lisafunktsioone lihaste tööl vabaneb palju soojust, mis on peamine keha normaalse temperatuuri hoidmisel; lihased aitavad kaitsta siseelundeid. Lihaskudede liigid:
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
