· Keskaju meeleolu ja motiivide kujundamine, info vahendamine eesajju · Vaheaju koosneb talamusest ja hüpotalamusest: · Talamus toimib vahejaamana tajutud info edastamisel ajukoorde · Hüpotalamus reguleerib toitumist, veetarbimist, kehatemperatuuri ja seksuaalkäitumist · Eesaju: ajukoor ja basaaltuumad Aju anatoomia: basaaltuumad ja limbiline süsteem · Basaaltuumad: · Hipokampus keskne osa õppimises ja mälu kujunemises ning ruumitajus · Mandelkeha emotsionaalsete reaktsioonide kujundamine; ohusignaalide üle otsustamine (emotsionaalne õppimine)
KINESOLOOGIA 1. Organismi motoorses tegevuses eristatakse 2 põhifunktsiooni ja need on: 1.Liigutus tegevus ehk sihtmotoorika 2. Kehahoiak ehk tugimotoorika 2. Motoorika juhtimist keskastme tasandil teostavad (nimetada ajustruktuurid): 1. Basaaltuumad 2. Vaheaju 3. Talamus 4. Ajutüvi 3. Tugimotoorikat juhtivad kõrgemad keskused (ka asendireflektside keskused) asuvad põhiliselt (nimeta ajustruktuurid) ajutüves 4. Täiskasvanuga sarnane jooksu kinemaatiline struktuur kujuneb ( kirjutada eluaastad) 5-6 eluaastasesk saamisel. 5. Lapse kehamõõtmete (pikkuse, kehamassi) järsku suurenemist puberteedieas nimetatakse kasvuspurdiks. 6
vabanevate .........virgatsainete....ehk.....neurotransmitterite ..vahendusel. Peaaju Täitke lüngad. ..Vaheaju.... koosneb talamusest ja hüpotalamusest. ....Talamuses... on hulk tuumasid, mis talitlevad kui vahejaamad tajutud teabe edastamisel ajukoorde. .....Hüpotalamuses.... on toitumise, vedelikutarbimise, kehatemperatuuri säilitamise ja seksuaalse käitumise olulised keskused. Imetajate kõige suurem ajuosa on ....eesaju.... Ajukoore all paiknevad siin massiivsed ....basaaltuumad..., mis võimaldavad meil sujuvalt liikuda ning osalevad mäluprotsessides. Hippokampus... on väga tähtis mälujälgede moodustamises, eriti ruumimälu osas. Emotsionaalne õppimine on tihedasti seotud ...mandelkeha....... ehk ....amügdala.... talitlusega. Silmatorkavaim inimaju osa on kääruline ..uuem ajukoor....ehk.....neokorteks...., mis laseb meil mõistusepäraselt käituda. Närviraku ehitus ja talitlus Täitke lüngad. Närvikude on erutuv kude. .....Dendriidid..
2. Kiirusagar lobus parietalis – peamiselt tundlikkusega seotud keskused – posttsentraalkääru tuleb info kogu kehast. 3. Oimusagar lobus temporalis – siin paiknevad kuulmise ja haistmise kõrgeimad keskused, samuti on siin mälukeskused. 4. Kuklasagar lobus occipitalis – selle alumisel pinnal on nägemiskeskus. 5. Saaresagar lobus insularis – väike sagar teiste vahel, külgvao põhjas, ajukoore vanem osa. Poolkerade sees on valgeaine, selles aga suured hallaine kogumikud – basaaltuumad, mis on seotud reflektoorsete (“kaasasündinud”) ja automaatsete (hästi ära õpitud) liigutuste juhtimisega. Haisteaju rhinencephalon – suur hulk aju piirkondi (haistmiskeskused + võlvikäär, hippokampus, mandelkeha jne.) – on limbilise süsteemi aluseks. Basaaltuumad (nuclei basales, am. ka basal ganglia): Sabatuum (nucleus caudatus) – suurim, paikneb poolkera mediaalses osas, vahetult aju külgvatsakese
Virgatsained 29. Loetle peaaju osad (näita pildil). Nimeta, mida nende funktsioonidest tead Peaaju osad. Tagaaju ehk rombaju on peaaju tagaosa, mis koosneb piklikajust (medulla), ajusillast (pons) ning väikeajust (cerebellum).Keskaju (midbrain) on peaaju keskel paiknev osa, imetajatel kängunud ning umbritsetud eesajust.Eesaju on (forebrain) kõige eesmine ja silmatorkavam osa imetajate peaajust. Jaguneb vahe- ja otsajuks. Pealtvaates eristub ajukoor, allpool talamus, basaaltuumad ja limbiline süsteem oma erinevate osadega. Piklikaju kontrollib kraniaalnärvide kaudu eluliselt olulisi reflektiivseid tegevusi- hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine ja aevastamine. Ajusild paikneb piklikajust eespool ning sisaldab ka kraniaalnärvide tuumasid, mille kaudu integreeritakse näo, keele ja silmade liikumist ning pea piirkonnast saabuvaid aistinguid. Väikeaju tähelepanu
Keskaju aitab hoida kehatemperatuuri ning tajuda valu, kontrollida ärkveloleku ja une vaheldumist ning koordineerida liigutusi. Vaheaju koosneb talamusest ja hüpotalamusest. Talamuses on hulk tuumasid, mis talitlevad kui vahejaamd tajutud teabe edastamisel ajukoorde. Talamuse all hüpotalamuses on toitumise, vedelikutarbimise, kehatemperatuuri säilitamise ja seksuaalse käitumise olulised keskused. Imetajate kõige suurem ajuosa on eesaju. Ajukoore all paiknevad siin massiivsed basaaltuumad, mid võimaldavad meil tahtmis mööda ja sujuvalt liikuda ning osalevad mäluprotsessides. Hipokampus on väga tähtis mälujälgede moodustamises, eriti ruumimälu osas, ning emotsionaalse õppimine on tihedalt seotud mandelkeha talitlusega. Silmatorkavaim inimaju osa on siiski kääruline uuem ajukoor, mis laseb meil (enamasti) mõistuspäraselt käituda. 31. Milliste mehhanismide kaudu võivad närvisüsteemis toimida psühhofarmakonid?
Peaaju kolmetine jaotus: · Tagaaju ehk rombaju on peaaju tagaosa, mis koosneb piklikajust (medulla), ajusillast (pons) ning väikeajust (cerebellum). · Keskaju on peaaju keskel paiknev osa, imetajatel kängunud ning umbritsetud eesajust. · Eesaju on kõige eesmine ja silmatorkavam osa imetajate peaajust. Jaguneb vahe- ja otsajuks. Pealtvaates eristub ajukoor, allpool talamus, basaaltuumad ja limbiline susteem oma erinevate osadega. Seljaaju struktuur · Koosneb viiest rühmast segmentidest: 8 kaelasegmenti, 12 rinnasegmenti, 5 nimmesegmenti, 5 ristluusegmenti, 1 õndraluusegment. · Igale seljaaju segment vastab keha pinnale, mis on identifitseeritav segmendinumbriga. Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad? Kus need asuvad (näita pildil või enda/sõbra peal) ning mis on nende peamised funktsioonid?
Ristilõhe eraldab suuraju poolkerasid väikeajust. · Tsentraalvagu jaotab suuraju poolkera ülalt alla suundudes peaaegu pooleks: eesmiseks ja tagumiseks osaks. Külgvagu asetseb suuraju poolkera küljel, suundudes eest üles- ja tahapoole. 2. Suuraju hallaine, valgeaine ja tuumad Valgeaine müeliniseeritud aksonid, palju (aferentseid ja eferentseid) juhteteid Hallaine neuronite kehad, moodustavad suuraju koore Tuumad hallaine kogumid valgeaines Basaaltuumad paiknevad suuraju valgeolluses kummalgipool külgmisi ajuvatsakesi ringselt ümber ajutüve. Peamiseks funktsiooniks on motoorika koordineerimine ja lihastoonuse regulatsioon. 3. Suuraju koor. · Primaarsed alad - on seotud perifeersete struktuuridega, võtavad retseptoritelt vastu signaale, kontrollivad lihaste talitlust. · Sekundaarsed (assotsiatsiooni-)alad on perifeersete struktuuridega seotud üksnes
Otsaju koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast. Poolkerade suuremad vaod on külgvagu, tsentraalvagu ja kiiru-kuklavagu. Nimetatud vaod jaotavad poolkerade selgmise-külgmise pinna neljaks sagaraks: lauba-, kiiru-, oimu- ja kuklasagar. Suuraju pikilõhe põhjas paiknev mõhnkeha kujutab endast paksu valgeaine plaati, mille kiud suunduvad suuraju poolkerade sisemusse ja ühendavad suuraju poolkerasid omavahel. 153. Basaaltuumade mõiste, liigutustegevusega seotud basaaltuumad. (lk 202) Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud. Basaaltuumade hulka kuuluvad juttkeha(automaatsus) ja mandelkeha(emotsioonid). 154. Suurajukoore mõiste, mõõtmed (lk203) Pindmine ajuosa, väga pehme, õrn. Mõõtmetelt väga suur, seega oluline osa hapnikul, et oleks hästi verega varustatud. 155. Nimeta 3 motoorset välja suurajukoores, määratle nende asukoht.
lihaste talitlust), tertsiaarsed alad (kõrgenad analüüsi ja sünteesi protsessid) Retikulaarformatsioon ärkvelolek, tähelepanu, orientatsioon. Juhteteed ajus komissuraalkiud (vasaku ja parema poolkera ühendamine), assotsioonikiud, projektsioonikiud (tagavad suuremate ja väiksemtae üksuste koostöö, ka seljaajuga) Limbiline süsteem mälu, emotsioonid, enesealalhoid, söömine,paljunemine, siselundite talitluse regulatsioon, valu, mõnu Basaaltuumad motoorika, suunavad närviimpulsse. Seljaaju funktsioonid reflektoorne (spinaalsed motoorsed refleksid), juhtefunktsioon (vahejaam erutuse juhtimisel ja edasijuhtimine teostusorganitesse) Spinaalnärvid paarilised närvid, jaguneb ventraal (kõhtmised lihased, jäsemete lihased, liigesed ja nahk innerveeritakse siin) ja dorsaalharuks (selja nahk, lülidevahelised liigesed, seljalihased). Ventraalharud on jämedamad ja mood omavahel närvipõimikuid.
7. kõne 206 Motoorika koordineerimine ja lihastoonuse regulatsioon. 62. mis ülesanne on suuraju põhimiktuumadel 1. Sabatuum 2. punatuum 3. putamen 4. pallidum NS slaid 50-53; anat lk 202 (basaaltuumad) ?, nimeta 4 erinevat! Silva - mandelkeha, läätstuum, jne loe uuesti slaide ja lisa kirjeldused 63. mis närv on I peaajunärv ja mida ta teeb? Haistmisnärv sensoorne, tekib tunne-aisting NS slaid 97, 99, 100; anat lk 220 64. mis närv on II peaajunärv ja mida ta teeb
NT. suuraju poolkerade aktiivsus, une ja ärveloleku seisund 151. Suuraju vaod ja sagarad, mõhnkeha Suuraju vaod: - külgvagu - tsentraalvagu - kiiru-kuklavagu Sagarad: - otsmiku - kiiru - oimu - kukla Mõhnkeha- suuraju pikilõhe põhjas paiknev valgeaine plaat, mis suundub suuraju poolkerade sisemusse ja ühendab suuraju poolkerasid omavahel 152. Basaaltuumade mõiste, liigutustugevusega seotud basaaltuumad Basaaltuum- suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud Basaaltuumad: juttkeha: koosneb kahest tuumast- sabatuum, läätstuum(tagavad lihastoonuse ja liigutuste automaatsuse, liikumise aktiivsuse) mandelkeha: tähtis osa emotsioonide kujunemisel 153. Ajukoore mõiste, mõõtmed Suurajukoor- neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev 1-5mm paksune hallaine kith suuraju poolkerade pinnal Mõõtmed- 2200cm2 - sisald
NT. suuraju poolkerade aktiivsus, une ja ärveloleku seisund 151. Suuraju vaod ja sagarad, mõhnkeha Suuraju vaod: - külgvagu - tsentraalvagu - kiiru-kuklavagu Sagarad: - otsmiku - kiiru - oimu - kukla Mõhnkeha- suuraju pikilõhe põhjas paiknev valgeaine plaat, mis suundub suuraju poolkerade sisemusse ja ühendab suuraju poolkerasid omavahel 152. Basaaltuumade mõiste, liigutustugevusega seotud basaaltuumad Basaaltuum- suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud Basaaltuumad: juttkeha: koosneb kahest tuumast- sabatuum, läätstuum(tagavad lihastoonuse ja liigutuste automaatsuse, liikumise aktiivsuse) mandelkeha: tähtis osa emotsioonide kujunemisel 153. Ajukoore mõiste, mõõtmed Suurajukoor- neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev 1-5mm paksune hallaine kith suuraju poolkerade pinnal Mõõtmed- 2200cm2 - sisald
Suuraju koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendab mõhnkeha, mis kujutab endast paksu valgeaine plaati, mille kiud suunduvad suuraju poolkerade sisemusse. Suuraju vaod jaotavad poolkerade selgmise- külgmise pinna neljaks sagaraks: otsmikusagar - asetseb tsentraalvaost eespool, kiirusagar - asub tsentraalvaost tagapool, oimusagar - asub poolkerade külgvaost allpool, kuklasagar - eraldab kiirusagarat kiirukuklavagu. 153. Basaaltuumade mõiste, liigutustegevusega seotud basaaltuumad: Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud, nende hulka kuuluvad juttkha ja mandelkeha. a) Juttkeha - koosneb kahest tuumast: sabatuumast ja läätstuumast ning nende vahel olevast valgeainest. Juttkeha tuumad on koorealused ekstrapüramidaalsüsteemi motoorsed keskused, mis tagavad lihastoonuse ja liigutuste automaatsuse. b) Mandelkeha - asetseb allpool läätstuuma ja kuulub nn limbilise süsteemi koosseisu. Mandelkehal on
Lateraalsed juhteteed- tahtelised liigutused · Rubrospinaaltrakt- distaalseid lihaseid innerveeriv · Kortikospinaaltrakt- alfa-motoneuronid keha tüvi ja jäsemed Primaarsest motoorsest ajukoorest algab suurim osa kortikospinaaltraktist, kahjustus toob kaasa osalise/täieliku halvatuse, lihased pole lõdvad, vaid pigem spastilised. Premotoorsed ajukoore alad prim mot ajukoore ees- liigutuste valik Väikeaju- motoorne õppimine, pea ja silmade koordineeritud liikumine Basaaltuumad- järjestatud liigutuste planeerimine, alustamine Kaitsemehhanismid Vere hüübimine · Koagulantsüsteem e protrombootiline- vere hüübimine veresoone kahjustuse korral · Antikoagulant e antitrombootiline- tombi moodustumise pidurdamine, et ei ummistaks intakseid veresooni, samuti normaalsetes veresoontes, antitrombiin · Fibrinolüütiline e trombolüütiline- trombi lüüsumine, kui vigastus paranenud Hüübimine tekib fibrinogeenimolekulide polümeriseerumise tulemusel.
1. laubasagar- tahtelised liigutused, meeleolu seisun, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine 2. kiirusagar- sensoorse info vastuvõtt ja töötlemine va lõhn,kuulmine, nägemine 3. oimusagar- lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, 4. kuklasagar- visuaalse info vastuvõtmine ja töötlemine Suuraju hallaine, valgeaine ja tuumad. (2.4.8) Närvikiude katab müeliinkiht- valgeaine, närvirakude kehadest koosnev osa on hall. Halleaine kogumid- tuumad. Basaaltuumad (basaalganglionid) paiknevad valgeolluses. Basaaltuumade põhi funktsiooniks on motoorika koordin ja lihastoonuse regul. 7 Suuraju koor. (2.4.9) Suuraju koor on NS-i kõrgeim osa, suuraju koore paksus on 2-4 mm. Arvukad käärud ja vaod annavad suuraju koorele üllatavalt suure pindala. Suur neuronite arv ja liigiline mitmekesisus. Ajukoore aferentne ja eferentne talitlus. (2.4.10)
reaktsioonid. Sellised emotsioonid nagu rõõm ja mure, lõbu ja norutunne, viha ja hirm, on seotud limbilisse süsteemi kuuluvate ajuosadega. Nimetatud emotsioonid võivad esile kutsuda selliseid vegetatiivseid reaktsioone nagu punastamine, kahvatumine, hirmuhigi, kananahk, pisarad jne. OTSAJU Otsaju koosneb paarilistest suurajupoolkeradest ehk hemisfääriks ja neid ühendavatest kommissuuridest. Suurajupoolkerade koosseisu kuuluvad ajukoor, juhteteed, basaaltuumad e. põhimikutuumad ja külgmised ajuvatsakesed. Peaajukoor on kõrgeim, kõige hilisema arenguga KNS-i osa, mille funktsiooniga on seotud meie teadvus, mõtlemine, meeleelundite talitlus, tajude teke, õppimine, mälu ja õpitu unustamine ning sihipärane tegutsemine. Suurajupoolkerade pind, mida katab mantlitaoliselt hallolluse kiht, on liigendatud paljude vagude varal sagarateks ja käärudeks. Selle tõttu on aju pindala ~ 2 m 2 ja 10
- gyrus dentatus (EF10) hammaskäär voldiline plaat hippocampus’e mediaalküljel, mis on nähtav sulcus hippocampi sügavuses - gyrus fornicatus gyrus cinguli (E22) isthmus gyri cinguli (E23) gyrus parahippocampalis (E24) + uncus (E25) area subcallosa (E26) eraldab archeocortex’ist sulcus corporis callosi (E27) + selle jätk sulcus hippocampi (E21) BASAALTUUMAD - paiknevad valgeaines poolkera alapinna lähedal CORPUS STRIATUM - juttkeha - hall- ja valgeaine vaheldumine – koosneb hallainest, mida läbivad valgeaine lestmed - kõrgeim koorealune motoorne keskus Nucleus lentiformis (ABE1) - läätstuum - kiilukujuline - globus pallidus + putamen Nucleus caudatus - Globus pallidus (AE2) kahkjaskeha koosneb mediaal- ja lasteraalosast - Putamen (ACE3) koorik kumerläätse kujuga
Suuremad vaod on: külgvagu, tsentraalvagu ja kiiru-kuklavagu. Need jaotavad poolkerade pinna neljaks sagaraks: 36 Otsmikusagar – asetseb tsentraalvaost eespool Kiirusagar – asub tsentraalvaost tagapool Oimusagar – asub poolkerade külgvaost allpool Kuklasagar – eraldab kiirusagarat kiirukuklavagu. 155) Basaaltuumade mõiste, liigutustegevusega seotud basaaltuumad Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud – suurte poolkerade tuumad e. basaaltuumad. Nende hulka kuuluvad juttkeha ja mandelkeha. Juttkeha koosneb kahest tuumast: sabatuumast ja läätstuumast. Need tagavad liigutuste automaatsuse ja lihastoonuse. Mandelkeha kuulub nn limbilise süsteemi koosseisu, sellel on tähtis osa emotsioonide kujunemisel.
2) Vestibulaartuum – asub ajusillas, signaalid tasakaalu säilitamiseks 3) Võrkmoodustis – asub ajutüves; saab signaalid meeleelunditest, mis aktiveerib võrkmoodustise, mis omakorda aktiveerib ajukoore. Avaldab aktiveeruvat või pärssivat toimet kogu kesknärvisüsteemile (uni ja ärkamine). Sihtmotoorika Juhtroll: 1) Suurajukoor – neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev hallaine kiht ajupoolkerade pinnal Motokorteks – suurajukoore piirkond, mis koordineerib liigutustegevust 2) Basaaltuumad – suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees olevad hallaine kogumikud. Nende hulgas: Juttkeha – koosneb sabatuumast ja läätstuumast. Tagavad liigutuste automaatsuse ja lihastoonuse. Mandelkeha- emotsioonide kujunemine 3) Väikeaju – asub tagumises koljuaugus, koordineerib kõiki keerulisi liigutusi ja tasakaalu säilitamist Tahtele alluva liigutustegevuse puhul rakendatakse tööle pretsentraalkäärus olevad püramidaalrakud. Nendest lähtuvad püramidaaljuhteteed
endast paksu valgeaine plaati, mille kiud suunduvad suuraju poolkerade sisemusse. Otsmikusagar asetseb tsentraalvaost eespool Kiirusagar asub tsentraalvaost tagapool Oimusagar asub poolkerade külgvaost allpool Kuklasagar eraldab kiirusagarat kiirukuklavagu. Mõhnkeha-ühendab suuraju 2te poolkera. 73 135) Basaaltuumade mõiste, liigutustegevusega seotud basaaltuumad? Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud suurte poolkerade tuumad e. basaaltuumad. Nende hulka kuuluvad juhtkeha ja mandelkeha. Juhtkeha tuumad tagavad liigutuste automaatsuse ja lihastoonuse, kuid eriosadel on oma ülesanne. Sabatuum ja koor aeglustavad keha liigutusi kahkjas kera suurendab liigutuste kiirust. 136) Ajukoore mõiste, mõõtmed? Suurajukoor kujutab endast neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnevat 1-5mm
endast paksu valgeaine plaati, mille kiud suunduvad suuraju poolkerade sisemusse. Otsmikusagar – asetseb tsentraalvaost eespool Kiirusagar – asub tsentraalvaost tagapool Oimusagar – asub poolkerade külgvaost allpool Kuklasagar – eraldab kiirusagarat kiirukuklavagu. Mõhnkeha-ühendab suuraju 2te poolkera. 73 135) Basaaltuumade mõiste, liigutustegevusega seotud basaaltuumad? Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud – suurte poolkerade tuumad e. basaaltuumad. Nende hulka kuuluvad juhtkeha ja mandelkeha. Juhtkeha tuumad tagavad liigutuste automaatsuse ja lihastoonuse, kuid eriosadel on oma ülesanne. Sabatuum ja koor aeglustavad keha liigutusi kahkjas kera suurendab liigutuste kiirust. 136) Ajukoore mõiste, mõõtmed? Suurajukoor kujutab endast neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnevat 1-5mm
Otsaasju koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendab mõhnkeha, mis kujutab endast paksu valgeaine plaati, mille kiud suunduvad suuraju poolkerade sisemusse. Otsmikusagar asetseb tsentraalvaost eespool Kiirusagar asub tsentraalvaost tagapool Oimusagar asub poolkerade külgvaost allpool Kuklasagar eraldab kiirusagarat kiirukuklavagu 72 135) Basaaltuumade mõiste, liigutustegevusega seotud basaaltuumad? Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud suurte poolkerade tuumad e. basaaltuumad. Nende hulka kuuluvad juttkeha ja mandelkeha. Juhtkeha tuumad tagavad liigutuste automaatsuse ja lihastoonuse, kuid eriosadel on oma ülesanne. Sabatuum ja koor aeglustavad keha liigutusi kahkjas kera suurendab liigutuste kiirust. 136) Ajukoore mõiste, mõõtmed? Suurajukoor kujutab endast neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnevat 1-5mm
Koos ajuripatsiga ka keha kasvu ja sugulist arengut. Hormoonide kaudu ka inimese käitumine, emotsioonid. Limbiline süsteem – aju naudingukeskuste piirkonnad, kontrollib enesesäilitamise funtsioone – söömine, agressiivsus, paljunemine. Ka oluline roll õppimises ja mälus. Sügaval oimusagaras Basaalganglionid – koos väikeajuga töötab peenmotoorika koordineermisel. Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud – basaaltuumad: juttkeha ja mandelkeha. Mandelkehal on tähtis osa emotsioonide kujunemisel. Suurajukoor – neuronitest ja neurogliirakkudest 1-5mm paksune hallaine kiht ehk närvikude suuraju poolkerade pinnal. Seal toimub kõrgem närvitalitus. Koosneb piirkondadest ehk sagaratest. Õppimine toimub ajukoores! Funktsionaalselt on peaaju jagatud väljadeks: - Motoorsed väljad – ajukoore otsmiku ja kiirusagara piiril. Funkt: käsklused lihastesse.
Keskaju - kogub teavet nägemis- ja kuulmismeelte kaudu, aitab hoide kehatemperatuuri, tajuda valu, kontrollida arkveloleku ja une vahendumist ning kordineerida liigutusi. 11 Vaheaju - talamus, kus tuumasid talitlevad kui vahejaamad tajud teabe edastamisel ajukoorde - hüpotalamus, toitumise, vedelikutarbimise, kehatemperatuuri säilitamise ja seksuaalse käitumise olulised keskused. Eesaju - massivsed basaaltuumad, mis võimaldavad meil tahtmist mööda ja sujuvalt liikuda ning osalevad mäluprotsessides. - Hüpokampus - väga tähtis mälujälgede moodustumiseks, eriti ruumimälu osas, ning emotsionaalne õppimine on seotud tihedasti mandelkeha ja ämugdala talitlusega. - Uuem ajukoor - neokorteks - silmatorkavaim inimaju osa, mis laseb meil mõistusepärselt käituda. Ajukoor - tagab käitumise paindikkus, kohasus muutliku olukorraga, kuid selle juures
*projektsioonikiud ühendavad suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega. Suuraju sagarad reguleerivad järgmisi funktsioone: *otsmikusagar tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine. *kiirusagar sensoorse info vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine *oimusagar abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine, lõhnade tajumine, kuulmine *kuklasagar visuaalse info vastuvõtt ja töötlemine Basaaltuumad -tuumade kogum, mis paikneb valgeolluse sees, kummalgi pool külgmisi ajuvatsakesi, talamusest lateraalselt ja allpool Funkts - motoorika reguleerimine ja lihastoonuse regulatsioon, *võtavad vastu närviimpulsse peamiselt suuraju poolkeradelt ja talamuselt ning suunavad neid punatuuma ja silda *nende kahjustusega kaasneb lihastoonuse tõus, ka kontrollimatute liigutuste ilmnemine puhkeseisundis Suuraju poolkerade koore funkts alad:
*projektsioonikiud ühendavad suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega. Suuraju sagarad reguleerivad järgmisi funktsioone: *laubasagar tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine. *kiirusagar sensoorse info vastuvõtt ja töötlus. *oimusagar lõhnade ja kuulamise keskus, mälu, otsustamine. *kuklasagar visuaalse info vastuvõtt ja töötlus. Basaaltuumad paiknevad valgeolluse sees. Funktsiooniks on motoorika reguleerimine ja lihastoonuse regulatsioon. suuraju poolkerade koor on NS kõrgeim osa. Koore (hallaine) rakkude põhitüüpideks peetakse tähekujulisi rakke (võtavad vastu aferentseid impulsse, kannavad erutuse üle naaberneuronitele) ja püramiidrakke (eferentsete impulsside genereerimine ja nende suunamine aksonite kaudu ajutüves ja seljaajus paiknevatele lüli ja motoneuronitele, mille abil juhitakse tahtelisi liigutusi
AGA midagi ähmaselt, et midagi on isaga valesti. Alzheimeri põhjused – 10 % aint geenide tõenäosus. Mutatsiooni valkudes. Oksüdatiivne Mandelkeha ja riniaalkorteks ja hippokampus – mälujäle tekke eest vastutavad. stress. HM paranes soorituselt, kuigi ei m’letanud, et seda oli kunagi teinud. (implitsiitse ja Basaaltuumad – koguvad kogu info, mis tulevad uusajukoorets. Töötlevad seda ja saavad eksiplkitse mälu vahe!!!! Otsi nende vahet netist. premotoorsesse ajukoorde.Premotoorne juhib kavatsusi ja motoorset programmi. Ekplitsiitne mälu - nõuab pingutust. The Gollin test – vt slaid (et hakatakse ärjest rohkem Kui on IMPL mälu häried – unustab ära, kuidas kanaleid vahetada, kuidas tuli toas elevanti näitama. Ja siis lõpuks täielikult piirjooned
annaabi.ee 
