TALLINNA TEENINDUSKOOL **** ***** KT20-KES1 LIHASMAPP JUHENDAJA: SIRET RANNIK TALLINN 2020 1 Sisukord Ülajäseme pindmised lihased ........................................................................................................... 3 1. Õlavarre kakspealihas m. biceps brachii .................................................................................. 3 2. Õlavarre-kodarluu lihas m. Brachioradialis ............................................................................ 4 3. Deltalihas m. Deltoideus .......................................................................................................... 5 4. Õlavarrelihas m. Brachialis ...................................................................................................... 6 5. Trapetslihas m.trapezius ..............................................................
LIHAS ALGAB KINNITUB FUNKTSIOON Kaarnajätke õlavarrelihas Abaluu kaarnanokkjätkelt Õlavarreluu väikekõbrukese Viib õlavart ette ja pöörab sisse, harjast distaalsemalt õlavarre lähendamine Suur rinnalihas Rinnakult, ka osaliselt rangluult Õlavarreluu suurköbrukese Viib õlavart ette ja pöörab sisse, harjale õlavarre lähendamine Abaluualune lihas Abaluu aluselt augult Õlavarreluu väikesele Viib õlavart taha ja pöörab sisse köbrukesele ning lähendab Suur ümarlihas ...
Neuromootoorsete ühikute tegevusse rakendamise võime sõltub palju ka treenitusest. Lihase koosseisu kuulub tihti tuhandeid neuromotoorseid ühikuid (õlavarre kakspealihas sisaldab 1-2 miljonit lihaskiudu) Lihaste varustamine verega. Lihastesse sisenevad arterid, mis jagunevad kapillaarideks, milledest saavad alguse veenulid ja need omakorda ühinevad veenideks. Töö puhul veresooned lihastes laienevad ja seega suureneb kogu lihase paksus. Lihaste talitlus Lihase alguskoht paikneb lähemale lülisambale või kerele. Kinnituskoht asetseb lihase vastasotsas. Dünaamilise kontraktsiooni puhul lihase algus- ja kinnituskoht lähenevad teineteisele, alguskoht jääb liikumatuks. Staatilise kontraktsiooni ajal lihaskiud ei lühene ja kehaosa on liikumatu (pooside säilitamine, seismine, raskuse hoidmine). Erandjuhtudel võib tekkida staatiline kontraktsioon, mille vältel lihaskiud pikenevad.
Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioonid eesti keeles Koljupealnelihas* Kukla-ja Kolju ülemine osa Kulmude tõstmine, otsmiku kortsude MUSCULUS otsmikuluust tegemine, osalevad kõnelemisel ja OCCIPITOFRONTALIS mälumisel(koljupealne osa on kõhreline) Silmasõõrlihas Otsmikuluu, lateral palpebral raphe Sulgeb silmalaud silmakõõlus(media l palpebral ligament) ja pisarluu Suusõõrlihas Alalõualuu ja Suu ümber oleval Suu ahendamine, musisuu ülalõualuu nahal Sarnalihased Põsesarnast algab Suunurkade ülesse Põselohke võivad teha, naeratamine, suu liigut...
Pindmised selja lihased Selja lailihas Trapetslihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Musculus Kõikide Rangluu Ülemine osa m. latissimus 4 alumist Õlavarreluu Langetab (m.) trapezius rinnalülide lateraalne tõstab dorsi roiet, 4-5 väikese tõstetud ogajätked, pool, abaluud, alumist köbrukese ülajäset,
· Plokk on vagu luul, mis on kaetud hüaliinkõhrega. See esineb kohtades, kus lihase kõõlus muudab järsult suunda. Kõõluse ja kõhre vahel o sünoviaalpaun. · Seesamluud asetsevad lihase lõppkõõluses kinnituskoha läheduses. Nad soodustavad lihaste tööd: väldivad hõõrdumist ja suurendavad lihastõmbe rakendusnurka luulisele kangile. Rakendusnurga suurenedes suureneb lihase toimejõud. 60. SELJA LIHASED Lülisambasirgestaja Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Ristluu tagumiselt pinnalt, Pikimlihas -ulatub ristluult koljuni. *Sirutab lülisammast niudeluuharjalt ja rindkere-nimme Niude-roidelihas ulatub kaela sidekirmelt. keskosani (osa lihaskiude kinnitub ka roietele). Romblihas
..........................................................................31 Lühike pihulihas.......................................................................................................32 Pikk pihulihas...........................................................................................................33 Sõrmede sirutaja.......................................................................................................34 Eesmine sääreluulihas EHK m tibialis anterior Alguskoht : sääreluu lateraalne põnt ja pind , luudevahekile Kinnituskoht : 1.talbluu , 1.pöialuu põhimiku taldmine pind Funktsioon : sirutab jalga ( dorsaalfleksioon ), tõstab selle mediaalset serva (supineerib) Pikk varvaste sirutaja EHK m extensor digitorum longus Alguskoht : sääreluu lateraalne põnt , pindluu pealt Kinnituskoht : 2.-5. varbalüli selgmine pind Funktsioon : sirutab varbaid ja kogu jalga Kaksik-sääremarjalihas EHK m gastrocnemius
KT IV ALAJÄSEME LIHASTIK 67. Vaagnavöötme lihastik (8) LIHASE ALGUSKOHT KINNITUSKO FUNKTSIOON NIMETUS HT Niude-nimme lihas Nimmelüülid, niudeluuhari Reieluu Reie ette viimine väikesele pöörlile Väike tuharalihas Niudeluu tagapind, Reieluuu suurele Reie eemaldamine
KT III ÜLAJÄSEME LIHASTIK 64. Õlavööde (9) NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Kaarnajätke Abaluu kaarnajätk Õlavarreluu väike Õlavarre ette viimine õlavarre lihas köbruke Suur rinnalihas Rangluu, rinnak Õlavarreluu suur Õlavarre lähendamine, sisse köbruke pööramine
Ei lase lihaseid paigast nihkuda, annavad elastsuse ja hoiavad ära omavahelise hõõrdumise · Sünoviaalpaunad hoiavad ära lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist. Funktsioneerivad pehmete padjakestena · Kõõlusetuped sama ülesanne sünoviaalpaunaga. Ümbritsevad kõõlust ulatuslikult. 60. Selja lihased: LIHASE ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON NIMETUS Lülisambasirgesta Ristluu tagumine pind Kuklaluu Ühepoolselt: kallutamine ja Niudehari Roided Kahepoolselt: selja sirgestamine Kaelarihmlihas 3.-6. Rinnalüli ogajätk 2.-3. Ülemise kaelalüli Ühepoolselt: pea ja kaela
- viisataotlusankeet - alguskoht - lõpp-punkt - kodakondsus - eesnimi - isanimi - perekonnanimi - sünnikuupäev - sugu - reisi eesmärk - mis ametiasutusse? - ( ) - marsruut -> - - sissesõidu kuupäev - väljasõidu kuupäev - transport - sünnikoht - passinumber - millal olid viimati , - töökoht, amet - püsielukoht > - kuupäev - isiklik allkiri
sirutamine Pikk kodarmine randmesirutaja (teisele kämblaluule), randme sirutamine Õlavarre kodarluu lihas (kodarluu alumisele otsale), painutab küünarliigest, supinatsioon ja pronatsioon TAGUMINE RÜHM: Süva kiht: alguskoht sama Pikk pöidlaeemaldaja (küünarvarre luude tagumiselt pinnalt pöidla Reie lihased kämblaluule), pöidla eemaldaja Lühike pöidlasirutaja (pöidla proksimaalsele lülile), sirutab pöialt Pikk pöidlasirutaja (distaalsele lülile), sirutab pöialt Nimetissõrme sirutaja
Voolusäng on pikk ja kitsas süvend, mis mööda voolab jõgi. Jõe algul on voolusäng kitsas. Ojade ja teiste jõgede ühinedes voolusäng laieneb. Põduste jõgi Kuressaares 4. Kuidas tekivad jõeorud ? Voolav vesi uuristab pinnast. Eestis olevad jõeorud on madalad, neid nimetatakse lammorgudeks. Lamm on jõe ääres olev ala, mida jõgi suurvee ajal üleujutab. 5. Mis on lähe, suue ? Lähe on jõe alguskoht. Paljude jõgede lähteks on allikad. Suue on koht, kus jõgi suubub mõnda teisse veekokku. Allikatest saavad alguse paljud jõed. Jõesuue 6. Mis on delta ? Delta on jõesuudme erivorm, kus suue on jaotunud paljude harujõgede vahele. Pärit Kreeka ajaloolaselt Herodotoselt, kes märkas Niiluse suudme sarnanemist kreeka tähele (delta). Ajalooline pilt
Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Vaagnavöötme lihased Eesmine osa- 1 lihas Suur nimmelihas: Toob reit ette Kõikidelt Pöörab reit välja Niude-nimme lihas nimmelülidelt Reieluu väikesele pöörlile Niudelihas: Niudeluuaugult Tagumine osa- 8 lihast Viib reit taha Väike tuharalihas Niudeluu tagapinnalt Reie eemaldamine Keskmine Niudeluu tiiva Viib reit taha Reieluu suurele tuharalihas tagapinnalt ...
4.Karüokineesis jaguneb rakutuum, tsütokineesis jaguneb tsütoplasma. 6.Kõik rakud ei jagune(nt.närvirakud,vöötlihasrakud,vigastamata maksarakud). 7.Meioos-see on raku jagunemise viis, mille tulemusena kromosoomide väheneb 2 korda. 8.Kromosoomide ristsiire- kus?meioosi I jagunemise profaasis. mis?kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osakesi.miks?et laps erineks vanematest. spermatogenees ovogenees toimumiskoh munandites munasarjadeks t alguskoht suguküpsuse looteeas alguses lõpp kõrge vanuseni looteeas tulemus seemnerakud munarakud 10.Gameet-organismi sugurakk.Eristatakse kahte tüüpi gameete-munarakud ja seemnerakud(spermid). Sügoot-viljastunud munarakk Sperm-seemnerakk, mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogoon-isasorganismis esinev seemneraku(spermi) eellane. Ovogoon-emasorganismis esinev munaraku eellane.
välisrotatsioon, eesmine+tagumine – aduktsioon ! ! ! ! M.quadriceps femoris. a.nimetada osad ja alguskohad – m. vastus intermedius (facies anterior femoris), m. vastus lateralis (linea aspera labium laterale), m. vastus medialis (linea aspera labium mediale), m. rectus femoris (spina iliaca anterior inferior) b.kinnituskoht – kinnitub tuberositas tibiae’le funktsioon – ainus sääre sirutaja ! M. iliopsoas osad ja alguskoht – m. psoas major (processus costalis’est kõikide nimmelülidelt; viimase rinna- ja kõikide nimmelülide kehadelt ja lülivahediskidelt), m. iliacus(fossa iliaca->trochanter minor) kinnituskoht – trochanter minor ! M. biceps brachii a) kaks osa, nende alguskoht – caput longum – tuberculum supraglenoidale´lt, caput breve – processus coracoideuse´lt b) kinnitub – tuberositas radii c) Toime õlaliigesele M. biceps brachii võib vähesel määral tõmmata õlavart ettepoole
Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Deltalihas Rangluu, Õlavarreluu Tõstab õlavart horisontaal- m. deltoideus õlanukk, deltalihasmine tasapinnani ja pöörab sissepoole, abaluu hari köprus lähendab keskjoonele Koljupealnelihas* Kulmude Koljulagi Peanaha ette-taha tõmbamine, epicranus piirkond, kulmude liikumine, kurrud kuklatagusejoon Silmasõõrlihas Silmasisenurk Silma välisnurk, Silmade pilgutamine silmalaud Suusõõrlihas Algus ja lõpp Ahendab suuava pole määratav Sarnalihased Sarnaluu Suunurk ja ülahuul Tõmbab suunurka ül...
LIHASE NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON koljupealnelihas kuklaluu, oimuluu kõõlustanu peanaha liigutamine, kulmude tõstmine, m. epicranius või (silmakoobas, kulmud otsaesise kortsutamine m. occiptofrontalis miimilised lihased
Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Koljupealnelihas Miimilised lihased algavad lõpevad nahas, pehmetes Nad ümbritsevad näo avausi sõõrjalt või (m. occipitofrontalis) näokolju luudelt kudedes. kiirjalt ja nende kokkutõmbel näo avaused Kõõlustakust, silmakoopal Laup naha all sulgevad või avanevad, muutub näoilme. Silmasõõrlihas Silmaava Silmalaugude küljed Silmade avamine ja sulgemine, pilgutamine Suusõõrlihas Vastav alalõualuu suunurga naha külge Suu avamine ja sulgemine; puhumine, kinnitub vilistamine, imemine Sarnalihased Põse sarnal...
kivimitest koosnevad kaljusaared, paljudel juhtudel üle veepinna ulatuvad silekaljud või silekaljustikud Rannikutüüp, kus rannajoone lähedal madalas meres paiknevad väikesed madalad saarekesed e laiud Need lahed on olnud endised jõeorud, mis nüüd, kas maa vajumise või meretaseme tõusu tõttu, on veega täitunu Jõgede toitumine ja veerežiim Lähe – voolu alguskoht Suue - voolu lõppkoht Jõestik – pea-, lisa- ja harujõed Kallas – maariba, millega piirnevad veekogud Jõesäng – jõeoru sügavaim osa, kus on pidev vool Valgala ehk valgla ehk jõgikond – maa-ala, kust jõed saavad oma veed Veelahe – kõrgem maa-ala, mis eraldab jõgikondasid Delta – hargnenud jõesuudmed Vooluhulk – vee hulk, mis läbib jõe ristlõiget ühes sekundis kuupmeetri kohta
14 III KONTROLLTÖÖ 65) Õlavöötme lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid anteversioon – liikumine ette retroversioon – liikumine taha aduktsioon- lähendamine abdutsioon- kaugendamine supinatsioon- välirotatsioon pronatsioon - siserotatsioon mediaalne- kesktelje poolne lateraalne- külgmine LIHAS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Kaarnanajätke- abaluu õlavarreluu õlavarre kaarnanokkjätke väikekõbruke õlavarre anteversioon, lihas aduktsioon, pronatsioon Suur rinnalihas rinnak, rangluu õlavarreluu suurköbruke Abaluualune lihas abaluualune auk õlavarreluu
Lihaste Paiknemi Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioonid tüübid ne Koosneb kahest osast - pikimlihas ulatub ristluult Ühepoolsel tegevusel kallutavad Katab mediaalset trakti. koljuni, ja niude-roidelihas, lülisammast ja pead taha
Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Koljupealne lihas/ Lauba naha all Kuklaluu alumine Peanaha musculus kõõlustanust osa liigutamine, occipitofrontalis silmkoopale Osaleb näomiimikas (kulmude kergitamine ja kortsutamine Silmasõõrlihas/ Silma sisenurk Silmalaugude Võimaldab silmade m.orbicularis küljes, avamist ja oculi silmavälisnurk sulgumist ning nende pingutamist Suusõõrlihas Paikneb ringi Suunurga naha ja Teostab suu m.orbic...
Kõik nähtused ei allu Newtoni mehaanika lihtsatele seaduspärasustele. Kvantmehaanika muutis klassikalise determinismi seisukohti. Elektronide difraktsiooni eksperimendis on konkreetse elektroni liikumist raske prognoosida. Saame rääkida vaid tõenäosusest, et ta satud teatud punkti. Selline lähenemine täiesti erinev klassikalise füüsika vaatenurgast (trajektoor peaks olema paigas, kui elektroni kiirus, alguskoht ja temale mõjuv jõud on paigas). Kvantmehaanika abil ei saa ennustada, milline on konkreetse üksiku katse tulemus. Ennustatakse millised erinevad tulemused on võimalikud ning kui tõenäoline igaüks on. Kvant mehaanika võimaldab ennustada, kui suure sagedusega võib üks või teine tulemus korduda. Samas ei saa öelda, miline konkreetne tulemus realiseerubantud juhul. Mikromaailmas: Kv.mehaanika ei välista põhjuslikkust. Üksikute nähtuste juhuslikkus ei ole
DNAst sõltub RNA-polümeraas. 21. Mis on geen? Geen on funktsionaalne DNA lõik, millest sünteesitakse valke. Kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab kas otse või kaudselt ühe või mitme tunnuse arengu. Samuti geneetilise info baasühik, sisaldab informatsiooni mingi kindla valgu sünteesiks. (Kodeeriv ahel 5’ algusega) 22. Mis on replikatsioon? Replikatsioon on DNAst sõltuv DNA polümeraas. Toimub komplimentaarsuse alusel. Replikaator on alguskoht. 23. Kus sünteesitakse valku? Valku sünteesitakse tsütoplasmas ribosoomides. 24. Mis on haploidsus, diploidsus ja polüploidsus? Haploidsus - indiviidi (raku) kromosoomistiku poolkordus. Nt inimese haploidsetes sugurakud 23 kromosoomi Diploidsus -indiviidi(raku)kromosoomistikuson kromosoomi komplekt kahekordne. Nt. enamikel taimedel ja loomadel valdav osa elutsüklist keharakud on diploidsed Polüploidsus - kromosoomikomplekt võib olla mitmes korduses (üle kahe). 25
jooksmine kõval pinnasel; jooksupinnase muutmine; kõrge kannakapiga jalanõu; pöiavõlvi lamenemine; pingul ja lühenenud säärelihased; korduvad hüppeliigese vigastused; ülemäärane kehakaal. Sümptomid: koormusel kannakõõluse piirkonnas; jooksu ajal võib valu väheneda, pärast jooksu tugevneda; valu on tugev hommikul ja pärast pikka istumist; valu trepist tõusmisel; katsudes kõõluse alguskoht ja kuni 2-3 cm kõrgemalt valulik; kõõluse ümber turse, võib esineda punetus; kroonilise põletiku korral tekivad kõõluse ümber väikesed paksendid. Ennetamine: koormata jalga võimalikult vähe; vajadusel tegeleda ajutiselt teiste spordialadega; venitusharjutused enne ja pärast jooksukoormust; vältida jooksu vahelduval maastikul (mägedes); pehme ja painduva tallaga jalatsid, ortopeedilised abivahendid. Paradenoniit. E. Kõõluse ümbruse põletik. Valu igasugusel kõõluse
- Eesmine pind ülal kontaktis maksa ja diafragmaga, alumine osa vabaks PEENSOOL INTESTINUM TENUE - Tagumine pind puudutab vasakut neeru ja neerupealist, põrna, kõhunääret - alguskoht: ostium pyloricum ja ristikäärsoolt - lõpukoht: ostium iliocaecale - Facies hepatica, facies diaphragmatica, facies libera - 2.5 - 4.5 m - Facies renalis, facies suprarenalis, facies lienalis, facies pancreatica, facies
* maakonna valimisjuhid – korraldamine, häälte lugemine * jaoskonnakomisjonid – koht, kus saab sedeliga hääletada HÄÄLEÕIGUS VALIMISÕIGUS AKTIIVNE PASSIIVNE RAHVAHÄÄLETAMISÕIGUs RAHVAALGATAMISÕIGUS HÄÄLETAMISÕIGUS KANDIDEERIMISÕIGUS VALIMISÕIGUSE ALLIKAD Allikas: läte, alguskoht info saamiseks Õiguse allikas: õiguse allikas on koht kus me leiame õigust Valimisõiguse allikas: koht kus leiame infot valimiõiguse kohta (realiseerimine) *õigusaktid: põhiseadus, valimisseadus * välilepingud: 1) EL lepingu art 14 lg3 2) EL toimimise lepingu art 20 lg2 punkt b, art 222 lg2, art 223 lg1 3) EL põhiõiguste harta art 39
- Magma on veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam,pärit Maa sügavusest - Laava on vulkaani kraatrist või maapinna lõhest väljavoolanud gaasivaene magma. - Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked,mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega.Neid esineb peamiselt laamade äärealadel ja ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. a)maavärina kolle-kivimite rebestumise alguskoht ehk maavärina murrangulõhe b)epitsenter-koht maapinnal otse kolde kohal. c)seismilised lained-kivimikeskkonna elastsed deformatsioonid -kehalained,mis levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena -pikilained,mis levivad piki maapinna epitsentrist eemale. - Maavärinate tugevuse mõõtmine: 1.Richteri skaala-sellega mõõdetakse maavärina võngete tugevust,mõõtühikuks magnituud,skaalaks on 0- 8,9 magnituudi,mõõteriistaks seismograaf. 2
(väljade ümberlülitamine toimub hiirega), alumine värvus aga välja Bottom kaudu (välja Middle ei kasutata) ning väljal Height määrata kõrguseks null. Tüüp Gradient kolme- värvilisena kasutab kõiki välju Top, Middle ja Bottom vastavalt ülemise, keskmise ja alumise värvusena. Ainult tüübi Gradient korral kasutatakse veel välju (või rõhtveoribasid) · Horizon: gradiendi suhteline kese (vaikimisi keskkohal, so. 0.50); · Height: teise (Middle) värvuse suhteline alguskoht (vaikimisi 0.33, mis vastab võrd- se laiusega värviribadele); · Rotation: värviribade pöördenurk (0 vaikimisi vastab horisontaalsetele ribadele, 90 vertikaalsetele ribadele suunaga vasakult paremale ja 90 samuti vertikaalsetele riba- dele, kuid suunaga paremalt vasakule ning muud nurgad kalduolevatele ribadele). Kui aktiivne on taustatüüp Image, saab kujutise taustaks tuua pildi, mille täieliku nime
promootor – üks promootor ühte tüüpi. Polümeraas on kogu aeg promootori küljes kinni. aktivatsioon – sõltub järjestusest, mis on ≈ 100 ülesvoolu, startsaidist: -150 … + 100 → UCE. UCE-le vastab ka TBP ja lisaks UCB. rRNA-l pole oluline, milline RNA polümeraas teda sünteesib. Tuumakeste moodustumine sõltub RNA polümeraas I-st. RNA polümeraas III Initsiatsioon tRNA geenidel. tRNA geenid: seal on transkriptsiooni alguskoht ja vajalikud järjestused transkriptsiooni ühik sees. Seepärast erinebki. Teistel on promootor põhiliselt geeni ees. Polümeraas II puhul põhiliselt geeni sees. TBP esineb seal, kuigi tal pole TATA boxi. Seal esinevad tähtsad faktorid: TF II C, TF II B ja TF II A. Vajalikud nii transkriptsiooni initsiatsiooniks kui ka sünteesi puhuks. Sünteesitud RNA seondub TF II C-ga ja viimane osaleb RNA transpordil tuumast välja. TF III A suunab 5S RNA tuumakesse
Kera paisumisel on paisumiskese. Kuid Universumi paisumisel paisumiskeset ei ole, ega ka mingisugust eelistatud suunda. Paisub kogu Universumi ruumala kõikjal ühe korraga. Selleks, et mudel Universumi paisumisest sobituks ,,ideaalselt" reaalse Universumi paisumisega, teeme mõned uuendused ja täpsustused mudelis. Olgu meil punkt K, mis on kera tsentriks. Kuid K ei ole ristkoordinaadistiku alguspunkt. Kera ise asub ruumis. K on kera tsenter. Kui kera tsenter on ristkoordinaadistiku alguskoht, siis punkt K on ristkoordinaadistiku alguspunkt. Kuid meil on kera, mis asub ruumis ristkoordinaadistikus. K ei ühti ruumi ristkoordinaadistiku alguspunktiga. Muidu oleks K koordinaadid nullid. Kera suhtes on K koordinaadid nullid. Kuid ruumi ristkoordinaadistiku suhtes aga K0( x,y,z ). Punkt K on kera paisumiskese. Kera tsenter ühtib kera paisumiskesega. Oletame, et ,,punkt K täidab kogu ruumi". Neid peab siis olema väga palju
Kera paisumisel on paisumiskese. Kuid Universumi paisumisel paisumiskeset ei ole, ega ka mingisugust eelistatud suunda. Paisub kogu Universumi ruumala kõikjal ühe korraga. Selleks, et mudel Universumi paisumisest sobituks ,,ideaalselt" reaalse Universumi paisumisega, teeme mõned uuendused ja täpsustused mudelis. Olgu meil punkt K, mis on kera tsentriks. Kuid K ei ole ristkoordinaadistiku alguspunkt. Kera ise asub ruumis. K on kera tsenter. Kui kera tsenter on ristkoordinaadistiku alguskoht, siis punkt K on ristkoordinaadistiku alguspunkt. Kuid meil on kera, mis asub ruumis ristkoordinaadistikus. K ei ühti ruumi ristkoordinaadistiku alguspunktiga. Muidu oleks K koordinaadid nullid. Kera suhtes on K koordinaadid nullid. Kuid ruumi ristkoordinaadistiku suhtes aga K0( x,y,z ). Punkt K on kera paisumiskese. Kera tsenter ühtib kera paisumiskesega. Oletame, et ,,punkt K täidab kogu ruumi". Neid peab siis olema väga palju
Kuid Universumi paisumisel paisumiskeset ei ole, ega ka mingisugust eelistatud suunda. Paisub kogu Universumi ruumala kõikjal ühe korraga. Selleks, et mudel Universumi paisumisest sobituks „ideaalselt“ reaalse Universumi paisumisega, teeme mõned uuendused ja täpsustused mudelis. Olgu meil punkt K, mis on kera tsentriks. Kuid K ei ole ristkoordinaadistiku alguspunkt. Kera ise asub ruumis. K on kera tsenter. Kui kera tsenter on ristkoordinaadistiku alguskoht, siis punkt K on ristkoordinaadistiku alguspunkt. Kuid meil on kera, mis asub ruumis – ristkoordinaadistikus. K ei ühti ruumi ristkoordinaadistiku alguspunktiga. Muidu oleks K koordinaadid nullid. Kera suhtes on K koordinaadid nullid. Kuid ruumi ristkoordinaadistiku suhtes aga K0( x,y,z ). Punkt K on kera paisumiskese. Kera tsenter ühtib kera paisumiskesega. Oletame, et „punkt K täidab kogu ruumi“. Neid peab siis olema väga palju
Lülikaarest väljuvad lülijätkete kõrguselt kummaltki poolt ristijätked (processus transversus). Kaarejuured on liigesejätkete ees mitte sügavalt kinnitunud ülaküljele ja sügavalt alaküljele. Need kinnitused ja liigesejätked täienevad nende peal ja all asuvate lülide kinnituste ja liigesejätketega igaüks kuni lülimulguni (foramen intervertebrale), millest kulgeb läbi spinaalnärv (seljaajunärv). Risti- ja ogajätked on rinnalihaste alguskoht. 12 rinnalülil paiknevad lülikehade ja ristijätkete külgedel täiendavad liigesepinnad roietele. Kahel esimesel kaelalülil on teistsugune kuju kui ülejäänud lülidel. Esimene kaelalüli (atlas) on ringikujuline ja teine kaelalüli (axis või epistropheus) kannab oma keha ülemisel pinnal (katteplaat) käbikujulist jätket (dens axis). Kaelalülide ristijätketel on mulgud kaelalülisambaga paralleelselt kulgeva kaela lülisambaarteri (a. vertebralis cervicalis) jaoks.
annaabi.ee 
