intertsellulaarsubstantsist · Rakud paiknevad õõnsustes - lakuunides · Intertsellulaarsubstants sisaldab sidekoe kiude, mis on sulundunud põhiainesse · Kõhrkoed on veresoontevabad (avaskulaarsed), nende toitumine toimub osmoosi teel perikondri veresoontest · Kõhred (excl. liigeskõhred) on kaetud tiheda sidekoe kihiga, mida nimetatakse perikondriks e. kõhreümbriseks Kondrotsüüt e. kõhrerakk Kõhre interterritoraalne substants Kõhre- Hüaliinne kõhrkude territoorium Kondrotsüüt Kollageensed kiud Fibroosne kõhrkude Kondrotsüüt Elastsete kiudude võrgustik Elastne kõhrkude Hüaliinne kõhrkude · Levinuim kõhrkoeliik
kiulist membraani · Osteoblastid jätkavad kollageensete kiudude ja põhiaine (osteoidi) moodustamist · Osteoid muutub luumaatriksiks kaltsiumi soolade ladestumisel. Tootes luusubstantsi jäävad osteoblastid selle sisse ja muutuvad osteotsüütideks Osteo- Osteo- Mesen- Luu Osteo- klast tsüüt hüüm maatriks Osteoid blast Kondraalne ossifikatsioon 1 · Asendusluud tekivad hüaliinsest kõhrkoest primordiaalse skeleti asendumisel luukoega · Kõhre asendumine luukoega toimub kahel viisil: kõhre pinnal e. perikondraalselt ja kõhre sees e. en(do)kondraalselt Kondraalne ossifikatsioon 2 · Diafüüsi ümber tekib perikondraalne luumansett · Kõhre toitumine häirub, põhiaine kaltsifitseerub - luustumistuum e. ossifikatsioonitsenter · Mesenhümaalne kude tungib periostaalpungana läbi luumanseti · Mesenhümaalsed rakud diferentseeruvad osteoblastideks ja algab enkondraalne ossifikatsioon
liigese tööd. Reumatoidartriidi ravi toimub reumatoloogide juhtimisel. Sõltuvalt reumatoidartriidi raskusest peaks haige külastama reumatoloogi kord kuus või kord kvartalis. Käe puhketugi reumatoidartriidi puhul 5. REUMATOIDARTRIIT LIIGESTES Kõhrega kaetud liigestuvaid luupindu ümbritseb luult luule kulgev liigesekapsel. See sulgeb liigeseõõne. Kapslil on tihe kiuline väliskest ja veresoonterikas sisekest . See eritab liigeseõõnde vedelikku, mille kaudu saavad kõhre rakud hapnikku ja vajalikke toitaineid. Sisekestas on rohkelt immuunsüsteemi rakke. Need kaitsevad liigest võimalike haigustekitajate eest. Liigesekapslitesse hakkab kogunema massiliselt põletikurakke. Need toodavad mitmesuguseid põletikuaineid. Nende mõjul liigesekest hakkab liigeseõõnde eritama liigset liigesevedelikku ning tänu sellele tekib liigeseturse. Põletikuline liigesevedelik aga sisaldab palju põletikuainei. Kui haigus ägenemisel vaibub ravi toimel siis
Joonis 1. Moonded. 5 2. TEKKEPÕHJUSED JA -MEHHANISMID RA tekkimise põhjus on siiamaani teadmata. Arvatakse, et olulist rolli mängib geneetiline ehk pärilik eelsoodumus. Kõhrega kaetud liigestuvaid luupindu ümbritseb luult luule kulgev liigesekapsel, mis sulgeb liigeseõõne. Kapslil on tihe kiuline väliskest ja veresoonterikas sisekest (sünoovium), mis eritab liigeseõõnde vedelikku, mille kaudu kõhre rakud saavad hapnikku ja vajalikke toitaineid. Sisekestas on ka rohkelt immuunsüsteemi rakke, mis kaitsevad liigest võimalike haigustekitajate (bakterite, viiruste) eest. RA korral hakkavad immuunrakud seni teadmata põhjusel ründama liigest ennast tekib liigesepõletik. Liigesekapslisse koguneb massiliselt põletikurakke. Need toodavad mitmesuguseid põletikuaineid, mille mõjul liigesekest hakkab liigeseõõnde eritama liigset liigesevedelikku tekib liigeseturse
· Väsimus, nõrkus · Luutiheduse hõrenemine puusaliiges, lülisammas, ranne · Tüsistus luumurd · Ainuke võimalus enne luumurru teket osteoporoosi riski hinnata on mõõta luutihedust · Sagedamini haigestuvad naised Koksartroos on krooniline liigesehaigus, mille aluseks on kõhre taandareng ja hävinemine ning mis väljendub kõhre ainevahetuse häiretes, kõhre kulumises · Ühised sümptomid · Erisused · Valu: puusaliigeses, kiirgub · Liikumisel tekib liigeses krudin ja valulikkus põlve, kubemesse · Põletiku tunnused · Valu tekib liigese koormamisel ja kaob rahulolekus
- Kondrotsüüdid küpsed kõhrerakud - Kondroklastid surnud rakkude lammutajad (kõhre makrofaagid) 2. Põhiaine e. intertsellulaarsubstants: - Kondroitiinsulfaat - Kondromukoid 3. Kiud: - Kollageensed (kollageen-II) - Elastsed - Retikulaarsed Rakkude vahel on intertsellulaarsubstants, selle sees kiud kollageensed kiud ja elastsed kiud Kõhre ümbritseb kõhreümbris e. perikonder, selle all on pindmine e. noor kõhr kondroblastidega, kõhre keskel on tsentraalne kõhr tugevalt arenenud territoorium kondronitega(küpsete rakkudega) Kondron kõhrkoe morfofunktsionaalne ühik, selle moodutab kõhrerakkude isogeenne grupp, mida ümbritseb raku e. kõhreterritoorium. Iga rakk paikneb kõhreõõnes e. lakuunis ja on ümbritesetud kapsliga e. kõhrekihnuga. Kõhreterritooriumide vahel paikneb intertsellularne substants. Hüalliinne kõhrkude kõige rohkem levinud, liigespindadel, embrüonaalses kõhrelises
o kude on mehhaaniliselt vastupidav o jagatakse tüüpideks kiudude suuna ja omaduste järgi, kuigi kindlad piirid tüüpide vahel puuduvad · Kõhrkude o Kõhrkude koosneb rakkudest -- kondrotsüütidest, mis paiknevad rakkudevahelise aine õõnsustes -- kõhreõõnsustes. Rakkudevahelise aine tootjad on kondrotsüüdid ise ja see aine jaguneb põhiaineks (maatriksiks) ja kiududeks. Kõhre rakud: Kondroblastid intensiivselt paljunevad, vähediferentseerunud pikliku kujuga rakud, paiknevad vahetult perikondri all Kondrotsüüdid lõplikult diferentseerunud ümarovaalsed kõhre rakud, paiknevad kõhre keskkosas põhiaine sees olevates kõhreõõnsustes
Element Fe Cu Zn Mn Co I Mo V raud vask tsink mangaan koobat jood molübdeen vanaadium Bio- Hemoglobiin Hemoglobiini Ensüümide kofaktor, Ensüümide Vereloome, Kilpnäärme Ensüümide Luude, kõhre, funktsioonid , müoglobiin, süntees, epidermise areng, kofaktor, eretrotsüütide ensüümid, valkude kofaktor, hammaste areng, ensüümid, luukoeteke, immuunsüsteemide kolesterooli funktsioon süntees, kilpnäärme luukoe teke ja hemoglobiini ja
laskub allapoole ja tekitab emakakaela venituse ja selle tõttu vabaneb hüpofüüsi tagasagarast hormoon, mille nimi on oksütotsiin. Oksütotsiin tugevdab veelgi emaka kontraktsiooni. Nende tõttu toimubki loote väljutamine. Kehapindade mõisted ja sellest tuletatud tasapinnad? LUUD JA LIHASED Luude ehitus, luude kasv ja seda mõjutavad tegurid Luud koosnevad luukoest. Luukude on selline kude, kus selle koe moodustumine toimub luukõhre muutumise teel Ca soolade lisandumisel. Kõhre kude on pehme. Luukude aga jäik. Luukoe moodustumine algab juba embrüonaalperioodis, ainult et siis on suur osa kõhreline. Kõhre kudet produtseerivad kõhre rakud ehk kondrotsüüdid. Looteea algul koosnebki skelet täielikult kõhrkoest. Esimesed luustumispunktid ilmuvad 7.ndal kuni 8.ndal raseduse nädalal. Toruluul eristatakse epifüüsi ja diafüüsi. Epifüüsid on otsad ja diafüüsid on see vaheosa. Vastsündinul on diafüüsid juba luustund. Luu
RAHHIIT MIS ON RAHHIIT? Rahhiit on imiku- ja varases lapseeas esinev luu ainevahetushaigus. Põhjuseks on kas D-vitamiini puudus, D-vitamiini ainevahetushäire või kaltsiumi ja fosfori puudus. Rahhiit kujutab endast luude kasvupiirkondade ja areneva kõhre mineraalainetega, eeskätt kaltsiumi ja fosforiga küllastamise häiret. Kuna rahhiit on raske haigus alustataksegi D-vitamiini profülaktikat juba imikueas. SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE Rahhiidi sümptomid avalduvad alles haiguse kolmandas staadiumis, mil on juba välja kujunenud luumuutused. Esimene sümptom imikul võib olla krambihoog. Kõndival lapsel võivad kõverduda jalad, sagedamini tekib niinimetatud O-jalgsus, aga ka X-jalgsus.
Rahhiit (Rachitis) Victoria Mõru 9b klass Mis see on? Rahhiit on luu ainevahetushaigus. Kujutab endast luude kasvupiirkondade ja areneva kõhre mineralisatsiooni ehk mineraalainetega, eeskätt kaltsiumi ja fosforiga küllastamise häiret. Mis on selle põhjus? Dvitamiini puudus. Ainevahetushäire. Kaltsiumi ja fosfori puudus. Sümptomid Avaldub kolmandas staadiumis. Esimene sümptom imikul võib olla krambihoog varakevadel. Randmel ja roietel tuntavad luumügarikud. Pehmestuvad ka koljuluud, mis väljendub luule vajutades iseloomuliku pl õksuna. Ojalgsus, aga ka Xjalgsus. Hammaste arengu häirumine.
Millised haigused ravitakse tüvirakkude abil? Tüviraku põhiomadus on muunduda organismi mis tahes rakuks. Tüvirakud taastavad kahjustatud koed, mistõttu on need olulised mitmesuguste haiguste ravis. Tüvirakud on meie vere ja immuunsüsteemi alus. Tänu nende erilisele omadusele muutuda organismi mis tahes rakkudeks saab tüvirakke kasutada mitmesuguste haiguste raviks. Hetkel leiavad tüvirakud enim praktilist kasutust vere- ja immuunsüsteemihaiguste ravis, kuid juba tehakse kliinilisi uuringuid, kuidas saaks nende rakkude unikaalseid omadusi rakendada diabeedi ja lihashaiguste ravimiseks. Tüvirakkude võime muunduda närvikoe rakkudeks annab võimaluse kasutada neid seljaaju vigastuste, insuldi, Alzheimeri ja Parkinsoni tõve ning hulgiskleroosi raviks. Tüvirakkudega saab ravida müokardi infarkti, vanusega seotud degeneratiivseid haigusi, paranematuid luu- ja kõhredefekte. Rasvkoe tüvirakud paljunevad jõudsasti ning võiva...
OSTEOARTROOS Osteoartroosi ehk liigesekulumust peetakse üheks kõige levinumaks liigesehaiguseks. Osteoartroosi all kannatab 10-12% täiskasvanud elanikkonnast. Elanikkonna vananemisega haigestumise sagedus suureneb. Osteoartroos kuulub inimkonna vanimate haiguste hulka ja seda on leitud juba kiviaja inimeste skelettides. Deformeeriv osteoartroos on krooniline degeneratiivne liigesehaigus, mille aluseks on kõhre taandareng ja hävinemine ning mis väljendub kõhre ainevahetuse häiretes, kõhre kulumises. Liigeseid moodustavate luude servad, millele langeb suurem koormus, on kaetud tiheda ja sileda hüaliinkhrega. Osteoartroosiga kaasneb maksimaalse kokkupuutege pindade kulumine, need muutuvad hapraks ja krobeliseks, phjustades liigutustel luude omavahelist hrdumist. Hrdumine süvendab khrede kulumisprotsessi veelgi. Tegelikult saab kahjustus alguse tunduvalt varem aset leidnud ülepingest ja ülekoormusest, mida inimene pole tähele pannud
A (retinoidid) Nägemise fotokeemiline protsess, Kanapimedus, naha kuivus, tugevdab immuunsüsteemi, infektsioonide kõrgenenud risk, reproduktsioon (sperma-ovogenees, kasvuhäired, vananenud välimus, embrüo, platsenta), follikulaarne hüperkeratoos, naharakkude ja limaskesta areng, kõhre nohu, silmade kuivus ja luukoe kasv, areng D (kaltsiferoolid) Reguleerib Ca ja P metabolismi ja taset Kujuneb rahhiit ja lihaste hüpotoonia, vereplasmas, punnkõht, luud muutuvad pehmeks, luukoeareng, verehüübimine, igemete kahvatus, aneemia, immuunfunkts., südame lihastöö, maksa ja neerude kahjustus,
Kõhrerakud ehk kondrotsüüdid on suured ümarad rakud, mis asetsevad üksikuna või rühmadena põhiaines olevates kõhreõõntes. Olenevalt rakkude vahel paikneva põhiaine ja kiudude iseloomust eristatakse kolme liiki kõhrkudet: hüaliinne, elastne, kiuline. Hüaliinkõhre põhiaine sisaldab peeni kollageenkiude, temast on moodustunud liigeste kõhrelised pinnad, roiete ja hingamisteede kõhrelised osad. Elastses kõhres on lisaks kollageenkiududele hulgaliselt ka elastseid kiude. Elastset kõhre esineb kõrvalestades, välimises kuulmekäigus jm. Kiudkõhre põhiaines leiduvad tihedate kimpudena kollageenkiud, mis teevad selle liigi eriti vastupidavaks. Kiudkõhre esineb lülidevaheketastes, häbemeliiduses jm. Kõhre pinnal asetseb elastsetest ja kollageenkiududest koosnev kõhreümbris. Kõhres ei ole närve ega veresooni. Kõhrkude saab toitaineid veresoonterikka kõhreümbrise kaudu. Kõhrkoel on peamiselt tugifunktsioon. 2.3 Luukude
Treenerite poolt liiga suured treeningmahud tekitavad aga traumasi. Kõigist põhi- ja keskkooliportlaste vigastustest on 50% põhjustatud ülekoormusest. Jalgpalluritel on kõige levinum vigastus põlvetrauma, see on põhjustatud ka kunstmurul treenimisest. Kunstmuru on kõva ning see põrutab joostes kõvasti liigeseid, eriti kahjulik on see kasvavale organismile. Pesapalluritel, ujujatel, tennisistidel ja golfi mängijatel on sagedasem vigastus õlatrauma. Iluuisutajatel on tihti põlvekedra kõhre ülekoormus. Tihtipeale jäetakse ka tagaplaanile vigastuste vältimine, seda just paremate tulemuste saavutamiseks, ning tegeletakse ainult ühekülgsete harjutustega. Paljudes spordiklubides puudub ka järelvalve selle üle, kui palju mõnda harjutust tehakse, selletõttu võib treenida absurdselt palju. Minu enda arvates ei seletata ka harjutusi põhjalikult läbi, et mille jaoks see täpne harjutus hea on või kuidas seda õieti tegema peab
Vitamiin a Retinool reproduktiivne süsteem Retineenhape kasv ja diferentseerumine Retinool A1 Mõjutab reproduktsiooni. Osaleb spermatogeneesis, ovogeneesis, platsenta arengus, embrüonaalses kasvus ja arengus. Toimemehhanism: retseptorite abil võetakse retinool rakku. retinool vabaneb ja seostudes tuumavalkudega toimib ta nende kaudu teatud geenide ekspressioonile. Retineenhape Mõjutab kasvu ja diferentseerumist. Soodustab limaskesta epiteeli arengu, naharakkude arengu, kõhre ja luukoe arengu ning kasvu. Toimemehhanism: Retineenhape seostub nukleaarsete retseptoritega See kompleks, seostudes vastavate DNA aladega, reguleerib kasvu ja diferentseerumist kontrollivate geenide ekspressiooni Vitamiin d Neerudes tekkiv antirahhiitiline kaltsitriool reguleerib koostöös paratüreoidhormooniga (PTH) kaltsiumi ja fosfori metabolismi ja taset vereplasmas ja seega otseselt ka luukoe arengut. PTH toime kõrgenemine mõjub luude demineralisatsioonile
Tekivad, kui inimene ei saa pikemat aega mingit kindlat vitamiinI VITAMIINID JAGUNEVAD rasvlahustuvateks ja vesilahustuvateks VITAMIN A(retinool): · Eelühendid on taimedes olevad karotenoidi(porgand) · Karatenoidid on rasvalhustuvad pigmendid, mida leidub oranzides, kollastes, punasted ja rohelistes puu- ja köögiviljades ning mis kaitsevad neid uv-kiirguse eest · vajalik spermide, platsenta, embrüo, noore organismi arenguks · kõhre luukoe ja hammaste arenguks · limaskestade epoteeli, naharakkude arenguks · vajalik nägemiseks, on nägemispigmenid rodopsiin komponent · kanapimedus- on võimetus hämarikus ja öösel näha. Võibolla tingitud A-vitamiini puudusest · antioksüdant, vähivastase toimega VITAMIIN D: · avitaminoos on rahhiit Vitamiin K puudus: · veri ei taha kiiresti hüübida(keerukas protsess, vaja vereliistakuid, valke ja ka vitamiine)
kaelaosa 7 kaelalülist rinnaosa 12 rinnalülist nimmeosa 5 nimmelülist ristluuosa 5 lüli, mis on omavahel kokkukasvanud ja moodustavad ristluu õndraosa 45 lüli, mis on omavahel kokkukasvanud ja moodustavad õndraluu 3. Roideid on inimesel 12 paari ja vastavalt kinnitumisele jagunevad: * pärisroided I VII roidepaar , kinnituvad rinnakule kõhre varal * ebaroided VIII X roidepaar, kinnitub kõrgemal asuvale roidele ja moodustab roietekaare * vallasroided XI XII roidepaar, kinnituvad lihastes 4. Nimetage õlavöötmeluud Abaluud, rangluu 5. Nimetage vaba ülajäseme luud Õlavarreluu, küünarluu, kodarluu,käeluud 6. Nimetage käeluud Randmeluud, kämblaluud, sõrmedelülid. 7. Nimetage vaagnavöötme luud
Luud, liigesed ja lihased Keha toese ehk tugielundkonna moodustavad luud ja luude ühendid- liigesed ja liidused. Toese osadele kinnituvad lihased, võimaldades seega keha liikumist. Skelett- liikumiselundkonna passiivne osa. Lihased- liikumielundkonna aktiivne osa. Luud on kõvad, veidi elastsed elundid, moodustavad luustiku ehk skeleti. Luu koostismaterjalik on peamiselt luukude (kõva sidekude) Luud jagunevad kujult ja struktuurilt: · Pikad luud- on kaks jämendunud otsaosa ja silindrist keskosa (toruluud) · Lühikesed luud- kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed (randmeluud) · Lameluud- õhukesed ja laiad luud (abaluu) · Segaluud- ei sarnane eespool nimetatutega (näo luud) · Seesamluud- väikesed luud lihaste või kõõluste sees (põlvekeder, keeleluu) Luu koosneb plinkollusest ja käsnollusest. Punane luuüdi- on vereloome elundkond. Kollane luuüdi- toitainete rasvarikas varu, mida leidub toruluude õõnsustes. Loote luustik koosneb...
Lülikaar on lüli tagumine osa ( hobuseraua kujuline ) piirab koos lülikehaga lülimulku. Kõik lülimulgud kokku moodustavad lülisamba kanali, milles kulgeb seljaaju. Lülijätkeid kokku 7 ! 1. paaritu ogajätke 2. paarilised ristijätked 3. paarilised ülemised ja alumised ristijätked Roided. - 12 paari ! Roided kinnituvad lülisamb, rinnalülide külge. 17 roie kinnituvad otseselt rinnakule ( pärisroided ) 810 roie kinnituvad rinnakule kõhre abil ( kaareroided ) 11 ja 12 roie lõppevad vabalt kõhuseina lihastes ( vallasroided ) Kaareroideid ja vallasroideid nim. Ebaroiteks Rinnak. Koosneb 3 osast, mis on kõhrega ühendatud. Ülemine, kõige paksem osa on rinnakupide. Teine, kõige pikem on rinnakukeha. Kolmas, kõige lühem ja väiksem on mõõkjätke. Rinnaku pidemele kinnituvad rangluu ja esimene roie. Rinnakukehale kinnituvad 2. 7. roie.
Vitamiin A Retinool- reproduktiivne süsteem Retineenhape- kasv ja diferentseerumine Retinool- A1 Mõjutab reproduktsiooni. Osaleb spermatogeneesis, ovogeneesis, platsenta arengus, embrüonaalses kasvus ja arengus. Toimemehhanism: retseptorite abil võetakse retinool rakku. retinool vabaneb ja seostudes tuumavalkudega toimib ta nende kaudu teatud geenide ekspressioonile. (C20H30O) Retineenhape Mõjutab kasvu ja diferentseerumist. Soodustab limaskesta epiteeli arengu, naharakkude arengu, kõhre ja luukoe arengu ning kasvu. Toimemehhanism: Retineenhape seostub nukleaarsete retseptoritega See kompleks, seostudes vastavate DNA aladega, reguleerib kasvu ja diferentseerumist kontrollivate geenide ekspressiooni Vitamiin A defitsiit Bitot' laigud (vahused laigud silma sidekestal), värvipimedus,hämaruspimedus, tundlikud silmad. Vitamiin D Ca- ioonide sisalduse regulatsioonis oluline roll kuulub D vitamiinile, mis osaleb Ca-ioone siduvate valkude biosünteesis.
Organismi regulatsioonisüsteemid Närvisüsteem ja humoraalne süsteem NS talitluses on oluliseks mehhanismiks reflex vastus, reaktsioon ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart, mille osadeks on erutust vastuvõttev sensor e retseptor, erutus antakse mööda aferentseid e sensoorseid närvikiude keskusse või elundisse, sealt antakse erutus mööda eferentseid e täidesaatvaid närvikiude elundile, toimub reaktsioon e vastus (lihase korral nt kokkutõmme, näärmerakul nõre erituse suurenemine v vähenemine) Aferentsed tundlikkus Eferentsed motoorsed, kui lähenevad lihasele motoorika e liigutus; sekretoorsed, kui lähenevad näärmele Aeg mille jooksul erutus levib refleksiaeg, keletilihastega seotud liigutuste korral on aeg mõni sajandik sekundit Selleks, et regul seisukohalt oleks relfeks efektiivne, täidaks eesmärgi, taastaks enne reaktsiooni käivitumist olnud olukorra, on vajalik tagasiside üks organismi ...
Vajab seedekulglas imendumiseks nii rasvu, kui mineraalaineid. Esineb kahel kujul: vitamiin A retinool (ainult loomses toidus) ja karotenoididest provitamiin A karoteen (nii taimses kui loomses toidus). Biofunktsioonid: · nägemisprotsessi fotokeemiline tagamine (rodopsiini nägemispurpuri komponent) · vajalik lihaskudede, epiteeli ning naharakkude arengus · embrüo rakkude normaalseks arenguks, kõhre ja luukoe arenguks · antioksüdant, vähivastane toime. Defitsiidi esmaseks tunnuseks on nägemishäire hämaruses nn kanapimedus, defitsiidi süvenedes tekib kuivsilmsus ehk kseroftalmia, naha kuivus ja vananenud väljanägemine. Imendumist takistavad: raske füüsiline töö, raud, liigne alkohol, kohv, prednisoloon, kortisoon, jt. Looduslikud allikad: kalamaksaõli, maks, porgandid, tumerohelised ja kollased köögiviljad, munad, piim, piimatooted.
väiksem kui -2.5 SD ning esineb muid riskifaktoreid, siis tuleb alustada ravi. Osteoporoosi ravimite toime on aeglane ja seetõttu kestab ravi aastaid. Ravi kestus on individuaalne ning sõltub luumurruriski suurusest. Rahhiit: Rahhiit on luu ainevahetushaigus, mille põhjuseks on kas D-vitamiini puudus, D-vitamiini ainevahetushäire või kaltsiumi ja fosfori puudus. Rahhiit kujutab endast luude kasvupiirkondade ja areneva kõhre mineralisatsiooni ehk mineraalainetega, eeskätt kaltsiumi ja fosforiga küllastamise häiret. D-vitamiini puudusest tingitud rahhiiti esineb kõige sagedamini kevadel, 6-10 kuu vanustel imikutel. Kuna rahhiit on raske haigus, aga õige toitumise ja õigete eluviisidega ennetatav, alustataksegi D-vitamiini profülaktikat juba imikueas. D-vitamiin on oluline kaltsiumi ja fosfori imendumisel. D-vitamiini puudus põhjustabki rahhiiti
TÄHTNIMETUS BIOFUNKTSIOON DEFITSIIDIST (KEEMILINE ORGANISMIS TULENEVAD PÕHINIMETUS) PROBLEEMID A (RETINOOL) *nägemisel valgust *hemarloopia(nägemishäire vastuvõttev molekul. pimeduses) * osaleb epiteeli, sealjuures *lima tekke häirumine(kuiva eriti silma limaskesta silma sündroom) arengus ning * naha kuivus immuunsüsteemi töös. * naha vananenud välimus *osaleb epiteeli ning *kasvuhäired naharakkude arengus. *platsenta kasvuhäired *võtab osa kõhre ja luukoe *sugurakkude ...
Vitamiinid leidumine Tähtsus organismis Avitaminoosi tunnused A loomse päritoluga on vajalik nägemisprotsessis, esmaseks tunnuseks on toiduainetest limaskesti katvate rakkude ja nägemishäire hämaruses nn naharakkude kanapimedus, defitsiidi arenguks, kõhre ja luukoe süvenedes tekib kuivsilmsus arengu ning kasvu ehk ksefoftalmia, naha kuivus regulatsiooniks, embrüo ja noore ja vananenud väljanägemine organismi rakkude normaalseks arenguks/eristumiseks, platsenta
Umbes 34 päevaks on moodustunud rakukobar. See toimib munajuhas. Rakukobara sisse tekib õõs. Rakud liiguvad rakukobaras ringi. Umbes 67 päeval jõuab rakukobar emakasse, siis kinnitub limaskestale ehk pesastub. IDULASE TEKE arengujärk, kus väline sarnasus inimesega puudub. Areneb emakas. Kestab 1 nädala lõpust kuni 8 nädala lõpuni. Rakud eristuvad st. Tekivad erinevate kudede rakud lihas, vere, naha, kõhre jnejne. Siis hakkavad erinevate kudede rakud moodustama organeid. Nt. peaaju ja süda. 9. Nädalal on olemas kõik kehaosad, organid ja enamus organitest toimivad. 5. Mis on platsenta? Selgita selle osa ainevahetuses ema ja loote vahel! Platsenta on ema ja loote ühine organ. Sisaldab ema ja lootevere kapillaare. Platsenta kaudu toimub ainevahetus ema ja lootevere vahel. 1. Loote verre lähevad hapnik ja toiteained. 2
ja eest silmakoopaüleseid servi. Koljulae välispinnal paiknevad õmblused: pärg-, nool- ja lambdaõmblus. Ajupoolsel osal kulgeb noolurkevagu. CAVITAS ORIS- suuõõs CAVITAS NASI- ninaõõS ORBITA- silmakoobas Kere skelett: ülesandeks on toestamine, liikumine ja kaitse koosneb: 1. COLUMNA VERTEBRALIS- lülisammas 2. STERNUM- rinnak 3. COSTAE- roided, 12 paari; need jagunevad: I-VII pärisroided: kinnituvad rinnakule kõhre varal VIII-X ebaroided: kinnitub kõrgemal asuvale roidele ja moodustab roietekaare XI- XII vallasroided: kinnituvad lihastes NB! VIII- X roidepaari kõhredest moodustub roiete kaar- ARCUS COSTARUM Roidekõhr moodustab roide eesmise osa ja I- VII roidepaar kinnituvad selle varal rinnakule -Lülisammas ehk COLUMNA VERTEBRALIS koosneb 33-34 lülist ja jaotub viieks osaks: 1. kaelaosa PARS CERVICALIS- koosneb 7 kaelalülist 2
PÕLVELIIGESE ARTROOSIGA PATSIENT ARTROOS... Mis on artroos? On grupp kattuvaid liigesehaigusi, millel on erinevad põhjused, kuid sarnane tagajärg liigeste jäigastumine. Põlveliigeses artroos e. deformeeriv osteoartroos Deformeeriv osteoartroos on krooniline lõhustav liigesehaigus, mille aluseks on kõhre esmane taandareng ja hävinemine ühes järgneva kõhrealuse verevarustuse häirega, sidekoeliste muutustega luukoes ja liigesepindu katvas kestas. Deformeeriva osteoartroosi tekkes on oluline roll mehhaaniline koormus liigeskõhrele, eriti suur kehakaal, raske füüsiline töö ja üksikute liigeste püsiv ülekoormatus. Gonartroos ehk põlveliigese artroos. Ülevaade inimkonna vanim haigus kõige levinum liigesehaigus esmane osteoartroos tekib terves kõhrekoes
Endost õhuke, õrn sidekoeline kest, mis on toruluude diafüüside sisepinnal. Hüalliinne - Kavernid Resorbeerunud Prevaleerib Lamellid - Kõhreümbris e. perikonder periostiga sarnanev sidekoekiht. Looteline sidekude e. mesenhüüm. Sidekoeline toes mesenhüümist ja kuhjunud mesenhüümirakkudest koosnev toes. Desmogeenseteks luud e. katteluud luud, mis tekivad lootelisest sidekoest. Kondrogeensed luud e. aseluud luud, mis tekivad kõhretest. Kondroklastid kõhre lammutavad rakud. Liigeskõhr õhuke kiht epifüüsi otsal Epifüüsikõhr diafüüsi ja epifüüsi vahel olev õhuke kõhrekiht. Osteoklastid - luukoerakud, mis osalevad luukoe lammutamises. Haversi ruumid luu plinkolluses olevad käigud. Randmevagu peopesa nõgusus. Faalanksid sõrmelülid. Õhkusisaldavad urked ehk siinused. Otsmikuluu-urge e. õhkusisaldav ruum otsmikuluu sees. Highmore´i urge e. õhkusisldav urge luu kehas. Alveolaar- e. sombujätke.
Reumatoidartrii tKarolin Karbus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool I kursus Tallinn 2012 Kogu Euroopas põeb kroonilist liigesepõletikku või muud liigesehaigust üle 100 miljoni eri vanuses inimese see on suurim krooniliste haiguste käes kannatavate inimeste rühm ühiskonnas. Reumaatiliste haiguste põdejad kannatavad pideva valu käes, mis häirib igapäevaseid tegevusi ning avaldab mõju nende töövõimele. Haiguse olemus Reumatoidartriit (RA) on põletikuline autoimmuunhaigus polüartriit e. hulgiliigesepõletik, mille korral haigestuvad paljud liigesed, harva ka erinevad siseorganid. Haigusest võivad olla haaratud ka liigeselähedased koed nagu limapaunad, kõõlustuped, lihased. RA korral tekib autoimmuunne põletik liigesekapsli sisekestas (sünooviumis), mis vahetult ümbritseb liigeseõõnt. Seda liigesekapsli sisekesta põletikku nimetatakse sünoviidiks. RA ei ole vanainimeste liig...
Vitamiin A D E K Q F C H (täht-ja Retinoidid, kaltsiferoolid tokoferoolid naftokinoonid ubikinoonid linoolhape askorbiinhape biotiin keemilin retinool e nimetus ) Biofunkt Nägemise Kaltsitriool-reg Antioksüdant, Verehüübimin Antioksüdantne Vajalik Naha, igemete, Karboksülaas sioonid fotokeemiline Ca ja P primaarkaitse e, glükoosi kaitse lipiidide närvikoe luude, sidemete, koensüüm protsess, metabolismi ja lipiidide fosforüülimine peroksüdatsioo arenguks, kapillaaride, Rasvhapete antioksüdantne taset peroksüdatsioo , Ca sidumine ni vastu, kolesterooli hammaste talitlus, ...
ülejäänud sisenõrenäärmete talitlust. Näiteks käivitavad ajuripatsi poolt toodetavad hormoonid sugunäärmete talitluse puberteediea alguses. Sünteesib kasvuhormooni ning neerupealiste ja kilpnäärme tööks vajalikke hormoone. Käbikeha ehk epifüüs Tema hormoonid reguleerivad inimese ööpäevaseid rütme, ärkvelolekut ja und. Samuti mõjutavad naha pigmentide sünteesi. Kilpnääre Paikneb inimese kaelal hingetoru nelja ülemise kõhre eesmisel külje. Kuna toodetava hormoon türoksiin sisaldab joodi, teeb see asjaolu joodi inimese toidus väga oluliseks. Kilpnäärmehormoonid reguleerivad organismi ainevahetust. Näiteks luud, hambad, juuksed, side- ja närvikude vajavad normaalseks kasvuks ja arenguks kilpnäärme hormoonide juuresolekut. Kilpnäärme normaalne talitlus on erakordselt oluline lapseeas. Kõnealuste hormoonide tugevasti väljendunud vaegus ei võimalda lapse normaalset kehalist ja vaimset arengut
Lühinägevus- ei näe kaugele teravalt, arvkest või lääts on liiga kumer, silmamuna liiga pikergune, prillid ehk nõhusläätsed(miinus prillid). Kui lähedalt avadata tekib silmaläätse kumerus ja võib tekkida lühinägelikus.Töökoht peab langema vasakult poolt ja olema piisavalt valge. Värvipimedad ehk daltoonikud, kes ei suuda värve üksteisest eristada, üldjuhul pärilik ja rohkem meestel kui naistel, pole ravitav. Kõrv koosneb: välis-,kesk-ja sisekõrvast. Väliskõrv: kõhre ja nahast koosnev kõrvalest ning väline kuulmekäik(veidi kõver, mis lõppeb pingul naha ehk trummikilega, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest). Keskkõrv: trummiõõs(kolm üksteisega seotus kuulmeluukest:vasar, alasi ja jalus). Sisekõrv: kuulmetõri, avaneb neelu ja keskkõrv on sellekaudu ühenduses õhuga, kuulmetõri on tavaliselt suletud ja avaneb neelamise ajal. See on ka kuulmis ja tasakaalu elund, paikneb kolju sees ja kahest eraldi osast, õõnte ja
alguses tehtud liigutused ning harjutused ei ole enam valulikud. (http://www.triinuteebtrenni.blogspot.com) 1.3.2. Lihaste ja kõõluste rebend Liigese ehitus on luude vaheline liikuv ühendus, liigespinda katab kõhr, liigest ümbritseb liigese kihn. Kõhr, mis on kõige tähtsam osa liigesel, siis enamus vigastusi mis tekivad, tekivad just kõhrekoes. Selle ehituslikuks aluseks on rakud, mis on kõhre põhiaines koos kollageensete kiududega. Kollageensed kiud annavad kõhrele elastsuse. Kõhre pind, mis on sile, tagab liigesel vabama liikumise. (http://www.noorus.ee) Kui kõhrel ei ole verevarustust, siis toitumine toimub tal liigeseõõnt täitva liigesevedeliku kaudu. Toitumise pärast võib olla ainevahetus kõhrel tunduvalt aeglasem, sellepärast on ka ravi pikem, kuna toitumine on selle juures häiritud. (http://www.nooruse.ee)
hävivad, liigeste töövõime häirub. Tekivad liigeste deformatsioonid ehk moondumised ja inimene invaliidistub. Vaatamata selle, et haiguse põhikoldeks on liigesed, on tegemist siiski organismi üldhaigestumisega, mille puhul tekivad muutused ka teistes organites ja süsteemides. Etiopatogenees: RA puhul on tegemist liigesekesta sisemise kihi põletikuline kasvajataoline vohamine. Õhuke liigeskiht pakseneb. Põletikulone kude levib piki liigeskõhre ja luu pinda, uuristades-söövitades kõhre, luud ja liigessidemed. Aastate jooksul kujunevad iseloomulikud deformatsioonid liigestes. Kauakestnud haiguse puhul tekivad kahjustused siseelundites - kopsudes, neerudes. Pilt: puusaliigese kahjustus 4 Tekkepõhjused ja mehhanismid Reumatoidartriidi tekkimise põhjus on siiamaani teadmata. Arvatakse, et olulist rolli mängib geneetiline ehk pärilik eelsoodumus. Kudede põletikku ja lagunemist selle haiguse korral põhjustab
Anneli Minjo SAHHARIIDID Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud Monosahhariidide ühinemisel tekivad: - oligosahhariidid ehk liitsuhkrud (laktoos, sahharoos) - kõrgmolekulaarsed süsivesikud polüsahhariidid (tärklis, tselluloos) ehitus: - üks karbonüülrühm - mitu hüdroksüülrühma - süsinikuahel tavaliselt hargnemata - ahelas 5 või 6 süsiniku aatomit (pentanoolid, heksoonid) sahhariidi lõppliide oos näited: - glükoos C6H12O6 - fruktoos C6H12O6 - riboos C5H10O5 - desoksüriboos C5H10O4 Monosahhariididel on samasugused keemilised omadused nagu alkoholidel ja karbonüülrühmadel. Isomeeridel on kaks vormi: - a-vorm - b-vorm Disahhariidid (C12H22O11) Disahhariidid kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid. Glükosiidside hapnikside, ...
Bioelemendid Valgud( proteiinid) Lipiidid- energia, kaitse. Süsivesikud ≠ suhkur!!! 56-60% energijavajadusest Põhibioelemendid H-vesinik 62% Koosnevad erinevate aminohapete Tsütoplasmaatilised – rakkude tsütoplasmas esinev FUNKTSIOON: 1.Energetiline. 2.Ehituslik(kõikides ,C-süsinik 25%,O-hapnik,N-lämmastik, jääkidest ja selles tuleneb duaalsus ning rasv.Moodustab 25ja kogu organismi rasvast. kudedes ja organites on süsivesikud,kõigi P-fosfor,Sväävel.Kokku moodustavad 96-98%. mitmekesisus.Aminohepe-valku ehituslik Varurasv-reservrasv....
inimene ise sünteesida (nt A-vitamiin, D-vitamiin) · Vitamiinid jaotuvad kaheks: rasvlahustuvad; vesilahustuvad. · Haigused, mis on tingitud vitamiinipuudusest: kanapimedus(A-vitamiini puudus), aneemia (foolhappepuudus), defitsiit(tekib alkohoolikutel); rahhiit(D-vitamiini puudus) A-vitamiin Saab kalast, värvilistest puu- ja köögiviljadest, munast. Vajalik: · spermide, platsenta, embrüo, noore organismi arenguks; · kõhre, luukoe ja hammaste arenguks naha ja juuste tervise tagamiseks, · limaskestade kaitseks infektsioonide eest · kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu · vereloomele A-vitamiin muutub aga toksiliseks toidulisandite ületarbimisel. Suitsetajatel võib liiga suur karotenoidide manustamine toidulisandina suurendada vähiriski. D-vitamiin o Organism suudab ise sünteesida nahas päikesekiirguse abil. o D-vitamiin on kõige ,,mürgisem" vitamiin
Bioelemendid Valgud( proteiinid) Lipiidid- energia, kaitse. Süsivesikud suhkur!!! 56-60% energijavajadusest Põhibioelemendid H-vesinik 62% Koosnevad erinevate aminohapete jääkidest ja Tsütoplasmaatilised rakkude tsütoplasmas esinev FUNKTSIOON: 1.Energetiline. 2.Ehituslik(kõikides ,C-süsinik 25%,O-hapnik,N-lämmastik, selles tuleneb duaalsus ning rasv.Moodustab 25ja kogu organismi rasvast. kudedes ja organites on süsivesikud,kõigi organismide P-fosfor,Sväävel.Kokku moodustavad 96-98%. mitmekesisus.Aminohepe-valku ehituslik Varurasv-reservrasv. nukleiinhappeis-riboos ja ...
keha kaalu: selg, puusad, põlved, jalad ja mõned liigesed kätes. Artroos ilmneb üldiselt umbes 46-50 aastastel ja selle sagedus suureneb vanusega kui midagi ette ei võeta. Seda esineb sagedamini naistel. Artroos hõlmab liigesekõhre mandumist, mille oluline roll sarnaneb käsnaga, mis pehmendab/neelab lööke. Kui see kulub, puutuvad luud teineteisega kokku ja see toob kaasa valu. Räni manustamisel on ennekõike tuntav selle kiire valuvaigistav efekt. Sellele järgneb kõhre taasloomine (regenereerimine). Mida rohkem on meie räni tase langenud, seda rohkem tähelepanuväärsem on valulikkus: põlve reuma, selg või sõrmed saavad leevendust mõne päeva kuni paari nädala jooksul. Need tulemused jäävad kestma tavaliselt kauaks, sest toimub rekonstrueerimine (taastamine). Seoses artriidiga, mis on põletik, kus sünoviaalsetele kahjustustele järgnevad kõhrede ja luude kahjustused, mis omakorda aeg-ajalt punetab ja tulitab liigeses – siin
21.Sidekoe ülesanded? Kaitseb, toestab, tagab elastsuse, seob lihased luudega, transpordib ained, ühendab kõik koed tervikuks 22.Millised on sidekoe kaks rühma? Toitefunktsioonidega, tugifunktsioonidega 23.Iseloomusta rasvkude? Sisekoe liik, koguvad endasse rasva, kaitseb siseelundkonda, hoiab sooja 24.Iseloomusta luu-ja kõhrkudet? Luukoe rakud, mille rakuvaheaines on suurel hulgal mineraalsoolasid, tugi- ja kaitsefunktsioon, luu – kõva, kõhre - elastne 25.Iseloomusta verd kui sidekudet? Transpordib hapnikku, kaitseb nakkuste ja võõrkehade eest, vajadusel paneb vere hüübima 26.Mille poolest erineb sidekude teistest kudedest? Paiknevad hajusalt, rakkude vahel rohkesti rakuvaheainet 27.Millised on rakumembraani peamised ülesanded? Eraldab sisemuse välisest, kontrollib ainete transporti sisse ja välja, toimuvad keemilised reaktsioonid 28
: telgede liikumised+koonusliikumised, näide: pähkeliiges (enarthrosis). 2. Lameliiges (art.plana) – näide: amfiartroos. Liigese kolm osad: 1.Liigesepind (facies articularis) 2. Liigeseõõs (cavitas articularis) 3. Liigesekapsel (capsula articularis) – 2 kihti – fibroos/sünoviaalkiht Sünoovia on kollakas läbipaistev liigesevedelik, mida toodavad sünoviaalrakud vereplasmast. Funktsioonid: 1. vähendab hõõrdumist, 2. kannab toitained kõhre rakkudele, 3. kannab ära kõhrerakkude jääkained, 4. aitab rõhku ühtlaselt jaotada TEST 3 1. NIMETA LÜLISMBA KÕVERUSED. Kaela/nimme LORDOOS (kumerus ette) JA rinna/ristluu KÜFOOS (kumerus taha). SKOLIOOS (kumerus külje poole). 2. LÜLIDEVAHEKETAS. NIMETA OSAD JA FUNKTSIOONID. FIBROOSVÕRU JA SÄSITUUM. FUNKTSIOON: SEOB JA VÕIMALDAB LIIKUMIST. 3. Puusaluu. Osad. Nimeta kaks liigest mille moodustamises puusaluu osa võtab. Pelvis. Häbemeluu, niudeluu, istmikuluu.
Sissejuhatus Suur osa inimesi teeb trenni harrastuskorras ja omal käel, see aga võib viia spordivigastuste tekkeni. Harrastussportlastel võivad tekkida kahte tüüpi vigastused traumad ja ülekoormusvigastused. Traumade oht on suurem spordialadel, kus on suurem kontakt teiste inimeste ja näiteks palliga (kontaktspordialadel). Sellised levinuimad spordialad on käsi- ja korvpall, jäähoki jne. Ülekoormusvigastused tekivad sellistel aladel nagu rattasport, jooksmine jt. Spordivigastused moodustavad peaaegu neljandiku kõigist laste ja noorukite vigastustest. 7080% spordivigastustest kuulub kergemate vigastuste hulka (põrutused, venitused, marrastused jm). Levinumad vigastused Harrastussportlaste seas on levinuimad traumad meniski vigastus, kannakõõluse rebend, sidemevigastused, hüppeliigese nikastus jms. Ülekoormusvigastustest esineb sagedamini ,,hüppaja põlv", alaselja- ja lihaspingevalud, põlvekedra kõhre- ja kannakõõluse ülekoormus jne....
Oluline on see, et vigastatud koht otsest koormust ei saaks. Kui arst on andnud loa ujulat ja jalgratast kasutada, võid alustada ka kergemate kiirete jalutuskäikudega. Kui nädalase harjutamise jooksul valuaistingut ei tekkinud, jätka juba kerge sörkjooksuga. Jooksurada peaks olema suhteliselt pehme ja tasane ning sellegi perioodi pikkuseks võiks olla nädal. Kui selle aja jooksul valusid ei teki, võib treeningkoormusi järk-järgult tõstes endisele tasemele tagasi pürgida. Põlvekedra kõhre kahjustused. Põlvevigastused on jooksjate seas kõige arvukamalt esinevad vigastused. Kuigi tegu on keha ühe olulisema liigesega, on ta suhteliselt haavatav, kuna tema koospüsimise eest kannavad hoolt vaid üksikud kõõlused ja sidemed. Põlvekedra kõhre kahjustused , mida rahva keeles kutsutakse "jooksja põlveks"oe ning meditsiinis tuntakse kui chondromalacia patella kätkevad endas valusid põlve eesosas või põlvekapsli taga ja
olevates kõhreõõntes. Olenevalt rakkude vahel paikneva põhiaine ja kiudude iseloomust eristatakse kolme liiki kõhrkudedt: hüaliinne, elastne, kiuline. Hüaliinkõhre on tahke, elaststne, omab nõtkust ja suurt tugevust. Tema põhiaine sisaldab peeni kollageenikiude, temast on moodustunud liigeste kõhrelised pinnad, roiete ja hingamisteede kõhrelised osad. Elastses kõhres on lisaks kollageenkiududele hulgaliselt ka elastseid kiude. Elastset kõhre esineb kõrvalestades, välimises kuulmekäigus, esiosa nina vaheseinas, kõripealises. Kiudkõhre põhiaines leiduvad tihedate kimpudena kollageenkiud, mis teevad selle liigi eriti vastupidavaks. Kiudkõhre esineb lülidevaheketastes, häbemeliiduses. 2.3 Tihe sidekude Tihe sidekude koosneb valdavalt tihedalt asetsevast kollageenkiududest ja elastsetest kiududest, põhiainet ja rakke on vähe. Eristatakse paralleelkiulist ja sassiskiulist tihedat sidekude
tundlikkus temperatuurile, kuid tõuseb tundlikkus valule Juuksed hallinevad ja hõrenevad Sõrmeküüned õhenevad, varbaküüned paksenevad jne 12.Muutused sidemetes. Sidemed ja kõõlused koosnevad suurest hulgast kollageenist, milles ea suurenedes ristiasetus ja jäikus suurenevad ning see viib liigese liikuvuse vähenemisele. 13.Muutused liigestes Väheneb kõõluste vastupidavus venitusele Lülisamba diskide tuumaosa tõmbub kokku Väheneb kõhre veesisaldus, elastsus, paksus, seega väheneb lülisamba elastsus ja koormustaluvus 14.Muutused hingamiselundites. Rindkere jäigastumine; Hingamislihased nõrgenevad;Väheneb kopsude elastsus; Nõrgeneb väljahingamine ja köharefleks ;Bronhide puhastusmehhanismid nõrgenevad; Kopsude kaitsevõime väheneb; Alveoolide pindala väheneb; Füsioloogiline hingamisraskus koormusel; Hingamisreservide vähenemine; Infektsiooniohu kasv; Uneaegsed hingamiskatkestused 15.Mis on kehaline aktiivsus? ..
Fundamentaalteadus e. põhiteadus-uuritakse objektide või nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi. (faktid, seadused, teooriad, hüpoteesid) Rakendusteadus-tegeleb loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi jm tarbeks. Bioloogia jaguneb kaheks: #Üldbioloogia (geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, arengubioloogia, ökoloogia ja evolutsioonibioloogia) #Eribioloogia (botaanika, zooloogia, loomafüsioloogia, taimegeograafia, lihhenoloogia) Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Biotehnoloogia-rakendusbioloogiline meetod või protseduur, mille puhul elusorganismidele omaseid protsesse kasutatakse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks. Bioonika-elus...
Vitamiin A defitsiidil rodopsiini taasteke aeglustub ja seepärast ilmneb kanapimedus (hemeraloopia)- nägemishäired hämaras. Mingil määral tekib 11-cis-retinaali ka 11-cis-retinoolist NAD- dehüdrogenaasi toimel (st et nägemisfunktsiooni annab oma panuse ka vitamiin B3). Somaatiline funktsioon, sh kasv ja diferentseerumine- limaskestade epiteeli areng, mille kaudu realiseerub ka vitamiin A antiinfektsioosne toime; naharakkude areng ja kõhre ning luukoe (sh ka hammaste) areng/kasv- retineenhape. Toime reproduktiivsele süsteemile ja kasvule/diferentseerumisele on retseptor-vahendatud. Seejuures retinool ja retineenhape toimivad nagu steroidhormoonid. Neid nimetatakse steroidhormoonide- sarnasteks (steroid hormone-like) ühenditeks. See toime realiseerub järgmiselt: retseptorite abil võetakse kompleks RBP-retinool rakku (RBP on retinooli siduv valk, mis tegeleb tema transpordiga)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
