sidet) Pikad: eesmine pikiside, Tagumine pikiside, Ogadeülineside Lühikesed: ogajätketevahelised sidemed, ristijätkete vahelised sidemed, kollasidemed 4. Liigese põhiosad ( 3) : Liigesed pinnad, liigese kapsel, liigese pilu 5. Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid Ellipsoidliiges( N: randmeliiges) , Sadulliiges ( N: pöidlajuures) 6. Puusaliiges: A:Mis luude mis osad moodustavad puusaliigese Reieluupea, puusanapp ( tüüp: kera liiges) B: Millised on liikumis suunad ja teljed Frontaaltelg ( painutus, sirutus) sagitaaltelg ( eemaldamine, lähendamine) vertikaaltelg ( sisse- ja väljapööramine) C: nimeta liigesed (2), mille moodustamisest puusaluu osa võtab. Puusanapp, toppurmulk 7. Nimeta luud, mille vahele moodustub: ülemine kuklaliiges Kuklaluu ja kandelüli 8. Nimeta luud, mille vahele moodustub: alalõualuu Oimuluud,alalõualiiges 9
3 lühikest sidet) Pikad: eesmine pikiside, Tagumine pikiside, Ogadeülineside Lühikesed: ogajätketevahelised sidemed, ristijätkete vahelised sidemed, kollasidemed 4. Liigese põhiosad ( 3) : Liigesed pinnad, liigese kapsel, liigese pilu 5. Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid Ellipsoidliiges( N: randmeliiges) , Sadulliiges ( N: pöidlajuures) 6. Puusaliiges: A:Mis luude mis osad moodustavad puusaliigese Reieluupea, puusanapp ( tüüp: kera liiges) B: Millised on liikumis suunad ja teljed Frontaaltelg ( painutus, sirutus) sagitaaltelg ( eemaldamine, lähendamine) vertikaaltelg ( sisse- ja väljapööramine) C: nimeta liigesed (2), mille moodustamisest puusaluu osa võtab. Puusanapp, toppurmulk 7. Nimeta luud, mille vahele moodustub: ülemine kuklaliiges Kuklaluu ja kandelüli 8. Nimeta luud, mille vahele moodustub: alalõualuu Oimuluud,alalõualiiges 9
varbalülid ( 14). 3) Kuidas nim. lülisamba kumerust ette (lordoos) - kaelaosa, taha (küfoos) - rinnaosa, külje poole (skolioos) 4) Nimeta liigese abiaparaadid, millised neist esinevad praktiliselt igas liigeses. Diskid, ligamendid, meniskid, liigesemokad, sünoviaalpaunad tuped, seesamluud. 5) Puusaliiges : mis luud mis osad liigestuvad, mis tüüpi need on, milliste telgede ümber, millised liikumised on võimalikud. a) Reieluupea, puusanapp, puusaluu b) keraliiges c) 3 telge : frontaal ( ette-taha painutus), sagitaal ( eemaldamine, lähendamine), vertikaal (sisse-välja pööramine). KOONUSLIIKUMINE 6) Milliste luude vahele moodustub ülemine kuklaliiges (kuklaluu ja atlas e. kandelüli), milliste vahele alalõualiiges (alalõualuu ja oimuluu vahele), millist tüüpi luude ühenduste abil on seotud koljuluu (õmbluste).
varbalülid ( 14). 3) Kuidas nim. lülisamba kumerust ette (lordoos) - kaelaosa, taha (küfoos) - rinnaosa, külje poole (skolioos) 4) Nimeta liigese abiaparaadid, millised neist esinevad praktiliselt igas liigeses. Diskid, ligamendid, meniskid, liigesemokad, sünoviaalpaunad tuped, seesamluud. 5) Puusaliiges : mis luud mis osad liigestuvad, mis tüüpi need on, milliste telgede ümber, millised liikumised on võimalikud. a) Reieluupea, puusanapp, puusaluu b) keraliiges c) 3 telge : frontaal ( ette-taha painutus), sagitaal ( eemaldamine, lähendamine), vertikaal (sisse-välja pööramine). KOONUSLIIKUMINE 6) Milliste luude vahele moodustub ülemine kuklaliiges (kuklaluu ja atlas e. kandelüli), milliste vahele alalõualiiges (alalõualuu ja oimuluu vahele), millist tüüpi luude ühenduste abil on seotud koljuluu (õmbluste).
Vaagen koosneb ristluust ja kahest puusaluust, Häbemeliidus – ehk sümfüüs moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel Ristluu-niudeliiges on lameliiges – väga piiratud liikuvusega . Soolised erinevused – naise vaagen – lühem ja lamedam mehel – kõrgem ja ettesuunatud. Puusaluude ühendusele mõjuvad jõud Gravitatsioonijõud Vastusurvejõud 16. Puusaliiges, abiseadeldised, liikuvus. Puusaliiges on pähkelliiges. Selle moodustavad reieluu pea ja puusanapp. Abiseadeldised: • liigesmokk • niude-reieluu side • puusanapa ristiside • reieluupeaside • sõõrvööde Liikuvus: ümber frontaaltelje, ümber sagitaaltelje , ümber vertikaaltelje 17. Puusaliigesele toimivad lihased, innervatsioon. Niude nimmelihas. suur tuharalihas. väike tuharalihas suur lähendaja. Kolmepeane pööraja. Innervatsioon: Nimmepõimikureie närv paneb tööle lähendajad, Tuharanärvid- reietagaküljel innerveerib reie tagakülge.
Test 1 4. nimeta lülisammast tugevdavad sidemed. 3 pikka ja 3 lühikest. Pikad: 1. Eesmine pikiside 2. Tagumine pikiside 3. Ogadeüline side Lühikesed: 1. Ogajätkede vahelised sidemed 2. Ristijätkete vahelised sidemed 3.kollasidemed 5. puusaliiges. Mis luud ja mis osad liigestuvad. Liigesetüüp. Liikumisteljed ja liikumised selles liigeses. Puusanapp. Reieluupea läheb sisse. Liiges on tüüpiline keraliiges. Liikumised: frontaalteljel ette ja taha painutus. Sagitaalteljel eemaldamine ja lähendamine. Vertikaalteljel sissepööramine ja väljapööramine. Ka koonusliikumine. 6. 5 näokoljuluud ja ladina k. Nimi ja kas koljus 1 või kaks. Ninaluu(2) – os nasale, sarnaluu (2) – os zygomaticum, alalõualuu(1) - mandibula, ülalõualuu(2) - maxilla, pisarluu(2) – os lacrimale, sahkluu (1) - vomer, keeleluu(1) – os hyoideum, suulaeluu(2) – os palatinum 7. millest koosneb motoorne ühik? 1 motoorne närvikiud ja need lihaskiud mida see närvikiud tööle ...
kõhred cartilagines varvaste lülid phalanges digitorum pedis luuüdi medulla ossium Niudeluu os ilium KERESKELETT Häbemeluu os pubis lülisammas columna vertebralis Istmikuluu os ischii rinnak sternum Toppemulk foramen obturatum roided costae Puusanapp acetabulum lüli verteba kandelüli atlas Ajukolju luud : cranium cerebrale telglüli axis kuklaluu os occipitale põhiluu e. kiilluu os sphenoidale Lülisammas: oimuluu os temporale paariline 1. kaelaosa parscervicalis otsmikuluu os frontale 2. rinnaosa parsthoracica kiiruluu os parietale paariline 3
kõhred cartilagines varvaste lülid phalanges digitorum pedis luuüdi medulla ossium Niudeluu os ilium KER ES KELETT Häbemeluu os pubis lülisammas columna vertebralis Istmikuluu os ischii rinnak sternum Toppemulk foramen obturatum roided costae Puusanapp acetabulum lüli verteba kandelüli atlas Ajukolju luud : cranium cerebrale telglüli axis kuklaluu os occipitale põhiluu e. kiilluu os sphenoidale Lülisammas: oimuluu os temporale paariline 1. kaelaosa parscervicalis otsmikuluu os frontale 2. rinnaosa parsthoracica kiiruluu os parietale paariline 3
A: Liigese põhiosad (3) liigese pinnad (2), liigese pilu, liigese kapsel B: Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid - Ellipsoidliiges, nt kodarluu-randmeliiges (painutus, sirutus, eemaldamine, lähendamine, koonusliikumine) - Sadulliiges, nt esimene randme-kämblaliiges (eemaldamine, lähendamine, oponeerimine, reponeerimine, koonusliikumine) 8. Puusaliiges: A: Mis luude, mis osad moodustavad puusaliigese - Reieluupea; puusaluu puusanapp B: Tüüp: kera liiges C: Millised on liikumis suunad ja teljed - Frontaaltelg (ette- ja tahapainutus), sagitaaltelg (eemaldamine ja lähendamine), vertikaaltelg (sisse- ja väljapööramine). 9. Nimeta luud, mille vahele moodustub: A: Ülemine kuklaliiges (kuklaluu ja kandelüli) B: Milliste luude vahele tekib alalõualuu (oimuluu ja alalõualuud) C: Millise tüüpi ühendustega on koljuluud ühendatud (õmblustega) 10. Mis osadest koosnevad pikad lihased
parem ja vasak puusaluu ristluuga. Tegu vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on körulise pinnaga lameliigesega. Just on sagitaalsuunaline pilu (liigeseõõne alge). kahe paarilise ristluu-niudeluuliigese ail Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad seostub vaagnavööde kerega. fibroossest sidekoest sidemed. 44. Puusaliiges: · liigenduvad luud reieluu ja puusanapp · liigese pinnad reieluupea ja puusanapp · liigese tüüp keraliigese erivariant - pähkelliiges · abiseadeldised napamokk ja sidemed (niudeluu-reie side, puusanapa-ristside, reieluupeaside). · liikumine ümber frontaaltelje reie ette ja taha viimine. Ümber sagitaaltelje reie eemaldamine (abduktsioon) ja lähendamine (aduktsioon). Ümber vertikaaltelje pööramine sisse ja välja (viimane
- Pikad (eesimine pikiside; tagumine pikiside; ogadeüline side); Lühikesed sidemed (ristijätkete vaheline side; ogajätkete vaheline side; kollasidemed) A: Liigese põhiosad (3) – (Liigese pinnad(neid on 2); Liigese pilu; Liigese kapsel) B: Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid – (ellipsoid ehk munaliiges; sadulliiges) 4. Puusaliiges: A: Mis luude mis osad moodustavad puusaliigese – (Reieluupea; Puusaluu puusanapp – See on tüübilt kera liiges) B: Millised on liikumis suunad ja teljed – Frontaaltelg(ette- ja tahapainutus); sagitaaltelg (eemaldamine ja lähendamine); Vertikaaltelg (sisse- ja väljapööramine). 5. Nimeta luud, mille vahele moodustub: A: Ülemine kuklaliiges (Kuklaluu ja kande lüli) B: Milliste luude vahele tekib alalõua luu (oimuluu ja alalõualuud) C: Millise tüüpi ühendustega on koljuluud ühendatud (õmblusluu) 6. Mis osadest koosnevad pikkad lihased (Pea, Kõht, Kõõlus)
extensorius). 30. Varvaste luude iseärasused hobusel. Toetub ainult III varbale. Distaalset varbalüli nimetatakse kabjaluuks (os ungulare) ja sellel eristub mediaalne ja lateraalne palmaarjätke, millega seostuvad plaatja kujuga mediaalne ja lateraalne kabjakõhr. (cartilago ungularis: medialis et lateralis). Kabjaluul ei ole tippu ega telgmist pinda, eristub vaid painutajapind. Distaalset seesamluud nimetatakse süstikluuks. 31. Puusaluu osad. Puusanapp, toppemulk, istmikuhari, niudeluu, süleluu, istmikuluu. 32. Niudeluu põhiosad. Niudeluukeha(corpus ossis ilii) ja niudeluutiib(ala ossis ilii) 33. Süleluu põhiosad.Süleluukeha(corpus ossis pubis), kraniaalne süleluuharu(ramus cranialis ossis pubis), kaudaalne süleluuharu (ramus caudalis ossis pubis). 34. Istmikuluu põhiosad. Istmikuluukeha(corpus ossis ischii), istmikuluuharu(ramus ossis ischii), istmikuluuplaat(tabula ossis ischii) 35. Mis luud moodustavad vaagna(pelvis)
Häbemeliidus moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigesepindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed 23. Puusaliiges: nimetage liigenduvad luud, liigesetüüp, abiseadeldised, liikumine. Tegu on pähkel- ehk keraliigesega (lihtliiges). Liigenduvad reieluu pea ja puusanapp. Selle kaudu ühendub alajäseme vaba osa vaagnavöötmega. Liigutused toimuvad ümber frontaaltelje, s.o. reie ette ja taha viimine; ümber sagitaaltelje toimub reie eemaldamine ja lähendamine; ning vertikaaltelje ümber teostub sisse- ja väljapööramine ning koonusliikumine. Abiseadeldiseks liigesemokk. 24.Põlveliiges:nimetage liigenduvad luud,liigesetüüp,abiseadeldised,liikumine. Põlveliiges on kombineeritud lihtliiges nii plokk- kui ka ratasliiges. Liigenduvad
KIILLUU ehk PÕHILUU (os sphenoidale) (peas) Kiilluu keha (corpus ossis sphendoidalis) külgedel asuvad suured tiivad (alae majores). Kiilluu ülemise pinna moodustab türgi sadul (sella turcica), mille keskel on hüpofüüsiauk (fossa hypophysialis). Hüpofüüsiauku piirab tagant sadulaselg (dorsum sellae). Väikeseid tiibu (alae minores) läbib nägemisnärvikanal (canalis opticus). Suuri ja väikseid tiibu eraldab ülemine silmakoopalõhe (fissura orbitalis superior). Suure tiiva ajumisel pinnal avaneb 3 mulku: Ümarmulk (foramen rotundum), ovaalmulk (foramen ovale), ogamulk (foramen spinosum). Näokojust ülalpool on silmakoobasminepind (facies orbitalis). Tiibjätkeid (processus pterygoidei) läbib tiibjätkekanal (canalis pterygoideus). Põhiluu-urge (kiilluu sees) OIMULUU (os temporale) (peas) Soomusosa (pars squamosa). Sarnaluumine jätke (processus zygomaticus) Sarnaluumise jätke all asub alalõuaauk (fossa mandibularis), mi...
sidekoest sidemed. 42. Ristluu-niudeliiges Kerega ühendub vaagnavööde ristluu-niudeluu liigese abil. Liigestuvad ristluu ja niudeluu aurikulaarpinnad, nende abil ühenduvad parem ja vasak puusaluu ristluuga. Lameliiges ning väga piiratud liikumisega (amfiartroos). 43. Puusaliiges: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldis, liikumine Puusaliiges on keraliigese erivariant pähkelliiges. Selle moodustavad reieluupea ja puusanapp. Puusaliigese kaudu ühendub alajäseme vabaosa vaagnavöötmega. Puusanappa täiendab napamokk. Liikumine ümber kolme telje: Frontaaltelje reie ette ja taha viimine Sagitaaltelje reie eemaldumine ja lähendamine Vertikaaltelje reie sisse-ja väljapööramine 44. Põlveliiges: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldis, liikumine Põlveliiges on nii plokk-kui ka ratasliiges. Liigenduvateks luudeks on reieluu ja sääreluu
Suurvaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja tagant 5. nimmelüli, eest on suurvaagen lahtine. Suurvaagnat eraldab väikevaagnast piirjoon, mille moodustavad neem ja niudeluu kaarjoon, häbemeluu kamm ja häbemeliiduse ülaserv. Väikevaagna seinteks on ees häbemeliidus, külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist- ja õndraluu. 44. Puusaliiges: On keraliigese erivariant - pähkelliiges (kolmeteljeline). Liigenduvateks luudeks on reieluupea ja puusanapp, selle kaudu ühendub alajäseme vabaosa vaagnavöötmega. Reieluupea moodustub 2/3 ja puusanapp 1/2 kera pinnast. Puusanappa täiendab napamokk ja puusanapa-sälku puusanapa-ristiside. Tähtsaim side on niudeluu-reie side, mis piirab reie tahaviimist. See on inimkeha tugevaim side. Liigeseõõnes asub reieluupeaside. Liigutused toimuvad ümber 3 telje: a) Ümber frontaaltelje - reie tõstmine ette ja reie tahaviimine (13° ainult, piiravad pikisidemed,
ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: Kude on ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. Kudede põhirühmad: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, Koosneb peaaegu ainult rakkudest. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime(haavade paranemine) b) Sidekude - palju põhiainest ja kiududest koosnev rakuvaheaine sisaldus, mis tagab tugevuse ja elastsuse. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid, kokkutõmbevõimelised. Lihaskudet on kolme liiki: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude. ...
nimmelüli, eest on suurvaagen lahtine. Väikevaagna seinteks on ees häbemeliidus, külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist- ja õndraluu. Vaagnal esinevad soolised iseärasused: mehe vaagen on kõrgem ja kitsam (vähem ruumikas), naise vaagen madalam ja laiem. 45. Puusaliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine On keraliigese erivariant - pähkelliiges (Liigutused toimuvad ümber 3 telje). Liigenduvateks luudeks on reieluupea ja puusanapp, selle kaudu ühendub alajäseme vabaosa vaagnavöötmega. Abiseadeldis-napamokk 46. Põlveliiges: Liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine. On nii plokk- kui ka ratasliiges. On kõige keerulisema ehitusega liiges, ühendades reieluud sääreluuga. Abiseadeldis: 2meniskit ja põlvekeder. 47. Sääreluude omavaheline seondus. Toe funktsioon. Sääre- ja pindluu ühendused on: sääreluude-vahekile; sääreluu-pindluu liiges, mis on lameliiges
Abiseadeldist pole. Õlavöötme liikuvus on kolmeteljeline, vaagnavöötmel minimaalne. Õlavöötmes ja ülajäsemetes vähem sidemeid ja liiguvamad liigesed, sest vaja asju haarata ja liikuda. Palju lihastööd vaja, et neid liigeseid stabiliseerida. Vaagnapiirkonnas palju sidemeid ja liigesed väheliikuvad, et anda stabiilsust. 28. Võrrelge puusa- ja õlaliigest Õlaliigese moodustavad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea. Puusaliigese modustavad reieluu pea ja puusanapp. Õlaliiges ja puusaliiges on mõlemad keraliigesed (puusaliiges - pähkelliiges) Mõlemal liigesel on abiseadeldiseks liigesemokk, puusaliigesel on ka sõõrvööde, mis aitab reieluu pead hoida napas. Õlaliigesel on ainult üks side: kaarnajätke-õlavarreluu side. Puusaliigesel on võimsad sidemed. Liikumine: mõlemas liigeses toimub liikumine ümber 3 telje – frontaal-, sagitaal- ja vertikaaltelje. Õlaliiges on aga inimese keha kõige liikuvam liiges. Puusaliigese
vaagnavööde kerega. 33. Häbemeliidus: moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigesepindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 34. Puusaliigeses liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: tegu on pähkel- ehk keraliigesega (lihtliiges). Liigenduvad reieluu pea ja puusanapp. Selle kaudu ühendub alajäseme vaba osa vaagnavöötmega. Liigutused toimuvad ümber frontaaltelje, s.o. reie ette ja taha viimine; ümber sagitaaltelje toimub reie eemaldamine ja lähendamine; ning vertikaaltelje ümber teostub sisse- ja väljapööramine ning koonusliikumine. Abiseadeldiseks liigesemokk. 35. Põlveliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: põlveliiges on kombineeritud lihtliiges nii plokk- kui ka ratasliiges. Liigenduvad
Just kahe paarilise niude-ristluuliigese abil seostub vaagnavööde kerega. 43. Häbemeliidus. Moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigesepindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 44. Puusaliigeses liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine. Tegu on pähkel- ehk keraliigesega (lihtliiges). Liigenduvad reieluu pea ja puusanapp. Selle kaudu ühendub alajäseme vaba osa vaagnavöötmega. Liigutused toimuvad ümber frontaaltelje, s.o. reie ette ja taha viimine; ümber sagitaaltelje toimub reie eemaldamine ja lähendamine; ning vertikaaltelje ümber teostub sisse- ja väljapööramine ning koonusliikumine. Abiseadeldiseks liigesemokk. 45. Põlveliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine. Põlveliiges on kombineeritud lihtliiges nii plokk- kui ka ratasliiges. Liigenduvad
suurvaagen ja alumine kitsam osa on väikevaagen. Suurvaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja tagant 5. nimmelüli, eest on suurvaagen lahtine. Väikevaagna seinteks on häbemeliidus, külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist- ja õndraluu. 45. Puusaliiges On keraliigese erivariant - pähkelliiges (Liigutused toimuvad ümber 3 telje) Liigenduvateks luudeks on reieluupea ja puusanapp, selle kaudu ühendub alajäseme vabaosa vaagnavöötmega. Abiseadeldis-napamokk 46. Põlveliiges On nii plokk- kui ka ratasliiges. Liigenduvateks luudeks on reieluu ja sääreluu. Abiseadeldis: 2meniskit ja põlvekeder. Põlveliigeses on võimalik liikumine ümber frontaaltelje ja vertikaaltelje. 47. Sääreluude omavaheline seondus Sääre luudel on toe funktsioon ja seepärast on need teineteise
43. Vaagna ehitus, suur- ja väikevaagna moodustumine: Vaagen jaotub kahte ossa: ülemine laiem osa on suurvaagen ja alumine kitsam osa on väikevaagen. Suurvaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja tagant 5. nimmelüli, eest on suurvaagen lahtine. Väikevaagna seinteks on ees häbemeliidus, külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist- ja õndraluu. 44. Puusaliiges: On keraliigese erivariant - pähkelliiges (Liigutused toimuvad ümber 3 telje) Liigenduvateks luudeks on reieluupea ja puusanapp, selle kaudu ühendub alajäseme vabaosa vaagnavöötmega. Abiseadeldis- napamokk 45. Põlveliiges: On nii plokk- kui ka ratasliiges. On kõige keerulisema ehitusega liiges, ühendades reieluud sääreluuga. Abiseadeldis: 2meniskit ja põlvekedar 46. Sääreluude omavaheline seondus: Sääre luudel on toe funktsioon ja seepärast on need teineteise suhtes peaaegu liikumatult ühendatud. Sääre- ja pindluude ühendused on: sääreluude vaheline kile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab
Häbemeliidus (sümfüüs) moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 41) Puusaliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine? Pähkelliiges (kolmeteljelised) Liigenduvateks luudeks on reieluu pea ja puusanapp, selle kaudu ühendub alajäseme vaba osa vaagnavöötmega. Reieluupea moodustub 2/3 ja puusanapp 1/3 kera pinnast. Puusanappa täiendab napamokk ja puusanapa ristiside. Niude-reieluuside, mis piirab reie tahaviimist. Liigeseõõnes asub reieluupeaside. Liigutuste ulatust piiravad liigese ehitus, arvukad lihased ja võimsad sidemed. Liigutused toimuvad ümber 3 telje: 1) Ümber frontaaltelje reie tõstmine ette ja reie
Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 15 41) Puusaliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine? Pähkelliiges (kolmeteljelised) Liigenduvateks luudeks on reieluu pea ja puusanapp, selle kaudu ühendub alajäseme vaba osa vaagnavöötmega. Reieluupea moodustub 2/3 ja puusanapp 1/3 kera pinnast. Puusanappa täiendab napamokk ja puusanapa ristiside. Niude-reieluuside, mis piirab reie tahaviimist. Liigeseõõnes asub reieluupeaside. Liigutuste ulatust piiravad liigese ehitus, arvukad lihased ja võimsad sidemed. Liigutused toimuvad ümber 3 telje: 1) Ümber frontaaltelje – reie tõstmine ette ja reie
Häbemeliidus (sümfüüs) moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 41) Puusaliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine? Pähkelliiges (kolmeteljelised) Liigenduvateks luudeks on reieluu pea ja puusanapp, selle kaudu ühendub alajäseme vaba osa vaagnavöötmega. Reieluupea moodustub 2/3 ja puusanapp 1/3 kera pinnast. Puusanappa täiendab napamokk ja puusanapa ristiside. Niude-reieluuside, mis piirab reie tahaviimist. Liigeseõõnes asub reieluupeaside. Liigutuste ulatust piiravad liigese ehitus, arvukad lihased ja võimsad sidemed. Liigutused toimuvad ümber 3 telje: 1) Ümber frontaaltelje reie tõstmine ette ja reie
suur vaagen-külgedelt piiravad niudeluutiivad ja tagant 5. nimmelüli eest lahtine väike vaagen- ees häbemeliidus külgedel istmiku- ja häbemeluud taga rist- ja õndraluu 42. ristluu- niudeliigese pinnad-kõrvalestjad, lameliiges parem ja vasak puusaluu ühenduv ristluuga nende abil 43. häbemeliidus- pidev ühendus kahe luu vahel 44. puusaliiges- reieluupea ja puusanapp pähkelliiges(keraliiges) abisead. liigesemokk, niude-luu-reie side(piirab reie viimist taha-tasakaal) liikumine- front-reie ette(painutus) ja taha(sirutus) viimine sagit- reie eemaldamine, lähendamine vert- pööramine sisse ja välja, koonusliikumine 45. põlveliiges- üh.reieluud sääreluuga plokk- kui ka ratasliiges
suur vaagen-külgedelt piiravad niudeluutiivad ja tagant 5. nimmelüli eest lahtine väike vaagen- ees häbemeliidus külgedel istmiku- ja häbemeluud taga rist- ja õndraluu 42. ristluu- niudeliigese pinnad-kõrvalestjad, lameliiges parem ja vasak puusaluu ühenduv ristluuga nende abil 43. häbemeliidus- pidev ühendus kahe luu vahel 44. puusaliiges- reieluupea ja puusanapp pähkelliiges(keraliiges) abisead. liigesemokk, niude-luu-reie side(piirab reie viimist taha-tasakaal) liikumine- front-reie ette(painutus) ja taha(sirutus) viimine sagit- reie eemaldamine, lähendamine vert- pööramine sisse ja välja, koonusliikumine 45. põlveliiges- üh.reieluud sääreluuga plokk- kui ka ratasliiges
Liigeskapsli tihenemine toimub sel juhul nn normaalasendis. Nihestuse püsimisel liigese ebastabiilsus süveneb, hilisem ravi komplitseeritud. Normasendi fikseerimine näidustatud lapse esimesel elupoolaastal - puusaliigeste fleksioon 90°, asendi fikseerimine ortopeediliste abivahenditega (Pavliku rihmad; Freika püksid; von Roseni lahas) Ravi kestvus nihestuse korral 3-4 kuud. Ravi ajal jälgimine nädalase intervalliga (UH, RÖ). Ravi on tulemuslik, kui puusanapp on paigaldunud ja liiges muutunud stabiilseks. Lastele üle 1-1,5 aasta kirurgiline ravi. Millised on puusaliigese arengulise nihestuse ennetamise põhimõtted? Esimene läbivaatus esimestel elupäevadel - Ortolani, Barlow testid positiivsed - ortopeedi kontrollile! 2 nädala vanusel Ortolani, Barlow testid negatiivsed, teised tunnused positiivsed. Perearsti/õe poolne puusaliigeste kontroll igakuisel lapse profülaktilisel läbivaatusel. NB! Riskirühma vastsündinud. REUMATOLOOGIA
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Etenduskunstide osakond Tantsukunsti eriala IV kursus Alar Orula TANTSIJA FÜÜSILISE VIGASTUSE MÕJU ELUKUTSELE SOMAATILISTE TREENINGSÜSTEEMIDE NÄITEL Seminaritöö Töö juhendaja: Raido Mägi, tantsukunsti spetsialist Kaitsmisele lubatud..................................... Viljandi 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1. TANTSIJATE TÜÜPVIGASTUSED JA NENDE TEKKEPÕHJUSED....................................5 2. VIGASTUSE PREVENTSIOON................................................................................................9 2.1 Pilatese tehnika...
44) Vaagna ehitus, suur- ja väikevaagna moodustumine: Vaagen jaotub kahte ossa: ülemine laiem osa on suurvaagen ja alumine kitsam osa on väikevaagen. Suurvaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja tagant 5. nimmelüli, eest on suurvaagen lahtine. Väikevaagna seinteks on ees häbemeliidus, külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist- ja õndraluu. 45) Puusaliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine Liigenduvateks luudeks on reieluupea ja puusanapp, selle kaudu ühendub alajäseme vaba osa vaagnavöötmega. Pähkelliiges (kolmeteljelised) Abiseadeldis: napamokk Liigutuste ulatust piiravad liigese ehitus, arvukad lihased ja võimsad sidemed. Liigutused toimuvad ümber 3 telje. 46) Põlveliiges: --------- : --------- On nii plokk(1)- kui ratasliiges(1) Liigenduvateks luudeks on reieluu ja sääreluu Liigesepindadeks on reieluu põndad ning sääreluu põntade ülemisel pinnal asuvat 2 nõgusat liigespinda.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
