pinnalt 3. Õlavarre Pikk pea abaluu Kodarluule Küünarvarre kakspealihas kõbrult, lühike pea painutamine kaarnajätkelt 4. Õlavarre Pikk pea abaluu liigese Küünarnukile Küünarvarre sirutamine kolmpealihas aluselt kõbrukeselt, teised kaks õlavarreluu tagumiselt pinnalt 5. Küünarnuki lihas Õlavarreluu lateraalselt Küünarnukile Küünarvarre sirutamine põndapealiselt Küünarvarre lihased Eesmine rühm 1. Ruut sissepõõraja Küünarluult Kodarluule Põõrab küünarvart sisse 2. Pikk põidla Kodarluult Põidla distaalsele Põidla painutaja
Õlavarre Pikk pea abaluu liigeseüliselt Kodarluu köprus Küünarvarre kakspealihas köbrukeselt, Lühike pea abaluu painutus kaarnajätk Õlevarre Pikk pea abaluu liigesealune köbruke, Küünarnukk Küünarvarre kolmpealihas Külgmine pea õlevarreluu tagumise pinna sirutus ülaosa, Mediaalne pea õlavarreluu tag. pinna alaosa Küünarnukilih Ülavarreluu lateraalne põndapealne Küünarnukk Küünarvarre as sirutus 66. Küünarvars Eesmine (8) NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Ruutsissepööraja Küünarluu Kodarluu Küünarvarre sisse
LIHAS ALGAB KINNITUB FUNKTSIOON Kaarnajätke õlavarrelihas Abaluu kaarnanokkjätkelt Õlavarreluu väikekõbrukese Viib õlavart ette ja pöörab sisse, harjast distaalsemalt õlavarre lähendamine Suur rinnalihas Rinnakult, ka osaliselt rangluult Õlavarreluu suurköbrukese Viib õlavart ette ja pöörab sisse, harjale õlavarre lähendamine Abaluualune lihas Abaluu aluselt augult Õlavarreluu väikesele Viib õlavart taha ja pöörab sisse köbrukesele ning lähendab Suur ümarlihas ...
ANATOOMIA KT3 ÕLAVÕÕTMELIHASED KAARNAJÄTKE-ÕLAVARRE LIHAS Algab: abaluu kaarnajätkelt Kinnitub: õlavarreluu väiksele köbrukuesele Funkts: viib õlavart ette ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine SUUR RINNALINAS Algab: rinnakult Kinnitub: õlavarreluu suur köbrukesele Funkts: viib õlavart ette ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine ABALUUALUNE LIHAS Algab: abaluualuselt augult Kinnitub: õlavarreluu väiksele köbrukesele Funkts: viib õlavart taha ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine SUUR ÜMARLIHAS Algab: abaluu alumise nurga tagumiselt pinnalt Kinnitub: õlavarreluu väikse köbrukese harja alumisele osale Funkts: viib õlavart taha ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine SELJALAILIHAS Algab: niudeluu harjalt Kinnitub: õlavarreluu väikse köbrukese harjale Funkts: viib õlavart taha ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine HARJAÜLINE LIHAS
Õlavarre-kakspealihas* Abaluu Kodarluukörpus Õla- ja küünarliigeste biceps brachii liigeseüline liigutamine köbruke, Õlavarrelihas kaarnajätk Õlavarreluu, Küünarluukörpus Painutab küünarvart lihasevahesein Õlavarre-kolmpealihas* Abaluu, Küünarnukk Küünarvarre sirutamine triceps brachii õlavarreluu Õlavarre-kodarluulihas Õlavarreluu Kodarluu Küünarvarre painutamine Pikk pihulihas Õlavarreluu Pihukilekõõlus Käe painutamine Sõrmedesirutaja Õlavarreluu II kämblaluu põhimik Käsivarre painutamine Suur/keskmine/väike Niudeluu Reieluu Reie sirutamine/pööramine tuharalihas* gluteus maximus/medius/minimus
Mõlemad lihase pead algavad abaluust ja liituvad, moodustades ühe lihase kõhu, mis kinnitatakse ülemisele käsivarrele. Kinnituskoht – mõlemad lihase pead liituvad ühiseks lihaskääviks, mis kinnitub kõõluse abil kodarluu köpruse külge. Funktsioon – põhifunktsioon küünarnukis, kus see painutab käsivart. 3 2. Õlavarre-kodarluu lihas m. Brachioradialis Algab – õlavarreluu distaalse osa eesmiselt pinnalt. Kinnitub – küünarluu köprusele. Funkstioon – painutab küünarvart ja püüab hoida küünarvart keskasendis. Samuti on see võimeline nii pronatsiooniks kui ka supinatsiooniks, olenevalt käsivarre asendist. 4 3. Deltalihas m. Deltoideus Algab kolme osana – rangluu lateraalselt kolmandikult, õlanukilt ja abaluuharjalt.
Liigesepinnad on lamedad ehk lameliiges. See liiges on väheliikuv. 27. Rinnaku-rangluuliiges: Rinnaku-rangluu liiges moodustub rangluu ja rinnaku pideme ühendumisel. Liigese pinnad on ühtimatud. Läheneb keraliigesele. 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. 28. Õlaliiges: Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea. 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk 29. Küünarliiges: Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad 3 luud: Õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu. 3 erinevat liigest. Õlavarre-kodarluu liiges, õlavarreluu-küünarluu liiges, kodar-küünarluu liiges 30. Küünarluude omavaheline ühendamine, liikumine: Küünarvarreluid ühendab omavahel veel küünarluudevaheline kile. Lähimine ja kaugmine kodar- küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku (mõlemad koos talitsevad ratasliigesena).
Seljalailihas - m. latissimus dorsi Rindkere-nimme fastsia (eq Õlavarreluu väikeköbruke ja Kere fikseerimisel jäseme ka:) ogajätketeülene side küünarvarrefastsia (car), tahapoole tõmbamine ja õlavarreluu suur õlaliigese painutamine, ümabköprus (Un) jäsemete fikseerimisel kere tahapoole tõmbamine,
Liigesepindu sobitab kõhrketas Keraliiges (3teljeline liiges). 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. : 1)ümber vertikaaltelje õlavöötme ette ja taha viimine 2)ümber sagitaaltelje õlavöötme tõstmine ja langetamine 3)ümber frontaaltelje õlavöötme pöörlemine . 29. Õlaliiges Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea. 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk 30. Küünarliiges Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu. 1)Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges (kolmeteljelised) 2)Õlavarre-küünarluu liiges on tigu-ehk vintliiges (üheteljelised) 3)Lähim kodar-küünarluu liiges on ratasliiges (üheteljelised) Liigutused ümber kahe telje: 1)ümber frontaaltelje sirutus ja painutus 2)ümber vertikaaltelje kodarluu pöörlemine ümber küünarluu
koostoimelihased näiteks õlavarre kakspealihas ja õlavarre- kodarluulihas. Ka ühe ja sama lihase erinevad osad võivad vastandlikult funktsioneerida näiteks trapetslihas. Lihase alguskoht, kinnituskoht ja funktsioon Õlavarre kakspealihas m biceps brachii Algab mõlema peaga abaluu ülemiselt (õlanukmiselt osalt), kinnitub kodarluu keskele. Funktsioon: painutab küünarvart. Õlavarre kodarluulihas m. brachioradialis Algab õlavarreluu alumiselt kolmandikult Kinnitub kodarluu alumisele otsale Funktsioon: painutab küünarvart Õlavarre kolmpealihas m.triceps brachii Algab kolme peaga : · abaluult · õlavarreluu ülemisest osast · õlavarreluu keskosast Kinnitub küünarluule(küünarnukile) Funktsioon: sirutab küünarvart. Kodarmine randmesirutaja m. exensor carpi radialis Algab õlavarreluu põndalt Kinnitub 3. kämblaluule Funktsioon. Sirutab rannet Sõrmede sirutaja m. exensor digitorum Algab küünarluult
biceps brachii) liigeseüline köbruke kiudkõõlusriba Õlavarrelihas Õlavarreluu distaalse poole Küünarluuköprus Painutab käsivart eesmine pind Õlavarre-kolmpealihas (m. Abaluu liigesealune köbruke, Küünarnukk Tõmbab ülestõstetud õlavart alla, triceps brachii) õlavarreluu tagumine pind rippasendist taha; sirutab käsivart Õlavarre-kodarluulihas Õlavarreluu lateraalne serv Kodarluu tikkel-jätkest Painutab käsivart; pöörab käsivart sisse- ja veidi kõrgemal väljapoole Pikk pihulihas Õlavarreluu mediaalne Pihukilekõõlus Painutab kätt põndapealis
Õlavööde Scapula- ABALUU-kolmnurkne margo sup., med., lat. ÜLEMINE, KESKMINE, KÜLGMINE SERV angulus sup., inf., lat. NURK ÜLEMINE, ALUMINE, KÜLGMINE Acromion - ÕLANUKK incisura scapulae ABALUU SÄLK processus coracoideus KAARNAJÄTKE inimesel abaluu osa collum scapulae ABALUU KAEL cavitas glenoidalis - LIIGESÕÕNIS spina scapulae - ABALUU HARI mida mitmekesisemad liigutused ,seda kõrgem fossa subscapularis ABALUU ALUNE AUK fossa supra et infraspinata HARJA ÜLINE JA ALUMINE AUK tuberculum infra et supraglenoidale LIIGESÕÕNE ALUNEKÖBRUKE JA ÜLEMINE KÖBRUKE clavicula - RANGLUU corpus - KEHA extremitas sternalis et acromialis RINNAKU POOLNE OTS , LAMEOTS(TEISELE POOLE) tuberculum conoideum - KOONUS KÖMBUKE humerus ÕLAVARRELUU caput humeri -ÕLAVARRELUUPEA collum anathomicum et chirurgicum ÕLAVARRELUU ANATOOMILINE, KIRURGILINE KAEL tuberositas deltoidea - DELTA KÖPRUS condylus humeri ÕLAVARRE PÕNT trochlea humeri ÕLAV...
anconeus Õlavarreluu Küünarluu Sirutab abaluu küünarvart külgmine tagumise pinna küünarvart liigesealune põndapealis ülemine 1/4 köbruke, külgmine pea - õlavarreluu tagumine pind radiaalnärvi vaost kõrgemal, keskmine pea - õlavarreluu tagumine pind, radiaalnärvi vaost madalamal Küünarvarre lihased Õlavarreluu-kodarluu lihas Kodarmine randmepainutaja
liigeseüline köbruke Õlavarrelihas Õlavarreluu distaalse Küünarluuköprus Painutab käsivart poole eesmine pind Õlavarre-kolmpealihas* Pikk pea: abaluu Küünarnukk Tõmbab ülestõstetud õlavart alla, M. TRICEPS BRACHII liigesealune köbruke rippasendist taha Mediaalne ja lateraalne pea: õlavarreluu Tervikuna: sirutab käsivart, tagumine pind küünarvart Õlavarre-kodarluulihas Õlavarreluu lateraalselt Kodarluu tikkeljätkest Painutab käsivart, pöörab seda sisse- servalt veidi kõrgemal ja väljapoole Pikk pihulihas Pihukilekõõlus Painutab kätt
Samaaegselt roiete tagumiste otste vähese liikumisega tõusevad roiete eesmised ja külgmised osad tunduvalt enam. Seejuures suureneb rindkere ülemise osa sagitaalmõõde ja alumise osa frontaalmõõde. 25. Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: On õlavöötme luud ning ülajäseme vabaosa luud. a) Õlavööde: Abaluu. Rangluu. b) Ülajäseme vabaosa: Õlavars - õlavarreluu. Küünarvars - küünarluu ja kodarluu. Käsi - randme ja kämbla luud ning sõrmelülid. 26. Õlanuki-rangluu liiges (liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine): Moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel. Liigesepinnad on lamedad, kaetud kiudkõhrega. Võib esineda ka liigesesisene kõhrketas. Liigesekihnu tugevdavad õlanuki-rangluu side; kaarnajätke-rangluu side ja kaarnajätke-õlanuki side
pea ja kaela rihmlihas viie alumise kaelalüli ja kuklaluu, oimuluu pea pööramine ja kallutamine kuue alumise rinnalüli nibujätke ogajätked suur rinnalihas rangluu, rinnakupide, I- õlavarreluu suur pöörab õlavart sissepoole, surub vastu m. pectoralis major IV roie, kõhusirglihase- köbruke rindkeret, tõstab õlavart ette; lähendab õlavart tupp rindkerele; tõmbab ülestõstetud õlavart alla
Romblihas ogajätkelt, kulgeb alla mediaalsele servale. abaluid ja seega kogu õlavöödet lateraalsele. lülisamba suunas ja ülespoole. Kinnitub õlavarreluu Algab viie alumise rinnalüli Toimides õlaliigesele, tõmbab see väikeköbrukese harjale, ogajätkelt, rindkere-nimme lihas õlavart taha mediaalsele ja Seljalailihas kusjuures alumised kiud
1. Lülisambasirgestaja (seljal)- algus ristluu tagumine pind ning niudeluuharjalt ja kinnitub koljul (Ühepoolse tegevusel kallutame, kahepoolsel tegevusel sirgestab selga.) SELJA SIRGEKS AJAMINE 2. Romblihas (rombikujuline)- algab kahelt alumiselt kaelalülilt ja 4 ülemiselt rinnalülilt ja kinnitub abaluule (lähendab õlavöödet) 3. Seljalailihas- (langetame õlavart nt suusatamisel) Algab rinnalüli ogajätkedelt ja kinnitub õlavarreluu väikesele köbrukesele. 4. Trapetslihas- Algab kuklaluult ja kinnitub abaluuharjale, (tõstab õlavöödet) KÕHULIHASED 1. Kõhusirglihas- algab alumistelt pärisroiedelt ja kinnitub häbemeluule (AITAVAD PAINUTADA LÜLISAMMAST) 2. Sisemine kõhupõikilihas: algab niudeluuharjalt ja kinnituvad kolmele alumisele roidele. KEREPÖÖRDED 3. Välimine kõhupõikilihas (kerepöörded)- algab kaheksa alumise roide välispinnalt ja kinnitub niudeluuharjale.
Õlavarre-kolmpealihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon *pikk pea abaluu liigesealuselt Kinnitub tugeva kõõlusega *toimides küünarliigesele sirutavad köbrukeselt, küünarnukile. õ-3plihas ja küünarnukilihas *külgmine pea õlavarreluu tagumise küünarvart. pinna ülaosalt, *õ-3plihas tõmbab vähesel määral *mediaalne pea õlavarreluu õlavart taha mediaalsele. tagumiselt pinnalt, külgmisest peast *funktsiooniks nt küünarnuki sirgeks madalamalt
Romblihas (lülisambalülidelt abaluu mediaalsele servale), tõmbab õlavöödet lülisamba suunas ja ülespoole Abaluutõstur(kaelalülide ristijätketelt abaluuni), tõstab abaluid üles Kõhu lihased Seljalailihas(niudeluuharjalt õlavarreluu väikekõbrukese harjale), õlavarre alla ja taha viimine Trapetslihas(kuklaluult ja rinnalülidelt abaluuharjale, õlanukile ja rangluule), tõstab ja langetab õlavöödet Kõhu sirglihas(5-7 roide välispinnalt Kaela lihased häbemeluule), tõmbab vaagnavöödet rindkere suunas Sisemine kõhu
14. Luuline vaagen nimetage luud, mis selle moodustavad. Kuidas jaotatakse luuline vaagen? Koosneb kahest puusaluust, ristluust, õndraluust ja nendevahelistest ühendustest. Jaguneb suureks ülemiseks osaks ja väikseks alumiseks osaks. Jaotumine toimub vaagna sisepinnal oleva joone järgi. 15. Nimetage kaks kõige liikuvamat liigest inimkehas. Nimetage luud, millised selle liigese moodustavad. * Õlaliiges: õlavarreluu ja abaluu * Puusaliiges: Puusaluu napp ja reieluu pea. 16. Nimetage kaks suurt liigest inimkehas, mille ühenduvad omavahel vähemalt kolm luud. Nimetage luud, millised selle liigese moodustavad. * Põlveliiges: reieluu, sääreluu ja põlvekeder * Küünarliiges: küünarluu, kodarluu, õlavarreluu 17. Kuidas on omavahel ühendatud koljuluud? Koljuluud on omavahel ühendatud õmbluste ja kõhrliidusega. Alalõualuu on liikuvad ühenduses
49. Mitu anatoomilist auku esineb abaluul? Nimeta need! Abaluualune auk, harjaalune auk, harjaülane auk KOLM 50. Mis on kõige lateraalsem osa abaluul? Kaenlaaugu pool olev serv 51. Missugune abaluu osa liigendub rangluuga? Õlanukk 52. Milline rangluu ots on liikuvam? Õlanukmine ots 53. Millised köbrukesed on õlavarre luul? Suur ja väike kõbruke 54. Millise lihase jaoks on õlavarreluul oma köprus? Deltalihase jaoks 55. Mille jaoks on auk õlavarreluu distaalse otsa dorsaalsel pinnal? Sinna paigutub küünarnukk. 56. Mille jaoks on augud õlavarreluu distaalse otsa ventraalsel pinnal? Nendes paiknevad küünarvarreluu proksimaalsed jätked 57. Milline küünarvarre luu paikneb lateraalselt, kui peopesa on suunatud ettepoole? Kodarluu 58. Millega liigendub kodarluu pea? Õlavarreluu-pähikuga 59. Mitu liigeselist ühendust on kodarluul küünarluuga? Kaks 60. Kas kodarluu köprus paikneb luu distaalses või proksimaalses osas?
vähesel määral pöörlemine ümber frontaaltelje (s.t. ümber rangluu pikitelje) 28. õlaliiges- abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea keraliiges abisead- liigesemokk liikumine- ümber kolme telje frontaal- õlavarre liikumine ette ja taha sagitaal-eemaldamine ja lähendamine vertikaal- õlavarre pöörlemine(pronatsioon, subinatsioon ja koonusliik) 29. küünarliiges- õlavarreluu, küünar- ja kodarluu liitliiges abisead. võruside Küünarliigese koostisse kuulub 3 liigest: õlavarre-kodarluu liiges( keraliiges) õlavarre-küünarluu liiges( tigu- ehk vintliiges ) lähim kodar-küünarluu liiges( ratasliiges) liikumine- kaks frontaal- sirutus ja painutus vertikaal- kodarluu pöörlemine ümber künarluu 30
vähesel määral pöörlemine ümber frontaaltelje (s.t. ümber rangluu pikitelje) 28. õlaliiges- abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea keraliiges abisead- liigesemokk liikumine- ümber kolme telje frontaal- õlavarre liikumine ette ja taha sagitaal-eemaldamine ja lähendamine vertikaal- õlavarre pöörlemine(pronatsioon, subinatsioon ja koonusliik) 29. küünarliiges- õlavarreluu, küünar- ja kodarluu liitliiges abisead. võruside Küünarliigese koostisse kuulub 3 liigest: õlavarre-kodarluu liiges( keraliiges) õlavarre-küünarluu liiges( tigu- ehk vintliiges ) lähim kodar-küünarluu liiges( ratasliiges) liikumine- kaks frontaal- sirutus ja painutus vertikaal- kodarluu pöörlemine ümber künarluu 30
Kaela rihmlihas Esimene kaelalüli Viimane kaelalüli Pea taha ja küljele kallutamine ning pööramine Suur rinnalihas / Sisemine algab Kinnitub Langetab musculus rinna, rangluu ja kõõlusega ülestõstetud pectoralis major viimaste roiete õlavarreluu käsivart, liigutab esiküljelt suurköbrukese õlga ettepoole harjale kumerdades selga, tõstab rinnaõõnt, Väike rinnalihas Kolmandalt, Abaluu Kokku tõmbumisel /musculus neljandalt ja kaarnajätkele langetab abaluud
Selja lailihas: A: Millistelt luudelt algab? (Alumiste rinnalülide ogajätked, alumised roided, nimme sidekirme, niudeluu hari) B: Kuhu kinnitub, mis luudele? (Õlavarreluu peale) C: Mis on peamised funktsioonid? (Õlaliigeses tahapainutus, lähendamine ja siserotatsioon e. pronatsioon, tõstetud ülajäseme langetamine) 14. Õlavarre kolmpealihas: A: Nimi ladinakeeles (m. triceps brachii) B: Nimeta osad ja iga osa juurde, mis luu pealt algab? Pikkpea (abaluu pealt) Keskmine (ehk mediaalne, õlavarreluu pealt ) Külgmine (ehk lateraalne, õlavarreluu pealt) C: Mis luu ja, mis osade peale õlavarre kolmpealihas kinnitub? (küünarnukk ja küünarluu juurde) D: Millisele liigesele peamiselt mõjub ja millist funktsiooni omab? (Põhiliselt mõjub küünarliigesele ja põhiline funktsioon on käsivarre sirutamine) 15. Nimeta vähemalt viis lihast mis aitavad tekitada kõhupressi? - Diafragma, kõhu sirglihas, välimine kõhu põikilihas, sisemine kõhu põikilihas, kõhu ristilihas, vaagna põhja
Abiseadeldiseks liigesemokk, mille tõttu liigeseauk süveneb. Liigutused toimuvad ümber 3 telje: ümber frontaaltelje toimub õlavarre liikumine ette ja taha; ümber sagitaaltelje toimub eemaldamine ja lähendamine; ümber vertikaaltelje toimub õlavarre pöörlemine- pronatsioon ja supinatsioon ning koonusliikumine. 26. Küünarliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: küünarliiges on liitliiges, milles liigenduvad õlavarreluu, küünar- ja kodarluu. Abiseadeldiseks võruside. Küünarliigese koostisse kuulub 3 liigest: õlavarre- kodarluu liiges, mis on keraliiges; õlavarre-küünarluu liiges, mis on tigu- ehk vintliiges ning lähim kodar-küünarluu liiges on ratasliiges. Liikumistelgi on kaks: ümber frontaaltelje toimub sirutus ja painutus; ümber vertikaaltelje toimub kodarluu pöörlemine ümber künarluu. 27. Küünarluude omavaheline ühendumine, liikumine: küünarvarre luid ühendab
9. Selja lailihas: Millistelt luudelt algab? (Rinnalülide ülemine ots, nimmelülid, niudeluu alumine ots/puusaluu) Kuhu kinnitub, mis luudele? (Õlavarreluu peale) Mis on peamised funktsioonid? (Proneerib kätt sisse, lähendab keskele välja, tõstetud ülajäseme langetamine) 10. Õlavarre kolmpealihas: A: Nimi ladinakeeles (m. triceps brachii) B: Nimeta osad ja iga osa juurde, mis luu pealt algab? (Pikkpea (Algab abaluupealt); Keskmine (Ehk mediaalne algab õlavarreluu pealt ); Külgmine (Ehk lateraalne õlavarreluu pealt) C: Mis luu ja, mis osade pealt õlavarreluu kinnitub? (küünarnukk ja küünarluu juurde) D: Millisele liigesele peamiselt mõjub ja millist funktsiooni omab? (Põhiliselt mõjub küünarliigesele ja põhiline funktsioon on käsivarre/küünarvarre sirutamine) II Variant 1. Nimeta lülisamba osad, mitu luud seal on ja ladinakeelne nimi? (Kaela osa -7 lüli-; rinna osa – 12
Seega funktsiooniks selja sirgeks ajamine. * Romblihas tõstab ja lähendab abaluid teineteisele. Algab kahe alumise ja nelja ülemise rinnalüli ogajätkelt, kulgeb alla lateraalsele ja kinnitub abaluu mediaalsele servale. * Abaluu tõstur algab nelja ülemise kaelalüli ristijätkelt ja kinnitub abaluu ülemisele nurgale. Tõstab abaluud ja õlgu. * Seljalailihas algab viie alumise rinnalüli ogajätkelt, seljanimme sidekirmelt ja niudeharjalt kinnitudes õlavarreluu väikeköbrukese harjale. Funktsiooniks käe alla viimine. * Trapetslihas algab kuklaluu ülemiselt turjajoonelt ja väliselt kuklamügaralt, kõikidelt rinnalülide ogajätketelt ning kinnitub abaluu harjale, õlanukile ja rangluu õlanukmisele otsale. Viib pead kuklasse ning langetab seda ja tõstab ja langetab ka õlavöödet. 61. Kõhu lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: * Kõhusirglihas algab 5.-7. roidekõhre välispinnalt ja rindluu mõõkjätkelt. Kulgeb
7. Abaluu iseärasused mäletsejalistel. Harjaüline auk on tunduvalt väiksem kui harjaalune auk, abaluukõhr on poolkuuja kujuga. 8. Abaluu iseärasused seal ja hobusel. Neil puudub õlanukk, harjaköber hästi arenenud. Hobusel on abaluukõhr ja kaarnajätke kõige paremini arenenud. 9. Õlavarreluu põhiosad. Pea, kael, keha ja kaks põnta 10. Õlavarreluu iseärasused karnivooridel. Deltaköprus vähearenenud, taksikoertel ja lühijalgsetel koertel on õlavarreluu tugevasti kõverdunud, kassil paikneb kodarluuaugust mediaalselt koronoidauk (fossa coronoidea), neil paistab mediaalsest põndapealisest proksimaalselt põndaülene mulk (foramen supracondylare). Koeral leidub sageli ka plokiülene mulk, kassil see puudub. 11. Õlavarreluu iseärasused mäletsejalistel ja hobustel. Mõlemad köbrukesed kahestunud, koosnedes kraniaalsest ja kaudaalsest otsast, deltaköprus on tugevasti arenenud. Hobusel
luude liigesepindu. Luuüdi täidab käsnolluse põrgakestevahelisi ruume ja üdiõõnt. Eristatakse punast ja kollast luuüdi. Käsnolluses on punane luuüdi, see on tähtis vereloomeorgan, siin toimub intensiivne vere tootmine. Luuõõnes on kollane luuüdi, see on suure rasvasisaldusega varuaine. 5 9) Nimeta luude liigid, igale näide? Kujult eristatakse pikk, -lühi, - lame ja segaluid. PIKKLUUD: õlavarreluu, reieluu, sääreluu, sõrmelülid. LÜHILUUD: randme (lodiluu, kuuluu, hernesluu) ja kannaluud (kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu) LAMELUUD: abaluu, koljulae luud, puusaluu SEGALUUD: lülisamba lülid PNEUMAATILISED LUUD: otsmikuurge, ülalõuaurge 10) Nimeta pidevühenduse liigid, alaliigid, igale näide? Pidevate ühenduste puhul on luud üksteisega ühendatud tiheda sidekoe või kõhre abil. On kahte liiki pidevühendeid:
luude liigesepindu. Luuüdi – täidab käsnolluse põrgakestevahelisi ruume ja üdiõõnt. Eristatakse punast ja kollast luuüdi. Käsnolluses on punane luuüdi, see on tähtis vereloomeorgan, siin toimub intensiivne vere tootmine. Luuõõnes on kollane luuüdi, see on suure rasvasisaldusega varuaine. 5 9) Nimeta luude liigid, igale näide? Kujult eristatakse pikk, -lühi, - lame – ja segaluid. PIKKLUUD: õlavarreluu, reieluu, sääreluu, sõrmelülid. LÜHILUUD: randme (lodiluu, kuuluu, hernesluu) ja kannaluud (kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu) LAMELUUD: abaluu, koljulae luud, puusaluu SEGALUUD: lülisamba lülid PNEUMAATILISED LUUD: otsmikuurge, ülalõuaurge 10) Nimeta pidevühenduse liigid, alaliigid, igale näide? Pidevate ühenduste puhul on luud üksteisega ühendatud tiheda sidekoe või kõhre abil. On kahte liiki pidevühendeid:
luude liigesepindu. Luuüdi täidab käsnolluse põrgakestevahelisi ruume ja üdiõõnt. Eristatakse punast ja kollast luuüdi. Käsnolluses on punane luuüdi, see on tähtis vereloomeorgan, siin toimub intensiivne vere tootmine. Luuõõnes on kollane luuüdi, see on suure rasvasisaldusega varuaine. 5 9) Nimeta luude liigid, igale näide? Kujult eristatakse pikk, -lühi, - lame ja segaluid. PIKKLUUD: õlavarreluu, reieluu, sääreluu, sõrmelülid. LÜHILUUD: randme (lodiluu, kuuluu, hernesluu) ja kannaluud (kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu) LAMELUUD: abaluu, koljulae luud, puusaluu SEGALUUD: lülisamba lülid PNEUMAATILISED LUUD: otsmikuurge, ülalõuaurge 10) Nimeta pidevühenduse liigid, alaliigid, igale näide? Pidevate ühenduste puhul on luud üksteisega ühendatud tiheda sidekoe või kõhre abil. On kahte liiki pidevühendeid:
Abaluukõhr kitsas triip. 2.Abaluuharja-köber (Tuber spinae scapulae) hästi arenenud; 3.Hästi arenenud kaarnajätke (Processus NA coracoideus). Vähearenenud deltalihasmine köprus (Tuberositas delto 1. Suur ja Väike köbruke on kahestunud Kraniaalseks ja 1.Lühijalgsetel koertel Kaudaalseks osaks (Pars: cranialis et õlavarreluu tugevasti lateralis). 2. Lisandub Vahelmine kõverdunud. köbruke (Tuberculum intermedium). 2.Leidub plokiülene mulk (Foramen supratrochleare). 1.Sõralistel ja kabjalistel Radius tugevamini arenenud kui karnivooridel; 2.Küünarvarre luud on luuliselt liitunud. 3.Küünarluukeha tugevalt Kodar- ja küünarluu täies pikkuses välja arenenud ja tei taandarenenud. 4
Liigese pinnad: Liigesepinnad on inkongruentsed, kaetud kiudkõhrega. Lliikumine: 3 telge Abiseadeldised: liigesepindu sobitab kõhrketas, mis jaotab liigeseõõne kaheks osaks. 29. Õlaliiges: (info õpikust) liigenduvad luud: moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluu-pea liigese pinnad: liigesepea on väiksem kui pool kera-pinnast, liigeseõõnsuse servale kinnitub võrukujuline liigeseõõnsusmokk. liigese tüüp: keraliiges abiseadeldised: õlavarreluu mokk liikumine: hästi liikuv liiges, 3-teljeline liikumine 30. Küünarliiges: (info õpikust) liigenduvad luud: õlavarreluu, küünar- ja kodarluu õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges, mille moodustavad õlavarreluu-pähik ja kodarluupea lohk; õlavarre-küünarluu liiges on tigu- ehk vintliiges (plokkliigese alaliik), mille moodustavad õlavarreluu-plokk ja küünarluu poolkuujas plokisälk;
Osteoonide vahel on ebakorrapärase kujuga vahelamellid. Kanalites kulgevad veresooned ja närvid. · Joonis lk 19 8. Luu kui organi ehitus (toruluu 9. Nimeta luude liigid, igale näide. näitel). · Pikad luud ehk toruluud reieluu, sõrmelülid, Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne õlavarreluu osa on epifüüs. Diafüüsipoolne osa on · Lühikesed luud ehk käsnluud kanna luud, metafüüs. Silindrist keskosa nim. diafüüsiks. randme luud Diafüüs on seest õõnes ja täidetud luuüdiga. (punane luuüdi säsiaines (valmist. vererakke) · Lameluud ehk plaatluud rinnak, abaluu,
Nimme lordtoos puusad eespoole ( kõrged kontsad põhjustavad ) Skoljoos eest taha vaadates on selgroog kõver. Ülajäseme luud. Ülajäseme võin jagada järgmistesse osadesse. 1. Õlavööde abaluu ja rangluu. 2. Õlavars. 3. Küünarvars. 4. Käsi. Abaluu on paariline lameluu, paikneb rinnakorvi 27 roide piirkonnas. Abaluu ülemine õlgmine ots on tunduvalt paksem ja sinna liigestub õlavarreluu. Rangluu on paariline S kujuline toruluu. Õlanukmine ots on lamedam ja kaelapoolne osa ümaram. Õlavarreluu on pikk toruluu. Ülemises otsas asub õlavarreluu pea, mis on poolkera kujuline. Peale järgneb anatoomiline kael, Õlavarreluu alumist otsa nimetatakse põndaks, mis liigestub küünarvarreluudega. Pea ja põnda vahelist osa nimetatakse luu kehaks. Küünarvars. Küünarluu on pikk toruluu ja mõlema otsaga ühenduses kodarluuga. Kodarluu on samuti pikk toruluu (pöidlapoolne)
vahekettad);sümfüüs(häbemeluude vahel)). 96.Liigese ehitus (joonis 27 õpikutes) 97.Nimetage liigese abiseadeldised, näited esinemise kohta: Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk, napamokk), Liigesekettad(põlveliigeses võruketas, lülisamba lülikehade vahel ja rinnaku-rangluu liigeses pidevketas) 98.Nimetage üheteljelised liigesed, näited esinemise kohta: Plokk- ehk `sarniirliiges (sõrmede lülivahelised liigesed) ja ratasliiges(küünarluu ja õlavarreluu liiges) 99.Nimeta kaheteljelised liigesed, näited esinemise kohta: Ellipsoid ehk munaliiges (kodarluu- randmeliigeses) ja sadul- ehk rübiliiges(pöidla-kämblaliiges) 100. Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited esinemise kohta: Keraliiges, erivariant lameliiges (rangluu ja abaluuliiges). 101.Nimetage lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arv: Kaelalülid(7), Rinnalülid(12), Nimmelülid(5), Ristluulülid(5), Õndralülid(4-5) 102
KT II KERE LIHASTIK 56. Vööötlihaskude keeruka ehitusega silindrikujulised vöötlihaskiud. Katab membraan, sisemuses rohkesti perifeerselt paiknevaid tuumi. Moodustab skeletilihaseid. 57. Lihase ehitus vöötlihaskiudude kimpudest koosnev elund, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. 58. Lihaste erinevad kujud: · Pikad enamasti jäsemetel · Lühikesed peamiselt kerel, lülisambalülide ja roiete vahel · Laiad ühendavad ülajäset kerega või paiknevad kehaõõnte seintes · 59. Lihaste abiseadeldised: · Sidekirmed kiuline sidekoe kest üksikute lihaste ja lihasrühmade ümber. Ei lase lihaseid paigast nihkuda, annavad elastsuse ja hoiavad ära omavahelise hõõrdumise · Sünoviaalpaunad hoiavad ära lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist. Funktsioneerivad...
vahel)). 11. Liigese ehitus. Nimeta liigese kolm osa: Liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs.täpsemalt raamat lk 27 joonis. 12. Nimeta liigese abiseadeldised,igale näide esinemise kohta: Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk, napamokk), Liigesekettad(põlveliigeses võruketas, lülisamba lülikehade vahel ja rinnaku-rangluu liigeses pidevketas) 13. Nimeta üheteljelised liigesed: Plokk- ehk `sarniirliiges ja ratasliiges(küünarluu ja õlavarreluu liiges) 14. Nimeta kaheteljelised liigesed: Ellipsoid ehk munaliiges ja sadul- ehk rübiliiges(pöidla-kämblaliiges) 15. Nimeta kolmeteljelised liigesed: Keraliiges, erivariant lameliiges( rangluu ja abaluuliiges 16. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arv: Kaelalülid(7), Rinnalülid(12), Nimmelülid(5), Ristluulülid(5), Õndralülid(4-5) 17. Lülisambalüli ehituse põhimõte: Lülisambalüli ehituse põhimõte on, et lülisambas
Niudeluu, nimme ( sidekirme-lt), roided, rinnalülid B:Kuhu kinnitub, mis luudele? Õlavarreluule C:Mis on peamised funktsioonid? Langetab ülestõstetud kätt, põllesidumis liigutus 14. Õlavarre kolmpealihas: A: Nimi ladinakeeles triceps brachii B: Nimeta osad ja iga osa juurde, mis luu pealt algab? Pikkpea (abaluult), mediaalnepea ( õlavarreluult), lateraalnepea ( õlavarreluult) C: Mis luu ja, mis osade pealt õlavarreluu kinnitub? küünarnukile D: Millisele liigesele peamiselt mõjub ja millist funktsiooni omab? küünarliigesele; Sirutab küünarliigesest käsivart 15. Nimeta lülisamba osad, mitu luud seal on? Kaelalülid (7), rinnalülid (12), Nimmelülid (5) Ristluu (5), Sabaluu(4) 16. Toruluu: A: Kuida nimetatakse nimetatakse pinnakihti ja sisekihti? Plinkollus e kompakta ja käsnollus B: Millega on täidetud toruluu otsad? Kollane ja punane luuüdi
Niudeluu, nimme ( sidekirme-lt), roided, rinnalülid B:Kuhu kinnitub, mis luudele? Õlavarreluule C:Mis on peamised funktsioonid? Langetab ülestõstetud kätt, põllesidumis liigutus 14. Õlavarre kolmpealihas: A: Nimi ladinakeeles triceps brachii B: Nimeta osad ja iga osa juurde, mis luu pealt algab? Pikkpea (abaluult), mediaalnepea ( õlavarreluult), lateraalnepea ( õlavarreluult) C: Mis luu ja, mis osade pealt õlavarreluu kinnitub? küünarnukile D: Millisele liigesele peamiselt mõjub ja millist funktsiooni omab? küünarliigesele; Sirutab küünarliigesest käsivart 15. Nimeta lülisamba osad, mitu luud seal on? Kaelalülid (7), rinnalülid (12), Nimmelülid (5) Ristluu (5), Sabaluu(4) 16. Toruluu: A: Kuida nimetatakse nimetatakse pinnakihti ja sisekihti? Plinkollus e kompakta ja käsnollus B: Millega on täidetud toruluu otsad?
ROMBLIHAS Algab: 2he alumise kaelalüli ja 4ja ülemise rinnalüli ogajätkelt Kinnitub: abaluu mediaalsele servale Funkts: tõmbab abaluid ja kogu õlavöödet lülisamba suunas ja ülespoole ABALUUTÕSTUR Algab: 4ja ülemise kaelalüli ristijätkelt Kinnitub: abaluu ülemisele nurgale Funkts: tõstab abaluid üles SELJALAILIHAS Algab: 5e alumise rinnalüli ogajätkelt, rindkere-nimme sidekirmuselt, niudeluuharjalt ja 3lt alumiselt roidelt Kinnitub: õlavarreluu väikeköbrukese harjale Funkts: toimides õlaliigesele tõmbab õlavart taha mediaalsele ja roteerib sissepoole, langetab suure jõuga ülestõstetud kätt TRAPETSLIHAS Algab: kuklaluu ülemiselt joonelt ja välimiselt kuklamügaralt, turjasidemelt ja kõikidelt rinnalülide ogajätketelt Kinnitub: abaluuharjale, õlanukile ja rangluu õlanukmisele otsale Funkts: ülemised kimbud tõstavad õlavöödet, vahelmised kimbud
sellle lihase kahepoolsel kokkutõmbel ja mis lihas on talle sel juhul antagonistiks? Vastus: Musculus rectus abdominis. O. rinnaku mõõkjätke, alumiste roiete kõhred I. häbemeluu. Keha painutatakse ette ja antagonist on sel juhul selgroosirgestaja 9.Deltalihas: lad. keelne nimi. Algus. Kinnitus. Mis on tema põhiline funktsioon tervikuna töötades? Vastus: Musculus deltoideus. Algab 3 osana: eesmine osa rangluult, keskne osa õlanukilt, tagumine osa abaluuharjalt. Kinnitub õlavarreluu külgpinnale. Õlavarre eemaldamine e. abduktsioon. 10.Sääremarja-kolmpealihas: Mis osadest koosneb ja mis luudelt nad algavad? Millisele luule kinnitub ja kuidas nim. lõppkõõlust? Millistele liigestele mõjub? Vastus: Musculuc triceps surae. 1.osa Lestlihas- O. Sääreluu-ja pindluu < tagapind ja luudevahekile 2.osa Kaksik-sääremarjalihas: kaks osa a.) lateraalne osa O. Reieluu lateraalne põnt b.) mediaalne osa O: reieluu mediaalne põnt I
sellle lihase kahepoolsel kokkutõmbel ja mis lihas on talle sel juhul antagonistiks? Vastus: Musculus rectus abdominis. O. rinnaku mõõkjätke, alumiste roiete kõhred I. häbemeluu. Keha painutatakse ette ja antagonist on sel juhul selgroosirgestaja 9.Deltalihas: lad. keelne nimi. Algus. Kinnitus. Mis on tema põhiline funktsioon tervikuna töötades? Vastus: Musculus deltoideus. Algab 3 osana: eesmine osa rangluult, keskne osa õlanukilt, tagumine osa abaluuharjalt. Kinnitub õlavarreluu külgpinnale. Õlavarre eemaldamine e. abduktsioon. 10.Sääremarja-kolmpealihas: Mis osadest koosneb ja mis luudelt nad algavad? Millisele luule kinnitub ja kuidas nim. lõppkõõlust? Millistele liigestele mõjub? Vastus: Musculuc triceps surae. 1.osa Lestlihas- O. Sääreluu-ja pindluu < tagapind ja luudevahekile 2.osa Kaksik-sääremarjalihas: kaks osa a.) lateraalne osa O. Reieluu lateraalne põnt b.) mediaalne osa O: reieluu mediaalne põnt I
Esitlus teemale “Inimene” 2.klass Koostas: Tiia Salm Jäneda Põhikoolist INIMESE KEHAOSAD pea kael kere käed jalad otsmik kulm silm kukal nina põsk huuled lõug õlg õlavars rind küünarnukk kõht küünarvars ranne kämmal puus sõrmed reis põlv säär sääremari kand pöid varbad NAHK karvad marrasnahk pärisnahk veresooned ...
Luuõõnes on kollane luuüdi, see on suure rasvasisaldusega varuaine. Toruluudel eristatakse kahte jämenenud otsa(koosnevad käsnainest) ja silindrilist keskosa (diafüüsi-täidetud luuüdiga). Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsipoolne osa on aga metafüüs. eraldab epifüüsi metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat. 10) Nimeta luude liigid, igale näide? Kujult eristatakse pikk, -lühi, - lame – ja segaluid. PIKKLUUD E TORULUUD: õlavarreluu, reieluu, sääreluu, sõrmelülid. LÜHILUUD E. KÄSNLUUD: randme (lodiluu, kuuluu, hernesluu) ja kannaluud (kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu) 3 LAMELUUD E. PLAATLUUD: abaluu, koljulae luud, puusaluu SEGALUUD: lülisamba lülid PNEUMAATILISED LUUD (ÕHKU SISALDAVAD LUUD): otsmikuluu, ülalõuaurge 11) Nimeta pidevühenduse liigid, alaliigid, igale näide?
Liigesepinnad on lamedad ehk lameliiges. See liiges on väheliikuv. 27. Rinnaku-rangluuliiges: Rinnaku-rangluu liiges moodustub rangluu ja rinnaku pideme ühendumisel. Liigese pinnad on ühtimatud. Läheneb keraliigesele. 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. 28. Õlaliiges: Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea. 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk 29. Küünarliiges: Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad 3 luud: Õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu. 3 erinevat liigest. Õlavarre-kodarluu liiges, õlavarreluu-küünarluu liiges, kodar-küünarluu liiges 30. Küünarluude omavaheline ühendamine, liikumine: Küünarvarreluid ühendab omavahel veel küünarluudevaheline kile. Lähimine ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku (mõlemad koos talitsevad ratasliigesena)
Tugielundkond- Lihased Ly-andra pärnaste Tugielundkond Toetab keha ja kaitseb organeid Tugielundkonna moodustavad luud ja liigesed KOLJU Lõualuu kaelalülid RANGLUU Rinnaluu abaluu õlavarreluu roided sõrmeluud Nimme- küünarluu lülid randmeluud puusaluu kodarluu riistluu niudeluu reieluu pindluu sääreluu Põlve- Pöia luud keder Kanna luud Lihased ja ülesanded Kaitsevad siseelundeid Annavad kehale kuju Toodavad kehasoojust Keha liigutajad Siseelundite tööks LIHASED Inimesel on 3. eri tüüpi lihaseid:
Homo erectus 1.9 million to 143,000 Jahipidamine Tööriistade ja tule kasutamine Suurem aju 850 –1100 cm 3 Lühemad käed Keha on lihaseline ja robustne võrreldes tänapäeva inimesega Lühem nägu ja suurem lõualuu, teravam nina Homo neanderthalensis 200 000 – 40 000 aastat tagasi. Aju 1200-1700cm 3 Kasutasid tuld ja tööriistu Tugeva kehaehitusega, musklis ja lühikesekasvuline Käsivars ja jalg olid lühikesed võrreldes õlavarreluu ja reieluuga Matsid oma surnuid Homo sapiens 200 000 – tänapäev Aju 1200-1700cm 3 Luude ja hammaste nõrgenemine Kõnevõime Sümbolitega kirjutamine Kunsti loomise võime (kromanjoonlaste koopamaalid) Peenemad tööriistad Efektiivsed toiduvarumisstrateegiad