Sisemised: 1) tupp nii suguakti toimumise paik, kui ka sünnitustee; 2) emakas loote kasvamine; 3) munajuhad (2) viljastamisprotsess; 4) munajuhalehtrid (2) võtavad vastu munaraku; 5) munasarjad (2) munarakkude ja hormoonide tootmine. 105. Ovulatsioon munaraku valmimine ning väljumine munasarjast. Menstruatsioon emaka limaskesta irdumine. 106. Lahkliha Moodustavad lihased ja fastsiad, mis sulgevad altpoolt väikevaagna. Piirideks ees häbemeliiduse alumine serv, taga õndraluu tipp, külgmiselt istmikuköbrud. Eesmist osa nimetatakse urogenitaaldiafragmaks, tagumist vaagnadiafragmaks
Saaksin ise valida asendeid ning vajadusel saaks ämmaemand mind juhendada ja julgustada asendite proovimisel Soovi korral saaksin kasutada abivahendeid (toolid, pallid…) Valude leevendamiseks kasutada veeprotseduure, masaaživõtteid, hingamisharjutusi Võimalikult vähest sekkumist sünnitusprotsessi Rebendite vältimiseks paluks ämmaemandalt nõuandeid, lahkliha toestamist Pressida instinktiivselt, mitte käsu peale Kroonimise ajal teha lapsele pai Kui tervislik seisund võimaldab, sooviksin last ise kinni püüda SÜNNITUSJÄRGSELT: Vastsündinu hea enesetunde korral võimaldada kohe nahk-naha kontakti Nabanööri lõikaks läbi pulsatsiooni lõppedes mu abikaasa Anda ise rinda Laps oleks kogu aeg minuga või abikaasaga, ka kaalumise ning mõõtmise ajal
01.2015 SISSEJUHATUS Õe põhitegevus on tervise edendamine ja säilitamine, haiguste ennetamine, tervise taastamine, vaevuste ja kannatuste leevendamine. Eelkõige peab alustama endast, seetõttu peab õde jälgima oma isiklikku puhtust ja riietumist. Isiklik hügieen saab alguse kodust ja on iseenesestmõistetav, et hoolimatus ja valed harjumused võivad põhjustada infektsiooni teket. Palju mikroobe on näol, kaelal, kaenlaalustel, peopesadel, sõrmeotstel ja küüntel, jäsemetel ja lahkliha piirkonnas. Igapäevane pesemine aitab vältida haiguseid. Selles referaadis autor räägib käte hügieenist, õe riietusest ja kaitsevahenditest. 3 1. KÄTEHÜGIEEN Õenduses esineb väga tihti kehalisi kontakte patsiendi ja õendustöötaja vahel. Turvatunde tagamiseks tuleb protseduuride teostamisel kasutada õigeid tööviise. Kätehügieen on kõige lihtsam viis nakkushaiguste ja bakterite ennetamiseks
Mis on emaka funktsioon? Looteareng Mis asetsevad tupe ees? Kusepõis ja kusiti? Mis asetseb tupe taga? Pärasool Mis on tupe funktsioon? Sünnitee, reproduktsioon Rinnanääre (lad. k) mamma Kuna saavutab rinnanäärmed suurimad Raseduse lõpul ja imetamise perioodil. mõõdud? Mitmest sagarast koosneb rinnanääre? 15-20 sagarast Lahkliha (lad. k) perineum Kus on lahkliha? Reite vahele jääv piirkond vaagnaväljapääsu kohal. kuse ja suguelundid 6 Mis piiravad lahkliha? Eest: häbemeliiduse alumine serv tagant: õndraluu tipp külgedelt: istmiku luu köbrud Mis elundid läbivad lahkliha? Mehel: kusiti, pärasool
Sünnituse käigus avaneb emakakael, see toimub erinevalt esmas- ja korduvsünnitajal. Raseduse ajal on emakakael suletud ja täidetud limakorgiga. Esmassünnitajal hakkab sünnituse algul emakakael esmalt lamenema ja seejärel avanema. Korduvsünnitajal toimub emakakaela lamenemine ja avanemine üheaegselt, seetõttu on korduvsünnitus ajaliselt lühem. Tupp on ühendus emakakaela ja väliskeskkonna vahel, mis sünnituse ajal moodustab osa sünnituskanalist. Lahkliha on piirkond tupeava ja päraku vahel. Sünnitusjõud on emakakontraktsioonid e. kokkutõmbed. Neid nimetatakse ka tuhudeks. ageli öeldakse siinkohal ka "valu", sest kontraktsiooni tajub sünnitaja sageli rohkem või vähem valulikuna. Väljutusperioodis lisanduvad tuhudele väitused e. pressid, mil emakalihase kokkutõmmetele lisanduvad diafragma ja kõhulihaste kokkutõmbed. Loote pea survest sünnituskanalile tekib väljutusperioodis vastupandamatu soov pressida.
16. Munandimanus Asend: asub munandi serval. funktsioon: seemnerakkude reservuaariks. 3 17. Eesnääre ladina keeles Prostata Asend: kastanisuurune lihaselisnäärmeline moodustis kusepõie põhja all funktsioon Eesnäärme nõre lisandub seemnepurske ajal seemnevedelikule ja aktiviseerib seemnerakke (muudab liikuvateks). 18. Lahkliha ladina keeles perineum Asukoht reite vahele jäävat piirkonda vaagnaväljapääsu kohal. Nimetage elundid, mis läbivad lahkliha mehel välissuguelundid ja pärak naisel välissuguelundid ja pärak 19. Selgitage mõisted: * Esmasuriin uriin, mis sünteesitakse esmaselt ja millest enamik imendub tagasi verre. Selle eritushulk ööpäevas on 180L * Lõplik (teisene) uriin on see uriin, mis eraldub põie kaudu
Lihaskiudude pikkus muutub näiteks raskuse tõstmisel. Mis on staatiline lihaskontraktsioon? Selgitage. Lihakiudude pikkus lihasekokkutõmbe ajal ei muutu. 13. Selgitage mõiste hingamislihased . Lihased, mis võtavad osa hingamisest. 14. Selgitage mõiste kõhupressilihased. Kõhulihased mis muuduvad kõhuõõne mahtu ja rõhku. 15. Mis on ja kus asub diaphragma? Eraldab kõhuõõnt rinnaõõnest, vahelihas. 16. Mis on ja kus asub perineum? Lahkliha, suleb vaagnavöötme alt poolt. 17. Kirjutage lihase eestikeelne nimetus, lisage lihase asukoht ning funktsioon m. masseter - mälur, alalõual, teostab mälumist. m. biceps brachii - biitseps m. triceps brachii - triitseps m. deltoideus m. gluteus maximus m. quadriceps femoris m. triceps surae sääremarja kolmpealihas m. sternocleidomastoideus - m. latissimus dorsi - selja lai lihas m. pectoralis major - suur rinnalihas
soole limaskesta rakke. Vesine ja verine väljaheide. Nakatumine Enteropatogeensed colid satuvad soolestikku fekaalidega saastunud vee või toiduga. Palju on nakatunud saastunud hakklihaga. Kui toitu korralikult kuumutada, keeta ja küpsetada, siis coli hävib. Haigestuvad sageli just lapsed, kuid ka turistid. Turistidele on ohtlik kohalik joogivesi. Naiste uroinfektsioonidest on 90% E. coli põhjustatud Jämesooles elutsevad tüved koloniseerivad lahkliha ja ureetrat ning satuvad sealt kusepõide Uropatogeensetel E. coli tüvedel on spets. piilid kinnitumaks kuseteede epiteelile. Ennetamine Kätepesu (enne toiduvalmistumist, söömist, loomadega kokkupuute järel, peale tualetis käimist jne) Toiduvalmistamisel tuleb toorest liha käsitleda teiste vahenditega (noad, lõikelauad) kui muid toiduaineid. Liha hoolega üle küpsetada. Ravi Antibakteriaalne/antibiootikumi ravi: Peamiselt tsüstiidi ravis Toetav ravi:
c) Sugutisibulanäärmed: kaks hernetera taolist nääret lihaste vahel, nõre puhastab ureetrat. B. Mehe välised suguelundid: suguti ja munandikott a)Suguti (penis,phallos): nii uriinitee kui kopulatsioonielund. Osad: juur - kinnitub häbemeluude külge, keha ja lukk on liikuvad. Sees on 1)sugutikäsnkeha ja 2) sugutikorgaskeha(d). Sugulise erutuse ajal täituvad need verega ja tekib erektsioon. b) Munandikott (scrotum): lahkliha piirkonnas nahast ja nahaaluskoest moodustunud ümbris munandite ja munandimanuste kaitseks. Kokku kasvanud kahest poolest, munandite vahel vahesein. Sisemised kihid (fastsiad, munandi tõsturlihas jne.) on pärit kõhuõõne seinast. Naise suguelundid: A.Sisesuguelundid: munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Munasari (ovarium): naise (tähtsaim!) sugunääre, ca 5 g raskused ploomikujulised elundid vaagnaõõne külgseinal
suured&väikesed häbememokad(sisemiste elundite kaitse), kliitor(erektsioonivõime). Sisemised: tupp(suguakti toimumispaik, sünnitustee), emakas loote kasvamine, munajuhad viljastamisprotsessid, munasarjad munarakkude ja hormoonide tootmine. 105. Ovulatsioon, menstruatsioon: Ovulatsioon munaraku valmimine ning väljumine munasarjast. Menstruatsioon emaka limaskesta irdumine. 106. Lahkliha paiknemine, funktsioonid Lahkliha - tupesuudme ja päraku vaheline tundlik piirkond. Lahkliha moodustavad lihased ja fastsiad, mis sulgevad altpoolt väikevaagna. 107. Südame asend: (joonis 4) Süda paikneb 2 kopsu vahel, diafragma peal, 2/3 asub keskteljest vasakul, 1/3 paremal. 108. Südame välisehitus. Koonusekujuline õõneselund. Südamel eristatakse tagumist-alumist vahelihasmist pinda ja eesmist-ülemist rinnakroidmist pinda. 109. Südame kambrid, suistikud, kambritesse sisenevad ja väljuvad veresooned. Neli õõnt: parem ja vasak koda ning parem ja vasak vatsake
ülesanded: (joonis 14) Välimised: suured&väikesed häbememokad(sisemiste elundite kaitse), kliitor(erektsioonivõime). Sisemised: tupp(suguakti toimumispaik, sünnitustee), emakas – loote kasvamine, munajuhad – viljastamisprotsessid, munasarjad – munarakkude ja hormoonide tootmine. 105. Ovulatsioon, menstruatsioon: Ovulatsioon – munaraku valmimine ning väljumine munasarjast. Menstruatsioon – emaka limaskesta irdumine. 106. Lahkliha paiknemine, funktsioonid Lahkliha - tupesuudme ja päraku vaheline tundlik piirkond. Lahkliha moodustavad lihased ja fastsiad, mis sulgevad altpoolt väikevaagna. 107. Südame asend: (joonis 4) Süda paikneb 2 kopsu vahel, diafragma peal, 2/3 asub keskteljest vasakul, 1/3 paremal. 108. Südame välisehitus. Koonusekujuline õõneselund. Südamel eristatakse tagumist-alumist vahelihasmist pinda ja eesmist-ülemist rinnakroidmist pinda. 109. Südame kambrid, suistikud, kambritesse sisenevad ja väljuvad veresooned.
Sünnituse käigus avaneb emakakael, see toimub erinevalt esmas- ja korduvsünnitajal. Raseduse ajal on emakakael suletud ja täidetud limakorgiga. Esmassünnitajal hakkab sünnituse algul emakakael esmalt lamenema ja seejärel avanema. Korduvsünnitajal toimub emakakaela lamenemine ja avanemine üheaegselt, seetõttu on korduvsünnitus ajaliselt lühem. Tupp on ühendus emakakaela ja väliskeskkonna vahel, mis sünnituse ajal moodustab osa sünnituskanalist. Lahkliha on piirkond tupeava ja päraku vahel. Sünnitusjõud on emakakontraktsioonid e. kokkutõmbed. Neid nimetatakse ka tuhudeks. ageli öeldakse siinkohal ka "valu", sest kontraktsiooni tajub sünnitaja sageli rohkem või vähem valulikuna. Väljutusperioodis lisanduvad tuhudele väitused e. pressid, mil emakalihase kokkutõmmetele lisanduvad diafragma ja kõhulihaste kokkutõmbed. Loote pea survest sünnituskanalile tekib väljutusperioodis vastupandamatu soov pressida.
korral väheneb kõhuõõne maht ja suureneb surve kõhuõõnes paiknevatele elunditele. See soodustab õõneselundite sisaldise väljutamist (oksendamine, defekatsioon, urineerimine, sünnitamine). Kõhu lihased võtavad osa ka forsseeritud väljahingamist (roiete langetamist ). 9. Mis on ja kus asub diafragma? Lai kuplikujuline lihas, mis eraldab kõhuõõnt rinnaõõnest. Asub rinnakorvi ja kõhuõõne vahepeal. 10. Mis on ja kus asub perineum? Perineum on lahkliha ning asub päraku ning välissuguelundite vahel 11. Nimetage lihased, kuhu tehakse lihasesisesed süsted Suur tuharalihas, Deltalihas, Reie sirglihas.
Emakas - uterus metra Emaka seina kestad: Sisemine limaskest e endomeetrium - endometrium Keskmine lihaskest e müomeetrium - myometrium Välimine serooskest e perimeetrium - perimetrium Pärasoole- emaka õõnestis e Douglasi õõs - excavatio retrouterina seu Douglasi Tupp - vagina colpos Neitsinahk - hymen Rinnanääre - mamma Lahkliha - perineum Pärak - anus Seedeelundite süsteem - systema digestorium seu apparatus digestorius Suuõõs - cavum oris Neel - pharynx Söögitoru - oesophagus Magu - ventriculus, gaster Peensool - inestinum tenue Jämesool - inestinum crassum Keel - lingua Hambad - dentes Seedimine - digestio
vagiinale võib olla ebaühtlane, mistõttu on suurem oht rebestusele. 2.Külililamang Järgmine mugav asend on külililamang. Ema toetub küünarvarrele ja teise käega hoiab ülemist jalga üleval, põlv on kõverdatud. Puhkamisel laseb ema jala alla ja keerab ennast selililamangusse. See asend on hea naistele, kellel on seljavalud. Kuna pressimine ei toimu gravitatsiooni suunas, väldib see asend lapse liiga kiiret väljumist. See on vajalik, et lahkliha saaks loomulikumalt venituda, et ei tekiks rebestust. Asendi negatiivne pool on see, et sünnitus võib kesta kauem, kui laps ei välju piisavalt kiiresti. Seda sellepärast, et gravitatsioon ei aita kaasa. 3.Käed ja põlved Paljud naised peavad seda asendit mugavaks, aga mõndade ämmaemandate jaoks on see võõras. Mõned naised vaistlikud võtavad sisse sellise asendi ja leiavad, et see on nende jaoks täiuslik. Selle asendi puhul on raske liikuda surumise asendist lõõgastumise asendisse
kontraktsiooni korral väheneb kõhuõõne maht ja suureneb surve kõhuõõnes paiknevatele elunditele. See soodustab õõneselundite sisaldise väljutamist (oksendamine, defekatsioon, urineerimine, sünnitamine). Kõhu lihased võtavad osa ka forsseeritud väljahingamist (roiete langetamist ). 8. Mis on ja kus asub diafragma? Lai kuplikujuline lihas, mis eraldab kõhuõõnt rinnaõõnest. Asub rinnakorvi ja kõhuõõne vahepeal. 9. Mis on ja kus asub perineum? Perineum on lahkliha ning asub päraku ning välissuguelundite vahel 10. Nimetage lihased, kuhu tehakse lihasesisesed süsted Suur tuharalihas, deltalihas, reie sirglihas. 11. Õlavarre eesmise grupi lihased on (tehke valik) painutajad sirutajad 12. Sääre tagumise grupi lihased on (tehke valik) painutajad sirutajad 13. Kõhu eesseina moodustavad järgmised lihased (4) Välimine kõhupõikilihas, Kõhusirglihas,.... 14
Kude on ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Südame lihasel on nii silelihaskoe kui vöötlihaskoe omadused. Meeleelundite keskused: Nägemiskeskus kuklasagaras Kuulmiskeskus oimusagaras Haistmiskeskus otsmikusagaras Tasakaaluga on seotud enim tagaaju Silma adaptsioon on silma võime kohaneda erinevatel valgustugevustel. Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. Lahkliha ehk perineum (ladina keeles perineum) on inimesel päraku ja välissuguelundite vaheline piirkond. Liigesed: Õlaliiges abaluu(scapula) ja õlavarreluu(humerus) Küünarliiges õlavarreluu(humerus), küünarvarreluu(ulna) ja kodarluu(radius) Kodarluu-randmeliiges kodarluu(radius) ja randmeluud(ossa carpi) Puusaliiges puusaluu(os coxae) ja reieluu(femur) Põlveliiges reieluu(femur), põlvekeder(patella) ja sääreluu(tibia)
ahenevad, tungivad nibusse ja avanevad selle tipul. Sagarate vahel ja kogu näärme ümber on rasvkude. Fibroosne sidekude moodustab sagaratevahelisi vaheseinu ja kihne kogu näärme ümber. LAHKLIHA perineum Lahklihaks nimetatakse reite vahele jäävat piirkonda vaagnaväljapääsu kohal. Seda piiravad: eest - häbemeliiduse alumine serv, tagant - õndraluu tipp, külgedelt - istmikuluu köbrud. Lahkliha piirkonnas paiknevad välissuguelundid ja pärak ( anus ). Lahklihast sügavamal paikneb rasvkude ja seejärel mõlemalt poolt sidekirmetega kaetud lihased. Need lihased ja nende sidekirmed moodustavad vaagnapõhja, mis suleb vaagnaväljapääsu ja on toeseks
· emakas (viljastunud munarakk areneb looteks)(loote kasvamine) · munajuhad (2) (viljastamisprotsess) (munarakk toitub munajuha eritisest sel ajal, kui liigub emakasse) · munasarjad (2) (munarakkude ja hormoonide tootmine) · joonis lk 132, 133 + tv joonis 15 104. Mis on ovulatsioon, mis menstruatsioon? Ovulatsioon munaraku valmimine ja väljumine munasarjast. Menstruatsioon emaka limaskesta irdumine. 105. Lahkliha paiknemine, funktsioonid. Lahkliha moodustavad lihased ja fastiad, mis sulgevad altpoolt väikevaagna. Selle piirideks on ees häbemeliiduse alumine serv, taga õndraluu tipp, külgmiselt istmikuköbrud. Lakhliha eesmises osas urogenitaaldiafragmas asub tahtele alluv kusitisulgur. Veel läbivad seda mehel kusiti, naisel kusiti ja tupp. Lahkliha tagumist osa vaagnadiafragmat läbib pärasoole alumineots, mida pärakuorvas
thyreohyoideus Kakskõhtlihas - m. digastricus m. Sternocleidomastoideus m. omohyoideus õla-keeleluulihas Nimeta piirkond: Kaenlaauk. Nimeta lihased (ladina keeles): M serratus anterior, m triceps brahii, m.biceps brahii, m. serratus anterior , M.extensor carpi õõnesveenimulk diafragma aordimulk Nimeta lihased: Sisemine lahkliha ristilihas, Välimine lahkliha ristilihas ?????? 1. Tõstab alalõuga – m. masseter, mälur m. temporalis, oimulihas 2. Piirab uneartermist kolmnurka eest – m. omohyoideus 3. Teostab kere kallutust ette – m. rectus abdominis 4. Sirutab säärt ja painutab reit – m. rectus femoris
oluliselt pikeneda, kui on antud valuvaigisteid. Isegi pärast pikki, kurnavaid tuhusid tabav teisel perioodil paljusid naisi uus enesepuhang, kui emakakael on täielikult laienenud ja nad teavad, et laps kohe sünnib. Süüd saate olla palju aktiivsem ja vaimselt vabam, ning te tunnete end märksa paremini. Väljutusperioodil võib olla veel üks tähtis eelis: kontraktsioonide valu on lõppenud ja ebamugavus näib olevat kadunud. Niikaua kui väljutamine ei ole liiga kiire laseb lahkliha järk-järgult venitada, võb see olla presside, mitte valude aeg. Sageli tekib omamoodi tuimestus asjaolust, et lapse pea surub tihedalt emakakaelale ning rõhub närvid kokku. Paljudel naistel ei lase see surve tajuda lahkliha rebenemist, sisselõiget ja õmblemist. Teil on ülematu tahtmine pressida, aga tähtis on oodata, kuni ämmaemand ütleb, et võib. Te tunnete tohutut survet pärakule ning kipitavat kõrvetavat valu, kui lapse pea ilmub tupesuule
Reie-kakspealihas Istmikuköber, Pindluupea Tõmbab reit taha, painutab säärt reieluu-kaarejoon Õrnlihas Häbemeluu Sääreluukörpus Reie lähendamine Sääremarja-kolmpealihas* Reieluu Kandluukörpus Painutab jalga ja säärt triceps surae Tagumine sääremarjalihas Sööre- Lodiluu, talbluu Painutab jalga, pöörab väljapoole luudevahekile Lahkliha* perineum Käe lihased üldistavalt Jala lihased üldistavalt
silelihasrakke. Viimaste kokkutõmbumisel surutakse higi näärmest välja. Tugeva erutuse korral toimub see võrdlemisi kiiresti (nn. hirmuhigi). Higinäärmeid leidub peaaegu kõikides keha piirkondades, kuid nende jaotus on ebaühtlane. Talitluselt jaotuvad higinäärmed apokriinseteks ja merokriinseteks. Apokriinsed higinäärmed esinevad nahas regionaarselt. Kaenlaaukudes, rindade nibuväljadel, päraku ja lahkliha piirkonnas. Nad avanevad karvafolliikulitesse. Nende sekreet on valgurikas ja seetõttu iseloomuliku terava lõhnaga. Naistel on nad tugevamini arenenud. Merokriinsed higinäärmed on tavalised väikesed higinäärmed, mis on levinud üle kogu keha. Kõige tihedamini on neid jalataldadel ja peopesades (kuni 1000 nääret 1 cm kohta). Nende higinäärmete tegevusel toimub suurel määral kehatemperatuuri reguleerimine. Nad võtavad osa ka ainevahetussaaduste ja
Nüüd pead sa aktiivselt pressima, et platsenta emakast väljuks. Juhul kui sa ei suuda platsentat ise välja pressida, võib ämmaemand sind aidata. Platsenta irdumise järel kontrollib ämmaemand selle ja lootekestade terviklikkust, et olla kindel emaka puhtuses.See on oluline, sest lootekesta või platsentatüki jäämine emakasse võib tekitada sünnitusjärgset verejooksu. Seejärel kontrollitakse emakakaela, tuppe ja lahkliha ning vaadatakse kas on tekkinud rebendeid. Kui õmblemine on vajalik, tehakse sulle valuvaigistav süst ning õmmeldakse rebendid kinni. Tavaliselt kasutakse selliseid haavaniite, mis imendub ja mida ei pea hiljem eemalduma. Tugiisik sünnitusel. Enamasti palub naine sünnitusele kaasa inimese, kes on talle lähedane ja kellega oldi kogu sünnituse eelneva aja kontaktis ning kes pakub tuge ka edaspidi. Kõige sagedamini on selleks lapse isa, sünnitaja ema, õde või keegi teine
Ämmaemand selgitab, kuidas ja millal pressida. Soovitav on ise käega katsuda, kui kaugel lapse pea juba tunda on. Kui press möödub, siis lõdvestu, puhka ja hinga rahulikult kuni järgmise pressini. Ämmaemand kuulab loote südamelööke iga pressi vahel ning juhendab sind kas rohkem hingama või rohkem pressima reguleerides sellega lapse sündimise kiirust. Hea koostöö ämmaemandaga ja rohkem aega kudedele venimiseks võib aidata vältida võimalikke lahkliharebendeid. Lahkliha on tupe ja pärasoole vahele jääv pehmete kudede ala ning lapse peapeab selle aeglaselt avama.Vahel on spontaansed lahkliharebendid siiski vältimatud, kui koed on pinges või venimatud. Kui lahkliha on täiesti venimatu võib ämmaemand teha lahklihalõike – see onumbes 3- 4 sentimeetri pikkune kunstlik haav, mis aitab lapsel kiiremini sündida. Kui lapse pea on väljunud, aitab ämmaemand sul lapse õlad ja ülejäänud keha välja pressida ning võtab vastsündinu ettevaatlikult vastu
profundus varvaste painutajad sääreluunärv –n. tibialis sääreluust kaud. paiknevad lihased kaudaalne säärenahanärv – n. cutaneus sääre kaud. nahk surae caudalis mediaalne tallanärv – n. plantaris plantaarseid varbaid medialis lateraalne tallanärv – n. plantaris plantaarsed pöiad lateralis häbemenärv – n. pudendus päraku- ja lahkliha prk lihased, nahk, suguelundid kaudaalsed pärasoolelihased – nn. pärakupiirkonna lihased & nahk rectales caudales kraniaalne kaelaganglion – ganglion peas ja kaelas: veresooned, lihaskest, cervicalis cranialis näärmed, meeleelundid - sisemine unearterinärv – n. caroticus - koljuõõne veresooned
jaotus. 31. Selja heterohtoonsed lihased (algus- ja kinnituskoht, funkts.,innerv.). 32. Kõhu lihased (jaotus,algus-ja kinnituskoht, funktsioon, innervatsioon); kõhusirglihase tupp, kõhuvalgejoon, kubemekanal (seinad, sisu, avaused). 33. Rinna ja kaela lihased (jaotus, algus- ja kinnituskoht, funktsioon, innervatsioon; kaela. fastsiad. 34. Vahelihas (osad, seda läbivad elundid, funktsioon, innervatsioon). 35. Lahkliha: lihaskihid (vaagna-ja kusesuguvahes), fossa ischiorectalis. 36. Õlavöötme, õlavarre, küünarvarre, käe lihased (võimaluse korral ainult rühma algus ja-kinnituskoht, funktsioon, innervatsioon). Käe sünoviaaltuped (palmaaarsed, dorsaalsed) ja luulis-fibroossed kanalid. 37. Ülajäseme topograafilised piirkonnad:cavum axillare, fossa cubiti,for.tri- et quadrilaterum (piirid, läbivad närvid ja veresooned). 38
soolad, vesi) 4.Ainevahetuslik funktsioon energiavarud rasvkoes, d vitamiini toodab nahk. 5.Termoregulatsioon- Liigne soojus eraldatakse naha kaudu, kui külm, siis veresson aheneb. Naha tekised: Elundid, mis tekivad nahast: Küüned karvad näärmed Higinäärmed: 1.Apokriinsed higinäärmed- Paiknevad nahas regionaalselt, eritis terava lõhnaga, asuvad kaenlaaukudes, rindade nibuväljadel, päraku ja lahkliha piirkonnas. 2.merokriinsed higinäärmed- levinud ülekogukeha, väikesed näärmed, jalataldadel ja peopesadel , Kehatemperatuuri reguleerimine. Ainevahetus ja mürainete eritamine. Higinäärmeid kõige tihedaalt peopesas ja jalataldades. Higi on happelise reagtsiooniga vedelik. Higi tähtsus: Higi tekitab nahale bakteritsiitse omadustega kaitsekile ja higi jahutab nahka. Rasunäärmete tähtsus: Võiab nahka ja karvu ning hoiab sellega neid elastsena
LIHASE NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON koljupealnelihas kuklaluu, oimuluu kõõlustanu peanaha liigutamine, kulmude tõstmine, m. epicranius või (silmakoobas, kulmud otsaesise kortsutamine m. occiptofrontalis miimilised lihased silmasõõrlihas otsmikuluu (silma silma välisnurk silmalaugude sulgemine sisenurk) suusõõrlihas ülalõualuu, alalõualuu suunurk huulte prunti ajamine sarnalihased sarnaluu suunurk ja ülahuul suunurkade liigutamine üles ja külgedele P E ...
Närvid-mitte aluv Sidekude-regeneerub kiirenemini Glükolüüs- glükoosi lammatamist protsess FLEXOR-painutaja PRONATOR- sissepööraja EXTESOR- sirutaja DILATOR- laiendaja ADDUCTOR-lähendaja SPHINCTER- sulgurid ABDUCTOR- eemaldaja LEVATOR- tõsturid SUPINATOR-väljapööraja DEPRESSOR- langetaja TENSOR- pingutaja Perineum-lahkliha Mälurlihas( MUSCULUS MASSETER)- alalõua liikumist, kinnituvad alalõualuule Aponeurosis- lai lindikujuline kilekõõlus MEDIALIS- keskmine ANTERIOR-eesmine LATERALIS- külgmine INTERNUS- sisemine SINISTER-vasak SUPERFICIALI- pindmine EXTERNUS- välimine INFERIOR-alumine PROFUNDUS-süva POSTERIOR- tagumine SUPERIOR- ülemine
ning nahka samas piirkonnas, samuti sääre mediaalse pinna nahka. Suurimad närvid selles põimikus on: * reienärv laskub kubemesideme alt reiele innerveerides eesmist lihasgruppi ja nahka * toppenärv suundub reie mediaalse grupi lihastele * Ristluupõimik moodustub ristluunärvide kõhtmistest harudest ja väljub väikevaagnast suure istmikumulgu kaudu tuharapiirkonda. Selle põimiku närvid innerveerivad lahkliha lihaseid ja nahka, vaagna ja reie tagakülje lihaseid ning nahka, kõiki sääre ja jala lihaseid, v.a. sääre sisepinna nahk. Põimikust lähtuvad lühemad harud tuharanärvid tuharalihastele ja häbemenärv vaagnapõhjale ja suguelunditele. Selle põimiku suurim haru on istmikunärv suurim närv inimkehas üldse, mis väljub vaagnast reie tagumisele küljele ja jaguneb põlveõndlas
12 sõrmiksool-aluseline keskkod Motoorse-alanev Sensoorsed- ülenev Piklikajus on hingamise,südametegevus ja vasamotoorsed keskused Bilo tingitud refleksid i nado bilo napisat 3 primera Vasak kops ladina keeles i kus asub ( PULMO DEXTER),vasakus pooles rindkereõõnes Kopsuvärat-(HILUS PULMONIS)-see on süvend, mis asub kopsu mediaalse pinna keskosas, mida läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed sisse arterid, 2 kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (välja). Perineum-lahkliha Periost- luu ümbris Perimetrium- emaka väliskiht Peristaltika- soole lainelised lihaskontraksioonid Peritoneum-kõhukelme Pleura-kopsukelme Perikard- südame paun Perelümf- kuulmevedelik(sisekõrvas labirintide vahel) Peridont-hambaümbrus STERNUM-rinnak COSTAE-roided CLAVICULA-rangluu RADIUS-kodarluu TIBIA-sääreluu PELVIS-puusaluu ULNA- küünarluu Poslednee zadanie Pelvis-vaagen Artivulatio-liiges Gaster-magu I esjo 4toto bilo neznaju
Sünnituse käigus avaneb emakakael, see toimub erinevalt esmas- ja korduvsünnitajal. Raseduse ajal on emakakael suletud ja täidetud limakorgiga. Esmassünnitajal hakkab sünnituse algul emakakael esmalt lamenema ja seejärel avanema. Korduvsünnitajal toimub emakakaela lamenemine ja avanemine üheaegselt, seetõttu on korduvsünnitus ajaliselt lühem. Tupp on ühendus emakakaela ja väliskeskkonna vahel, mis sünnituse ajal moodustab osa sünnituskanalist. Lahkliha on piirkond tupeava ja päraku vahel. Sünnitusjõud on emakakontraktsioonid e. kokkutõmbed. Neid nimetatakse ka tuhudeks. sageli öeldakse siinkohal ka "valu", sest kontraktsiooni tajub sünnitaja sageli rohkem või vähem valulikuna. Väljutusperioodis lisanduvad tuhudele väitused e. pressid, mil emakalihase kokkutõmmetele lisanduvad diafragma ja kõhulihaste kokkutõmbed. Loote pea survest sünnituskanalile tekib väljutusperioodis vastupandamatu soov pressida.
Välimised emassuguelundid Organa genitalia feminina externa Häbe (pudendum femininum) Välisehitus: Paariline häbememokk (labium pudenda) Häbemepilu (rima pudendi) Mokkadekommissuur (commissura labiorum: dorsalis et ventralis) selle abil liituvad mokad. Siseehitus: Nahk Häbemeahendaja (m.constrictor vulvae) Nahkne limaskest Asend ja kinnitumine: Paikneb pärakust allpool, neid eraldab lahkliha. Kliitor (clitoris) Välisehitus: Vastab ehituselt isasloomade sugutile. Paariline kõdistisäär (crus clitoridis) Kõdistikeha (corpus clitoridis) Kõdistilukk (glans clitoridis) Kõdistieesnahk (preputium clitoridis) mille moodustavad mokakomissuur ja tupeesiku limaskesta ristikurd Siseehitus: Samasugune ehitus nagu sugutil, puudub kusiti. Kliitorikeha sisaldab paarilist korgas- ehk kavernooskeha (corpus cavernosum clitoridis), mis on omavahel
hambad dentes oophoron maks hepar munajuha tuba uterina paariline elund kõhunääre pankreas salpinx limaskest tunica mucosa emakas uterus metra lihaskest tunica muscularis tupp vagina colpos sidekest või serooskest tunica serosa rinnanääre mamma suuesik vestibulum oris lahkliha perineum põsed buccae igemed gingivae huuled labia oris pärissuuõõs cavum oris proprium kõvasuulagi palatum durum pehmesuulagi palatum molle kurgunibu uvula mandlid tonsille suupõhi fundus oris keelekida frenulum linguae süljenäärmed glandulae salivales kurgukitsus isthmus faucium kõhukelme peritoneum maovõlv fornix maokeha corpus kaksteistsõrmiksool duodenum tühisool jejunum
LADINA-EESTI TERMINID keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS otsmik FRONS kiir VERTEX kukal OCCIPUT oimud TEMPORA ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS ...
AEVASTAMINE, OKSENDAMINE) KESKUSED. PIKLIK AJU ON SELJAAJU JÄTKUKS KOLJUÕÕNES. EHITUS SARNANE SELJAAJUGA. PIKLIK AJU ON ELUTÄHTIS KNS-i OSA. TEMA KAHJUSTUSE KORRAL (VEREVALANDUS, TRAUMA, KASVAJA jm.) VÕIB HÄIRUDA HINGAMINE, SÜDAMETALITLUS jm. FUNKTSIOONID. VASAK KOPS ld.k. ja kus asub- (PULMO SINISTER). PAIKNEB VASAKUL POOLEL RINDKEREÕÕNES PLEURAKOTIS. KOPSUVÄRAT ld.k ja kus asub- (HILUS PULMONALIS). ASUB KOPSU MEDIAALSE PINNA KESKOSAS. PERINEUM- ehk LAHKLIHA. LAHKLIHAKS NIM. REITE VAHELE JÄÄVAT PIIRKONDA VAAGNAVÄLJAPÄÄSU KOHAL. PERIOST- ehk LUUÜMBRIS. PERIMETRIUM- EMAKA VÄLISKIHT. PERISTALTIKA- SOOLE LAINELISED LIHASKONTRAKTSIOONID. PERITONEUM- ehk KÕHUKELME. PLEURA- ehk KOPSUKELME. PERIKARD- ehk SÜDAMEPAUN PERILÜMF- KUULMEVEDELIK 8 PERIODONT- SIDEKOELINE HAMBAÜMBRIS STERNUM- RINNAK COSTAE- ROIDED CLAVICULA- RANGLUU RADIUS- KODARLUU TIBIA- SÄÄRELUU
Asend Munandi tagumisel serval 15. Eesnääre lad. k. PROSTATA Asend MEESTEL põie all Funktsioon Selle nõre lisandub seemnepurske ajal seemnevedelikule ja aktiviseerib seemnerakke (muudab liikuvateks) 16. Lahklina lad. k. PERINEUM Asend Reite vahele jääv piirkond vaagnaväljapääsu kohal Jaotus Vaagnadiafragma ja urogenitaaldiafragma Mehel Lahkliha läbivad kusiti membraanosa Naisel Lahkliha läbivad kusiti ja tupp ANATOOMIA: SEEDEELUNDITE SÜSTEEM 1. Seedekanal Suuõõs CAVUM ORIS Neel PHARYNX Söögitoru OESOPHAGUS Magu GASTER Peensool INTESTINUM TENUE Jämesool INTESTINUM CRASSUM 2. Suured seedenäärmed Maks HEPAR Kõhunääre PANCREAS 3. Mõisted
võimalikele löövetele, haavanditele, kasvajatele. Kasvajaid ja haavandeid palpeeritakse, et tega kindlaks, kui sügavale kudedesse muutused ulatuvad. Väliste suguelundite vaatlemisel ja palpeerimisel pööratakse erilist tähelepanu sellele, et kas suguelundite areng on vastav uuritava eale, milline on karvakasv, kliitori suurus (liigsuur on vihjeks suurenenud androgeeni produktsioonile), milline on lahkliha (lahkliha madalus on üks näidustus emakavajel), kas pigistamisel väljub kusitist eritisi, milline on tupe välissuudme suurus, kas välistes suguelundites on kokkukasvamisi. Tupp Tupe ja emakasuudme uurimiseks kasutatakse tupepeeglit ja tuleelevaatorit (peegli valimisel arvestatakse tupeava suurust). Tuppe palpeeritakse kinnastatud kätega, tuppe viiakse nimetissõrm ja keskmine sõrm koguulatuses. Tupe uurimisel vaadeldakse, kas tupes on verd,
kolmpealihas* (Kaksik- pindluu ülemine ots varal ja lest-sääremarjalihas) kandluuköbrule M. TRICEPS SUREA Tagumine Sääreluude tagumiselt Painutavad jalga põlvest ja võimaldavad sääremarjalihas pinnalt ja reieluult tõusta varvastele (sama mis ülemine?) Jala lihased üldistavalt Lahkliha* Tupeava Pärakuava Sünnituskanali pikendus PERINEUM
Tagumine sääremarjalihas Luudevahekile ja naabruses Lodiluuköprus ja Toimib põlveliigesele, hüppeliigesele, (sääreluulihas?) olevad sääre luude osad mediaalne talbluu varbalülidevahe-liigestele Jala lihased - üldistavalt jala lihaste selgmise grupi lihased sirutavad suurvarvast. Jalatallal on 3 rühma painutajaid lihaseid: suurvarva, väikevarba ja keskse grupi lihased. Lahkliha (perineum) Ees häbemeliiduse alumine serv, taga õndraluu tipp; Suleb vaagnaõõne altpoolt Lihased+fastsiad külgmiselt istmikuköbrud Fastsiad pehmed koed, mis paiknevad päraku ja väliste suguelundite vahel.
ning moodustub lõplik uriin. *Vere keemilise koostise hoidmine (süsteemset vererõhku reguleeriv toime) 58) Nimeta kuseelundid. Neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti 59) Kui suur on umbes lõpliku uriini hulk ööpäevas? Umbes 1,5 liitrit. 60) Nimeta naise sisemised ja välimised suguelundid. Välimised: Häbemekink Suured häbememokad Väikesed häbememokad Kõdisti Tupeavaus Lahkliha Kusiti Sisemised: Munasarjad Munajuhad Emakas Tupp 61) Missugune sugunääre naistel toodab munarakke? Munasarjad 62) Missugune sugunääre meestel toodab spermatosoide? Munandid. 63) Nimeta sisemised ja välimised suguelundid. Sisemised: Munandid Munandimanused Seemnejuhad Seemnepõiekesed Eesnääre Seemneväät Sugutisibulanääre Välimised:
Õndraosas 1 Seljaajunärve e. spinaalnärve 31paari. F: on kõik seganärvid Kaelapõimik C1 C4 Harud kaela, -pea, rinnanahale (n.phrenicus) vahelihasele Õlapõimik C5 C8 Th1õlavöötmele ja ülajäsemele (n.ulnaris, n.radialis, n.medianus) Nimmepõimik L1 L5 Kõhu alumise osa nahk ja lihased, reie eesmised ja mediaalsed lihased ja nahk Ristluupõimik S1 S5 Co1 Lahkliha piirkond, vaagna piirkond, reie tagakülje nahk ja lihased, säär ja jalg (n. ischiadicus) Ülajäset innerveerivad närvid pärinevad õla põimikust, alajäset innerveerivad närvid aga ristluu põimikutest Rinnasegmentidest väljuvad närvid paiknevad roite vahel. Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta Suurim ja võimsam närv inimkehas on ajukoor Peaaju asub koljuõõnes. kaal täiskasvanutel on keskmiselt 1245 - 1375 g ( meestel on aju kaal
esmane uriin. Nefroni teistes osades toimub tagasiimendumise teel esmauriini Spermide teke ja kulg mehe organismis muutumine lõplikuks uriiniks. Asub väikevaagnas. Sein koosneb limaskestast, selle all paiknevast Lahkliha paiknemine, funktsioonid submukooskihist, lihaskestast ja sidekoelisest kestast Arteri, veeni ja kapillaari iseloomulikud Kusiti kaudu toimub kusepõie ehituslikud elemendid tühjendamine. Vöötlihaskiududest koosnev tahtele alluv kusitisulgur. Asub lahklihas. Naistel 4cm ja meestel kuni
Asub m. Sternocleidomastoideus'e all. Õlapõimik plexus brachialis Õlavöötmele ja ülajäsemele Lihasenahanärv Keskmine õlavarre-nahanärv Keskmine küünarvarre-nahanärv Nimmepõimik plexus lumbalis Kõhu alumise osa nahk ja lihased, reie eesmised ning mediaalsed lihased ja nahk Niude-alakõhunärv Niude-kubemenärv Sigiti-reienärv Külgmine reie-nahanärv Reienärv Toppenärv Ristluupõimik Lahkliha, vaagna piirkond, tuharad, reie tagakülje nahk ja lihased, säär ja jalg Istmikunärv säärenärv, ühine pindluunärv Tuharanärvid Häbemenärv Tagumine reie-nahanärv Õlapõimik plexus brachialis Alavöötmele ja ülajäsemele Lihasenahanärv Keskmine õlavarre-nahanärv Keskmine küünarvarre-nahanärv Peaaju encephalon Täiskasvanud 1245-1375 g Vastsündinul 370-400 g 1-aastasel 2x sünnikaal 6-aastasel 3x sünnikaal
b)väikese sõrme faalanksile eemaldaja e. m. abductor digiti minimi c)väikese sõrme painutaja e. m. flexor digiti minimi d)väikese sõrme vastastaja e. m. opponens digiti minimi e)pihkmised luudevahelised lihased e. mm. interossei palmares f)Pöidlalähendaja e. m. adductor pollicis g)lühike pöidlapainutaja e. m. flexor pollicis brevis h)lühike pöidlaeemaldaja e. m. abductor pollicis brevis j)pöidlavastastaja e. m. opponens pollicis Lahkliha e. Koosneb Näiteks: perineum fastsiatest, a)Päraku tõstur e. elundite vahelisest m. levator ani – sidekoest ja kõige suurem, lihastest. Läbi lehtrikujuliselt perineumi ümber päraku, kulgevad pärasoole pärasoole lõpposa, tühjendamise ajal
kõrvalekaldumisi nii suguelundite asetsuses kui talitluses; vaagna põhi omab tähtsust emaka normaalse asendi säilitamisel; sünnitusel lülitub vaagna põhi sünnituskanalisse. Vaagna põhjas on kolm ava: üks, mille kaudu väljub kusejuha; selle all on ava, mille kaudu kulgeb tupp, ja veel allpool ava, mida läbib pärasool. 5 Lahkliha e. perineumi koosseisu kuuluvad lihased ja fastsiad, mis sulevad vaagnaõõne altpoolt, suletav piirkond meenutab kujult rombi. Eristatakse 3 lihaskihti: 1. süva kihi moodustavad 1)pärakutõsturlihas, mis tõstab väikevaagna põhja ja tõmbab pärasoolt üles- ja ettepoole, avaldab survet tupe külgseinadele ning 2)õndralihas. 2. keskse kihi moodustavad 1)süvalahkliha-ristilihas, mis fikseerib kusiti ja soodustab lihaskimpude vahel
vastavalt vajadusele ravimit hiljem lisada. Nii tuimestatakse kõhtu ja jalgadesse viivad närvid ning valu kaob täiesti. 4. Naerugaas koos hapnikuga Naerugaasi ja hapniku sissehingamisel kontraktsioonide ajal on tulemuseks valu mõningane leevendumine ja hajumine. Samal ajal võid tunda kerget peapööritust, pisut kõrgendatud meeleolu või lihtsalt uimast olekut. 5. Paratservikaalne blokaad tuimestab tupe ja lahkliha ning sellest võib sünnituse väljutusperioodis vahel kasu olla. Seda süstitakse nagu kohalikku tuimestit, kuid pressimisvajaduse võimaliku kadumise tõttu võib ta sünnituse teist osa pikendada ning on tänapäeval harva kasutusel. 5.3 Tuhud Kuidas eristada päristuhusid valedest: 1. Tuhude iseloom. Sünnitustuhud on tuntavad madalal vaagnas või alaseljas, liikudes eest taha, tagant ette või mööda jalgu alla
Nende ülesanne on munarakkude toimetamine viljastumispaika ja sealt edasi loote arenemise kohale emakasse. Emakas on emassuguorgan, kus toimub loote arenemine ja kasv. Tupp on emaslooma paaritusorgan. Häbe on emassuguorganite välimine, päraku all paiknev osa, mis koosneb kahest häbemepilu külgedelt piiravast vertikaalsest häbememokast. Häbe on pärakust eraldatud lahkliha kaudu. 21. Isassuguorganid Munand on kujult ovaalne. Munandi kestadest ning munandikotist ümbritsetuna asetsevad munandid mäletsejalistel ja hobusel rippuvaina tagajäsemete vahel. Seal toimub sugurakkude arenemine spermideks. Munandimanus on otstes jämenenud ja keskosas peenpiklik, © EeeOoo
Kasutatakse ka almebendasooli. Enterobiaasi korral raviks ühekordne annus. Askariaasi korral ravi kestvus 3 päeva, hommikul ja õhtul p/o 100 mg. Paari nädala pärast kordus ravikuur ja siis uus analüüs. 7. Millised on õendustegevusabinõud helmintiaaside korral? · hügieen, igaühel oma eraldi käterätt, mis igapäev vahetada. Ruumide niiske koristus, mänguasjade pesemine. Eraldi voodis magamine · peale roojamist, hommikul ja õhtul pesta lahkliha piirkonda sooja veega · ööseks lapsele jalga aluspüksid (võimalikult ümber) (vahetada hommikul ja õhtul). Ps. õhtul anaalpiirkond määrida vaseliiniga ja asetada sinna vatitampoon, mis hommikul eemaldada ja põletada. · püksid pesta, keeta, triikida mõlemilt poolt (samuti voodipesu) · käsi pesta sageli, küüned lühikesed, küünealused puhtad · vastavad abinõud katkestavad usside ringluse 8. Mida nimetatakse funktsionaalseks kõhukinnisuseks?
annaabi.ee 
