DELTALIHAS Algab kolme osana: eesmine osa rangluu lateraalselt kolmandikult keskne osa õlanukilt tagumine osa abaluuharjalt Kinnitub: õlavarreluu deltalihasmisele köprusele Funkts: viib õlavart ette, taha, pöörab ja lähendab ÕLAVARRE LIHASED KAARNAJÄTKE-ÕLAVARRE LIHAS Algab: abaluu kaarnajätkelt Kinnitub: õlavarreluu väiksele köbrukesele Funkts: tõmbab õlavart ette ja keerab sisse ÕLAVARRELIHAS- kakspealihase all Algab: õlavarreluu distaalse osa eesmiselt pinnalt Kinnitub: küünarluu köprusele Funkst: painutab küünarvart ÕLAVARRE-KAKSPEALIHAS (biceps) Algab kahe peana: pikk pea algab abaluu liigeseüliselt köbrukeselt lühike pea algab kaarnajätkelt Kinnitub: kodarluu köprusele Funkts: painutab küünarvart ja pöörab välja ÕLAVARRE-KOLMPEALIHAS (triceps) Algab kolme peana: pikk pea abaluu liigesealuselt köbrukeselt külgmine osa õlavarreluu tagumise pinna ülaosalt
Tagumine osa abaluuhari 65. Õlavars (5) NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Kaarnajätke Abaluu kaarnajätk Õlavarreluu väike Õlavarre ette õlavarre lihas köbruke viimine Õlavarrelihas Õlavarreluu distaalse osa eesmine pind Küünarluu köprus Küünarvarre painutus Õlavarre Pikk pea abaluu liigeseüliselt Kodarluu köprus Küünarvarre kakspealihas köbrukeselt, Lühike pea abaluu painutus kaarnajätk Õlevarre Pikk pea abaluu liigesealune köbruke, Küünarnukk Küünarvarre
määral õlavart taha mediaalsele. õlavarreluu tagumiselt pinnalt, külgmisest peast madalamalt. Algab kodarluu eesmiselt Küünarvar Pikk pöidla- Kinnitub pöidla distaalse Sisekülg pinnalt ja luudevaheliselt relihased painutaja faalanksi põhimikule kilelt. Jaguneb küünarvarre Algab küünarluu eesmiselt alumises osas neljaks Süva sõrmede-
peopesa on suunatud alla taha (pronatsioon); väljapööramisel on küünarvarre luud paralleelselt ja peopesa suunatud ette üles (supinatsioon). 31. Nimeta käe piirkonnad ja neid moodustavad luud: Käe luud jagunevad randme ja kämbla luudeks ning sõrme lülideks. Randme luustik koosneb kaheksast väikesest kahes reas paiknevast luust. Proksimaalses reas asetsevad 1. lodiluu, 2. kuuluu, 3. kolmkantluu 4. hernesluu . Distaalse rea moodustavad 1. trapetsluu, 2. trapetsoidluu, 3. päitluu ja 4. konksluu. Randmeluud ei asetse ühes tasapinnas. Kämbla luustik koosneb viiest lühikesest toruluust. Eristatakse põhimikku, keha ja pead. Sõrmelülid on samuti lühikesed toruluud. Pöidlal on proksimaalne ja distaalne lüli, teistel sõrmedel proksimaalne, keskmine ja distaalne lüli. Igal lülil on olemas põhimik, keha ja pea. 32. Käeliiges koosneb:
Kodarluu eesmiselt pinnalt ja Pöidla distaalse(kaugmise) *pöidla painutamine. luudevaheliselt membraanilt. faalanksi(lüli) põhimikule. Süva sõrmedepainutaja Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Küünarluu eesmiselt pinnalt ja Need kõõlused kinnituvad 2.-5. Sõrme *sõrmede painutamine. luudevaheliselt membraanilt, jaguneb distaalse faalanksi põhimikule. küünarvarre alumises osas neljaks kõõluseks. Pindmine sõrmedepainutaja Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Õlavarre mediaalselt põndapealselt ja Need kõõlusedkinnituvad 2.-5. Sõrme *sõrmede painutamine. ka küünarvarre luudelt ning läheb üle kesksete faalanksite põhimikule. neljaks kõõluseks, mis läbivad randmekanali. Õlavarre-kodarluu lihas
49. Mitu anatoomilist auku esineb abaluul? Nimeta need! Abaluualune auk, harjaalune auk, harjaülane auk KOLM 50. Mis on kõige lateraalsem osa abaluul? Kaenlaaugu pool olev serv 51. Missugune abaluu osa liigendub rangluuga? Õlanukk 52. Milline rangluu ots on liikuvam? Õlanukmine ots 53. Millised köbrukesed on õlavarre luul? Suur ja väike kõbruke 54. Millise lihase jaoks on õlavarreluul oma köprus? Deltalihase jaoks 55. Mille jaoks on auk õlavarreluu distaalse otsa dorsaalsel pinnal? Sinna paigutub küünarnukk. 56. Mille jaoks on augud õlavarreluu distaalse otsa ventraalsel pinnal? Nendes paiknevad küünarvarreluu proksimaalsed jätked 57. Milline küünarvarre luu paikneb lateraalselt, kui peopesa on suunatud ettepoole? Kodarluu 58. Millega liigendub kodarluu pea? Õlavarreluu-pähikuga 59. Mitu liigeselist ühendust on kodarluul küünarluuga? Kaks 60. Kas kodarluu köprus paikneb luu distaalses või proksimaalses osas?
Ranne (randmeluud),kämmal (kämblaluud), sõrmed (sõrmelülid) 33. Käeliiges koosneb · Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges. · Distaalne käeliiges e. kesk-randmeliiges. 34. Kodarluu-randmeliiges kodarluu-randmeliiges moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges. 2-teljeline (frontaal ja sagitaal liikumine) 35. Kesk-randmeliiges See moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges. 1-teljeline liikumine (ümber frontaal telje) 36. Amfiartroos- väga piiratutud liikuvusega jäikliiges, mida põhjustab lameliiges, ainult amortisserub (pöial) 37. Randme-kämblaliiges Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike (amfiartroosid). 38. Pöidla randme-kämblaliiges
Ranne 8 väikest kahes reas paiknevat luud. Proksimaalne ja distaalne rida Kämmal 5 lühikest toruluud Sõrmelülid 14 lühikest toruluud pöidlal proksimaalne ja distaalne, teistel proksimaalne, keskne, distaalne. 32. Käeliiges koosneb: proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest 33. Kodarluu randmeliiges (proksimaalne käeliiges) moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges 34. Kesk randmeliiges (distaalne käeliiges) moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. Modifitseeritud plokkliiges. Liigutused toimuvad ümber frontaaltelje 35. Amfiartroos väikese liikuvuse ja lamedate liigesepindadega liiges 36. Randme kämblaliiges randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigespinnad
TAGUMINE RÜHM (4) LIHAS ALGAB KINNITUB FUNKTSIOON Luudevaheliselt membraanilt ja Tagumine sääreluulihas naabruses olevate sääre luude Lodiluule ja 1. Talbluule Tösta kanda ja langetab päkka. osadelt. Pikk suurvarbapainutaja Pindluu tagumiselt pinnalt Suurvarba distaalse faalanksi Töstab kanda ja langetab päkka, põhimikule painutab suurt varvast Pikk varvastepainutaja Sääreluu tagumiselt pinnalt 2.-5. Varba distaalse faalanksi Töstab kanda ja langetab päkka, põhimikule painutab 2.-5.varvast Sääremarja kolmpealihas:
alla taha (pronatsioon); väljapööramisel on küünarvarre luud paralleelselt ja peopesa suunatud ette üles (supinatsioon). 28. Nimeta käe piirkonnad ja neid moodustavad luud: käe luud jagunevad randme ja kämbla luudeks ning sõrme lülideks. Randme luustik koosneb kaheksast väikesest kahes reas paiknevast luust. Proksimaalses reas asetsevad lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. Kolm esimest moodustavad ellipsoide. Distaalse rea moodustavad trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu. Randmeluud ei asetse ühes tasapinnas. Kämbla luustik koosneb viiest lühikesest toruluust. Eristatakse põhimikku, keha ja pead. Sõrmelülid on samuti lühikesed toruluud. Pöidlal on proksimaalne ja distaalne lüli, teistel sõrmedel proksimaalne, keskmine ja distaalne lüli. Igal lülil on olemas põhimik, keha ja pea. 29. Nimeta käe piirkonna luudevahelised liigesed ja võimalikud liigutused:
32. Käeliiges koosneb: a)Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges. b)Distaalne käeliiges e. kesk-randmeliiges. 33. Kodarluu-randmeliiges: kodarluu-randmeliiges ehk proksimaalne käeliigese moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges. 2-teljeline 34. Kesk-randmeliiges: liigenduvad luud, liigesepinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: See moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges. 1- teljeline liikumine 35. Amfirtroosi mõiste: Liigeste liikuvus on vähene ja jäik, seda põhjustavad lameliigesed ja paks pingul liigesekihn. 36. Randme-kämblaliigesed (randmeluud ja II-V kämblaluud): Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike (amfiartroosid). 37. Pöidla randme-kämblaliiges: Ühendab 1
Ruutsissepööraja Küünarluult Kodarluule Pöörab küünarvart koos käega sissepoole, painutab ja pöörab kätt sissepoole Pikk pöidlapainutaja Kodarluu eesmiselt pinnalt ja Pöidla distaalse faalanksi Painutab pöialt, painutab ja luudevaheliselt membraanilt põhimikule pöörab kätt sissepoole Süva sõrmedepainutaja Küünarluu eesmiselt pinnalt ja 4 kõõluse abil 2.-5.sörme kesksete Painutab 2.-5.sörme, painutab ja luudevaheliselt membraanilt faalanksite põhimikule pöörab kätt sissepoole
32. Käeliiges koosneb: a) Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges. b) Distaalne käeliiges e. kesk-randmeliiges. 33. Kodarluu-randmeliiges: Selle moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Hernesluu liigesest osa ei võta, moodustub ellipsoidliiges e. Munaliiges (kaheteljeline). 34. Kesk-randmeliiges: liigenduvad luud, liigesepinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: See moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges. Käeliigest tugevdavad sidemed külgmiselt ja selgmiselt ning randmeluude vahelised sidemed. Proksimaalne ja distaalne käeliiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku. Liigutused toimuvad ümber frontaal- ja sagitaaltelje: painutus-sirutus ja eemaldamine-lähendamine. 35. Amfirtroosi mõiste: Liigeste liikuvus on vähene ja jäik, seda põhjustavad lameliigesed ja paks pingul liigesekihn. 36
32. Käeliiges koosneb: Käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest. 33. Kodarluu-randmeliges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: kodarluu-randmeliiges ehk proksimaalne käeliigese moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida.Moodustub ellipsoidliiges.Kaheteljeline 34. Kesk-randmeliiges": Ehk distaalne käeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges. ühe teljeline 35. Amfiartoosi mõiste: Amfiartoosid on need liigesed, mille pinnad on lamedad ja liikuvus väike 36. Randme-kämblaliigesed(randmeluud ja 2-5 kämblaluud): On randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Vähe liikuvad lameliigised ehk amfiartoosid. 37. Pöidla randme-kämblaliiges: See on teistest erinev, mis ühendab 1. Kämblaluud trapetsluuga. Hästi liikuv sadulliiges, mitmekesised liigutused
Mõlemad lihase pead algavad abaluust ja liituvad, moodustades ühe lihase kõhu, mis kinnitatakse ülemisele käsivarrele. Kinnituskoht – mõlemad lihase pead liituvad ühiseks lihaskääviks, mis kinnitub kõõluse abil kodarluu köpruse külge. Funktsioon – põhifunktsioon küünarnukis, kus see painutab käsivart. 3 2. Õlavarre-kodarluu lihas m. Brachioradialis Algab – õlavarreluu distaalse osa eesmiselt pinnalt. Kinnitub – küünarluu köprusele. Funkstioon – painutab küünarvart ja püüab hoida küünarvart keskasendis. Samuti on see võimeline nii pronatsiooniks kui ka supinatsiooniks, olenevalt käsivarre asendist. 4 3. Deltalihas m. Deltoideus Algab kolme osana – rangluu lateraalselt kolmandikult, õlanukilt ja abaluuharjalt.
• pöidla randme-kämblaliiges – on hästi liikuv sadulliiges – võimalik pöidla eemaldamine, lähendamine, vastandamine ja ringliigutused. • kämbla-lüliliigesed – on keraliigesed. Liikumine ümber 3 telje, mis võimaldab sõrmedel hästi liikuda. • lülivaheliigesed – on plokkliigesed, painutus ja sirutus . 13. Proksimaalne ja distaalne käeliiges, liikuvus. Proksimaalne käeliiges: ehk kodarluu-randmeliiges – selle moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges. Distaalne käeliiges: ehk keskne randmeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. On plokkliiges. Liikuvus: ümber frontaal- ja sagitaaltelje – painutus, sirutus, eemaldamine, lähendamine. 14. Käeliigesele toimivad lihased, nende innervatsioon. Lihased: • kätt painutavad – 1) pikk pöidlapainutaja; 2) süva sõrmedepainutaja; 3) pindmine sõrmedepainutaja
liigese tüüp, liikumine. Kodarluu-randmeliigese ehk proksimaalse käeliigese moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub elllipsoidliiges, kusjuures hernesluu liigese koossseisu ei kuulu. Sagitaal- ja frontaaltelje ümber toimub liikumine. 35. Kesk-randmeliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine. Kesk-randmeliiges ehk distaalne käeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges. Liikumine toimub ümber frontaaltelje. 36. Amfiartroosi mõiste. Amfiartroosid ehk pingulliigesed on lamdedate liigesepindade ja paksu pingul liigesekihnuga vähelikuvad liigesed (nt randme-kämblaliigesed). 37. Randme-kämblaliigesed (randmeluud ja II-V kämblaluud). Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike (amfiartroosid)
L2 inimestest on Ülimaitsetundlikel inimestel on keelel K2 ülimaitsetundlikud? suurem hulk retseptoreid ning nad Mida tähendab tunnevad maitseid intensiivsemalt. ülimaitsetundlikkus? Mis on kinestees? Võime tunnetada oma keha liikumist ÕO2 L2 Kirjelda põgusalt iga Kuulmine võtab vastu distaalse stiimuli. L2 meelesüsteemi puhul, Nägemine võtab vastu distaalse stiimuli. L3 millist tüüpi stimulatsiooni see L4 süsteem väliskeskkonnast vastu võtab? Kirjelda välis-, kesk- Helisginaal siseneb väliskõrva kaudu ÕO3 ja sisekõrva ehitust ja keskkõrva ja seejärel sisekõrva. L3
liigese tüüp, liikumine Kodarluu-randmeliiges ehk proksimaalse käeliigese moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges. Liikumine ümber kahe telje: Frontaaltelje sirutus-painutus Sagitaaltelje eemaldamine-lähendamine 34. Kesk-randmeliiges: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine Kesk-randmeliiges ehk distaalne käeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. Plokkliiges. Liikumine ümber kahe telje: Frontaaltelje sirutus-painutus Sagitaaltelje eemaldamine-lähendamine 35. Randme-kämblaliigesed (randmeluud ja II-V kämblaluud) Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike. 36. Pöidla randme-kämblaliiges Teistest erinev on pöidla randme-kämblaliiges, mis ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga. See on hästi liikuv sadulliiges
Ulna ja radiuse vahel olev sündemoos (membrana interossea antebrachii) Randmeliigese kompleks Radiokarpaalliiges (kodarluu-randme liiges) (art. Radiocarpea) - Moodustuvad kodarluu facies articularis carpea, liigeseketas (discus articularis) ja randmeluude proximaalse rea (os schapoideum ja os lunatum) vahel - Ellipsoidliiges - Kaheteljeline Kesk-randmeliiges (art. Mediocarpea) - Paikneb randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel Moodustuvad funktsionaalselt ühtse terviku Liigutused: - käe fleksioon (palmaarflesioon) / ekstensioon (dorsaalfleksioon) - radiaaldeviatsioon (abduktsioon)/ulnaardeviatsioon (aduktsioon) 2, 3 Karometakarpaalliiges (art. Carpometacarpea 2, 3) - Moodustuvad 2 ja 3 metakarpaalluu ja randme luude 9os trapezoideum ja os capitatum) distaalse rea vahel - Lameliigesed - teljetud 1, 5 ja 4 karpometakarpaalliiges
) Pilt: - Rangluu liikumine SKlav-Liigeses toimub 3 suunas: a) üles-alla ehk elevatsioon ja depressioon, sternoklavikulaarliigeses rangluu ja meniski vahel, liikuvuluatusega 30°-40° b) transvrsaalplaanis ette-taha ehk protraktsioon-retraktsioon, rinnakorvi ja meniski vahel, ROM 30°-35°ni igas suunas. c) Roteerida ette-taha oma teljel 40°-50° Akromioklavikulaarliiges - Rangluu liigestub abaluuga distaalse otsa kaudu, AC liigeses, sünoviaalliiges 9x19mm täiskasvanutel, vahel sagedasti fibrooskõhreline disk. - Põhiline abaluu liikumine rangluu suhtes - AC liiges asetseb humeruse pea kohal, see luuline takistus piirab pea kohal toimuvaid liigutusi - Tihe liigeskapsel + AC ligamendid liigesest üleval ja all - AC ligamendid toestavad kergemal koormusel ja vähese liikuvus ekorral - Coracococlavikulaarside see võimaldab rotatsiooni ja piirab liigset
Lest-sääremarjalihas EHK m soleus Alguskoht : pindluu ja sääreluu ülemise osa tagumine pind Kinnituskoht: kinnitub kandluuköbrule Funktsioon: painutab jalga Tagumine sääreluulihas EHK tibialis posterior Alguskoht : sääreluudevahekile Kinnituskoht: lodiluu, keskmine ja mediaalne talbluu Funktsioon: painutab jalga ja supineerib Pikk varvaste painutaja EHK m flexor digitorum longus Alguskoht : sääreluu tagumine pind Kinnituskoht: neli kõõlust , 2.-5. varba distaalse lüli põhimik Funktsioon: painutab varbaid ja kogu jalga ning assisteerib supinatsiooni Pikk pindluulihas EHK peroneus longus Alguskoht : pindluupea , pindluu proksimaalne piirkond Kinnituskoht: talla all 1. Talbluu ja keskmise pöialuu põhimik Funktsioon: langetab jalalaba keskmist serva – proneerib , lihas tugevdab pöiavõlvi Lühike pindluulihas EHK m peroneus brevis Alguskoht : pindluu lateraalne pind Kinnituskoht: 5. Pöialuu
· Joonis lk 29 15. Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited. · Keraliiges (õlaliiges -> abaluu ja õlavarreluu vahel)(kämbla-lüliliigesed v.a. Ikämbla lüliliiges, mis on ellipsoidliiges) · Pähkelliiges keraliigese erivariant (puusaliiges -> reieluupea ja puusanapa vahel) · Lameliiges keraliigese erivariant (randme-kämblaliiges -> randmeluude distaalse rea ja II-V kämblaluu vahel) · Joonis lk 29 16. Nimeta lülisamba osad ja neid 17. Lülisamba ehituse põhimõte. moodustavate lülide arvud. Iga lülisambalüli koosneb kehast, kaarest ja Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb jätketest. Keha ja kaar ümritsevad lülimulku. viide ossa: Kõikide lülisambalülide lülimulgud
painutus-sirutus; kaaskülgsed sidemed 13. Proksimaalne ja distaalne käeliiges, liikumisvõimalused - Proksimaalne käeliiges (kodarluu-randmeliiges): liigese pinnad: kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Ellipsoidliiges. Fontaaltelg: sirutus-panutus; sagitaaltelg: eemaldamine (liikumine pöidla suunas) – lähendamine (liikumine väikese sõrme suunas) - Distaalne käeliiges (kesk-randmeliiges): liiges paikneb randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. Plokkliiges. Frontaltelg: painutus-sirutus 14. Käeliigestele toimivad lihased ja nende innervatsioon Frontaaltelg: -Painutamine: 1) kodarmine randmepainutaja, pikk pihulihas, pindmine sõrmedepainutaja – keskpidine närv 2) küünarmine randmepainutaja, süva sõrmedepainutaja – küünarluunärv -Sirutamine: 1) lühike ja pikk kodarmine randmesirutaja, küünarmine randmesirutaja, sõrmedesirutaja – kodarluunärv Sagitaaltelg: -Lähendamine: küünarmine randmepainutaja –
Kordamisküsimused kudede, luude ning liigeste ehituse ja tüüpide kohta: 1. Mis ülesanne on epiteelkoel? Katteepiteel (moodustab naha pindmise kihi), Näärmeepiteel nõrede valmistamiseks, sensoorne epiteel ärrituste vastuvõtmiseks. 2. Mis ülesanne on närvikoel? Anda erutus närviimpulssidena edasi. Neurogliiarakkude ülesanne tugi- kaitse ja toitefunktsioon. 3. Mis ülesanne on luukoel? Luukoest moodustunud skelett kaitseb ja toetab keha. Luukude hoiustab ka mineraalained. 4. Mis ülesanne on rasvkoel? Energia hoiustamine, keha soojustamine, 5. Mis ülesanne on kõhrkoel? Tugifunktsioon 6. Mis ülesanne on verel? Hapniku ja toitainete transport kudedesse, kaitsefunktsioon (tõrjub verre sattunud tõvesid), hormoonide transport 7. Mis ülesanne on retikulaarsel sidekoel? Võimalus muutuda teisteks rakuvormideks 8. Mis tüüpi rakkudest koosneb veri? ...
Retinoolhappe ja FGF/Wnt vastandlikud gradiendid: Retinoolhapet eritub proksimaalsel poolel, FGF ja Wnt distaalsel poolel. Kui mesenhüümi töödelda retinoolhappega, siis sellisest jäsemepungast arenevad proksimaalsed osad rohkem ja samuti FGF ja Wnt puhul (arenevad distaalsed osad). *Proksimaal-distaalse telje kujunemine ja jäseme diferentseerumine sõltub interaktsioonidest AERi ja selle all oleva jäsemepunga mesenhüümi vahel. Selle distaalse mesenhüümi ehk mittediferentseerunud tsooni ehk progresseeruva tsooni (PZ) prolifereeruv aktiivsus tagab jäsemepunga proksimaal-distaalse pikenemise ning hoiab ära kõhrestumise. · Anterio-posterioorse (pöial-väike sõrm) telje areng ja peamised faktorid Määravaks faktoriks sonic hedgehog (Shh)- kutsub esile peegelpildi normaalsest olukorrast; vastutav A-P telje kujunemise eest. (Seda piirkonda kutsutakse ZPA (polariseeriva aktiivsusega tsoon))
Nimelt saavad esmasuriini väljuda vaid aineosad, mis mahuvad läbima basaalmembraani poore. Bowmani kapslist saab alguse neerutorukeste süsteem proksimaalse neerutorukese vääniline osa alanev sirge osa, mis suubub neerusäsi ülemisse kihti. Need osad koos moodustavad proksimaalse neerutorukese. Järgneb ling, mida nimetatakse Henle linguks. Henle lingul on alanev ja ülenev peen säär ja ülenev jäme säär. Samas nimetatakse Henle lingu jämedat säärt distaalse neerutorukese sirgeks osaks. Sellele järgneb distaalse neerutorukese vääniline osa. Nefroni distaalne ja proksimaalne vääniline torukene paiknevad neerukoores. Distaalne vääniline neerutoruke kontakteerub sama nefroni päsmakese toomasoonega, moodustades jukstaglomerulaarse aparaadi. Inimese nefroni kogupikkus on 20-24 mm. Enamus kogumistorukesi ühineb omavahel neerukoores ja sisemises säsikihis ja suubub neeruvaagna karikatesse. Uriini moodustumine Uriini tekemehhanism selgitati 1917
ohtlikumad reieluukaelamurrud. Mõlemad põhjustavad inimese elukvaliteedi olulist langust. Reieiluukaelamurru korral võib inimene jääda voodihaigeks. Osteoporoos oma algstaadiumis praktiliselt mingeid kaebusi ei anna ja kui inimesel kuskilt ei valuta, ei muretse ta oma tervise pärast. Hiljem, kui osteoporoos on kaugele arenenud, tekivad valud lülisambas, selgroolülide kokkuvajumine ja ohtlikud luumurrud. Tüüpilised osteoporoosist tingitud luumurrud on: kodarluu distaalse otsa murd, reieluu proksimaalse osa murd, lülisamba kompressioonmurd. Osteoporoosile eelneb osteopeenia ehk luuvähesuse staadium. Osteoporoosi jagatakse primaarseks ja sekundaarseks osteoporoosiks. 2.1 Primaarne osteoporoos Primaarne ehk esmane osteoporoos on menopausijärgne või vanusega kaasnev osteoporoos. Lisaks sellele läheb seniilsus ka esmase osteoporoosi alla. 2.2 Sekundaarne osteoporoos Sekundaarne ehk teisene osteoporoos on tingitud haigustest või ravimitest.
Käe luud jagunevad: randme luudeks (1.proksimaalne rida lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu 2.distaalne rida trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu), kämbla luudeks (5 lühikest toruluud) ning sõrmelülideks (lühikesed toruluud, pöidlal on kaks lüli, teistel sõrmedel kolm lüli) 32) Proksimaalne ja distaalne käeliiges? Käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest: Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges - moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. Hernesluu liigesest osa ei võta. Moodustub ellipsoidliiges (kahateljelised) Distaalne käeliiges e. keskne randmeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges (üheteljelised) Proksimaalne ja distaalne käeliiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku. Liigutused toimuvad ümber frontaal ja sagitaaltelje: painutus-sirutus ja eemaldamine- lähendamine.
Käe luud jagunevad: randme luudeks (1.proksimaalne rida – lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu 2.distaalne rida – trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu), kämbla luudeks (5 lühikest toruluud) ning sõrmelülideks (lühikesed toruluud, pöidlal on kaks lüli, teistel sõrmedel kolm lüli) 32) Proksimaalne ja distaalne käeliiges? Käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest: Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges - moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. Hernesluu liigesest osa ei võta. Moodustub ellipsoidliiges (kaheteljelised) Distaalne käeliiges e. keskne randmeliiges – moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges (üheteljelised) Proksimaalne ja distaalne käeliiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku. Liigutused toimuvad ümber frontaal ja sagitaaltelje: painutus-sirutus ja eemaldamine- lähendamine.
Käe luud jagunevad: randme luudeks (1.proksimaalne rida lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu 2.distaalne rida trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu), kämbla luudeks (5 lühikest toruluud) ning sõrmelülideks (lühikesed toruluud, pöidlal on kaks lüli, teistel sõrmedel kolm lüli) 32) Proksimaalne ja distaalne käeliiges? Käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest: Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges - moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. Hernesluu liigesest osa ei võta. Moodustub ellipsoidliiges (kahateljelised) Distaalne käeliiges e. keskne randmeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges (üheteljelised) Proksimaalne ja distaalne käeliiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku. Liigutused toimuvad ümber frontaal ja sagitaaltelje: painutus-sirutus ja eemaldamine- lähendamine.
emapoolse osa platsentast – detsiidua. Allantois, rebukott ja amnion saadakse enamasti embrüoblasti rakkudest. Platsenta kaudu saab embrüo emalt hapniku ja toitaineid, samuti saab ta vabaneda jääkainetest. EMT (epiteliaal-mesenhümaalne üleminek) on epiblasti rakkude läbiminek ürgjutist, neist saavad nii mesodermi rakud (ka mesenhümaalne kude). Hilises blastotsüsti staadiumis paikeb epiblasti peal primitiivne endoderm, selle hulgas on distaalse vistseraalse endodermi (DVE) rakke, millest kujunevad A-P telje väljakujunemisega anterioorse vistseraalse endodermi (AVE) rakud. Posterioorsele poolele tekib ürgjutt. AVE paikneb tulevases anterioorses piirkonnas, sekreteerib ürgjuti toodetule antagonistlike signaalmolekule, mis koos epiblastiga juhivad peapoolset embrüo arengut. Ürgjutt paikneb embrüo posterioorses piirkonnas (vastu AVE) ja ekspresseerib Nodal, Wnt3, Brachyury, Fgf8
Elektromagnetilist (nägemine) Mehaanilist (propriotseptsioon ehk asendi, liikumise, näoväljenduste tajumine; nahameeled, kuulmine). Mis on distaalne stiimul; proksimaalne stiimul; transduktsioon; kodeerimine; aisting; taju ja tajumulje? Distaalne stiimul on väliskeskkonnast tulev ärritus, omadus (nt päikesevalgus) Proksimaalne stiimul on väliskeskkonna mõju retseptorrakule Transduktsioon on proksimaalse stiimuli energia ülekanne närvisüsteemi Kodeerimine on distaalse stiimuli omaduste tõlkimine närvisüsteemi koodidesse Aisting on sõlmimata taju omadus ehk kvaal (taju aatom) Taju on sõlmitud representatsioon ehk taju molekul Tajumulje on teadvustatud ja terviklik representatsioon Kuidas kulgeb taju protsess kuulmises, haistmises, maitsmises ja kehameeltes? Kuulmises heli- proksimaalne stiimul (laine amplituud, sagedus, struktuur, ajaline erinevus), millele vastab aisting (valjus, kõrgus, tämber, suund)- transduktsioon ja kodeerimine-teo
Kordamisküsimused: 1. Spermatogenees Imetajate spermatogeneesi etapid - paljunemine, kasvamine, küpsemine, transformatsioon. Kus ja millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Mis on spermatogoonid, spermatotsüüdid, spermatiidid, spermid? Spermi ehitus. Leydigi ja Sertoli rakkude roll. Spermatogeneesi hormonaalne regulatsioon (GnRF, FSH, LH, testosteroon). 2. Oogenees Imetajate oogeneesi etapid - paljunemine, kasvamine, küpsemine. Kus, millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Mis on oogoonid, ootsüüdid? Munaraku erinevus keharakkudest. Munaraku kestad, nende päritolu. Kirjelda imetajate follikulaarse oogeneesi etappe (primaarne-, sekundaarne- ja tertsiaalne ehk Graafi folliikul). Oogeneesi hormonaalne regulatsioon (GnRF, FSH, LH, östrogeen, progesteroon). 3. Viljastumine Kehaväline viljastumine (merisiilik). Spermi atraktsioon, munaraku kestade läbimine, rakumembraanide sulandumine (kemotaksis, Ca-ka...
kodarluu-randmeliiges. b)Distaalne käeliiges e. kesk-randmeliiges. 33. Kodarluu-randmeliiges: liigenduvad luud, liigesepinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: kodarluu-randmeliiges ehk proksimaalne käeliigese moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Ellipsoidliiges. 2-teljeline liikumine. 34. Kesk-randmeliiges: liigenduvad luud, liigesepinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: See moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. Plokkliiges. 1-teljeline liikumine 35. Amfirtroosi mõiste: Liigeste liikuvus on vähene ja jäik, seda põhjustavad lameliigesed ja paks pingul liigesekihn. 36. Randme-kämblaliigesed (randmeluud ja II-V kämblaluud): Randme-kämblaliigesed on randmeluude ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike (amfiartroosid). 37. Pöidla randme-kämblaliiges: Ühendab 1
köbrukesele kinnitub stabiliseerib õlaliigest Õlavarre-kakspealihas* Lühike pea: abaluu Kodarluukörpus Painutab ja pöörab käsivart M. BICEPS BRACHII kaarnajätke väljapoole; tõmbab õlavart ette Pikk pea: abaluu (Kiudköölusriba) liigeseüline köbruke Õlavarrelihas Õlavarreluu distaalse Küünarluuköprus Painutab käsivart poole eesmine pind Õlavarre-kolmpealihas* Pikk pea: abaluu Küünarnukk Tõmbab ülestõstetud õlavart alla, M. TRICEPS BRACHII liigesealune köbruke rippasendist taha Mediaalne ja lateraalne pea: õlavarreluu Tervikuna: sirutab käsivart,
täielik liikumispiiratus. Esmaabi: RICE, kiirelt haiglasse. Luumurd Lahtised ehk nahakahjustusega ja kinnised luumurrud. Sümptomid: tugev valu, turse, palpatoorne hellus, jäseme deformatsioon, krepitatsioon, patoloogiline liikuvus, funktsioonihäire. Lahtise luumurru kohal on esmalt oluline sulgeda verejooks. Kahjustatud piirkonda mitte liigutada. Noorte spordiga seotud luumurdudest 84% on ülajäseme piirkonnas. Sagedasemad on sõrmeluude murrud (29%), käsivarreluude distaalse osa murrud (23%) ja kämblaluude murrud (13%) (Wood 2010). Laste luude elastsusest ja suuremast painduvusest ning paksemast ja tugevamast luuümbrisest ehk periostist tulenevalt erinevad laste luumurrud mõneti täiskasvanute omadest. Sageli esineb nn mittetäielikke murde (nt pajuvitsamurd). Lastel esinevate luumurdude eritüüpideks on kasvuplaatide vigastused ja täiskasvanutest tunduvalt enam on neil avulsioonmurde. Peatrauma Kesknärvisüsteemi traumad on lastel sagedased
Väike ümarlihas Abaluu lateraalne serv Õlavarreluu suure Retroversioon, abduktsioon, köbrukese alumine serv välisrotatsioon Õlavarre-kakspealihas (m. Abaluu kaarnajätke, abaluu Kodarluuköprus, Painutab ja pöörab käsivart väljapoole biceps brachii) liigeseüline köbruke kiudkõõlusriba Õlavarrelihas Õlavarreluu distaalse poole Küünarluuköprus Painutab käsivart eesmine pind Õlavarre-kolmpealihas (m. Abaluu liigesealune köbruke, Küünarnukk Tõmbab ülestõstetud õlavart alla, triceps brachii) õlavarreluu tagumine pind rippasendist taha; sirutab käsivart
Peale järgneb anatoomiline kael, Õlavarreluu alumist otsa nimetatakse põndaks, mis liigestub küünarvarreluudega. Pea ja põnda vahelist osa nimetatakse luu kehaks. Küünarvars. Küünarluu on pikk toruluu ja mõlema otsaga ühenduses kodarluuga. Kodarluu on samuti pikk toruluu (pöidlapoolne). Randmeluud. Randmeluid on kokku 8 ja nad paiknevad 2 reas. Ülemine ehk. proksimaalne rida ( pöidlapoolt lugedes ) lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu. Alumise ehk. distaalse rea moodustavad ( pöidlapoolt lugedes ) : trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu. Kämblaluud. - 5 toruluud ( pöidlapoolt lugedes ) Sõrmeluud ehk faalanksid. Pöidlal on 2 sõrmelüli 25 luul on 3 sõrmelüli, alt üles proksimaalne, mediaalne ja distaalne. Alajäsemeluud Alajäsemeluud võime jagada järgmistesse osadesse : Vaagen = puusaluu. Reis
Õhukesi karvaudemeid on peaaegu kõikjal, näiteks noore inimese põsel. Jämedaid karvu on peas, kulmudes ja ripsmetes juba sündides. Neid lisandub murdeeas hormoonide toimel suguelunditele (häbemekarvad) ja kaenlaalustesse. Meestel on jämedamaid karvu suurematel aladel ja rohkem, kui naistel. Küüned on samuti epidermise sarvkihi struktuurid. Nad koosnevad tihedalt üksteise peal asetsevatest sarvestunud rakkudest, mis sisaldavad keratiini. Küüned paiknevad sõrme või varba distaalse (kaugmise) lüli peal, kuid kinnituvad ainult sidekoe abil. Nad tugevdavad sõrmede ja varvaste otsi. Küüs koosneb küüneplaadist, mis on ümbritsetud küünevallidega. Uute rakkude moodustumine ja küüne kasvamine toimub küünejuures (Nienstedt 2001:100-101). Naha näärmed Enim leidub inimesel merokriinseid higinäärmeid (glandulae sudoriferae), mis teistele liikidel on haruldased. Nad osalevad soojusregulatsioonis eritades higi. Eriti palju on
iseseisvustunud. Sääreluuteol nähtavad vaod kulgevad sagitaaltasandis. Hobuse pindluupea liigestub sääreluuga. Pindluu lateraalne vasarik kasvab esimesel eluaastal sääreluuga kokku, moodustades sääreluu lateraalse vasariku. 52. Mis luudest koosneb tagajala skelett? Kanna, pöia, varvaste luudest. 53. Kannaluude proksimaalne rida(osad). Kontsluu, kandluu 54. Kannaluude keskne rida. Evolutsiooni käigus taandarenenud, hõlmab kontsluuja distaalse rea vahele jäävat tsentraalset kannaluud. 55. Kannaluuse distaalne rida. Maksimaalselt neli luud, viies on ajapikku hääbunud. Kannaluude loetlemist alustaakse mediaalset küljest. 56. Kanna luude iseärasused. Kõik kanna luud on täielikult eristatavad vaid karnivooridel ja seal. mäletsejalistel on kokku kasvanud teine ja kolmas kannaluu ning neljas ja tsentraalne kannaluu, moodustades tsentrokvartaalluu. Hobusel on liitunud esimene ja teine kannaluu. 57
päitluu ja konksluu). kämbla luud(viis- toruluud) sõrmelülid(lühiksed toruluud) 32. käeliiges koosneb-proksimaalsest(lähim) ja distaalsest(kaugmine) käeliigesest 33. kodarluu- randmeliiges- kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proks. rida ellipsoidliiges(2-telj painutus/sirutus, eem/vähend) 34. kesk-randmeliiges- randmeluude proks ja distaalse rea vahel plokkliiges(1- teljeline pain/sirut) 35. amfiartoos- jäik liiges 36. randme- kämblaliiges- randmeluude dist. rea ja kämblaluude põhimike vahel liigesepinnad lamedad liikuvus väike(amfiartroosid) 37. pöidla randme-kämblaliiges- ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga hästi liikuv sadulliiges(eemaldamine, lähendamine, vastandamine ja ringliigutused) 38
päitluu ja konksluu). kämbla luud(viis- toruluud) sõrmelülid(lühiksed toruluud) 32. käeliiges koosneb-proksimaalsest(lähim) ja distaalsest(kaugmine) käeliigesest 33. kodarluu- randmeliiges- kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proks. rida ellipsoidliiges(2-telj painutus/sirutus, eem/vähend) 34. kesk-randmeliiges- randmeluude proks ja distaalse rea vahel plokkliiges(1- teljeline pain/sirut) 35. amfiartoos- jäik liiges 36. randme- kämblaliiges- randmeluude dist. rea ja kämblaluude põhimike vahel liigesepinnad lamedad liikuvus väike(amfiartroosid) 37. pöidla randme-kämblaliiges- ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga hästi liikuv sadulliiges(eemaldamine, lähendamine, vastandamine ja ringliigutused) 38
planetaarsele pinnale M. FLEXOR DIGITORUM LONGUS · ALGAB o Tibia tagumiselt pinnalt · KINNITUB o 2.-5. varba phalanx distalis'te M. FLEXOR HALLUCIS LONGUS · ALGAB o Fibula tagumiselt pinnalt · KINNITUB o Suure varba phalanx distalis'ele JALA LIHASED M. EXTENSOR DIGITORUM BREVIS · ALGAB o Calcaneus dorsaalselt pinnalt · KINNITUB o 2.-4. varba m. extensor digitorum longus'e kõõluse distaalse os külge lateraalselt M. EXTENSOR HALLUCIS BREVIS · ALGAB o Calcaneus'e dorsaalselt pinnalt · KINNITUB o Suure varba phalanx proximalis'ele M. ABDUCTOR HALLUCIS · ALGAB o Tuber calcanei · KINNITUB o 1. varba phalanx proximalis'ele M. ABDUCTOR DIGITI MINI PEDIS · ALGAB o Tuber calcanei · KINNITUB o 5. varba phalanx proximalis'ele M. FLEXOR DIGITORUM BREVIS · ALGAB o Tuber calcanei'lt · KINNITUB
Anatoomia 4 Kt. LIIKUMISELUNDKOND 1.Liikumiselundkonna struktuur. Inimese kehaosad pea,kael,kere, ülajäsemed, alajäsemed. Kere jaotatakse rinnaks ja kõhuks, tagumist poolt seljaks. Jäsemed jaotuvad vöötmeks, vabaosaks. Ülajäseme moodustavad õlavööde, vabaosa, mille koosseisu kuuluvad õlavars, küünarvars, käsi. Alajäse koosneb vaagnavöötmest ja vabaosast, mis koosneb:reis, säär, jalg. Diafragma abil jaguneb kere 2 õõneks rindkere ja kõhuõõneks.-selle alumist osa nim.vaagnaõõneks. Inimese keha on bilateraalsümmeetriline: vasak ja parem pool on sarnased. Kehaehituse struktuuris on oluline,kuidas on elundite paigutus,omavaheline asetus,kuidas reageerivad keha pinnale.Keha üksikosade määramiseks kasut.orientiire mõttelisi jooni läbi kindlate keha punktide, mõttelisi tasapindu, telgi, spetsiaalseid anatoomia termineid. Piirded ristuvad. 2.Orientiirid,teljed ja tasapinnad. Inimese keha üksikosade asukoha määramiseks kasut.mitmeid orient...
KIILLUU ehk PÕHILUU (os sphenoidale) (peas) Kiilluu keha (corpus ossis sphendoidalis) külgedel asuvad suured tiivad (alae majores). Kiilluu ülemise pinna moodustab türgi sadul (sella turcica), mille keskel on hüpofüüsiauk (fossa hypophysialis). Hüpofüüsiauku piirab tagant sadulaselg (dorsum sellae). Väikeseid tiibu (alae minores) läbib nägemisnärvikanal (canalis opticus). Suuri ja väikseid tiibu eraldab ülemine silmakoopalõhe (fissura orbitalis superior). Suure tiiva ajumisel pinnal avaneb 3 mulku: Ümarmulk (foramen rotundum), ovaalmulk (foramen ovale), ogamulk (foramen spinosum). Näokojust ülalpool on silmakoobasminepind (facies orbitalis). Tiibjätkeid (processus pterygoidei) läbib tiibjätkekanal (canalis pterygoideus). Põhiluu-urge (kiilluu sees) OIMULUU (os temporale) (peas) Soomusosa (pars squamosa). Sarnaluumine jätke (processus zygomaticus) Sarnaluumise jätke all asub alalõuaauk (fossa mandibularis), mi...
33) Käeliiges koosneb Käeliiges koosneb proksimaalsest (kehalähedane) ja distaalsest (kehast eemal) käeliigesest: Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges Distaalne käeliiges e. keskne randmeliiges 34) Kodarluu-randmeliiges: liigenduvad luud, liigesepinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: Kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Ellipsoidliiges. 2-teljeline liikumine. 35) Kesk- randmeliiges See moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. Plokkliiges. 1-teljeline liikumine 36) Amfiartoos - Liigeste liikuvus on vähene ja jäik, seda põhjustavad lameliigesed ja paks pingul liigesekihn. (kämblal) 37) Randma- kämblaliiges (II-V kämblaluu – randmeluu) Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike (amfiartroosid). 38) Pöidla randme-kämblaliiges Pöidla randme-kämblaliiges ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga
Edasi operatiivne ravi. http://www.leadingmd.com/meniscus_ossur/overview.asp Luumurd Lahtised ehk nahakahjustusega ja kinnised luumurrud. Sümptomid: tugev valu, turse, palpatoorne hellus, jäseme deformatsioon, krepitatsioon, patoloogiline liikuvus, funktsioonihäire. Lahtise luumurru kohal on esmalt oluline sulgeda verejooks. Kahjustatud piirkonda mitte liigutada. Noorte spordiga seotud luumurdudest 84% on ülajäseme piirkonnas. Sagedasemad on sõrmeluude murrud (29%), käsivarreluude distaalse osa murrud (23%) ja kämblaluude murrud (13%) (Wood 2010). Laste luude elastsusest ja suuremast painduvusest ning paksemast ja tugevamast luuümbrisest ehk periostist tulenevalt erinevad laste luumurrud mõneti täiskasvanute omadest. Sageli esineb nn mittetäielikke murde (nt pajuvitsamurd). http://medlibrary.org/medwiki/Salter-Harris_fractures#Types http://healthguide.howstuffworks.com/fractures-across-a-growth-plate- picture.htm
..5 (Car), 3...4 (su, Ru) või Varbaliigeste painutamine, superficialis, s. m. flexor digitalis superficialis -köprus 3 (eq) varba keskne lüli kannaliigese sirutamine ning põlveliigese painutamine Süvad varvastepainutajad - mm. flexores digitorum profundi, Sääre- ja pindluu Distaalse varbalüli Varvaste painutamine ja s. mm. flexores digitales profundi proksimokaudaalne pind ja painutuspind kannaliigese sirutamine lateraalne sääreluupõnt Pöia lihased Luudevahelihased - mm. interossei Pöialuude proksimaalne osa Proksimaalsed seesamluud Varvaste painutamine (Car, su),
kahjustus ja kaitse funktsioniga lima elimineerimise võimetus.(Khan 2014: 267). Seega tunnusjoonteks on lima üleprodiktsioon, mis väljendub produktiivses köhas ja respiratoose trakti kitsenemine, kus ilmneb soobiv keskkond patogeense mikroorganismide paljunemiseks. (Khan 2014: 268). Emfüseemi olemus seisneb kopsu parenhüümi kahjustuses (Corbridge 2012: 48), mis väljendub alveoolide seinade elastsuse kadusmises, nende destruktsioonis ja distaalse kopsu õhuruumi laienemises (Khan 2014: 267). Täpselt öeldes patoloogia puudutab kopsu parenhüümi funktsionaalset ühikut aatsinust, mis koosneb hingamis bronhioolidest, alveolaarjuhakestest, kotikestes ja ikkagi alveoolist. Sellega kaasneb gaasi vahetuses osaleva alveoolide ja kapillaride pinda vähenemine. On võimalik jäguneda kopsu enfüseemi 3 tüüpideks vastaval lokalisatsiooni: tsentrilobulaarne ehk respiratoorse bronhioolide puudutav,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
