Imendumise mõiste. Mehhaaniline seede: Mälumine. Eesmao, pärismao ja soolestiku lihaskesta kontraktsioonid toidu segamine, transport, imendumispinna suurendamine Keemiline seede: Imendumine on väikeste molekulide liikumine läbi soole seina verekapillaaridesse ja lümfikapillaaridesse. Jaguneb difusiooniks ja aktiivtranspordiks. Imendumata osa väljutatakse roojana. Mikrobiaalne seede- 3. Seedefunktsioonide regulatsioon organismis: närviregulatsioon (parasümpaatiline, sümpaatiline ja enteraalne närvisüsteem) ja humoraalne regulatsioon. Närviregulatsioon- parasümpaatiline impulss soodustab seedet- innervatsioon põhiliselt uitnärvi kaudu. Jämesoolue distaalne osa, pärasool ja pärak saavad parasümpaatilisse impulsi vaagnanärvi kaudu. Mediaatoriks atsetüülkoliin. Sümpaatiline impulss pärsib seedetegevust, mõju üle enteraalse NS neuronite või otsene. Mediaator noradrenaliin
Imendumine – seedeproduktide liikumine läbi peensoole limaskesta veresoonte süsteemi laialijaotamiseks. Väikeste molekulide (k.a vee, ioonide ja vitamiinide) liikumine läbi soole seina verekapillaaridesse ja lümfikapillaaridesse. Difusioon ja aktiivtransport (energiakulukas). Imendumata osa väljutatakse roojana. Herbivooridel imendub toidust väiksem osa võrreldes omnivooride ja karnivooridega. 3. Seedefunktsioonide regulatsioon organismis: närviregulatsioon (parasümpaatiline, sümpaatiline ja enteraalne närvisüsteem) ja humoraalne regulatsioon. Sooleseinas on sensoorsed rakud, mis reageerivad sooleseina venimisele, toitainete konts., osmolaarsusele, pH-le, limaskesta ärritusele. Koordineerimine toimub närviregulatsiooni ja hormonaalse regulatsiooni vahel. Närviregulatsioon toimub läbi seedesüsteemi “oma” närvisüsteemi – enteraalne närvisüsteem (ENS). ENS on ANS osa. Juhib seedetrakti sõltumatult KNSist
Löögimaht e. süstoolne maht Mõjutavad: Lõpp-diastoolne täitumine Täielik prifeerne takistus Kontraktiilsus Südame minutimaht = Südame sagedus x löögimaht Mõjutavad: Eelkoormus lõpp-diastoolne seinapinge/rõhk Järelkoormus veresoonte vastupanu ületamiseks vajaminev seinapinge Kontraktiilsus südame kokkutõmbejõud Südamesagedus 31. Südametalitluse hormonaalne (hormooni, adrenaliin, türoksiin) ja närviregulatsioon (sümpaatilise ja parasümpaatilise närviimpulsi toime). Südametalitluse hormonaalneregulatsioon: Hormoonid Adrenaliin stimuleerib südametööd (hirm, erutus) Türoksiin suurendab müokardi tundlikkust sümpaatiliste närviimpulsside suhtes aeglaselt aga püsivalt Südametalitluse närviregulatsioon: Närvisüsteem-piklikus ajus kardiovaskulaarne keskus Sümpaatilised kiud-stimuleeriv toime(kiirendab erutuse teket,löögimaht tõuseb) Adrenaliin,noradrenaliin
Löögimaht e. süstoolne maht Mõjutavad: Lõpp-diastoolne täitumine Täielik prifeerne takistus Kontraktiilsus Südame minutimaht = Südame sagedus x löögimaht Mõjutavad: Eelkoormus lõpp-diastoolne seinapinge/rõhk Järelkoormus veresoonte vastupanu ületamiseks vajaminev seinapinge Kontraktiilsus südame kokkutõmbejõud Südamesagedus 31. Südametalitluse hormonaalne (hormooni, adrenaliin, türoksiin) ja närviregulatsioon (sümpaatilise ja parasümpaatilise närviimpulsi toime). Südametalitluse hormonaalneregulatsioon: Hormoonid Adrenaliin stimuleerib südametööd (hirm, erutus) Türoksiin suurendab müokardi tundlikkust sümpaatiliste närviimpulsside suhtes aeglaselt aga püsivalt Südametalitluse närviregulatsioon: Närvisüsteem-piklikus ajus kardiovaskulaarne keskus Sümpaatilised kiud-stimuleeriv toime(kiirendab erutuse teket,löögimaht tõuseb) Adrenaliin,noradrenaliin
47.Regulatsioonimehhanisemide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid / neuraalne regulatsioon humoraalne regulatsioon / närviregulatsioon hormooniregulatsioon / närviimpulss (teostab närvisüsteem) vere keemiline koostis Nii närviimpulss kui ka hormoonid mõjutavad teineteist. Hormoonidel aeglane, kuid püsiv mõju. Närvirakul e. neuronil kiire toime, kuid möödub kiirelt. 48.Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste-
Regulatsioonimehhanismid: 132. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid jagunevad 2-ks: neuraalne (e. Närviregulatsioon toimub närvimpulsside abil, kiire, mõjutab tugevasti hormoonide teket) ja humoraalne (toimub vere koostise abil, hormoonide ja laktaadi, aeglane, pikem protsess). 133. sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste: hormoonid on keemilised informatsiooni kandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust. SSN nääre, mis toodab hormooni. 134. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis:
ANATOOMIA 70-131 132. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid / neuraalne regulatsioon humoraalne regulatsioon / närviregulatsioon hormooniregulatsioon / närviimpulss (teostab närvisüsteem) vere keemiline koostis Nii närviimpulss kui ka hormoonid mõjutavad teineteist. 133. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste: a) Sisesekretoorne nääre - nende ülesandeks on produtseerida bioloogiliselt aktiivseid aineid - hormoone.
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
Tervisekasvatuse alused 1.Tervise tähendus. Tervise ulatussfäärid.Tervis tähendab võimalust edukalt rakendada oma kehalist, emotsionaalset ja intellektuaalset potentsiaali. See tähendab ka suutlikkust vastu panna haigustekitajatele, säilitada töö- ja loomevõimet muutuvates füüsilistes, psüühilistes ja sotsiaalsetes tingimustes. Tervis on see, mis lubab kasutades organismi reserve, suhteliselt kiiresti kohaneda eksisteerimise looduslik-bioloogiliste ja sotsiaalsete tingimuste üha kasvavate nõudmistega. Tervis kajastub liikuvuses, näoilmes, nahavärvis. Tervise all me mõistame omaduste komplekti, mis soodustavad indiviidi ja liigi elu säilimist ja selle põhifunktsioonide täitmist ning põhieesmärkide saavutamist. Tervise omadus on taluda organismisiseseid ja väliseid koormusi. Tervise olemus:Sotsiaalne aspekt tervise põhieelduste kindlustamine tervisepoliitika ja sotsiaalsete mehhanismide kaudu. Bioloogiline aspekt võime säilitada keh...
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
Anatoomia KT kordamiseks I KONTROLLTÖÖ 1) Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumit. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kokkutõmbevõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kai...
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivates...
INIMESE ANATOOMIA KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest...
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivates...