Anatoomia I kontrolltöö 8 lk. (0)

Tallinna Ülikool - Meditsiin - Anatoomia

1 Hindamata

ANATOOMIA 1-69

Koe mõiste:
ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakud ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogum.

Kudede põhirühmad ja nende lühiiseloomustus:

Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, isoleerivad. Koosneb peaaegu ainult rakkudest, tihke . Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime( haavade paranemine).

Sidekude - palju rakuvaheainet, vähe rakke, mis tagab tugevuse ja elastsuse. Seob.
Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed ( veri , lümf , rasvkude , kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude , luukude).

Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid, kokkutõmbevõimelised. Lihaskudet on kolme liiki: silelihask. (töötab in tahtest hoolimata), vöötlihask. (e skeletilihask.)- ja südamelihaskude.

Närvikude - koosneb närvirakkudest e. neuonitest, annavad erutuse närviimpulssidena edasi.

Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis:
Epiteelkoe liigid: Katteepiteelkude (nahk), Näärmeepiteel (kehanäärmed), Sensoorne epiteel ehk tundeepiteel (haistmisepiteel nina limaskestal)
Sidekoe liigid:
Tihe sidekude ( kõõlused , sidemed), Kõhrkude (kõrvalestad), Luukude (kogu skelett ), Retikulaarne sidekude (luuüdis, lümfisõlm ),
Veri (veresoontes), Lümf (lümfisõlmedes), Rasvkude (nahaaluskoes), Kohev sidekude (ümbritseb veresooni ja närve),
Lihaskoe liigid: Silelihaskude (nahas, veresoonte ja siseelundite seintes), Vöötlihaskude (e skeletilihasküde) skeletilihased , keelelihased), Südamelihaskude(südames), närvikude (närvikoes).

Näärmete moodustumine, liigid, nende lühiiseloomustus. Eksokriinnäärmed on varustatud juhaga, mis suunavad nõre limaskestale, ehk väliskeskkonda ( nääre moodustub epiteelkoe näol nt kõrv, higinääre).
Endokriinnäärmed suunavad nõre vereringesse, ehk sisekeskkonda, puudub viimajuha.

Elundi ja elundkonna mõiste:

Elund – on kehaosa , millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon ( luud , lihased, süda, maks jt.).

Elundkond - ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna (hingamis-, seede -, vereringe elundkond).

Anatoomilise vaatluse orientiirid : teljed, tasapinnad :
Frontaaltelg - läbib keha pikisuunas - sirutus , painutus ) frontaaltasapind
Sagitaaltelg (eest taha -eemaldamine, lähenemine ) sagitaaltasapind
Vertikaaltelg (ülalt alla- ( pöörlemine ) horisontaaltasapind.

Liigutuste liigid telgede suhtes:
eemaldamine- lähendamine , sirutamine , painutamine , pööramine .

Luukoe ehitus:
Koosneb elusatest rakkudest (mis aitavad luudel kasvada ja parandada-traumade puhul), mineraliseerunud põhiainest ja kiududest . Põhiaines on Ca ja P soolad , mis annavad luudele tugevuse. Luukoes toimuvad pidevalt protsessid, millega vana luukude lammutatakse ja asendatakse uuega.

Luu kui elundi ehitus ( toruluu näitel): VT.joonis 2
Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris – sidekoeline veresoonte ja närviderikas luu väliskate, mis puudub ainult liigespindadel. Liigesekõhr – katab luude liigesepindu. Luuüdi – täidab käsnolluse põrgakestevahelisi ruume ja üdiõõnt. Eristatakse punast ja kollast luuüdi. Käsnolluses on punane luuüdi, see on tähtis vereloomeorgan, siin toimub intensiivne vere tootmine. Luuõõnes on kollane luuüdi, see on suure rasvasisaldusega varuaine .

Luude liigid:

Toruluud e. pikad luud ( õlavarreluu ).

Käsnluud e. Lühikesed luud (randme ja kannaluud).

Lameluud e. plaatluud ( rinnak , abaluu , puusaluu ).

Segaluud - nt. lülisamba lüli omab kõiki luid

Pneumaatilised e. õhku sisaldavad luud (otsmikuluu).
10. Pidevühenduse liigid ja alaliigid :

Fibroossed ühendused :

Sideliidused (sidemed).
Õmblused ( koljuluude vahel).
Tappühendused (hambajuurte vahel).

Luulised ühendused:

Ristluulülid (moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu ).
Niude-, istmiku- ja häbemeluu.

Kõhrelised ühendused:

Kõhrliidus (lülisamba lülidevaheketad).
Sümfüüs (häbemeluude vahel).

11. Liigese ehitus:
Liigese moodustub kahest kőhrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigese őős
12. Nimeta liigese abiseadeldised:
Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk), Liigesekettad ( põlveliigeses võruketas e. menisk ), Lülisamba lülikehade vahel pidevketas. Sidemed, Seesamluud (põlvekeder).
13. Nimeta üheteljelised liigesed :
Plokkliiges ja Ratasliiges ( kodar ja õlavarre-küünarluuliiges).
14. Kaheteljelised liigesed:
Ellipsoid e. munaliiges ja sadulliiges ( kodarluu ja pöidla-randmeliiges).
15. Kolmeteljelised liigesed:
Keraliiges ( õlaliiges ) ja Pähkelliiges( puusaliiges )
16. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud:
Kaelalülid(7), Rinnalülid(12), Nimmelülid(5), Ristluulülid(5), Õndralülid(4-5)
17. Lülisambalüli ehituse põhimõte:
Lüli on luuline lülisamba ehituse alus, mille funktsioon on toetada ja kaitsta seljaaju . Lülisambalüli ehituse põhimõte on, et lülisambas asetseb seljaaju ja neid ümbritseb seljaajunärvid. Lülid on nii ehitatud, et need ei liiguks nii, et kahjustaks seljaaju.
18.Nimeta kaela-, rinna- ja nimmelülile üks iseloomulik tunnus:
Lülimulk on kolmnurkne( kaelalüli ), Lülimulk on ümmargune( rinnalüli ),kõige massivsemad(nimmelülid), eesmine pind on nõgus (ristluulülid), 4-5 mandunud kokkukasvanud lülist ( õndraluu )
19. Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks:
Lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil.
20. Lülisamba lülidevaheketta ehitus:
Lülivaheketas koosneb perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast.
21. Nimeta lülisamba võimalikud liikumised:
Liikuvus on ümber kolme telje(painutus, sirutus, kallutus,pööramine), kuigi on piiranguid, nt rinnaosa liikuvus on piiratud. Võimalik on ka vetrumine.
22. Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus:
a) Kumerus ette esineb kaela- ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos).
b)Kumerus taha rinna-ja ristluuosas (rinna- ja ristluuküfoos).
Suurendavad võimeit põrutusi ja tõukeid paremini amortiseerida, hõlbustavad tasakaalusäilitamist ning suurendavad rinna-ja vaagnaõõne mahtu.
23. Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud:
Rinnakupide , rinnakukeha, mõõkjätke ,vallasroided, ebaroided , pärisroided.
Roideid on 12 paari: 7 ülemist on pärisroided, järgmised 3 on ebaroided ja viimased kaks on vallasroided.
24. Roiete põhimõtteline ühendumine lülisamba ja rinnakuga, roiete liikumine:
Roided ühenduvad lülisambaga kera- ja ratasliigeste abil. Roided pöörlevad oma pikitelje .
25. Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud:
Õlavöötmest ja ülajäseme vabaosa luudest. Õlavööde(abaluu ja rangluu ), vabaosa(õlavarre-, küünarvarreluud ja käe luud(randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülid))
26. Õlanuki -rangluu liiges ( liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine):
Õlanuki-rangluu liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel. Liigesepinnad on lamedad ehk lameliiges. See liiges on väheliikuv.
27. Rinnaku -rangluuliiges:
Rinnaku-rangluu liiges moodustub rangluu ja rinnaku pideme ühendumisel. Liigese pinnad on ühtimatud. Läheneb keraliigesele. 3- teljeline liikumine, hästi liikuv liiges.
28. Õlaliiges:
Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea. 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk
29. Küünarliiges : Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad 3 luud: Õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu. 3 erinevat liigest . Õlavarre-kodarluu liiges, õlavarreluu-küünarluu liiges, kodar-küünarluu liiges
30. Küünarluude omavaheline ühendamine, liikumine:
Küünarvarreluid ühendab omavahel veel küünarluudevaheline kile. Lähimine ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku (mõlemad koos talitsevad ratasliigesena). Liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje 180° ulatuses. Kui sellele liikumisele kaasneb ka õlavarre pöörlemine, võib ülajäset roteerida 300° ulatuses. Sissepööramisel ristuvad küünarvarre luud ja peopesa on suunatud alla taha, väljapööramisel on küünarvarre luud paralleelselt ja peopesa suunatud ette üles.
31. Nimeta käe piirkonnad ja neid moodustavad luud:
Ranne ( randmeluud ),kämmal (kämblaluud), sõrmed (sõrmelülid)
32. Käeliiges koosneb:
a)Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges.
b) Distaalne käeliiges e. kesk-randmeliiges.
33. Kodarluu-randmeliiges:
kodarluu-randmeliiges ehk proksimaalne käeliigese moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges. 2-teljeline
34. Kesk-randmeliiges: liigenduvad luud, liigesepinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine:
See moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges. 1-teljeline liikumine
35. Amfirtroosi mõiste:
Liigeste liikuvus on vähene ja jäik, seda põhjustavad lameliigesed ja paks pingul liigesekihn .
36. Randme-kämblaliigesed (randmeluud ja II-V kämblaluud):
Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike (amfiartroosid).
37. Pöidla randme-kämblaliiges:
Ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga, on hästi liikuv sadulliiges, 3-teljeline liikumine: pöidla eemaldamine, lähendamine, vastandamine teistele sõrmedele ja ringliigutused.
38. Kämbla-lüliliigesed:
On tüüpilised keraliigesed , erandiks on 1. kämbla-lüliliiges, mis on ellipsoidliiges. Liikumine ümber kolme telje: painutus ja sirutus ümber frontaaltelje, lähendamine ja eemaldamine ümber sagitaaltelje, pöörlemine välja ja sissepoole ümber vertikaaltelje.
39. Sõrmelülide vaheliigesed:
Lülivaheliigesed on plokkliigesed (üheteljelised), liigesepind on kumer . Liikumine kulgeb mööda frontaaltelge, kus on võimalik ainult sirutus ja painutus. Kaaskülgmised sidemed piiravad mujale liikumist.
40. Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud:
Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja alajäseme vabaosa luudest.
a)Vaagnavööde:

kaks puusaluud.

b)Alajäseme vabaosa:

Reis - reieluu ja põlvekeder.
Säär - sääreluu ja pindluu .
Jalg - kanna ja pöia luud, varbalülid.

41. Häbemeliidus:
Häbemeliidus (sümfüüs) moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu . Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed.
42. Ristluu-niudeliiges:
Ristluu- niudeluu liigese abil seostub kere vaagnavöötega(kus ühenduvad mõlemad puusaluud. Liigesepinnad on ebatasased, kujult ja suuruselt kongruentsed ning kaetud kiudkõhrega. Need on lameliigesed ja väga piiratud liikuvusega
43. Vaagna ehitus, suur- ja väikevaagna moodustumine:
Vaagen jaotub kahte ossa : ülemine laiem osa on suurvaagen ja alumine kitsam osa on väikevaagen. Suurvaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja tagant 5. nimmelüli , eest on suurvaagen lahtine. Väikevaagna seinteks on ees häbemeliidus, külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist - ja õndraluu.
44. Puusaliiges:
On keraliigese erivariant - pähkelliiges (Liigutused toimuvad ümber 3 telje) Liigenduvateks luudeks on reieluupea ja puusanapp, selle kaudu ühendub alajäseme vabaosa vaagnavöötmega. Abiseadeldis-napamokk
45. Põlveliiges :
On nii plokk - kui ka ratasliiges. On kõige keerulisema ehitusega liiges, ühendades reieluud sääreluuga. Abiseadeldis: 2meniskit ja põlvekedar
46. Sääreluude omavaheline seondus:
Sääre luudel on toe funktsioon ja seepärast on need teineteise suhtes peaaegu liikumatult ühendatud. Sääre- ja pindluude ühendused on: sääreluude vaheline kile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre- ja pindluu vahelise ruumi;
47. Jala piirkonnad, neid moodustavad luud:

Kand - kandluu , kontsluu , kuupluu, lodiluu ja kolm talbluud.

Pöid - 5 pöialuud .

Varbad - varvastel kolm lüli,suurvarbal kaks lüli.
48.Ü lemine hüppeliiges
Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu (päka tõstmine ja langetamine)
49.Alumine hüppeliiges
Distaalne jalaliiges koosneb kahest liigesest, mille moodustavad konsluu-kandluu, kontsluu-kandluu-lodiluu. 1. On ratasliiges ehk siis kahteljeline ja 2. On keraliiges ehk kolmeteljeline. Moodustavad ühtse kombineeritud liigese(alumina ja ülemine kokku)
50.Jala pikivõlvid, rist võlv:
Pikivõlv koosneb 5 kaarest (vastavalt pöialuudele) ja need koonduvad kannaköbrule. Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustub vetruvusvõlvi. Ristvõlv paikneb talb-, kuup - ja pöidluude põimike piirkonnas.
51. Pöia-varbalülide liigesed:
Moodustuvad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel. Liigesed on keraliigesed ja analoogsed käe vastavate liigestega, kuid nende liikuvus on piiratum. Liigutused ümber frontaaltelje.
52. Varbalülide vaheliigeste tüüp,liikumine:
Need on plokkliigesed ja neis toimub liikumine ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus).
53. Nimeta jala toetuspunktid:

Kandluuköbru mediaalne jätke.

Pöialuude pead (1.4.5. pöialuu pead, kui ristivõlv on hästi väljendunud).

Varbad (käimisel).
54. Jala pikivõlvid, ristivõlv:
Jala luud on omavahel ühendatud väheliikuvate liigeste abil ja moodustavad jalavõlvi, mille kumerus on suunatud üles ja nõgusus alla. Pikivõlv koosneb 5 kaarest (vastavalt pöialuudele) ja need koonduvad kannaköbrule. Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustub vetruvusvõlvi. Ristvõlv paikneb talb-, kuup- ja pöidluude põimike piirkonnas.
55. Jalavõlvide tähtsus:
Jalavõlvide tähtsus on see, et need kaitsevad pöidluude all olevaid pehmeid lihaseid, veresoni ja närve. Kui võlve poleks oleks meil koguaeg valus .( lampjalgsus -võlvid on lamedad)
56. Vöötlihaskiu ehitus:
Koosneb lihaskiududest, mis kujutavad endast pikki paljutuumseid rakke. Müofibrillide erilise asetuse tõttu lihaskiududes näivad need ristipidi vöödilised
57. Lihase ehitus:
kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit , mille kimbud on omavahel ühendatud koheva , närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil.
58. Nimeta lihaste erinevad kujud:
Kujult jagunevad lihased pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks. Pikad lihased esinevad enamasti jäsemetel. Lühikesed lihased asetsevad peamiselt kerel , lülisambalülide ja roiete vahel. Laiad lihased ühendavad ülajäset kerega või paiknevad kehaõõnte seintes.
59. Nimeta lihaste abiseadeldised:
Lihase tööd soodustavad nende abiseadeldised:

Sidekirmed e. fastsiad - need ei lase lihaseid paigalt nihkuda,

Sünoviaalpaunad, kõõlusetuped - need hoiavad ära lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist.

Seesamluud –. Soodustavad lihase tööd
60. Selja lihased, algus- ja kinnituskohad , funktsioonid:

Lülisambasirgestaja Algab: ristluu, niudeluuharjalt ja rindekere- nimme sidekirmelt, kinnitub: koljule, kaela keskosani,roietele.
Lülisambasirgestaja ja rihmlihas -> Funktsiooniks on keha sirutamine ja kallutamine.

Ülemis ja alumis- tagumine saaglihas Algab: kaela- ja ülemistelt rinnalülidelt ja rindkere-nimmelülidelt Kinnituvad: roietele. Tõstab ja langetab roideid.

Romblihas - Algab: kaelalülilt ja rinnalülilt. Kinnitub: abaluule.Tõmbab abaluid ja seega kogu õlavöödet lülisamba suunas ja ülespoole.

Abaluutõstur – Algab: kaelalülilt. Kinnitub: abaluule.Tõstab abaluid üles.

Seljalailihas - Algab: rinnalülilt, rindkere-nimmelt, niudeharjalt ja roidelt. Kinnitub: õlavarreluule, Tõmbab õlavart taha ja sissepoole, langetab suure jõuga ülestõstetud kätt.

Trapetslihas - Algab: kuklaluu , turjasidemelt ja kõikidelt rinnalülidelt. Kinnitub: abaluuharjale, õlanukile ja rangluule. Tõstavad õlavöödet, tõmbavad õlavöödet allapoole. Sirutab pead ja lülisammast.
61. Kõhu lihased:

Nimmeruutlihas (tagumine rühm) - Algab: tagumine kiht algab niudeluuharjalt, eesmine kiht algab nelja alumise nimmelüli roidejätkelt. Kinnitub: nimmelülide roidejätketele ja 12. roidele. Langetab roideid, fikseeritud rindkere puhul lähendavad kõhu lihased vaagnat rindkerele.

Kõhusirglihas (eesmine rühm) - Algab: 5.-7. roidekõhre välispinnalt ja rinnaku mõõkjätkelt. Kinnitub: häbemeluule. Aitab painutada lülisammast, nende pideva toonuse tõttu püsivad elundid kindlas asendis.

Kõhuristilihas ( külgmine rühm) - Algab: kuue alumise roidekõhre sisepinnalt, rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluuharjalt ja kubemesidemelt. Kinnitub: lihaskiud kulgevad horisontaalselt ja lähevad mediaalselt üle aponeuroosiks. Aitab elundeid kindlas asendis hoida. Aitab roideid langetada, soodustab õõneselundite sisaldiste väljutamist.

Sisemine kõhupõikilihas (külgmine rühm) - Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu harjalt ja kubemesidemelt. Kinnitub: ülemised lihaskiud kolmele alumisele roidele, alumised kiud lähevad kõhusirglihase serva läheduses üle aponeuroosiks. Aitab elundeid kindlas asendis hoida. Aitab roideid langetada, soodustab õõneselundite sisaldiste väljutamist. Roteerivad keret .

Välimine kõhupõikilihas (külgmine rühm) - Algab: sämpudena kaheksa alumise roide välispinnalt. Kinnitub: niudeluuharja välisservale, mediaalsuunas läheb ta üle tugevaks aponeuroosiks. Aitab elundeid kindlas asendis hoida. Aitab roideid langetada, soodustab õõneselundite sisaldiste väljutamist. Roteerivad keret.
62. Rinna lihased:
Autohtoonsed lihased:

Rindkere-ristilihas (süva kiht) - Algab: rinnaku alumise poole tagumiselt pinnalt. Kinnitub: 2.-6. roide sisepinnale. Langetab roideid, võtab osa väljahingamisest. Võtavad osa rindkere seina moodustamisest.

Sisemised roietevahelihased ( keskne kiht) - Algavad: iga roide ülemiselt servalt. Kinnituvad: naaberroide alumisele servale. Langetab roideid, võtab osa väljahingamisest. Võtavad osa rindkere seina moodustamisest.

Välimised roietevahelihased ( pindmine kiht) - Algavad: roide alumiselt servalt. Kinnituvad: naaberroide ülemisele servale. Tõstab roideid ehk võtab osa sissehingamisest ja rindkere seina moodustamisest.
Heterohtoonsed lihased:

Esmine saaglihas (süva kiht) - Algab: saagjate sämpudena 8.-9. ülemiselt roidelt. Kinnitub: abaluu mediaalsele servale ning ülemisele ja alumisele nurgale. Saaglihas, eriti ülemine osa tõmbab abaluud ette küljele, alumine osa tõmbab abaluu alumist nurka ette.

Väike rinnalihas (keskne kiht) - Algab: 3.-5. roidelt. Kinnitub: abaluu kaarnajätkele. langetab abaluu lateraalset nurka, mistõttu abaluu alumine nurk läheneb lülisambale.

Suur rinnalihas (pindmine kiht) - Algab: rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase eesmiselt pinnalt. Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese harjale. Tõmbab õlavart ette mediaalsele ja roteerib sissepoole. Langetab suure jõuga ülestõstetud kätt.

Vahelihas e. diafragma (pindmine kiht) - Algab: rinnaku möökjätke ja kuue alumise roide sisepinnalt ja 2.-5. nimmelüli keha eespinnalt. Vahelihas on peamine hingamislihas. Vahelihase kontraktsioonil tema külgosad laskuvad allaning rinnaõõs suureneb, mille tagajärjel õhk tungib kopsudesse, vahelihase lõtvumisel rinnaõõne maht väheneb ja õhk surutakse välja.

63. Kaela lihased:
Autohtoonsed lihased:

Tagumine astriklihas (külgmine rühm) - Algab: kolme alumise kaelalüli ristijätkelt. Kinnitub: 2. roide välispinnale.

Keskne astriklihas (külgmine rühm) - Algab: kõikide kaelalülide ristijätketelt. Kinnitub: 1. roide ülemisele pinnale.

Eesmine astriklihas (külgmine rühm) - Algab: 3.-6. kaelalüli ristijätkelt. Kinnitub: 1. Roidele.
Fikseeritud kaelaosa puhul tõstavad astriklihased roideid. Fikseeritud rindkere puhul ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisamba kaelaosa ette lateraalsele ja pööravad seda samaaegselt vastaspoolele. Kahepoolsel tegevusel painutavad astriklihased lülisamba kaelaosa.
Heterohtoonsed lihased:

Rinnaku-rangluu- nibujätke lihas e. (peapöörajalihas) - Algab: kahe peana, üks algab rinnakupidemelt ja teine rangluu rinnakmiselt otsalt. Kinnitub: oimuluu nibujätkele ja kuklaluu ülemise kuklataguse joone külgosale. Ühepoolsel tegevusel kallutab pead samale poole, pöörates nägu vastassuunas; kahepoolsel tegevusel painutab lülisamba kaelaosa ette, pead tahapoole.
64. Õlavöötme lihased:
Esmine rühm:

Kaarnajätke -õlavarre lihas (süva kiht) - Algab: abaluu kaarnajätkelt. Kinnitub: õlavarreluu väikese kõbrukese harjast distaalsemalt.

Suur rinnalihas (pindmine kiht) - Algab: rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase eesmiselt pinnalt. Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese harjale.
Eesmise rühma lihased, toimides õlaliigesele, teostavad õlavarre anteversiooni, aduktsiooni ja siserotatsiooni.
Vahelmine rühm:

Abaluualune lihas - Algab: abaluualuselt augult. Kinnitub: õlavarreluu väikesele kõbrukesele ja selle harja ülemisele otsale.

Suur ümarlihas - Algab: abaluu alumise nurga tagumiselt pinnalt. Kinnitub: õlavarreluu väikese kõbrukese harja alumisele osale.

Seljalailihas (pindmine kiht) - Algab: viie alumise rinnalüli ogajätkelt, rindkere-nimme sidekirmelt, niudeharjalt ja kolmelt alumiselt roidelt. Kinnitub: õlavarreluu väikekõbrukese harjale, alumised kiud kinnituvad kõrgemale kui ülemised.
Vahelmise rühma lihased, toimides õlaliigesele, teostavad õlavarre retroversiooni, aduktsiooni ja siserotatsiooni.
Tagumine rühm:

Harjaüline lihas (süva kiht) - Algab: abaluu harjaülisest august. Kinnitub: õlavarreluu suure kõbrukese ülemisele osale. Abdutseerib õlavart.

Harjaalune lihas (süva kiht) - Algab: abaluu harjaalusest august. Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese keskmisele osale. Teostab õlavarre retroversiooni, aduktsiooni ja välisrotatsiooni.

Väike ümarlihas (süva kiht) - Algab: abaluu lateraalselt servalt. Kinnitub: õlavarreluu suure kõbrukese alumisele osale. Teostab õlavarre retroversiooni, aduktsiooni ja välisrotatsiooni.

Deltalihas (pindmine kiht): Algab kolme osana:

Eesmine osa - rangluu lateraalselt kolmandikult.
Keskne osa - õlanukilt.
Tagumine osa - abaluuharjalt.

Kinnituvad: õlavarreluu deltalihasmisele köprusele. Deltalihase tagumine osa teostab õlavarre retroversiooni,
aduktsiooni ja välisrotatsiooni. Deltalihase eesmine osa teostab õlavarre anteversiooni, aduktsiooni ja siserotatsiooni. Deltalihas tervikuna abdutseerib õlavart.
65. Õlavarre lihased:
Eesmine rühm:

Kaarnajätke-õlavarre lihas (süva kiht) - Algab: abaluu kaarnajätkelt. Kinnitub: õlavarreluu väikese kõbrukese harjast distaalsemalt. Tõmbab õlavart ette mediaalsele ja roteerib sisse.

Õlavarrelihas (süva kiht) - Algab: õlavarreluu distaalse osa eesmiselt pinnalt. Kinnitub: küünarluu köprusele. Painutab küünarvart.

Õlavarre-kakspealihas (pindmine kiht) - Algab kahe peana:

Pikk pea - abaluu liigeseüliselt köbrukeselt.
Lühike pea - kaarnajätkelt.

Kinnitub: kodarluu köprusele. Teostab õlavarre anteversiooni, painutab küünarvart ja teostab selle supinatsiooni.
Tagumine rühm:

Õlavarre- kolmpealihas - Algab kolme peana:

Pikk pea - abaluu liigesealuselt köbrukeselt.
Külgmine pea - õlavarreluu tagumise pinna ülaosalt.
Mediaalne pea - õlavarreluu tagumiselt pinnalt, külgmisest peast madalamalt.

Kinnitub: küünarnukile. Sirutab küünarvart, tõmbab õlavart taha mediaalsele.

Küünarnukilihas - Algab: õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt. Kinnitub: küünarnukile. Sirutab küünarvart.
66. Küünarvarre lihased:
Eesmine rühm:

Ruutsissepööraja (süva kiht) - Algab: küünarluult. Kinnitub: kodarluule.

Pikk pöidlapainutaja (süva kiht) - Algab: kodarluu eesmiselt pinnalt ja luudevaheliselt membraanilt. Kinnitub: pöidla distaalse faalanksi põhimikule.

Süva sõrmedepainutaja (süva kiht) - Algab: küünarluu eesmiselt pinnalt ja luudevaheliselt membraanilt. Kinnitub: nelja kõõluse abil 2.-5. sõrme distaalse faalanksi põhimikule.

Pindmine sõrmedepainutaja (süva kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt ja küünarvarre luudelt. Kinnitub: nelja kõõluse abil 2.-5. sõrme kesksete faalanksite põhimikule.

Ümarsissepööraja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub: kodarluu keskosale.

Kodarmine randmepainutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub: 2. kämblaluu põhimikule.

Pikk pihulihas (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub: kulgeb pihule, kus divergeerub pihuaponeuroosiks.

Küünarmine randmepainutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt, küünarnukilt, küünarluu tagapinnalt. Kinnitub: hernesluule, konksluule ja 5. Kämblaluule.
Eesmise rühma lihased painutavad ja proneerivad kätt. Õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt algavad lihased painutavad vähesel määral küünarvart. Küünarvart proneerivad ruut- ja ümarsissepööraja ning kodarmine randmepainutaja.
Külgmine rühm:

Väljapöörajalihas (süva kiht) - Algab: küünarluu ülemiselt osalt, õlavarre lateraalselt põndapealiselt. Kinnitub: kodarluule.

Lühike kodarmine randmesirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt. Kinnitub: 3. kämblaluu põhimikule.

Pikk kodarmine randmesirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt. Kinnitub: 2. kämblaluu põhimikule.

Õlavarre-kodarluu lihas (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalselt servalt. Kinnitub: kodarluu alumisele otsale.
Külgmise rühma lihased painutavad küünarvart ja sirutavad kätt käeliigesest. Kõik külgmise rühma lihased supineerivad küünarvart koos käega. Õlavarre-kodarluu lihas proneerib supineeritud küünarvart ja supineerib proneeritud küünarvart.
Tagumine rühm:

Pikk põidlaeemaldaja (süva kiht) - Algab: küünarvarre luude tagumiselt pinnalt ja luudevaheliselt membraanilt. Kinnitub: 1. kämblaluu põhimikule.

Lühike pöidlasirutaja (süva kiht) - Algab: kodarluult. Kinnitub: pöidla proksimaalse faalanksi põhimikule.

Pikk pöidlasirutaja (süva kiht) - Algab: küünarluult. Kinnitub: pöidla distaalse faalanksi põhimikule.

Nimetissõrme- sirutaja - Algab: küünarluult. Kinnitub: lõpeb nimetissõrme dorsaalaponeuroosis.

Sõrmedesirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis. Kinnitub: läheb randme läheduses üle neljaks kõõluseks, mis suunduvad 2.-5 sõrme seljale ja muutuvad siin aponeuroosiks.

Väikesõrme-sirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis. Kinnitub: tema kõõlus kinnitub väikesõrme selgmisele pinnale, kus muutub selle aponeuroosiks.

Küünarmine randmesirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis. Kinnitub: 5.metakarpaalluu põhimikule.
Tagumise rühma lihased sirutavad küünarvart ja kätt ning supineerivad küünarvart koos käega. Kätt lähendavad 2.-5. Sõrmele kinnituvad lihased. Kätt eemaldavad põidlale kinnituvad lihased. Tagumise rühma lihased talitlevad vastavalt oma nimetusele.
67. Vaagnavöötme lihased:
Vahelmine rühm:

Niude-nimme lihas(viib reit tugevalt ette) - Algab: kahe peaga, mis jätkuvad omaette lihastena:

Suur nimmelihas - Algab: viimaselt rinnalülilt ja kõikidelt nimmelülidelt ning lülidevaheketastelt.
Niudelihas - Algab: niudeluuaugult.

Kinnitub: mõlemad lihased kinnituvad ühise kõõluse abil reieluu väikesele pöörlile. Fikseeritud alajäseme puhul kallutab
kere ettepoole , s.t. väldib tahapoole kukkumist. Viib reit ette ja vähesel määral teostab reie välisrotatsiooni.
Tagumine rühm:

Väike tuharalihas (süva kiht) - Algab: niudeluu tagapinna alaosalt. Kinnitub: reieluu suurele pöörlile.

Keskne tuharalihas (keskne kiht) - Algab: niudeluutiiva tagapinna ülaosalt. Kinnitub: reieluu suurele pöörlile.

Pirnlihas (keskne kiht) - Algab: ristluu vaagenmiselt pinnalt. Kinnitub: reieluu suurele pöörlile.

Kolmepeane pööraja (keskne kiht) - koosneb kolmest lihasest:

Sisemine toppelihas - Algab: toppekile vaagenmiselt pinnalt ja seda ümbritseva luu servalt.
Ülemine kaksiklihas - Algab: istmikuluuogalt.
Alumine kaksiklihas - Algab: istmikuköbrult.

Kinnitub: kõik kolm lihast kinnituvad ühise kõõluse abil reieluu pöörliauku.

Välimine toppelihas (keskne kiht) - Algab: toppekile välimiselt pinnalt ja seda ümbritseva luu servalt. Kinnitub: pöörliauku.

Reieruutlihas (keskne kiht) - Algab: istmikuluuköbrult. Kinnitub: suurele pöörlile ja pöörlitevaheharjale.

Suur tuharalihas (pindmine kiht) - Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu tagapinna ülaosalt, rist- ja õndraluu külgservalt ning ristluuköbru sidemelt. Kinnitub: alumised kimbud reieluu tuharalihasmisele köprusele, ülemised kimbud lähevad üle niude-sääreluu kulglaks, mille kaudu sääreluu kinnitub lateraalsele põndale.

Laisidekirme- pingutaja (pindmine kiht) - Algab: niudeluu ülemis-eesmiselt niudeluuogalt. Kinnitub: läheb üle niude-sääreluu kulglaks.
Tagumise rühma lihased võtavad osa kõikidest puusaliigeses toimuvatest liigutustest. Reie anteversiooni ja siserotatsiooni teostavad keskse ja väikese tuharalihase eesmised kiud ja laisidekirme-pingutaja. Reie retroversiooni teostavad väikese ja keskse tuharalihase tagumised kiud ning suur tuharalihas. Reit roteerivad välja kõik retroversiooni teostavad lihased ning välimine toppelihas, pirnlihas, kolmepeane pööraja ja reieruutlihas. Reit abdutseerivad kõik lihased, v.a reieruutlihas ja suure tuharalihase ülemised kiud. Reit adutseerivad reieruutlihas ja suure tuharalihase alumised kiud.
68. Reie lihased:
Eesmine rühm:

Reie- nelipealihas - Algab nelja peaga, mida käsitletakse eri lihastena:

Vahepealne pakslihas - Algab: reieluu eesmiselt pinnalt.
Külgmine pakslihas - Algab: reieluu karejoone lateraalselt mokalt.
Keskmine pakslihas - Algab: reieluu karejoone mediaalselt mokalt.
Reiesirglihas - Algab: niudeluu alumis-eesmiselt niudeluuogalt.

Kinnitub: sääreluuköprusele.

Rätsepalihas - Algab: niudeluu ülemis-eesmiselt niudeluuogalt. Kinnitub: sääreluuköprusele.
Eesmise rühma lihased: Toimides puusaliigesele, teostavad reiesirglihas ja rätseplihas reie anteversiooni. Rätseplihas roteerib reit ka väljapoole. Toimides põlveliigesele, sirutab reie-nelipealihas säärt, rätseplihas painutab ja roteerib säärt sissepoole.
Keskmine rühm:(lähendavad jalgu )

Suur lähendaja (süva kiht) - Algab: istmikuköbrult. Kinnitub: karejoone mediaalsele mokale ja reieluu mediaalsele põndapealisele.

Lühike lähendaja (keskne kiht) - Algab: häbemeluult. Kinnitub: karejoone mediaalse moka ülemisele osale.

Kammlihas (pindmine kiht) - Algab: häbemeluult. Kinnitub: reieluu kammijoonele.

Pikk lähendaja (pindmine kiht) - Algab: häbemeluult. Kinnitub: karejoone mediaalse moka kesksele osale.

Õrnlihas (pindmine kiht) - Algab: häbemeluult. Kinnitub: sääreluuköprusele.
Mediaalse rühma lihased teostavad reie aduktsiooni ja välisrotatsiooni. Õrnlihas painutab säärt ja roteerib seda sissepoole.
Tagumine rühm:

Poolkilelihas (süva kiht) - Algab: istmikukõbrult. Kinnitub: sääreluu mediaalsele põndale ja põlveliigese kihnule.

Poolkõõluslihas (pindmine kiht) - Algab: istmikuköbrult. Kinnitub: sääreluuköprusele.

Reie-kakspealihas (pindmine kiht) - algab kahe peaga:

Pikk pea - Algab: istmikuköbrult.
Lühike pea - Algab: reieluu karejoone lateraalselt mokalt.

Kinnitub: pindluu peale
Tagumise rühma lihased: Puusaliigeses teostavad reie retroversiooni istmikuköbrult algavad lihased. Põlveliigest
painutavad ja roteerivad kõik lihased. Siserotatsiooni teostavad poolkile- ja poolkõõluslihas. Välisrotatsiooni
teostab reie- kakspealihas.
69. Sääre lihased:
Eesmine rühm:

Pikk suurvarba-sirutaja (süva kiht) - Algab: pindluu mediaalselt pinnalt. Kinnitub: suurvarba selgmisele pinnale.

Pikk varvastesirutaja (pindmine kiht) - Algab: pindluupealt ja sääreluu lateraalselt põndalt. Kinnitub: jala piirkonnas jaguneb neljaks kõõluseks, mis kinnituvad 2.-5. varbale.

Eesmine sääreluulihas (pindmine kiht) - Algab: sääreluu lateraalselt pinnalt. Kinnitub: 1. talbluu ja 1. pöialuu põhimiku taldmisele pinnale.
Eesmine rühm: Pikk suurvarba-sirutaja ja pikk varvastesirutaja talitlevad vastavalt nimetusele. Eesmine sääreluulihas tõstab jala mediaalset serva ja lähendab jalga.
Tagumine rühm:

Tagumine sääreluulihas (süva kiht) - Algab: luudevaheliselt membraanilt ja naabruses olevatelt sääre luude osadelt. Kinnitub: lodiluule ja 1. Talbluule.

Pikk suurvarbapainutaja (keskne kiht) - Algab: pindluu tagumiselt pinnalt. Kinnitub: suurvarba distaalse faalanksi põhimikule.

Pikk varvastepainutaja (keskne kiht) - Algab: sääreluu tagumiselt pinnalt. Kinnitub: 2.-5. varba distaalse faalanksi põhimikule.

Sääremarja-kolmpealihas (pindmine kiht) - koosneb kahest lihasest:

Lest -sääremarjalihas - Algab: sääreluu lestlihasmiselt joonelt ja pindluu pealt.
Kaksik-sääremarjalihas - Algab kahe peaga: mediaalne pea reieluu mediaalselt põndapealiselt.

lateraalne pea reieluu lateraalselt põndapealiselt
Kinnitub: sääre alumises osas moodustub võimas kõõlus : achilleuse kõõlus, mis kinnitub kandluuköbrule.
Tagumise rühma lihased: toimides põlveliigesele, sääremarja-kolmpealihas painutab säärt. Pikk suurvarbapainutaja ja
pikk varvastepainutaja, toimides varbalülide vaheliigestele, talitlevad vastavalt nimetusele.

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 78 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-10-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

78 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

241467 Õppematerjali autor

Anatoomia I KT kordamisküsimused 1-69 koos ülekontrollitud korrektsete vastustega. Lihased samuti korrektselt vastatud.

anatoomia lihased luud õlavarreluu abaluu sääreluu reieluu kodarluu küünarluu rindkere lihaspindmine tagumine rinnaku rühma lihased häbemeluu pindluu keraliiges kaelalüli

Sarnased õppematerjalid

docx

Anatoomia põhjalik konspekt

1. Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest mis koos moodustavad funktsionaalse terviku. Neurogliiarakud täi

Anatoomia

docx

Anatoomia küsimused 1-69

ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: Kude on ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum. 2. Kudede põhirühmad: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime. b) Sidekude - Sellele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. Lihaskudet on kolme liiki: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude. d) Närvikude - koosneb nä

Bioloogia

xlsx

Anatoomia KT I ainult lihased lihtsas exceli tabelis

Lihaste Paiknemi Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioonid tüübid ne Koosneb kahest osast - pikimlihas ulatub ristluult Ühepoolsel tegevusel kallutavad Katab mediaalset trakti. koljuni, ja niude-roidelihas, lülisammast ja pead taha Seljalihas Lülisambasirgest Algab ristluu tagumiselt mis asetseb eelmisest lateraalsele, põikikiud samal ajal ed aja pinnalt, niudeluuharjalt ja lateraalselt ja ulatub kaela roteerivad. Kahepoolsel tegevusel rind

Anatoomia

docx

Anatoomia - lihastik

Anatoomia - Lihastik 56. Vöötlihaskiu ehitus · Inimese lihaskiudude pikkus varieerub väga suurtes piirides, alates mõnest mm kuni 10-12 cm. · Vöötlihaskiudu katab membraan sarkolemm. Kiu sisemuses, sarkoplasmas, on rohkesti perifeerselt paiknevaid tuumi. Kontraktiilseteks elementideks on lihaskius pikisuunaliselt paralleelsete kimpudena kulgevad müofibrillid, mis omakorda koosnevad veelgi peenematest müofilamentidest. Müofilamente on kahte liiki: aktiini- ja müosiinifilamendid. Lihaskiu müofibrillide aktiini- ja müosiinifilamendid asetsevad korrapäraselt, ühesugused müofilamendid kõrvuti, seetõttu tekitab nende korrapärane vaheldumine vöötlihaskiudude ristivöödilisuse. · Vöötlihaskiud moodustavad skeletilihaseid. Vöötlihaste tegevus allub inimese tahtele. 57. Lihase ehitus · Lihas (musculus) kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendat

Füsioloogia

doc

Anatoomia- kogu materjal

INIMESE ANATOOMIA KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest mi

Inimese anatoomia

doc

Anatoomia materjal

INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abis

Anatoomia

170

doc

INIMESE ANATOOMIA

Bioloogia

doc

Esimese kursuse anatoomia õppematerjal

1. Koe mõiste. Koeks nim ühesuguse päritolu, ehituse ja taitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2-3. Kudede põhirühmad, liigid, nende lühiiseloomustus ja esinemine inimorgamismis. Epiteelkoed ehk kattekoed, side- ehk tugikoed, lihaskoed ja närvikude. EPITEELKUDE E. KATTEKUDE Epiteel kude katab keha või elundi välispinda. Rakud on väga üksteise kõrval. Nt naha ja limaskestade pindmine kiht, seedetrakti sisepind, näärmed. SIDEKUDE E.TUGIKUDE sidekoed jaotatakse kahte suurde rühma : 1. toite funktsiooniga sidekoed(veri, lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude ja kohev sidekude ) 2. tugifunktsiooniga sidekoed(tihe sidekude, kõhrkude, luukude) LIHASKUDE- tõmbub kokku, konstraktsiooni tõmme. 1. silelihaskude- mis paikneb siseelundite seintes

Anatoomia

Rohkem sarnaseid